Eesti Noorsooteater korraldab koostöös Läti ja Leedu kolleegidega 27.–29. mail ühise Balti visuaalteatri esitlusfestivali. Festivali programmis on 13 lavastust ja 21 etendust Leedust, Lätist ja Eestist.
Rahvusvaheline seltskond teekonnal Kiviaja külasse. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Lõppenud nädala viimastel päevadel toimus Pärnus Läti, Leedu, Eesti Erasmus+ strateegilise partnerluse projekti “Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?” koolitus.
Aleksandras Lysiukas. Foto: Vievise kultuurikeskus
11. märtsil märkasid mööda Lembitu tänavat liikunud pärnakad Raeküla Vanakooli paraaduksel lehvimas kõrvuti Eesti lipuga ka Leedu trikoloori. Külalised Vievisest avasid Leedu taasiseseisvumise päeval harrastuskunstniku Aleksandras Lysiukase maalinäituse “Pilk Leedule”, mis on osa kahe riigi linnade vahelisest ühisprojektist „Kultuuride sild: Vievis-Pärnu”.
Septembris osalesid Rail Balticu globaalse projekti koordinaatori RB Rail AS-i esindajad öörongide töörühma avaistungil. Töörühma kutsus kokku Rahvusvahelise Raudteeliidu (UIC) linnadevahelise ja kiirühenduste komitee (Intercity & High-Speed Committee), et anda öörongide operaatoritele ülevaade võimalustest, mida Rail Balticu projekt pakub.
Piiritähised Mõisaküla lähedal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Käesoleval nädalal alustasid Maa-amet ja Läti Ruumiandmete Informatsiooni Agentuur geodeetiliste mõõtmistega mõlema riigi piirialal. Mõõtmised viiakse läbi 15-40 kilomeetri laiusel alal kumbagil pool piiri sama metoodikat kasutades.
RB Rail AS on valinud globaalse projekti energiavarustuse juurutamiseks inseneriteenuse pakkuja (ENE Konsultant). RB Rail ASi korraldatud rahvusvahelise hanke võitis konsortsium DB Engineering & Consulting GmbH, IDOM Consulting, Engineering, Architecture, S.A.U. ja Italferr S. p. A.
Virtuaalse Rail Balticu ideerongi pilt. Visualiseering: RB Rail AS
Ühisettevõte RB Rail AS on kujundanud virtuaalse ideekiirrongi, mis ühendaks Balti riike Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga. RB Rail-i eksperdid tegid kavandi, et anda parem ülevaade kiirrongi eelistest. Visuaalid põhinevad üldisel rongimudelil, et vaatajal oleks lihtsam ette kujutada tulevast rongi. Kiirrongi toimimiseks kasutatakse elektrit.
Eestis Prisma, Selveri, Rimi, Maxima, Coopi ja Comarketi poodides toodangut müüv Baltikumi juhtiv munatootja Balticovo teatas, et läheb üle puurivabale munatootmisele ning on alustanud väga kindlat teekonda munakanade heaolu parandamise suunas.
Vaatamata keeleinimeste asjatundlikele märkustele kümnekonna aasta kestel kohtab jätkuvalt pressiteadetes ja ajaleheartiklites meid Euroopaga ühendava raudteeprojekti nimetuse väärat kasutamist.
Ühisfest “Pärnu – noorte inimeste linn”. Foto: Urmas Saard
Siinsele lehele on pea 850 artikli tuhandete illustreerivate fotode hulgast valitud sadakond ülesvõtet, mis avaldatud Külauudiste infoveskis aastal 2020.
Suvise pööripäeva lõke Lätis Ķoņu kalns’i mäel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu Y-klubi sõbrad Riiast – folkloorirühma Silavoti liikmed – kutsusid täna kell 18.00 ühinema energeetilise valguse ja soojuse tseremooniaga. Nad ütlevad: „Kohtumiseni elava tule ääres (hajutatult ja vaimus) talvise pööripäeva energiaterohkel kolmandal päeval” ja soovivad Head Uut Päikeseaastat.
Tanel Kiik, sotsiaalminister. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti kolme Balti riigi kokkulepitud nn „Balti Schengeni“ reegleid täitnud. Kokkulepe võimaldab siseriiklikke erandeid, mida on teinud kõik kolm osapoolt ja Eesti on nendest Balti kolleege ka alati teavitanud.
Enduro 2020 Sindis, A grupp Ants Volmerson (Äksi), Bruno Põldäär (Haapsalu), Reio Lõhmus (Haapsalu), Janis Nabokins (Läti), Everts Hemmelis (Läti), Sergejs Matjuskovs (Läti). Foto: Johannes Mets
Reedel, 03.juulil peale kella 15.00 hakkasid Sinti kogunema võistlejad Lätist ja Eestist, et läbi viia järjekordne võistlus pikamaasõidus. Tegemist on võistlusega kaheliikmeliste meeskondade vahel PR-24 klassis ja sõidetakse 30 minuti kaupa läbi kõik kaheksa rada.
Zenta Bobovica ja Piia Karro-Selg lätlaste liigol. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Nüüd siis suvise pööripäeva aegsed tähistamised tähistatud ja väsitavast lõõgastusest pühadejärgselt taas üle saadud. Suuri pidustusi ei korraldatud ja sedavõrd rohkem kasutati võimalust pere, sõprade ja lähemate tuttavate seltsis viibida. Mõnel lubas juhus osaleda aasta lühemal ööl ka lõunanaabrite juures ja võrrelda nähtut, kuuldut, kogetut eestlaste tavade ja harjumustega.
Anna Ziemele, Piia Karro-Selg, Aina Milajeva, Biruta Krumina. Foto: Urmas Saard Külauudised
Перевод на русский язык в конце статьи в комментариях
Möödunud nädala laupäeval ja pühapäeval tegid Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja sama rahvusvahelise ühenduse Eesti kuberner Mikko Selg Pärnust väljasõidu Läti ning Leedu klubidesse, avades ühtlasi 13. juunil Livanis uue klubi – Y Service Club Livani Labdariba.
Täna möödub 300 aastat parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüübi, vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni sünnist. Mais. 15 aastat tagasi avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm.
Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.
Vabariigi Valitsus otsustas, et järgmise nädala teisel poolel leevenevad Eesti ja Soome vahelise piiriületuse piirangud ning taastub Eesti, Läti ja Leedu elanike ja neis riikides seaduslikult viibijate vaba liikumine.
Helsingi Läänesadamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase korraldusega leeveneb alates 14. maist piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis järgmisest neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.
Balti peaministrid Jüri Ratas, Krišjānis Kariņš ja Saulius Skvernelis leppisid täna toimunud videokohtumisel kokku töötada selle nimel, et avada Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiri 15. mail.
Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard / Külauudised
[pullquote]Videokohtumisel arutati ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist mandri-Euroopaga ja Rail Balticu projekti edenemist.[/pullquote]“Tähtis on, et omavahelise piirikontrolli kaotamine toimuks Balti riikide elanike jaoks turvaliselt ja sujuvalt. Selleks peame oma tegevusi hästi koordineerima,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Kava detailides peavad kokku leppima valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nüüdseks on kõiges kolmes Balti riigis koroonaviirusega seotud olukord oluliselt paranenud ja valitsused arutavad piirangute leevendamist.
Peaminister Jüri Ratas leppis täna videokonverentsil oma Läti ja Leedu ametikaaslaste Krišjānis Kariņši ja Saulius Skvernelisega kokku, et Balti riigid moodustavad ühise töögrupi, mille eesmärk on koordineerida piirangute leevendamist piiridel.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrite videokohtumine. Foto: Henri-Kristian Kirsip
Eesti, Läti ja Leedu peaminister kõnelesid piirangute leevendamisest ja tervisekriisist väljumise plaanidest ning pidasid seejuures väga tähtsaks oma tegevuste koordineerimist kolme riigi vahel. „Meie tänane olukord on parem kui paar nädalat tagasi. Nakatunute arvu kahanemine ja haiglaravil viibivate inimeste stabiilne arv annavad lootust, et peatselt võime hakata mõtlema mõnede piirangute leevendamisele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.
„Piirangute leevendamisel on kindlasti väga oluline vahetada infot naabritega nii epidemioloogilise olukorra kui viirusevastaste meetmete kohta. Peame ühiselt leidma selle õige hetke, millal saame alustada vastastikuste liikumispiirangute leevendamisega piiridel,“ lausus Ratas.
Peaminister tõi veel esile head koostööd Läti ja Leeduga inimeste kodumaale tagasipöördumise abistamisel. „Näiteks on meie inimesed välisriikidest saanud koju tagasi pöörduda nii erilendude kui ka parvlaevareiside abil,“ sõnas peaminister Ratas.
Balti riikide peaministrid leppisid kokku, et kohtuvad videoülekande vahendusel järgmisel nädalal uuesti. Siis tulevad lisaks tervisekriisile kõne alla ka suured piiriülesed koostööprojektid. Eesti on tänavu Balti Ministrite Nõukogu koostöö eesistuja.
Riia kesklinnas rippuvad kiiged kutsuvad Pärnusse puhkama lätikeelse sõnumiga „Pärnu asub kohe ümber nurga“.
Lätikeelne sõnum kiigel tähendab “Pärnu asub kohe ümber nurga”. Foto: Annija Ikše
Lõunanaabrite pealinna parki riputatud kiiged on osa Lätti suunatud turismiturundusest, millega meelitatakse lätlasi madalhooajal Pärnusse puhkama tulema. Sinistes toonides käsitsi maalitud puidust kiikusid ehivad Eesti suvepealinna tuntumad sümbolid ja paigad: Pärnu muul, Iseseisvuse väljak, rannaelevant, Kesklinna sild, linnalehmad, ajaloolised pargid, rattateed jne.
Kiikede asukohaks valitud Kronvalda park on riialaste seas populaarne puhkeala, kus veedab aega palju lastega peresid. Eile üles pandud esimesed kiiged leidsid kohe aktiivset kasutust. Kiiged jäävad Kronvalda parki novembrini. Kiiged valmistas Pärnu osaühing Vaas & Vaas.
Laiem Pärnut sihtkohana tutvustav turunduskampaania algab oktoobris. Selleks ajaks valmib Kronvalda pargi kiikedest video, mille kandvaks ideeks on: „Pärnu asub kohe ümber nurga, anna hoogu juurde ja oledki kohal!“
Lätlastele, eeskätt just riialastele suunatud kampaaniat korraldab Pärnu linnavalitsus koostöös Pärnu spaade ja hotellide ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.
Kui ma laupäeva hommikul olin teel Läti Vabariigi pinnal asuvasse Võnnu linna raudteejaama, peatusin hommikukohvi joomiseks kuue kilomeetri kaugusel paiknevas hotellis. Võõrastemaja teenindajaga vesteldes sai noorele naisele kiiresti selgeks, et hõlpsaim viis oleks tee juhatamise ja transpordivahendi soovitamise (buss või takso) asemel rändur isiklikult sihtkohta viia.
22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto: Urmas Saard
Jüri Trei ja Māris Niklass. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta.[/pullquote]Polnud ise sellise lahkuse osutamiseks vähimatki vihjet teinud ja minu üllatus oli suur kui ta küsis, kas mul oleks aega paarkümmend minutit oodata? Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta. Jah, muidugi oli mul aega. Meie lühike sõit möödus elavas ja meeldivas muljete vahetamises. Koguni nii meeldivas, et unustasin küsida toredate inimeste nime, rääkimata siis hotelli nime märkamisest. Kahju. Aga võibolla polnudki nimi kõige tähtsam. Palju olulisem oli järjekordne kogemuslik kinnitus heast läbisaamisest naabritega mitte üksnes riiklikul tasandil, vaid ka üksikisikute vahel.
Suvefestivalid meelitavad igal aastal kokku üha rohkem osalejaid ja valik kasvab pidevalt. Muusikaürituste mitmekesisus on juba tavapärane, kuid uurides täpsemalt naaberriikide festivalide kavasid, leiab veel laias valikus muud meelelahutust erinevates vanustes osalejatele, alates tantsu- ja teatrilavastustest kuni unustamatute kontsertideni.
Riia festivali ajal, 16-18 augustil, on kogu linnas ühistransport tasuta. Foto: Urmas Saard
Käesoleva aasta naaberriikide suveüritusi tutvustab rahvusvaheliste bussireiside vilunud korraldaja Euroline juhataja Edmundas Pavlovas.
Läti
Suvehelid
3-4. augustil toimub Riias üks suurimatest Läänemere rannikupidudest, otse mereliival paiknevate teatri- ja muusikalavadega. Muusikatähed nagu Cheat Codes, Mika, Calvin Harris on juba varem seal esinenud. Festival on suurepärane esinemiskoht Baltimaade noortele muusikutele, kes alles alustavad oma tähelendu.
Riia linna festival
Igal aastal, Riia linna pidupäeva tähistamise ajal, toimub seal rohkelt tasuta meelelahutusi. Saab maitsta kõige maitsvamaid toite, vaadata mitmesuguseid tänava ja professionaalse kunsti näituseid, ilutulestikku. Festival toimub 16-18 augustil. Pidupäevade ajal on kogu linnas tasuta ühistransport.
Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.
Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto: Urmas Saard
[pullquote]Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė[/pullquote]Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.
Sindi Naisliit kuulas Riia toomkirikus Ilva Lempa orelimängu ja tegi jalutuskäigu jõulupühade eelses Riia vanalinnas.
Riia toomkirik. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Lätti jõudes laulis Maimu Läti hümni[/pullquote]Käesoleva nädala kolmapäeval kulges teekond lumisest Sindist uduga varjutatud Riiga reisi- ja keelejuhi Maimu huvitavate jutustuste saatel. Juttu vürtsitasid paraja mõõdutundega naljakalt öeldud lausekillud. Kiiresti sai selgeks seegi, et läti rahvas väärib kõigiti lugupidamist. „Kas kõik mäletavad, kuidas öelda läti keeles palun ja tänan?” Ja Maimu tuletas meelde, et palun on lūdzu ja tänan – paldies. Seda vist isegi enamik seltskonnast teadis või oli vähemalt korduvalt kuulnud. Aga kuidas tagasisõidul küsida näiteks kaks kasti viina? Siis pidanuks ütlema lūdzu divas kastes degvīna. Maimu rääkis sellestki, kuidas eristuvad läti keeles naiste ja meeste nimed. Naise nime lõpus on a või e, mehe nimi lõpeb s tähega. Läti keel on tugevasti mõjutatud liivi keelest, mistõttu sõna rõhk asub sarnaselt eesti keelega esimesel silbil. Tundes hästi läti keelt, polnud Maimu Eestimaal elades unustanud sõnakestki eesti keelt, mille oskus kipub paljudel eestlastel järjest kasinamaks muutuma. Kui ikka eesti keeles on olemas mõni Läti kohanimi, siis kasutab Maimu eestikeelset sõna ja teab selle kõrvale öelda ka lätikeelse kohanime.