MIS VÄRD SEE RAIL BALTICA ON?

Mis on pildil valesti? IDOM Rail Baltic

Vaatamata keeleinimeste asjatundlikele märkustele kümnekonna aasta kestel kohtab jätkuvalt pressiteadetes ja ajaleheartiklites meid Euroopaga ühendava raudteeprojekti nimetuse väärat kasutamist.

Püüdsin leida mõnda selle teemalist käsitlust ajakirjandusest. Vähese otsimise järel sattus näppu 2017. aasta 8. septembril avaldatud Peeter Pälli artikkel “EKI keelekool: Raudtee Baltik”. Teisena leidsin Maalehest pea kümne aasta taguse intervjuu, mille tegin Trivimi Vellistega, pealkirjaks “Kentsakas eurokeel”.

Peeter Päll kirjutas toona Postimehes Rail Baltica hädast, et ühte nimesse segatakse kahte keelt: inglise (rail) ja ladina (Baltica). Keelemees selgitab, et ladinakeelne sõna on grammatiliselt küsitav, sest Baltica on naissoo vorm, mille juurde peaks käima naissoost põhisõna. Nimetuses Via Baltica on kõik korras, sest kogu nimi on ladinakeelne ja via (tee) on naissoost sõna. Inglise sõnadel grammatilisi sugusid pole ja seega ei saaks ladina sõna olla naissoovormis.

Päll meenutas aastat 2011, kui projekt alles käivitus ja mitmed teadjad sellele tähelepanu juhtisid, teiste hulgas Emakeele Seltsi keeletoimkond ja Trivimi Velliste. “Õnneks tuli siis käibele grammatiliselt korrektne Rail Baltic, mis vähemasti keeletundjate kõrva ei riiva,” osundas Päll.

Muidugi on kogu see nimeloome naeruväärne, täieliku keelevõhiklikkuse tunnismärk

On tähelepanuväärne mäletada, et 2011. aasta veebruaris toimunud Balti Assamblee presiidiumi koosolekul Põhja-Norras Tromsø’s arutati paljuräägitud Rail Baltica küsimust. Minu küsimusele, mida arutati, vastas tollane Balti Assamblee esimees Velliste, et ei räägitudki selle projekti tuleviku väljavaadetest, vaid hoopis kentsakast nimekujust – rail baltica. Ka Vellistei rääkis samast probleemist, et ingliskeelsele sõnale rail on külge poogitud ladinakeelne naissoost täiend baltica. Ladina keeles omavad sõnad grammatilist sugu, nagu ka näiteks vene või prantsuse keeles. “Kui inglise sõna püütakse tingimata ladina täiendiga ilustada, siis miks just naissugu? Miks mitte balticus (meessugu) või balticum (kesksugu)? Muidugi on kogu see nimeloome naeruväärne, täieliku keelevõhiklikkuse tunnismärk. See on kunagi kellegi poolt tekitatud copy paste´iga nimest Via Baltica, mis on otsast lõpuni ladinakeelne ja täiesti korrektne. Ei maksa oma nina toppida keeltesse, mida ei tunta! Ei maksa ladina keelt lörtsida, inglise keelest rääkimata!”

Velliste tundis huvi: “Kes seda väljendit esimesena kasutas! Kas keegi Eestist, Lätist, Leedust või hoopis Brüsselist?” Eriti üllatavaks pidas ta tõsiasja, et Brüssel on sellist silmatorkavat harimatust ametlikult nõnda kaua talunud, olgugi et Balti Assamblee on sellele ebakõlale ka varem tähelepanu juhtinud.

Neile ei taheta, vist ka viisakusest, väga pinda käia

Euroopa Komisjon on Henrik Hololei isikus (kes vastutas just transpordi projektide eest) reageerinud positiivselt ja tunnistanud ainumõeldavaks nimekuju – Rail Baltic. Euroopa Komisjon nõustus tähelepanujuhtimisega ja ametlikes dokumentides kirjutati edaspidi – Rail Baltic.

Kuid Eestist hullemana näib olukord olevat Lätis. Vigane baltica kipub levima Riiast. Seal on tehtud koguni kunstiliselt kujundatud seda sõna kujutav logo, mis asuvad hoonete seintel. Eesti ametiisikud on asjale tähelepanu juhtinud ja Eestis kasutatakse vigast nimekuju järjest harvem. Aga lätlastega on häda. „Neile ei taheta, vist ka viisakusest, väga pinda käia. Informeerisin ka Ragnar Kondi Valgas ja ta on asjast aru saanud. Aga Riias vist on mõned asjaga seotud ametnikud jäärapäised, kaitsevad oma pagunite au, ei suuda viga tunnistada. Hea oleks, kui Lätis keegi asjast kõva häälega räägiks,” arutles Velliste.

Urmas Saard