Haanja raamatukogus tehisarukoolitust ei korraldata, aga kogukonna liikmed saavad osaleda töötoas Võrumaa Keskraamatukogus. Foto: erakogu
Päevatoimetaja
Algab registreerumine tehisaru töötubadesse enam kui sajas raamatukogus üle kogu Eesti. Tasuta töötoad toimuvad kuni 2027. aasta mai lõpuni ning annavad praktilisi teadmisi tehisaru kasutamiseks igapäevaelus. Soovi korral on võimalik tehisaru e-kursus läbida endale sobival ajal ja tempos Digiriigi Akadeemias.
Justiits- ja digiministeeriumi ning Eesti Rahvusraamatukogu koostöös käivitunud tehisarukoolituste sarja töötubadesse saab registreeruda nii oma koduraamatukogus kui ka veebikeskkonnas www.teretehisaru.ee
Praeguseks on raamatukogude ajakavasse märgitud juba ligikaudu 90 töötoa aega ning uusi koolitusi lisandub jooksvalt kuni 2027. aasta maikuu lõpuni. Esimesed töötoad toimuvad Käinas, Jüris, Laagris, Värskas, Türil, Arukülas, Räpinas, Haapsalus, Kivi-Vigalas, Kohilas, Paides, Narvas, Lihulas ja paljudes teistes Eestimaa paikades.
Töötubades osalejad tutvuvad levinumate tehisaru tööriistadega, õpivad koostama tõhusamaid viipasid ehk prompte ning hindama kriitiliselt tehisaru loodud sisu usaldusväärsust. Samuti käsitletakse tehisaru võimalusi, piiranguid ning selle teadlikku ja turvalist kasutamist igapäevaelus. Neil osalejatel, kellel arvuti puudub, on võimalus kasutada kohapeal olevaid arvuteid või ettevõttelt Greendice spetsiaalselt koolituste jaoks kasutusse antud sülearvuteid.
Töötoad on personaalsed ja mahutavad enamasti üks kuni kümme inimest, sõltuvalt konkreetsest raamatukogust ja kohalikust juhendajast.
Programmi üks keskseid eesmärke on tugevdada ka raamatukogude rolli kogukondliku digioskuste toe pakkujana. Selleks on üle Eesti välja õpetatud juba 150 raamatukogutöötajat, kes saavad kohapeal toetada inimesi tehisaruga tutvumisel ning tegutseda kogukonna digimentoritena.
Raamatukoguhoidjate ühingu esindaja Kristi Veeberi sõnul annab algatus inimestele võimaluse omandada praktilisi teadmisi ja kasvatada enesekindlust tehisaru kasutamisel ning olla kursis ka riskide ja ohtudega.
„Selle projektiga saavad inimesed teadmisi ja enesekindlust tehisaru kasutamiseks, sealhulgas ka raamatukoguhoidjad ise. Loodan, et kampaaniaga kasvab ka laiem teadlikkus raamatukogust kui kohast, kus on võimalik igas vanuses tasuta õppida ja uusi asju katsetada,“ ütles Veeber.
Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel ütles, et raamatukogud on alati olnud kohaks, kus inimesed kohtuvad teadmistega. Raamatukogudes saadakse ka tuge kaasaegses infoühiskonnas hakkama saamiseks, mille heaks näiteks on raamatukoguvõrgu varasem edukas kogemus ühiskondliku e-kirjaoskuse arendamisel. Tema hinnangul on raamatukogud juba ammu kujunenud elukestva õppe ja kogukondliku infovahetuse südameks, mistõttu on uute lahenduste tutvustamine just raamatukogudes igapäevane tegevus.
Statistikaameti andmetel kasutab tehisaru praeguseks 65 protsenti Eesti inimestest ja 34 protsenti ettevõtetest. Kuigi tehisaru kasutamine on kiiresti levinud, vajavad paljud inimesed rohkem teadmisi selle võimalustest, piirangutest ja riskidest, samas kui osa elanikkonnast pole tehisaru kasutamiseni veel jõudnud. Raamatukogude kaudu pakutavad töötoad aitavad edendada tehisaru teadlikku ja turvalist kasutamist ning vähendada digilõhet.