Märjamaa valla kaasava eelarve 2018. a rahvahääletusel II-III koha saanud ning rahastamata jäänud multifunktsionaalse mini-spordiväljaku projekti teostamiseks esitas Märjamaa vallavalitsus projekti Raplamaa Partnerluskogu LEADER meetmesse, kus projekt sai positiivse rahastamisotsuse.
Loe edasi: MINI-SPORDIVÄLJAKU EHITUS MÄRJAMAALVana-Vigala rahvamajas toimus Peru kooli kokkutulek ja peeti mälestuspäeva: vaadati näitust „Ajarännak Peru kooli radadel”, meeleolu eest kandsid hoolt Wäega Wärgi Pillinaised, ajaloolise ülevaatega esines Jaak Uibu, Peru kooli õpilane aastatel 1953 – 1956.
Kohalviibinu sõnul tuli tänasele kogunemisele väga palju rahvast kokku. Vastavalt varajasemale lubadusele avaldab Külauudiste infoveski Jaak Uibu ettevalmistatud ettekande „Peru kooli ajaloost 1841 – 1969” täies mahus, kuigi autori loal seda siiski vähesel määral toimetades.
[pullquote]tänapäeval on Kivi-Vigala põhikoolis õpilasi poole vähem ja õpetajaid kümme korda rohkem[/pullquote]Peru kool (vanades kirjades ka Pero kool) töötas 19. sajandil 59 aastat ja 20. sajandil 69 aastat – kokku siis 128 aastat, mis on viis inimpõlve. Mul on lihtne meeles pidada Peru kooli algust, sest minu sündides möödus kooli asutamisest täpselt 100 aastat. Enne 1841. aastat teda veel ei olnud ja peale 1969. aasta tulekahju teda enam ei olnud. Aga 128 aasta vältel ta tegutses. Kooli olemasolu ajal toimusid suured ajaloosündmused, mis mõjutasid õpilaste saatusi. Minu katse sellest ülevaadet anda käib küll üle jõu, aga proovime siiski.
Loe edasi: Jaak Uibu: Peru kooli ajalugu hoidis mind kuu aega mälestustes kinni
Eelseisval laupäeval, 20. juulil toimub algusega kell 14.00 Vana-Vigala rahvamajas – endises Vigala jaamahoones – 1969. aastal suletud Peru kooli mälestuspäev, kus pikema ülevaatega õppeasutuse ajaloost esineb Jaak Uibu.
Jaak Uibu õppis Peru koolis aastatel 1953 – 1956. Tema hinnangul omas Peru kool (vanades kirjades ka Pero kool) valla kirevas haridusloos tähtsat kohta. „Mul on lihtne meeles pidada Peru kooli algust, sest minu sündides möödus kooli asutamisest täpselt 100 aastat,” jutustab 1941. aastal sündinud meditsiinidoktor ja tolle kooli omaaegne õpilane. „Peru kooliga seotud mälestused elavad praegu oma kunagiste õpilaste, õpetajate ja kooliteenistujate südameis, aga neid jääb vähemaks ja vähemaks kuni Peru kool jätkab elamist vaid mõnes raamatus, muuseumis ja arhiividokumentides,” ütleb mees, kellel on mõndagi huvitavat kooli ajaloost pajatada.
Ta meenutab, et esimene kool Vigalas ja ainuke rahvakool Läänemaal asutati Vigala praost Embkeni poolt aastal 1687, mille tegevus nähtavasti lõppes praosti surmaga viis aastat hiljem. Peagi algas Põhjasõda ja seejärel katk. Vigala jäi nii lagedaks, et puudus rahvas, kes oleks lapsi kooli saatnud. Uibu peab oluliseks öelda häid sõnu parun Boris von Üxkülli kohta. „Mina arvan, et see parun armastas eesti rahvast, oli estofiil, sest oma rikkust kasutas ta koolide rajamiseks ja sisustamiseks.”
Võidupüha eelsel päeval Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustuli jõudis läbi Pärnu ja nelja endise kihelkonna liikudes paraadilinna Tallinna.
[pullquote]Trivimi Velliste: Vabadussõjaga saime me riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal[/pullquote]Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetud mälestustuld on saadetud läbi Eestimaa erinevate ajalooliste kihelkondade nüüdseks juba 19 korda. Alates aastast 2012 toovad võidupüha maratoonarite järel jooksvad tõrvikuhoidjad mälestustule esmalt Eesti Vabariigi sünnilinna Pärnusse. Rüütli platsil on igal aastal antud tuli Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte kätesse. Tänavu tulid Rüütli platsile tuld edasi viima Mari-Ann Lillemägi ja Maria Elisa Tinnuri Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumist, Liisi-Marleen Nikker Kose gümnaasiumist ning Diana Peterson Tabasalu ühisgümnaasiumist. Diana saatis mälestustuld ka eelmisel aastal, siis viidi leek Rakveresse.
Loe edasi: Mälestustulega Torist Pärnusse ja läbi nelja kihelkonna pealinna
Haimre kooli kokkutulekust 10. juunil kirjutab Jaan Viska.
Kokkutuleku aktuse avas Haimre kooli lipu sissetoomine perekond Mitti kolme põlvkonna esindaja poolt. Kõlasid tervitussõnad. Sellele järgnes raamatu „Tagasivaade Haimre koolile“ esitlus. Sellise pealkirjaga võtab piirkonna hariduselu kokku Toomas Tiits. Eelmisel Haimre koolimaja 80. aastapäeval kõlasid Sirje Unga poolt loodud koolilõpulaulu viimased read: “Ma tahaksin kooli tulla, kus valitseb sõbralik hool. Nüüd mälestustes saan olla, ei unune eal Haimre kool” ning see meenus seekordsel kokkutulekul.
Eelmisel aastapäeval meenutati, kui palju õpilasi on kool ellu saatnud. Sealsamas saadeti kool ise põlevate küünalde saatel igavikuteele. Kõlas ütlus, mis ei jäänud õhku rippuma: pikk ajalugu vajab jäädvustamist. Nüüd juba endise koolimaja 85. aastapäevaks valmis raamat, mis oleks võinud kanda pealkirja „Haimre haridus harib“. Loe edasi: Rännak Haimre kooli ajaloo radadel
Kolmapäeval, 29. märtsil süttisid lõkked ja küünlad paljudes Eesti paikades Suure Lennu kaare all. Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsus juba üheksandat aastat järjest 29. märtsil tähistama Lennart Meri sünniaastapäeva.
Teatavasti saab tuletee alguse Ebavere mäelt Lääne-Virumaalt kulgemisega üle Avaste mäe ja langemisega Saaremaale. Nõnda tekkis Kaali järv. M. J. Eiseni kogumikus „Esivanemate varandus“ ütleb kohamuistend, et Kaalijärve kohal asunud mõis. Meteoori ehk Tarapita teekond on 222 km pikk. Seekordne lõkke tegemine oli 122. kilomeetril Vanamõisa külas Kesk-Vigala külaplatsil.
Kogunemisel askeldasid külavanemad laudade paigaldamise kallal. Külavanemad mitmuses seetõttu, et Malle Kivi andis ameti üle Tiit Roosile. Organiseerimisega tegutsesid Velise poolt Kalev Tihkan ja Jüri Kusmin. Kõige vanem hea tahte kaaskodanik, loodusemees oli 87aastane Lembit Tihkan ja Vigala poolt Ilmar Künnapas. Ilus vaikne õhtu tõi kohale ligi 30 uudistajat. Huviliste ring traditsioonilistel üritustel Vigalas võiks olla laialdasem, teisalt näitab huvitatust ja lugupidamist nende vastu, kel on huvi paikkonna ajaloo ja tänapäeva tutvustamisel. Loe edasi: Suure Lennu kaarel
Jaan Viska
Niiviisi võiks alustada tõe otsinguid Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“. Vargamäe Andres ei leidnud maa pealt tõde.
Olulisem järeldus võiks olla selles, et tänaseid tegemisi mõõdetakse tulevikus, meie tänane samm kajab vastu aastate pärast, nagu meie igapäevane sõna ja vastus. Tundub liialt idealistlik, samas kindel mõõdupuu. Teisalt antakse raamatukogust lugeda P. Pomerantsevi raamatut „Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik“ (seiklused Venemaal).
Märjamaal on külas Ohtu mõisa tallisaalist alguse saanud projektiteatri Kell Kümme etendus „Tõde ehk Valetamise meistriklass“. Lavastajana ja näitlejana teeb kaasa etenduses Roman Baskin, kes on näitemängu pühendanud oma isale Einole. Komöödia hea esitus pani mõtlema selle autorile Florian Zellerile, kes 37 aastasena on üks mängitumaid autoreid Londoni lavadel oma etendustega „Isa“, „Ema“ ja „Tõde“ ja valmimas on näitemäng „Poeg“ . Tuntust etendustele annab inimpsüühika probleemide lahkamine. „Isa“ mängitakse teatris Theatrum M. Petersoni lavastuses. Tuntud autor ka eesti teatrimaastikul.
Jaan Viska,
Vigala vald
Kunst on kõikide päralt oli Ants Laikmaa põhitees.
Võiksime olla uhked Laikmaa teed rajavate sammude ja tegemiste üle Vigala valla Araste küla Paiba talumaadelt kuni Põhja-Aafrikasse.
Juba 2003. a Vigala vallalehes märkis Jaan Laanemets: ” Vigala rahvas! Kas ei peaks ka meie oma kodukandi ja kogu Eesti rahvuskultuuri suurmehe vääriliseks mäletamiseks midagi tegema?” Kuidas tema sünnipaika jäädvustada? Mida selleks teha? Noorematele on jäänud märkamatuks eesti kunstikultuuri algusaastad. Samas Laikmaa on öelnud: kodu on kõige alus, mida saab toetada kool oma ettevõtmistega. Laikmaa oli väga õpihimuline, käis koolis Veliselt Pärnu-Lihula-Haapsaluni.
Kõigepealt peaks alustama tutvumist tema loominguga, selleks kaasama valla elanikke ja kutsuma koole kunstniku pärandist osa saama. Seoses läheneva A. Laikmaa 150. sünniaastapäevaga oli kavas tutvuda kunstniku elu ja loominguga. Eelmisel aastal külastasime Taeblas asuvat muuseumi ja nüüd Kumus tema loomingu paremikku. Näituse avamisel osales peamiselt Haapsalu rahvas, teadagi tema muuseum asub Läänemaal, seega peavad Laikmaad nagu omainimeseks.
Haapsalu kant sai Laikmaale armsaks Vigala kohaliku mõisniku kiusamise tõttu. Suurmehe juubelil Taeblas 5. mail püüame osaleda, et näidata ühtsust Laikmaa oluliste rollide hindamisel. Ja nüüd läheme näitusele. Kumut külastas 35-liikmeline Vigala külade rühm. Seoses Kumu 10. aastapäevaga on öeldud, et näitusele peaks jõudma iga 18-aastane elanik kasvõi kord. Aastapäeva Terevisiooni saade oli just Laikmaa maalide saalist. See fakt muidugi rõõmustas. Paraku ei kulge ega arene kunstihuvi nii kiiresti ja iseeneslikult. Selleks korraks on näitus suletud, osa töid rändab Haapsalu poole.
Neil päevil möödub 110 aastat 1905. a sündmustest, milles mängis olulist rolli ka Velise. Selle meenutamiseks on valminud muusikalis-sõnaline lavastus “Saagu nad rahu”, mida mängitakse Velise seltsimajas Laupäeval, 16. jaanuaril.
Enne etendust tehakse ekskursioon Velise Vabariigiga seotud paikadesse. Märjamaa kirikus võtab vastu koguduse õpetaja Illimar Toomet. Märjamaa raamatukogus näeb näitust “110 aastat pöördelistest sündmustest”, mida tutvustab Aet Reinhold. Jalutuskäigul Haimre mõisavaremetes ja pargis on teejuhiks külavanem Agu Raadik. Valgu mõisakooli näitab kooli direktor Ants Riismaa. Velisel ootavad huvilisi Jürgen Kusmin Velise kultuuri ja hariduse seltsist ja kodu-uurija Sergei Seeland. Ühiselt tehaks kilomeetrine matka ümber Velise.
Peale matka ja etenduse eel pakutakse seltsimajas kuuma teed kodusaiaga, samas töötab ka puhvet.
Videopildis saab näha Velise Vabariigi sajandaks aastapäevaks valminud etendust “Tulevarjud”. Peale seda algab etendus “Saagu nad rahu”. Tekst Martin Ellermaa, esitus Mait Joorits, muusika Märjamaa Lõõtsanaised ja Ove Averin.
Loe edasi: Looduse Omnibuss viib Velise kultuuriloolisele retkele
Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.
Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust, praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku
Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.
Loe edasi: Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad
Märjamaale jõudis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut puudutav näitus. Rändnäitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile ja kaaskodanikele olulised ja omased. Elavale pärandile juhitakse tähelepanu säilinud traditsioonide järgi.
Teame kuidas võrulased hindavad oma keelt, kihnlased körti, hiidlased kiiktooli, Lääne-Virulased regilaulu, muhulased oma saare murret…
Vaimset kultuuripärandit tuleb mõista laiemalt. Liivi Miil Sillaotsa muuseumist tutvustas näituse avamisel villase lõnga värvimist, eriti seentega. Näiteid tõi ta paljude taimedega värvimise võimalustest. Sekka kõlasid Märjamaa lõõtsanaiste lood. Maiu Linnamägi ja pillinaiste trio esitasid regilaulu.
Kultuuripärand ei ole ainult käsitöö, tants, pillimäng, vaid ka igapäevane tegevus, olgu selleks kalapüük, moosi keetmine, õlle tegemine, saunas käimine või liha suitsutamine…
Lapsi ootavad näitusel töölehed ja värvi ise pildid.
Elavad traditsioonid teevad pered tugevaks, panevad hindama möödunut, jälgima tehtud. Hoidkem oma kultuuripärandit, siis ta elab. Aarded, mis oleme oma vanematelt pärinud, tuleb pärandada ka järeltulevatele põlvedele.
Polegi muud, kui seada sammud näitusele. Lapsevanematel ja koolidel oma õpetajaskonnaga on palju teha selleks, et saaksime öelda: pärand elab.
Jaan Viska
1.-8. novembrini peetakse Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Märjamaal lugude jutustamise festivali Jutupühad. Jutupühad jätkavad ammustest aegadest pärit traditisooni ‒ tuua sügistalvisesse pimedasse aega lugude jutustamisega õdusaid koosolemise hetki. Festivali raames toimuvad kogukondlikud jutuõhtud, loengud, jutuvestmise töötoad ning koolitused täiskasvanutele.
Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel tuleb mitme maa ja mere tagant, Kanadast, meile lugusid vestma Dan Yashinsky. Dan on professionaalne jutuvestja, kirjanik ja kogukonna aktivist. Armastatud jutuvestjana on ta esinenud ja õpetanud festivalidel maailma eri paigus. Ka oma kodumaal on ta teinud uskumatult palju tänapäevase jutuvestmistraditsiooni edendamiseks. Dan olnud Kanada suurima jutuvestmisorganisatsiooni, lugude jutustamise festivali ja jutuvestmiskooli asutajate hulgas.
Lisaks kaugele Kanada külalisele on huvilistel võimalus kuulata ka Ildikó Sándori, ungari rahvakultuuri spetsialisti ja jutuvestja, ülesastumist. Kogukonna jutuõhtul Märjamaal, saavad sealsed jutuhuvilised kokku omavahel, et kuulata ja jutustada üksteile oma lemmiklugusid.
Substants on lihtsalt aine või ollus, levinuma arusaama kohaselt füüsiline ese. Piltidel olevad kohad paiknevad laiali Eestimaal: Suurupi, Tapa, Kurgja, Vääna, Rummu karjäär, Tuhala… Kohad ei ole määrava tähtsusega. Meile tuttavad igapäevased asjad on asetatud erinevatesse keskkondadesse. Piltidel kujutatu paremaks mõistmiseks peame mõtisklema asjade tähenduse üle. Võib-olla, millest meil puudub jääb, on vaatlusoskus, fantaasia. Seda kõike püütakse vaatlejas arendada.
Lüüli Suuk on näituse kohta öelnud: „Emulsioon koos põhimikuga moodustab filmi. Üks aine jäädvustab teist. Millise vormi ja tähenduse mateeria omandab, sõltub reaalsusest.”
Mida võis fotodel näha? Ühel neist oli maalitud südamed valgustatuna lisavalgusallikast, teisel mängukaardid segamini (ega elus ei teagi, millise kaardi võtad pakist), lestad vee alla jäänud vangla ehiste piiril; kingad, lilled bussipeatuse märgi all, tagurpidi kell sauna trepil, kindla tähendusega raamatud aknalaual, ilma objektiivita leitud fotoaparaat puu otsas.
Loodusfotograaf Arne Kiin oli selle fotonäituse soovitajaks Märjamaale. 120 mm filmile pildistatuna fotod on positiivideks suurendatuna sündinud Nõmme Noortemaja Fotoklubi pimikus. Suuk on 2009. aastast Nõmme Noortemaja Fotoklubi liige. Sealt sai alguse ka tema armastus traditsioonilise mustvalge fotoprotsessi vastu ningnäitusel olevad tööd on valminud sealses pimikus. Suuk tutvustas Nõmme fotoringide tööd: ringiliikmete käsutuses on korralik valgustehnika, arvutid valgustöötluse jaoks ja veel palju võimalusi.Raamatukogu juhataja Ede Talistu tänas Lüüli Suuki mälestusmeenega.
Loe edasi: Mõtteid fotokuusse ja
Lüüli Suuki näituse avamine Märjamaal
Alles olime Märjamaal Vigala rahvaga Vana Baskini teatri juubelietendust „Õnnenumbrid“ vaatamas. Nüüd on jälle põhjust Märjamaale minna, uude kinno. Remondiaja jooksul olid kino seinad ja lagi saanud tumehalli värvi, uue hõbedase katte parema peegelduse tarvis ekraan.
29. mai oli see tähtpäev, mil täissaal vaatas 3D koguperefilmi „Käsna-Kalle Kantpüks“. Filmi vaatajaskond ostis ruumiliseks nägemiseks vastavad prillid, mil kasutuskordi üle 30-e. Projektor on uuenenud tehnikaga 3D ja 4K filmide vaatamiseks, seni esimene nii kaasaegse tehnoloogiaga projektor väikses maa-asulas.
Selles osas, et Märjamaal kino välja ei surnud ja nüüd hoopis tugeva jätku sai, on palju teeneid kinomehaanik Hans Veimannil, kel sel suvel täitub 45 kinoaastat. Hansu visadus ja entusiasm leidis toetust maakonnast kindlasti noorte huviliste seas, keda oli seansile üsna palju kohale tulnud
jalgratastel.
Loe edasi: Kaasaegne kino annab jälle põhjust Märjamaale tulla
Väikese Jalajälje ökokogukond, mis liidab sarnase maailmavaatega inimesi, on teinud juba kaks aastat eeltööd, et luua Eestisse omanäoline ökoloogilise eluviisi keskus. Sobiv hoonetekompleks koos piisava suuruse maaga leiti Märjamaalt Mõisamaa külast, kus AS Hoolekandeteenused oli pannud enampakkumisele seni hooldekoduna kasutusel olnud Mõisamaa mõisa. Leping kaks aastat tühjana seisnud Mõisamaa mõisa ostmiseks sõlmiti augusti alguses.
Ökokogukonna Väike Jalajälg üks eestvedajaid Riinu Lepa ütles, et Mõisamaa mõis on küll suur ning selle kordategemine ja keskkonnasõbralikuks kujundamine tõeline väljakutse, ent kogu kompleks vastab ökokogukonna visioonile majutada ja pakkuda koolitusi tulevikus kuni sajale inimesele. „Toome Märjamaa valda uut energiat aktiivsete inimeste näol, plaanime panustada paikkonna elu arengusse läbi ettevõtluse, turismi ja keskkonnahariduse edendamise,“ rääkis Lepa. Ta lisas, et Väikese Jalajälje kogukond on avatud koostööle sarnaste eesmärkidega ühingute ja üksikisikutega.
Riinu Lepa sõnul moodustab ökokogukonna tuumiku hetkel kümnekonnast leibkonnast koosnev grupp inimesi, kelle eesmärgiks on rajada keskus, kus pühendutakse jätkusuutliku elu loomisele, väärtustades seejuures hoolimist nii meie koduplaneedist kui inimestest. „Väikese Jalajälje kogukonna tegevus on ajendatud soovist panustada sihipäraselt lahendustesse, mis aitavad parandada globaalset keskkonnaolukorda, vähendavad taastumatute loodusvarade liigtarbimist, toovad inimesi lähemale ühiskonnaelule, toetavad harmoonilisi inimsuhteid, soodustavad laste turvalist ja igakülgset arengut ning väärtustavad inimese tervist,“ selgitas Lepa.
Loe edasi: Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse
24. juulil kell 19 on Velise ap. õigeusu kirikus Rapla kirikumuusikafestivali kontsert “Tervitus Neitsi Maarjale”.
Kavas Tüür, Tobias, Pärt, Tavener, Sisask jt.
Dirigent on Endrik Üksvärav.
Umbes paarkümmend aastat on Maret German Sipas ja Märjamaal töötanud õmblejana. Praegu istub ta päeviti Joutsenis õmblusmasina taga, õhtuti ja nädalavahetustel loob kirjutades uusi maailmu. Loe edasi: Õmbleja kirjutab õhtuti romaane
Sillaotsa muuseumi töötegijate eestvedamisel saab reedel, 1. veebruaril kell 14-17 Märjamaa kogudusemaja õuel näha, kuidas küünlaid tehakse ning iga soovija saab endale küünla ka ise valmistada. Küünalde valmistamiseks vajalik on kohapeal olemas.
Sündmus on kõigile tasuta.
Huvilised, pange end soojalt riidesse ja tulge osalema!
Sombuse septembri pühapäevahommikul süüdati Vigala kalmistul mälestusküünlad kauaaegse Velise kultuuritegelase Elmar Tootsi 100. sünniaastapäeva mälestuseks. Endise Velise seltsimaja saali kogunes 43 inimest, et ühises kohvilauas vestlusringis teda meenutada. Päeva juhatas Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige Jürgen Kusmin. Elmar Tootsi meenutasid vennatütar Reeda Toots, endine Velise kooli õpetaja Meida Nolling, Vello Vaarma jpt. Pikemalt jätkus juttu endistel kolleegidel. Vanim kohaletulnu ja kunagine töökaaslane Ester Niin (88) Vaimõisast. Rahvamaja ette avati legendaarsele seltsielu edendajale nimeline mälestuspink.
Siinse seltsielu edendaja ja hilisem Velise rahvamaja juhataja Elmar Toots sündis Velisel Ligeda külas Oja talus 23. septembril 1912. Velise Algkoolis õppides oli Elmar Toots aktiivne seltsitegelane, osaledes näitemängudes ja piduõhtutel. Hiljem võttis aktiivselt osa 1929. aastal loodud Velise algkooli karskusringi vilistlaskogu tööst. Kaks aastat Tartumaal Vahi aianduskoolis õppinud Elmar Toots osales assistendina 1936. aastal Velise Rahvaraamatukogu Seltsi (asutatud 1891) juurde loodud aianduse-mesinduse ringis. Ta tegi ära suure töö siinse paikkonna talude iluaedade kujundamisel ja korrastamisel: korraldati hoonete välisvärvimise kursusi, istutati ilupuid ja põõsaid. 1936. aastal püstitati Velise kirikaeda Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas 1905. aasta sündmuste ohvritele. Hiljem töötas Toots Velise rahvamaja juhatajana kuni surmani 1983. aastal.
Meenutuspäeva korraldasid MTÜ IIDA Kursused, Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts
Ave Kusmin, Märjamaa raamatukoguhoidja
13.-14. septembril tähistab Sillaotsa talumuuseum Raplamaal oma 30. sünnipäeva koostöökonverentsi ja ringsõiduga ajaloolistel objektidel.
Neljapäeval toimuval konverentsil, mis kannab pealkirja „Ajaloopärandi säilitamine külas – Sillotsa talumuuseum 30“, räägitakse erinevatest koostöövormidest: muuseumijuhataja Kalju Idvand annab ülevaate koostööst kogukonnaga, Kaelase Kooli õpilaste õpetusest Sillaotsal teeb ettekande Neeme Ellermaa, kolme valla koostööst räägib Järvakandi vallavanem Mart Järvik. Veel tutvustab ERM-i omakultuuride osakonna tööd Külli Lupkin ja väikemuuseumide tulevikku Heiki Pärdi.
Konverentsiga tähistatakse ka Järvakandi klaasimuuseumi 10. sünnipäeva.
14. septembril toimub Märjamaa, Vigala ja Järvakandi valla ajaloomälestistega tutvumine. Ringsõidul tutvutakse kohalike giidide eestvedamisel järgmiste objektidega: Konovere sild, Kuuda seminar , Vana-Vigala mõis ja mõisapark, Hirvepark, Oese koolimaja, Vigala vallamaja, Raba koolimaja, Vigala kirik ja kalmistu, Manni kõrts, Päärdu mõis, Velise mõis, Velise Kihelkonnakool, Velise kirik ja kalmistu, Mäe talu (Ants Lauteri sünnikodu), Valgu mõis ja park, Järvakandi mõis, Järvakandi Ministeeriumikool, Järvakandi Klaasimuuseum.
Ettevõtmiste korraldajad on Sillotsa Talumuuseum, MTÜ Koduloolane, Märjamaa Vallavalitsus. Toetajad on Kohaliku Omaalgatuse Programm, Märjamaa Vallavalitsus.
Sillaotsa Talumuuseumi maadel Märjamaa vallas toimub 7. juulil Masinapäev-laat. Korraldajatele teadaolevalt toimus esimene sarnane kokkusaamine aasta tagasi Pärnu Vallikäärus.
Huvitavamad autasustatavad kategooriad on lisaks mitmetele teistele kaunima “lauluhäälega” jõumasin (lauluhääle kauniduse otsustavad muusikutest komisjon), parim kaunistatud pulmaauto (valiku teeb rahvas), vanim traktor, parim autoga kostümeeritud ekipaaž.
Üritust vürtsitab kultuuriprogramm: ansambel Vanad Viisid, naisrahvatantsurühm Ülejala Sussisahistajad, naiskoor Lootus, eakate tantsurühm Valgu Vallatud, laste tantsurühm Märjamaalt.
Samaaegselt masinapäevaga toimub vanavara, vana tehnika, käsitöö ja koduloomade laat. Kogu masinapäeva tulu antakse Sillaotsa Talumuuseumi mootorite varjualuse fondi.
Lisainformatsioon ja osalejate registreerimine: www.velise.ee
Heinamaarjapäeva tähistatakse Sillaotsa Talumuuseumis 30. juunil algusega kell 11.
Tutvume taimedega värvimise imelise maailmaga. Vajalikud lõngad ja kemikaalid on muuseumi poolt. Tulemuseks saadud kordumatut värvitooni lõngavihid saavad osalejad koju kaasa.
Kohv ja pirukas hinna sees.
Grupi suurus kuni 15 inimest. Palume registreeruda! sillaotsa@velise.ee
Pilet: 3 EUR
Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas tegutseb MTÜ IIDA Kursused, kes juba kolmandat aastata korraldab Velisel koolitusi. Esimesel kahel aastal toimusid kangakudumise kursused, milles on osalenud kokku 150 naist. Sellel aastal oleme teemaderingi laiendanud ning õppida saab aiakujundamist, vokiga ketramist, pehme mööbli taastamist ja kangakudumist. Võimalik, et lisandub ka õlimaalimise algkursus.
IIDA Suvekooli kava 2012 aastal:
21. aprillil aiakujunduse algkursus, 2. ja 16. juunil uued kuued mööblile, 28.juuni – 1.juuli kangakudumise algõpetus, 5.-8. juuli kangakudumise algõpetus, 12.-15. juuli “Suurräti ja sõba kudumine” 21. juulil ketramise töötuba, 26.-29. juuli sisustuskangaste kudumine, 2.-5. august sisustuskangaste kudumine, 23.-26. august fileekangaste kudumine.
Kõik kursused toimuvad Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas.
Info ja registreerimine http://suvekool.iidadesign.eu
tel 5346 7366 eva@iidadesign.eu
Eva-Liisa Kriis
MTÜ IIDA Kursused
Valgu Põhikooli kunagiste õpilaste ja õpetajate kokkutulek toimub laupäeval, 9. juunil 2012. Koolimaja uksed avatakse kell 14.00. Aktus algab kell 16.00, järgneb peoõhtu.
Osavõtutasu 10 € (kuni 30.aprillini) või 12 € (kuni 8.juunini) tasuda Riina Terve arveldusarvele 221034092481 – Swedbank. Selgitusse märkida nimi ja lõpetamise aasta. Kohapeal on tasu 15 €. 1965.aastal ja varem lõpetanutele on osavõtumaks 10 €.
Koolipere on tänulik ka kõikidele sponsoritele, kes toetavad koolimaja sise- ja õue-valgustuse parendamist. Toetussumma võib kanda Riina Terve arveldusarvele või anneteda kohapeal. Maksekorralduse selgitusse tuleb kirjutada märksõna – VALGUSTUS. Kooli kodulehelt saab lugeda registreerunute ja toetajate nimekirja. http://www.valgupk.edu.ee/
Suur tänu 2007.aastal kooli toetanud vilistlastele ja õpetajatele, kelle abiga saime meediaklassi sisustuse!
Allikas: Kalev Tihkan
Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas tegutseb MTÜ IIDA Kursused, kes juba kolmandat aastata korraldab Velisel koolitusi. Esimesel kahel aastal toimusid kangakudumise kursused, milles on osalenud kokku 150 naist. Sellel aastal oleme teemaderingi laiendanud ning õppida saab aiakujundamist, vokiga ketramist, pehme mööbli taastamist ja kangakudumist. Võimalik, et lisandub ka õlimaalimise algkursus.
IIDA Suvekooli kava 2012. aastal:
21. aprill “Aiakujunduse algkursus”
2. ja 16. juuni “Uued kuued mööblile”
28.juuni – 1.juuli “Kangakudumise algõpetus”
5.-8. juuli “Kangakudumise algõpetus”
12.-15. juuli “Suurräti ja sõba kudumine”
21. juuli “Ketramise töötuba”
26.-29. juuli “Sisustuskangaste kudumine”
2.-5. august “Sisustuskangaste kudumine”
23.-26. august “Fileekangaste kudumine”
Kõik kursused toimuvad Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas. Info ja registreerimine http://suvekool.iidadesign.eu, tel 53467366 ja e-post eva@iidadesign.eu
Allikas: Eva-Liisa Kriis, MTÜ IIDA Kursused
