Saaremaa

Laugu metsavahimajas kõneldakse looduses leiduvast toidust ja ravimtaimede kasutusest

Võtame endale aega kuulata ja vaadata, mida põnevat loodus meile pakub. Kutsume kõiki huvilisi pühapäeval, 7. augustil kell 14 Saaremaale Laugu metsavahimajja.
Räägime meie ümber kasvavate taimede omadustest ja kasutamise võimalustest. Jagame nõuandeid ravimtaimede õige korjamise, kuivatamise ja säilitamise kohta.
Oma teadmisi jagab põllumajandusteaduste doktor Aleksander Heintalu (Vigala Sass).
Üritus on tasuta – tule ise ja võta sõbrad kaasa! Sõita Kuressaare- Leisi maanteed, üle Leisi jõe silla vasakule 7 km. (2 km ja 6 km ristmikul viidad ,,RMK metsamaja”) Peederga külatee ääres.

Allikas: RMK

Ruhnus sai valmis kellatorniga käimla

Meistrimehed Andrus Rebane (vasakul) ja Dag Kivila omalaadse käimla ees. Foto: Priit Kapsta

Ajaleht Meie Maa kirjutab, et ruhnlased Andrus Rebane ja Dag Kivila valmistasid nädalaga Timu talu õuele kellatorniga välikäimla. Käimla tornis asub kell, millega saab märku anda, kui strateegiline hoone on vaba.

Rebase sõnul oli talu eelmine käimla kehvas olukorras, mistõttu tuli hakata ehitama uut. “Et ehitamine liiga lihtsalt ei läheks, otsustasime uue käimla huvitavamaks kujundada,” märkis Rebane ajalehele Meie Maa. Esimese mõttena taheti valmistada katus läbipaistvast pleksiklaasist, ent siis leidsid mehed, et mõttekam oleks torniga käimla ehitada. “Kui juba torn mängu tuli, tekkis idee ka kell sisse panna,” ütles Rebane ajalehele.

Suur osa ajast kuluski meestel katuse ehitamise peale. Puitalusele asetati bituumenplaadid, millele lõigati hambad sisse. Plaadid kinnitati mustriliselt katusekatteks. Kuna originaalkell oleks liiga kalliks läinud, ostsid mehed kella valmistamiseks poest torude üleminekujupid. Jämedamasse toru detaili külge sai riputatud tila ja oligi tornikell valmis.

“Kui käimlas asi aetud, saab nöörist tõmmates kella andes märku anda, et oled hakkama saanud. Pealegi saab järgmine soovija nii aru, et asutus on nüüd vaba,” naljatles Rebane.

Üle Ruhnu saare kell siiski ei kostu, sest katus summutab heli ära, kuid talu õues on seda ilusasti kuulda. Käimlas asuvad veel riiulid, nagi ja kahe pirniga laelamp, mida saab lülitada kadakast valmistatud nuppudest.

Ehitis läks maksma umbes 150 eurot.

Allikas: Meie Maa

Saaremaa kutsub merenädalale

29. juulil avatakse Kuressaare kultuurikeskuses Eesti tuletornide näitusega Saaremaa merenädal, mida peetakse mitmes Saaremaa vallas ja Kuressaares.

Muhus toimub lõunaranna sadama päev, kuhu oodatakse esinema Hollandi torupilliansamblit “Saendistrict Pipes and Drums”. Õhtu veedetakse külaseltsi laulude saatel lõkke ääres.

Orissaare vallas peetakse Illuka laiu päevi. Päevade käigus avatakse ajalootuba ja käsitöö töötuba. Parimad selguvad muuhulgas isevalmistatud mootorita veesõidukite rallis, ujumises, pimevõrkpallis, rahnu viskamises ja sõudmises. Päevade jooksul esinevad teiste hulgas ansamblid “Vaikust, naabrid tahavad magada”, “Boogie Company”, “Lucky Jeans”, “Kolumbus Kris”, külalisesinejad Rootsist ja kohalikud kultuurimaja tantsu- ja laulutrupid.

Torgu vallas asuvas Mõntu sadamas peetakse merepäeva raames ümarlaud “Meri on, meri jääb – kas ka rannakalur?”, mis on jätk eelmise aasta ümarlauale. Räägitakse Torgu valla rannakalurite elust ja olust, kalasaakidest, seadustest ning võimalikest toetustest. Toimuvad sportlikud võistlused ja õhtul esinevad tantsuks Laur Teär ja Meelis Laido

Kihelkonna vallas peetakse rannarahva päeva Papisaare sadamas. Võimalik on osaleda ekskursioonil majakatesse, ajalookonverentsil, õpitubades. Saab sportida, tantsida, laulda, süüa ja tegevust jätkub ka lastele. Augusti alguses toimuvad pärimusmatkad Vilsandi rahvuspargis. Loe edasi: Saaremaa kutsub merenädalale

ELF kutsub õpetajaid Saaremaale ja Manilaiule

Eestimaa Looduse Fond kutsub õpetajaid ja õpetajaks pürgijaid pärandkoosluste teemalistele talgu- ja õppelaagritesse Saaremaal Laidevahes ja Manilaiul.

Et looduskaitseliselt oluliste ja huvitavate kooslustega lähemalt tutvust teha, pakub ELF õpetajatele järgmisi üritusi:

– 6.-8. augustil toimub talgu- ja õppelaager Saaremaal Laidevahe looduskaitsealal, kus saab käega katsuda nii loopealset, kui rannaniitu. Nähtut ja kogetut aitab kinnistada pärandkoosluste asjatundja veetud juturing.
– 9.-11. septembril oodatakse 12 õpetajat väikesel Manilaiul, kus uudistame rannaniitu läbi liigikaitse vaatevinkli nii jutt-selg kärnkonna ehk kõre heaks tööd tehes, kui tubases juturingis.

Lähemalt saab mõlemast kokkusaamisest lugeda ja ennast kirja panna SIIN.

Pärandkooslustega saab tööriist käes tutvust teha veel järgmistel talgutel:
3.-5. augustil Kõretalgud Luitemaal Võidukülas. Lähem info ja kirjapanek!
9.-17. augustil Palupõhja pikad talgud. Lähem info ja kirjapanek!
25. – 28. august Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis. Lähem info ja kirjapanek!

Silma tasub peal hoidaga pidevalt täieneval talgute galeriil ja Talguregati meeleolukal (b)logiraamatul.

Info:
Siim Kuresoo
ELFi talgukorraldaja
www.talgud.ee
siim@elfond.ee
+372 5646 9026

Kihelkonna vallas toimub Rannarahva päev

Rannarahva päev toimub 30. juulil 2011 Saaremaal Kihelkonna vallas Papisaare sadamas.

Programm:
Kell 9 külastatakse Kihelkonna valla majakaid (kirikutorn, Abaja, Harilaid). Ainult eelregistreerimisega telefonil +372 516 5916.
Kell 15 tehakse ülevaade Papisaare sadama minevikust.
Kell 16 algavad muud päevakohased tegevused.
Kell 21 saab alguse jalakeerutus.

Müügil kõhutäide ja keelekaste!

Eesti Loodusfondi talguregatt startis

ELFi talgud seilasid jahtaga Eesti väikesaartele looduskaitsetöid tegema. Kahenädalane kosutav merereis kannab nime Talguregatt. Kaasas on paras grupp talgulisi, tarvilikud tööriistad ja kahe nädala toidumoon.

Regatt koosneb kahest etapist. Esimene etapp kestab 17.-23. juulini. Sõidetakse marsruudil Manija-Abruka-Virtsu. Abikäsi ulatatakse Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aidatakse taastada vägevat puisniitu Abrukal.

Teine etapp kestab 23.–31. juulini ja marsruudiks on Kesse-Osmussaar-Vormsi. Teisel etapil tehakse Kesselaiul aiaposte ning aidatakse taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Reisiliste peale- ja mahaminekuks randutakse 23.
juuli pärastlõunal Virtsu sadamas.

Talguregati kutsusid 2010. aastal ellu ELF ja puulaevaselts Vikan, et minna oma silma ja töökätega väikesaartega tutvust tegema. Tahetakse uurida, kuidas saartel ja sealsel loodusel läheb ning ka omaenda abikäed külge lüüa.

Kõik talgu- ja meresõbrad saavad iga päev Talguregati (b)logiraamatust lugeda regatil osalejate põnevaid juhtumisi, vaadata pilte ja tutvuda huvitava taustainfoga. Regatilised jagavad omi muljeid: http://talguregatt.wordpress.com

Talguregatti toetavad Tallinna Sadam ja Refonda.

Orissaares toimub Ace Xdreami öine pikk osavõistlus

Juulikuu viimasel nädalavahetusel ehk 30.-31. juulil 2011 toimub Saaremaal Orissaares seiklussarja Ace Xdream III osavõistlus. Tegemist on öise pika etapiga, mis on põnevaks väljakutseks ka kõige tublimale spordiga tegelejale.

Ace Xdream on neljast osavõistlusest koosnev seiklusspordi sari, kus võistkonnad, liikudes jalgsi, jalgrataste ja kanuuga, läbivad maastikule paigutatud kontrollpunktid ning sooritavad lisaülesandeid. Osaleda on võimalik kolme erineva raskusastmega rajal: A-, B- ja iizi-rada, mis on vastavalt siis pikem, lühem ja lühim rada. Kõikidel radadel käib võistlus kolmeliikmeliste mees-, nais- ja segavõistkondade vahel.

Viimasel nädalal enne osavõistlust avaldatakse sarja kodulehel osavõistluse juhend, mis sisaldab täpsemat infot konkreetse võistluse kohta. Eelregistreerimine kuni 27.07.2011 samuti kodulehel.

I osavõistlus toimus 24.04.2011 Tallinnas.
II osavõistlus toimus 05.06.2011 Rõuges.
III osavõistlus toimub 30.-31.07.2011 Orissaares.
IV osavõistlus toimub 03.09.2011 Valgehobusemäel.

Vaata ka sündmuse 2011. aasta tutvustavat videot:

Kuressaare kultuurikeskusesse oodatakse doonoreid

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ootab uusi ja püsidoonoreid Kuressaare kultuurikeskusesse. Verd saab Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis loovutada järgmistel aegadel: 11. juulil kell 15-20, 12. juulil kell 13-18 ja 13. juulil kell 8-13.

Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul on kolme viimase aastaga doonorite arv tõusnud, seda just korduvdoonorite arvelt. “Ainult tänu doonoritele saame tagada piisavad verevarud abivajajate aitamiseks ja elude päästmiseks ning saarlased on selleks alati märkimisväärse panuse andnud! Loodame, et ka seekord on Saaremaa inimestel võimalus vereloovutusele tulla,” märkis Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Lisainfot leiab Verekeskuse kodulehel www.verekeskus.ee ja Facebooki fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Ruhnlased otsivad laevale nime

Ruhnu Vallavalitsus on välja kuulutanud nimekonkursi 2012 aastal valmivale laevale. Katamaraani tüüpi laev mahutab 60 reisijat ja kaks sõiduautot (või ühe kaubiku), on 24 meetrit pikk ja kaheksa meetrit lai. Laev hakkab sõitma ainult Ruhnu liinil.

Laevale saab nime soovitada 10. juulini siin. Alates 11. juulist saab laevale pakutud nimesid vaadata ja hinnata Ruhnu valla kodulehel. Laeva nimi kuulutatakse välja 5. augustil. Nimekonkursi võitja kutsutakse pidulikule laeva nimepaneku tseremooniale.

Hetkel sõidavad Eesti vetes näiteks järgmiste nimedega (parv)laevad: Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Harilaid, Kõrgelaid, ST Ola, Ofelia, Regula.

Meeldetuletuseks võib lisada, et alates 1. juulist hakkas kehtima uus keeleseadus.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused 20.00

Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!

Kuressaare lossi päevast saab tänavu öö

Kümme aastat järjest korraldatud Kuressaare lossi päeva asemel avatakse sel aastal 1. juuli õhtul kell 18 suure pauguga Kuressaare lossi öö, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Pauk tuleb loomulikult suurtükist Kotkas. Kuni südaööni on võimalik osaleda mitmesugustes tegevustes, näiteks otsimismängus. Toimub kaks tunnipikkust ekskursiooni algusega kell 18 ja 20, nendes osalejate hulka ei piirata.

Kaitsetorni 6. korrusel demonstreeritakse kahte filmiprogrammi. Kell 21.30 etendub keldrikorruse näitusesaalis „Timukas”. Jean-Paul Sartre’i aineil on selle teatritüki käsikirja kokku kirjutanud ning lavale seadnud Ellen Teemus. Etenduses astuvad üles Orissaare kultuurimaja teatritrupi näitlejad.
Kontserte antakse lossi kapiitlisaalis kaks. Kell 20 astub üles Salme pärimuskultuuri ansambel Küi. Kell 23 toimub samas Tobiase keelpillikvarteti kontsert.

Südaööl hakkab kindluse läänebastionil (käsitöökodade kohal) vaikselt arenema taara- ja maausuliste koosolemine. Ära ei põlata kedagi, kes muinasusundi vastu heasoovlikku huvi tunnevad. Tehakse lõket, kuid oma leivakott tuleb ise kaasa võtta.

ERMi töötajad taas Muhu saarel Pääsukese radadel

Juba kolmandat aastat võtavad Eesti rahva muuseumi töötajad Tiina Tael ja Piret Õunapuu ette sarnase rännaku, mida omal ajal tegi ERMi lähetusel Johannes Pääsuke koos Harri Volteriga. Esimesel aastal käidi Narva-Jõesuust Jõelähtme kirikuni, kust teisel aastal jätkati ning jõuti Lihula kirikuni. Tänavu jätkub matk teisipäeva keskpäeval Lihula kiriku juurest ning suundutakse Muhu saarele.

Esimese päeva matkarada viib vana Rapla-Virtsu raudteetammi pidi otse Virtsu ning õhtuks jõutakse saarele, nädala lõpuks on plaan jalgsi Muhule ring peale teha ja külastada kõiki Pääsukese pildistatud külasid.

98 aastat tagasi, juunis 1913, alustas fotograaf ja filmimees Johannes Pääsuke (1892–1918) koos reisikaaslase Harri Volteriga Eesti rahva muuseumi ülesandel oma ligi kahekuist rännakut, mis algas Narvast ja viis mööda Põhja-Eesti rannikut Keila, Haapsalu ning Lihula kaudu Muhu- ja Saaremaale. Suur osa teekonnast käidi jalgsi, kaasas raske filmi- ja fotovarustus ning muu reisiks tarvilik. Muuhulgas korjati veel vanavaragi ja Pääsuke ei unustanud oma kirjades lisamata näpunäiteid tulevastele korjajatele.

Johannes Pääsukese fotopärand on hoiul ERMis (1134 fotot ja veidi vähem klaasnegatiive). Pildistused on näiteks maainimestest ja ehitistest mitmelt poolt Eestist ning ka Tartu kesklinna- ja agulivaateid aastast 1914.

Pääsukese radadel kõndijate tegemistest ja leidudest saab lugeda nende ajaveebist: http://jalgsieestimaal.blogspot.com/

Lisainformatsioon Johannes Pääsukese kohta: http://www.erm.ee/?node=386

Reimo Rehkli

Räimepüük ning kastmõrraga kalapüük on peatatud

Alates 16. juunist on kalapüügiluba omavatele kaluritele räimepüük kvoodi täitumise tõttu peatatud. Samuti on peatatud kastmõrraga kalapüük.

Ida-Viru, Saare, Hiiu, Lääne, Harju ja Lääne-Viru maakonna ühine räimekvoot aastaks 2011 on 1126 tonni räime. Kui sellest kogusest on välja püütud 826 tonni, saab iga maakond enne kvoodi täitumist püüda veel 50 tonni. Kui ühine räimesaak on välja püütud, selgub, kuidas on ühine saak jaotunud maakondade vahel ehk mitu tonni räime nimetatud 826 tonnist püüti ühes või teises maakonnas.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kastmõrd on püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime. Seetõttu on tarvilik peatada Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel kastmõrraga kalapüük.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Anglas avas uksed paepalee

Laupäeval pärast päeva selgroo murdmist kihas Saaremaa Angla tuulikumäe esine kõiksugu rahvast – oli võimukandjaid ja -andjaid, uudishimulikke saarlasi ja mitte vähem huvitatud turiste, hüüdis pill ja kõlas lauluhääl. Toimus Angla pärandkultuurikeskuse avamine, milles osales Eesti vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves.

Presidendipaar istutas Angla pärandkultuurikeskuse avamise puhul tamme. Foto: Irina Mägi

“Mul on hea meel täna siia tulla,” kõneles president, “läbi aastate oleme siit Anglast mööda sõitnud ja imetlenud neid tuulikuid.” Ta rääkis sellest, et meie esivanemad teadsid, millist jõudu kujutas tuul ja seda, kuidas seda enda kasuks pöörata. Seejärel õnnitles ta kõiki suure vaeva nägijaid.

Pärandkultuurikeskuse perenaine Anu Noor juhatas Anna Haava luuletusega “Meie” sisse Alver Saguri, keskuse peremehe sõnavõtu, kes rääkis sellest, kuivõrd oluline on pärandkultuur, sealhulgas meie esivanemate poolt Angla tuulikumäele ehitatud tuulikud. “Inimene, kellel on hea vaist ja tugev vaimujõud, see inimene peab endast rohkem anda ja olema teistele eeskujuks,” sõnas ta. “Täna kaks aastat ja neli päeva tagasi hakati seda maja ehitama. Maja on ehitatud paekivist, ehk meie Eesti rahvuskivist. Julgen öelda, et see maja on valminud käsitööna. See tähendab, et kõik töölised jätsid siia oma hinge ja soojuse, sest käsitööd ei saa teha niimoodi, et teed ära ja lahkud. Siin majas on umbes 1000 ruutmeetrit pinda. Selle maja mõte on tuua rahvale ligemale meie esiisade kombed.”

Seejärel said sõna Saare maavanem Toomas Kasemaa, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, “paevana” ehk Rein Einasto ja külavanem Jaak Oks. Einasto sõnul on hoone näol tegu paepaleega, sest see on ehitatud ühestainsast maardlast saadud kivist: Selgase dolomiidist. Muuseas, majas pole ühtegi sarnaselt kujundatud tuba: igaüks neist on omamoodi eriline, samas ei kalduta ühtsest stiilist kaugele. Maja sisekujunduse eest seisid head koostöös majaperemehega Helje Ool ja Marina Kipper, kes nimetasid 8 kuud kestnud tööd unistuste pakkumiseks. “Sellist teist me vaevalt enam teha saame,” sõnasid nad üksmeelselt. Loe edasi: Anglas avas uksed paepalee

Kuressares avati kunstinäitus… kempsus

Saaremaal Kuressaares on linna avalikus WCs välja pandud kunstinäitus. Avaliku tualeti naiste ja meeste poolel on üles riputatud ajalehe Saarte Hääl fotograafi Egon Ligi fotonäitus 11 narkovastase sisuga fotoga. Tõsi, tegu on lavastuslike fotodega ja fotograafi sõnutsi ei ole ühelgi modellidest tegelikult narkootikumidega kokkupuudet olnud. Süngetel fotodel on näha ennast veeni süstivaid noori, narkojoobe tagajärgi ning lõpplahendust – matuseid.

Selleks, et fotograafi näitust näha,e i pea aga Kuressaare avalikku tualetti üles otsima, pilte saab vaadata ka www.egonligi.com/narko/

ELFi sellesuvised talgud keskenduvad loopealsete seisundi parandamisele

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänavusuvistest talgutest on suur osa suunatud väärtuslike loopealsete taastamiseks. Talguliste abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui Pärnumaa loopealsetel.

Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mis esineb vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Kõige rohkem leidub neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel. Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega, mis toimub karjatamise lõppemisel võrdlemisi kiiresti. Muutused põllumajanduses on Eestis viimase 70 aasta jooksul vähendanud heas seisundis loopealsete pindala üle 30 korra ning nendega seotud liigirikkus on seeläbi suures ohus.

Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Kuusnõmmes ja Vilsandil. ELF korraldab looduskaitselisi talguid juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELFi talgute kodulehel www.talgud.ee .

Saaremaale Tehumardile plaanitakse terviseparki

Tehumardi puhkekeskuse omanik Ago Liblik tahab oma maale rajada 20 atraktsiooniga tervisepargi kõigile huvilistele tasuta kasutuseks, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Projekti ootab LEADER-programmist rahastuseks 50 000 eurot. „Kuna seda maad siin teede ristmiku lähedal tuleb nagunii hooldada ja praegu on seal jalgpalliväravad, siis mõtlesin selle aktiivsemasse kasutusse panna. Kõik, kes soovivad, võivad jõumasinaid kasutada ja turnida, raha selle eest maksta pole vaja,” selgitas Ago Liblik oma ideed.

Kui kõik sujub plaanipäraselt, saavad esimesed atraktsioonid paika sel sügisel. Platsi keskele tuleb seitsme meetri kõrgune trossidest ronimistorn.

Ülejärgmisel aastal läheb Tehumardi-Läätsa maantee remonti ja kuna Tehumardi öölahingu mälestusmärgi juures olevat parklat laiendatakse, teeb Liblik teemeistritele ettepaneku rajada parklast üle tee jalakäijate ülekäigukoht, et soovijad saaksid ohutult terviseparki minna.

Leisi otsib Jõiste supelrannale rentnikku

Hoolimata tulututest püüdlustest viimasel kolmel rannahooajal, üritab Saaremaa Leisi vald siiski ka sel suvel Jõiste supluskohale rentnikku leida.

“Avaliku supelranna arendamist Jõistes alustasime 2007. aasta suvel ja nüüdseks on värske suvituskoht Saaremaal puhkajatele hea mitu aastat avatud olnud. Vald on samas omakorda väga huvitatud, et keegi sinna väga soodsatel tingimustel kaubandusteenust ja toitlustust pakkuma tuleks,” rääkis Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep.

Tema sõnul on Orissaare-Leisi rannamaanteel liikujale lihtsalt leitavasse Jõiste supluskohta tagatud ideaalne juurdepääs, rajatud rannahoone, võrkpalli- ja telkimisplats, parkla, riietuskabiinid ning seitsmekümne meetri pikkune ujuvsild.
Mõtlep lisas, et kuna rannaala korrastati projektiraha toel, ei saa selle rentnik küsida külastajatelt tasu avalike teenuste eest, nagu telkimine, parkimine, grillhoone, tualeti, vee ning elektri kasutamine. Küll aga on tal õigus territooriumil peale karastusjookide müügi ja toitlustamise kaubelda suveniiride, rannatarvete ja pakendatud toiduainetega.

Rentnik saab supluskohas toimetada tasuta, tagades seal korra ja puhtuse. Vald kannab kulud elektri kasutamise ja prügiveo eest, samuti teeb vajalikud ruumide remondi- ja parandustööd.

Ludvik Mõtlepi hinnangul on eelnevad suved juba näidanud, et Jõiste supelrand on oma hea asukoha tõttu leidnud suvitajate hulgas sooja vastuvõtu. “Rahvast käib siin palju, nende hulgas on nii kohalikke inimesi kui ka turiste. Tullakse lausa karavanidega ja jäädakse ööbimagi,” märkis vallavanem.

Põhjus, miks atraktiivsele supluskohale pole õnnestunud eelnevatel suvedel ikkagi rentnikku leida, arvas Mõtlep peituvat selles, et rannahoonesse ei saa kaupa ööseks järelevalveta jätta. Ilmselt lahendaks selle kitsaskoha kaubandusteenuse pakkumine kauplusauto näol, osutas vallavanem.
Huvilised saavad Jõiste supelranna renditingimustega lähemalt tutvuda Leisi vallavalitsuses ja kodulehel. Rentnikuga sõlmib vald lepingu tähtajaga kuni 1. september 2011.

Janne Nurmik, Meie Maa

Saaremaa ettevõtjad pidasid nõu Abrukal

Reedel toimus Abruka saarel Saaremaa Ettevõtjate Liidu (SEL) nõupäev, mille teemaks oli ettevõtluse võimalikkus väikesaartel.

Saaremaa ettevõtjad käisid reedel Abruka saarel asju arutamas ning tegid tiheda programmi raames ka autosõidu saarega tutvumiseks. FOTO: Priit Rauniste

Umbes 40 osalejat võttis Abrukal vastu saarevaht Rein Lember. “Paljud osalejad ei olnud varem Abrukal käinud ja nad vaimustusid nii väikesaare elust kui saarevahi räägitud humoorikatest legendidest,” sõnas ürituse eestvedaja Terje Nepper. Toimusid nii ekskursioon saarel, ettekanne “Elu ja ettevõtluse võimalikkusest väikesaartel” kui ka meeskondlik meelelahutus.

Naljatamisi olevat Rein Lember toonud välja idee jätkata Saaremaal täies hoos olevat kergliiklusteede rajamist ka Abruka saareni. SEL-i liikmed lubasid seda soovi lahkelt toetada.

Nepperi sõnul olenevat ettevõtete käekäik paljuski nende tegevusvaldkondadest. Majandussurutis olevat siiski paljude liidu liikmete jaoks möödas.

Piret Salumäe, Meie Maa

Saaremaad laastas keeristorm

keeristorm Saaremaal — Keeristormi tagajärjed Hakjalas. Foto: Irina Mägi, Meie Maa

Laupäeval Kaarma ja Kihelkonna vallas kahju tekitanud keeristorm murdis mitmel pool suuri puid ja pillutas mitmekümne meetri kaugusele esemeid, kuid inimesed ja hooned marutuules kannatada ei saanud, kirjutab tänane Meie Maa.

Kuigi suures osas Saaremaal säras laupäeva õhtul kella viie paiku päike ja lõõskas hingemattev kuumus, sattus osa Kaarma ja Kihelkonna elanikke kümmekonnaks minutiks kui teise maailma. Ägeda välgusähvimise ja kõuemürinaga alanud tuulispask paisus peagi tihedaks vihma- ja rahesajuks, kujsuures raheterad olid pöidlaotsa suurused.

Tuulispask liikus võrdlemisi kitsas koridoris, sest näiteks Astes oli maru tõttu kannatanud piirkonna laius kohati vaid ligi 300 meetrit. Pealtnägija sõnul oligi pärast tormi tõusnud tihedas udus sõites kummaline, et marus kannatanud piirkonda läbiv tee sõna otseses mõttes ujus vihmaveest ning järsku oli tee nagu lõigatult täiesti kuiv. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

SaareFest pakub Kuressaare lossihoovis
Ultima Thule ja Lenna kontserti

Lenna Kuurmaa ja Ultima Thule riisusid sel aastal Eesti muusikaauhindade koore. Neid kahte staari saab kuulata täna Saaremaal Kuressaare lossihoovis kontserdil, ürituse SaareFest raames.
Kontsert on Ultima Thule viimase albumi „Jälgede jälgedes“ esmaesitlus suurel laval.
Festivali raames toimub Kuressaares Turu pidulik taassünd. Esindatud on hea ja saaremaine toit ja käsitöö ning õhtused muusikastaarid jagavad autogramme.
See on selle suve muusikasündmus müütilisel Thule saarel! Losshoovi varavad avatakse õhtul kell seitse.

Kuressaare rannas heisati Kotkalipp

Täna heisati nii Kuressaare supelrannas kui Kuressaare sadamas Kotkalipp, mis on märk sellest, et merega seonduvasse loodusesse
ja ümbritsevasse keskkonda suhtutakse hoolikalt.

“Kuressaare sadam on rajamisest saadik 1999. aastal täitnud kõiki rahvusvahelistele väikesadamatele esitatud nõudeid mereohutuse ja
võimaliku reostustõrje vahendite osas. Sadamas heisatud Kotkalipp on tunnistuseks heast teenuste kvaliteedist ja keskkonnasõbralikkusest,” sõnas Kuressaare majandusala abilinnapea Kalle Koov.

Kui juba mullu lehvis Kotkalipp Kuressaare sadamahoone mastis, siis sel aastal heisati lipp ka supelrannas. Abilinnapea Kalle Koovi sõnul teeb linn kõik selleks, et Kuressaare supelrand oleks suvisel ajal meeldiv ujumis- ja vaba aja veetmise koht. “Ühe esimese rannana saab Kotkalipu just Kuressaare ning see on meile tunnustus, mis võiks muutuda ilusaks traditsiooniks,” lausus Koov, lisades, et kindlasti meelitab lipp randa ka rohkem nautlejaid.

2010. aastal algatas MTÜ Hoia Eesti merd Kotkalipu liikumise, mille tulemusel saavad sadamad, rannakülad, rannad ja ujuvalused esitada taotlusi lipu heiskamiseks. Kotkalipu kasutamise õigus on märk sellest, et lipuomanik suhtub hoolikalt merega seonduvasse, loodusesse ja ümbritsevasse keskkonda. Peale Kuressaare ranna lehvib sel suvel Kotkalipp ka Pärnu rannas ja 17 Eesti sadamas. Kotkalipp asendab senist Sinilipu liikumist Eestis.

Kuressaare põhikool kallistati ajalukku

“Meie Maa” kirjutab, et eile võttis Kuressaare põhikooli pere üksteisel käest kinni, moodustas ümber koolimaja keti ja korrates direktor Jaan Lemberi poolt teele saadetud lauset “Hüvasti, kool!”, jagati austust omale kalliks saanud majale.

18 aastat õpetajana ja sellest 10 aastat koolidirektorina töötanud Kuressaare linnapea Mati Mäetalu märkis, et kuigi järgmisest õppeaastast kool ei jätka, jäävad alles mälestused ja koos veedetud aastad, mida keegi ei saa ära võtta.

“Kindlasti ei olnud paari aasta tagune otsus kaks kooli liita kerge ei otsustajaile endile ega meeldiv ühelegi osapoolele. Paraku on elus nii, et kui me midagi tahaks ka tagasi keerata, siis ei saa. Peame oskama elada ja hakkama saada hetkes, kus me oleme, et sealt edasi liikuda,” lisas linnapea.

Mäetalu sõnul on aga kõik kindlasti põhikooli majja alati teretulnud ja oodatud, et vaadata, kuidas majal uues rollis läheb.

Lähemalt loe “Meie Maast”

Orissaare raamatukogule kingiti hinnalised raamatud

Neljapäeval kinkis Orissaare ajaloo toimkond kohalikule raamatukogule kaks kasti vanu kingitud raamatuid, millest vanim on 1816. aastast, vahendab organisatsiooni blogi.

Kolmapäeva õhtul andis militaaresemete koguja Joel Nõukas Orissaare ajaloo toimkonnale (OAT) üle kaks kasti vanade, peamiselt usuteemaliste raamatutega, mis kogumise käigus on siit-sealt pööningutelt leitud. Nõukase sõnul polnud tal südant neid maha jätta ja ta otsustas aastatega kogunenud vaimuliku kirjanduse ära kinkida.

Loe edasi “Meie Maast”