Mõtsavahi talu suitsusauna kütmine Võrumaal. Foto: Tuuli Pähn
Päevatoimetaja
Sügiseseks pööripäevaks on suitsusaunade loendus toonud teadmise 1224 sauna kohta, neist ligi tuhande kohta on kogunenud fotosid ning ka tänapäevaste saunakommete pärimust. Üle-eestiline suitsusaunade loendus on kestnud poolteist aastat ja endiselt saab saunu kodulehel savvusann.ee veebiankeedi kaudu kirja panna.
Loenduselt saadud tagasiside näitab, et suitsusaunakombed on au sees, sest loendatud saunadest üle tuhande on kasutusel: neid saunu köetakse ja neis käiakse.
Kõige meelsamini on saunaomanikud vastanud küsimustele sauna kütmise kohta. Kütmiseks kasutab enamik ainult lehtpuuhalge ja eelistatuim puuliik on lepapuu. Kahte kolmandikku saunu köetakse lepaga või peamiselt lepaga. Lehtpuid puuliiki jälgimata paneb saunaahju neljandik kütjatest. Sagedamini köetakse kase ja haavaga, aga leidub ka peremehi, kellel jagub sauna kütmiseks õunapuid. Vaid üks saunakütja kümnest ei vaata üldse puuliiki ja kütab sellise puuga, mida tal parasjagu võtta on. Üksikuid saunu köetakse ka kas kuuse- või männipuudega, mida suitsusauna puhul on siiski ohtlikuks peetud, sest okaspuu pillub rohkelt sädemeid.
Sügiskuu alguses asusid uurijad põhjalikumalt läbi vaatama loenduse käigus saunakommete ja pärimuse kohta kogutud teavet. Põnevaid leide ning selguvat teadmist jagab töörühm avalikkusele sügiskuude jooksul, talvepühadeks peaks valmis saama ülevaade kogu materjali kohta.
650 suitsusauna, mille omanikud on andnud nõusoleku sauna asukohta kuvada, on näha interaktiivsel veebikaardil.
Kuigi töö andmestiku uurimisel ja tõlgendamisel juba käib, saab ka oma veel loendamata sauna veebiankeedi kaudu kirja panna. Toimunud välitööd lubavad arvata, et Vana-Võromaal on veel mõni tuhat suitsusauna, mis pole üles kirjutatud. Loendajad arvestavad hoolikalt sellega, milleks saunaomanikud ankeedis loa annavad: kui omanik ei soovi sauna kohta avalikus ruumis infot jagada, siis nõnda ka on.
650 suitsusauna, mille omanikud on andnud nõusoleku sauna asukohta kuvada, on interaktiivsel veebikaardil näha. Ei pea muretsema, et huvilised selle tõttu kimbutama tulevad: aastaring näitab, et saunaomanikud pole loendajatele niisugusest murest teada andnud ja ühtki sauna pole olnud tarvis kaardilt eemaldada.
Suitsusauna ahi Mõtsavahi talus. Foto: Tuuli Pähn
Vana-Võromaa suitsusaunakombestik kuulub 2014. aastast UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Loenduse eesmärk on saada täpsemat teavet nii suitsusaunade arvu, paiknemise kui ka kasutamise kohta. Loendust korraldavad Võru Instituut ja Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu, ettevõtmist toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus. Loenduse ankeeti saab täita veebilehel savvusann.ee, abiks on videojuhend.
Veebikaardi suitsusaunade kohta leiab Maa- ja Ruumiameti kaardiserverist: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/suitsusaunad.