Valga Kutseõppekeskus hakkab koolitama Läti noori

Sellel õppeaastal alustavad Valgamaa Kutseõppekeskus õpinguid Lätist pärit noored. Esialgu pakutakse neile kahte eriala, gümnaasiumihariduse baasil saab õppida logistikuks ning põhihariduse baasil ehituspuusepaks.
Logistiku eriala õpivad noored inglise keeles, tulevased ehituspuusepad õpivad läti keeles ja omandavad keskhariduse Valka Gümnaasiumis.
Valgamaa Kutseõppekeskusel valmis möödunud aastal kaasaegne õppehoone, kus on kõik tingimused tasemeõppe ja tulevikus ka täienduskoolituse pakkumiseks. Kuna Valka piirkonnas kutseõppeas utusi pole, siis on igati loomulik, et kaasaegseid õpitingimusi saavad kasutada ka naaberriigi inimesed.
Asso Ladva

Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab igakuist kokkuvõtet maailma keskkonnauudistest.

Tänane välisuudiste rubriik on vägagi tehnoloogiahõnguline. Huvitaval kombel oli augustikuu keskkonnauudistes palju juttu robotite võidukäigust. Üheltpoolt kajastati seda, kuidas robotid on appi tulemas keskkonnahoiu seisukohalt, teisalt aga seda, kuivõrd uued robotid sarnanevad oma omadustelt loomadele või inimestele.

Olen korduvalt kajastanud uudiseid, mis räägivad sellest, et järjest enam välja, et inimeste ja ahvide vahelised vaimsed erinevused ei ole nii suured, kui varem arvati. Täna aga alustan uudistega teadusvallast, mis annavad märku sellest, et robotite vaimsed võimed liiguvad järkjärgult inimestele lähemale.

BBC uudised kirjutavad, et USAs Yale´i Ülikoolis on praegu sündimas robot nimega Nico, kes suudab iseend peeglis ära tunda ehk tegu on taaskord ühe sammuga mõtlevate robotite suunas. Nicot arendatakse eesmärgiga, et ta suudaks peeglit kasutada selleks, et interpreteerida enda ümbruses asetsevaid objekte, nii nagu näiteks inimene kasutab auto tahavaatepeeglit teiste autode jälgimiseks.

Robotile antakse ruumilise mõtlemise ülesandeid, kus ta peab aru saama oma käe peegeldusest. Edasi aga on plaan robotit sooritama panna niinimetatud täielikku peegli-testi, mis on klassikaline eneseteadlikkuse test. Test on välja mõeldud 1970ndatel aastatel ning senini peamiselt loomade peal katsetatud.

Loomadele antakse kõigepealt aega peegliga ära harjumiseks. Seejärel pannakse nad magama ning nende nägudele tehakse lõhnatud ja mittekombatavad värvilaigud. Sellega, kuidas loomad reageerivad üles ärgates enda peegeldusele, hinnatakse nende eneseteadlikkust. Vaadeldakse, kas loomad hakkavad kontrollima värvilaike oma kehal või reageerivad nii, nagu need ei oleks nende  endi peal. Loe edasi: Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast

Seeder: Edasisi samme üleliigsete laovarude küsimuses arutame valitsuskabinetis

Helir-Valdor Seeder. Allikas: www.agri.ee

Seoses Euroopa Kohtu 12. juuli otsusega üleliigsete laovarude kohta, pöördub põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Eesti edasiste sammude otsustamiseks valitsuskabinetti.

„Ees on pingeline aeg, sest Euroopa Kohtu värske otsusega kaasneb väga palju juriidilisi ja rahalisi aspekte, mida tuleb analüüsida ja arvesse võtta. Eesti edasised sammud nii käimasolevate kohtuvaidluste kui ka Euroopa suunas tegutsemise osas otsustame valitsuskabinetis,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Meie ettepanek on kabinetti minna augustis. Seni valmistame põllumajandusministeeriumis ette analüüsi ning ettepanekud.“

Põllumajandusminister selgitas, et tegemist on esialgu muude põllumajandustoodete laovarusid puudutava otsusega. „Nüüd tulebki analüüsida, kas suhkru puhul on võimalik välja tuua erisusi või kehtib see kohtuotsus ka nn suhkrutrahvide kohta,“ selgitas Seeder.

Loe edasi: Seeder: Edasisi samme üleliigsete laovarude küsimuses arutame valitsuskabinetis

Euroopa Eestlaste Koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse Muusikamõisas

13 riigi lauljaid ühendav ainulaadne muusikakollektiiv. Euroopa Eestlaste Koor tähistab oma viiendat tegevusaastat 22.-26. juulini Eestis peetava laululaagriga. Rahvusvahelise koori sünnipäevakontsert toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa pargis 24. juulil algusega kell 18. Päev hiljem, 25. juulil kell 21.00 osaleb koor Tulemängul Kanepis Jõksi laululaval.

Koori asutajadirigent Kalev Lindal ütles, et juba viiendat aastat tegutseva Euroopa Eestlaste Koori näol on tegemist tõepoolest väga unikaalse muusikakollektiiviga. „Kuna kooris laulab nii võõrsil alaliselt elavaid kui ajutiselt töötavaid eestlasi, samuti välismaalasi, kellel sügavam huvi eesti keele ja kultuuri suhtes, võib koori nimetada tõeliseks eestluse kandjaks ja tutvustajaks Euroopas ning maailmas,“ rääkis Lindal. „Võib vaid ette kujutada, mida tähendab 13 riigis elava kooriliikme kokkusaamine proovi jaoks, ent seda rohkem suudetakse väljendada ürgeestlaslikku vaimu. Koori lauljate kooskäimine, soov ühiselt musitseerida ja pühendumus annavad silmad ette nii mõnelegi kohalikule kodueesti
kollektiivile.“

Loe edasi: Euroopa Eestlaste Koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse Muusikamõisas

Fenno-Ugria ja Omnibussi suvereis viib Karjalasse

Looduse Omnibussi ja Fenno-Ugria Asutuse tänavune ühisretk viib Karjalasse – reisiseltskond külastab nii Venemaa kui ka Soome poolt ning jõuab isegi Solovetsi saartele.

30. juunist 9. juulini kestev reis keskendub Karjala kui ürgse looduse, igavikulise ajaloo, Kalevala ja kaunite laulude maa tundmaõppimisele.

Helsingi kaudu liigutakse Kuhmosse ja külastatakse Sommelo rahvamuusikafestivali. Sealt edasi minnakse üle piiri Viena-Karjalasse Kalevala runolauljate küladesse Uhtuasse ja Jyskyjärvisse.

Reisi kaugeimaks sihtmärgiks on Solovetsi saared. Külastatakse ka Karjala kaljujooniseid Belomorski lähistel ning Valge mere kanalit.

Taas kord vaatab Omnibussi seltskond üle Karjala rahvusküla Kinnermäki (Kinerma). Siis käiakse Sortavala vanade traditsioonidega laulupeol ning sõidetakse läbi Helsingi tagasi Tallinna. Soovijad saavad külastada ka Laadoga järves asuvat Valamo saart.

Looduse Omnibussi alustas reisijate eelregistreerimist juba kevadel, huvi reisi vastu oli väga suur. Fenno-Ugria poolt korraldavad reisi Viia-Kadi Raudalainen ja Jaak Prozes, viimane on ka reisi juht.

Juunikuu keskkonnauudisid laiast ilmast

Mirjam Matiisen

Greenpeace algatas hiljaaegu uue mahuka rahvusvahelise kampaania “Päästke Arktika”, millesse on kaasatud suurel hulgal rahvusvahelisi kuulsusi, teadlasi, maadeuurijaid, äritegelasi ja keskkonnakaitsjaid. Kampaania nõuab Arktika vetes piiramatu kalastamise ja nafta puurimise lõpetamist.  Kampaania sai alguse just tänavu juunikuus- ajal, mil Rio de Janeiros toimus ÜRO säästva arengu juubelikonverents Rio+20 ning ajal, mil Shell teeb lõplikke ettevalmistusi nafta puurimiseks Alaskal.

“Arktika on sattunud rünnaku alla ning seetõttu peaksid inimesed üle maailma hakkama selle eest võitlema,” ütles Greenpeace´i juht Kumi Naidoo. “Avamerel nafta puurimise ja piiramatu kalastamise lõpetamine aitaks meil hoida seda väärtuslikku paika ja nelja miljonit inimest, kes Arktika piirkonnas elavad,” lisas Naidoo.

Kampaanias osalevad ka sellised A-kategooria kuulsused nagu Paul McCartney, Penelope Cruz, Jude Law, Pedro Almodovar ja paljud teised. Loe edasi: Juunikuu keskkonnauudisid laiast ilmast

Haanjasse kavandatakse Euroopa meistrivõistlusi suvebiathlonis

Järgmiseks aastaks on kavandatud Haanja Puhke- ja spordikeskusesse Euroopa MV suvebiathlonis 25.-28. juulini. Eile kohtusid Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni, SÜ Võru Beathloni ja Haanja valla esindajad, et arutada võistluste korraldamisega seotud küsimusi. Võistlustele oodatakse ca 100 sportlast 15 riigist. Varasemalt on Haanjas korraldatud järgmisi rahvusvahelisi biathloni võistlusi: Talvine Armee MM 2007. aastal ning IBU CUP etapid suvebiathlonis 2008. ja 2011. aastal.

Ameerika naljaleht on kogunud päevaga üle 140 000 dollari heategevuseks

Matthew Inman, internetis ülipopulaarse naljalehekülge The Oatmeal omanik, kuulutas peale temale esitatud juriidilist süüdistust välja annetuskampaania vähiuuringute ja metsloomade toetuseks.

Kogu lugu algas umbes aasta tagasi, kui Matthew saatis FunnyJunk.com asuvale, naljapilte avaldavale leheküljele teate, et seal on esindatud üle saja tema originaaltöö, kus ei ole mingit viidet algallikale ning palus need maha võtta. FunnyJunk vastas teatades oma lugejaskonnale, et Oatmeal soovib nad sulgeda ning kohtusse kaevata, millele järgnes tohutu ähvarduste ja solvangute torm The Oatmeal aadressil, me räägime ikkagi mitme miljoniliste vaatajatega internetikeskkondadest, ning asi jäi tol hetkel sinna paika.

Nüüd, umbes aasta hiljem, aga sai Matthew Inman ametliku teate FunnyJunk´i juristidelt, kus nõutakse 20 000 dollarit valuraha lehekülje laimamise ning valeinformatsiooni edastamise eest. Vastasel juhul lubatakse minna kohtusse.

Nagu Mathhew Inman ise oma blogis kirjutas, siis :“Ma ei taha olla segatud kohturuumi jamadesse. Ma ei taha veel rohkem raha maksta oma advokaadile. Kas te ei igatse päeva, kui ma lihtsalt avaldasin kaks koomiksit nädalas, selle asemel, et sellise jamaga tegeleda? Ma ütlen teile, kuidas ma nüüd käitun.“

Edasine kuulub kindlasti tulevikus internetiajaloo kuldvaramusse. The Oatmeal avaldas temale saadetud kirja koos omapoolsete vastulausetega. Peale seda kuulutas Matthew välja, et:

1.Ta üritab koguda annetustena 20 000 dollarit

2.Ta võtab selle raha välja ning teeb sellest pildi

3.Ta saadab selle pildi koos endapoolsete illustratsioonidega kirja saatnud advokaadile

4.Ta annetab pool summast Riiklikule Eluslooduse Fondile ja pool vähiuuringuteks Ameerikas.

Annetuskampaania kuulutati välja eile TheOatmeal.com lehe peal. Praeguse seisuga on annetatud üle 141 000 dollari ja kampaania kestab veel kaks nädalat.

 

Toimetas Mart Valner

Tunnustus Lõuna-Korealt

Jaadla ja ssireumi president

Eile,10.juunil Lõuna-Koreas Pusanis toimunud suurejoonelisel tseremoonial anti üle kõrgetasemelised teeneteplaadid Eesti Sumoliidu presidendile ja Rakvere linnapeale Andres Jaadlale ning peasekretärist treener Riho Rannikmaale.

Teeneteplaadid üle andnud WSF (Rahvusvahelise Ssireumi Liidu) presidendi Myung Sik Yoon’i sõnul on Andres Jaadla palju teinud idamaiste võitluskunstide arengu propageerimisel nii Eestis kui ka Euroopas. „Loodame, et Korea rahvusmaadluse esimesed ssireumi Euroopa meistrivõistlused saavad toimuma just Rakveres,“ lisas president. Riho Rannikmaa pälvis kõrge teeneteplaadi pikaaegse isikliku ja tulemusliku tegevuse eest idamaiste maadlusviiside propageerimisel.

 

Soome-Eesti tantsupeo salvestisi saab ette tellida

Alanud on  III Eesti-Soome tantsupeo salvestatud plaatide eeltellimine. Mardivideo OÜ poolt salvestatud plaadil saab kindlasti näha Tamperes Ratina Staadionil 17.juunil toimuvat tantsupeo peakontserti. Plaadile võib tulla ka lisamaterjali, kaamerad on üleval nii Tallinna kui Tampere proovides. Peonädal talletatakse suure peo meeleolud tervest linnast.

Tantsupidu salvestatakse viie kaameraga, kaastöötajaks on ERRSi senine koostööpartner Uno Tormet, kellel on tantsupidude jäädvustamise pikaajaline kogemus.

Tellida saab nii DVD- kui Blu-ray plaati. Esimest soovitame pigem vanemate kineskoopteleri omanikele, uutele lameekraanidele sobib paremat kvaliteeti pakkuv Blu-ray. Viimane vajab eraldi Blu-ray mängijat. Arvutis vaatamiseks vajavad mõlemad plaadid samuti vastavat seadet, DVD seade on enamikes tänapäeva arvutites, Blu-ray seadet lisatakse uutele arvutitele järjest rohkem.

NB! Videoplaate ise kopeerida ja paljundada ei saa!

Loe edasi:

Rakvere tegevus Targa Maja Kompetentsikeskuse rajamisel äratas Brüsselis suurt huvi

12. mail tähistati Brüsselis 20. korda Euroopa Festivali, mille raames toimusid Euroopa institutsioonides Avatud Uste Päevad ja lisaks üritusi üle
kogu Brüsseli.

Rakvere linna delegatsioonil oli au olla 40 Euroopas esile tõstetava linna ja regiooni seas ja tutvustada Rakveret kui tarka, energiasäästlikku ja atraktiivset linna. Linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakverele suureks tunnustuseks, et linna tegevus Targa Maja Kompetentsikeskuse rajamisel on
leidnud Euroopas suurt tähelepanu.

Targa Maja Kompetentsikeskuse näol on tegemist ühega kuuest Eestisse rajatavast kompetentsikeskusest. Rakvere kompetentsikeskuse tegevuse
eesmärgiks on hoone planeerimis- ja projekteerimisprotsesside kaudu luua testkeskkond kaasaegse hooneautomaatika rakendamiseks.

Lisaks tavapärasele tutvustavale infolauale esitles Rakvere end ka targa linna näitusega, mis oli eelnevalt üleval ka Kopenhaagenis. Rakvere oli üks
kuuest linnast, kellel Brüsselis Avatud Uste Päeval õnnestus end nii suurelt esitleda. Rakvere infolaua ja -stendide vastu suur tuntu suurt huvi.
Rakvere kohta küsiti ka muud infot, näiteks erinevate vabaajaveetmise võimaluste kohta.

Rakvere saavutused antud valdkonnas leidsid äramärkimist juba 22.-23. märtsil Kopenhaagenis toimunud viiendal Euroopa linnade ja regioonide
üldkogul. Seal tutvusid Rakvere tegemistega nii Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Euroopa Parlamendi president Martin Schulz kui ka Regioonide Komitee president Mercedes Bresso.

Eestist oli Brüsselis Avatud Uste Päeval esindatud lisaks Rakverele ka Tallinn.

Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss avavad 10. mail Iisraelis Tel Avivis Shenkari Tehnika- ja Disaini Kolledži kutsel ehtenäituse RITUAAL.

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss maabuvad oma teostega Iisraeli, et mõtestada läbi rituaali-temaatika Eesti ehtekunsti olemust ning tutvustada meie hingelist kultuuriruumi. Tegu on ühe mahukama eesti ehtekunsti näitusega väljaspool Eestit üldse – eksponeeritud on ligi 150 ehte- ja sepakunsti tudengite, õppejõudude ning vilistlaste viimasel kümnel aastal loodud teost. Näituse fookus on kontseptuaalsel ja uuenduslikul unikaal-loomingul.

ÕhuLossi liikmed (professor Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits, Villu Plink) on tihedalt seotud Eesti Kunstiakadeemiaga ning neli neist on ka ehte- ja sepakunsti osakonna õppejõud. Näituse raames toimub 8. mail Shenkari Kolledžis professor Kadri Mälgu ja Tanel Veenre loeng Eesti kaasaegsest ehtekunstist. Lisaks viivad Piret Hirv ja Tanel Veenre läbi ka viiepäevase töötoa.

Rituaali korrastav ja süvitsiminev toime, mis aitab mõtestada minapilti ning haakida end ühisteadvusega, on valitud selle näituse teemaks avamaks eestlase identiteeti ja lokaalset eripära. Loe edasi: Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Äsja jõudis lugejani National Geographic Eesti maikuu number, mis keskendub muuhulgas koaalade päästeoperatsioonile Austraalias, Egiptuse revolutsioonijärgsele olukorrale, tutvustab tiibadega ‘laulvat’ lindu ja toob pildivalikus meieni Islandi ajatu ilu.

Põhilugude lühitutvustus:

Egiptus ühes hetkes

Reis Niilusel näitab, kuidas revolutsioon levib Tahriri väljakust kaugemale.

Koaalad piiramisrõngas
Megan Aitken sõidab mööda Austraaliat, päästes kukkurloomi linnaohtude ja haiguste eest.

Tiibadega „laulev“ lind

Isane häälistiib-tantsulind teeb paarilise meelitamiseks tiibadega muusikat.

Islandi ajatu ilu

Islandlased ja lambad on küll lõivu nõudnud, kuid maastik püsib endiselt imetlusväärne.

Käte väljapanek
Käed on mõistagi inimestel. Samuti nahkhiirtel, kassidel, delfiinidel, elevantidel ja konnadel. Illustratsioonid tutvustavad nende jäsemete ehitust.

Vermilioni kaljud
Eraklikud kivisambad ja vahelduv värvigamma on Ameerika üks hästihoitud saladusi. Loe edasi: National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Ilmaparandaja aprillikuised keskkonnauudised maailmas

Kord kuus valib ajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU raadio saatesse Ilmaparandaja põnevamaid keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema aprillikuine valik on siin:

Esimene uudis tuleb seekord Lähis-Idast- ehk kandist, mis on tuntud rikkalike fossiilsete kütuste varude poolest. Järgnev sõnum aga annab alust arvata, et ka sealkandis hakatakse aga üha enam panustama alternatiivsetele energiaallikatele.

Nimelt Saudi-Araabia pealinnas Riyadh´is avati maailma suurim päikeseenergial põhinev soojusenergiajaam. Seniajani asus maailma suurim päikeseenergia soojusjaam Taanis, kuid Riyadhi ehitatu on Taani omast umbes kaks korda suurem. Saudi Araabias asuv päikeseenergia soojusjaam suudab kütta vett sealse ülikooli 40 tuhande tudengi tarbeks. Päikesepaneelid tootis antud soojusenergiajaamale Austria firma GREENTec ONE.

Katusel asuv päikesepaneelide süsteem on 36 tuhande ruutmeetri laiune, mis on umbes sama suurusjärk kui viis jalgpalliväljakut. Riyadhi päikeseenergia soojusjaama maksumuseks oli 14 miljonit USA dollarit.

Saudi-Araabia Kuningriik muide on seadnud eesmärgiks selle, et aastaks 2020 tuleb 10 protsenti nende riigi energiast just päikesest. Loe edasi: Ilmaparandaja aprillikuised keskkonnauudised maailmas

Läti Nukumuuseum tuli kohvris kohale

Rahvusraamatukogu fuajees saab alates 12. aprillist imetleda Läti Nukumuuseumi rändnäitust “Nukumaja kohvris”.

Läti kunstnik Inara Liepa asutas Nukumuuseumi 2008. aastal. Kahjuks läks muuseumi kasutada olnud maja eelmisel aastal müüki ning otsustati jätkata rändnäitustega. Nukud said põnevad kohverkodud ning Läti nukukunsti tutvustatakse maailmas laiemalt.

Näitusel eksponeeritakse nii ajaloolisi mänguasju kui ka nüüdisaegseid autorinukke. Vanim eksponaat on 1890. aastal valmistatud portselannäo, ehtsate juuste ja klaasist silmadega kitsenahast nukk. Üks kohver on läti rahvariides nukkude päralt. Kahest kohvrist vaatavad vastu mängukarud, vanim neist saja-aastane. Eksponeeritud on ka muid mänguasju, kolmedimensioonilisi lasteraamatuid ja olmeesemeid. Näituse tausta moodustavad suured plakatid vanaaegsetest postkaartidest.

Näitus toimub Läti Vabariigi suursaadiku abikaasa pr Inara Eihenbauma vastalgatatud projekti grow BALTIC raames, mille eesmärgiks on toetada perekondi, kes kasvatavad autistlikke lapsi.

Näitus jääb avatuks 31. maini.

Kunstnik Inara Liepa on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia, kuulub Läti Disainerite Liitu ning tema loominguline panus on seotud nukkude ja nukukunstiga. Tema isikunäitused on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu Jaapanis, Kuubas, Süürias, Saksamaal, Poolas, Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal, Aserbaidzaanis. Tema töid on paljudes erakogudes. 2011. aastal sai autor Moskvas rahvusvahelisel näitusel ajakirja “Nukumeister” konkursil “Aasta nuku” preemia lambikujulise Pierrot’ eest.

Ilmaparandaja keskkonnateated laiast ilmast

Kord kuus valib keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU Raadio Ilmaparandaja saatele keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema valik märtsiuudistest on siin.

Värsked uudised briti ajalehest „The Guardian“ pajatavad sellest, et rahvusvaheline reklaamistandardite agentuur ASA keelustas hiljaaegu meedias reklaami, mis soovitas tarbida karusnahka kui keskkonnasõbralikku materjali.

Reklaamide nii-öelda valvekoera rollis tegutsev agentuur pidas Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsiooni kampaaniat eksitavaks. Kampaania kandis pealkirja: „Miks on karusloomanahkade kandmine keskkonnasõbralik“ ning see väitis, et karusloomanahk peab vastu kogu inimese eluea ja säästab looduskeskkonda. Lisaks sellele, et reklaam kiitis karusnahka kui kauakestvat materjali, väideti ka, et seda on lihtne taaskasutada ja see laguneb looduses. Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsiooni kampaania ütles sedagi, et loomanahkade kandmine on maaviljeluses üks enim ökoloogiliselt tasakaalus olevaid süsteeme.

Reklaamistandardite agentuur ASA sai antud kampaania kohta kaebuse rahvusvaheliselt loomakaitseorganisatsioonilt, kes väitiski, et reklaam on tarbijaile eksitav. Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsioon ning samuti Rahvusvaheline Karusnahaföderatsioon vaidlustasid antud kaebuse, öeldes, et karusnahk on ikkagi vastupidav ja keskkonnasäästlik toode. Nad väitsid vastulauses, et näiteks naaritsakasukas peab vastu 30 aastat ja enamgi, olles seega vastupidavam kui enamik tekstiilimaterjale. Samas saab kasutatud kasukat ümber töödelda teisteks toodeteks, nagu näiteks kottideks või patjadeks. Loe edasi: Ilmaparandaja keskkonnateated laiast ilmast

Rakvere võib saada mustad luiged

Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi võtta ette teekonna Rakverre.

Rakvere linnapea Andres Jaadla naasis Cēsisest teatega, et Rakvere võib saada mustad luiged juba sel suvel. Cēsise mustad luiged on Lätis ainsad ning nad on sõpruse sümbolid, keda Cēsise linn soovib kinkida oma kõikidele sõpruslinnadele. Cēsise linn on avaldanud soovi kinkida ka Rakverele kui oma sõpruslinnale ühe musta luigepaari.

Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas mustade luikede hooldus- ja pidamistingimuste üle. Millises linna veekogus nad elama hakkaksid, seda on praegu vara öelda. Tuleb põhjalikult läbi mõelda luikedele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja ka luua tingimused talvitumiseks. Tiik, kus luiged elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnaruumis aegajalt
ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada luikedele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.

Cēsise linn on üle terve Läti tuntud oma mustade luikede poolest ja need on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks.

Hilje Pakkanen

Robotkass viib eakate koduhoolduse uuele tasemele

Christine Gustafsson tutvustab dementsete inimeste heaolu parandamiseks arendatavat robotkassi. Foto: Rakvere linnavalitsus
3. aprillil toimus Cĕsises Interreg IVA Kesk-Läänemere programmi piiriülese koostööprojekti ”Innocare” seminar „Innovatiivsed lahendused kodus elavate eakate hoolduses“. Koostööpartnerid andsid seminaril ülevaate läbiviidud uurimustest innovaatiliste abivahendite kättesaadavuse kohta erinevates riikides ja koduhooldusel olevate inimeste abivajaduse ning valmisolekust kasutada innovaatilisi seadmeid. Põnevaks märksõnaks eakate koduhoolduses kujunes robotkass.

Seminar toimus projekti juhtpartneri Tallinna Ülikooli Rakvere kolledži, koostööpartnerite Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, Rakvere linna, Ape valla, Cĕsise linna, Läti Ülikooli P. Stradins Meditsiinikolledži ja Rootsi Nacka omavalitsuse esindajate osavõtul.

Eestis kättesaadavatest abivahenditest tegi ülevaate Anu Varep Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist. Eestis ja Lätis on elektroonilised abivahendid alles üsna uudsed. Mõlemas riigis on võimalik saada häirenuputeenust, häirenupuga mobiiltelefoni, elektroonilist suitsuandurit, kukkumisandurit, ”pliidivalvurit”, mis lülitab välja sisse unustatud elektripliidi, lisaks on võimalik Soomest osta elektroonilist ravimidosaatorit, mis tuletab inimesele meelde, kui on õige aeg ravimeid võtta.

Anneli Rasu Saaremaa Arenduskeskusest tutvustas Saaremaal läbiviidavat projekti VIRTU channel, mis keskendub uute innovaatiliste teenusemudelite loomisele, nt virtuaalse sotsiaalmeedia kasutamisele jmt teenustele. Rootsis kuulub häirenuputeenus sotsiaalhoolduses juba ammu standardteenuste hulka ning nemad uurivad palju spetsiifilisemate vahendite kasutusvõimalusi. Christine Gustafsson Mälardaleni Ülikoolist tutvustas dementsete inimeste heaolu parandamiseks arendatavat robotkassi projekti ja Andris Berzinš Läti Samariitlaste Assotsiatsioonist rääkis Läti kogemusest häirenuputeenuse kasutamisel. Loe edasi: Robotkass viib eakate koduhoolduse uuele tasemele

Kolmapäeval on hantidel varesepäev

Meile võib ehk kummalisena tunduda, aga hantide lemmikpüha on varesepäev, mida tähistatakse laialdaselt ja mis on saanud isegi ametlikuks tähtpäevaks. Vares on hantide kevadekuulutaja, kes äratab looduse ja annab uue elu. Varesepäeva rituaalid on seotud laste sünnitamise ja naistega.

Eestis räägitakse varesepäevast sel kolmapäeval algusega kell 19 Tallinna Vanalinna Muusikamajas. Siin esmakordselt tähistatavale varesepäevale tuleb külla ühe tuntuima handi folklooriansambli As Ne (Obi naine) kunstiline juht Anastassia Novjuhhova ja ansambli liige Galina Kurganova. Nad esitavad erinevaid looduse ja suguvõsapärimusega seotud rituaallaule ja tantse ning tutvustavad hantide rahvustraditsioone. Mõlemad naised on pärit Handi-Mansi autonoomses ringkonnas asuvast Tegi külast. Õhtu lõpetab handi tantsutuba.

Täna algab IT ÖÖ

Täna, 30. märtsi õhtul algab üle-eestiline IT ÖÖ, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja mõtlevad seal välja lahedaid ideid teemal „Kuidas IT kaudu elu koolis põnevamaks muuta“.

IT ÖÖ on noortele mõeldud suursündmus, mis toimub korraga ja ühtemoodi 18 noortekeskuses üle Eesti. „IT ÖÖ eesmärgiks on äratada noortes huvi IKT valdkonna suhtes, näidata seoseid teiste valdkondadega ja kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. Soovime näidata, et IKT ei ole ainult keldris konutavate patsiga poiste ala, vaid see on põnev ja lihtne ning kõikjal meie ümber juba täna,“ lausus Elioni arendustalituse direktor ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige Enn Saar.

Eestis on täna tööturul IKT-spetsialiste suhtarvult ligi 1,5 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmisena. See on üks põhjustest, miks ITL koostöös oma liikmesettevõtete, noortekeskuste ja ülikoolidega on algatanud IKT erialade populariseerimise projekti, mille raames toimub ka IT ÖÖ.

IT ÖÖ-le on oodatud kõik noored, endale lähima keskuse saab leida www.startit.ee. Tegemist on meeskonnatöö üritusega, kus kõik kohaletulnud sõltumata vanusest või oskustest on võrdsed ning üheskoos mõeldakse välja ideed nullist teostuseni. Erilisus seisneb selles, et kõik keskused on omavahel ühendatud ning tegevused toimuvad sünkroonis. Lõpptulemusena valitakse välja igas keskuses parim ideeprojekt, mis pannakse üles StartIT Facebook´i keskkonda.

Kohapeal saab osaleda ka lahedates arendavates mängudes ning IT-professionaalidega mõtteid vahetada. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja mitmete IKT ettevõtete esindajad.  „Üritus hõlmab kogu Eestit, kasutatakse innovaatilisi meetodeid ning koostööd teevad tavapärasest erinevad valdkonnad – IKT ja noorsootöö,“ toob välja Saar, kes  reede hilisõhtul suhtleb noortega www.noorteraadio.ee vahendusel.

IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida www.eank.eu vahendusel ja kuulata www.noorteraadio.ee kaudu alates kella 19.30-st. Lisateavet leiad aadressil http://startit.ee/it-oo.

IT ÖÖ on kulminatsiooniks üleeuroopalisele kampaaniale “e-oskuste nädal”, mida tähistatakse 26.-30. märts 2012 30-s Euroopa riigis. Kampaania põhisõnumiks on – IKT on tänapäeval juba kõikjal ja sellega seotud oskused on vajalikud tööturul konkurentsivõimeline olemiseks igal alal.  Lisaks IT ÖÖ-le saavad noored kampaania raames 5. aprillini osaleda ka foto- ja videokonkursil „Kõik on IT“. Lisainfo.

IT ÖÖ on üks osa Teadusaasta programmist (vt lähemalt www.miks.ee) ning selle elluviimist toetavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Sotsiaalfond.

Suhtlusvõrgustikel võib olla otsene mõju tööle saamisel

Pea iga viies tehnoloogiaettevõtte juht kinnitab, et ettevõte ei ole võtnud kandidaati tööle tema profiili pärast suhtlusvõrgustikus. See asjaolu selgus 2012. aasta tehnoloogiaturu uuringust, mille tegi ülemaailmne suhtekorraldusettevõtete võrgustik Eurocom Worldwide koos kommunikatsiooniettevõtte In Nomine ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga.

Eurocom Worldwide’i varasematest uuringutest on selgunud, et ligi 40% vastanud ettevõtetest kontrollib tööle kandideerija tausta suhtlusvõrgustikes, kuid see on esimene tõend selle kohta, et kandideerija jäetakse kõrvale just tema profiili tõttu.

„21. sajandi inimene on aru saamas, et iga tema tegu jätab digitaalse jälje, mida kustutada ei saa. Järgmistel aastatel tuleb paljudel meist võidelda sellega, mida me täna eri suhtlusfoorumites avalikustame. Tõsiasi, et igat viiendat kandideerijat ei kutsuta töövestlusele suhtlusvõrgustikes avaldatud teabe pärast, on hoiatuseks tööotsijatele ja selge näide sellest, millises digitaalses tegelikkuses me praegu elame,” ütles kommunikatsiooniettevõtte In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller.

Vastanutest, kes töötavad oma blogi pidavas ettevõttes, ütles 57%, et seda tehakse tuntuse suurendamiseks või mõtteviisi muutmiseks. Pea sama palju (55%) väidab, et blogimise eesmärk on parandada suhtlemist klientidega, 37% ütleb, et eesmärk on otsimootori optimeerimine, ja 36%, et eesmärk on osaleda oma valdkonnas peetavates aruteludes. Vastanute sõnul on blogi mittepidamise põhipõhjus see, et see võtab liiga palju aega. Seda väitis 42% neist vastanutest, kes blogi ei pea. Iga viienda arvates ei anna see mingit kasu ja 14% kardab negatiivset tagasisidet.

Eurocom Worldwide’i tehnoloogiasektori kindlustunde veebiuuringu tegid Eurocom Worldwide’i liikmesagentuurid 2012. aasta jaanuaris ja veebruaris. Kokku saadi 318 vastust, neist 80% Euroopa riikidest ja 11% Ameerika mandrilt.

 

James Cameron vallutas täna öösel Mariaani süviku

Loodusuurija ja filmitegija James Cameron vahetult pärast sukeldumist Mariaani süvikusse. Foto: Mark Thiessen, National Geographic
Külauudistes toome vahel lugejani ka põnevaid sündmusi maailma eri nurkadest – täna väärib üks värske sõnum kindlasti esiletõstmist. Nimelt sooritas loodusuurija ja filmitegija James Cameron täna öösel ajaloolise teo, sukeldudes üksi oma allveesõidukiga maailmamere sügavaimasse punkti – ligi 11 000 meetri sügavusele Mariaani süvikusse.

Vaikse ookeani lääneosas asuva Mariaani süviku vallutamine üksiksukeldujana oli James Cameroni uurimisprojekti sihiks, saavutus sai teoks täna öösel koostöös National Geographic Society ja Rolexiga. Cameroni esimesed sõnad maailmamere sügavaimasse punkti jõudmisel olid: “Kõik süsteemid OK.” Uurija veetis Mariaani süvikus ligi kuus tundi, kogudes näidiseid ja proove uurimiseks ning jäädvustades süviku nii fotodele kui filmilindile.

Rohkem infot Cameroni “Challenger Deep” ekspeditsiooni kohta leiab aadressil www.DEEPSEACHALLENGE.com ja Facebookis https://www.facebook.com/deepseachallenge, samuti National Geographicu kodulehelt.
Loe edasi: James Cameron vallutas täna öösel Mariaani süviku

Üks linnaaed Ameerika moodi ehk kuidas ma märtsi alul umbrohtu kitkuma sattusin

St. Louis'i urbanistliku aia projektijuht Whitney Sewell. Fotod: Elina Allas

USAs luuakse mitmed urbanistlikud farmid-aiad selleks, et õpetada värskeid põgenikke Ameerika eluga kohanema. Ameerikasse saabununa on põgenikele peaaegu kõik uus ja võõras, aia- ja põllutööd on aga neile juba tuttavad ning pakuvad võimalust end vabalt tunda ja samal ajal ka raha teenida.

On 7. märtsi hommik veidi enne kella 9 Missouri osariigi pealinnas St. Louis’is. Auto on toonud minu, veel neli välismaalast ja nende “lapsehoidja” linnasüdamest 15 minuti autosõidu kaugusele vabatahtlikku tööd tegema, sest vabatahtlik töö on USAs väga populaarne ja seetõttu on see lisatud ka rahvusvahelistesse programmidesse.

Linnaaia projektijuht Whitney Sewell (28) kükitab oma kohvikruusi ja paberitega puu all. Anname allkirja, et võtame omal soovil aiatöödest osa. Hakkame erinevaid tööriistu kasutades umbrohtu maa seest välja kitkuma. See, mis söögikõlbulik näib, näiteks petersell või salat, jääb mulda. Kõik tööd tehakse siin põllul käsitsi, sest immigrantide jaoks on mehhaniseeritud tööriistad võõrad.

Peagi liituvad meiega ka energiast pakatavad noorukid – need on üliõpilased, kes oma nädala pikkusel kevadvaheajal samuti vabatahtlikult tegutsevad.

Maa ühe dollari eest

Piirkond on üsna kummaline. Ümberringi on majad, üks neist väga lagunenud ilmega, nende keskel aialapp kuuri, kasvuhoone ja välikemmerguga. Selgub, et sellel ühel aakril, kus n-ö aiamaad tehakse, asus enne 10 maja. Majad osteti vaestelt inimestelt ära (täpselt nii Whitney ütlebki), lammutati maha ning asemele rajati linnaaed.

Taamal paistavad majad, mis ehitati kinnisvaraarendajate poolt enne majanduskriisi, kõik peale ühe on tühjad. Tegemist on peaaegu et välja surnud magalarajooniga.

Loe edasi: Üks linnaaed Ameerika moodi ehk kuidas ma märtsi alul umbrohtu kitkuma sattusin