Pärnu

Pärnu bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval

Tundmatuseni uuenenud Pärnu bussijaama prooviperiood, milleks avati uksed 14. veebruaril, on lõpule jõudnud. Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki sõnul käib töö nagu laevaköögis: reisijad ja rentnikud tunnevad ennast koduselt, bussijaam on saanud uued tööruumid ja kõik on rahul!

[pullquote]pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Keche[/pullquote]„Nüüd on saabunud aeg bussijaam pidulikult avada. Tagasi vaadata, et minna edasi, rõõmu ja tänulikkust tunda,“ ütleb Kärpuk 8. aprilli kohta. Ajaloolise avamise auks toimub ajalooline klaverimaraton. Ootesaalis esitab muusikat igast maailma otsast pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Kechek. Lauluhäälel laseb kõlada pärnakas Toomas Kuter. Bussijaama terrasil kuuleb puhkpilliorkestrit Õnn tuli õuele. Peetakse kõnesid ja pakutakse torti.

Pärnu bussijaam vahetult enne sõbrapäeva. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pärnu bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval

Lugejateni jõuab taas ajaleht Raeküla Sõnumid

Selts Raeküla annab pärast viie aastast pausi välja järgmise kaheksa leheküljelise trükitud ajalehe Raeküla Sõnumid. Ajaleht jõuab kõikidesse Raeküla linnaosa postkastidesse nädala jooksul.

Raeküla Sõnumite keeletoimetaja Inga Mänd ja lehe kujundanud Piia Karro-Selg tunnevad rõõmu trükisoojast lehest Foto Mikko Selg — Raeküla Sõnumite keeletoimetaja Inga Mänd ja lehe kujundanud Piia Karro-Selg tunnevad rõõmu trükisoojast lehest. Foto: Mikko Selg

Seekordne Raeküla Sõnumite, arvult juba viieteistkümnes, number on Pärnu Raeküla linnaosa kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

Ajalehe läbiv teema on Raeküla hariduselu 105 aastapäev. Ajalehes on pikad artiklid Raeküla hariduselu ajaloost ja Raeküla kooli legendaarse õpetaja Herta Menšikovi mõtetest ning mälestustest. Ajalehes on kirjutatud Vanakooli keskuse uutest võimalustest ja rahvusvahelise koostöö positiivsest mõjust.

Lisainfot saab Raeküla Vanakooli Keskuse kodulehelt ja keskuse FB lehelt.

Mikko Selg
Infospetsialist
Raeküla Vanakooli Keskus
MTÜ Selts Raeküla

Pärnus piirati Rüütli plats ehitustaraga

Pärnu kesklinnas asuv Rüütli plats ümbritseti täna aiaga, et alustada platsile ja selle ümbrusele uue ilme andmist. jaanipäevaks uus ilme anda. Ehitus peaks valmima jaanipäevaks.

Pärnu Rüütli plats on ehitustaraga piiratud Foto Urmas Saard — Pärnu Rüütli plats on ehitustaraga piiratud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale[/pullquote]Esialgu häirib ehitusaed ainult jalakäijaid. SEB Panga ette jäeti läbikäik nii jalakäijate kui hoonet teenindavate sõidukite jaoks. Ringi tänava äärde paigaldati aedik puude juurest, et saaks kõnniteel käia. Rüütli tänava lõigul ei saa enam platsipoolsel kõnniteel käia, kuid autotee ja merepoolne kõnnitee jäid vabaks.

Rekonstrueerimistööd algavad uuringute ja ettevalmistustöödega. “Uuringutest selgub, kui palju on maapind läbi külmunud ja millal saab midagi teha,” selgitas Pärnu linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistuse juhataja Väino Kaur. Pärast aia paigaldamist asuti kohe istepinke lahti võtma.

Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale, kus kavatsetakse autode liikumist ja parkimist piirata.

Loe edasi: Pärnus piirati Rüütli plats ehitustaraga

Pildigalerii: Pärnus süüdati küüditatute mälestuseks küünlaid

Märtsiküüditamise 69. mälestuspäeval läideti Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus ühtekokku tuhandeid küünlaid.

Märtsiküüditamise 69 mälestuspäeval Pärnus Foto Urmas Saard — Märtsiküüditamise 69. mälestuspäeval Pärnus. Foto: Urmas Saard

Mälestustegevust aitavad läbi viia Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Avatud Vabariik, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut koostöös Justiitsministeeriumiga.

Pärnus Rüütli platsil toimus küünalde süütamine erakonna Isamaa ja Res Publica Liit eestvedamisel. Korraldajate sõnul üritati süüdata umbes 2500 küünalt. Tegelikult oli soov märksa rohkem küünlaid platsile asetada, aga inimeste vähesus ja pidevad tuulehood kippusid küünlaid kustutama.

Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste rääkis Tallinnas peetud mälestuskõnes, et küünlaid süüdatakse kõikjal maailmas, kus leidub eestlaste kogukondi. Seda tehakse Siberi mulda jäänute mälestuseks ja tagasi tulnutele austuse märgiks. „Just austuse ja imetluse märgiks nende inimeste vastu, kes kõigest hoolimata suutsid jääda ellu ja jääda inimesteks. Kes esimesel võimalusel tulid tagasi, tuues endaga kaasa vabaduse iha ja viisid meelekindluse nendelt inimestelt, kes nad Siberisse saatsid,“ rõhutas Aljaste.

Loe edasi: Pildigalerii: Pärnus süüdati küüditatute mälestuseks küünlaid

Tauno Jürgensteini „Kõige pikem teekond“ saab alguse Pärnust

Neljapäeval toimub Pärnus järjekordse raamatuesitlus. Selles teadmises pole iseenesest midagi erilist, sest lugemist ilmub praegusel ajal väga palju. „Näib nagu sooviks iga teine olla kirjanik, samas kui lugejaid kipub nappima,“ arutleb Jürgenstein enesekriitiliselt.

Tauno Jürgenstein šipibo indiaanlastega Amazonase džunglis

Igasugune muu meelelahutus nõuab häälekalt suuremat osa ajast endale. Aga kas lugemine on ikka ainult meelelahutus? Sõltub tekstist. Hiina mõttetark Konfutsius olevat juba ammu enne Kristust öelnud: “Ükskõik kui tegusaks ennast ka ei pea, pead sa leidma aega lugemiseks, või loovutama ennast sinu enda valitud ignorantsusele.” Arvatavalt ei mõelnud filosoof öelduga kriminaalromaane, mida tol ajal polnudki, vaid sügavamaid tekste, millega lugeja silmapiiri ja mõistmist avardada.

Võibolla just sellepärast esitlemisele tulev raamat pälvibki meelelahutuslikust jutust pisut enam tähelepanu, et võimaldab lugejal ühiselt peategelasega elukäänakuid kaasa tehes mõtiskleda, kus ta parajasti oma teekonnal viibib? Raamat lubab küsida: kas ma olen jäänud kinni mugavustsooni või kardan ette võtta mõnd salamisi kutsuvat muutust oma elus; kas ma elan täiel rinnal ja tõeliselt elusana või hoiab mind miski tagasi – miski, mis võibolla asub üksnes mu enda peas? Mõnelegi võib raamat pakkuda aga hoopis rõõmsat äratundmist: näe, ma olen julgenud võtta riske ja see on viinud mind elus edasi. Siin on keegi, kelle vastavat teekonda on põnev jälgida.

Loe edasi: Tauno Jürgensteini „Kõige pikem teekond“ saab alguse Pärnust

Märtsiküüditamisest möödub 69 aastat

Pühapäeval, 25. märtsil möödub 69 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Küüditamise aastapäeval kell 12.00 toimub Pärnu Leinapargis mälestustalitus. Kell 18.00 süüdatakse ühiselt küünlad küüditatute mälestamiseks Rüütli platsil.

Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa Leinapargis Foto Urmas Saard — Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Mälestusüritused on pühendatud tuhandetele küüditamise ohvritele, kes kannatasid Nõukogude okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all.

Leinapargis süütavad 69 mälestusküünalt küüditamise ohvrid ja Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Pärnu Memento liikmed. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva relvastatud võitlejad ja leinavalves noorkotkad Eesti Lipu Seltsi lippudega.

Mälestuspäeva juhatab sisse Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ning Pärnumaa Memento esindajad asetavad kimbud küüditamises kannatanute mälestuskivile. Meenutatakse 69 aasta tagust sündmust ja elu Siberis. Mälestusüritusel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene, Taimi Laituse juhendamisel.

Loe edasi: Märtsiküüditamisest möödub 69 aastat

Türi kuulutati 19. korda kevadpealinnaks

Tänasest hakkas Türi taaskordselt kandma kaubamärgina täieõigusliku kevadpealinna tiitlit. Sümboolse pealinna valitseja saua andis tänavu Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte Tallinna abilinnapea Zuzu Izmailova.

Kevadpealinna Türit külastavad Pärnu abilinnapead Marko Šorin ja Meelis Kukk, keskel linnavolikogu liige Laura Kiviselg Foto Marko Šorin — Kevadpealinna Türit külastavad Pärnu abilinnapead Marko Šorin ja Meelis Kukk, keskel linnavolikogu liige Laura Kiviselg. Foto: Marko Šorin

Türi inimesi tulid tervitama teiste teemapealinnade esindajad. Nende hulgas ka suvepealinn Pärnu esindus: volikogu liige Laura Kiviselg ning abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin. Mujalt olid kohal nii päris pealinn Tallinn, kui talvepealinn Otepää, külmapealinn Jõgeva, sügispealinn Narva.
Teemapealinna tiitlit tähistav sau käib rituaali kohaselt korraks läbi Tallinna esindajate käte. Nii tagastas Otepää esindaja saua Zuzu Izmailova kätte, kes selle siis hetk hiljem kogu pidulikkusega Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte andis. Üheksateistkümnendat korda on sümbol kevadpealinna käsutuses kuni suve alguseni, et seejärel sau Pärnule loovutada. Traditsiooniliselt tõmmati käima ka lilleline muruniiduk, kuigi maha sadanud lumevaip oleks nõudnud pigem lumepuhuri kasutamist.

Loe edasi: Türi kuulutati 19. korda kevadpealinnaks

Pärnusse saabus kevad Lüdigi laulumeeste saatel

Olenemata päeva esimese poole tihedast lumesajust saabus astronoomiline kevad täpselt määratud ajal kell 18.15 ka Pärnus asuva Tallinna värava juurde, kus Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor juba üle 30 aasta on harjunud kevadet lauludega tervitama.

Kevade tervitamine Pärnus Tallinna väravate juures Foto Urmas Saard — Kevade tervitamine Pärnus Tallinna väravate juures. Foto: Urmas Saard

„Täna me nägime, et lumesajune talv ei lase kevadel nii lihtsalt tulla. Aga kevad murrab sisse meie südamesse ja kopsudesse. Asugu siis kevad eelkõige meie südames ja hinges,“ rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

„Kas tead, et oleme alates 1968-st aastast käinud siin peaaegu kõigil kordadel laulmas,“ küsis üks koori meestest. Kolmel korral on viibitud kontsertreisil välismaal ja neil kordadel on leitud meestele asendajad, aga kevad pole selle aja jooksul Pärnu tunnelvärava juures kordagi tervitamata jäänud. Isegi keset ööd on kohale tuldud.

Täna juhatas meeste laulmist dirigent Tiia Hermann. Traditsiooniliselt lauldi teiste laulude hulgas „Mai tuli, mai võitis ja päikese tõi, tegi südame suvele lahti.,,“

Loe edasi: Pärnusse saabus kevad Lüdigi laulumeeste saatel

Raeküla hariduselu tähistab 105. aastapäeva

Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus korraldab seoses linnaosa hariduselu 105. aastapäevaga Raeküla vanas koolimajas tähtpäevale pühendatud ürituste sarja.

Tänane Raeküla Vanakooli Keskus Foto Mikko Selg — Tänane Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Mikko Selg

Reedel 23. märtsil kell 18 toimub vanas koolimajas linnaosa koduloopäev “Kes need jäljed siia jättis”. Projekti raames räägime inimestest, kes on mõjutanud Raeküla linnaosa oma tegevusega. Sõna sekka ütlema oodatakse kõiki Raekülaga seotud inimesi.

Laupäeval 24. märtsil kell 17 oodatakse keskusesse Raeküla vanas koolihoones õppinuid, et üheskoos tähistada vilistlaspäeva.

Pühapäeval 25. märtsil kell 12 toimub kammerorkester “Mattone” kontsert “Koorilaul külakostiks”. Dirigendi Marika Pärk´i sõnul on kavas eesti ja vene koorimuusika klassika paljudelt autoritelt sealhulgas Ernesaks, Sisask, Taneejev ja Tšaikovki.

Täiendavaid teateid saab keskuse kodulehelt ja keskuse FB lehelt.

Mikko Selg,
infospetsialist
Raeküla Vanakooli Keskus
MTÜ Selts Raeküla

Pärnus lauldakse kevadele harjumuspärases kohtumispaigas

Teisipäeval, 20. märtsil kell 18.15 algab kevad. Kevade saabumist tähistatakse Pärnus Tallinna väravate juures.

Kevade tervitamine Tallinna väravate juures Foto Urmas Saard — Kevade tervitamine Tallinna väravate juures. Foto: Urmas Saard

Alates 1986. aastast on Pärnus kevade saabumisel kõlanud Mihkel Lüdigi nimelise meeskoori tervituslaulud. Ka sel aastal kõlab meeskoori laul Tallinna väravate juures dirigent Tiia Hermanni juhendamisel. Kevadkontsert koos linnapea tervitusega saab alguse kell 18.15. Oodatud on ka kõik linnakodanikud!

Kevade algust tähistatakse pidulikult ka Türil, kus avatakse kevadpealinna 19. hooaeg. Ametlikule osale järgneb kontsert Türi kultuurikeskuses. Suvepealinna tervitused viivad kohale abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin ning linnavolikogu liige Laura Kiviselg.

Samal teemal:

Lüdigi mehed laulsid kevadele

Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Pärnuga liitunud valdade raamatukogud ühendatakse

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustati Audru, Tõstamaa ja Paikuse raamatukogud liita Pärnu Keskraamatukoguga.

Pärnu linnavolikogusse suunati eelnõu raamatukogude ümberkorraldamiseks. Kavandatava liitmise teel tahetakse alates käesoleva aasta 1. maist liita Pärnu linnavalitsuse hallatavad raamatukogud Aruvälja, Jõõpre, Lindi, Audru, Lavassaare, Tõstamaa, Pootsi, Tõhela ja Paikuse raamatukogu Pärnu keskraamatukoguga.

Seoses liitmisega soovitakse lõpetada Aruvälja, Jõõpre, Lindi, Audru, Lavassaare, Tõstamaa, Pootsi, Tõhela ja Paikuse raamatukogude iseseisev tegevus tänavu 30. aprillil. Abilinnapea Marko Šorin selgitas, et seejärel saavad neist keskraamatukogu haruraamatukogud. „Kogu teenindus jätkub nii, nagu on seni olnud. Pigem laieneb pädevate töötajate võrgustik,“ ütles Šorin. Volikogu toimub 29.märtsil.

Aruvälja külakeskuse raamatukogu. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Artur Talvik: tuleb aju kohe õiges suunas tööle panna

Artur Talvik rääkis kogukondade rolli vajalikkusest igapäevases elus, oma filmideprodutsendi tööst, Gorbatšovi teisiku leidmisest ja mitmest muust asjast, mis on teda õpetanud võimalikult palju välistama võimatuid olukordi.

Artur Talvik esineb TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard — Artur Talvik esineb TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Eelmise nädala kolmapäeval pidas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengu riigikogu maaelukomisjoni liige Artur Talvik.

Teleperest filme tegema

Täna olen 53 aastane. Minu kolmeaastane laps hoiab mind nooruslikuna. Üldse on mul naisega kahepeale kuus last.

Telepildi loomine oli mul juba väga väiksena selge. Mängisin telestuudios diktori puldi kõrval põrandal. Minu ema ja isa on teleinimesed. Läksin lavakateedri 12. lendu, mille võttis vastu hiljuti lahkunud Arne Üksküla. Aga pidin minema Nõukogude Armeesse Kaliningradi oblastisse. Tagasi tulles asusin õppima Kalju Komissarovi 13. lendu, mida peetakse läbi aegade üheks tugevamaks, võrdväärselt 7. lennuga. Raivo E. Tamm, Dajan Ahmet, Andres Dvinjaninov, Hendrik Toompere jt. Üsna pea sai mulle selgeks, et ma ei taha esitleda kedagi teist ja mulle ei meeldinud, et keegi režisöör ütleb mismoodi mina peaksin laval olema. Aga kool mulle väga meeldis, sest kool andis hästi kõva mahvi. Pidin vaimselt ja füüsiliselt väga heas vormis olema.

Loe edasi: Artur Talvik: tuleb aju kohe õiges suunas tööle panna

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu — Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Loe edasi: Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti riigi sünnilinnas kohtab kolme olulist mälestusmärki

23. veebruaril eemaldati kate riigi loojatele pühendatud mälestusmärgilt “Ajahetk”, täpselt seitse aastat varem pühitseti mälestustahvel kunagisel Aleksander Jürvetsoni trükikoja hoonel (Hospidali 14), kus trükiti „Manifest Eestimaa rahwastele“ ja kümme aastat tagasi avati Rüütli platsil asuv Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument.

Mälestusmärgi Ajahetk avamine Foto Urmas Saard — Mälestusmärgi “Ajahetk” avamine. Foto: Urmas Saard

Eelnimetatud mälestustähiste ritta asetub ka omaaegne Pärnu Poeglaste gümnaasium, kus enamik iseseisvuse väljakuulutamisega seotud mehi õppis. Palju aastaid kestnud arutelud ja tulised väitlused selle üle, kas ja kuhu püstitada nelja mehe auks mälestusmärk, on nüüdseks saanud läbitud teekonnaks. Ajaloolise koolimaja ette püstitatud Päästekomitee mälestusmärgil on jäädvustatud Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi, Konstantin Koniki ja iseseisvusmanifesti esimese ettelugeja Hugo Kuusneri nimed. Onupoegade Mart ja Margus Kadariku loodud ajahetkeseinast on inimfiguurina kujutatud kartmatu otsustavusega Eesti rahvas läbi astunud.

Eesti Vabariigi suure juubelipäeva eelõhtul liikus enneolematult pikk rongkäik Alevi kalmistul asuva Vabadussõja monumendi juurest tänase Pärnu Kuninga tänava kooli juurde. Rongkäigus osalesid paljude koolide õpilased, kes kandsid sinimustvalgeid kandelippe, samuti kaitseliitlased ja Kaitseliidu allorganisatsioonide esindused. Mängisid Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Pärnu noorte puhkpilliorkestrid. Laulis Kuninga tänava kooli poistekoor.

Loe edasi: Eesti riigi sünnilinnas kohtab kolme olulist mälestusmärki

Anne Eenpalu: ei olnud enam lumepallid või midagi taolist võrgutavat

Eesti Vabariigi juubelinädalal kohtus Anne Eenpalu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatega, kes kuulsid tema märkmeid eestluse aadete hoogsast suunamisest ja kujunemisest kolmekümnendate teises pooles.

Anne Eenpalu Foto Urmas Saard — Anne Eenpalu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaimu, võimu ja ilu sümbioos – seda on võimalik luua.[/pullquote]Riigivanem Kaarel Eenpalu lapselaps sündis küüditatute perekonnas Venemaal Tomski oblastis Tsanski rajooni Andrejeva külas. Kuus aastat pärast Jossif Vissarionovitš Stalini surma lubati perekonnal Eestisse tagasi pöörduda. 1972. aastal lõpetas ta tolleaegse Pärnu IV Keskkooli. Pärnus elades töötas Anne lastepäevakodu kasvatajana, viis läbi ülelinnalisi kultuurisündmusi, lastekaitsepäevi, lauluvõistlust „Pärnaõis”, kirjutas kohalikus ajalehes haridusvaldkonnas, osales Pärnu Draamateatri sõnakunstiringis, õppis teatrifakulteedis. Kuni aastani 1978. aastani töötas ta Pärnu Kuurorti Klubis kultuurmasstöö osakonna juhatajana ning korraldas ühtlasi ka meelelahutusi omaaegse nimetusega põllumajandustöötajate sanatooriumis „Tervis”, mille tuttaval laval nüüd väga suurele ja väärikale auditooriumile esines.

Loe edasi: Anne Eenpalu: ei olnud enam lumepallid või midagi taolist võrgutavat

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud sündmused Pärnus

Eesti Vabariik tähistab 24. veebruaril 2018 oma ajaloo kõige ümmargusemat tähtpäeva- 100 aasta sünnipäeva. Erinevalt ülejäänud Eestist tähistatakse Pärnus vabariigi aastapäeva juba homme, 23. veebruaril.

Endla teatrihoone makett Foto Urmas Saard — Endla teatrihoone makett. Foto: Urmas Saard

Teadaolevalt mängib Pärnu linn Eesti Vabariigi sünniloos ülitähtsat rolli – just nimelt Pärnus loeti 23. veebruaril 1918 toonase Endla teatri rõdult esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest.

23. veebruaril kell 10.00 toimub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestamine tema sünnikohas Tahkurannas Pätsi ausamba juures, kell 11.30 on mälestushetk perekond Pätside endise kodumaja juures Pärnus, Riia mnt 273.

Kell 12.00 järgneb Konstantin Pätsi monograafia esitlus Raeküla Vanakooli Keskuses. Monograafia on koostanud Ago Pajur ja Toomas Karjahärm. Raamatut esitlevad Riigikantselei ja Eesti Rahvusarhiiv.

Samal ajal, kell 12.00 toimub ka Audru osavallakeskuses Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidulikul tähistamine.

Kell 14.00 on kõigil huvilistel võimalus osa saada tasuta giidituurist “Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn”, mis saab alguse Rüütli platsilt.

Loe edasi: Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud sündmused Pärnus

Pildigalerii: Pärnu linnas kaunistati 10 skulptuuri sinimustvalgete kangastega

Täna said Pärnu linna sümbolkujud riigi sajanda juubeli auks kaela sinimustvalged kaunistused.

Tõiv Jõul ja Indrek Aija Oskar Alexander Brackmanni mälestusmärki kaunistamas Foto Urmas Saard — Tõiv Jõul ja Indrek Aija Oskar Alexander Brackmanni mälestusmärki kaunistamas. Foto; Urmas Saard

EV100 korraldusmeeskonna eestvedamisel ehiti üle Eesti enam kui 20 tuntud skulptuuri sinimustvalgete kootud sallide või mütsidega. Pärnu linnast valiti korraldusmeeskonna poolt välja Lydia Koidula mälestussammas. Pärnus sidusid aksessuaare Indrek Aija ja Tõiv Jõul. Kõige kõrgemale ronimisel oli abiks Jaanus Rubin. Koidula mälestussamba juures võis näha ka Pärnu linnapead Romek Kosenkraniust uudistamas.

Linnavalitsus otsustas lisaks Koidula ausambale asetada ammuse tippmaletaja Paul Keres kaela rahvusvärvides kikilipsu. Teisi mälestusmärke ehiti siidisest riidest sallidega: Ilme Kulla naisfiguur “Supleja” Estonia sanatooriumi juures Aia tänaval; kunagise linnaarhitekti Olev Siinmaa kuju valli serval; ajakirjanduse isa Johann Voldemar Jannseni skulptuur Rüütli tänaval; Georg Wilhelm Richmanni ausammas Kuninga tänaval; Gustav Fabergé kontserdimaja ees; linnapea Oskar Alexander Brackmann Sütevaka humanitaargümnaasiumi lähedal.

Helilooja Raimond Valgre mälestusmärgi ja Kihnu Jõnnu ehk Enn Uuetoa skulptuuri eest kandsid hoolt Pärnu Rotary Klubi liikmed.

Loe edasi: Pildigalerii: Pärnu linnas kaunistati 10 skulptuuri sinimustvalgete kangastega

100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli koostatud retseptiraamat „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“ sõitis täna kõrgekvaliteedilise trükisena Pajo trükikojast välja.

Pajo trükikoja tegevjuht Karmen Vesselov ja müügijuht Annika Tuuleveski võtavad vastu trükist ilmunud retseptiraamatu retsepti järgi küpsetatud koogi Urmas Saard — Pajo trükikoja tegevjuht Karmen Vesselov (keskel) ja müügijuht Annika Tuuleveski võtavad vastu trükist ilmunud retseptiraamatu retsepti järgi küpsetatud koogi, mille valmistas tänulik Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades[/pullquote]Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe ütles, et käesoleva retseptikogumiku näol on tegu millegi ainulaadse ja erakordsega. „Ühelt poolt saab Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks koostatud ja siin esitatud vanavanemate 100 retsepti abil taaselustada möödunud aja toite ja maitseid. Teisest küljest on 2010. aastal Pärnus käivitunud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli sümpaatse initsiatiivi näol tegu kõige ehedama näitega kultuuri alalhoidmisest ja põlvkondade sidususest.“

Raamatusse koondatud retseptid on välja valinud Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid. Mitmed retseptid on saja-aastase riigiga enam vähem üheealised, aga mitte kõik pole nii vanad. On ka aastast 1885. Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades. Seepärast leiab kohe raamatu algusest kaalude, mõõtude ja mõistete seletusi. Raamatu toimetaja on Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ja kujundaja Isabell Maripuu. Illustreerivad fotod tegi Signe Kiri ja kaane kujundas Birgit Tuulemäe.

Loe edasi: 100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust

Tasakaal eakate elus

Irja Suvisild on Hiina traditsioonilise meditsiini loodusterapeut, kes 7. veebruaril jagas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale oma teadmisi ja õpetas esmatähtsaid massaaži ning võimlemise harjutusi.

Irja Suvisild peab loengut TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale Foto Urmas Saard — Irja Suvisild peab loengut TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale. Foto: Urmas Saard

Kaheksa aastat tagasi omandas Suvisild Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia traditsioonilise Hiina meditsiini loodusterapeudi kutse. Nüüd küsib ta, kas oskame looduse võimalusi kasutada?

Suvisild nimetas kolme kõige olulisemat komponenti inimese elus, milleta pole võimalik elus püsida. Hingamiseta peame vastu kolm minutit, veeta kolm päeva ja toiduta kolm nädalat. Sügav hingamine lõdvestab rindkere lihaseid ja avaldab kogu närvisüsteemile rahustavat toimet. Seda rääkides sooritas ta hingamisharjutusi ja palus kõigil sama järgi teha. Sissehingamine kestis üks kuni kaks sekundit, järgnes paus neli kuni kaheksa sekundit, lõpuks välja hingamine kaks kuni neli sekundit.

Hommikul ärgates on soovitav juua üks klaas leiget vett. Lisada veele õunaäädikat või sidrunimahla, mis teeb vee aluseliseks. Nõnda saab abi kõrvetiste vastu. Maole on kasulik leige vesi meega. Vee laadimiseks hoida vett kannuga aknalaual, et juua päikese vett.

Loe edasi: Tasakaal eakate elus

Ohutuspäev Pärnu Liblika lasteaias

Pärnu Liblika lasteaias toimus hädaabinumbri 112 ohutuspäev „Oskan aidata“. Tänavu oli peateemaks jääohutus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Ohutuspäev Pärnu Liblika lasteaias

[pullquote]õnnetuskohale sõitmise asemel said nad koos laste ja õpetajatega Tuletõrjeauto Tantsu tantsida[/pullquote]Euroopa 112 päeva ohutuspäeval „Oskan aidata“ õpetatakse lastele, millal ja kuidas helistada numbrile 112 nii Eestis kui kogu Euroopas.

9. veebruaril korraldas Pärnu Liblika Lasteaed koostöös tervishoiuvaldkonnas tegutseva firmaga Eldred OÜ Pärnu lasteaedadele Euroopa hädaabinumbri 112 jääohutuse päeva „Oskan aidata“. Ohutuspäev toimus juba kolmandat aastat ning sellel tuletatakse lastele meelde hädaabinumbrit 112 ning õpetatakse läbi mänguliste ja põnevate tegevuste, kuidas ennast ja teisi hätta sattudes aidata. Sellel aastal on õpetussõnade põhirõhk jääohutusel.

Pärnu Liblika lasteaia direktori Aime Dreimanni sõnul on väga oluline lastele ja muidugi ka täiskasvanutele pidevalt meelde tuletada hädaabinumbrile 112 helistamist.

Loe edasi: Ohutuspäev Pärnu Liblika lasteaias

Pärnu uus bussijaam avab sõbrapäeval uksed

14. veebruaril kell 6.30 avatakse Pärnu uue bussijaama ootesaal ja kassad ning bussid hakkavad väljuma bussijaama platsilt. Bussid sisenevad Aia tn poolt ning väljuvad Ringi tn poolt.

Maketi vaade Pärnu uue bussijaama perroonile

Ootesaal saab olema avatud iga päev kell 6.30 – 21.00.

[pullquote]Täielikult valminud bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval, 8. aprillil kell 12.00[/pullquote]Esimese tööpäeva hommikul avab bussijaama uksed Pärnu linnapea, kes koos abilistega saadab liinile kell 6.35 väljuva Tõstamaa bussi. Tunnistajateks on oodatud kõik, kes soovivad selle ajaloolise sündmuse juures olla.

Pärnu vana bussijaam Ringi tänaval lõpetab oma tegevuse 13. veebruari hilisõhtul. Alates 14. veebruarist muutub Ringi ja Rüütli tänavate ajutine liikluskorraldus jälle endiseks.

Loe edasi: Pärnu uus bussijaam avab sõbrapäeval uksed

Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Seenioride Vabaajamess toob pühapäeval, 11.veebruaril Pärnu Kaubamajakasse seeniore nõustama eri valdkondade spetsialistid ja oma tegemisi tutvustama Pärnumaa kultuurikollektiivid ja kogukonnakeskused.

Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses toimuvat Seenioride Vabaajamessi Foto Urmas Saard — Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses pühapäeval toimuvat Seenioride Vabaajamessi. Foto: Urmas Saard

Vastuseid saab hetke põletavamatele küsimustele: pensionidega seonduvale, elektri- ja gaasipakettide valikuks, kinnisvara- ja notaritehinguteks. Nõu saab ka terviseküsimustes – ravimitest kuni tervisekeskuste ja ravimtaimedeni. Kaasa võetakse ülihead pakkumised seenioridele alates sooduskoodidest elektripakettidele, kontserdipiletitele ja terviseteenustele kuni erinevate tervisenäitajate mõõtmiseni.

Messi laval rullub lahti kirev programm, mis sisaldab nii kultuurikollektiivide esinemisi kui ka väärtuslikke loenguid. Kell 12 alustavad esinemist Pärnumaa kultuurikollektiivid, maalimas saab näha ka ARS stuudio maalikunstnikke.

Kell 13 astub aga lavale legendaarne südamekirurg Dr Toomas Sulling, kes tutvustab oma äsjailmunud raamatut “Südamega südamest” ja jagab hiljem ka autogramme.

Kell 14.45 tutvustab tööd teraapiakoertega Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. Kell 15 näeb laval taaskasutusmoe kollektsiooni, mis on disainitud spetsiaalselt seenioridele ja peale seda tutvustatakse spordiklubi sobivust ja kasu eakatele.

Loe edasi: Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Heldor Kääratsiga kohvilauas

„Sa pole nii vanagi,“ ütles Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam kahtlustavalt kuid rohkem siiski naljatleval toonil Heldor Kääratsile, kes teatas ajaloosõpradega kohvilauas vesteldes, et alustas kohtunikuna 68 aastat tagasi.

Heldor Käärats Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard — Heldor Käärats Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Täna kogunes tunnustatud spordiajaloo huvilise ja teeneka tõstespordikohtuniku Heldor Kääratsi kutsel Seljametsa muuseumisse seltskond inimesi, et õnnitleda kõrges eas vanahärrat ja kuulata huvitavaid pajatusi käidud eluteelt.

[pullquote]Hetkelise kõhkluse järel heitnud Jüri naabrimehe enda turjale ning jooksnud sakslaste pidevast tulest hoolimata üle pika Koiva jõe silla[/pullquote]„Sündisin samal aastal, kui Mikhail Mikhailovich Gromov püstitas kestuslennus tolle aja maailmarekordi, läbides üle 12 000 kilomeetri ja püsides ühtejärge 75 tundi õhus,“ jutustas Heldor Venemaa esimesest raskekaalu tõstjast, professorist ja NSV Liidu kangelasest, kelle kätt õnnestus tal suruda 40 aastat hiljem. Sportlase ja kohtunikuna sai Heldor palju reisida mööda omaaegset Nõukogudemaad ja kohtuda erinevate inimestega. „Valgevenes, Gomelis peeti 1974. a meistrivõistluseid, kui ühtäkki sattusin koos teistega pikalt looklevasse õnnitlejate järjekorda. Sain kätelda 24. veebruaril sündinud kuulsat meest.“

Loe edasi: Heldor Kääratsiga kohvilauas

Õpetlik päev Tartus

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) poolt eriauhinna saanud mini- ja õpilasfirmade esindajad Sindi Gümnaasiumist, Pärnu Ülejõe Põhikoolist, Pärnu Raeküla Koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Pernova Hariduskeskusest tutvusid täna Tartus SPARK Demo keskusega, külastasid Spark Makerlabi ning lõpuks mängisid Ettevõtluskülas rollimängu „Päev ettevõtjana”.

Tartus SPARK Demo keskuses Foto Kristi Suppi — Tartus SPARK Demo keskuses. Foto: Kristi Suppi

Muidugi on vahva tutvuda ettevõtete väljapanekutega SPARK Demo näitusel, näha millises toredas Makerlabi avalikus inseneeria töötoas saavad huvilised oma ideid teostada, aga eriti põnev on ennast ise proovile panna Ettevõtlusküla rollimängus tehislinnakus. Õpilased jaotusid seitsmeks meeskonnaks, kes asusid tööle pangas, töökojas, meediakeskuses, linnavalitsuses, kaubamajas, ilusalongis ja meditsiinikeskuses. Meeskonnad pidid töötama oma ettevõttes, võtma vastu otsuseid, mõtlema reklaamile ja teenindama kliente, maksma töötasu ning tasuma makse, ostma tegevuslube, investeerima või laenama vastavalt etteantud ülesannetele.

Õpetajad said nö tagastamatut laenu, et elavdada turgu klientidena. Mängiti läbi kolm kuud – tehti otsuseid ettevõtjana, saadi töötasu mille eest said osalised olla ka tarbijad. Lõpuks analüüsiti tehtut ja arutati mida keegi õppis, mida võinuks teha teisiti jne.

Loe edasi: Õpetlik päev Tartus

Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga

Raeküla Vanakooli Keskuses peeti huvikooli ja noorteka nääripidu, mis algas üllatusesinejatega ning lõppes Pärnu Nukuteatri külalisetendusega.

Celavy üllatajad kingituste korvi juures Foto Urmas Saard — Celavy üllatajad kingituste korvi juures. Foto: Urmas Saard

„Ilma näärivana ja näärisokutagi sai antud igati lahe avalöök riigi sajanda juubeli aasta alguseks ja Raeküla vana koolimaja 105. sünniaastapäeva tähistamiseks,“ ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhtataja Piia Karro Selg pärast eileõhtust õnnestunud pidu.

Celavy laulu ja tantsuga tehtud avaetteaste ei jäänud ainsaks üllatusesinemiseks. Celavy looja-juhendaja Hellevi Maasepp tõi üllatajaid veel korduvalt rahva ette.

Martin Aasa saatis trummidel mitmete esinejate erinevaid koosseise. Õpetaja Boris Leppsoo istus režiipuldis ja mängis ka basskitarri. Rebeca Bauman laulis ja mängis kitarril „Aisakella“. Janori Rozumovski puhus kaunikõlaliselt klarnetist välja „Kus on minu koduke“ ja „Metsas sirgus kuuseke“, mida õpetaja Ene Saar saatis klahvpillil. Põnevust pakkusid Marten Penu juhendatavad breiktantsijad. Päris hoogsalt esitas noortebänd Nimetu laulu „Tsirkus“. Trummari rütmis laulis Mari Liis Holm, kes ka kitarri mängis, samuti oli kitarriga tema kõrval ka Silver Piirmets. Üldse oli kontsertkavas 16 etteastet väga paljude esinejatega, kellest vaid üksikuid sai nimeliselt nimetatud.

Loe edasi: Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga