Pärnumaa

Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Johann Voldemar Jannseni toimetatud Perno Postimehe ilmuma hakkamist 1857 a. jaanikuul peab Pärnu Postimees igal aastal hoolsalt meeles ja lisaks muudele olulistele ettevõtmistele on kahtlematult üks tähtsamaid tegemisi siis papa Jannseni monumendi puhtaks küürimine.

Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise Foto Urmas Saard — Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise. Foto: Urmas Saard

Veidi pärast keskpäeva väljusid toimetuse ruumidest kõik Pärnu Postimehe töötajad paljude roheliste õhupallidega, millel valges kirjas esimese eestikeelse perioodilise väljaande nimetus. Palle jagati seisma jäävatele uudistajatele ja pakuti kiiruga möödujatelegi. Kuna üks meeldiv ajakirjanik mõistis poolelt sõnalt minu kimbatust kolmanda käe puudumise tõttu, sidus ta palli nööri kenasti seljakoti rihma külge. Sealt maalt kõndisin Lastepargis pea kuklas ja hindasin madalamate puuokste kõrgust, et mitte palli lõhkuda.

Kogu pidu koonduski Lasteparki, kus muide asub ka Pärnu vanalinna keset märgistav tähis. Enne suure hulga lugejatega kohtumist ja ühist kringlite söömist koondus toimetuse rahvas Perno Postimeest lugeva papa Jannseni ümber. Muidugi sooviga, saada vanahärraga ühise pildi peale. Fotograaf Madis Sinivee tuli kolmanda korruse avatud aknale ja asus hüüete ning käeviibetega korraldusi jagama. Kui sõnu poleks mõistnud, võinuks teda oskusliku šestikuleerimise poolest ka osavaks kõnemeheks pidada, keda õhupallidega rahvas üles vaatavalt hoolega kuulas ja vastavalt soovitustele ka ennast sinna või teisale nihutasid.

Loe edasi: Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

KEAT tuli, nägi ja võitis laagriliste südamed kümnendat korda

Pärnumaal, Jõulumäe Tervisespordikeskuses toimus juubelihõnguline “Kaitse end ja aita teist” – KEAT laager.

Kaitse end ja aita teist laagri ühispilt Foto pressisõnumiga — “Kaitse end ja aita teist” laagri ühispilt. Foto: pressisõnumiga

Laager on iga aastaselt oodatud sündmus, kus aasta jooksul õpitud ohutusalaseid teadmisi saab praktiliselt rakendada. Laagri esimesel päeval tuli erinevate asutuste poolt antud teoreetilistele ja praktilistele ohutusalastele ülesannetele leida õiged lahendused. Saadud tulemuste põhjal selgitati välja parimad ohutusteemade tundjad.

Peale võistlusmänge said kõik meeskonnad kätt proovile panna isetegevuses. Seekord oli koolidele antud koduseks ülesandeks tuua esmaettekandele noorte iseloodud ühe minuti laul. Esitlusele tulid meeleolukad ja omaloomingulised lood ja nii mõnigi võiks saada KEAT laagri ametlikuks hümniks.

Õhtu üllatusesinejateks olid maadluspoisid Leo maadlusklubist, kes näitasid publikule akrobaatikat ning pead pööritavaid maadlusvõtteid. Kuna tegemist oli siiski juubelilaagriga, pakuti kõigile sünnipäevatorti ning esimese õhtu lõpetas disko.

Loe edasi: KEAT tuli, nägi ja võitis laagriliste südamed kümnendat korda

Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Lääne prefektuur palub inimestelt abi Pärnu Kesklinna sillalt alla hüpanud arvatavalt noore naise isiku kindlaks tegemisel.

Lääne prefektuur teatab oma facebooki lehel, et täna, 2. juunil kell 7.29 anti hädaabinumbrile teada, Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud inimesest. Teadaolevalt võis olla tegemist noorema naisega. Vette hüpanud inimese isikut pole õnnestunud veel kindlaks teha. Politsei kontrollib lähikonna turvakaamerate salvestisi, et juhtunusse selgust tuua.

On alust arvata, et pildil kujutatud jalanõu, mis leiti sillalt, kuulub vette hüpanud inimesele. Juhul, kui keegi tunneb ära selle jalanõu või teab, kes võis Pärnus sillal või läheduses selliste jalanõude ja tumeda tuunika või kampsuniga kella 7 paiku liikuda, palume kohe pöörduda politsei poole numbril 504 6106.

Pärnu Kesklinna sillalt leitud pildil olev jalanõu võib anda olulist abistavat teavet, mis aitaks politseid vette hüpanud naise isiku tuvastamisel →

Loe edasi: Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rohkem kui viie tunni järel hakkas Rait Pärg keskpäeval alustatud vaalaskala voolimisega ühele poole saama. Enne kella kuut tegi veel vaid viimistlevaid kraapimisi või silumisi ja jagas rannas jalutavatele uudistajatele selgitusi tänase päeva tegemiste kohta.

Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit Foto Urmas Saard — Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit. Foto: Urmas Saard

Oma viiekümneseks saamist otsustas skulptor tähistada lapsepõlve meenutuste ajas, kui ta poisikese põlves sageli Pärnu rannaliival askeldas. Umbes nõnda nagu tänagi tema valmiva vaalaskala lähedal üks poiss hoolsalt märjast liivast losse tilgutas.

„Vaala tegemisel pidasin silmas just sinivaala. Vikipeedia andmeil on sinivaal mõnede väitel suurim maakeral elanud loom. Kaalult kuni 150 tonni ja kuni 33 meetrit pikkust, isane tavaliselt emasest väiksem,“ teadis Rait. Aga tema liivast loodud vaal sai oluliselt väiksem. Meetriste sammudega mõõdetud 7 meetrit mõõtis Rait alles pärast vaala valmimist üle, kuigi ei kahelnud hetkekski oma sammumõõdu täpsuses, ja kõik osutuski õigeks. „Töö väsitas tõsiselt, ainuüksi liiva kuhja kühveldamine kulutas tublisti üle tunni. Päeva peale tuli oma kunstiõpilasi appi. Rääkis Rait.

Loe edasi: Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

„Hei! Tuletan meelde, et täna alates 12.00 Pärnu rannas seene lähistel olete oodatud liivast mereelukaid meisterdama, ühtlasi tähistame minu 50 eluaasta täitumist,“ kirjutas Eesti tunnustatud skulptor täna hommikul näoraamatu seinale.

Rait Pärg 50 juubelil Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Rait Pärg 50. juubelil Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Seadsingi sammud aegsasti Pärnu randa ja juhtus nii, et enamvähem üheaegselt umbes pool tundi enne keskpäeva jõudsin mina mööda rannaäärset vett hulpides ja Rait seene poolt tulles samasse punkti. Tööpäeva ennelõunal oli ruumi piisavalt, et tegevuseks sobivam koht leida. Pealegi oli keskmiselt paarkümmend cm allapoole nulli langenud meretase jätnud Rannahoone ja veepiiri vahele tavapärasest märksa laiema liivaala. Märjem liiv aga oligi just see, mida täna Rait rohkem vajas.

Kuna ühtegi liivaskulptuuri meisterdajat polnud veel saabunud, oli Raidil rohkem aega juttu puhuda. Näitas kümneid kaasa võetud tööriistu, alates suurtest labidatest kuni päris peene viimistluse jaoks vajalikke vahendeid. Kõike ta siiski kaasa ei võtnud ja kummardus soojema veega lombi kohale, milles leidus rohkesti adrut. Tõstis mõned puhmakad veest välja ja ütles, et neist saab loomadele mäiteks karvkatet. Isegi veest leitud käbile lootis ta leida pasliku kasutuse.

Loe edasi: Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

Sindi haljasalade hooldus on erakordselt töömahukas

Sindi on väga roheline linn: 25 parki ja roheala, mis moodustab ca 1/7 linna territooriumist. Linna pindala on 5,01 km2. Arvestuslikult tähendab see haljastuse hooldust alal, mis on ligilähedaselt 0,7 km2 ja peale. Väikesele linnale mitte kergete killast ülesanne.

Sindis, Lohu pargis Foto Urmas Saard — Sindis, Lohu pargis. Foto: Urmas Saard

Sindi kommunaal on 100% linnavalitsuse hallatav asutus, kes peab oma nappide võimaluste juures seatud kohustustega toime tulema. Talvel lumi, mida sel aastal õnneks väga palju polnud, sügisel puulehed, lisaks puude hooldus, hooldusraie jne, rääkimata igapäevasest linna puhtuse tagamisest.

Väga töömahukas ja linnale kulukas töö on suvekuudel haljasalade niitmine. Heli Ruus, Sindi kommunaali juhataja kohusetäitja, ütles, et linnale jõutakse niitmisega ring peale teha umbes nädalaga. Rohtu ei või liiga pikaks kasvada lasta, sest siis ei niida masin enam korralikult ära. Ühel muruniidukil on võimalus vahetada tavaline lõikur ka pikema heina niitmiseks mõeldud seadme vastu. Muruniidukeid on kommunaali kasutuses kaks. Lisaks 3 trimmerit kraavide ja selliste kohtade niitmiseks, kuhu niidumasinaga ligi ei pääse. Veel on suurte pindade niitmiseks üks päris suur traktor.

Loe edasi: Sindi haljasalade hooldus on erakordselt töömahukas

Tänupäeval tunnustab Sindi gümnaasium oma parimaid õpilasi

Täna õhtul korraldati traditsiooniline Sindi gümnaasiumi direktori vastuvõtt algklasside õpilastele, homme toimub samasugune austamine ülejäänutele kuni gümnaasiumi astme viimase klassi lõpetajateni välja.

Tänupäeval lauldi Sindi gümnaasiumi laulu Foto Urmas Saard — Tänupäeval lauldi Sindi gümnaasiumi laulu. Foto: Urmas Saard

Tänupäeval saabunud õpilasi, nende vanemaid, õdesid ja vendasid tervitasid koolimaja fuajees asuva J. C. Wöhrmanni büsti ees seistes kooli direktor Ain Keerup ning Margit Rebane, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Kohustuslikku kätlemist taoline pidulik tervitus ei eelda, aga kui lapsevanemad soovivad kätt anda, siis sobib seegi etiketi juurde.

Kooli aulasse kogunenud õpilasi ootas poodiumi ette asetatud laual hulk punase vahtralehe kujulise logoga varustatud väärtuslikke kingitusi. Aga enne kõige oodatuma osa juurde asumist alustati püsti tõusmisega, et laulda Sindi gümnaasiumi laulu. Sõnad on kirjutanud Ene Michelis ja viisistanud Kristel Reinsalu. Mõlemad sama kooli vilistlased. Kahe salmiga laulu refräänis lauldakse: „Kodust algab kõik – / sa kodust ikka hooli, / on tähtsad ema, isa, vennad ja ka õed. / Kuid ära iial unusta sa kooli, / kus selgeks said sul mitmed elutõed.“

Loe edasi: Tänupäeval tunnustab Sindi gümnaasium oma parimaid õpilasi

Sindi väliujulas algab 1. juunist 31. augustini kestev suplushooaeg

Eile paigaldas Sindi välujulas basseini moodustavaid mooduleid ehitusettevõtja Mihhail Škljar, kes on sintlastele silma jäänud ka 24.veebruari pidulikel lipuheiskamistel. Just tema on see julge, kes turvarakmed peal 15 m kõrgusel pisikesel platvormil hümni ajal lipu masti heiskab, trotsides külma, libedust ja tuult.

Mihhail Škljar tõstab ujula mooduleid maha Foto Urmas Saard — Mihhail Škljar tõstab ujula mooduleid maha. Foto: Urmas Saard

„Kuna ujula asub voolava veega veekogul, siis on siin suvi läbi ujumiseks sobiv puhas vesi. Kõik proovid on olnud väga head, ka südasuvel,“ kinnitas Sindi linnapea Marko Šorin. „Väliujula on suviti väga populaarne ajaveetmise koht nii ujumiseks, päevitamiseks, kui ka lihtsalt seltskonna nautimise kohaks. Üle eelmisel aastal rajatud välijõusaal on võimalusi vaid laiendanud ning pakub head võimalust enda kehaliseks arendamiseks. Suviti organiseerivad noored seal omaalgatuslikke jõu- ja MMA treeninguid. Lisaks on ujulas ka rannavõrkpalli mängimise võimalus, asfaltkattega korvpalliväljak ning rannajalgpalliväravad,“ selgitas Šorin.

Sindi väliujulas on lepingu järgne vetelpäästja iga päev kohal alates keskpäevast kuni õhtu kaheksani. Paljud lapsevanemad on määratud aegade järgi oma lastele reeglid seadnud, millal iseseisvalt lapsi ujulasse lubatakse. Samas on seltskondi, kes ootavad just hilisemat aega, et ilma järelvalveta ujulas aega veeta.

Loe edasi: Sindi väliujulas algab 1. juunist 31. augustini kestev suplushooaeg

Väärikasse ikka jõudnud Pärnumaa memmed ja taadid lustisid pidu

Pühapäeval Pärnu Vallikäärus peetud Pärnumaa eakate suvepeol „Meri, maa ja päike“ osales ühtekokku pooltuhat tantsijat, lauljat ja muusikut.

Pärnumaa eakate suvepidu Meri, maa ja päike Foto Urmas Saard — Pärnumaa eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Foto: Urmas Saard

Suvepeo ellu kutsuja Sirje Osipovi kanda oli kontsertetenduse heaks kordaminekuks mitmekordne vastutus. Lisaks üldjuhi ülesannetele tegeles ta ühtlasi tantsuosade kokkuseadega. Muusikalise osa juht Priit Kask moodustas orkestri, milles ka ise mängis. Temaga samasse koosseisu kuulusid veel Õnnela Teearu, Esta Ruusmann ja Jüri Verlin. Suvepeo projektijuht Aire Koop, Rahvakultuuri keskuse rahvakultuurispetsialist ütles, et Vallikääru suurel sõõrikujulisel põrandal esines 26 eakate tantsurühma. Ühendkoor moodustati 16 laulukollektiivi liitmisel ja neil tuli ära õppida 13 uut laulu.

Suvepeo pealkiri „Meri, maa ja päike“ sisaldas kontserdi kolme osa alapealkirjasid. Esimeses blokis lauldi ja tantsiti merest ning merele. Nagu heal rahvapeol ikka, kaasati ka publik ühislauluks. Rahvas tõusis püsti, ühendati käed ja hääled, kui Helle Kullamaa pöördus publiku poole ja väekalt pääses kõlama “Läänemere lained”.

Loe edasi: Väärikasse ikka jõudnud Pärnumaa memmed ja taadid lustisid pidu

Kalamehe pühapäev Kalamehe tänavast kuni Pärnu jõeni

Pärnu ajaloolise Eeslinna ärksa vaimuga naised Andra Kalda ja Liis Luik panid vähem kui kuu aega tagasi veerema mõtte, mis tõi täna Kalamehe pühapäevale kokku arvestatavalt suure hulga rahvast.

Andra Kalda ja Liis Luik Foto Urmas Saard — Andra Kalda ja Liis Luik. Foto: Urmas Saard

Muusikaline tervitus

Mind vedas tõsine uudishimu kohale tunnike pärast keskpäeva. Liis ja Andra olid selleks ajaks oma koduhoovil, aadressiga Riia mnt 32, parimad tervitussõnad nii osalistele kui külalistele juba paar tundi varem südamlikult välja öelnud ja pidupäevane pühapäev näis käivat päris täis tuuridel. Õu oli kauplemisest ja ostlemisest tulvil. Nii olevat see olnud kestvalt kohe algusest peale. Õue keskpaigas, suure puu vilus, musitseeris nelikute punt.

Keegi sõbralik naine teadis öelda, et ansambli nimi on Steps To Synapse. Palusin kirjutada noorte nimed selles järjekorras, kuidas nad pildistamise ajal peale jäid. Lisann Aljaste (vokaal), Ivo Leesaar (vokaal ja rütmikitarr), Siim Siimer (soolokitarr), Karl Birnbaum (basskitarr). Hiljem selgus, et viies pidanuks olema löökpillidel mängiv Johannes Eriste, keda siis ei märganud. Kuulsin, et Bänd on kahe aasta pikkuse tegevusaja jooksul andnud kontserte terves riigis ja võitnud Pärnumaa noortebändide konkursi Bändomaania 2015. Muusikat pidavat iseloomustama kaasakiskuv maagiliselt põimunud vokaalsus.

Loe edasi: Kalamehe pühapäev Kalamehe tänavast kuni Pärnu jõeni

„Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Pärnus Vaasa pargis avati 21. mail Rait Pärja valmistatud skulptuur-installatsioon „Kaks purje“ nagu see avati 2011. a 2. oktoobril Vaasas.

Kaks purje Pärnus Vaasa pargis Foto Urmas Saard — “Kaks purje” Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard

Jalutasin eile Aida tänava joonelt üle Vee tänava, et teist korda mitte just kõige sobilikumast kohast ka Akadeemiat ületades suunduda Venuse bastioni vallile. Just selle raja ääres asubki Vaasa park, mis saanud Pärnu ja Vaasa sõprussuhete 60. aastapäeva tähistades uue ilme. Mõtlesin, et mõlemad tiheda liiklusega tänavad vajaksid ka Vaasa pargi külastajaid arvestavalt sebraks joonitud ülekäiguradasid. Inimesi oli parki läbimas rohkesti. Enamik peatus pikkade stendide ees ja põhjalikumalt vaadati õhukesest roostevabast terasest purjesid. Need avati Kesklinna silla esisel asuva pargi servas 21. mail. Täpselt samasuguse “Kaks purje” valmistas skulptor Rait Pärg esmalt 2011. a septembris. Vaasa sõprusele pühendatud skulptuurne installatsioon „Kaks purje“ avati sama aasta 2. oktoobril. Avamine ühildati ajaga, kui Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonna Merenkurkku kitsaimas osas asuv Vaasa tähistas linna 405. sünnipäeva. Nüüd on kaks ühesugust skulptuuri: Vaasa linnas Pärnu pargis ja Pärnus Vaasa pargis.

Loe edasi: „Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Sindi taidlejad lõpetasid hooaega

Täna õhtul kogunesid Sindi taidlejad seltsimaja väikesesse saali traditsioonilisele hooaja lõpupeole, kus istuti seltskondlikult pidulaudades, kuulati ja vaadati üksteise etteasteid. Peoõhtu teises osas musitseeris tantsuks Viljo Tamm Bänd.

Sindi laulukoori tervitus Allar Rajale Foto Urmas Saard — Sindi laulukoori tervitus Allar Rajale. Foto: Urmas Saard

Õhtujuhi pidupäev kujunes vist kõige pikemaks ja jätkub täie hooga juba järgmise päeva hommikul. Tuli ta keskpäevaselt Põlendmaa külapäevalt naabervallast Paikuselt ja pühapäev algab varakult Pärnu Vallikäärus maakonna eakate suvepeo “Meri, maa ja päike” viimaste ettevalmistustega, et päeva lõpuks seegi ettevõtmine saaks kordaläinuks lugeda. Alati abivalmis Priit Kask ei vaja pikemat tutvustust. Ütles: „Näe, pisteti kava pihku. Maha lugeda oli väga vähe. Enamik jutt pidi ikka omast peast tulema.“ Ja jutt veereski hästi.

Mina jõudsin pidulauda väikese hilinemisega, parajasti kantritantsijate esinemise hetkel. Nende järel tulid põranda keskele Omasoodu ja Murueided.

Siis sättis hulk lauljaid endid poodiumi ette ühte viirgu rivisse ja Kristel Reinsalu uuris kas keegi näeb kusagil Allar Raja. Ei näinud. Küsis Allari naabrite järele, aga neidki polnud. Mina elan küll tema naabertänavas, aga vahemaa siiski sedavõrd suur, et ei julenud ennast tema naabriks arvata. Aga mis sest, et Allarit ega naabreid kohal polnud.

Loe edasi: Sindi taidlejad lõpetasid hooaega

Pärnumaa II võimlemispidu jutustas „Meremuinasjuttu“

Täna toimus MTÜ Võimlemisklubi Rüht korraldamisel Pärnu Vallikäärus Pärnumaa teine võimlemispidu „Meremuinasjutt“.

Pärnumaa teine võimlemispidu Meremuinasjutt Foto Urmas Saard — Pärnumaa teine võimlemispidu “Meremuinasjutt”. Foto: Urmas Saard

Tänavune merekultuuriaasta andiski võimlemispeo nimetuseks “Meremuinasjutt”. „Meri liidab ja meri lahutab, meri kutsub ning saadab teele, meri annab ja meri võtab. Meri on ootus ja lootus, meres on omamoodi huvitav elu,“ selgitasid korraldajad. Sellel aastal oli võimlemisklubi Rüht ootus ja lootus tuua rahvani suurejooneline võimlemisetendus, milles võimlemiskavad tõid vaatajateni mere elu ja võlu.

Võimlemispeo sihtrühma moodustasid Pärnu ja Pärnumaa lasteaialapsed, koolinoored, täiskasvanud. Esmakordselt võimlesid peol ka väikesed beebid ühes oma emadega. Tantsisid rahvatantsuansambel Tuurit-Tuurit ja Upsar, külalistena osalesid Tartu daamid võimlemisklubist Rütmika. Pealavastaja oli võimlemisklubi Rüht juhataja-treener Kai Esna.

Pidu oli kõigile, nii osalejatele kui vaatajatele, tasuta juba varajasest hommikust alates. Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja ütles, et nende võimlemisringi Stella ja Täheratas iluvõimlejad tulid Vallikääru juba peale kaheksat. Enne etenduse algust harjutati ühist esinemist mitmeid kordi ja mitutpidi läbi.

Loe edasi: Pärnumaa II võimlemispidu jutustas „Meremuinasjuttu“

Sindi väliujula viienda hooaja avamise eel

Sindi esimene väliujula ehitati alevivalitsuse rahastamisel 1935. aastal, praeguse väliujula sai linn 2012. aastal ja on olnud pidevalt paljude suplejate teenistuses.

Priit Kask Sindi ujulas Foto Urmas Saard — Priit Kask Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Sindi väliujulas paiknevad rajatised on eeskujuliku väljanägemisega ja ümbrus jätab hästi hooldatud ümbruse mulje. Mõned vanemad mehed istusid kalda äärsetel pinkidel. Priit Kask oli minu saabudes parajasti veest välja tulnud. „Käisin juba 1. mail tänavu esimest korda vees. Mõõtsin siis temperatuuri. Oli 6 kraadi. Muidugi ei jäänud kauaks vette. Kastsin korraks märjaks ja välja. Täna võis juba palju pikemalt olla. Temperatuuri ei mõõtnud, aga vesi võis olla umbes 16 kraadi,“ rääkis Priit, kes aastaid peaaegu igal päeval käib suplemas. Päris jääaugus siiski ei suple, aga varsti pärast jää minekut kuni suurte jaheduste tulekuni küll.

Alles pärast mõningast vestlust tundsin, et midagi on puudu. Ja siis taipasingi, et sügisel Pärnu jõest välja veetud ja minema sõidutatud platvormmoodulid pole veel ujulasse tagasi toodud. Ka rannavalve aknad ja uksed olid alles suletud. Oletasin, et täna olnuks rannavalvet teostav Articard heisanud kollase lipu, mis tähendab veesoojust vahemikus 16 kuni 18 kraadi, mõõdukat maatuult, muutlikke ilmastikuolusid, suplemise ohtlikust lastele, eakatele, haigetele ja kehvadele ujujatele.

Loe edasi: Sindi väliujula viienda hooaja avamise eel

Meri, maa ja päike kutsuvad Pärnumaa eakad Vallikääru suvisele lustipeole

Eelseisval pühapäeval peetakse Pärnumaa rahvakultuuri keskseltsi eestvedamisel Pärnu Vallikäärus maakonna eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Pooletuhande esineja hulgas tulevad lavale ühendkoor ja tantsurühmad, vahetekste esitab Feliks Kark.

Memme-taadi suvepidu Tootsis aastal 2009 Foto Urmas Saard — Memme-taadi suvepidu Tootsis aastal 2009. Foto: Urmas Saard

Kontserdi projektijuht on Aire Koop, aga suvepeo mõtteline algataja ja üldjuht Sirje Osipov, kelle eelistused kuuluvad folkloorile ning rahvatantsule. Vokaalse ja instrumentaalse muusika poolel kannab hoolt hea kordamineku eest suurte kogemustega Priit Kask, kes musitseerib kontserdi kestel korduvalt ka ise.

Kask selgitas, et ühendkoor moodustati paljudest maakonna ansamblite lauljatest: Kilingi-Nõmmest, Pärnu-Jaagupist, Paikuselt, Treimanist jm. Kavasse võeti 13 laulu, mis on lauljate jaoks päris uued. Kask ütles, et seni on ühiselt proovitud kokku laulda vaid ühel kogunemisel. Laulud õpiti ära väiksemates gruppides. Ühendkoori juhatavad Helle Kullamaa, Evi Kullam Pärnust ning Jakob Kaunissaar Pärnu-Jaagupist. Solistina laulab Maidu Maamees, samuti esineb Treimani trio. Viiulit mängib Esta Ruusmann, akordionit Õnnela Teearu, Kontrabassi Jüri Verlin. Priit Kask mängib kontserdil elekriakordionit. „Otsustasime, et laule saadame elava muusikaga ja fonogramme ei kasuta,“ rääkis Kask. „Tantse saatev muusika tuleb siiski fonogrammilt“.

Urmas Saard

Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Eile lõppes Sindis korraldatud lipu päevale pühendatud loomevõistlus ja täna tegid hindajad oma valikud.

Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Hindamiskomisjonis tegid tööd 7 lipu seltsi Sindi osakonna liiget, kelle ülesanne polnud lihtne, sest enamik võistlustöid on üsna ühetaoliselt heal ja väga heal tasemel loodud. Kahtlematult annab tööde tulemuslikus kõrge hinnangu ka laste juhendajatele. Sindi lasteaias juhendasid lapsi õpetajad Elve Peenoja, Janika Kull, Anneli Vilgats, Piia Veeroja, Ülla Paulus ja Eve Vellner. Sindi gümnaasiumis juhendasid õpilasi Jelena Oleštšenko ja Eneli Arusaar. Ühtekokku saadeti võistlusele 37 joonistust ja üks laul.

Välja valiti 6 tööd, mida ei reastatud omakorda paremuse järjestuses. Pooled lasteaiast ja pooled koolist.

Lasteaiast saavad auhinna 2 aasta ja 8 kuu vanune Stella Sedrik Naerukildude rühmast, juhendaja Elve Peenoja; 3aastane Lisandra Käärmann Nublude rühmast, juhendajad Janika Kull ja Anneli Vilgats; 6aastane Karolin Sepa Midrilindude rühmast, juhendaja Ülla Paulus.

Loe edasi: Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Sindi pensionärid seavad juba samme Seto kuningriigi päevale

Juta Velleste eestvedamisel läbiviidavad Sindi pensionäride igakuised klubilõunad muutuvad iga korraga järjest oodatumaks, kuna võimaldavad lisada toimekate inimeste argipäeva väga vajalikku omavahelist suhtlemist, eriti hästi osatakse hinnata vene rahvakillu kaasamist ühistesse tegemistesse.

Rotiküla vanamehed koos Sindi pensionäridega sotsiaaltöökeskuse maja trepil Foto Urmas Saard — Rotiküla vanamehed koos Sindi pensionäridega sotsiaaltöökeskuse maja trepil. Foto: Urmas Saard

Et tänane klubilõuna asetus Velleste sünnipäevaga samale kuupäevale, olevat päris juhuslik kokkusattumus. Aga kahtlematult väärinuks pensionäride ühenduse looja ka päris eraldi talle pühendatud aega ja tähelepanu, arvasid mitmed kohalviibinud.

Täna tulid muusikud naaberlinnast Pärnust. Esinesid Raeküla Vanakooli Keskuse Rotiküla vanamehed täies koosseisus. Nooruslikku lusti täis vanamehi juhendab Ene Saar, kes on klarneti mängu õppinud Peterburi konservatooriumis. Instrumentidega toetasid Ene mängu Jaan Lepik akordionil ja Andres Jurs, kes puhub nii tuubat kui trompetit. Laulsid Arvo Soovik, Koit Heinmets, Rein Tambet, Toivo Põldur ja Ants Aru. Instrumentaalpaladena esitati rohkelt Austria polkat ja valsse. Vokaalselt kõlasid vanad tuntud meloodiad – „Seitse ööd ja seitse päeva“ ja teised sarnased lood. Tantsulugude ajal võtsid laulumehed naised tantsule.

Muidugi lauldi sünnipäeva laulu ja öeldi häid õnnesoove. Venelannade viisik laulis kaunitel viisidel vene meloodiaid, millele mehed palusid lisa. Rotiküla vanamehed lubasid järgmiseks Sindi külastamise ajaks mõnegi venelastele armsa laulu selgeks õppida.

Loe edasi: Sindi pensionärid seavad juba samme Seto kuningriigi päevale

Södertälje eakate tantsurühm külastab Sindit

Täna väisavad juba viiendat korda Sindit Södertälje eakate tantsurühma naised, keda võõrustavad siinsed Sindi murueided.

Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad Sindis Foto Urmas Saard — Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad Sindis. Foto: Urmas Saard

Sindi murueitesid juhendav Saima Laanemaa ütles, et käidi külalistega kauni Pärnu jõe kaldal, Sindi ja Tori valla piiril asuvas Helmondi Peo -ja Toidutares, mida ilmestab nauditav ümbrus iluaianduse, purskkaevude, langeva vee, tiigi ja muu silmale rõõmu pakkuvaga. Sealt sõideti linna raekoja juurde, kus ilus asukoht ja päikseliselt soe ilm kutsus kohe bussist väljudes murule tantsima.

Seni, kui pärast hoogsat liikumist sõõmuke hinge tõmmati, jagasid naised oma seniseid muljeid. Varem on Sindit külastatud sellistel aastaaegadel, kui loodus olnud trööstitult raagus. Seekordne rikkalik rohelus pani kõigi silmad särama ja suud ahhetama. „Me oleme Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad. Sedakorda saime Sindist hoopis teistsuguse pildi, kui olime tutvunud muuseumi väljapanekutega. Koju tagasi minnes meenutame tänasest Sindit hoopis teise pilguga,“ kõneles üks tantsijatest. Laanemaa ütles, et järgmine kord kutsuvad nad Södertälje sõbrad jaanipäeva pidama. „Siis läheme uuesti Helmondisse, kus neile väga meeldis.“

Loe edasi: Södertälje eakate tantsurühm külastab Sindit

Jänesselja lasteaia III laulu- ja tantsupidu toimub Pärnumaal Sauga vallas

Iga kahe aasta tagant aset leidev Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu peetakse tänavu kolmandat korda 31. mail.

Lipu päeva tähistav Jänesselja lasteia rongkäik aastal 2013, pildi keskel Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm Foto Urmas Saard — Lipu päeva tähistav Jänesselja lasteia rongkäik aastal 2013, pildi keskel Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm. Foto: Urmas Saard

Merekultuuri aastale ning Jänesselja lasteaia 40. tegutsemisaastale pühendatud laulu- ja tantsupidu kannab pealkirja „Koduõuest mereni“.

Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm räägib peokava tutvustades sellest, kuidas vanaema ja lapselapse mõtted ja arutelud viivad meid rännakule koduõuest oja kaldale, jõe veerele ning lõpuks avara ja lõpmatu mere rannale. Meremüha, kajakate kisa, muul keset loksuvaid laineid ning lapse kõnelus merega: „Meri, meri, kas sa vastad, kui ma sulle hüüan?“ – see on peo lõppvaatus, mis iseloomustab meid kui rannarahvast, kelle jaoks meri, ääretu ja mõõtmatu, on olnud püha. Temalt paluti leivakõrvast, meri andis tööd.

Laulu- ja tantsupeo kavas on nii rahva- ja lastelaule, loits, ütlemisi, tantse, liikumisi, muusikalisi hetki ja vahepalasid kui ka kandle- ja parmupillilugu. Etteasteid on nii väikestelt kui suurematelt lastelt, ansamblis laulvatelt lastelt kui õpetajatelt. Üheskoos moodustub peost tervik. Ei jää saabumata ka valge laev, kahemastiline!

Pidu algab rongkäiguga kell 16.20.

Sindis soovitakse Pärnu maantee remondi käigus ehitada välja täiendavad bussipeatused

Sindi linnavalitsus ja Lemminkäinen Eesti AS sõlmisid 23. mail lepingu Pärnu maantee osaliseks rekonstrueerimiseks. Tööde teostamise aeg on 70 päeva lepingu sõlmimisest alates.

Sindi plaanides on uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine Foto Urmas Saard — Sindi plaanides on uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine. Foto: Urmas Saard

Rekonstrueeritakse 520 meetrine lõik alates Pärnu maantee 29 eest Lohu tänavani. Tööde hulka kuulub Pärnu maantee tasandusfreesimine koos täieliku asfaldi ülekattega, tehakse uued bussiooteplatvormid Linnavalitsuse peatuses, kiriku kurvi viraaži korrastamine ja tee laienduse ehitus ning Pärnu maantee, Kalamaja tee, Jaama tänava ristmiku korrastamine. Kuna Kalamaja tee on ainsaks juurdepääsuks suurte autodega AS Sindi Lanka’le, tuleb möödapääsmatud ristmiku sulgemised eelnevalt ettevõttega kooskõlastada.

Plaanides on ka uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine mõlemas sõidusuunas, kuid kuna asukoha puhul on tegemist mälestisega (Kiriku park on muinsuskaitse all), siis vajab nende rajamine muinsuskaitse nõuetele vastavat projekti. Vaja on teha ettevalmistavad tööd mahus, et edasiste tegevustega ei pea tehtut lõhkuma või ümber tegema.

Lepingu mahuks on üle 74 000 euro, mis finantseeritakse Sindi linna eelarvest.

Omanikujärelevalvet teostab FIE Enno Tammekivi.

Loe edasi: Sindis soovitakse Pärnu maantee remondi käigus ehitada välja täiendavad bussipeatused

Tallinna loomaaed väärib sagedasemat külastamist

Täna külastas Sindi pensionäride toimekas seltskond Tallinna loomaaeda.

Tiiger Tallinna loomaaias Foto Urmas Saard — Tiiger Tallinna loomaaias. Foto: Urmas Saard

Märgatavad muutused

Kuigi minule veel pensionäride sooduspiletit ei müüda, olin väga rahul ka täispileti eest maksmisega ja eriti tänulik inimestele, kes ärgitasid kaasa minema. Kui mälu ei peta, siis viimati jalutasin loomaaias umbes kümmekond aastat tagasi. Mõned korrad ka varem ja päris väiksena viis esimest korda loomaaeda ema. Ainult siis asus loomaaed kusagil Kadrioru pargi serval Lasnamäe nõlva all. Esialgselt ajutisele maa-alale rajatud loomaaiast on mälestused väga hägusad. Selgemalt on meeles kaljukitsed kõrgel paekivijärsakul, miskipärast ka pruunid karud.

Kümmekond aastat on loomaaeda oluliselt muutnud. Esimest korda sisenesin Õismäe poolsest lääneväravast, mis avati Ehitajate teega külgnevas osas 2014. a kevadpühal. Samas asub ka veidi hiljem valminud Keskkonnahariduskeskus. Külastajad pääsevad loomaaeda läbi uue hoone avara fuajee, kus on hulk elekroonilise kontrolliga väravaid.

Loe edasi: Tallinna loomaaed väärib sagedasemat külastamist

Suveperioodil sõidavad reisirongid kolm korda päevas Pärnusse

Alates 28. maist suurendab reisirongiliiklust korraldav Elron suveperioodiks Pärnusse sõitvate rongide arvu.

Tööpäevadel väljuvad Tallinnast Pärnusse rongid kell 7:43, 11:37 ja 17:32, nädalavahetustel on osade reiside ajad mõnevõrra erinevad.

Suvepealinnast Tallinna suunas väljuvad reisid kell 7:31, 11:31 ja 19:02.

Elroni rongid sõidavad kolm korda päevas Pärnusse kuni suve lõpuni.

Pärnu rong Papiniidu peatuses. Foto: Urmas Saard →

Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala

RMK Põlula kalakasvatusosakond asustas sel kevadel Pärnu ja Põhja-Eesti jõgedesse kokku 84 000 lõhe ja meriforelli noorkala.

Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine Foto Urmas Saard — Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine. Foto: Urmas Saard

Varude taastamise eesmärgil viidi jõgedesse 81 000 ühe- ja kaheaastast lõhe noorkala, nendest Pärnu jõkke 26 000, Selja jõkke 11 000, Valgejõkke 10 000, Pirita jõkke 5000, Jägala jõkke 5000, Loobu jõkke 11 000 ja Purtse jõkke 13 000 isendit. Kaheaastased lõhe noorkalad kaalusid keskmiselt 84,3 g ja üheaastased 18,0 g. Lisaks asustati Pudisoo jõkke 3000 kaheaastast meriforelli keskmise kaaluga 114,8 g.

“Kõik kaheaastased ja enamik üheaastastest noorkaladest olid smoltifitseerunud ehk nende füsioloogia oli eluks merevees kohandunud. Selle tunneb väliselt ära kala külgede hõbestumisest,” selgitas RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaas.

Ta lisas, et umbes nädala jooksul pärast asustamist laskuvad kõik hõbestunud lõhe noorkalad merre, et asuda üheks kuni neljaks aastaks toitumisrändele ning naasevad seejärel kodujõkke kudema. Kalad, kes ei smoltifitseeru, jäävad veel aastaks jõkke ja laskuvad merre järgmisel kevadel.

Loe edasi: Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala

XVII Aleksander Kase mälestusvõistlused

Sindi esimese olümpialase Aleksander Kase mälestusvõistlused klassikalises tõstmises toimusid juba seitsmeteistkümnendat korda.

Suur karikas on tõstjale, kes ületab Aleksander Kase omaaegse tulemuse samas kaalukategoorias. Foto: erakogust

14.mail olid Sindi Seltsimajja kogunenud Eesti parimate tõstjate hulka kuuluvad sportlased. Kohalik spordiklubi „Kalju“ oli esindatud viie tõstjaga noorte kategoorias. Võistluste arvestus käis kolmes kategoorias – naised, noored ja mehed. Paremusjärjestus reastatakse Sinclairi punktide alusel ehk otsustavaks saab lisaks ülestõstetud raskusele ka kehakaalu ja raskuse vahe.

Võistluste peakorraldajaks on olnud algusest peale Sindi Kalju tõstetreener, Aleksander Kase poeg, Juhannes Kask.

Võistlust alustasid naised, kus üldvõitja Darja Ivanova spordiklubist Edu püstitas noorte rekordid nii rebimises (57 kg) kui ka tõukamises (68 kg), 168,84 punkti.

Noorte arvestuses tuli üldvõitjaks Robin Kivirand spordiklubist Vargamäe (87kg, 107kg; 249,186 p). Sindi noormehed järjestuses Martti Šorin, Randel Matiisen, Ken Meriniit, Hendrik Viik ja Märt Tamman võitsid kohad neljandast kaheksandani.

Loe edasi: XVII Aleksander Kase mälestusvõistlused

Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Julius Friedrich Seljamaa surmast möödub 17. juunil 80 aastat. Samal päeval meenutavad diplomaati mälestuskogunemisega Rahumäe kalmistul Sindi gümnaasiumi õpilased, Sindi ajalooklubi liikmed ja teised, kes hindavad oma kodukandist võrsunud mehe teeneid Eesti riigi ees.

Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs Foto Urmas Saard — Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul. Avatud 1938. a 17. juunil. Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs. Foto: Urmas Saard

Seljamaa suri vähki enne saadikuna Rooma ametisse asumist, kuhu ta oli määratud 1936. a juunis. Nii katkes 53-aastase mehe elulõng pärast viljakalt töötatud aastaid. 20. juunil kandsid EÜS Põhjala liikmed, kelle ridadesse ta kuulus, sarga Toomkirikust Lossiplatsile. Seljamaaga tuli hüvasti jätma väga arvukas saatjaskond. Seljamaa sängitati mulda Tallinna Rahumäe kalmistule. Tema perekonna rahula asub peaväravast sisenemisel suure tee teisel kolmandikul vasakut kätt jääval hauaplatsil.

1938. a 16. juuni Postimehe esilehel oli tükitud uudis, et välisministri teatel toimub järgmise päeva (17. 06) õhtul kell 20.00 Rahumäe Pauluse koguduse kalmistul endise välisministri ja välisdelegaadi Julius Seljamaa hauasamba avamine. Kalmu kaunistaval pronksbareljeefiga graniitsambal on tekst: Julius Seljamaa 1883 – 1936. Hauasamba autorid on arhitekt Karl Lüüs ja kujur Ferdi Sannamees. Sealsamas puhkab ka tema abikaasa Anna-Maria Seljamaa. Hauaplats kanti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse 2009. a juunis. Õnnelikul kombel pole olnud vajadust seda hauatähist taastada. Kuigi ka Rahumäe kalmistul hävitati kommunistide käsul palju haudasid, jäi Seljamaa kalm ja graniitsammas puutumata. Tiina Tojaki sõnul puhastati sammast 2001. a Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu eestvõtmisel.

Loe edasi: Mälestades Julius Friedrich Seljamaad