Pärnumaa

Võidupüha-eelne mälestustuli

Selle sajandi algusest on saanud heaks tavaks, et võidupüha eel, 22. juunil süüdatakse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris tuli, millega mälestatakse Eesti vabaduse eest langenud sõjamehi. Nii ka tänavu.

Rüütli platsilt mälestustulega teele asumine 2013 aastal Foto Urmas Saard — Rüütli platsilt mälestustulega teele asumine 2013. aastal. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval Tori kiriku altaris läidetava tule pühitseb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kell 15 antakse lähe maratonijooksjaile, kes toimetavad kolme tunniga mälestustule Pärnu Rüütli platsile, kus selle võtab vastu Kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Kell 18.15 asub tuli sealt teele Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte ja Pärnu noorkotkaste saatel, Kaitseliidu Pärnu maleva maasturil. Kell 19.15 tervitatakse tuld Lihula Vabadussõja ausmaba juures, seejärel kell 20 Martna mälestussamba juures ning kell 20.30 Ridala kirikus.

Kell 21 õnnistab Haapsalu Toomkirikus mälestustuld piiskop Tiit Salumäe, kes läkitab selle mereteele. Võidupüha hommikul liidetakse Kärdlas mälestustuli eelmisel ööl läidetud muinastulega – peatõrvikusse, kust Vabariigi President saadab selle paraadil võidu- ja jaanitulena laiali üle terve riigi.

Eesti ja Läti noored taaselustavad ühist ajalugu Lätis

Viire Talts on saatnud Lätist mitme päeva kohta märkmeid, mis jutustavad 13. kuni 22. juunini kestva Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina toimuva noorte ühislaagri tegevusest.

Wöhrmanni park vanal postkaardil Foto erakogust — Wöhrmanni park vanal postkaardil. Foto erakogust

Mis on ühist Riial Sindiga?

Koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ avab igal sammul kahe naabri vahel huvi pakkuvaid kokkupuute seoseid. Pärast hommikusööki suunduti teise päeva hommikul Krišjāna Barona tänavalt jalgsi vanalinna. Teele jäi Wöhrmanni park (läti keeles Vērmanes dārzs), mis kõnetas ilma pikemate selgitusteta kõige rohkem Sindi noormehi. Küllap teavad kõik sintlased, et nende kodulinna asutaja on olnud omaaegne kuulus tööstur Johann Christoph Wöhrmann (1784–1843).

Loe edasi: Eesti ja Läti noored taaselustavad ühist ajalugu Lätis

Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Esmaspäeval toimub neljas Pärnumaa võidupüha maraton, mida saadab mälestustuli finišini, edasi aga jätkab iseseisvat teekonda vahepeatustega kuni paraadilinna Kärdlasse.

Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja Foto Urmas Saard — Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja. Foto: Urmas Saard

2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. On saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks ja mälestuseks. Järgmisel päeval ühendatakse mälestustuli muinastulega, mille tulemusena tekib võidutuli.

Võidupüha maraton pakub võimalust läbida rada kordumatul teekonnal, viies osaleja mööda olulistest ajaloomälestistest ja tutvustades Pärnu-kandi kaunist looduskeskkonda: Pulli küla, Reiu muinasasula leiukohta, Reiu-Raeküla luitemännikut, Jaansoni kallasrada, Tallinna Väravat, Vallikääru, Pärnu randa. Nimetatud paigad on üksnes mõned orientiirid, vahendab Anni Lüll Pärnu Kahe silla klubist.

Loe edasi: Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Kahtlematult on Saxoni minek Kaitseliidu paraadile suur tunnustus Pärnu puhkpilliorkestrile, kes mängib Hiiumaal kõrvuti Kaitseväe orkestriga.

Kaido Kivi Foto Urmas Saard — Kaido Kivi. Foto: Urmas Saard

Puhkpillimängijad kuulusid Kaitseliidu juurde kohe alates selle organisatsiooni asutamisest. Kõrghetk saabus Eesti Vabariigi 20. aastapäeva suvel, kui Tallinnas toimuvale paraadile rivistusid 15 maleva puhkpilliorkestrid.

Loodetavasti võib Saxon tähistada Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal oma tegevuse viiekümnendat sünnipäeva.1968. aastal asutatud puhkpilliorkestri loomisele tuli appi ametiühing, kes muretses pillid. Orkestrimängijate kokkukutsuja ning esimene dirigent oli Paul Tepper. Kuni 1991. aastani oli orkestri nimi Pärnu KEK. Praegu näeb mängimas kolme põlvkonda ja kahe põlvkonna peresid. Paljud noored liikmed on Pärnu muusikakooli õpilased. Neljakümneneljast liikmest kümme on naised.

Loe edasi: Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Pärnumaa Võidupüha maratoni raames korraldatakse noorte kaitseliitlaste teatejooks

22. juunil toimuv Pärnumaa Võidupüha maraton tõotab rohket osavõttu ning klassikalistele pikamaadistantsidele lisaks uudset teatejooksu, sest pakub osalemisvõimalust noortele kaitseliitlastele.

Sindi gümnaasiumi õpilased tervitavad sinimustvalgete lippudega maratoonareid Tänavu jõuab esimene jooksja samasse punkti orienteeruvalt 1540 Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpilased tervitavad sinimustvalgete lippudega maratoonareid. Tänavu jõuab esimene jooksja samasse punkti orienteeruvalt 15:40. Foto: Urmas Saard

2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud ja tänavu 4. korda joostav maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada Võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. Samuti antakse panus sini-must-valge lipukultuuri edendamisse. Aastate jooksul on saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks. Sellest samast tulest süttib juba järgmisel päeval presidendi käe läbi võidutuli. Maratoonarite osaks on tuli saata riigi sünnilinna Pärnusse, kust see juba edasi Võidupüha paraadi toimumispaika, tänavu Hiiumaale Kärdlasse, transporditakse.

Lisaks 150 maratoonarile ning ligi 250 poolmaratoonarile saavad populaarsust võitvast spordisündmusest osa noored kaitseliitlasedki. Esimest korda toimuvale Noorte Kotkaste ja Kodutütarde maratoni mõõtu teatejooksule on kutsutud kõikide maakondade 8-liikmelised võistkonnad. Lisaks sportimisvõimaluste pakkumisele seisneb idee laiem eesmärk Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tutvustamises elanikkonna hulgas.

Loe edasi: Pärnumaa Võidupüha maratoni raames korraldatakse noorte kaitseliitlaste teatejooks

Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde

Eesti noored osalesid küüditatute mälestuseks korraldatud rongkäigus Riia Mustpeade vennaskonna hoone juurest Vabadussambani.

Juuni küüditamise 74 aastapäeval Riias Foto Viire Talts — Juuni küüditamise 74. aastapäeval Riias. Foto: Viire Talts

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames teist päeva Riias viibinud Pärnumaa noored liitusid vennaskonna hoone juurest Vabadussambani liikunud rongkäiguga ja osalesid mõnda aega ka samba juures toimuval mälestuskogunemisel. Sõnavõttudega esinesid Läti president Andris Bērziņš jt. Kuna kõneldi läti keeles ja vihma hakkas sadama, siis suunduti ööbimiskohta tagasi juba enne kõnekoosoleku lõppu.

Loe edasi: Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde

Eesti ja Läti noored külastasid Riia Vennaskalmistut

Eile algas Riias Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu kahe aastase koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ viimane kümnepäevane laager, mis homme liigub Salatsisse ning 22. juunil lõpeb Võnnus.

Eesti seltskond on aegsasti kohal Foto Urmas Saard — Eesti seltskond on aegsasti kohal. Foto: Urmas Saard

Tutvus nimedega

Esimesed 2 ööd peatutakse Krišjāna Barona tänaval asuvas laste ja noortekeskuses. Lätlased nimetavad keskust rõhutatult Riia õpilaste lossiks. Mälestustahvel teatab, et selles hoones asus aastatel 1919-1940 Läti sõjaväe armee kool. Nõukogude režiimi aastatel oli siin pioneeride maja.

Mitte ainult hoone, vaid ka tänava nimi jutustab Läti ajalugu. Krišjānis Barons (31.10.1835 – 08.03.1923) oli läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane, kes õppis 6 aastat Tartu Ülikoolis matemaatikat ja astronoomiat, aga tuntuks sai esmajoones läti rahvalaulude kogumise korraldaja ja kogujana. Tema kuueköiteline läti rahvalaulude kogu “Latvju dainas” (217 996 laulu) avaldati juba aastatel 1894 kuni 1915. Baronsi tähtsust ilmestas ka tema kujutis Läti 100-latisel.

Loe edasi: Eesti ja Läti noored külastasid Riia Vennaskalmistut

Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit

12. – 13. juunil Pärnu vallikraavi äärsel aasal peetav Eesti Hea Toidu Festival – Grillfest on kasvanud Balti piirkonna ja Põhjamaade suurimaks toidukultuurifestivaliks.

Andres (vasakul) koos Malta meestega Foto Urmas Saard — Andres (vasakul) koos Malta meestega. Foto: Urmas Saard

16. korda toimuv Grillfest tuli Pärnusse tagasi 2012 aastal. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles, et tänavu saab Pärnu juba kahekümnendat korda õigustada suvepealinna tiitlit ja nimetas Eesti Hea Toidu Festivali esimest päeva suure suve alguseks. Aasta-aastalt on Grillfest kujundanud ja muutnud Eesti toidukultuuri paljude riikide esindajate jaoks ahvatlevamaks, tehes seda alates toredast lõunanaabrist Lätist kuni toidukultuuri lipulaevaks peetava Prantsusmaani. Muidugi on kohal ka Rootsi, Norra, Holland, aga isegi eksootiline Malta. Samuti näeb Leedu ja Gruusia lippe.
Prantsusmaa toidukultuuri esindab French Cafee, eesotsas Stephane Taurian.

Hollandi toidukultuuri esindab Fateli Külalistemaja ja 10 aastat Eestis elav Hank Hoogeveen.
Jaapani toidukultuuri esindab Pärnu esimene sushi koht Ahoy Sushi. Rõõmsas seltskonnas annab asjatundlikke selgitusi Heli Rebane. Norra ainulaadseid delikatess kammkarpe tutvustab ja pakub maitsmiseks Marko Kaldmaa. Mees on käinud Norras viimased 20 aastat 30 meetri sügavusel karpe püüdmas.

Loe edasi: Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit

Pärnu maavanem tänas Sindi rahvast lipu päeva tähistamise eest oma kodulinnas

Oma riigi olemasolule võlgneme suuresti tänu Vabadussõjas võidelnud kangelastele, kelle üle laotub tänagi sinimustvalgete värvide aupaiste. Selles ära tundmises tähistati eile Sindi linnas Eesti lipu päeva ja meenutati viimast Vabaduse Risti vendade kogunemist 75 aastat tagasi vabal Maarjamaal.

Jaan Roosnurmel oli Sindis tähistataval lipu päeval ühes tema isa Jaan Roosnurme lipp aastast 1929 Foto Urmas Saard — Jaan Roosnurmel oli Sindis tähistataval lipu päeval ühes tema isa Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. Foto: Urmas Saard

Unustamatus austuses

Sindis alustati Eesti lipu päeva pühitsemist tavatul viisil, mida pole vähemalt Pärnumaal vist varem mitte kellegi poolt tehtud. Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse väga toimekas liige Pille-Riin Karuse asetas ennelõunal Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmudele sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja kooli direktori Ain Keerupi süüdatud küünlad. Kahe kangelase hauale tulekuga avaldati austust ka kõigile teistele Sindist, Eestist ja tervest maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.

Aegsasti noortekeskuse esisele platsile saabunud Jaan Roosnurm keris esimesena sinimustvalge lipu lahti. Lipu varre külge seotud valgele lindile on kirjutatud: Vabadussõdalase Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. „Minu isa nimi oli samuti Jaan ja ma hoian seda lippu Vabadussõjas võidelnud vapra mehe mälestuseks, et tema lugu püsiks meie pere liikmetel meeles põlvest põlve. Minu poeg, tütar ja väimees on kõik oma elu sidunud tööga riigikaitses,“ selgitas Roosnurm, kui järjest rohkem inimesi kogunes kunagise Sindi raudteejaama peahoone juurde, kus 75 aastat tagasi tervitas suur rahvahulk Vabaduse Risti vendade kokkutulekule saabunud sangareid.

Loe edasi: Pärnu maavanem tänas Sindi rahvast lipu päeva tähistamise eest oma kodulinnas

Sindi gümnaasiumist käidi täna Sindi kangelaste kalmudel

Täna tähistatakse Sindis samaaegselt nii Eesti lipu päeva kui 75 aasta möödumist vabas Eestis toimunud viimasest suurest ülemaalisest Vabaduse Risti (Vabadusristi algne ametlik nimetus) vendade kokkutulekust Pärnus ja Sindis. Enne keskpäeva viis Sindi gümnaasiumi esindus kahele Sindis teadaolevale Vabadusristi kavaleri kalmule sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja süütas küünla.

Mälestustuli süüdatakse kangelase kalmul Foto Urmas Saard — Mälestustuli süüdatakse kangelase kalmu.l Foto: Urmas Saard

Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmude külastamisega mõeldi austuses ka kõigile teistele nii Sindist kui ka Eestist ja kogu maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.

Kuna Viktor Araku lähedasi Sindis ei ole, siis on võtnud Sindi gümnaasium selle paiga enda hooldada. Mõned aastad tagasi uuendati täielikult pehkinud istepink ja on tehtud muudki vajalikku, et hauakääbas korras oleks ja tähtpäevadel kaunistaks kalmu värske lilleõis ning vilguks küünla tuluke.

Täna tõi Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde haudadele sinimustvalge lindiga lillekorvi Pille-Riin Karuse, Sindi gümnaasiumi 8A klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse aktiivne liige. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup süütas küünlad ja Karuse asetas need kangelaste haudadele.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumist käidi täna Sindi kangelaste kalmudel

Täna avati Sindi muuseumis rändnäitus „Lapsepõlvelood”

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostatud rändnäitus „Lapsepõlvelood” jutustab kahekümne kolmel suuremõõdulisel fotoplanšetil Eesti näitlejate ja muusikute lapsepõlveunistustest, -mälestustest koos muuseumi arhiivis leiduvate armsate beebifotodega, millega tulid avamispäeval kõige esimestena tutvuma Sindi gümnaasiumi 1A klassi õpilased ja Eneli Arusaare noored näitlejad.

Ats Tobias Pikk pälvis kiitust selle eest millise hoolikusega ta rändnäitust aitas pakendada Foto Urmas Saard — Ats Tobias Pikk pälvis kiitust selle eest millise hoolikusega ta rändnäitust aitas pakendada. Foto: Urmas Saard

Läinud nädala neljapäeval tegid Sindi Ajalooklubi huvilised väljasõidu pealinna, kus külastati Maarjamäe lossi ja Patarei kindlust. Teekonnal ühest sihtkohast teise peatus mikrobuss ühe külje ratastepaariga Müürivahe tänava kõnniteel nõnda, et autode liiklus päriselt ei sulguks ja jalakäijatelegi ruumi jätkus. Muuseumi töötajad olid üllatunud, et Sindist tuli tosinkond inimest näitust tooma ja isegi linnapea tegi transporditööd. Eriti usinalt oli fotoplanšettide pakkimisel abis Ats Tobias Pikk, sest pikal sõidul ei tohtinud raamid omavahel hõõrduda ja seepärast pidi pehme kangas kõigile eraldi vahele asetatama.

Kuna Sindi muuseum tähistab 4. juunil oma asutamise tähtpäeva, siis seoti tänane näituse avamine linna mäluasutuse sünnipäeva tähistamisega ja räägiti ka samale päevale langevast lipu päevast.

Loe edasi: Täna avati Sindi muuseumis rändnäitus „Lapsepõlvelood”

Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Uudisteportaal Külauudis.ee pöördus mitmete Pärnu linna ja maakonna koolide poole küsimusega, milline on käesoleval aastal nende osalus Pärnus tähistataval lipu päeval? Oma vastuse andsid kiirelt kaks Pärnu linna ja kaks maakonna üldhariduskooli.

Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014 Foto Urmas Saard — Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Pärnu Vene gümnaasiumi huvijuht Kristiine Miljan ütles, et nende kool on esindatud viie kandelipu ja vähemalt kümne õpilasega. Pärnu Vanalinna põhikooli huvijuht Marje Vaan lubas isiklikult kohal olla. Kindlasti tuleb ka kooli direktor Pille Tahker ja klassitäis õpilasi kümne kandelipuga.

Paikuse põhikooli huvijuht Anu Tammearu-Mežule selgitas, et nende kool on esindatud kodutütarde ja noorkotkastega. Tänavu veebruaris muretses kool koostöös vallavalitsusega 30 kõrgekvaliteedilist sinimustvalget lippu. Lipuvabrikust öeldi, et varem pole mitte ükski asutus endale korraga nii palju lippe ostnud. Audru kooli direktori Peep Eenraidi sõnul neil lippe ei ole, aga lubasid lipu päeva pühitsemisel osaleda kümne õpilasega. Alati on olnud ka direktor isiklikult kohal. Eesti lipu seltsi varahoidja teatel palus Pärnu korraldustoimkond veel paarkümmend lippu lisaks, mis ka antakse. Loodetavasti jätkub siis ka Audru koolile, kes on kõigil aastatel vaatamata suhtelisele kaugusele olnud alati tublilt esindatud.

Loe edasi: Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Ainula „Aastaajad võimlemises“

Ainula Balleti ja iluvõimlemise stuudio eestvedamisel toimus eile viiendat korda korraldatud võimlemispidu „Aastaajad võimlemises“, mis tõi Pärnu Kesklinna koolide võimla põrandale esinema Pärnu-Jaagupi, Sindi ja Pärnu rühmad.

Treenerite kava Foto Mariko Passel — Treenerite kava. Foto: Mariko Passel

Tänavu osales ligemale 180 last erinevatest klubidest ja rühmadest nagu Akrobaatikaklubi Tirel, VK Rüht, Sindi ANK, Tantsukool WAF Dance, Ruubensi Tüdukud, Kadri lasteaed, Pärnu-Jaagupi tantsurühm Esperanza, Sindi Gümnaasiumi D.R.E.A.M. ning Ainula Baletti ja iluvõimlemise stuudio erinevad rühmad.

Kevadine keskpäeva etendus algas Ainula Balleti ja iluvõimlemise stuudio etteastega. Graatsiliselt varvastel tippides toodi vaatajani Pjotr Tšaikovski ballett “Pähklipureja”- lillede valss.

Loe edasi: Ainula „Aastaajad võimlemises“

Sindi ANK avab 1. juunil näituse „Valge ja must Karoliina“

Lastekaitsepäeval avataval näitusel näeb arvutigraafikat, keraamikat ja vilditud töid, mis on valminud Sindi Avatud Noortekeskuse huvialaringides. Sarnane kolmiknäitus ei ole noortekeskuses esmakordne.

Spetsiaalselt lipu päevaks valminud Sindi ANK logo

Sindi ANK-i juhataja Helle Vent ütles, et neil töötavad juba palju aastaid samad juhendajad, kelle erialased oskused loovad suurepärased eeldused laste huvialaseks tegevuseks. Ühtlasi moodustavad juhendajad ka omavahelises koostöös väga hea meeskonna, kellega saab pidevalt midagi uut ja lastele huvipakkuvat ette võtta.

Viljar Viik alustas Sindi noortega matkaringis, mille üheks oluliseks osaks on siiani ronimisharjutuste korraldamine. Sindis on selleks otstarbeks olemas spetsiaalne ronimistorn. Hiljem, kui õnnestus projektitaotlusega noortekeskusele savipõletamise ahi muretseda, asus Viik noorte õpisellidega keraamikat vormima. Aastatega on palju juurde õppinud nii juhendaja kui ka tõsised asjaarmastajad. Vent tänab seejuures Ene Tapferit, kes on keraamikat hästi tundva inimesena palju kordi nõu ja käteosavusega appi tulnud.

Loe edasi: Sindi ANK avab 1. juunil näituse „Valge ja must Karoliina“

Sada kiitmist Sindi gümnaasiumis

27. mail toimunud direktori vastuvõtule kutsutud 5.-12. klassi parimatele õpilastele jagati pea sada kiitmist õppimise, laulmise, tantsimise, näitlemise, sportimise, eeskujuliku käitumise ja muu silmapaistvalt eduka tegevuse eest.

Ain Keerup ja Riina Timberg Foto Urmas Saard — Ain Keerup ja Riina Timberg. Foto: Urmas Saard

Tänuõhtule kutsutud lapsevanemaid, õpetajaid, õpilasi ja teisi külalisi tervitasid koolimajja saabumise ajal direktor Ain Keerup ja õppealajuhataja kohusetäitja Riina Timberg vestibüli seinale maalitud suure punase vahtralehega tunnusmärgi ees. Iga koolihoonesse siseneja tunnetas juba esimesel silmapilgul hetke pidulikkust ja väärikust, millega austati lapsevanemat, õpetajat, õpilast.

Aula kõik kohad olid piduliku õhtu algusminutiks hõivatud, ekraanile ilmusid laulu „Koolilaul“ sõnad, püsti seistes lauldi Sindi gümnaasiumi hümni, eeslauljateks olid Marion, Melissa, Eleanora. „Mitte õnn ei tee meid tänulikuks, vaid tänulikkus teeb meid õnnelikuks,“ ütles ekraanilt nähtava koolipildi tagant kostuv hääl.

Loe edasi: Sada kiitmist Sindi gümnaasiumis

Sindi lasteaia lapsed olid abis lipu päeva tähistamise ettevalmistamisel

Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm koolieelsete Sindi lasteaia lastega kunagise Sindi jaamahoone esisel Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm koolieelsete Sindi lasteaia lastega kunagise Sindi jaamahoone esisel. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm omab pikaajalisi kogemusi lipurivistuse korraldamisel ja õpilastele vajalike teadmiste jagamisel. Täna palus ta Sindi lasteaia koolieelsete rühmade lapsed jalutama noortekeskuse hoone juurde, kus 4. juuni õhtul toimub sinimustvalge lipu sünnipäevale pühendatud pidulik tseremoonia. Sindi lasteaed on avaldanud soovi osaleda vähemalt 120 suurema käsilipuga lipu päeva pidustustel ja marssida koos suurtega rongkäigus. Nõmm tegi lastele lõbusas ja mängulises liikumises „rivitrilli“. Õpetaja palus sooritada pöördeid paremale ja vasakule: pöörata endid Pärnu ja koolimaja poole… Teine põhjus, miks mõnikümmend last kohale kutsuti, seisnes vajaduses hinnata tegelikkuses sadade inimeste paigutuse võimalust noortekeskuse esisel kitsal alal, kus päeva peasündmusega algust tehakse.

Loe edasi: Sindi lasteaia lapsed olid abis lipu päeva tähistamise ettevalmistamisel

Nädala foto

Sume kevadõhtu Sindis. Foto: Urmas Saard — **Sume kevadõhtu Sindis.** Foto: Urmas Saard

Paikusel toimus kevadine jalgrattamatk „Tunne oma koduvalda“

Igal kevadel Pärnumaal toimuv ca 23 km pikkune jalgrattasõit Paikuse alevi, Silla, Vaskrääma, Tammuru ja Seljametsa küla teedel on kujunenud rattasõitu harrastavatele inimestele oodatud matkapäevaks.

Pereisa Silver Schliep võitis loosi tahtel ratta, matkal olid ühes abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander Foto Urmas Saard — Pereisa Silver Schliep võitis loosi tahtel jalgratta, matkal olid ühes abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander. Foto: Urmas Saard

Väikeste ratturite teekond on 5,4 km ja seda ringi sõidetakse Paikuse alevist väljumata. Andres Riivits ütles, et rattal oleva näidiku järgi kaotas ta pika ringi läbimisega 237,4 kilokalorit.

Peale matka toimus vigursõidu võistlus viies arvestuses: kuni kooliealisteni, kuni neljanda klassini, viies kuni üheksas klass. Täiskasvanud jagunesid omakorda eraldi meeste ja naiste arvestuseks. Vigursõite korraldas Roland Simanis. Jüri Koger oli tehnikabussiga abiks matkal osalenud jalgratturitele, kellel probleemi keti või mõne muu pisiasjaga.

Kõik matkale registreerunud said mingi kingituse. Vastavalt sellele järjestusele, kuidas nimesedelid korvikesest välja võeti, anti igale ühele võimalus ise endale mingi kingitus valida. Traditsiooniliselt loositi rattamatkal osalejate vahel välja ka jalgratas. Eelnevalt lepiti kokku, et ratta omanikuks saab see, kelle sedel võetakse välja 27-dana. Õnnelikuks rattaomanikus sai esimest korda Paikuse rattamatkal osalenud sama valla elanik Silver Schliep, kes oli kohal kogu perega: abikaasa Anu, 4-kuune Marten ja 5-aastane Sander.

Loe edasi: Paikusel toimus kevadine jalgrattamatk „Tunne oma koduvalda“

Laulupealinna lauluisa Timo Lige külastas hiliskevadist suvepealinna

Täna võis Pärnus Martensi väljakul kuulda gospel muusikat ja head sõnumit Kristusest, mis peatas mitmeid üllatunud juhumöödujaid ning sundis vaatamata tusasele ilmale mõnedki inimesed algusest lõpuni paigale jääma.

Johannes ja Timo Lige Foto Urmas Saard — Johannes ja Timo Lige. Foto: Urmas Saard

Tasuta kontsert-perepäev Timo Lige perebändiga oli juba aegsasti välja hõigatud ja nii otsustasin minagi uudistama minna. Sissejuhatava mõttena rääkis Alari Allikas, Pärnu Sool ja Valgus kogudusest, et kunagi armees aega teenides pidi ta harjutama AK-47 ehk 7,62mm Kalašnikovi automaadi lahti võtmist ja kokku panemist ning õnneks ainult elutu märklaua pihta tulistamist. Ta ütles, et ka täna ei pea kartma surmavat tabamust, aga pidas võimalikuks saada pihta hea sõnumiga.

Esimene jutt oli paljutõotav. Tõmbasin nööridest sikutades tressijaki kapuutsi kindlamini pähe, et jahe tuul vähem segaks ja kuulasin sõnajärje üle võtnud Timo Liget. Selgus, et vääramatud asjaolud ei võimaldanud tervel perel kohale tulla. Tulemata jäi abikaasa Monika ja tütred Mirjam ning Hanna. Aga Johannes istus isa kõrval trummi taga, hiljem raputas kõristiga rütmi. Timo on koorijuht ja kooriseadete looja, ta on sadade kristliku sisuga laulude autor. Ta on Kärdla ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja, kes nimetati sama kooli aasta õpetajaks 2010. Aasta hiljem sai Timo nimi tuntuks üle riigi kõigi televaatajate kodudes, kus jälgiti „Laulupealinna“ teleprojekti. Kärdla kooli vilistlastest ja laulmist armastavatest rõõmsatest noortest koosnev ühisgümnaasiumi segakoor, mida juhatab Timo, võitis 2011. aastal koos Ott Leplandiga Kärdlale laulupealinna nimetuse.

Loe edasi: Laulupealinna lauluisa Timo Lige külastas hiliskevadist suvepealinna

Sindi gümnaasiumi kevadkontserdil oli laval 111 esinejat

21. mail hõivati Sindi gümnaasiumi aula seisukohadki. Sõnalised vahepalad vaheldusid laulude, pillilugude ja tantsudega. Saalis istujad nautisid igat etteastet.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tänab kontserdi ettevalmistajaid Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tänab kontserdi ettevalmistajaid. Foto: Urmas Saard

Lastevanematele võis olla just tema lapse esinemine elamuslik ja isegi hinge kinnihoidvalt meeldivalt ärevuslik usus, et kõik läheb loodetult hästi ning paremal juhul veelgi paremini. Õpetajatele oli iga õpilase esinemine samaväärselt nii vastutust kui rõõmu tekitav. Õpetaja Eneli Arusaare pinges näojooned vahetusid suureks rõõmuks alles kontserdi lõpuminutitel. Sama rõõmsad olid ka õpetajad Marje Tilk, Mariko Passel, Jelena Kuvšinova, kes kõik neljakesi tõid kava kunstilise sisu edukalt publikuni.

Kava oli mitmekülgne ja pidevat ootuspinget õhus hoidev. Rahulikum tempo asendus hoogsamaga, et järgmisel hetkel vahelduseks uuesti kogeda mõnd rahustavamat mõtliku pausi. Nagu elumuutuste merel. Selliselt mõeldes sobiski suurepäraselt kontserdi keskpaika nii eakamate kui noorte seas populaarseks saanud Järsumäe ehk Kihnu Virve (Virve-Elfriide Köstri) „Merepidu“, mis sündis kuuldavasti laulu autorit tabanud saatuslike kogemuste pinnalt. Paaril õnnelikul juhul uppumisest pääsenuna valmis tal sütitavalt lõbus laul, mille viis ikka heal meelel üles võetakse ja kuulajaid kaasa laulma kutsutakse.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi kevadkontserdil oli laval 111 esinejat

Pärnu kolledžis lõpetas gümnasistide majandus- ja ettevõtlusalaste õpingute järjekordne lend

Eile said Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist lõputunnistuse Häädemeeste Keskkooli ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 20 õpilast, kes läbisid ajavahemikul mullu jaanuarist kuni käesoleva aasta mai keskpaigani noorte ettevõtluse täiendusõppeprogrammi õppesuuna ettevalmistuskursuse.

Täiendõppe lõpetanud Pärnu kolledži raamatukogus Foto Urmas Saard — Täiendõppe lõpetanud Pärnu kolledži raamatukogus. Foto: Urmas Saard

Tegemist on Pärnu kolledži algatusel jätkunud koostöölepinguga, millele pandi alus 2011. aasta 1. juunil. Toona allkirjastati Pärnu Ühisgümnaasiumi, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi, Häädemeeste keskkooli ja Pärnu kolledži vaheline raamleping, mis sai aluseks Noorte Ettevõtluskooli käivitamiseks, pooltevaheliste sidemete tihendamiseks ning koostöö arendamiseks.

390 tundi teoreetiliste teadmiste ja praktiliste kogemuste omandamist akadeemilises õppevormis annab gümnasistidele suurema eelise majandusvallas edasiõppimiseks. Kolledži direktoril Henn Vallimäel oleks hea meel, kui mitmed lõpetanud jätkaksid teed nende majas, aga maailm on avatud ja paljud teisedki võimalused ootamas. Samas ei peagi kõigist lõpetanutest tingimata saama tulevikus äriinimesed. Suur tulu tõuseb kursuste läbimise järel sellestki, et edaspidi osatakse oma isiklikus elus hoopis targemalt ennast ja oma tulevast peret majandada.

Loe edasi: Pärnu kolledžis lõpetas gümnasistide majandus- ja ettevõtlusalaste õpingute järjekordne lend

Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Algatusrühma „Sindi pais“ kutsel kogunesid 16. mail püha üritusse „Pärnu jõgi kalarikkaks, Sindi pais maha“ enampanustanud austust ja tänu pälvinud isikud Kiisa talu jõeaasale.

Kalev Kiisk Foto Urmas Saard — Kalev Kiisk. Foto: Urmas Saard

Tori volikogu esimees Kalev Kiisk, 2008. aastal loodud algatusrühma „Sindi pais“ üks asutajaliikmeid, on korduvalt varemgi oma talu jõeaasal võõrustanud inimesi, kes tegutsevad Pärnu jõe kalarikkaks muutmise nimel. Viimati tulid mõttekaaslased Kiisale eelmise aasta 27. septembril selleks, et kohtuda poliitikutega, rääkida lõhejõe haldamisest, anda allkiri Tori-Oore sama päeva koosoleku resolutsioonile. Kõige tähtsam tegevus oli Oore kärestiku kohal 2094 lõhemaimu vette laskmine. Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlaste ja Lääne-Virumaal asuva Põlula kalakasvatuskeskuse koostööna alustati üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmisega tunamullu ja sellega jätkati eelmisel aastalgi Tori valla sobilikel kudealadel Oore, Virula, Songa, Levi, Jõesuu kärestikel. Alustatud tegevusega loodetakse juba lähemas tulevikus taastada lõhe kogused ammuste aegade tasemele. Seda siiski kindlal eeldusel, et vette lastud maimukeste suureks sirgumise ajaks on Pärnu jõkke tagasi siirdunud lõhede rändeteelt oluline takistus kõrvaldatud.

Loe edasi: Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

In memoriam kunstnik Ado Koch (26.05.1942-16.04.2015)

Pärnu-Jaagupi kool 300 Valmistanud kiviraidur Ado Koch — Pärnu-Jaagupi kool 300. Valmistanud kiviraidur Ado Koch

27. aprillil jõudis minuni Tallinna Kesklinna valitsusest leinasõnum, et kunstnik Ado Kochi enam pole. Tema tuttavatest olin esimene, kes üles leiti. Ado lähedaste kohta puudus teave ja kõik selle kurva sündmusega seonduv jäi esiotsa minu hoolde. Esimene mõte viis Ado rahupaiga otsingud tema kivitaieste parki Järvamaa Türi valla Villevere küla Vahemetsa talus. Ado eluteatri lõppvaatus leiabki aset paigas, kus kohtusin temaga esmakordselt 7. augustil 1968. Jutt on äsja mainitud talupargist praeguse Järva- ja Viljandimaa piiril.

Ado elutee vajab uurimist, aga räägin sellest, mida seoses oma kodukoha, Pärnu-Jaagupi kihelkonna ja iseendaga tean. Ado oli tagasihoidlikkus ise ja ta rääkis endast vähe. Nagu aru sain, oli ta Kaukaasia eestlane, kes kasutas kõnelemisel arhailisi tegusõnavorme – küllap taolisi, mida esivanemad väljarändamise aegu. Ta oli õppinud Tartu kunstikoolis ja lõpetanud Taškendis mingi kunstikõrgkooli koguni kolmel erialal – graafika, maal ja skulptuur.

Loe edasi: In memoriam kunstnik Ado Koch (26.05.1942-16.04.2015)

Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Sindis pühitsetakse 4. juunil lipu päeva mälestusega Vabaduse Risti Vendade viimasest kogunemisest Sindis 75 aastat tagasi. Tookordne sündmus oli nii Sindile, Pärnule kui ka tervele riigile märgilise tähendusega põhjusel, et taoline väärikate sangarite suurearvuline kogunemine leidis aset 16. juunil, päev enne Nõukogude armee täiemahulist agressiooni Eesti riigi vastu.

Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres Foto erakogust — Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres. Foto erakogust

Arvestades juba järgmisel päeval, 17. juunil alanud agressiooniga on tolleaegsetest ajalehtedest mõistetavalt väga vähe lugeda. Siiski teatakse, et erirongi 33 vaguniga saabus Sinti ümmarguselt 800 Vabadussõja sangarit. Raudteejaama püstitati auvärav. Auvalves seisid skaudid ja kodutütred. Linn oli üleüldises lipuehtes. Kui vägev sõjakangelaste rivi muljetavaldavalt läbi linna marssis, tervitas tänavate äärde tihedasse spaleeri kogunenud linnarahvas oma külalisi. Järgnes tutvumine linnaga ja Sindi paisuga, vabriku poolt pandi parki rikkalikult kaetud pikad lauad. Tegemist oli suurejoonelise sündmusega, mis jäi vabas Eestis viimaseks sarnaseks sõjameeste kogunemiseks. Eesti võimsaima sümboli sünnipäeva tähistamine mälestuses koos meie riigi püsimajäämise eest seisnud sangaritega tekitab loodetavasti mõtteliselt uue sümboolse märgi rahva ühismällu.

Loe edasi: Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Noored laulumehed läksid täna hommikul Pärnust teele Lätti ja Leetu

Täna asus Pärnust, Raeküla Vanakooli Keskusest, kontsertreisile Lätti ja Leetu teele projektgrupp “Hakkame mehed minema“. Koosseisu kuuluvad Rääma kooli poistekoor Valter, Raeküla kooli poistekoor ja Vanakooli keskuse ekstreemrahvatantsurühma Viisuke juniorid MiniViisuke.

Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto Piia-Karro-Selg — Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto: Piia-Karro-Selg

Reisiseltskonda kuuluvad vaid noormehed, kelle vanus on vahemikus 6 kuni 16, saatjateks dirigendid Helvi Treiblut ja Sirle Sikk ning tantsutreener Argo Linnaste. Kontsertreisi juhib Vanakooli keskuse arendusspetsialist ja noorsootöötaja Marina Mesipuu.

Kolme päeva jooksul toimub kuus kontserti, millest kaks Läti Vabariigis ja neli Leedu Vabariigis. Esimesel päeval peetakse kontsert Riias – Vecmilgravise eakate päevakeskuses, õhtul juba Vievise (Leedu) gümnaasiumis. Järgmine päev pühendatakse Vievise koorikonkursile ConMoto, mille aukülalisteks on Pärnu noormeestest koosnev projektgrupp. Kolmanda päeva hommikul toimub veel üks kontsert Leedus – väikeses Kietaviške asulas ja tagasiteel koju tehakse ülesastumine ka Läti Bauska linnas.

Eesmärgina nähakse noormeeste hobitegevuse väärtustamist. Osalemine võimaldab eduelamusi, laiendab silmaringi ja lisab isetegemise rõõmu. Ettevõtmise õnnestumisele aitavad kaasa Audru vald ja Sauga vald, linnadest Pärnu, Vievise, Riia, Bauska, samuti Rääma ja Raeküla koolid ning heategevuslikud organisatsioonid Y’s men International klubid Pärnust, Vievisest ning Zonta International klubi Bauska’st.

Noormehed jõuavad kontsertreisilt tagasi pühapäeva hilisõhtul.

Urmas Saard