Rubriik: Läti

Homme avatakse Riia ja Tartu kunstikoolide õpilaste ühisnäitus Riias Euroopa Liidu majas

Tartu kunstikooli õpilase töö, mida Riiga kaasa võtta ei saanud, sest asub Tartu Kutsehariduskeskuse seinal.

65-aasta vanune Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60-aasta vanune Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid suurejoonelise ühisnäitusega Euroopa Liidu majas Riia vanalinnas aadressil Aspazijas Boulevard 28. Väga erinevas tehnikas tööd on välja pandud I korruse kunstituppa.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga ja mõttemängudega tänavapinkide teemal ”Sa oled see, millel istud!”
Näitus avatakse homme, 1. juulil kell 16 ja jääb lahti kuni 29. juulini.
Sirsnigi apsveicu jus sakara ar jubileju! Õnnitlused juubeli puhul!

Piret Paluteder

Tõrvas avatakse kohvik Läti Saatkond

Täna, 26. märtsil avatakse ametlikult Tõrva linna uus kohvik Läti Saatkond. Toitlustuskoha pidaja OÜ Narmet omanike sõnul tuleb kohviku nimi asjaolust, et Valgamaa lõunanaabriks on Läti Vabariik ning lätlased on linna ja kogu maakonna sagedased külastajad.

Kuna Lätil (ega ka teistel riikidel) Kagu-Eestis oma saatkonda ei ole, siis olgu see kohvik kummardus lätlastele. Kohvik on tegutsenud tegelikult alates 14. märtsist ja selle esimeseks kliendiks oligi Läti Vabariigi kodanik.

Kohvik on muidugi mõeldud kõigile – meelepärast sööki ja jooki leiavad sealt nii hommikused kohvitajad, lõunapausi pidajad kui õhtused ajaveetjad. Juba selle aasta suvel soovitakse kohviku juurde rajada ka väliterass koos laste mänguväljakuga. Kohvik paikneb Tõrva keskväljaku ääres ja seal on kokku 30 istekohta.

Allikas: Siim Ausmees, Tõrva Linnavalitsus

Märts on Viljandimaa ja Põhja-Läti noortevahetuste kuu

Viljandi maavalitsuse poolt korraldatava noorte osalusprojekti raames viiakse Viljandimaa ja Põhja-Läti noorte vahel läbi noortevahetusi „Maailm on mu naabruskonnas!“, kus ühe valla või linna noored saavad käia kas oma maakonnas või teises riigis teise noortegrupi
tegemistega tutvumas.

Noortevahetuste „Maailm on mu naabruskonnas!“ eesmärgiks on pakkuda võimalust tutvuda lähemalt mõne teise Viljandimaa või Põhja-Läti valla-linna noorteeluga ja peamiste asutuste-organisatsioonidega, mis selle arendamisega tegelevad; pakkuda võimalust tutvuda lähemalt sealsete noorte osalusvõimalustega; saada häid mõtteid ja soovitusi enda jaoks ning samuti anda tagasisidet ja soovitusi teistele vastu ja saada uusi tuttavaid teistes Viljandimaa või Põhja-Läti paikades.

Igast Viljandimaa ja Põhja-Läti vallast ja linnast on ühel noortegrupil võimalik osaleda ühel sellisel noortevahetusel. Noored saavad koos noorsootöötajaga valida, millisesse kohta nad minna tahavad kas Eestis või Lätis, või anda märku, kas nad on huvitatud võõrustamisest. Osalusprojekti raames kaetakse noortevahetuste sõidukulud. Samuti aidatakse kaasa kohtumiste aset leidmisele omapoolsete kontaktide, korralduslike küsimuste ning nõuannetega kohtumiste sisu ja päevakava osas.

Noortegrupid koos juhendajatega saavad anda sellest, kuhu ja millal nad minna tahavad, märku kuni 11. märtsini Viljandi maavalitsuse noorte osalusprojekti projektijuhile kas e-posti (siiri.liiva@viljandimaa.ee)
või telefoni teel (5624 5617).

Projekt tegevus on osa pikaajalisest noorte osalusprojektist, mida Viljandi maavalitsus viib läbi Viljandimaal ja Põhja-Lätis noorte osaluse ja kaasamise suurendamiseks ning noorte ja otsustajate dialoogi arendamiseks. Kõik projektis osalejad aitavad kaasa ühe uuendusliku ja
teedrajava ettevõtmise elluviimisele. Projekti läbiviimist toetavad Viljandi maavalitsus ja programm Euroopa Noored noorte demokraatiaprojektide alaprogrammi kaudu.

Võrumaa koolijuhtide delegatsioon sõidab tutvuma Läti kolleegide tööga

28. veebruarist 2. märtsini külastavad Võrumaa koolijuhid, omavalitsuste esindajad ning hariduse arengu töörühma liikmed Läti Vabariigi Riia regiooni, et tutvuda viimastel aastatel ellu viidud muutustega Läti haldus- ja hariduskorralduses. Koolide külastamise käigus tutvustavad piirkonna koolide direktorid arenguid hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisel , õpilastele võimalustes
põhikooli järgsel edasiõppimisel ning kooli suutlikkusel järgida riiklikke haridusreforme.
Võru maakonna ja endise Riia rajooni koolijuhtide vastastikused töövisiidid algasid juba 2006. aastal, kuid majanduslikud raskused ning töökorralduse muutused mõlema riigi hariduse juhtimises muutsid suhtlemise tagasihoidlikuks. Hoolimata sellest, et Riia regioon on Võrumaast elanike arvult paarkümmend korda suurem, ollakse töiste suhete jätkumisest huvitatud mõlemal pool.
Allikas: Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond

Riia ja Tartu võtavad mõõtu jäähokis

19. veebruaril toimuvad Tartu Lõunakeskuse liuväljal Riia ja Tartu noorte jäähokimeeskondade sõpruskohtumised, millega tähistatakse kahe linna sõprussuhete kuuendat aastapäeva.

Tasuta ürituse avamine on kell 10.00, pool tundi hiljem alustavad kohtumist U12 meeskonnad, kell 12.30 algab U18 mäng.

Jäähoki sõprusmängude korraldamise idee algatajad on Tartu volikogu esimees Aadu Must ning Riia volikogu esimees Nils Ušakovs.

Tartu ja Riia vahelised sõprus- ja koostöösidemed sõlmiti ametlikult 14. märtsil 2005.

Laima tähendab õnne

Laima kommid ja šokolaad on nüüdseks paljude meie inimeste lemmikud. Aga kas teate, mida tähendab sõna “Laima”
LAIMA on Balti rahvaste muinasusundis ja mütoloogias saatusejumalanna.
Läti rahvausundis oli Laima õnne-ja saatusejumalanna ning ühtlasi inimese elukäigu, raseduse, sünnituse, kodu, pere, abielu ja surma valitseja.Teda on kujutletud ka kui saatuse personifikatsiooni – ebaõnne all kannatav inimene võis näiteks kiruda “oma Laimat”. Laima koos Karta ja Deklaga (keda on nimetatud ka tema õdedeks) moodustasid saatusejumalannade kolmiku, milletaolisi on teisigi indoeuroopa rahvaste usundites (võrdluseks nornid, parkad, moirad). Samuti indoeuroopa ühispärandile iseloomulikult oli Laima saatusekuduja ning talle ohverdati kootud esemeid, riideribasid jms.
Leedu muinasusundis oli Laime õnne- ja abielujumalanna, kodukolde kaitsja, ka valguse ja pimeduse jumalanna. Tema sümboliks oli pärnapuu ja sellel kukkuv kägu, ta võis ka ise esineda käo kujul. Laime kujuga olid ilmselt seotud ka linnuküünistega haldjad laumad, kes esinesid tihti kolmekaupa, abistasid virku ja karistasid laisku naisi ning olid osavad kudujad. Rahvaluules esinevad kohati Laime õdedena Giltine, Dekla, Karta ja Magyla. Tihti esines Laime Leedu mütoloogias sünnituse ja vastsündinute kaitsjana ning tema paariliseks ja ühtlasi vastandiks oli surmajumalanna Giltine.

Tulekul suur tantsude öö Gikši kultuurimajas

15.-16. jaanuaril 2011 toimub Põhja-Lätis Gikši kultuurimajas suur tantsude öö, kuhu kogunevad rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad Baltimaadest, kes osalevad aktiivselt folkloori- ja tantsuklubiliikumises ning on muidu aktiivsed. Pidu algab laupäeva, 15. jaanuari õhtul kell 20.00 ja kestab pühapäeva, 16. jaanuari varahommikuni.

Tegemist on Baltimaade rahvamuusikute suure kokkusaamispeoga, kus on palju tantsuklubilisi erinevatest linnadest ja mitmest riigist. Eesti rahvamuusikuid ja tantsijaid on Gikši peol tavaliselt väga palju olnud ja nad on silmatorkavalt mitteuimased ja toredad. Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Gikši tantsude ööle!

Täpsem info: Triinu Nutt, tel 55602102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule

Foto: garavasara.com

Enne jõule toimus Vikerkaaresilla eestvedamisel koosolek, kus arutati lõunanaabrite lätlastega koostöövõimalusi luua ühine veebiväljund “Sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule”, kaasates lisaks Eestile ja Lätile ka Leedu, Ukraina kogukonnad ning inglise ja vene keelt kõnelevate inimeste kogukonnad. Ühises ringis tutvustati oma seniseid tegevusi ning tulevikuvisioone.

Lätlased – Gara Vasara meeskond (GaraVasara.com), Juris (endine teleprodutsent), Vadim (ettevõtete ja veebilehtede platvormi ehitajate konsultant), Eriks (endine teleuudiste reporter) rääkisid oma projekti sünnist ning visioonist luua suurem, kogu Baltikumi ja teisi naaberriike kaasav sotsiaalne võrgustik. Gara Vasara on sõnade mäng ning tähendab tõlkes “pikk suvi”, aga ka “suur vaimsus”. Loe edasi: Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule

Avalda arvamust Baltimaade ühise kultuuriportaali osas

Loov Eesti meeskond soovib teada saada, mida arvavad inimesed Baltimaade ühisest kultuuriportaalist. Projekti eestvedajad on ette valmistanud lühikese küsimustiku, millele oodatakse vastuseid.

Kui sul on aega, võid ka vastata. Kokku on esitatud 10 küsimust (inglise keeles) ning ankeedi täitmine ei tohiks võtta rohkem kui viis minutit. Küsimustiku leiab siit. Ühist Baltimaade kultuuriportaali tutvustava esitluse (eesti keeles) saab alla laadida siit.

Allikas: Loov Eesti

Lätlane paiskab müüki küüslauguveini

Lätis Limbaži lähedal elav John Harald Brown valmistab veini ekstravagantsetest toorainetest – tammelehed, kasemahl, nõgesed ja punapeet. Neid veine sobiks pakkuda ka tipprestoranides, kirjutab Maaleht.

Kõige eksootilisem tooraine, millest Brown veini on kääritanud, on küüslauk. Tõsi, joomiseks see vein eriti ei passi. Küll aga annab ta huvitava maitsenüansi igasugustele marinaadidele.

Lõhna ja maitsebukett on tammelehtedest valmistatud kuival veinil loomulikult kesisem kui viinamarjaveinil, kuid jook on siiski nii hea, et pakub lisaks teadmisele eksootilisest algmaterjalist ka maitseelamuse.

Sommeljee Enna Kallasvee hinnangul on Browni veinid omas klassis täiesti tasemel ning mees ise tark ja suurepärane veinimeister: „Oleks selliseid inimesi rohkem, oleks maailm palju rikkam.“

Valga ja Valka maakondi
ühendab 80 kilomeetrit matkaradu

Eesti ja Läti avasid ühiselt Valga ja Valka maakondasid läbiva Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hõlmab 80 kilomeetrit matkaradasid. Ala kulgeb mööda piirijõge Koivat/Gaujat. Eesti poolel Valga ja Lätis Valka maakonda loodud pärandkultuuri ala hõlmab kolme erineva pikkusega rada.

Neist pikim on 60 kilomeetrine piiriülene jalgrattarada koos 29 erineva huvipunktiga, mis ühendab Valga maakonna Tellingumäe ja Valka maakonna Olinase külasid. Seitsme huvipunktiga 18-kilomeetrine jalgrattarada algab ja lõpeb Tellingumäe parklas. Samas kohas algab ja kulmineerub ka 2-kilomeetrine, üheksa huvipunktiga rada.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on ühisala  eesmärk tutvustada piirkonna eripalgelisi pärandkultuuri objekte. “Näiteks vanad talu- ja mõisahooned, veskid, piirimärgid, tähelepanuväärsed puisniidud, ohvrikivid ning –männid. Rajad ühendavad juba olemasoleva RMK vaatetorni ning looduskeskuse,” lisas Timberg.

Nii riigi- kui eramaid läbivad rajad on tähistatud, objektide juurde on paigaldatud infotahvlid. Radade algus- ja lõpp-punktides ning piiriületuskohas on eesti-, läti- ja ingliskeelsed infobrožüürid.

Pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala valmis projekti juhtpartner Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), Läti riigimetsa haldaja State Forest Service ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooni koostööna.

Looduse Omnibuss viib Ümera kangelaste radadele

Kuna neil päevil möödub 800 aastat eestlastele võidukast Ümera lahingust, teeb Looduse Omnibuss laupäeval retke Ümera kangelaste radadele.

Esmalt peatutakse Otepää linnamäel, mis oli üks eestlaste lähtepunkte 1210. aasta sõjaretkeks. Läti pinnale jõudses tehakse esimene peatus Rubene (Papendorfi) kirikus, kus Liivimaa kroonika autor Henrik oli pikka aega lätlaste preester. Tema on ka ainsana kirjutanud oma kroonikas Ümera lahingust.

Veel täna, neljapäeval, teeb Looduse Omnibuss aga retke Jäneda uude teatrimajja Pulli talli, kus mängitakse Uku Uusbergi muusikalist müsteeriumi JÕUD.

Loe lähemalt www.looduseomnibuss.ee

Eestlaste päev Veclaicenes

Läti piiri ääres Veclaicene (Vana-Laitsna) valla keskuses Kornetis peeti laupäeval, 14. augustil juba viiendat korda eestlaste päeva. Kokku sai paarsada ühiste juurte või lähedase elukohaga lätlast ja eestlast.

Korneti rahvamaja korraldatud üritusel esinesid Veclaicene segaansambel, Misso naisansambel, Põlva meeskoor, Lüllemäe kammerkoor, Puiga segaansambel, poisteansambel Võrust ning Kegumsi rahvamaja naiste tantsurühm Rasa ja vokaalansambel Kvelziedi.

Veclaicene rahvamaja saalis toimus looduslikest materjalidest valmistatud käsitöö näitus-müük.