Kellel Sindi inimestest jaanilaupäeva pidutsemisest väheks jäi või sooviti pereringist suurema hulga rahva sekka tulla, need seadsid eile sammud Karja kodumajutuse avarale õuele. Kohta, mida rahvasuus tuntakse ammusest ajast saadik palju paremini ikka Karja kõrtsina.
Majaperemees Raigo Paulberg ise pidu ei pidanud. Jaaniaeg paneb käed-jalad tööd täis. Seal ta astuski jälle kiirel pikal sammul üle õuemuru, kaks tulekustutit teineteises käes. Igaks juhuks, mine sa tea…! Tervitas esimesi jaanipäevalisi kättpidi. Kui jaanikule saabujate arv kippus juba sadadesse tõusma, siis kõigile enam käepigistuseks mahti ei jätkunud.
Õueköögis vajasid tulekolded küttepuid ja kartulid, liha, vorstid hoolsat jälgimist, et midagi liiga ära ei küpseks. Lisaks sellele oli peremehel veel tuhat muudki tegemist. Pidi isegi ilmal silma peal hoidma ja valvama nagu väikest last, et jaanipäeval mõne pöörase koerustükiga hakkama ei saaks. Aga jõuad siis tuulega võidu joosta. Nii lendaski ootamatult kerge telk üle kõrge plangu naabrite aeda. Peremees on mõistlik mees ja ei hakanud tuulega tühja jõudu proovima. Telk klapiti kokku ja enne kui hüppekangas oleks samuti lendavataldriku liueldes linna kohale hõljuma lennelnud, tõstsid peremees ja abiline selle tuule meeleolude eest varjule.
