Haimre kooli kokkutulekust 10. juunil kirjutab Jaan Viska.
Kokkutuleku aktuse avas Haimre kooli lipu sissetoomine perekond Mitti kolme põlvkonna esindaja poolt. Kõlasid tervitussõnad. Sellele järgnes raamatu „Tagasivaade Haimre koolile“ esitlus. Sellise pealkirjaga võtab piirkonna hariduselu kokku Toomas Tiits. Eelmisel Haimre koolimaja 80. aastapäeval kõlasid Sirje Unga poolt loodud koolilõpulaulu viimased read: “Ma tahaksin kooli tulla, kus valitseb sõbralik hool. Nüüd mälestustes saan olla, ei unune eal Haimre kool” ning see meenus seekordsel kokkutulekul.
Eelmisel aastapäeval meenutati, kui palju õpilasi on kool ellu saatnud. Sealsamas saadeti kool ise põlevate küünalde saatel igavikuteele. Kõlas ütlus, mis ei jäänud õhku rippuma: pikk ajalugu vajab jäädvustamist. Nüüd juba endise koolimaja 85. aastapäevaks valmis raamat, mis oleks võinud kanda pealkirja „Haimre haridus harib“. Inimpõlvede haridus- ja kultuurilugu aitasid toimetada M. Tuuling ja J. Kusmin. Koostaja Toomas Tiitsule aitasid kaasa Haimres tegutsenud koolijuhid, õpetajad ja kaasvilistlased.
Kool on kandnud 16 nime, alustades Kasti talurahvakoolina, lõpetades Märjamaa gümnaasiumi Haimre klassidena. 1932. a. tehtud kool kandis Haimre Koopavärava algkooli nime. Varasemast võiks tähistada Nõmmeotsa kooli asupaika. Läbi aegade on koolis töötanud 165 õpetajat, neist 54 meest. Õpetajatest vilistlasi on 20. Koolijuhte on ametis olnud 26, neist kaks naist. 1932.a. alustanud kooli on lõpetanud 1061 õpilast, keskmiselt 13 lõpetajat aastas, Reose-nimelisi 33. Pikema staažiga õpetajad on Linda Vallimaa ja Taimi Kingisepp. Raamatu koostajana pidas autor lugu kooliteenijatest ja muustki personalist, sest nemadki ei tohiks toimivatest koolilugudest kõrvale jääda.
Vallavanem Villu Karu ja volikogu esimees Urmas Kristal tänasid raamatu autorit. Tänati kohalikku liidrit-eestvedajat Agu Raadikut, rahvamaja juhatajat Eha Kaljusaart ja kohalikku korraldustoimkonda. 1957. aasta vilistlased tegid sügava kummarduse endisele koolile, koolikaaslastele, õpetajatele. Anne Kurepalu meenutas sini-must-valge lipu lugu endises koolimajas, kirjeldas tähelepanekut lipupäevast Eestimaal, et paljuski valitsevad teised iidolid. Koolijuhtidelt Endel Jõesalult, Pille Vankerilt ja Jaan Viskalt tulid tänusõnad kordaläinud ürituse toetuseks.
Kokkutulekule tõid meeleolu ansambli Viisitarid mitmed ülesastumised, sest Haimres armastatakse väga isetegevust. Peagi oligi võimalik olla kooliraamatu omanik, tellida pühendus ja nõnda käitus veidi üle saja inimese. Enne kui läks pargis ühiskatlast supi söömiseks, kogunesime hetkeks ühispildile.
Kummitama jääb tõik väljaöelduna saalis ja kirjutatuna raamatu lõpus. Mis saab ühisest kaunist koolihoonest? Tegelikult on vanasse koolimajja palju panustatud koolipere poolt. Praegu valitseb koolimajas omanikupoolne peremehetus, mahajäetus, mõttetu kõrghaljastuse hävitamine. Kokkutulnuid jäi saatma mõte, et on vaja kindlasti kohtuda viie aasta pärast, ehk tuleb raamatule lisagi meenutuste näol. Loodame noori möödunud kooliaegade meenutuste lainele saada; teame, eakatena väärtustame olnut ja tehtut. Raamat kooli ajaloost on osa piirkonna kultuurist. Sügab kummardus Toomas Tiitsule. Tantsuviisid ja seltskondlik koosviibimine jätkus kindlas rütmis.
Elagu Haimre kool!
Jaan Viska