Püssi võtsid kätte isegi vanavanemate päeva tähistavad vanaemad

Täna tähistas Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond vanavanemate päeva, millega sooviti väärtustada vanavanemate rolli ühiskonnas ja läbi koostegemise ühendada omavahel erinevad põlvkonnad.

Pärnumaa naiskodukaitse tähistas vanavanemate päeva Foto Urmas Saard
Pärnumaa naiskodukaitse tähistas vanavanemate päeva. Foto: Urmas Saard

Vanavanemate päev on Eestis alates 2010. aasta jaanuarist riiklik tähtpäev, mida ametlikult tähistatakse septembri teisel pühapäeval. Eestlastel langeb tähtpäev ameeriklastega samale ajale. Ameerika Ühendriikides seadustas president Jimmy Carter oma allkirjaga vanavanemate päeva rahvuspühana 1979. aastal. Seda päeva tähistatakse erinevatel kalendrikuudel kas rahvuspühana või riikliku tähtpäevana ka mujal maailmas: Kanadas, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias. Kui Eestis on vanavanemate päev ilmalik, siis Poolas tähistatakse katoliku usupühana.

Tähtpäev võimaldab lastel saada teadlikumaks vanavanemate tegevusest, teadmistest ja elutarkusest. Sama mõte ajendaski Pärnumaa ringkonna naisi tegema midagi sellist, mis suudaks pakkuda tihedamat põlvkondade vahelist suhtlemist ja sisendaks austust vanavanemate vastu. Õhtupoolik sisustati mitmekesise tegevusega. Raba tänava lasketiiru pääsla kõrval võttis saabujaid vastu Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi, kes pakkus pika laua taga istet ja andis küsimustega paberid kätte. Küsimustele vastuseid otsides saadi kiiresti palju teadlikumaks naiskodukaitse tegemistest ja ülesannetest.

Loe edasi: Püssi võtsid kätte isegi vanavanemate päeva tähistavad vanaemad

Vanavanematega Pärnu lasketiirus

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldab esmaspäeval, 14. septembril Pärnus vanavanemate päeva puhul toreda õhtupooliku, kuhu oodatakse meelt lahutama erinevas vanuses inimesi, eriti aga vanavanemaid koos lapselastega.

Vanavanematepäeva tähistamine Sindis Foto Urmas Saard
Vanavanematepäeva tähistamine Sindis. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi annab teada, et Raba tänava (Raba 1 a) lasketiirus ja selle ümbrusesse rajavad Naiskodukaitse erialagrupid koos kaitseliitlaste, kodutütarde ja noorkotkastega mitmed tegevuspunktid. Külalised saavad alates neljast paari tunni kestel proovile panna oma osavust, täpsust ja nutikust, samas ka ise õppides. Aimu saab Naiskodukaitse tegevusest üldisemalt, samuti meditsiini-, toitlustus-, spordi- ja staabiassistentide tööst. Avatud on lasketiir, kus instruktori käe all võib õhupüssist märki lasta.

Lisaks sellele on kohal meditsiinitarvetefirma B.Braun Medical esindaja, kes tutvustab kohapeal tänapäevase koduapteegi haavahooldusvahendeid. Pärast tegevuspunktide külastamist on võimalus maitsta kosutavat sõdurisuppi.  Vanavanemate päeval osalemine on tasuta.

Urmas Saard

Spaapealinnas avati Viiking Saaga veekeskus ruunidega kaunistatud lindi lõikamisega

Kuu aega tagasi Pärnus suplemist harrastavale rahvale avatud Viiking Saaga veekeskuses toimus 19. lõikuskuu päeval pidulik lindi lõikamine.

Toivo Ninnas Foto Urmas Saard
Toivo Ninnas. Foto: Urmas Saard

Pidulik toiming algas sama hoone trepil, kus 2012. kevadel lõigati Viiking spaa neljanda hoone avamise puhul linti. Vanadest tegijatest hoidsid nüüdki kääre hotellikompleksi ainuomanik Toivo Ninnas ja arhitekt Riho Jagomägi, lisaks mitmed teisedki abilised. Ninnas väitis, et Pärnu pole enam ammugi mitte üksnes Eesti suvepealinn. Märkamatult on saanud linnast ka spaapealinn. Ninnas usub, et spaade arvestuses ruutkilomeetri kohta omab Pärnu kahtlematult riigis rekordit. Tema arvates võib olla tegemist koguni Baltikumi rekordiga.

Omaniku kinnitusel on valminud veekeskus täiesti teistsugune võrreldes kuue senise Pärnu ja ka kõigi teiste Eestimaa sarnaste rajatistega, mida ollakse harjunud veekeskustes nägema. Sellepärast oli lõikamiseks valitud lintgi eripärane, järgides ammuste skandinaavlaste ajaloo mäletamist koos nimetuste Viiking ja Saaga kasutusele võtmisega. Õhtu peajuht Elmar Trink rääkis, et lindile kirjutatud ruunid on esimesel sajandil pKr tekkinud germaanlaste tähestik. Ta jutustas 24 tähest mõningaid tähti esile toovalt ja sidus neid sümboolselt Viiking Saaga spaas kogetavaga.

Loe edasi: Spaapealinnas avati Viiking Saaga veekeskus ruunidega kaunistatud lindi lõikamisega

Pärnu puuskulptuuripäevad lõpetati paadisõiduga

Toomas Altnurme ja tema abiline Mariliis Sorts Foto Urmas Saard
Toomas Altnurme ja tema abiline Mariliis Sorts. Foto: Urmas Saard

Reedel pärast viit nägi veel tööpäeva ja oma taiest lõpetamas kahte skulptorit. Rait Pärg toimetas sea juures ja Toomas Altnurme lükkas parajasti sulemehe saabumise hetkel mälupulka läbi tootemlooma pea ning tema abiline Mariliis Sorts tegi viimaseid pintslitõmbeid värvidega. Altnurme ütles, et Pärnus veedetud skulptuuripäevad on osa tema puhkusest ja varsti tuleb sõita tagasi Araabia Ühendemiraatidesse. Sealses ülikoolis õpetab ta maalimist, joonistamist ja skulptuuride valmistamise kunsti. Värviline tootem sarnaneb esmapilgul väga selle skulptuuriga, mis valmis 2003. aastal ja leidis koha Ranna pargi skulptuuride alleel. Siiski ei ole tegemist täpse koopiaga, mis vahetab välja ilmastiku oludes lõplikult näbrastunud skulptuuri, aga Altnurme lubas uue tootemi asetada täpselt samale kohale, kus seisis vana „Meele haardes”. Uuele loomtootemile pole ta veel nimetust leidnud, aga Altnurme soovib selle tööga juhtida tähelepanu meie ühismälu taastamise vajadusele.

Loe edasi: Pärnu puuskulptuuripäevad lõpetati paadisõiduga

Loomad Veenuse bastioni sepikoja õuel

Täna lõpetatakse Pärnus järjekordsed puuskulptuuripäevad, millega alustati kesknädalal.

Toomas Altnurme alias Pomshiva Foto Urmas Saard
Toomas Altnurme alias Pomshiva. Foto: Urmas Saard

Näbrastunud skulptuuri asemele uus

Veenuse bastioni madalaks vajunud vallide vahele juhatas teed juba kaugelt eemalt kostuv mootorsae undamine ja lähemale jõudes esimesest puutüvest tõusev suits.

Uurisin ühest otsast tasase leegiga põletatavat ja pooleli olevat tööd. Samal ajal tuli Toomas Altnurme parajasti lõunalt. Viimati kohtusime Pärnu Ranna pargis 2012. a septembris. Tookord voolis Pomshiva, nii on skulptori hüüdnimi, Pärnu linnavalitsuse tellimusel Rahu pargis pikselöögist pikka aega maas lebanud jämedaharalisest remmelgast draakonit. Sealsamas lähedal oli juba 2005. aastal sündinud esimene draakon ühistöös Argentina skulptori Carlos Enrique Valdeziga. Paar aastat varem valmis „Meele haardes”. Tervise lähedal asunud mitme meetri kõrgust värvikirevat puuslikku võisid Ranna pargis jalutavad inimesed aastaid vaadata. Kõiki meenutatud töid on looduslik töötlus ajapikku sedavõrd näbrastanud, et skulptori loomingut näeb algses eheduses veel üksnes pildijäädvustustelt.

Loe edasi: Loomad Veenuse bastioni sepikoja õuel

Tosin meest ja üks naine ehk Pärnu Poisid taaskohtumisel

Eile õhtul musitseeris Pärnu Ranna kõlakojas palju tuttavaid hariduse ja kultuurielu inimesi, kelle esinemine hoidis publiku naerulihaseid pidevas vabatreeningu asendis.

Eddi Leet ehk Poti-Eedu, keraamik, sõnade seadja, laulja, tuubamees Foto Urmas Saard
Eddi Leet ehk Poti-Eedu, keraamik, sõnade seadja, laulja, tuubamees. Foto: Urmas Saard

Loominguline seltskond Pärnu Poisid tuli kokku 2004. aasta suvel pärast edukalt sooritatud tuubaostutehingut, mille tegi ära keraamik Eddi Leet ehk Poti-Eedu, nagu mees ise ja sõbrad teda naljatledes kutsuvad. „Olen tuubamees, kes mängib palju pille, aga mitte eriti hästi,“ tutvustas Leet tagasihoidlikult oma mitmekülgseid andeid. Eile Leet tuubat ei puhunud aga selle asemel laulis vägeval häälel laule, mille viisid on vanad, mõned isegi väga vanad ja unustuste hõlma kadumas. Esinemise ajal tegi ta jalaliigutusi, võttis lähemal seisva mehe tantsule ja loopis kaabut nii kõrgele kui kõlakoja kaar seda võimaldas. Austria või Anglo-Ameerika pärimusmuusikast, aga ka meremehe laulude meloodiatele on Leet loonud sõnad, mis pole täpne tõlge algsele sisule. „Ma ei ole ühelegi laulule autori õigust nõudnud ja nii on mitmed minu lood lauldud teiste armastatud muusikute poolt üldtuntuks,“ rääkis Leet kontserdi järel toimunud vestluses. Ühe näitena nimetas ta „Roostes naela“.

Loe edasi: Tosin meest ja üks naine ehk Pärnu Poisid taaskohtumisel

Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Kahtlematult on Saxoni minek Kaitseliidu paraadile suur tunnustus Pärnu puhkpilliorkestrile, kes mängib Hiiumaal kõrvuti Kaitseväe orkestriga.

Kaido Kivi Foto Urmas Saard
Kaido Kivi. Foto: Urmas Saard

Puhkpillimängijad kuulusid Kaitseliidu juurde kohe alates selle organisatsiooni asutamisest. Kõrghetk saabus Eesti Vabariigi 20. aastapäeva suvel, kui Tallinnas toimuvale paraadile rivistusid 15 maleva puhkpilliorkestrid.

Loodetavasti võib Saxon tähistada Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal oma tegevuse viiekümnendat sünnipäeva.1968. aastal asutatud puhkpilliorkestri loomisele tuli appi ametiühing, kes muretses pillid. Orkestrimängijate kokkukutsuja ning esimene dirigent oli Paul Tepper. Kuni 1991. aastani oli orkestri nimi Pärnu KEK. Praegu näeb mängimas kolme põlvkonda ja kahe põlvkonna peresid. Paljud noored liikmed on Pärnu muusikakooli õpilased. Neljakümneneljast liikmest kümme on naised.

Loe edasi: Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit

12. – 13. juunil Pärnu vallikraavi äärsel aasal peetav Eesti Hea Toidu Festival – Grillfest on kasvanud Balti piirkonna ja Põhjamaade suurimaks toidukultuurifestivaliks.

Andres (vasakul) koos Malta meestega Foto Urmas Saard
Andres (vasakul) koos Malta meestega. Foto: Urmas Saard

16. korda toimuv Grillfest tuli Pärnusse tagasi 2012 aastal. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles, et tänavu saab Pärnu juba kahekümnendat korda õigustada suvepealinna tiitlit ja nimetas Eesti Hea Toidu Festivali esimest päeva suure suve alguseks. Aasta-aastalt on Grillfest kujundanud ja muutnud Eesti toidukultuuri paljude riikide esindajate jaoks ahvatlevamaks, tehes seda alates toredast lõunanaabrist Lätist kuni toidukultuuri lipulaevaks peetava Prantsusmaani. Muidugi on kohal ka Rootsi, Norra, Holland, aga isegi eksootiline Malta. Samuti näeb Leedu ja Gruusia lippe.
Prantsusmaa toidukultuuri esindab French Cafee, eesotsas Stephane Taurian.

Hollandi toidukultuuri esindab Fateli Külalistemaja ja 10 aastat Eestis elav Hank Hoogeveen.
Jaapani toidukultuuri esindab Pärnu esimene sushi koht Ahoy Sushi. Rõõmsas seltskonnas annab asjatundlikke selgitusi Heli Rebane. Norra ainulaadseid delikatess kammkarpe tutvustab ja pakub maitsmiseks Marko Kaldmaa. Mees on käinud Norras viimased 20 aastat 30 meetri sügavusel karpe püüdmas.

Loe edasi: Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit

Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Uudisteportaal Külauudis.ee pöördus mitmete Pärnu linna ja maakonna koolide poole küsimusega, milline on käesoleval aastal nende osalus Pärnus tähistataval lipu päeval? Oma vastuse andsid kiirelt kaks Pärnu linna ja kaks maakonna üldhariduskooli.

Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014 Foto Urmas Saard
Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Pärnu Vene gümnaasiumi huvijuht Kristiine Miljan ütles, et nende kool on esindatud viie kandelipu ja vähemalt kümne õpilasega. Pärnu Vanalinna põhikooli huvijuht Marje Vaan lubas isiklikult kohal olla. Kindlasti tuleb ka kooli direktor Pille Tahker ja klassitäis õpilasi kümne kandelipuga.

Paikuse põhikooli huvijuht Anu Tammearu-Mežule selgitas, et nende kool on esindatud kodutütarde ja noorkotkastega. Tänavu veebruaris muretses kool koostöös vallavalitsusega 30 kõrgekvaliteedilist sinimustvalget lippu. Lipuvabrikust öeldi, et varem pole mitte ükski asutus endale korraga nii palju lippe ostnud. Audru kooli direktori Peep Eenraidi sõnul neil lippe ei ole, aga lubasid lipu päeva pühitsemisel osaleda kümne õpilasega. Alati on olnud ka direktor isiklikult kohal. Eesti lipu seltsi varahoidja teatel palus Pärnu korraldustoimkond veel paarkümmend lippu lisaks, mis ka antakse. Loodetavasti jätkub siis ka Audru koolile, kes on kõigil aastatel vaatamata suhtelisele kaugusele olnud alati tublilt esindatud.

Loe edasi: Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Ainula „Aastaajad võimlemises“

Ainula Balleti ja iluvõimlemise stuudio eestvedamisel toimus eile viiendat korda korraldatud võimlemispidu „Aastaajad võimlemises“, mis tõi Pärnu Kesklinna koolide võimla põrandale esinema Pärnu-Jaagupi, Sindi ja Pärnu rühmad.

Treenerite kava Foto Mariko Passel
Treenerite kava. Foto: Mariko Passel

Tänavu osales ligemale 180 last erinevatest klubidest ja rühmadest nagu Akrobaatikaklubi Tirel, VK Rüht, Sindi ANK, Tantsukool WAF Dance, Ruubensi Tüdukud, Kadri lasteaed, Pärnu-Jaagupi tantsurühm Esperanza, Sindi Gümnaasiumi D.R.E.A.M. ning Ainula Baletti ja iluvõimlemise stuudio erinevad rühmad.

Kevadine keskpäeva etendus algas Ainula Balleti ja iluvõimlemise stuudio etteastega. Graatsiliselt varvastel tippides toodi vaatajani Pjotr Tšaikovski ballett “Pähklipureja”- lillede valss.

Loe edasi: Ainula „Aastaajad võimlemises“

Laulupealinna lauluisa Timo Lige külastas hiliskevadist suvepealinna

Täna võis Pärnus Martensi väljakul kuulda gospel muusikat ja head sõnumit Kristusest, mis peatas mitmeid üllatunud juhumöödujaid ning sundis vaatamata tusasele ilmale mõnedki inimesed algusest lõpuni paigale jääma.

Johannes ja Timo Lige Foto Urmas Saard
Johannes ja Timo Lige. Foto: Urmas Saard

Tasuta kontsert-perepäev Timo Lige perebändiga oli juba aegsasti välja hõigatud ja nii otsustasin minagi uudistama minna. Sissejuhatava mõttena rääkis Alari Allikas, Pärnu Sool ja Valgus kogudusest, et kunagi armees aega teenides pidi ta harjutama AK-47 ehk 7,62mm Kalašnikovi automaadi lahti võtmist ja kokku panemist ning õnneks ainult elutu märklaua pihta tulistamist. Ta ütles, et ka täna ei pea kartma surmavat tabamust, aga pidas võimalikuks saada pihta hea sõnumiga.

Esimene jutt oli paljutõotav. Tõmbasin nööridest sikutades tressijaki kapuutsi kindlamini pähe, et jahe tuul vähem segaks ja kuulasin sõnajärje üle võtnud Timo Liget. Selgus, et vääramatud asjaolud ei võimaldanud tervel perel kohale tulla. Tulemata jäi abikaasa Monika ja tütred Mirjam ning Hanna. Aga Johannes istus isa kõrval trummi taga, hiljem raputas kõristiga rütmi. Timo on koorijuht ja kooriseadete looja, ta on sadade kristliku sisuga laulude autor. Ta on Kärdla ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja, kes nimetati sama kooli aasta õpetajaks 2010. Aasta hiljem sai Timo nimi tuntuks üle riigi kõigi televaatajate kodudes, kus jälgiti „Laulupealinna“ teleprojekti. Kärdla kooli vilistlastest ja laulmist armastavatest rõõmsatest noortest koosnev ühisgümnaasiumi segakoor, mida juhatab Timo, võitis 2011. aastal koos Ott Leplandiga Kärdlale laulupealinna nimetuse.

Loe edasi: Laulupealinna lauluisa Timo Lige külastas hiliskevadist suvepealinna

Pärnu kolledžis lõpetas gümnasistide majandus- ja ettevõtlusalaste õpingute järjekordne lend

Eile said Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist lõputunnistuse Häädemeeste Keskkooli ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 20 õpilast, kes läbisid ajavahemikul mullu jaanuarist kuni käesoleva aasta mai keskpaigani noorte ettevõtluse täiendusõppeprogrammi õppesuuna ettevalmistuskursuse.

Täiendõppe lõpetanud Pärnu kolledži raamatukogus Foto Urmas Saard
Täiendõppe lõpetanud Pärnu kolledži raamatukogus. Foto: Urmas Saard

Tegemist on Pärnu kolledži algatusel jätkunud koostöölepinguga, millele pandi alus 2011. aasta 1. juunil. Toona allkirjastati Pärnu Ühisgümnaasiumi, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi, Häädemeeste keskkooli ja Pärnu kolledži vaheline raamleping, mis sai aluseks Noorte Ettevõtluskooli käivitamiseks, pooltevaheliste sidemete tihendamiseks ning koostöö arendamiseks.

390 tundi teoreetiliste teadmiste ja praktiliste kogemuste omandamist akadeemilises õppevormis annab gümnasistidele suurema eelise majandusvallas edasiõppimiseks. Kolledži direktoril Henn Vallimäel oleks hea meel, kui mitmed lõpetanud jätkaksid teed nende majas, aga maailm on avatud ja paljud teisedki võimalused ootamas. Samas ei peagi kõigist lõpetanutest tingimata saama tulevikus äriinimesed. Suur tulu tõuseb kursuste läbimise järel sellestki, et edaspidi osatakse oma isiklikus elus hoopis targemalt ennast ja oma tulevast peret majandada.

Loe edasi: Pärnu kolledžis lõpetas gümnasistide majandus- ja ettevõtlusalaste õpingute järjekordne lend

Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute hulgas oli 86,5 protsenti naisi

Täna toimus Strand Spa & Konverentsihotellis Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpuaktus, kus 431 lõputunnistust ootas elukestvatele õppuritele väljajagamist.

Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi Foto Urmas Saard
Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi. Foto: Urmas Saard

Ligemale paar tuhat aastat tagasi

Pärnu kolledži direkor Henn Vallimäe meenutas pöördumises õppurite poole esimese aastasaja lõpul ja teise alguses elanud Vana-Rooma poeeti Decimus Iunius Iuvenalis’t (ingliskeelsena Juvenal), kes kirjutas kuulsa teose ”Satiir” ning on paljuski inspireerinud oma järeltulijaid. Juvenal toonitas, et rikkuse ja võimu tagaajamise ning ilukõnede pidamise asemel peaks tegelema ka oma vaimuga. Sellest ka ütlemine: terves kehas terve vaim (mens sana in corpore sano). ”Täna on siia tulnud kõik need, kes oma vaba aega ei sisusta vaid kulinaaria ja meelelahutusega! Siin hinnatakse ärksat vaimu ja vaimutoitu,“ ütles Vallimäe.

Loe edasi: Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute hulgas oli 86,5 protsenti naisi

Pärnu JK Poseidon noortevõistkonnad mängivad sel hooajal Sindi staadionil

Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon esindusmeeskonna peatreener ja juhatuse liige, selgitab miks ja kuidas mängivad nende noortevõistkonnad käesoleval hooajal just Sindi staadionil.

Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon  peatreener ja juhatuse liige Foto Urmas Saard
Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon peatreener ja juhatuse liige. Foto: Urmas Saard

„Kuna Pärnus on jalgpalliväljakutega kitsas käes, siis mõtlesime klubisiseselt, et mängime just Sindis oma noortetiimidega Eesti Meistrivõistluste kodumänge. Korraldame seal ka lasteaia ja algklasside lastele jalgpallitreeninguid, mistõttu tundus kogu klubiga Sindi staadionile kolimine igati mõistlik ja loogiline samm,“ rääkis Kuldmägi, kelle hinnangul on nii Sindi gümnaasium kui linn olnud jalgpallurite vastu väga toetavad ja abivalmid. Seetõttu kulges Sindi staadionile tuleku protsess kiirelt ja väga ladusalt.

Kokku mängitakse Sindis üle 20 mängu 3 erineva noortevõistkonnaga: 2003., 2005., ja 2006. a sündinud poistega. Vanemad poisid ning klubi esindus- ja duubelvõistkond staadionile kahjuks ei mahu, sest väljaku mõõtmed jäävad natuke väikeseks. Samuti osaletakse Eesti MV-l tüdrukute võistkonnaga, mistõttu võib juhtuda, et ka tüdrukud saavad aeg-ajalt Sindis mängida.

Loe edasi: Pärnu JK Poseidon noortevõistkonnad mängivad sel hooajal Sindi staadionil

Seeniorlaulul selgusid parimad

Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova.  Foto: Ants Liigus
Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova.
Foto: Ants Liigus

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimunud võistulaulmisel Seeniorlaul 2015 selgusid parimad harrastussolistid.

Vanuserühmas 66-aastased ja vanemad jagasid esikohta tallinlased Leonhard Kelle ja Tamara Markelova, teine koht läks jagamisele Raul Targamaa (Stockholm) ja Rudolf Ernesaksa (Tallinn) vahel. Vanusegrupi kuue parema hulgas olid veel Aleksandra Järve Tallinnast ja Vello Raagmets Tapalt.

Nooremas grupis (50-65 aastased) saavutas esikoha Svetlana Jefimova Narvast, II koha Sirje Pilter Pärnumaalt ja III koha Aivar Juuse Tartust. Lisaks pääsesid selles rühmas finaali Indrek Kalm Tartust ja Jaan Saar Tallinnast.

Artistlikkuse eripreemia pälvis žüriilt konkursi vanim osaleja, 86-aastane Aleksandra Järve Tallinnast, hea tuju auhinna Vello Raagmets (Tapa), parimaks kontsertmeistriks tunnistati Mare Altroff (Tallinn).

Žürii liige Mati Palm: „Seeniorlaulu žüriis osalesin esimest korda. Meeldivalt üllatas ürituse positiivne õhkkond ja ladus korraldus. Esiletõstmist väärib väliseestlase Raul Targamaa nooruslik tämber ja veteranosaleja Leonhard Kelle südamesseminev interpretatsioon.”

Seeniorlaul toimus sel aastal juba üheksandat korda.

Žürii esimees Toomas Kuter: „Seeniorlaul on endiselt populaarne. Neljakümne kuuest sooviavaldajast saabus Pärnusse žürii ette esinema kakskümmend kaks solisti. Konkurss oli meeleolukas, kõrge tasemega ja näitas taas, et kõige tähtsam ei ole võit, vaid osavõtt.  Oli palju helgeid ja ilusaid hetki, mis innustasid nii žüriid kui lauljaid. Järgmist, järjekorras kümnendat Seeniorlaulu soovime tähistada igati vääriliselt.“

Žüriisse kuulusid legendaarne ja armastatud ooperisolist Mati Palm, Pärnu Kontserdimaja direktor Marika Pärk, laulja ja vokaalpedagoog Eda Zahharova, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, laulja ja kirjanik Toomas Kuter.

Merike Viilup

Pärnumaa vokaalansamblite žanripäeva võitja on Top Ten

Täna 26. korda toimunud vokaalansamblite päeval kohtusid Vene gümnaasiumi saalis Pärnu linna ja maakonna vokaalansamblid, kelle esinemisi hindasid muusikaõpetaja Üllar Kallau, Sindi pillimees Priit Kask ja lauluõpetaja Anne Uusna.

Pärnumaa vokaalansamblite 2015 a konkursi võitja Top Ten Foto Urmas Saard
Pärnumaa vokaalansamblite 2015 a konkursi võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard

Vokaalansamblite päeva valmistas ette ja viis läbi mullune võitja Rodnik koostöös Pärnu ingerisoomlaste kultuuriseltsi kollektiiviga. Ansambli Rodnik liikmed Jelena Garanina, Niina Mozessov, Julia Latõševa ja Jelena Derizemlja-Yulet küll korraldajatena ise võistulaulmises ei osalenud, aga pakkusid osalejatele oma kultuurile kombekohast kava. Vokaalansamblite pidu olid tervitamas Pärnu Vene gümnaasiumi õpilaste rahvatantsurühmad.

Anne Uusna abiga lauldi esmalt häälet lahti ja puhtaks. Laulmine läks nii naljakaks, et ajas sõnad segamini ja suud naerma. Etteantud silpide kombinatsioonid olid sedavõrd keerukad, mida järjest kiireneval käigul oli lõpuks pea võimatu järele teha, aga hääled said seda paremini lahti lauldud.

Žürii otsusel võitis suure ja raske noodivõtmega rändauhinna Raeküla Vanakooli Keskuse ansambel Top Ten, mida juhendab Helle Salumäe. Vokaalansamblite konkursi peavõidu pälvis ansambel teist korda. Esimest korda sai sama ansambel kõrge tunnustuse osaliseks 2008. a. kevadel Audrus asetleidnud vokaalansamblite lauluvõistlusel. Juba siis hindas tookordne žürii esimees Heidi Tamme väga kõrgelt ansambli vokaalset kaalu. Sama rõhutas ka käesoleva aasta žürii esimees Anne Uusna.

Loe edasi: Pärnumaa vokaalansamblite žanripäeva võitja on Top Ten

Kirjandusõhtu Kolhethis

Eile õhtupoolikul toimus Pärnu Georgia restoranis Kolhethi kirjandusõhtu, millele eelnes Poetry Slami Pärnu eelvoor. See oli luulevõistlus Pärnu Slämm, kus autorid esitasid enda loomingut.

Ott Kilusk kirjandusõhtul  Kolhethis Foto Urmas Saard
Ott Kilusk kirjandusõhtul Kolhethis. Foto: Urmas Saard

Esitatud luuleread ei võinud olla avaldatud trükisena, siiski oli varajasem ilmumine lubatud mõnes suhtlusportaali luulekogukonnas. Ülesastumiseks anti kolm minutit ja esinemisel ei tohtinud kasutada abivahendeid, nagu aksessuaare, kostüüme, teatrigrimmi, muusikainstrumente jm.

Esimeses voorus hindas kirjandusrahvas ja Tarkade klubi. Lõppvoorus selgitati võitja publiku aplausi tugevuse alusel, nõu küsiti ka Tarkade klubilt. Valiti 3 finalisti: Ott Kilusk, Einar Orjand ja Jaak Känd. Poetry Slami Pärnu eelvooru võitis Ott Kilusk. Pärnu eelvooru õhtujuht oli Jaak Eamets.

Heldur Lääne Põltsamaalt esitles oma neljandat luuleraamatut “Roosa maailm” ja Raivo Varik oma esikluulekogu “Ülestähenduslikke täheülendusi”. Peeter Helme luges katkendi oma lühiromaanist “Sügaval läänes”.

Paavo Kangor tutvustas enda koostatud raamatut “Ka unustuste jõel aeg kord silla loob”, mis jutustab Jaak Joalast.

Loe edasi: Kirjandusõhtu Kolhethis

Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

2018. aastal tähistame üheskoos Eesti Vabariigi seni kõige ümmargusemat tähtpäeva – sajandat sünnipäeva! Milliseid kingitusi saame teha oma riigile?

Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht
Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht. Foto: Urmas Saard

„Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistused on alanud ja käima lükatud mitmeid ühiseid ettevõtmisi. Milline saab olema riigi suurjuubeli tähistamine Pärnumaal? Seda tahaksimegi koos arutada,“ ütles sissejuhatuseks EV 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli täna päeva teisel poolel Endla teatri suurde saali kogunenud mõnekümnele inimesele. Juhtrühmast olid pärnumaalastega kohtumas veel aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa, juhtrühma liige Margus Kasterpalu, aastapäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril ja korraldustoimkonna assistent Elo Aun.

Kohtumisele olid oodatud kõik kohaliku elu eestvedajad ja sellest huvitatud inimesed: ettevõtjad, omavalitsuste ja kogukondade esindajad. Esmalt tutvustati seniseid tegemisi ja ühiskingituste tegemiseks loodud keskkonda. Kõneldi juba käimalükatud ühiskingitustest, millega võiks liituda. Koos mõeldi sellest, kuidas Pärnumaa rahvas saaks ettevalmistuses kaasa lüüa, milliseid kingitusi teha ja üritusi korraldada.

Loe edasi: Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

Halvatud tüdruk saab Lastefondi toel endale kehahoidu toetavad abivahendid

 

HeadPodi peatugi, millise saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.
HeadPodi peatugi, mille saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada 17aastasele sügava puudega Brittile selja- ja peatoe, mis võimaldavad tal enda pead ja ülakeha paremini kontrollida.

Pärnu tüdrukul on diagnoositud kaasasündinud kesknärvisüsteemi progresseeruv haigus, mille tõttu on ta täielikult halvatud ning talle on määratud sügav puue. Britt ei kõnni ega räägi ning vajab lakkamatut hoolitsust.

“Kuna Brittil ei ole tasakaalutunnet, siis ei suuda ta oma pea hoidu kontrollida,” selgitas tüdruku isa. “Peatugi on siin suureks abiks ning toetab last käeliste tegevuste ajal, toitmisel ja pikemal autosõidul. Ilma abivahendita on kõik tema tegevused, isegi vaatamine, pärsitud.”

Lastefond toetab tüdrukule pea- ja seljatoe soetamist 72 euroga.

Varasemalt on fond aidanud Brittile muretseda kallihinnalise koduseks kasutamiseks mõeldud tõstemasina, mis hõlbustab tema ööpäevaringset hooldust.

Kui Sinagi sooviksid anda oma panuse Britti ja teiste abivajavate laste ravitingimuste parandamiseks, siis on selleks jõuluajal suurepärane võimalus soetades oma lähedastele kingituseks Lastefondi heategevusliku kinkekirja, mis tähistab fondile tehtud annetust. Uuri lähemalt Lastefondi kodulehelt.

Merili Kärner

Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis

Pärnu täiskasvanute varjupaiga õuel. Fotod: erakogu
Pärnu täiskasvanute varjupaiga õuel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa

Vigala vallavolikogu sotsiaalkomisjoni külaskäik jätkus pärast idaviru reisi Maie Üürikese eestvõttel Pärnumaa kohaliku MTÜ aktiviseerimiskeskuse Tulevik tööga tutvumisel. See on täielikult uus valdkond, mis omavalitsustes kohalike probleemide lahendamiseks loodud.

Oma juhitavat MTÜd Tulevik tutvustas Mirjam Vabrit, kelle initsiatiivil on keskus käivitatud. Eesmärgid on laiaulatuslikud, hädavajalikud: tekitada või taastada tööharjumus inimestes, aidata kohalikel ettevõtetel luua töökohti; anda toimetulekualast õpetust – ikka neile, kes eluga ise toime ei tule. Seega on teenuste hulk lai alates puidutööst mööbliremondil, jalgrataste pisiremondist, pakutavast transporditeenusest, abitööde teostamisest, territooriumide korrashoiust jne.

Taasiseseisvunud vabariik oma üle 20 tegutsemisaasta jooksul osadele taganud edu, teisalt jätnud osa elanikkonnast niiöelda unarusse. Hea, kui piirkondades tekivad kohalikud MTÜd, esialgu projektipõhisel rahastamisel, paljuski vabatahtlikkusel. Võib küsida, kas kutsekoolid oma õppekavadesse uute erialade loomisega saavad ühiskonna jätkusuutlikkuseks omapoolset abi osutada.  Igal juhul mõtlemise koht, enne kui öelda: hiljaks jäime. Vabandades, kuidas me ei märganud täiskasvanuid abistamast. Süvenev õpilaste vähesus sunnib ka ametikoole ühiskonda tervikuna vaaatlema.

Loe edasi: Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis

Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi. Foto: paavoproject.blogspot.com
Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi. Foto: paavoproject.blogspot.com
Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia eesti muusikute esitluskontserdil on fookuses noored ja säravad eesti tippmuusikud. Kõik muusikasõbrad ja puhkajad on oodatud heale kontserdile Pärnus 16. juulil.

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia oluliseks osaks on eesti noorte muusikute esiletõstmine. Hea koostööpartner Eesti Interpreetide Liit on kokku pannud kava, kus on fookuses neli säravat muusikut – Mihkel Poll, Indrek Leivategija, Triin Ruubel ja Riivo Kallasmaa. Kontserdil on võimalik neid näha üheskoos musitseerimas kammermuusikuna kui solistidena Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestri ees.

Ansamblipartneritena astuvad kontserdil üles ka Anne Ainomäe vioolal ja Reet Ruubel klaveril. Interpreetide Liit on eraldi kutsunud ka festivalikorraldajaid ja agente välismaalt, kes jagavad enne kontserti Järvi Akadeemia noorte muusikutega mõtteid paneelis „Millised on ootused noorele karjääri alustavale muusikule? Agendi, festivalikorraldaja ja orkestri direktori vaatenurk”.

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi peab noorte muusikute kaasamist festivalile väga vajalikuks: „Oluliseks põhimõtteks on kutsuda festivalile eesti noorte muusikute paremik. See aitab neil edaspidi väljaspool Eestit õppida, tööd leida või lihtsalt kogemusi vahetada,” sõnab Järvi.

Esitluskontserdi muusikud on on silmapaistvad interpreedid, kelle muusikaline tegevus on laiahaardeline, nad on osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui võõrsil ning pälvinud mitmeid preemiaid. Loe edasi: Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Pärnus selgus Eesti raiemeister 2014

Erik Rist. Foto: Eesti Metsaselts
Erik Rist. Foto: Eesti Metsaselts

Üleeile Pärnus vallikäärus toimunud Eesti raiemeistrivõistlused 2014 võitis Pärnu Kutsehariduskeskust esindanud Erik Rist. Viiest alast koosneva võistluse lõpptulemused selgusid alles viimase ala, laasimise järel. Teise koha saavutas Andres Olesk (Valga Puu) ja kolmandaks tõusis Taavi Ehrpais (Alemaa ja Mets).

Parim juuniorvõistleja oli Jarro Mihkelson Luua Metsanduskoolist, kes jäi üldarvestuses seitsmendaks. Võistluste eel värske Eesti meister suurfavoriitide hulka ei kuulunud. 24-aastase Erik Risti võit oli üllatus ka talle endale, rääkis noormees. Samas näitas ta häid tulemusi enamustel võistlusaladel – puu langetamise ta võitis, saeketi vahetuses oli kolmas, kombineeritud järkamises neljateistkümnes, täppissaagimises 22. ja laasimises teine.

Lisaks Eesti raiesportlastele võtsid võistlustest osa Läti, Leedu ja Soome võistlejad, kokku oli osalejaid 35. Üle aastate osales raievõistlustel ka naisvõistleja, Luua Metsanduskoolis õppiv Kirke-Maarja Järvesaar. „Õpin ise metsamajandamist ning see ala hakkas kuidagi meeldima,“ rääkis Kirke-Maarja. Ta lisas, et tänased võistlused olid talle esimesed suurvõistlused, varem on ta osalenud kooli kutsevõistlustel. Kõige olulisemaks omaduseks, mis aitab kaasa edule raiespordis, peab Kirke-Maarja Järvesaar tahtejõudu.

Rahvusvahelises formaadis läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – puu langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja okste laasimine. Eesti raiemeistrivõistluste tulemused läksid arvesse ka septembrikuus Šveitsis toimuvate maailmameistrivõistluste koondise liikmete selgitamisel.

Raie maailmameistrivõistlusi peetakse aastast 1970. Samal ajal hakati raiesporti harrastama ka Eestis. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1994. Kõige resultatiivsem raiesportlane on Andres Olesk 8 Eesti meistri tiitliga, Taavi Ehrpais on Eesti meistriks tõusnud 5 korda.

Pildigalerii leiab siit.

Laupäeval võistlevad Pärnus parimad raiesportlased

OLYMPUS DIGITAL CAMERAEeloleval laupäeval (28. juunil) toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti raiemeistrivõistlused. Lisaks Eesti meistrile selgub päeva lõpuks ka Eesti koondis raiespordi maailmameistrivõistlustele. Võistluste peakohtunik Aarne Liiders ennustas, et Pärnus on oodata ülipõnevat võistlust. Nimelt pannakse maailmameistrivõistluste kolmeliikmeline koondis kokku võistlejatest, kes on sel ja eelmisel aastal kogunud neljalt võistluselt enim punkte. „Punktitabel on praegu selline, et enam-vähem kindlalt võib tunda end vaid Taavi Ehrpais, keson kogunud 26 punkti,” rääkis peakohtunik Liiders. Kaks koondise liiget selguvad aga alles pärast laupäevast võistlust. Andres Olesk, kel on ette näidata hulgaliselt häid tulemusi ja isegi individuaalne maailmameistritiitel 2010. aastast, pidi ühe võistluse vahele jätma ja on praeguse seisuga kogunud 18 punkti. Talle järgneb Sulev Tooming 15 punktiga ning praeguse edetabeli neljas on Marko Pohlak 14 punktiga. Nii ei julge ka ülikogenud raiespordientusiast Aarne Liiders ennustada, kes võistlevad Eesti eest septembrikuus Šveitsis maailmameistrivõistlustel.

Fotomeenutused möödunud aastal toimunud raievõistluselt.
Fotomeenutused möödunud aastal toimunud raievõistluselt.

Raievõistluste peakorraldaja Mart Kelk Eesti Metsaseltsist lisas, et kindlasti pakuvad põnevust ka juuniorsportlased. Praegu on parimad tulemused Jarro Mihkelsonil, Ranet Sildojal ja Helvis Koortil Luua Metsanduskoolist, kuid vahed on väga väikesed. Nii et põnevust ja üllatusi peaks jätkuma.
Rahvusvahelise formaadi alusel korraldatavad raievõistlused koosnevad viiest alast: langetamine, ketivahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Langetamine toimub Pärnu lähistel metsas, platsialadel võisteldakse Vallikäärus. Võistlused avatakse kell 11, tulemused selguvad kella viieks pärastlõunal. Maailmameistrivõistluste koondise koosseis tehakse teatavaks hilisõhtul.
Lisaks Eesti raiesportlastele võtavad võistlustest osa Soome, Läti, Leedu ja Valgevene võistlejad.
Toomas Kelt

Pärnus alustab tegevust Eesti teine puudega laste hoiukodu

lastefond_460x680Homme, 27. juunil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Pärnus oma uksed Eesti teine raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.

Pärnu Toimetulekukooli ruumides hakkab teenust pakkuma MTÜ Eliise Puhkusepesa, mis on loodud innustatuna SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniast “Unistuste puhkus”. Ühingu põhieesmärgiks on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut ning vähendada ajutiselt lapse hooldaja hoolduskoormust.

Kuni juuli lõpuni pakutakse puudega ja suurema hooldusvajadusega lastele hoiuteenust nädalavahetustel: reede hommikul kella 8-st kuni pühapäeva õhtul kella 20-ni. Nõudluse olemasolul jätkatakse augustis teenuse pakkumist igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Hoiukodu septembrikuised lahtiolekuajad leiab juuni lõpus MTÜ Eliise kodulehelt . Lapsevanem võib teenust kasutada aastaringselt nii ööpäevase kui ka päevase teenusena, soovi korral ka tundide arvestuses.

Korraga pakutakse hoiuteenust kuni neljale lapsele ning Pärnu hoiukodu peamiseks sihtgrupiks on Pärnumaa omavalitsuste raske ja sügava puudega laste vanemad ja hooldajad. Teistest maakondadest pärit lastele pakutakse teenust vabade kohtade olemasolul.

MTÜ Eliise Puhkusepesa asutaja, 9-aastast sügava puudega Eliiset kasvatav Margit Krjukov on siiralt rõõmus, et tema kauaaegne unistus on lõpuks teoks saamas, tundes samal ajal ka pisukest hirmu projekti õnnestumise ees.

Pärnu hoiukodu pidulik avamisüritus toimub  27. juunil kell 12.

Eesti esimene raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu avati SA TÜK Lastefondi eestvedamisel Tartus Käopesa asenduskodu juures 17. märtsil. Kolmas samalaadne hoiukodu on kavas avada käesoleva aasta kolmandas kvartalis Jõhvis ning neljandas kvartalis Võrus.

Merili Kärner

Pärnus selgub Eesti raiespordi maailmameistrivõistluste koondis

Eelmise aasta raievõistlused. Foto: Eesti Metsaselts

28. juunil toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti Meistrivõistlused raiespordis. Tegu on viimase võistlusega, mille tulemused lähevad arvesse raiespordi maailmameistrivõistluste koondisse pääsemiseks.

„On üsna kindel, et Eesti parimad – Taavi Ehrpais ja Andres Olesk – saavad koha koondises,“ räägib raievõistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk. „Kuid üllatuste eest pole keegi kaitstud, nii et kõik mehed annavad endast parima,“ lisab ta.

Raiespordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, sel aastal võisteldakse septembrikuus Šveitsis. „Kuna kõik raiesportlased püüavad saavutada tippvormi, osaletakse võimalikult paljudel võistlustel,“ lisab Kelk. Nii on ka Pärnusse oodata maailma tippe – lisaks Eesti sportlastele ka Soome, Läti, Leedu ja Valgevene esindajaid. Soome koondis on praegu ka valitsev maailmameister.

Loe edasi: Pärnus selgub Eesti raiespordi maailmameistrivõistluste koondis