GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mis hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist projektipõhist tööd mõnes Aafrika, Aasia või Ida-Euroopa riigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. GLEN Eesti programmi eesmärgiks on kasutada osalejate isiklikku töökogemust inspiratsiooniallikana arengukoostöö ja maailmahariduse edendamiseks Eestis. 2013. aastal lähevad GLEN Eesti vabatahtlikud Keeniasse HIV / AIDS ennetustööd tegema, Etioopiasse Etioopia Naiseksportööride Assotsiatsiooni naisettevõtlust edendama, Kameruni väntama dokumentaalfilmi arengukoostööst, Aserbaidžaani toetama maapiirkondade arengut, Malawisse arendama naisettevõtlust ning Ghanasse tegema keskkonnaalast teavitustööd.
GLEN Eesti projektidesse kandideerimine kestab 4. veebruarini. Intervjuud toimuvad 9. ja10. veebruaril ning tulemused selguvad 11. veebruaril.
Lisainfot kandideerimise ja varasemate GLEN vabatahtlike kohta leiad aadressilt www.terveilm.ee/glen/
Foto: EMSAMahepõllumajandus on juba aastaid suunanud oma pideva tähelepanu teemadele nagu geenitehnoloogia, patentimine ja pestitsiidijäägid. 2012. aastal keskenduti ka loomade heaolu ja toidu raiskamise probleemidele.
Geneetiline muundamine tekitab küsimusi kogu maailmas ja sellega seotud suurettevõtete (Monsanto jt) tegevus leiab üha uut vastuseisu. Geenmuundatud seemnete kasutamine siiski suureneb, mis koos pestitsiidide kasutamisega võivad kujutada ohtu nii inimestele kui ka loomadele ja keskkonnale tervikuna. Eriti ohustatud on mesindus. Mesilaste massihukkumine agrokemikaalide tõttu ja mee geneetiline saastumine olid teemadeks rahvusvahelisel mahemesinduskonverentsil Mehhikos. Konverentsil osalejad esitasid Mehhiko valitsusele geenmuundamist vastustava esildise. Peruu parlament kehtestas geenitehnoloogiale moratooriumi.
Ameerikas tehti edusamme geenmuundatud toidu märgistamise teemal. Kalifornias koguti 800 000 allkirja, millega saavutati referendumi korraldamine geenmuundatud toidu märgistamise osas. Geenitehnoloogia- ja toidutööstuse liidu 40 miljoni dollarilise meediakampaania tulemusel kukkus aga läbi geenitehnoloogia vastaste kampaania „Meil on õigus teada“. Aktivistid siiski jätkavad oma tegevust boikottide ja omaalgatusliku märgistamise abil.
Suurt furoori tekitas Prantsuse teadlaste (Gilles-Eric Séralini jt) uuring, kus leiti seoseid rottidele söödetava Monsanto geenmuundatud maisi NK603 ja kasvajate tekke vahel. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) kritiseeris uuringut selle metodoloogilise nõrkuse tõttu, ega pea täiendavaid uuringuid vajalikuks. Kahjuks on EFSA võtmas mittekriitilisi seisukohti geenitehnoloogiatööstuste uuringute suhtes, isegi kui need ei vasta kohati OECD standarditele, ja on kriitiline uuringute osas, mida viivad läbi sõltumatud asutused.
Glüfosaatide terviseriskid, millele on viiteid kogu maailmast, ei ole ametivõimude poolt teadvustatud. Mitmed ajakohased uuringud näitavad glüfosaatide kasutamise pidevat kasvu ja selle jääkide kuhjumist toidus ja inimestes. Monsanto patendiga laiaspektrilise herbitsiidi kasutamisel on rida kõrvalmõjusid inimeste ja loomade rakkude kahjustamisest ning hormonaaltalitluse mõjutamisest kuni kahtlusteni, et see on kantserogeenne.
Üha enam inimesi nõuavad põllumajandust, mis oleks jätkusuutlik, sotsiaalne ja väikesemahuline ning pakuks tervislikku toitu. Samuti protestitakse põllumajandustööstuse laienemise, loomadevastase julmuse, geenmuundamise ja toiduraiskamise vastu. Jaanuaris toimus Berliinis teist korda massidemonstratsioon „Meil on küllalt!“, kus osales 23 000 inimest. Järgmise aasta jaanuaris toimub üritus Berliinis taas. Loe edasi: Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50. juubeliaasta tähistamiseks korraldatud foto-videokonkursi võit läks Portugali. Tänu kahele kategooriavõidule ja kokku viie Eesti osaleja tööde Brüsselis toimunud esitlusele võib aga konkursi tulemust pidada ka Eestile väga õnnestunuks.
Eddy Kont “A field of storks”
Rahvusvaheline žürii valis neljas EL-i liikmesriigis – Eestis, Bulgaarias, Maltal ja Portugalis – korraldatud konkursi ‘ÜPP – tagasipöördumine tulevikku’ üldvõitjaks portugallase Manuel Luis Gomesi foto “Wine – Douro Valley”. Douro orus asuvas veinitalus töötava hobipildistaja teos kuvab veini ning selle valmistamises aset leidva fermentatsiooni ehk kääritamise protsessi. Tehniliselt efektne ja ilus ning pea et igal pool Euroopat valmistatava põllusmajandustoote tuntust kommunikeeriv pilt sai žüriihääletuses kõige rohkem punkte.
Francisco Telles “Back to Basics”
Eestlaste osavõtt konkursist oli aktiivne, ning piltide hea taseme tõendina tutvustati Brüsselis 13.-14. detsembril toimunud seminariüritusel kokku viie meie kodaniku töid. Seminariruumi oli koostatud suurlõuendite vormis näitus konkursi 18 parimast fotost, nende hulgas Eddy Konti, Heino Laiapea, Lii Roosa ja Väino Valdmanni tööd – viimase osas isegi kaks pilti. Lisaks tutvustati Euroopa Komisjoni Põllumajanduse peadirektoraadi esindajatele ja teistele seminari külalistele videokategooria võitnut Ott Rõngase muusikalist lugu “Home”, mis žürii Eesti liikme, Eesti Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektori Kaul Nurme sõnul sõelus konkurentide hulgast esikohale ilma tõsisemate vastasteta.
Ott Rõngase konkursitöö koosnes Lõuna-Eesti külaelu kuvava filmi valmimisel ülejäänud võtetest ning nende sidumisest tema enda kirjutatud ja esitatud muusikapalasse “Home”. Video:
Fotokonkursi kategooria “Mahepõllumajandus ja maaturism” võitnud Eddy Konti pilt sündis suvel, mil ta ühel varahommikul sattus autosõidu ajal nägema teeäärsel põllul ööbimas suurt kureparve. Tavaliselt inimesi kartvad linnud lubasid teda seekord endale üllatavalt lähedale, ning eriti žürii lõunaeurooplastest liikmeid kõnetanud pilt sai tehtud Konti sõnul üsnagi tavalise taskukaameraga.
“Mahepõllumajandus ja maaturism” teemal eestlanna Eddy Kont pildiga “A field of storks“;
“Euroopa põllumajanduspoliitika ja tootmine – kvaliteet, mitmekesisus, tervislikkus” teemal portugallane Manuel Luis Rebelo Gomes pildiga “Wine – Douro Valley“;
“Külakogukonna tulevik” teemal samuti portugallane Francisco Telles pildiga “Back to Basics“.
Kategooriavõitjaid autasustati profifotograafidele ja arvutigraafikutele suunatud Wacom’i graafikalaudadega. Pressiteatele kaasatud pildil võtab Eddy Kont auhinda vastu konkursi Eesti korraldaja Timo Raussi käest.
Foto-videokonkurss oli osa Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kaasrahastatud infokampaaniast ‘ÜPP: tagasipöördumine tulevikku’ (Re:turn to the Future), mida korraldati sel aastal neljas mainitud EL-i liikmesriigis. Kommunikatsiooniettevõte In Nomine aitas kampaania peakorraldajal, Bulgaaria agentuuril Strategma, viia konkursiga seotud tegevusi ellu Eestis.
Euroopa loomariigi teemalisel joonistusvõistlusel valiti võidutööde hulka ka Valga põhikooli õpilaste Virgo Pargi ja Beryt Paidra pildid.
«Joonistasin sebrad: tegin nii, et piirjooni ei olnud ja mustrid kattusid,» kirjeldas markeri ja värvipliiatsitega tehtud võidutööd 6. klassi õpilane Beryt Paidra. Sebrad valis ta välja, kuna need tütarlapsele väga meeldivad.
Neiu lemmikained on muusika ja matemaatika, kunstiõpetus on pigem hobi. «Pole varem tähele pannudki, et kunstivallas võiksin midagi saavutada – väga tore üllatus,» sõnas esmakordselt kunstivõistlusel osalenud tüdruk.
Virgo Park, kes samuti esimest korda taolisel võsitlusel osales joonistas karu. «Mulle meeldib see suur ja tugev loom – lahe,» nentis noormees. Võidutöö joonistas ta guaššvärvidega. Poisi lemmikaine on tööõpetus, kuid huvitavaks peab ta ka kunstiõpetust. «Vahel kodus ka võtan pintsli kätte ja joonistan,» sõnas ta. Loe edasi: Valga laste joonistused valiti võidutööde sekka
Neljapäeval käis Rakverel külas linna aukodanik pr Edith Kotka-Nyman, kes tõi kaasa 14 kastitäit eestikeelseid raamatuid, mis kuulusid kunagi Hele Lüüsile, ning Sigtuna sõprade kogutud humanitaarabi. Edith Kotka-Nyman rääkis, et pärast Hele Lüüsi surma arutati sõprusühingus, mida eestikeelsete raamatutega ette võtta. „Leidsin, et parim koht nende uueks eluks on sõprusühingu partner Rakvere, mis on tuntud tasuta raamatulaada poolest.”
Hele Lüüs oli oma kogus hoolega alles hoidnud nii väliseesti kirjanike kirjutatud kui Eestis välja antud teosed, samuti vanu postkaarte. Nii raamatud kui humanitaarabi pannakse ülisoodsalt müügile traditsioonilisele Rakvere-Sigtuna sõprusühingu poolt korraldatud laadal. Edith Kotka-Nyman kohtus Rakvere linnapea Toomas Varekiga, vesteldi sõprusühingu tuleviku ja kahe linna pikaajaliste sõprussuhete üle. Rakvere ja Sigtuna olid ühed esimesed, kes sõprussidemed lõid, ja need on püsinud tänaseni elujõulisena.
Linnapea Toomas Vareki sõnul oli kõne all pikaajaliste sõprussuhete jäädvustamine. „Rootsi sõbrad on kogunud ja saatnud Rakverre humanitaarabi, oleme vahetanud spetsialiste kogemuste saamiseks, teinud koostööd kultuuri-, spordi- ja noorsootöö ja teistes valdkondades. Kahe linna sõprust süvendavad pika aja jooksul tekkinud isiklikud kontaktid.” Viimati käis Rakvere delegatsioon Sigtunas oktoobris, Sigtuna sõpru on oodata Rakverre uuel aastal.
Kuigi Helsingi mardilaat algab ametlikult täna, juhatasid Läänemaa teema eile sisse kaks seminari.
Eile hommikul toimus Eesti saatkonnas ettevõtlusseminar, kus maavanem Innar Mäesalu tutvustas investeerimisolusid Läänemaal ja oma ettevõtluskogemusi jagasid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre ja Lade omanik Gerhard Eberle.
Seminaril kuulajana osalenud Egon Erkmann ütles, et räägitu oli põnev ja kasulik.
Eile pärastlõunal olid aga mardilaada toimumiskohta Kaapelitehasesse oodatud turismiasjalised. Läänemaa turismijuhi Anneli Haabu sõnul oli huvi oodatust suurem ja tekkis isegi kartus, et istekohti ja jagatavaid materjale ei jätku. Loe edasi: Helsingi mardilaat algas seminaridega
Sel nädalavahetusel, 24.-25. novembril, peetakse Soomes Helsingi Kaapelitehdas kultuurikeskuses juba 29. korda iga-aastast Mardilaata, kus tutvustatakse peamiselt Eesti kultuuri, käsitööd, toitu ning turismivaldkonda ja Eestis puhkamise võimalusi. Mardilaat on soome-eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase Seltsi igasügisene suursündmus juba aastast 1983.
Messi turismialal tutvustavad Lõuna-Eestit ühiselt SA Lõuna-Eesti Turism ja MTÜ Peipsimaa Turism. Organisatsioonidest ja ettevõtjatest esindavad Lõuna-Eestit veel SA Tartumaa Turism, Kubija Hotell-loodusspaa, Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus, Tartu Ülikool, Eesti Maanteemuuseum, Pühajärve Spa & Puhkekeskus, Tartu Loomemajanduskeskus, Luke Farmimeierei ja paljud teised.
Kogupereüritusel, kuhu oodatakse üle 15 000 külastaja, tutvustavad Eestit kui turismimaad, eesti toitu ja käsitööd, eesti kunsti ja kultuuri peaaegu 150 esinejat ning üle 160 eksponendi. Seekordse Mardilaada teemaregiooniks on Haapsalu ja Läänemaa. Mardilaada külastaja saab nautida põnevat Läänemaa kultuuriprogrammi, tutvuda kogu Eestit hõlmava turismialaga ja teha meeldivaid oste käsitöö- ning toiduainete alal. Kõik üritused on tasuta! Lisainfo Mardilaada kohta aadressil: http://www.martinmarkkinat.fi/.
Laupäeval, 17. novembril algab üle-euroopaline teavituskampaania, mis keskendub elanikele jäätmetekke vähendamise võimaluste tutvustamisele.
Kuni 25. novembrini kestval jäätmetekke vähendamise nädalal osalevad 25 Euroopa riiki. ”Nädala idee on ühiselt kutsuda inimesi tähelepanu pöörama oma tarbimisega kaasneva jäätmete hulgale ja seda vähendama,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Ulvi-Karmen Möller. Möller toob välja, et tootjad võiksid näiteks asendada paberkandjal dokumendihalduse digitaalsega ja arvestada iga üksiktoote puhul säästlikku tehnoloogiat, ratsionaalset logistikat, materjalide päritolu ja mõistlikku pakendamist. Tarbija aga peaks mõtlema miks, mida ja kui palju tal tegelikult on vaja osta. Pole mõtet osta rohkem, kui tarbid. Seejuures võiks näiteks pudeliveele eelistada kraanivett, uute toodete ostmise asemel neid rentida, laenata või lasta katkine toode ära parandada. Kui aga tõesti on vaja soetada uusi asju, võiks eelistada kvaliteetseid ja kauakestvaid ning jälgida, et need oleksid võimalikult loodussõbralikud.
Jäätmete tekkimise vähendamisel on esimeseks sammuks liigse pakendamise vältimine. Näiteks tekib vähem jäätmeid, kui osta kauasäilivaid tooteid (kuivained, pesuvahendid jms) suurpakendis, pakkida kõik kaalutud puu- ja juurviljad ühte kilekotti ja võtta poodi kaasa oma kile-, riide- või paberkott.
Eestis läbiviidavate tegevuste seas leiab ühiseid tegevusi, mis on peamiselt suunatud toodete eluea pikendamisega ehk asjadele antakse uus elu neist midagi uut meisterdades või korraldatakse kasutatud asjade laatasid. Koolides ja lasteaedades toimuvad meisterdamise töötoad ja seminarid, kus tutvustatakse võimalusi liigse pakendamise vältimiseks ja säästlikust tarbimisest.
Keskkonnaministeerium on sellist teavituskampaaniat korraldanud Eestis järjepidevalt juba viimased kolm aastat. Kampaania tegevustes osalemise aktiivsus on oluliselt suurenenud, igal aastal liitub kampaaniaga järjest enam riike ja riikides ürituste korraldajaid. Sel aastal aitab teavitusnädala koordineerimisel kaasa Teeme Ära Maailmakoristuse toimkond.
Tänavu osaleb Eestis toimuval jäätmetekke vähendamise nädalal 40 asutust, kes korraldavad kokku 62 üritust nii laiemale publikule kui ainult asutusesiseseid. Eriti usinad osalejad sel aastal on lasteaiad ja koolid, kes on lastele välja mõelnud mitmeid leidlikke meisterdamistegevusi, mida on võimalik erinevatest koduses majapidamises üle jäänud vanadest asjadest teha. Vaata kindlasti lisainfot osalejate ja tegevuste kohta kampaania kodulehelt www.jaatmenadal.com ja Facebookist https://www.facebook.com/jaatmenadal.
Tänasest kolmapäevani viibib Rakveres külas Ukraina Võshgorodi linna viieliikmeline linnavalitsuse ja ettevõtjate delegatsioon, kes kohtuvad Rakvere linnajuhtidega, tutvuvad Rakvere ettevõtete, linna allasutuste ja vaatamisväärsustega. Kohtumine Rakvere linnapea Toomas Varekiga leiab aset linnavalitsuses teisipäeval kella 9.30-10.30, kus linnapea tutvustab Rakvere linna arenguid
ning arutatakse vastastikuse koostöö üle.
Visiidi käigus külastatakse Rakvere Jumalaema Sündimise kirikut, Rakvere ametikooli, ASi OG Elektra Tootmine, ASi Jeld-Wen Eesti, ASi Rakvere Metsamajand, Rakvere linnust, Rakvere Kungla lasteaeda ja Rakvere spordikeskust. Möödunud aasta sügisel külastas Rakveret Võshgorodi linna ja arstide delegatsioon, kes tutvus tervishoiukorraldusega Rakvere haiglas ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Tallinnast Brüsselisse sõitva „Balti ÜPP traktori“ juhile kaasa Sven Zaceki raamatu “Pääsukese Eestimaa”, millega soovib põllumajandusvolinik Dacian Ciolose tähelepanu juhtida, et Eesti vajab nn rohestamise asemel rohkem investeeringuid keskkonnasõbralikku tootmisesse.
“Eesti aladest on 50% metsa, viiendik põllumaaks sobivast maast pole veel kasutusele võetud, meil on 1500 saart ja laidu, millest vaid kümnel on aastaringne inimtegevus. See on roheline Eesti, mis vajab investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, mitte rohestamist,” kirjutas Seeder volinikule. “Võrdsed tingimused tähendavad sageli ka üksteise erinevustega arvestamist.”
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on Balti riigid end otsetoetuste võrdsustamise küsimuses hästi kuuldavaks teinud ning kiitis põllumehi ühise tegutsemise eest. “Otsetoetused on toonud ühisele rindele kõrvuti põllumehed, poliitikud ja laiema avalikkuse,” ütles Seeder. “Vanasõnagi ütleb, et toit on enam kui meie, nii et me peame tegema kõik, mis meie võimuses, et Eesti põllumeestel oleks toidu tootmisel võrdsed konkurentsitingimused muu Euroopaga.”
Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid korraldavad 12.-22. novembrini aktsiooni „Balti ÜPP traktor“, millega nõuavad Eesti põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi EL ühisturul. Traktor jõuab Brüsselisse 22. novembril Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020.
2. kodanikuajakirjanduse konverentsil kõnelenud Christine Tatum andis inglise keeles ülevaate USAs toimuvatest meediamaastiku muudatustest ning rääkis kodanike kaasaegsest suhestumisest meedia ja riigiga.
Tatum rääkis, kuidas inimesed ilma professionaalse taustata kasutavad tehnilisi lahendusi ja viivad ellu nišiideid. See, kes mõtleb välja, kuidas muutuvate oludega kohaneda, on järgmise põlvkonna valitseja, oli üks Tatumi kandvaid ideid. Omal ajal interneti massidesse minemise eel oli ta üks meedia tehnoloogiliste uuenduste eestvedajaid Ühendriikides. Seal tekib järjest enam veebiportaale, mis vastavad kodanike kindlale nišivajadusele ja tagavad selle rahuldamiseks kõige aktuaalsemat informatsiooni. Ühe näitena tõi Tatum esile statebillnews.com-i, mis pakub teavet selle kohta, kuidas edeneb erinevate seaduste ja määruste menetlemine ja jõustamine ning millised poliitikud seda toetavad ja selle poolt hääletavad.
Samuti rõhutas ta ühiskonna- ja meediamaastiku jooni, mis peavad alati olemas olema tugeva meediamaastikuga demokraatlikus ühiskonnas: “Ajakirjanduseetika, infovabadus, meediaseadus, kirjutamine ja kajastamine, tehnoloogia.” Ajakirjaniku rollist rääkides ütles ta: “Objektiivsus on üllas müüt” (“Objectivity is a noble myth”). Tatum seletas, kuidas täielik objektiivsus ajakirjanduses on võimatu, kuid tuleb teha oma parim, et adekvaatselt sündmusi kajastada ja isiklikel vaadetel mitte liigselt mõjutada lasta. “Ma saan olla täpne ja õiglane” (“I can be accurate and fair”).
Loomulikult ei jäänud puudutamata ka sotsiaalmeedia teema. “”Lobisev klass” (“the chattering class”) on muutunud ja nõuab tähelepanu,” märkis Tatum seletades, kuidas inimesed seavad oma ootusi ja standardeid meediale ning ei pelga seda enam valjuhäälselt neile saadaolevates kanalites, nagu Facebook ja Twitter, väljendada.
Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates. Rääkides oma tööst lehetoimetustes, tõi ta temale oluliste hetkedena välja kuue inimese vabastamise surmanuhtlusest tänu tema toimetuse kirjutamisele ning korrumpeerunud kõrgete ametnike vallandamise.
Bibliotheca Baltica 11. sümpoosion toob 25.-26. oktoobril Tallinnasse Rahvusraamatukokku Balti mere äärsete raamatukogude esindajad. Seekord arutletakse, kuidas kiiresti muutuval infomaastikul paremini teadlaste vajadusi rahuldada. Algav 11. sümpoosion toob Eesti Rahvusraamatukokku 80 spetsialisti organisatsiooni liikmesriikidest. Ürituse töökeel on inglise keel, korraldajaiks Bibliotheca Baltica ja Eesti Rahvusraamatukogu.
Sümpoosioni teema on “Raamatukogudelt teadlastele: teenuste areng muutuvas ajas Balti mere äärsete riikide kogemuste põhjal” ja peaesinejaks Klaus Tochtermann Kieli Ülikoolist. Teised ettekanded tulevad Euroopa tuntud mäluasutustest ja ülikoolidest: Venemaa Rahvusraamatukogu, Herder-Institut Magdeburgis, Greifswaldi Ülikool, Soome Rahvusraamatukogu, Södertörni Ülikool, Mikolaj Koperniku Ülikooli raamatukogu Torunis, Helsingi Ülikool, Blekinge Tehnoloogiainstituut Karlskronas ja Eesti Rahvusraamatukogu.
Balti mere äärsete riikide raamatukogude tippspetsialistid otsivad vastuseid küsimustele:
Mida ootab teadlane raamatukogult olukorras, kus internet pakub tuhandeid võimalusi teabe leidmiseks ja hindamiseks?
Kui hästi suudab teadusraamatukogu kasutada uusimaid e-keskkonna vahendeid, et teadlane või uurija oleks rahul tema teenustega?
Kas raamatukogud on valmis/võimelised tegema nn rätsepatööd teadlastele personaalsete teenuste osutamisel?
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles kohtumisel EL kalandusvoliniku Maria Damanaki ning eesistuja Küprose põllumajandusministri Sofoclis Aletrarisega, et kalandussektor peab paremini ära kasutama turu võimalusi. „Peame toetama eelkõige seda, et kalurid saaksid oma sissetuleku turult,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti prioriteet on eelkõige koostöö, seda nii rannapiirkondade kui tootjaühenduste näol. Samuti peame toetama turgude arendamist ning säilitama võimaluse viidata kala päritolule.“
Seeder rõhutas, et uuel finantsperioodil peab olema võimalik jätkata juba välja kujunenud koostöövormidega. „Kalandussektori edasiseks arenguks on oluline jätkata praegusel perioodil juba määratletud rannapiirkondadega,“ sõnas Seeder. „Kalanduskogukondadel peab olema tagatud võimalus rakendada eelkõige kalandussektori vajadustele suunatud strateegiaid. Seetõttu soovime, et liikmesriik võiks jätkata juba olemasolevate piirkondade ja tootjaühendustega.“
Estofiil Anneli Kajanto (63) võttis Helsingist kaasa 13 sõpra ja tuli Saaremaale jooksma. Nad kõik kuuluvad terviseklubisse Friskis&Svettis, mis tõlkes tähendab “terved ja higised”. Rootsist alguse saanud terviseliikumine jõudis Soome 20 aastat tagasi. Selle juubeli puhul korraldaski Anneli oma klubikaaslastele üllatusreisi Saaremaale.
Kui 1978. aastal klubi looja Johan Holmsäter esimese treeningu välja kuulutas, tuli kohale ainult üks inimene. Tänaseks on liikumine levinud üle riigipiiri ja klubi liikmeid võib leida Luksemburgis, Pariisis või Norras. Helsingis kuulub klubisse 1500 inimest, üle terve maailma ulatub see number poole miljonini. Loe edasi: Terved ja higised leidsid tee Saaremaale
Tänavuste hõimupäevade Rakvere külaline on Komi rahvakoori Zorjuška ansambel, kes kolmapäeval, 17. oktoobril annab kontserdi Rakvere põhikoolis ja Eragümnaasiumis ning tähistab koos Tarvanpää seltsi ja Ingeri-Soome Eesti seltsiga Rakvere Rahvamajas hõimuõhtut. Esimene kontsert-kohtumine Rakvere Põhikoolis toimub kell 11.25-12.10, teine kontsert leiab aset kell 13.00-13.45 Rakvere Eragümnaasiumis. Seejärel tutvuvad komilased Rakverega, õhtul kell 19 algab koos Tarvanpää ja Ingeri-Soome Seltsi naisrühmaga Tedremari ühine hõimuõhtu Rakvere Rahvamajas.
Komi rahvakoor tegutseb Körtkerössi rajoonis Pödtõboki küla kultuurimaja juures ning on asutatud 1983. aastal. Koori repertuaaris on komi rahvalaulud, mida on käidud korjamas piirkonna külades. Peale rahvalaulude esitatakse komi mänge ja pulmakombestikku. Koor peab vajalikuks komi rahvapärandi tutvustamist tänapäeva publikule ja teatraliseerib folkloori. Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal.
1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.Hõimupäevade mõtteks on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, samuti teiste sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi ka oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine.
Ajakiri National Geographic avaldab oktoobrinumbris spetsiaalse uurimusloo, mille tulemusena selgus, et igal aastal sureb hinnaliste võhkade pärast tuhandeid elevante.
Arvestuste kohaselt suri mullu vähemalt 25 000 elevanti, et nende võhkadest saaks nikerdada religioosseid esemeid. Ajakiri tõstatab teema, et aidata panna piir vandlisalakaubandusele.
24. – 28. septembrini 2012 toimub Roomas ÜRO korraldatav Maailma metsanädal, mis tänavu leiab aset kolmandat korda. Selle raames on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) metsanduskomiteel (COFO) rida kohtumisi ja üritusi, millel osalevad erinevad partnerorganisatsioonid ning institutsioonid.
„Kui maailmas räägitakse jätkuvalt vaesuse ja nälja vastu võitlemisest, siis Euroopas, kus metsade pindala endiselt kasvab, on peamiseks teemaks metsade tõhusam ja mitmekülgsem kasutamine ning puidu kui taastuva toorme parem kasutus ehituses ja energeetikas,“ vahendas Roomast kohtumistel arutatut keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. „Nii Euroopas kui maailmas peetakse metsandust ja põllumajandust maaelu arengu seisukohast teineteist täiendavateks sektoriteks,“ lisas ta.
Eestil on metsa näol olemas taastuv ressurss, mille arukal ja säästval viisil kasutamine suurendab inimeste heaolu ja sotsiaalset võrdsust, vähendades samal ajal oluliselt keskkonnariske ja ökoloogilisi probleeme.
Sellel õppeaastal alustavad Valgamaa Kutseõppekeskus õpinguid Lätist pärit noored. Esialgu pakutakse neile kahte eriala, gümnaasiumihariduse baasil saab õppida logistikuks ning põhihariduse baasil ehituspuusepaks.
Logistiku eriala õpivad noored inglise keeles, tulevased ehituspuusepad õpivad läti keeles ja omandavad keskhariduse Valka Gümnaasiumis.
Valgamaa Kutseõppekeskusel valmis möödunud aastal kaasaegne õppehoone, kus on kõik tingimused tasemeõppe ja tulevikus ka täienduskoolituse pakkumiseks. Kuna Valka piirkonnas kutseõppeas utusi pole, siis on igati loomulik, et kaasaegseid õpitingimusi saavad kasutada ka naaberriigi inimesed.
Asso Ladva
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab igakuist kokkuvõtet maailma keskkonnauudistest.
Tänane välisuudiste rubriik on vägagi tehnoloogiahõnguline. Huvitaval kombel oli augustikuu keskkonnauudistes palju juttu robotite võidukäigust. Üheltpoolt kajastati seda, kuidas robotid on appi tulemas keskkonnahoiu seisukohalt, teisalt aga seda, kuivõrd uued robotid sarnanevad oma omadustelt loomadele või inimestele.
Olen korduvalt kajastanud uudiseid, mis räägivad sellest, et järjest enam välja, et inimeste ja ahvide vahelised vaimsed erinevused ei ole nii suured, kui varem arvati. Täna aga alustan uudistega teadusvallast, mis annavad märku sellest, et robotite vaimsed võimed liiguvad järkjärgult inimestele lähemale.
BBC uudised kirjutavad, et USAs Yale´i Ülikoolis on praegu sündimas robot nimega Nico, kes suudab iseend peeglis ära tunda ehk tegu on taaskord ühe sammuga mõtlevate robotite suunas. Nicot arendatakse eesmärgiga, et ta suudaks peeglit kasutada selleks, et interpreteerida enda ümbruses asetsevaid objekte, nii nagu näiteks inimene kasutab auto tahavaatepeeglit teiste autode jälgimiseks.
Robotile antakse ruumilise mõtlemise ülesandeid, kus ta peab aru saama oma käe peegeldusest. Edasi aga on plaan robotit sooritama panna niinimetatud täielikku peegli-testi, mis on klassikaline eneseteadlikkuse test. Test on välja mõeldud 1970ndatel aastatel ning senini peamiselt loomade peal katsetatud.
Loomadele antakse kõigepealt aega peegliga ära harjumiseks. Seejärel pannakse nad magama ning nende nägudele tehakse lõhnatud ja mittekombatavad värvilaigud. Sellega, kuidas loomad reageerivad üles ärgates enda peegeldusele, hinnatakse nende eneseteadlikkust. Vaadeldakse, kas loomad hakkavad kontrollima värvilaike oma kehal või reageerivad nii, nagu need ei oleks nende endi peal. Loe edasi: Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast
Seoses Euroopa Kohtu 12. juuli otsusega üleliigsete laovarude kohta, pöördub põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Eesti edasiste sammude otsustamiseks valitsuskabinetti.
„Ees on pingeline aeg, sest Euroopa Kohtu värske otsusega kaasneb väga palju juriidilisi ja rahalisi aspekte, mida tuleb analüüsida ja arvesse võtta. Eesti edasised sammud nii käimasolevate kohtuvaidluste kui ka Euroopa suunas tegutsemise osas otsustame valitsuskabinetis,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Meie ettepanek on kabinetti minna augustis. Seni valmistame põllumajandusministeeriumis ette analüüsi ning ettepanekud.“
Põllumajandusminister selgitas, et tegemist on esialgu muude põllumajandustoodete laovarusid puudutava otsusega. „Nüüd tulebki analüüsida, kas suhkru puhul on võimalik välja tuua erisusi või kehtib see kohtuotsus ka nn suhkrutrahvide kohta,“ selgitas Seeder.
13 riigi lauljaid ühendav ainulaadne muusikakollektiiv. Euroopa Eestlaste Koor tähistab oma viiendat tegevusaastat 22.-26. juulini Eestis peetava laululaagriga. Rahvusvahelise koori sünnipäevakontsert toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa pargis 24. juulil algusega kell 18. Päev hiljem, 25. juulil kell 21.00 osaleb koor Tulemängul Kanepis Jõksi laululaval.
Koori asutajadirigent Kalev Lindal ütles, et juba viiendat aastat tegutseva Euroopa Eestlaste Koori näol on tegemist tõepoolest väga unikaalse muusikakollektiiviga. „Kuna kooris laulab nii võõrsil alaliselt elavaid kui ajutiselt töötavaid eestlasi, samuti välismaalasi, kellel sügavam huvi eesti keele ja kultuuri suhtes, võib koori nimetada tõeliseks eestluse kandjaks ja tutvustajaks Euroopas ning maailmas,“ rääkis Lindal. „Võib vaid ette kujutada, mida tähendab 13 riigis elava kooriliikme kokkusaamine proovi jaoks, ent seda rohkem suudetakse väljendada ürgeestlaslikku vaimu. Koori lauljate kooskäimine, soov ühiselt musitseerida ja pühendumus annavad silmad ette nii mõnelegi kohalikule kodueesti
kollektiivile.“
Looduse Omnibussi ja Fenno-Ugria Asutuse tänavune ühisretk viib Karjalasse – reisiseltskond külastab nii Venemaa kui ka Soome poolt ning jõuab isegi Solovetsi saartele.
30. juunist 9. juulini kestev reis keskendub Karjala kui ürgse looduse, igavikulise ajaloo, Kalevala ja kaunite laulude maa tundmaõppimisele.
Helsingi kaudu liigutakse Kuhmosse ja külastatakse Sommelo rahvamuusikafestivali. Sealt edasi minnakse üle piiri Viena-Karjalasse Kalevala runolauljate küladesse Uhtuasse ja Jyskyjärvisse.
Reisi kaugeimaks sihtmärgiks on Solovetsi saared. Külastatakse ka Karjala kaljujooniseid Belomorski lähistel ning Valge mere kanalit.
Taas kord vaatab Omnibussi seltskond üle Karjala rahvusküla Kinnermäki (Kinerma). Siis käiakse Sortavala vanade traditsioonidega laulupeol ning sõidetakse läbi Helsingi tagasi Tallinna. Soovijad saavad külastada ka Laadoga järves asuvat Valamo saart.
Looduse Omnibussi alustas reisijate eelregistreerimist juba kevadel, huvi reisi vastu oli väga suur. Fenno-Ugria poolt korraldavad reisi Viia-Kadi Raudalainen ja Jaak Prozes, viimane on ka reisi juht.
Greenpeace algatas hiljaaegu uue mahuka rahvusvahelise kampaania “Päästke Arktika”, millesse on kaasatud suurel hulgal rahvusvahelisi kuulsusi, teadlasi, maadeuurijaid, äritegelasi ja keskkonnakaitsjaid. Kampaania nõuab Arktika vetes piiramatu kalastamise ja nafta puurimise lõpetamist. Kampaania sai alguse just tänavu juunikuus- ajal, mil Rio de Janeiros toimus ÜRO säästva arengu juubelikonverents Rio+20 ning ajal, mil Shell teeb lõplikke ettevalmistusi nafta puurimiseks Alaskal.
“Arktika on sattunud rünnaku alla ning seetõttu peaksid inimesed üle maailma hakkama selle eest võitlema,” ütles Greenpeace´i juht Kumi Naidoo. “Avamerel nafta puurimise ja piiramatu kalastamise lõpetamine aitaks meil hoida seda väärtuslikku paika ja nelja miljonit inimest, kes Arktika piirkonnas elavad,” lisas Naidoo.
Järgmiseks aastaks on kavandatud Haanja Puhke- ja spordikeskusesse Euroopa MV suvebiathlonis 25.-28. juulini. Eile kohtusid Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni, SÜ Võru Beathloni ja Haanja valla esindajad, et arutada võistluste korraldamisega seotud küsimusi. Võistlustele oodatakse ca 100 sportlast 15 riigist. Varasemalt on Haanjas korraldatud järgmisi rahvusvahelisi biathloni võistlusi: Talvine Armee MM 2007. aastal ning IBU CUP etapid suvebiathlonis 2008. ja 2011. aastal.
2. kodanikuajakirjanduse konverentsil kõnelenud Christine Tatum andis inglise keeles ülevaate USAs toimuvatest meediamaastiku muudatustest ning rääkis kodanike kaasaegsest suhestumisest meedia ja riigiga.
