Pärnu

Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Pärimuspidu Baltica eestvedamisel toimub jaaniajal Pärnumaal lausa viis rahvalikul kombel läbiviidavat jaaniõhtut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Alpisarved. Foto: erakogust

„Suur rõõm teada, et Pärnumaa on meie Eestimaa jaaniõhtute pundis kõige rohkemalt esindatud,“ kinnitab Eesti Folkloorinõukogu nimel Kristin Viljamaa.

Pärimuspidu Baltica on kätte jõudval suvel Balti riikide ühine rahvakultuurisündmus. Üle kolme aasta taas Eestis toimuval folklooripeol leiab olulise koha eelkõige peo pidamise kunst ja rahvakalendri pühade väärtustamine. Pärimusmuusika pidu peetakse kaunil suveaja pühal – jaaniajal.

Folkloorinõukogu pöörab sel korral oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste keskmesse. Varajasemate linna- ja maapäevade asemel leiavad aset suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas, väiksemad kohalikud peod külaplatsidel. Tänu innukatele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, parkidesse. Balticaga on liitunud 36 eriilmelist jaanipidu kõigist maakondadest.

Loe edasi: Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus “Pärnu Memento” korraldas väljakujunenud tava kohaselt täna keskpäeval juuniküüditamise 75. aastapäevale pühendatud mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kustkaudu tollel õuduste ajal veeresid loomavagunid peamiselt naiste, laste ja vanuritega, aga ka elujõus meestega Venemaa viletsuse ja vägivalla meelevalda.

EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa Foto Urmas Saard — EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa. Foto: Urmas Saard

Alustati hümniga. Seejärel luges EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa pühakirja 137. psalmi: „Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi! Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks.“

Taremaa sõnul võiks loetud tekstist mõned nimetused asendada meie rahva lähiminevikuga seonduvalt ja mitme aastatuhande tagune ning geograafiliselt Eestist kaugel elavate inimeste kogemus ei erinegi oluliselt sellest, mida Maarjamaal on pidanud rahvas taluma.

„Nii palju kui olen osalenud ‘4l. või ’49. aasta küüditamise mälestustel, on kohalviibinud olnud valdavalt eakamad inimesed, kes ise kõike läbi elanud ja noori kohtab üsna harva. Mõnes mõttes on see ka võibolla loomulik. Uuringud näitavad, et mida enam kaugeneb aeg neist sündmustest, seda vähem sellest huvitutakse. Rohkem peavad selle meenutamist tähtsaks need, keda see on isiklikult või lähedaste kaudu puudutanud.“

Loe edasi: Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Homsel üleriigilisel leinapäeval heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe oodatakse heiskama kõiki teisigi.

Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis Foto Urmas Saard — Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse 22.00. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed juhib tähelepanu asutustele, kelle lipumastides on heisatud välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lipud. Neil palutakse lipud asendada leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Riigiasutuste, maakondade ja omavalitsuste, samuti organisatsioonide ja ettevõtete lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna.

Leinalipp heisatakse lipumasti nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti neist umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.

Loe edasi: Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Täna peale viit istutas Pärnut külastanud president Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu Pärnu rotarid soovivad kujundada presidentide parki.

President Toomas Hendrik Ilves istutab Pärnus punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale Foto Urmas Saard — President Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale. Foto: Urmas Saard

Veerand tundi enne presidendi kohalejõudmist tuli esimesena valmis seatud puu juurde Pärnu Rotary klubi liige ja pargi mõtte eestvedaja Väino Hallikmägi, kelle käed hoidsid nelja labidat ja kastekannu. „Tahame istutada ringikujuliselt 8 meetriste vahedega,“ rääkis Hallikmägi. Alles möödunud laupäeval istutasid tamme Arnold ja Ingrid Rüütel. Juba varem, 13 aastat tagasi istutas president Rüütel samasse parki pihlapuu. Veel on oma puu sinna mulda pistnud Sloveenia president Milan Kućani ja Poola president Aleksander Kwasniewski. Iga puu juures on väike selgitav vaskplaadike. Hallikmägi ütles, et edaspidi tahetakse teavitus teha kättesaadavaks QR-koodi abil mitmesse keelde ümber pandult.

Linnavalitsusele esitatud kavandis on määratud kohad 19 nimelisele pingile välja ehitatavate teede äärde, mida hakkavad valgustama nägusad valgustid. Teede ristumiskohta, kus presidendi auto täna peatus, plaanivad rotarid pronksist maamärgi paigaldamist.

Loe edasi: President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Eesti lipu päeval Pärnu Vallikäärus toimunud laulupäeva repertuaar, lavastus ja kujundus sobitati kokku Eesti lippude ja lipuvärvidega.

Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn VõrkMartin Lipp Foto Urmas Saard — Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn Võrk/Martin Lipp. Foto: Urmas Saard

Esines 84 neidude- ja naiskoori umbes 1700 lauljaga. Kõige arvukamalt oli esindatud Tallinn ja Harjumaa, 31 kooriga. Poole vähem oli Tartust ja Tartumaalt, aga võrreldes ülejäänud maakondadega ikkagi muljetavaldavalt palju. Pärnumaad esindas 9 koori, mujalt oluliselt vähem.

Laulupäeva kandev teema oli naine kui elu andja, kodu looja, hoidja. Maarjamaa on kui kodu, kui aken maailma, aken mehe südamesse, aken, mis ootab, et lapsed alati koju tagasi tuleksid. Naine on tugev igas olukorras, ka siis, kui mehi enam kõrval pole, naine on tubli igas olukorras, saab kõigega hakkama. Neidudekoori laulud kandsid endas naiseks kasvamise, armumise, armastuse, uue põlvkonna ja kodu loomise sõnumit.

Peo kunstiline juht oli Toomas Vool, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Piret Bergmann, tekstid Helle Kirsilt, kontserti juhtis Märt Avandi.

Loe edasi: Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Peaminister Taavi Rõivas võõrustas 3. juunil Stenbocki majas aasta parimaid õpilasfirmasid. Ühtlasi andis peaminister üle aukirjad aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile ja Junior Achievement Eesti aasta mentorile Janeli Virnasele.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard — Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Oma kandidaadi aasta ettevõtlusõpetaja tiitlile võisid esitada ühtviisi õpilased, õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja teised ettevõtlusõppe huvilised. Aasta Ettevõtlusõpetajat valivad kandidaatide hulgast JA Eesti nõukogu ja töötajad.

Aasta ettevõtlusõpetajaks võib saada õpetaja, kes õpetab jooksval õppeaastal ettevõtlust põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; juhendab vähemalt üht tegutsevat õpilasfirmat (minifirmat); innustab õpilasi osalema õpilasüritustel ja programmides (töövarjupäev, õpilasfirmade laadad, õpilasvõistlused, majandusolümpiaad, Eesti õpilasfirmade või minifirmade võistlus jm); julgustab õpilasi ettevõtlikkusele ja aktiivsusele; organiseerib õppetööväliseid üritusi, kaasates teisigi koole; omab veel teisigi nimetamata jäänud suurepäraseid omadusi, oskusi või põnevaid tegemisi.

Külauudiste portaal on Kristi Suppi juhtimisel läbi viidud ettevõtmisi korduvalt kajastanud ja võib selle põhjal kinnitada, et tema teened kattuvad päris mitmete eelpool loetletud tingimustega.

Loe edasi: Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Eilsel Eesti lipu päeval kogunes enneolematu hulk rahvast Pärnusse Rüütli platsile, kus Eesti lipu selts tähistas ühiselt Eesti naiste laulupeoliste, linnakodanike ja teiste külalistega sinimustvalge lipu sünnipäeva.

Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa Foto Urmas Saard — Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp. Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa. Foto: Urmas Saard

Rüütli platsil lehvisid kümned sinimustvalged lipud. Mängis kaks koosseisu puhkpilliorkestreid: Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja Pärnu noorte puhkpillorkester Rein Vendla dirigeerimisel.

Detsembris 2014 kuulutas ajakiri Täheke koostöös riigikantseleiga välja täiskasvanute luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp“. Jõõpre Kooli eesti keele ja inimeseõpetuse õpetaja Helle Kirsi sai auhinna luuletuse „Tähtis töö“ eest. Eile luges sama, üht parimat, lipuluuletust Emilie Kirsi:

Vaata, kuidas meie lipp
tuules uhkelt siputab!
Küll on kurb, kui mõni maja
pühadel on liputa.

Püüa aru saada sellest-
lipu töö ei edene,
kui ta kurvalt konutades
kapi põhjas vedeleb.

Lase kaunil Eesti lipul
ikka mastis lehvida,
sest et meie lipu töö on
Eesti kodu ehtida.

Loe edasi: Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Eesti naislaulu selts koostöös Eesti lipu seltsiga ühildavad 4. juunil tähistatava lipu päeva Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäevaga „Üle Maarjamaa“, mille kontsertlavastuse ettevalmistamiseks tehti täna Vallikäärus suuri ettevalmistusi. Täna keskpäeval rääkis eelseisvast suurpeost pealavastaja Kaili Viidas.

Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja Foto Urmas Saard — Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja. Foto: Urmas Saard

„Üle riigi tulevad kokku 1700 Eesti naist, 80 koori, kes kõik hakkavad homme õhtul Vallikäärus laulma,“ teatas Viidas. Päevakava saab alguse kell 17.00 Rüütli platsil toimuva Eesti lipu päeva tähistava kogunemisega. Kogu laulupäev on samuti pühendatud Eesti lipule, millega tähistatakse 132 aasta möödumist sinimustvalge lipu sünnist. Järgneb rongkäik mööda Rüütli tänavat Vallikääru, kus kell 18.00 alustatakse kontsertetendusega. „Mis on ilusam kui Eesti lipp ja naised. See temaatika seati ilusasti kokku kõlama. Üle Maarjamaa on tulnud kokku naised, et anda võimalus tõsta ka Eesti naine kõrgele pjedestaalile. Esile tõstmise eesmärgiks on mitte vahet tegemine vanuseliselt. Esile tõstmist väärivad ühtviisi nii pisike tüdruk kui kõrges eas vanaema.“

Viidase sõnul toimub terve pidu koduses pidulikus võtmes. Lavaline kontseptsioon on selline, et kõik Eesti naised tulevad külla kogu Eesti suurperele, õue peale pidu pidama. Kujunduski saab olema Eesti taluhoovi meenutav, kus peetakse maha suur laulupidu. „Toomas Voll, kunstilise juhina, on öelnud, et naiste koorilaulu mapp ei ole repertuaari osas väga paks, aga palju on uusloomingut. Kuid on ka n.ö. vanu häid laule. Maitset peaks jätkuma nii vanematele kui noorematele. Näiteks, ühe pala on loonud Rolf Roosalu. Mari Holm tuleb oma lauluga „Mari oli Maias“. On ka klassikalisi lugusid, nagu Anna Haava „Ei saa mitte vaiki olla“ jt.“

Loe edasi: Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Johann Voldemar Jannseni toimetatud Perno Postimehe ilmuma hakkamist 1857 a. jaanikuul peab Pärnu Postimees igal aastal hoolsalt meeles ja lisaks muudele olulistele ettevõtmistele on kahtlematult üks tähtsamaid tegemisi siis papa Jannseni monumendi puhtaks küürimine.

Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise Foto Urmas Saard — Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise. Foto: Urmas Saard

Veidi pärast keskpäeva väljusid toimetuse ruumidest kõik Pärnu Postimehe töötajad paljude roheliste õhupallidega, millel valges kirjas esimese eestikeelse perioodilise väljaande nimetus. Palle jagati seisma jäävatele uudistajatele ja pakuti kiiruga möödujatelegi. Kuna üks meeldiv ajakirjanik mõistis poolelt sõnalt minu kimbatust kolmanda käe puudumise tõttu, sidus ta palli nööri kenasti seljakoti rihma külge. Sealt maalt kõndisin Lastepargis pea kuklas ja hindasin madalamate puuokste kõrgust, et mitte palli lõhkuda.

Kogu pidu koonduski Lasteparki, kus muide asub ka Pärnu vanalinna keset märgistav tähis. Enne suure hulga lugejatega kohtumist ja ühist kringlite söömist koondus toimetuse rahvas Perno Postimeest lugeva papa Jannseni ümber. Muidugi sooviga, saada vanahärraga ühise pildi peale. Fotograaf Madis Sinivee tuli kolmanda korruse avatud aknale ja asus hüüete ning käeviibetega korraldusi jagama. Kui sõnu poleks mõistnud, võinuks teda oskusliku šestikuleerimise poolest ka osavaks kõnemeheks pidada, keda õhupallidega rahvas üles vaatavalt hoolega kuulas ja vastavalt soovitustele ka ennast sinna või teisale nihutasid.

Loe edasi: Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Lääne prefektuur palub inimestelt abi Pärnu Kesklinna sillalt alla hüpanud arvatavalt noore naise isiku kindlaks tegemisel.

Lääne prefektuur teatab oma facebooki lehel, et täna, 2. juunil kell 7.29 anti hädaabinumbrile teada, Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud inimesest. Teadaolevalt võis olla tegemist noorema naisega. Vette hüpanud inimese isikut pole õnnestunud veel kindlaks teha. Politsei kontrollib lähikonna turvakaamerate salvestisi, et juhtunusse selgust tuua.

On alust arvata, et pildil kujutatud jalanõu, mis leiti sillalt, kuulub vette hüpanud inimesele. Juhul, kui keegi tunneb ära selle jalanõu või teab, kes võis Pärnus sillal või läheduses selliste jalanõude ja tumeda tuunika või kampsuniga kella 7 paiku liikuda, palume kohe pöörduda politsei poole numbril 504 6106.

Pärnu Kesklinna sillalt leitud pildil olev jalanõu võib anda olulist abistavat teavet, mis aitaks politseid vette hüpanud naise isiku tuvastamisel →

Loe edasi: Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rohkem kui viie tunni järel hakkas Rait Pärg keskpäeval alustatud vaalaskala voolimisega ühele poole saama. Enne kella kuut tegi veel vaid viimistlevaid kraapimisi või silumisi ja jagas rannas jalutavatele uudistajatele selgitusi tänase päeva tegemiste kohta.

Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit Foto Urmas Saard — Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit. Foto: Urmas Saard

Oma viiekümneseks saamist otsustas skulptor tähistada lapsepõlve meenutuste ajas, kui ta poisikese põlves sageli Pärnu rannaliival askeldas. Umbes nõnda nagu tänagi tema valmiva vaalaskala lähedal üks poiss hoolsalt märjast liivast losse tilgutas.

„Vaala tegemisel pidasin silmas just sinivaala. Vikipeedia andmeil on sinivaal mõnede väitel suurim maakeral elanud loom. Kaalult kuni 150 tonni ja kuni 33 meetrit pikkust, isane tavaliselt emasest väiksem,“ teadis Rait. Aga tema liivast loodud vaal sai oluliselt väiksem. Meetriste sammudega mõõdetud 7 meetrit mõõtis Rait alles pärast vaala valmimist üle, kuigi ei kahelnud hetkekski oma sammumõõdu täpsuses, ja kõik osutuski õigeks. „Töö väsitas tõsiselt, ainuüksi liiva kuhja kühveldamine kulutas tublisti üle tunni. Päeva peale tuli oma kunstiõpilasi appi. Rääkis Rait.

Loe edasi: Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

„Hei! Tuletan meelde, et täna alates 12.00 Pärnu rannas seene lähistel olete oodatud liivast mereelukaid meisterdama, ühtlasi tähistame minu 50 eluaasta täitumist,“ kirjutas Eesti tunnustatud skulptor täna hommikul näoraamatu seinale.

Rait Pärg 50 juubelil Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Rait Pärg 50. juubelil Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Seadsingi sammud aegsasti Pärnu randa ja juhtus nii, et enamvähem üheaegselt umbes pool tundi enne keskpäeva jõudsin mina mööda rannaäärset vett hulpides ja Rait seene poolt tulles samasse punkti. Tööpäeva ennelõunal oli ruumi piisavalt, et tegevuseks sobivam koht leida. Pealegi oli keskmiselt paarkümmend cm allapoole nulli langenud meretase jätnud Rannahoone ja veepiiri vahele tavapärasest märksa laiema liivaala. Märjem liiv aga oligi just see, mida täna Rait rohkem vajas.

Kuna ühtegi liivaskulptuuri meisterdajat polnud veel saabunud, oli Raidil rohkem aega juttu puhuda. Näitas kümneid kaasa võetud tööriistu, alates suurtest labidatest kuni päris peene viimistluse jaoks vajalikke vahendeid. Kõike ta siiski kaasa ei võtnud ja kummardus soojema veega lombi kohale, milles leidus rohkesti adrut. Tõstis mõned puhmakad veest välja ja ütles, et neist saab loomadele mäiteks karvkatet. Isegi veest leitud käbile lootis ta leida pasliku kasutuse.

Loe edasi: Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

Väärikasse ikka jõudnud Pärnumaa memmed ja taadid lustisid pidu

Pühapäeval Pärnu Vallikäärus peetud Pärnumaa eakate suvepeol „Meri, maa ja päike“ osales ühtekokku pooltuhat tantsijat, lauljat ja muusikut.

Pärnumaa eakate suvepidu Meri, maa ja päike Foto Urmas Saard — Pärnumaa eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Foto: Urmas Saard

Suvepeo ellu kutsuja Sirje Osipovi kanda oli kontsertetenduse heaks kordaminekuks mitmekordne vastutus. Lisaks üldjuhi ülesannetele tegeles ta ühtlasi tantsuosade kokkuseadega. Muusikalise osa juht Priit Kask moodustas orkestri, milles ka ise mängis. Temaga samasse koosseisu kuulusid veel Õnnela Teearu, Esta Ruusmann ja Jüri Verlin. Suvepeo projektijuht Aire Koop, Rahvakultuuri keskuse rahvakultuurispetsialist ütles, et Vallikääru suurel sõõrikujulisel põrandal esines 26 eakate tantsurühma. Ühendkoor moodustati 16 laulukollektiivi liitmisel ja neil tuli ära õppida 13 uut laulu.

Suvepeo pealkiri „Meri, maa ja päike“ sisaldas kontserdi kolme osa alapealkirjasid. Esimeses blokis lauldi ja tantsiti merest ning merele. Nagu heal rahvapeol ikka, kaasati ka publik ühislauluks. Rahvas tõusis püsti, ühendati käed ja hääled, kui Helle Kullamaa pöördus publiku poole ja väekalt pääses kõlama “Läänemere lained”.

Loe edasi: Väärikasse ikka jõudnud Pärnumaa memmed ja taadid lustisid pidu

Kalamehe pühapäev Kalamehe tänavast kuni Pärnu jõeni

Pärnu ajaloolise Eeslinna ärksa vaimuga naised Andra Kalda ja Liis Luik panid vähem kui kuu aega tagasi veerema mõtte, mis tõi täna Kalamehe pühapäevale kokku arvestatavalt suure hulga rahvast.

Andra Kalda ja Liis Luik Foto Urmas Saard — Andra Kalda ja Liis Luik. Foto: Urmas Saard

Muusikaline tervitus

Mind vedas tõsine uudishimu kohale tunnike pärast keskpäeva. Liis ja Andra olid selleks ajaks oma koduhoovil, aadressiga Riia mnt 32, parimad tervitussõnad nii osalistele kui külalistele juba paar tundi varem südamlikult välja öelnud ja pidupäevane pühapäev näis käivat päris täis tuuridel. Õu oli kauplemisest ja ostlemisest tulvil. Nii olevat see olnud kestvalt kohe algusest peale. Õue keskpaigas, suure puu vilus, musitseeris nelikute punt.

Keegi sõbralik naine teadis öelda, et ansambli nimi on Steps To Synapse. Palusin kirjutada noorte nimed selles järjekorras, kuidas nad pildistamise ajal peale jäid. Lisann Aljaste (vokaal), Ivo Leesaar (vokaal ja rütmikitarr), Siim Siimer (soolokitarr), Karl Birnbaum (basskitarr). Hiljem selgus, et viies pidanuks olema löökpillidel mängiv Johannes Eriste, keda siis ei märganud. Kuulsin, et Bänd on kahe aasta pikkuse tegevusaja jooksul andnud kontserte terves riigis ja võitnud Pärnumaa noortebändide konkursi Bändomaania 2015. Muusikat pidavat iseloomustama kaasakiskuv maagiliselt põimunud vokaalsus.

Loe edasi: Kalamehe pühapäev Kalamehe tänavast kuni Pärnu jõeni

„Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Pärnus Vaasa pargis avati 21. mail Rait Pärja valmistatud skulptuur-installatsioon „Kaks purje“ nagu see avati 2011. a 2. oktoobril Vaasas.

Kaks purje Pärnus Vaasa pargis Foto Urmas Saard — “Kaks purje” Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard

Jalutasin eile Aida tänava joonelt üle Vee tänava, et teist korda mitte just kõige sobilikumast kohast ka Akadeemiat ületades suunduda Venuse bastioni vallile. Just selle raja ääres asubki Vaasa park, mis saanud Pärnu ja Vaasa sõprussuhete 60. aastapäeva tähistades uue ilme. Mõtlesin, et mõlemad tiheda liiklusega tänavad vajaksid ka Vaasa pargi külastajaid arvestavalt sebraks joonitud ülekäiguradasid. Inimesi oli parki läbimas rohkesti. Enamik peatus pikkade stendide ees ja põhjalikumalt vaadati õhukesest roostevabast terasest purjesid. Need avati Kesklinna silla esisel asuva pargi servas 21. mail. Täpselt samasuguse “Kaks purje” valmistas skulptor Rait Pärg esmalt 2011. a septembris. Vaasa sõprusele pühendatud skulptuurne installatsioon „Kaks purje“ avati sama aasta 2. oktoobril. Avamine ühildati ajaga, kui Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonna Merenkurkku kitsaimas osas asuv Vaasa tähistas linna 405. sünnipäeva. Nüüd on kaks ühesugust skulptuuri: Vaasa linnas Pärnu pargis ja Pärnus Vaasa pargis.

Loe edasi: „Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Pärnumaa II võimlemispidu jutustas „Meremuinasjuttu“

Täna toimus MTÜ Võimlemisklubi Rüht korraldamisel Pärnu Vallikäärus Pärnumaa teine võimlemispidu „Meremuinasjutt“.

Pärnumaa teine võimlemispidu Meremuinasjutt Foto Urmas Saard — Pärnumaa teine võimlemispidu “Meremuinasjutt”. Foto: Urmas Saard

Tänavune merekultuuriaasta andiski võimlemispeo nimetuseks “Meremuinasjutt”. „Meri liidab ja meri lahutab, meri kutsub ning saadab teele, meri annab ja meri võtab. Meri on ootus ja lootus, meres on omamoodi huvitav elu,“ selgitasid korraldajad. Sellel aastal oli võimlemisklubi Rüht ootus ja lootus tuua rahvani suurejooneline võimlemisetendus, milles võimlemiskavad tõid vaatajateni mere elu ja võlu.

Võimlemispeo sihtrühma moodustasid Pärnu ja Pärnumaa lasteaialapsed, koolinoored, täiskasvanud. Esmakordselt võimlesid peol ka väikesed beebid ühes oma emadega. Tantsisid rahvatantsuansambel Tuurit-Tuurit ja Upsar, külalistena osalesid Tartu daamid võimlemisklubist Rütmika. Pealavastaja oli võimlemisklubi Rüht juhataja-treener Kai Esna.

Pidu oli kõigile, nii osalejatele kui vaatajatele, tasuta juba varajasest hommikust alates. Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja ütles, et nende võimlemisringi Stella ja Täheratas iluvõimlejad tulid Vallikääru juba peale kaheksat. Enne etenduse algust harjutati ühist esinemist mitmeid kordi ja mitutpidi läbi.

Loe edasi: Pärnumaa II võimlemispidu jutustas „Meremuinasjuttu“

Meri, maa ja päike kutsuvad Pärnumaa eakad Vallikääru suvisele lustipeole

Eelseisval pühapäeval peetakse Pärnumaa rahvakultuuri keskseltsi eestvedamisel Pärnu Vallikäärus maakonna eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Pooletuhande esineja hulgas tulevad lavale ühendkoor ja tantsurühmad, vahetekste esitab Feliks Kark.

Memme-taadi suvepidu Tootsis aastal 2009 Foto Urmas Saard — Memme-taadi suvepidu Tootsis aastal 2009. Foto: Urmas Saard

Kontserdi projektijuht on Aire Koop, aga suvepeo mõtteline algataja ja üldjuht Sirje Osipov, kelle eelistused kuuluvad folkloorile ning rahvatantsule. Vokaalse ja instrumentaalse muusika poolel kannab hoolt hea kordamineku eest suurte kogemustega Priit Kask, kes musitseerib kontserdi kestel korduvalt ka ise.

Kask selgitas, et ühendkoor moodustati paljudest maakonna ansamblite lauljatest: Kilingi-Nõmmest, Pärnu-Jaagupist, Paikuselt, Treimanist jm. Kavasse võeti 13 laulu, mis on lauljate jaoks päris uued. Kask ütles, et seni on ühiselt proovitud kokku laulda vaid ühel kogunemisel. Laulud õpiti ära väiksemates gruppides. Ühendkoori juhatavad Helle Kullamaa, Evi Kullam Pärnust ning Jakob Kaunissaar Pärnu-Jaagupist. Solistina laulab Maidu Maamees, samuti esineb Treimani trio. Viiulit mängib Esta Ruusmann, akordionit Õnnela Teearu, Kontrabassi Jüri Verlin. Priit Kask mängib kontserdil elekriakordionit. „Otsustasime, et laule saadame elava muusikaga ja fonogramme ei kasuta,“ rääkis Kask. „Tantse saatev muusika tuleb siiski fonogrammilt“.

Urmas Saard

Suveperioodil sõidavad reisirongid kolm korda päevas Pärnusse

Alates 28. maist suurendab reisirongiliiklust korraldav Elron suveperioodiks Pärnusse sõitvate rongide arvu.

Tööpäevadel väljuvad Tallinnast Pärnusse rongid kell 7:43, 11:37 ja 17:32, nädalavahetustel on osade reiside ajad mõnevõrra erinevad.

Suvepealinnast Tallinna suunas väljuvad reisid kell 7:31, 11:31 ja 19:02.

Elroni rongid sõidavad kolm korda päevas Pärnusse kuni suve lõpuni.

Pärnu rong Papiniidu peatuses. Foto: Urmas Saard →

Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Lõppeva nädala neljapäeval ja reedel osalesid Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ehituspuusepa eriala kutsemeistrivõistlustel viis paarisvõistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Tallinna Ehituskoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, kelle võistlusülesandeks oli paadi motiiviga pargipingi ehitamine.

Ken Pihlas ja Koit Kaer Foto Urmas Saard — Ken Pihlas ja Koit Kaer. Foto: Urmas Saard

„Eestis on tõusev trend, et oma metsa ei viida maalt välja, vaid kohalikust puidust valmistatakse mitmeid tooteid, mida hiljem eksporditakse. Seetõttu on aina olulisem väärtustada meie esiisade oskusi ning populariseerida puutööd, et selles valdkonnas oleks rohkem õppureid ja ka õppekavu,“ märkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ehituse valdkonna kutseõpetaja Ingrid Kruusla.

Ehituspuuseppade võistlusülesandeks on valmistada vastavalt ette antud joonistele väikevorm – suvepealinna miljööst inspireeritud paadi motiiviga puidust pargipingi karkass. Võistlustöö teostamiseks oli paarisvõistkondadel aega vaid 13 tundi. Meeskondliku võistluse kõige suuremaks väljakutseks oli ülesannete sooritamise täpsus ajalise surve all.

Võistlusülesande autori, kohtuniku ja Nordic Houses OÜ inseneri Indrek Sootsi sõnul oli tänavune ülesanne tõenäoliselt läbi aegade üks keerukamaid, kuid teistsuguse suunitlusega kui varem.

Loe edasi: Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Henn Vallimäe: väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis

Eile toimus Strand Spa & Konverentsihotelli Jurmala saalis TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli 7. õppeaasta lõpuaktus, kus lisaks tervitussõnavõttudele esines loenguga rahvarõivaste meister Marvi Madisson-Volmer.

Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel Foto Urmas Saard — Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel. Foto: Urmas Saard

Aktuse avasõnades ütles Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, et väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis. Ta küsis, mis motiveerib? Ja vastas, et motiveerivaks jõuks on nende inimeste poolt tunnetatud vajadus lakkamatult teadmisi ammutada. Veel kinnitas direktor, et kuigi vaimne erksana püsimine ei pruugi pikendada eluaastate hulka, lisab see kahtlematult eluaastatele küllaga väärtuslikku elu juurde. Vallimäe sõnul alustas sügisel 503 õppurit, kellest lõpetas 462. Tehes kiire arvutuse, sai ta tulemuseks 91,8%, mida pidas väga suureks saavutuseks ja soovis samasugust eeskuju andvat meelekindlust noorematele tudengitele. Õppeaasta kestel peeti 16 loengut suurele auditooriumile, töötas rekordiliselt 13 õpituba ja korraldati 10 õppekäiku. Ees ootavad suvised ettevõtmised.

Möödunud aasta juuli keskpaigast tasub meenutada suveülikooli Kuressaares, kus pärnakad käisid kuulamas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku professor Julia Laffranque loengut.

Loe edasi: Henn Vallimäe: väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis

Merle Laidro, „Pärnumaa aasta ema 2016“

Merle Laidro on Audrus elav viie lapse ema ja ettevõtja, kes valiti tänavu „Pärnumaa aasta ema 2016“ aunimetuse vääriliseks. Sama tunnustust väärinuks ka kõik kuus nominenti – Margrit Kits, Margit Sooniste, Dea Jürimäe, Merle Laidro, Kristel Tael ja Merle Taggu, aga valituks pidi paraku saama ainult üks.

Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse algatusel ja koostöös Naiskodukaitse esindajatega valiti sel aastal neljandat korda Pärnumaal aasta ema. Kandidaatide hulgast aitasid valikut teha Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil koos kodutütarde ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esindajatega.

Emadepäeva eelsel päeval kuulutas Kodutütarde Pärnumaa ringkonna vanem Kristi Kivisaar pidulikult välja konkursi “Pärnumaa aasta ema 2016” tulemused, tunnustusüritusele Pärnu raekoja saali olid palutud kõik nominendid ühes oma perega. Traditsiooniliselt tervitasid kodutütred saabujaid välisuksel, esikus ja treppidel. Sellise austusavaldusega anti sõnatult teada, kui väga oodatud kõik emad oma peredega on!

Kodutütar Ranne Kuldmaa luges laste suust kuuldud naljakaid mõtteid oma emast. Südamlikult laulis kodutütarde trio Eva Tauli klaverimängu saatel. Järgmisena tuli laulma terve kodutütarde koor. Üldse oli emasid tervitamas veerandsada kodutütart Audrust, Paikuselt, Pärnu-Jaagupist ja Arest.

Loe edasi: Merle Laidro, „Pärnumaa aasta ema 2016“

Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuse kolmandal korrusel on juba pea nädalapäevad vaadata fotonäitus kakuamipüügist, mille koostajad kalanduse hobiuurijad Pille Tuvik ja Arne Saluste.

Eelmise nädala kolmapäeva keskpäeval sobitas ja riputas Arne Saluste põnevaid ülesvõtteid Port Artur 2 aatriumite vahelisele sisetänavale, kus meri ja mehed kohe möödujates huvi äratasid.

„Ei, näitus pole seotud Pärnus toimuva Jaapani nädala ega välja kuulutatud mere aastaga,“ vastas Saluste minu küsimusele. Oleme harjunud teadmisega Pärnust kui suvepealinnast, aga hakkame vist unustama (kui polegi juba seda päriselt teinud), et sada aastat tagasi kutsuti Pärnut kevadeti silgupealinnaks. Vaatamata vanade nimetuste meelest minekule on Pärnumaal jälle alanud räimepüügi hooaeg.

Arne ja Pille esimene küsimus sunnib mälu värskendama ja vastama, millal sai viimati söödud Eesti rahvuskala räime? Küsijad arvavad, et selle küsimusega tulevad meelde meie vanavanemad, kui räime söödi kümnel erineval moel. Mäletan hästi ka oma ema valmistatud ahjuräimesid koorekastmes. Selgub, et see pole saanud üksnes minu jaoks ilusaks mälestuseks, vaid ka paljudele teistele. Täpselt sama moodi nagu kalurid piltidel on saanud või peatselt saamas.

Loe edasi: Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Tšernobõlis osalenud Pärnu polgu fotodest avatakse täna Pärnu Muuseumis näitus

Täna möödub 30 aastat katastroofist Tšernobõli aatomielektrijaamas. Õnnetuse tagajärgede likvideerimistöödele Ukrainas suunati enam kui pool miljonit meest üle kogu NSV Liidu. Eestist mobiliseeriti sõjaväelises korras 4833 inimest, kellest pärnumaalasi oli 437 meest.

Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest Pärnu muuseumis

7. mail 1986 formeeriti Pärnus paiknenud keemiapolgu baasil avarii tagajärgede likvideerimiseks Pärnu polk, kuhu kuulus mehi üle kogu Eesti. Jõudes kohale baasi Valgevenes Gomeli oblastis, täiendati polku tuletõrjerooduga Riiast ning insenertehnilise pataljoniga Kaunasest. Kokku koos lätlaste ja leeedulastega oli Pärnu polgus ligi 2000 meest. Polgu peamiseks ülesandeks katastroofipiirkonnas kujunes pinnase, hoonestuse ja haljastuse desaktiveerimine.

Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest avatakse 26. aprillil kell 16.00 Pärnu Muuseumi fuajees ja jääb avatuks maikuu lõpuni. Näitus on külastamiseks tasuta.

Näituse koostasid Aare Uind ja Jaan Krinal Pärnumaa Tšernobõli Ühendusest GAMMA ning Marju Kurvits ja Indrek Aija Pärnu Muuseumist.

Pärnu Vana turu käekäik püsib endiselt teravdatud tähelepanu all

Pool tundi enne eilset Pärnu linnavolikogu istungit kogunes raekoja juurde mõnikümmend inimest avaldama arvamust Pärnu Vanal turul ette võetavate ümberkorralduste suhtes, millest mõned seisukohad olid kantud plakatitele.

Piketeerijad otsivad Pärnu turule lahendust Foto Urmas Saard — Piketeerijad otsivad Pärnu turule lahendust. Foto: Urmas Saard

Piketi peakorraldaja MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Helle Kullerkupp selgitas välja tulemise peamist põhjust. Ta ütles, et linnavalitsus on omal ajal turu erakätesse laskmisel teinud olulisi vigu, mille tagajärgedega tuleb praegusel valitsusel tegeleda. Uue turuhoone ehitamist nõudev plakat jätkas algselt Kullerkupu välja käidud idee hoidmist.

17. märtsi volikogu istungil tegi IRL-i fraktsiooni nimel Annely Akkermann ettepaneku linnaturu rajamiseks ja avaldas mõtet lisada 21. aprillil toimuva linnavolikogu istungi päevakorda punkt Pärnu Linnaturu rajamisest. „Tuleks määratleda turu asukoht, rajamiseks vajalike planeeringute, investeeringute ajakava ja maht,“ ütles ta tookord volikogule peetud sütitavas ja tugevalt argumenteeritud kõnes. Nüüd teame, et sellisel kujul ettepanek volikogusse ei jõudnud ja piirdus üksnes teema käsitlusega infotunnis.

Loe edasi: Pärnu Vana turu käekäik püsib endiselt teravdatud tähelepanu all

Karusel avatakse mälestusmärk ja süüdatakse Pärnusse suunatav jüriöö märgutuli

Uudist täiendatud 19. aprillil fotoga, millel täna valminud Karuse linnuse tähis

Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Pärnu Muuseum korraldavad 22. aprilli õhtul ühise eksperimendi jüriöö märgutulede liikumisega Vatla maalinnast Pärnu südalinna.

Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist Foto Urmas Saard 2 — Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist. Foto: Urmas Saard

Esimest korda katsetati märgutulede süütamist Pärnumaal jüriöö 670. aastapäeva eelõhtul 3 kevadet tagasi, kui püüti saada teada aega, mis kulub märgutulede abil teate edastamiseks maakonna piiril asuvalt Soontagana linnamäelt Pärnu südalinna. Neljandal aastal saab märgutulede edasiandmine alguse Vatlamäelt kell 22:00, liikudes suunaga Nurmsi küla – Tuhu raba – Oidrema küla – Lõpe – Kalli – Aruvälja – Audru – Papsaare – Pärnu.

Karusel leiab aset palju rohkem kui üksnes märgutule süütamine

Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus ütles täna ühena korraldajatest, et Lääne maleva eestvedamisel toimus nädalavahetusel Vatla linnamäel hästi töine talgupäev ja praeguseks peaks kõik ettevalmistused olema juba eeskujulikult valmis. Suurejoonelise ürituse läbiviimiseks valitud Karuse ehk Vatla maalinn asub Lääne maakonna Hanila valla Linnuse küla maal. Maalinn kujutab endast ringvalliga ümbritsetud neemiklinnust.

Loe edasi: Karusel avatakse mälestusmärk ja süüdatakse Pärnusse suunatav jüriöö märgutuli