Alles olime Märjamaal Vigala rahvaga Vana Baskini teatri juubelietendust „Õnnenumbrid“ vaatamas. Nüüd on jälle põhjust Märjamaale minna, uude kinno. Remondiaja jooksul olid kino seinad ja lagi saanud tumehalli värvi, uue hõbedase katte parema peegelduse tarvis ekraan.
29. mai oli see tähtpäev, mil täissaal vaatas 3D koguperefilmi „Käsna-Kalle Kantpüks“. Filmi vaatajaskond ostis ruumiliseks nägemiseks vastavad prillid, mil kasutuskordi üle 30-e. Projektor on uuenenud tehnikaga 3D ja 4K filmide vaatamiseks, seni esimene nii kaasaegse tehnoloogiaga projektor väikses maa-asulas.
Selles osas, et Märjamaal kino välja ei surnud ja nüüd hoopis tugeva jätku sai, on palju teeneid kinomehaanik Hans Veimannil, kel sel suvel täitub 45 kinoaastat. Hansu visadus ja entusiasm leidis toetust maakonnast kindlasti noorte huviliste seas, keda oli seansile üsna palju kohale tulnud
jalgratastel.
Mõned sõnad filmist. Aastal 2004 valmis täispikk Käsna-Kalle Kantpüksi joonisfilm, mida psühholoogid päriselt heaks ei kiitnud, sest kiiretempolised, lärmakad stseenid ei lase lapse mälul keskenduda ja probleemidest aru saada. Endise kooliinimesena paneb muretsema, kas kino uuenemisega peaksime jälgima seal näidavat ning teisalt arvestama lastepärasust, õpetlikku, inimlikku, mitte ei laseks kommertsmaailmal end lämmatada. Kinos nähtav jäägu ikkagi üheks osaks kultuurist.
Digiseadmete muretsemisega pandi alus kino uuenemisele. Rõõm on näha Märjamaad arenemas ja mõistmas, et kino on tõmbekeskuseks terves maakonnas. Vigala rahvas juba ütleb ja tõdeb, et ei saa läbi ilma Märjamaata. Maavanem leidis, et kui kinod on vaadatavust aasta-aastalt suurendamas Eestimaal, siis nüüd kindlasti ka Märjamaal. Märjamaa logo sai kinnitust: hea olla, isu tulla.
Vigalast oli Märjamaal, naabrite juures külas Jaan Viska
