Loe edasi: Maailmakoristajad kogusid inspiratsiooni lumisest Eestist!
Rubriik: maailm
Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem
Tänasel Tallinnas toimuval Teeme Ära! Maailmakoristus 2012 konverentsil esitasid ligi 40 riigi delegaadid prügitalgute korraldamise kogemuste jagamise kõrval ka praktilisi ideid, kuidas vähendada inimtegevuse tulemusena tekkinud üleliigset prügi ja jõuda jäätmevaba ühiskonnani.
Näiteks Liibanonis on valminud prügikoristuslaeva prototüüp, millega plaanitakse prügi korjama hakata merest. Mitme riigi meeskonnad peavad oluliseks arendada välja kooliprogrammid, mis õpetaks säästlikke valikuid ja keskkonnasõbralikku elustiili juba lastele. Konverentsil toimunud diskussioonides toodi esile ka maksusüsteemide ümberkorraldamise vajalikkust, et see toetaks keskkonnasõbralikku tootmist ja tootedisaini.
Paljude riikide, sealhulgas ka näiteks Nepaali, probleemiks on inimeste vähene valmisolek probleemi tunnistada: “Nepaalis on suurim väljakutse see, et inimesed ei taha teadvustada keskkonnas olevat prügi kui probleemi. Paljuski seetõttu, et inimesed lihtsalt ei tea, kuidas prügi keskkonnasõbralikult käidelda või selle tootmist vähendada,” selgitas Nepaali delegaat Prabin Paudel. Nepaallane pidas kasulikuks ka kohapeal loodud kontakte, sponsorlussuhteid ning toimivaid lahenduste näiteid erinevatest riikidest.
Kreeklane Harry Vlassopoulos selgitas, et sealseks lahendamata probleemiks on näiteks ehitusjäätmete käitlemine, sest ehituse käigus tekib palju erinevat liiki prügi, mida ei taheta või osata keskkonnasõbralikult käidelda. “Õppisime nende riikide kogemustest, kus ehitusprügi on taaskasutatud. Kreekas ehitatakse maju nii, et ei mõelda üldse, mis saab sellest majast hiljem, kuid majade konstrueerimisel peaks juba mõtlema ka sellele, kuidas toimub hiljem näiteks lammutamine, mis saab jäätmetest jne,” selgitas Vlassopoulos.
Konverentsil tutvustati ka juba toimivat “Zero Waste” (eesti keeles: jäätmevaba) liikumist, mille esindaja Joan Marc Simon rääkis, et 80% maailmas tekkivast prügist on taaskasutatav ning ka ülejäänud jäätmete käitlemiseks on lahendused võimalikud. Simoni sõnul ei ole probleem niivõrd tehnoloogias, vaid inimeste teadlikkuses ning seadusloome ja poliitikate puudulikus rakendamises. 2004. aastal loodud liit teeb aktiivselt koostööd ülikoolide, valitsuste ja organisatsioonidega, pakkudes standardeid ja lahendusi, kuidas minimaliseerida prügi tootmist. Loe edasi: Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem
Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last
Jaanuari esimesel nädalal said 75 Shianda küla last Lääne-Keenias endale uue koolivormi, sandaalid ja muu vajaliku, et alustada või jätkata oma kooliteed. See sai teoks tänu eestlastele, kes toetavad nii põhikoolilapsi, keskkooliõpilasi kui ka neid, kes peavad minema erikooli füüsilise puude tõttu.
Juba teist kooliaastat järjest läheb sel nädalal suur hulk Shianda küla lapsi kooli tänu Eestist saabuvale toetusele. Kui eelmisel aastal käis eestlaste toel koolis poolsada last, siis tänavu lisandus neile veel paarkümmend vanemateta last.
Orvud Lydia, Issac ja Absack lähevad kooli tänu Tallinna Ühisgümnaasiumi 7. klassi õpilase Mairen Mangussoni, tema klassikaaslaste ja inglise keele õpetaja Triin Noorkõivu algatusele. Kodanikupäeva eel novembris sündis mõte korraldada koolis globaalse kodaniku laat, kus õpilaste omatehtud suupistete ja käsitöö müügist kogutud raha sooviti annetada Aafrika lastele hariduse omandamiseks. Esialgsed lootused koguda ühe lapse kooliraha 40 euri täitusid mitmekordselt. Lydia, Issac ja Absack saavad kogutud toetusega koolis käia lausa kolm aastat. Loe edasi: Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last
Noorte taliolümpiamängudel esindab Eestit 17 sportlast
Eesti Olümpiakomitee tutvustas I Noorte taliolümpiamängudel osalevat Eesti koondist, kuhu kuulub 17 noorsportlast. Noorte taliolümpiamängud toimuvad 13.-22. jaanuarini Innsbruckis, Austrias. Mängudest võtab osa 1059 noort sportlast vanuses 15 kuni 18. Esindatud on 60 riigi sportlased, kes võistlevad 15 alal.
Eesti Olümpiakomitee lähetab Innsbrucki 17 noorsportlast, kes võistlevad 7 spordialal. Arvukaimalt on Eesti esindatud laskesuusatamises ja curlingus (4 sportlast) ning iluuisutamises (3 sportlast).
Eesti delegatsiooni juht on Merle Kaljurand. Rohkem informatsiooni leiab siit.
Eesti Olümpiakomitee tegevust finantseeritakse suures osas ettevõtete sponsortoetuste abil. EOK sponsorid on Elion Ettevõtted, EMT, ERGO, JCDecaux, Monton, Nike, Olympic Casino Eesti, Paf, Silberauto ja Tallinna Sadam
Allikas: EOK
Maailma keskkonnauudiste keskmes oli detsembris ilm
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib tänases KUKU Ilmaparandaja saates detsembrikuiseid keskkonnauudiseid laiast maailmast:
Sarnaselt Eestile räägivad teiste hulgas ka näiteks Soome uudised praegu sellest, kuivõrd eriline on tänavune soe talv. Yleisradio uudisteportaal kirjutab, et eriliselt soe on praegune talv just Lõuna-Soomes. Ja Läänemerel ei ole nii vähe jääd nähtud alates 1930ndast aastast. Detsembrikuus mõõdeti rekordiliselt palju sooja Ålandis, Kemiös, Salos ja Helsingis. Viimati oli soojemat sorti talv Lõuna-Soomes 2006ndal aastal ja Põhja-Soomes 2007ndal aastal.
Õhutemperatuurid Soome mereäärsetel aladel olid tänavu novembris ja detsembris aastakümneid mõõdetud keskmisest viie kraadi võrra soojemad. Sademeid tuli detsembrikuu jooksul Soomes rohkesti, Lõuna-Soomes ja osades Lapimaa paikades tuli kaks ja pool korda rohkem vihma, lörtsi ning lund kui keskmiselt.
Siiski on detsembris lumesadu olnud Soomes tavapärasest väiksem. Lõuna-ja Lääne-Soome on olnud peaaegu lumevaba, kuigi harilikult on neis piirkondades detsembris 5 kuni 30 cm lumikatet. Kõige sügavam lumi on tänavu mõõdetud Kirde-Soomes asuvas Puolankas.
Soome uudised kirjutavad ka sellest, et lumevaba ja pehme talv häirib metsas elavate karude talveund. Näiteks on Lappeenranta lähistel nähtud talveuinakust ärganud karu, kes tõenäoliselt otsis uut sobivat koobast. Kuna vihma on olnud Soomes palju ja lund vähe, siis usutavasti hakkavad paljud karud liikuma, et otsida kuiva koobast, kus talveund magada. Loe edasi: Maailma keskkonnauudiste keskmes oli detsembris ilm
Eestlane kirjutas raamatu Lätimaa eestlastest
On ilmunud Hannes Korjuse raamat „Lätimaal eestlasi otsimas”.
Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad? Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks.
Neil Eesti päritolu inimestel, keda saatus on mingil hetkel lühemaks või pikemaks ajaks Lätimaale toonud, ning ka neil, kes on seal paikseks jäänud, on mõlemast naabermaast kujunenud erineva kangusega emotsioonid. On neid, kellele Lätimaal elades on Eesti jäänud „õnnemaa võrdkujuks ja ideaaliks”, ja on neid, kellele Riia tähendas elu kõige õnnelikumat perioodi: „On kevad, puud on õrnrohelised ja päike paistab mulle otse vastu. Mina muudkui lähen, muretu ja vaba”.
On neid, kes Eesti „kastiühiskonnast” Lätimaa „vabamatesse oludesse” tulnud, ja neidki, kelle jaoks Lätis viibitud aastad jäid vaid pikaks komandeeringuks, sest „ei ole täielikku õnne võõrsil, olgu armastus kui suur tahes”. Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud: alates Eduard Vilde „Tabamata ime” Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit „võrgutas”, kuni Arvo Valtoni „Arvidi maailmareisideni”, kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et „Riia on augus…” Seepärast on raamatus püütud käsitleda ka „virtuaalseid rahvuskaaslasi” – neid, kes elavad kirjandusväljadel.
100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012
Tänaseks juba rohkem kui 80 erineva riigi ühisaktsiooniks kujunenud Teeme Ära Maailmakoristus 2012, algab täpselt 100 päeva pärast – 24. Märtsil 2012. Algava aasta jaanuaris antakse ettevalmistustele avapauk riikide eestvedajate kogunemisega ühiskonverentsil Tallinnas.
Täpselt saja päeva pärast algav Maailmakoristus koosneb Teeme Ära prügikoristustalgute eeskujul korraldatavatest ühepäevastest koristusaktsioonidest, mis toimuvad erinevates riikides kohalike tiimide eestvedamisel 24. märtsist kuni 25. septembrini 2012. aastal.
Hetkel on ettevõtmisega kaasa tulnud eestvedajad 83-st erinevast riigist, kes kõik on oma riigi koristustalgute ettevalmistustega erinevas faasis. Riigid, kes on algatusega liitunud leiab siit.
Omavahel kogemuste jagamiseks ning edasiste plaanide täpsemaks paika panemiseks tullakse kokku Maailmakoristuse konverentsi raames, mis toimub 12.-15. Jaanuarini Tallinnas. “Niivõrd kirjut ja põnevat seltskonda ei ole Tallinnas varem nähtud – tegemist on tõeliste tegijatega väga erinevatest riikidest ja kultuuridest, keda ühendab soov puhtama kodu ja maailma heaks midagi konkreetset ära teha,” sõnas Teeme Ära partnersuhete juht Eva Truuverk. Loe edasi: 100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012
Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma
Eile Tallinnas lasteasutustele korraldatud seminaril esinenud Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen ütles, et Helsingi linn on võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedade toitlustuses mahetoidu regulaarset tarbimist. Mahetoidule üleminek toimub järk-järgult. Sel aastal alustati maheteraviljasaaduste pakkumisega, järgmisel aastal mahepiimatoodete pakkumisega.
„Iga kolmas eine süüakse väljaspool kodu ning toidutootmisahel moodustab kuni 1/3 kogu tarbimisega seotud keskkonnamõjudest,“ ütles Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen. „Soomes on kõikidele põhi- ja keskkoolilastele koolitoit tasuta, see tähendab, et ligi miljon last sööb Soomes iga päev tasuta sooja toitu. On väga tähtis, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. Seepärast on vastu võetud otsus, et avalik sektor peab käituma pioneerina ja näitama head eeskuju mahe-, kohaliku ja hooajalise toidu kasutamisel. Mahetoidu projekti kaasatakse lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, aga ka talunikud ja väiksemad tarnijad, et oleks võimalikult kiiresti võimalik kohaneda tarbijate vajadustega. See projekt annab ka mahetootjatele suurepärase võimaluse oma toodangu müümiseks ja tootearendusega tegelemiseks,” rääkis Irma Kärkkäinen.
„Mahetoidule üleminekul on kaks võimalikku strateegiat. Esimene neist, kus tavakoostisosad lihtsalt asendatakse mahekoostisosadega, muutmata seejuures toitude retsepte ja toiduvalmistamise viise, toob tavaliselt kaasa kulude kasvu 20-30%. Teine strateegia on järk-järguline üleminek, kus toitumisharjumusi muudetakse nii toiduvalmistamise, retseptide kui ka toidu tooraine osas – selle võttega võib saavutada suuremas osas mahetoidule ülemineku lisakulutusteta. Muidugi nõuab see strateegia üleminekusse investeerimist, nt töötajate koolituse osas. Ning alustada tuleb riiklikest strateegiatest, poliitikast,“ sõnas Kärkkäinen. Loe edasi: Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma
Täitus 20 aastat inimõiguste väärtustamist taasiseseisvunud Eestis
2011. aasta oli maailmas inimõiguste vallas tormiline – inimõigused said erakordse tähelepanu osaliseks.
Suur panus selles oli s
otsiaalmeedial, mis aitas infot jagada ja ühiskondlikke muutusi nõuda. Tuhanded inimesed otsustasid avalikult oma õiguste kaitseks välja astuda – toimusid protestiaktsioonid Tuneesias, Kairos, Madriidis, Londonis, New Yorkis ja paljudes teistes linnades. Tänu sotsiaalmeediale, mida on raske tsenseerida, jõudsid mitmed inimõiguste rikkumised kiiresti avaliku tähelepanu keskpunkti.
Eesti Inimõiguste Keskuse juhatuse liige Kari Käsper lisas: “Igaühel on võimalik inimõiguste rikkumise vastu välja astuda ja oma töökohas, koolis või kogukonnas inimõigusi au sees hoida. Erilise tänu võlgneme aga nendele, kes üle maailma inimõiguste eest välja astuvad, riskides sageli enda või oma lähedaste elu või vabadusega.”
Eestis on kahekümne aasta jooksul inimõiguste tagamisel saavutatud märkimisväärne edasiminek, ent siiski on mitmeid kitsaskohti. Eesti inimeste teadlikkus inimõigustest on vähene ning sageli ei teata ka võimalusi, mis oma inimõiguste kaitseks olemas on.
Inimõiguste keskuse juhatuse liige Marianne Meiorg sõnul said Eestis eelmisel aastal enim tähelepanu võrdse kohtlemise ning kohtumenetlusega seonduvad teemad, sealhulgas liiga suured riigilõivud, mis takistavad paljudel kohtus oma õiguste kaitsmist.
10. detsembril 1948. aastal võttis ÜRO peaassamblee vastu inimõiguste üldeklaratsiooni, millega kinnitati, et inimõigused on universaalsed ja kehtivad kõikidele inimestele ühte moodi. Sellest tulenevalt tähistatakse üle maailma iga aasta 10. detsembril rahvusvahelist inimõiguste päeva.
Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mis edendab inimõiguste kaitset nii Eestis kui ka mujal. Keskus pakub regulaarset õigusnõustamist võrdse kohtlemise valdkonnas ja õigusabi varjupaigataotlejatele ning pagulastele. Igal aastal jälgitakse inimõiguste olukorda Eestis ning antakse selle põhjal välja aastaaruanne.
Durbanis lepiti kokku Kyoto protokolli pikendamises
Durbanis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil jõuti pärast maratonläbirääkimisi kokkuleppeni pikendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist reguleerivat Kyoto protokolli ning jõuda kõiki riike hõlmava õiguslikult siduva leppeni aastaks 2015.
“Kokkulepe, et uus, üleilmne raamistik heitgaaside õhkupaiskamise vähendamiseks hakkab hõlmama ka kõiki suuri majandusi, on oluline samm edasi. Sisuliselt on 2015. aastaks valmima pidava leppe näol tegu esimese kõiki saastajaid puudutava kohustuste võtmisega heitgaaside õhkupaiskamise vähendamiseks,” selgitas Durbani kliimaläbirääkimistelt naasnud keskkonnaminister Keit Pentus. “Suurem hulk tööd seisab nüüd muidugi alles ees, sest uue, üleilmse kliimalepingu detaile hakatakse järgmise aasta algusest alates kokku leppima ja lihvima.” Loe edasi: Durbanis lepiti kokku Kyoto protokolli pikendamises
“Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse
Viinis, Austria parlamendis toimuval Euroopa Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee keskkonna- ja veemajanduskomitee istungil on kesksel kohal Eestist alguse saanud “Teeme ära” kampaania viimine Euroopa- ja Vahemere piirkonna riikidesse.
Komitee otsustas menetlusse võtta ühisraporti “Let’s do it”, kui Euroopa Vahemere Liidu 2012. aasta prioriteet keskkonna puhastamiseks, prügimajanduse stiimuliks ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Raportöörideks valiti komisjoni esimees, Austria parlamendi liige Stefan Schennach ja Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär. Lõunariikidest panustavad raporti koostamisse Iisraeli ja Palestiina esindajad.
Sooäär rõhutas oma ettekandes, et Rainer Nõlvaku eestvedamisel Eestis alguse saanud initsiatiiv “Teeme ära” liitis ürituse sünnimaal kümneid tuhandeid inimesi, millel on suur potentsiaal kasvada globaalseks ettevõtmiseks, aidates kõikjal kaasa keskkonnateadlikkuse tõstmisele. Loe edasi: “Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse
Maailma keskkonnauudised keskendusid novembris Jaapanile
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen heidab kord kuus KUKU Ilmaparandaja saates pilgu möödunud kuu keskkonnauudistele maailmas:
Möödunud kuul figureeris välismeedias jõuliselt taaskord Jaapani tuumaõnnetuse teema. Novembris pääsesid ajakirjanikud esimest korda uudistama Jaapani tsunami- ja maavärinaõnnetuses kahjustada saanud Fukushima tuumajaama ümbrust. Esimeste reportaažide kohaselt on olukord Fukushima ümbruses kaheksa kuud pärast õnnetust endiselt sünge ja täielikult kaoses.
New York Times´i Tokyo büroo juhataja Martin Fackleri sõnutsi on kogu Fukushima ümbruskond kõikjal täis killustikuhunnikuid. Fackler kirjeldas, et reaktorid on endiselt ümbritsetud rusudega- sealhulgas kortsutatud metalli, lömmis veepaakide ja kahjustada saanud veoautodega. Selline olukord annab tunnistust selle kohta, kui energiamahukas on olnud reaktorite kontrolli alla saamine. Radiatsioonitase on seal endiselt kõrge, rääkis Fackler BBC raadiole. Kõik territooriumil viibinud pidid kandma kaitserõivastust, kahekordseid kindaid, plastikust jalakaitsmeid ja juuksevõrke ning gaasimaske. Loe edasi: Maailma keskkonnauudised keskendusid novembris Jaapanile
Anti allkirjad noorsooalasele koostööleppele
Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.
Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013. aastatel on koostöökohtumiste teemadeks: noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.
Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.
Juku-Kalle Raidi vahetähelepanekuid Moskvast
“MOSKVA, ZELENOGRAD: Vahetähelepanekuid Vene valimistelt. On kõikvõimalikke jaoskondi, täiesti normaalseid sealjuures (kus näiteks esineb kandidaatide nimekiri). On aga ka raju kräppi. On jaoskondi, kus lihtsalt polegi mingit nimekirja ja teatatakse, et Jedinaja Rossija kandidaat (muuseas ainuke) on Medvedev. Võin rahuga öelda, et 4,5 valimistunni jooksul on korduvalt takistatud meile kui vaatlejatele ligipääsu jaoskonda üldse. Näiteks on väidetud, et valimiskomisjoni esimehe Tšurovi allkirjaga tõend pole mingi alus ringinuhkimiseks. Mis ei tähenda muidugi, et ma alla andsin. Ikka sai sisse tungitud. Kõige naljakam lugu juhtus ühes jaoskonnas, kus nõuti sissepääsuks ei midagi muud kui Jedinaja Rossija kirjalikku luba.
Muidu aga meenutab üldmiljöö Nõukogude aega. Reibas tantsumuusika ja puhvetid. Ühes puhvetis müüdi lisaks saiakestele ja mänguasjadele ka tantsivat näärimehe mütsi. Väino Linde sai endale näärivana-näolise stressipalli.”
KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb täna kell 14 KUKU raadios algavas saates Ilmaparandaja kokkuvõtte põnevatest oktoobrikuistest keskkonnauudistest laias ilmas.
Iirimaalt tehtud uuringust selgus, et 90 protsenti Iirimaa elanikest on teadlikud sellest, et patareide viskamine tavaprügi hulka on keskkonna suhtes vastutustundetu ja kahjulik tegevus. Samas kõik need 90% inimestest ei käitu sellest teadmisest lähtuvalt. Seetõttu on praegu algatatud üle terve Iirimaa suur kampaania, et teavitada inimesi veelgi enam patareide eraldi kogumise ja taaskasutamise vajalikkusest. Kui iga Iirimaa elanik tagastaks praegu spetsiaalsesse kogumiskohta ühe patarei, siis hoiaks see prügimägedelt eemale 100 tonni kasutatud patareisid.
Iirimaa keskkonnaminister Phil Hogan ütles, et Iirimaal on tema Euroopa naabrite seas väga keskkonnateadliku riigi reputatsioon, kuid mis puudutab vastutustundlikku patareide tagastamist, siis selles osas on veel paljutki ära teha.
Euroopa Liidu jäätmepoliitika näeb ette, et septembriks 2012 peaks kõikides Euroopa riikides kokku kogutama 25% patarei ja akujäätmeid ning septembriks 2016 juba 45%.
MTÜ EES-Ringluse hinnangul tagastatakse Eestis kasutatud patareidest umbes 23% ehk 50 tonni patareisid aastas. EES-Ringlus on kasutanud senini Soomes asuvat patareide ümbertöötlustehast.
MTÜ EES Ringluse tehtud uuringu kohaselt oli 2009. aastal 66% nende küsitlusele vastanud Eesti inimestest teadlikud, et kõikidesse patareide müügikohtadesse saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. 2010ndal aastal olid juba 75% kõigist vastanutest sellisest võimalusest teadlikud. Ja 2011. aastal tehtud uuringu kohaselt teadsid aga 83% vastanud Eesti inimestest, et igas müügikohas saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. Seega on teadlikkus kolme aastaga kasvanud 26%.
Patareide keskkonnaohtu on viimasel kolmel aastal Eestis tehtud uuringu kohaselt teadvustanud 85-88 protsenti küsitletutest. Nii et võib vast teha kokkuvõtte, et Iirimaaga võrreldes polegi eestlased selles vallas üldse kehvas seisus. Loe edasi: KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid
Võrumaa õpilaste käsitööd jõudsid Aluksnesse
Laupäeval avati Võrumaa õpilaste rahvusvaheline käsitöönäitus Aluksnes, Lätimaal.
Näitusel osaleb 13 üldhariduskooli, lisaks Võru Kunstikool oma noorema astme õpilaste töödega. Näituse valmistasid ette 14 Võrumaa õpetajat. Näitusel on välja pandud traditsioonilised käsitööliigid. Tikitud padjad, tõmblukkudest rosetid, lihtsalõikelised, kuid huvitavad ja praktilised kudumid ja heegeltööd on vaid osa tütarlaste tööde loendist. Poiste töödest pakuvad huvi klaaskaunistusega puulaekad, klaasvitraaž, puidust riidevarnad, mida on võimalik sobitada igasse interjööri, valgustid ja laserlõiketööd. Poiste tööde arvukas väljapanek kõneleb sellest, et töö- ja tehnoloogiaõpetus on Võrumaa koolides populaarne.
Koostöö Aluksne ja Võrumaa käsitööõpetajate vahel on kestnud ligi kolm aastat. Õpetajad on vastastikku töökogemusi vahetanud ja metoodikapäevi korraldanud nii Eestis kui Lätis.
Kertu Künnapuu
Siberi laulik annab kontserdi Haanjas
On tore võimalus kuulata imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt, kes esitab kitarril endaloodud romansse. Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest… kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aegajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.
Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 118 albumit, ligikaudu 2000 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru
Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad: “Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid…”
Kontserditasu annetuslik (alates 2€).
Allikas: Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 253054164
Rakvere punklaulupidu pälvis Läänemere Linnade Liidu kultuuripreemia
Neljapäeval, 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu (LLL) peakonverentsil jagati välja kultuuripreemiad. Rakvere punk laulupidu pälvis LLLi kultuuripreemia oma innovatiivse ja julge lähenemise eest laulupeotraditsiooni ühendamisel kaasaegse punkmuusikaga.
Kultuuripreemiaga kaasneb ka rahaline preemia.
Tänavu 11. juunil toimunud II punk laulupidu oli Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peaüritus Rakveres. Rakvere ja tõenäoliselt kogu maailma teisel punklaulupeol osales ligemale 2000 lauljat 80 kollektiivist ja neid vaatas ligi 7000 käepaelaga pealtvaatajat. Punklaulupeo idee autori ja lavastaja oli Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe.
Hilje Pakkanen
September tõi mitmeid tuumajaamade arutelusid
Kord kuus sirvib KUKU Ilmaparandaja saates ajakirjanik Mirjam Matiisen keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema valik septembrikuul toimunust on siin:
Septembri keskpaigas avati Inglismaal maailma esimene mähkmete ümbertöötlemistehas, kus eraldatakse mähkmetest plastik- ja kiudosad. Edasi saab neid materjale kasutada erinevate toodete valmistamiseks- näiteks katusekivide ja mitmesuguste torude tootmiseks. Tehases töödeldakse ümber ka hügieenisidemeid ja täiskasvanute uriinipidamatuse mähkmeid.
Mähkmed teadagi annavad meie keskkonnale päris korraliku koormuse, sest tavalised plastikupõhised mähkmed lõpetavad kõdunemise erinevate arvutuste põhjal 300-500 aasta pärast. Loe edasi: September tõi mitmeid tuumajaamade arutelusid
Rootsis lõppes päästeõppus
Täna jõudis Rootsis Nynäshami lähistel lõpule seni suurim Läänemere rannikureostustõrje õppus Boilex 2011, millest võtsid Rootsi, Soome ja Vene reostustõrjeekspertide kõrval osa ka Eesti spetsialistid.
Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Rootsi vetes kahe laeva kokkupõrge, mille tagajärjel valgub naftatankerist merre ligi 20 000 tonni naftat.
Kolmepäevase õppuse eesmärk on tõsta Läänemere-äärsete riikide valmisolekut reageerimaks suurtele reostustõrjeoperatsioonidele, parandades erinevate riikide teadmisi üksteise ressurssidest ja kaasamise protseduuridest.
Harjutatati reostussündmuse info edastamist, rahvusvahelise abi kaasamist ning laiaulatusliku reostuse likvideerimise juhtimist. Samuti mängiti läbi avamerel ja rannikul reostuse kokkukogumine ning reostunud lindude puhastamine.
Sindi ja Limbaži ehitavad automudelite juhtrajad
Eesti ja Läti programmi raames sai suve alguses heakskiidu rahaeraldus Sindi ja Limbaži automudelite juhtradade ehitamise projekt. Nüüd on projekt saanud lõpliku heakskiidu ja jõutud järgmisesse etappi, kui teisipäeval, 20. septembril, sõitsid projekti eestipoolne koordinaator Johannes Mets ja Sindi linnapea Lätti, et sõlmida partneritega ametlik koostööleping.
Limbaži linnapea ja Sindi linnapea allkirjastasid ühisprojekti lepingu, mille järgi tehakse koostööd juhtradade ehitamisel mõlemasse linna ning hakatakse korraldama ka automudelismi huviliste laagreid. Automudelite juhtrajad projekteerib nii Sinti, kui ka Limbažisse ja tellib nende ehitamise Jânis Raìe-Raìis. Radade projekteerimine algab eeldatavat oktoobri teises pooles ning need valmivad järgmisel aastal.
Automudelite juhtradade ehitamise ühisprojekt on Sindi ja Limbaži noorte ettevõtmine, kelle huvialaks on automudelite juhtrajasõit. Projekti eelarveline maksumus on 33970 eurot. Eesti-Läti programmi rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel Euroopa Regionaalfondi vahenditest.
Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi linnavalitsus
Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi
Lodjaseltsi viikingilaev Turm asus eile teele Euroopa kultuurimetropolide poole, et koos purjevarjuteatri, ansambliga Svjata Vatra, Kinobussi ja Rändava Lodjakojaga vürtsitada Eesti, Belgia ja Prantsuse riigi koostöös sündivaid suurejoonelisi kultuuriüritusi – Eesti kultuuri päev “Bestonia” Antwerpenis ning kultuurifestivali “Estonie tonique” Pariisis.
2009. a valminud viikingilaev Turm viib Euroopasse kaasa ka sõnumi laevandusajaloo harukordsest leiust – Saaremaal hiljuti päevavalgele tulnud muinaslaevast, mis on tõenäoliselt Läänemere vanim leitud purjelaev. Muistsete viikingite kombel merele sügistorme trotsima siiski ei minda. Turm sõidab Paldiskist Antwerpenisse kaubalaeva pardal ja sealt edasi treileril, et Pariisis kõht lõpuks märjaks teha.
Eesti kutsub Soome kultuurigurmaane külla
EASi turismiarenduskeskus käivitas Soomes kampaania „Tuliko kulttuurinälkä?“ („Kas tuli kultuurinälg?“), millega loodab Eestisse meelitada põhjaanbritest kultuurituriste.
Kolm nädalat kestva kampaania fookuses on EASi teatel sügisesed kultuurisündmused, disain ja Eesti parimad toidukohad.
„Kuna Helsingi kannab järgmisel aastal maailma disainipealinna tiitlit, on see nende jaoks hetkel aktuaalne teema, mistõttu kõrgendatud huvi on garanteeritud. Kuna septembri lõpus toimub ka meie traditsiooniline Disainiöö sündmus, siis loodame sellele ka põhjanaabreid kutsuda,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Kampaania keskendub Suur-Helsingi ja Tampere piirkonnale, sihtgrupiks on kultuurihuvilised vanuses 25-55 aastat. Eesti piirkondadest keskendutakse kampaanias Tallinnale, Tartule ja Pärnule.
Tänavu I poolaastal viibis Eesti majutusettevõtetes 360 795 soomlast, kes veetsid siin kokku 720 022 ööd. Mullu sama perioodiga võrreldes oli tänavu majutusi 1,5 protsenti rohkem ja ööbimisi 1,6 protsenti rohkem.
„Seda võib pidada heaks tulemuseks, kuivõrd Soome turistide ja eriti nende ööbimiste arv kasvas 2010. aastal märkimisväärselt. Jätkuv tõus oleks juba tõsine kindaheitmine iseendale, kuivõrd soomlasi käib Eestis niigi kõvasti rohkem kui teisi naabreid, seega
teeme nüüd tööd, et saavutatut hoida,” kommenteeris Mutso.
Toidu kallinemine maailmas peatus
Augustis jäid toiduainete hinnad maailmas juuliga võrreldavale tasemele, selgus ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon FAO neljapäeval avaldatud statistikast.
FAO poolt arvutatav maailma toiduhindade indeksi augusti keskmine väärtus oli 231 punkti ehk punkti võrra vähem kui kuu varem. Samas oli indeks võrreldes 2010. aasta augustiga tõusnud 26 protsenti. Kõigi aegade kõrgeimal tasemel oli FAO toiduhinna indeks tänavu veebruaris – 238 punkti.
Indeksi arvutamisel on aluseks võetud aastatel 2002-2004 maailmas valitsenud hinnatase, mille alusel määrati indeksi baaspunktisummaks 100. Seega on toit ligemale kümne aastaga maailmas kallinenud rohkem kui kaks korda.
Suurematest toidugruppidest kallines augustis teravili – 2,2 protsenti ning protsendise tõusu tegi kuuga läbi ka liha. Seevastu
piimatooted ja suhkur odavnesid mõnevõrra.
Keskkonnauudiseid maailmast
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb KUKU raadio saatele Ilmaparandaja kord kuus kokkuvõtte põnevamatest keskkonnauudistest laiast maailmast. Saade on eetris täna kell 14:
Augustikuu välisuudistes oli seekord ohtralt juttu ninasarvikute salaküttimisest. Väidetavalt on läinud Aasias liikvele müüdid, et ninasarviku sarvedega saab ravida vähi- ja insuldiohvreid. Ajalehe „The Observer“ andmetel aga kasutatakse Kaug-Ida maade alternatiivmeditsiinis ninasarviku sarvesid kõikvõimalike teistegi haiguste raviks, alates düsenteeriast, lõpetades unetusega. See kõik kokku on tohutult suurendanud ninasarvikute salaküttimist.
Ninasarviku sarve kilohind on tõusnud juba üle 50 tuhande inglise naela. Kuna see on juba suurem kui kulla, teemantite, kokaiini või heroiini kilohind, siis on ninasarvikute olukord läinud vägagi pingeliseks. Ajalehe The Guardian andmetel makstakse Hiinas ninasarviku sarve eest kaks korda suuremat kilohinda kui kulla eest.
Eriti tugevalt on astunud ninasarvikute kaitseks välja Inglismaa, kus korraldatakse mitmeid kampaaniaid, mis kummutavad müüte nende sarvede ravivast mõjust. Samuti korraldab Inglismaa vastavasisulisi seminare Lõuna-Aafrikas-, kus ninasarvikute salaküttimine on praegu väga levinud. Loe edasi: Keskkonnauudiseid maailmast