Rubriik: Lääne-Virumaa

Rakvere Teater tänab publikut erakordse aasta eest

2011. aastal esietendus Rakvere Teatris 8 uuslavastust ning anti 352 etendust, mis teeb aasta iga päeva kohta peaaegu ühe etenduse. Neist 232 etendust toimus statsionaaris ning 120 väljasõitudes. Väljasõidu-etendused omakorda jagunevad 56 linnades ja 64 maal toimunud etenduse vahel. Kokku käis Rakvere Teatri etendusi aasta jooksul vaatamas 68 485 külastajat, neist täiskasvanuid 47 374 ja lapsi 21 111.

“Esmalt kummardus ja tänu kõigile kolleegidele Rakvere Teatris, teatri- ja kultuurimaastikul – selja taha jäi ilus ja elamuslik aasta. Veel sügavam kummardus aga publikule, kes hoolimata segasest ajast leiab aina enam tee kultuuri ja teatri juurde, sõnas teatri juht Joonas Tartu. „Vaatame tulevikku positiivselt ning kutsuma kaasa mõtlema, ütlema ja nautima kõike seda huvitavat ja rikastavat, mis me ümber pidevalt toimumas!”

Rakvere Teater soovib kõigile imeilusat uut aastat ja ootab teatrisõpru külla ka värskel aastanumbril, mille sisse on planeeritud tuttavaid lemmikuid, hulganisti väljasõite ja mitu eriilmelist uuslavastust, millest esimene, „Armastus tööpostil“ stardib 18. veebruaril.

Väike-Maarja rahvamajal on uus juhataja

Alates tänasest töötab Väike-Maarja rahvamaja juhatajana Kalev Pärtelpoeg (pildil).

Uuelt rahvamaja juhatajalt oodatakse Väike-Maarja rahvamaja tegevuse juhtimise, kultuuriürituste, isetegevus- ja huvialaringide töö ning elanikkonna vaba aja veetmise korraldamise kõrval ka kaasaaitamist kohaliku seltsielu edendamisele.

Kalev Pärtelpoeg on seni töötanud kultuuri-, huvitegevus- ja noorsootööjuhina mitmel pool Jõgeva- ja Järvamaal ning korraldanud meelelahutusüritusi laiemalt üle Eesti.

Eelmise aasta augustikuus korraldati ümber seni ühise juhtimise all tegutsenud Väike-Maarja valla rahvamaja struktuur. Valla rahvamaja senine direktor Ville-Markus Kell lahkus ametist 1. augustist. Väike-Maarja ja Simuna rahvamaja jätkasid kumbki omaette valla hallatava asutusena ja oma põhimäärusega. Simuna rahvamaja tööd asus juhtima seni kunstilise juhina töötanud Auli Kadastik. Väike-Maarja rahvamajas jätkas kunstilise juhina Heli-Liivia Komp ning vallavalitsus kuulutas sügisel välja konkursi juhataja leidmiseks.

Rakvere otsib konkursiga metsapealinna tunnuslauset

Rakvere linn kandideerib 2012. aastal Eesti metsapealinna tiitlile. Seoses sellega kuulutab Rakvere linnavalitsus välja tunnuslause konkursi „Rakvere metsapealinn 2012″.

Konkursi eesmärk on leida Rakvere linnale metsapealinna aastat iseloomustav ainulaadne tunnuslause, mis peaks olema lihtne, omapärane, lahe, meeldejääv ning kandma endas huvitavat ja positiivset sõnumit. Tunnuslauset peab olema võimalik kasutada Rakvere linna tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel. Tunnuslause peaks olema esitatav ka vähemalt inglise keeles.

Kõik konkursitööd peavad olema märgistatud autori nime ja kontaktandmetega. Konkursitööd tuleb saata 6. jaanuariks e-posti aadressil: linnavalitsus@rakvere.ee või kinnises ümbrikus aadressil Tallinna 5, Rakvere 44306, varustatuna märgusõnaga „Metsapealinn” .

Konkursist võivad osa võtta nii üksikisikud kui ka autorite kollektiivid. Konkursi võitjat tunnustatakse.

Konkursitööde hulgast valib võidutöö välja žürii.
Konkursi tulemused avalikustatakse Rakvere linna kodulehel.

Alanud aasta toob Rakverre ja Haapsalusse Eesti spordiaasta suursündmuse

Alanud aastal 3.-15. juulini peetakse Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kuni 19 aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.

U-19 EM-finaalturniir on Eesti jaoks ajalooline sündmus, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis ning ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril. Euroopa meister selgub 15. juulil A. Le Coq Arenal.

Turniirist teeb rahvusvaheline spordikanal Eurosport mitu otseülekannet, neist ühel päeval ka Rakveres peetavalt alagrupiturniiri kohtumiselt. Eurospordi vahendusel jõuab telepilt Aasia, Aafrika, Põhja- ja
Lõuna-Ameerika suurimate telekanaliteni. Alagrupiturniiri kohtumised toimuvad 3., 6. ja 9. juulil A. Le Coq Arenal,
Kadriorus, Rakveres ja Haapsalus, poolfinaalid 12. juulil ja finaal 15. juulil toimuvad A. Le Coq Arenal.

Põlengus kõik kaotanud üksikisaga pere vajab abi

Eile õhtul kella 18-19 vahel juhtus Lääne-Virumaal Huljal ühes kortermajas õnnetus, kus korteris plahvatas televiisor. Keegi küll raskelt viga ei saanud, aga hävis kogu korteri sisustus. Aken purunes ja kogu korter on musta tahma täis.

Korteris elas väikest tütrekest kasvatav  ja vana haiget vanaema põetav üksikisa. Pere head tuttavad paluvad, kui kellelgi on võimalik, aidata seda perekonda, siis palun tehke seda. Oodatud on kõik, mida üks pere võib igapäevaelus vajada. Ühendust saab võtta telefoninumbril 5580588.

Öösel jõudis Eestisse torm Patrick

Maanteeinfokeskuse teatel olid täna suuremate riigimaanteede katted vihmamärjad ja väiksematel teedel võib esineda tormituulest murdunud puid ning oksi.

Kõikjal Eestis häiris liiklemist kuni 20 m/s puhuv edelatuul. Ilm oli pilves ja sajus piiratud nähtavusega. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku +1 kuni +5 kraadini.

Tänu Eestisse jõudnud tormile Patrick, on päästjatel olnud väga töine öö. Päästeameti teatel on päästjad saanud täna öösel üle Eesti hulgaliselt loodusjõududest põhjustatud väljakutseid.

Pärnus mõõdeti teise jõulupüha varahommikul 8 kraadi sooja. Tuul puhus edelast 10,6, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis.

Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemi instituudi prognoosi järgi ennustati, et Pärnus tõuseb täna varahommikuks merevee tase 170 sentimeetrini üle keskmise, kui rekordiks mõõdeti hommikul 129 sentimeetrit üle keskmise. Pärast seda hakkas veetase alanema. Kuigi suvepealinnas jäi merevee tase märgatavalt alla kriitilise piiri, tõusis täna hommikul Pärnu jõgi siin-seal üle kallaste ja vee alla jäid üksikud piirkonnad rannarajooniski.Vee all oli ka väike osa rannapargist ja rannapromenaadist.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel pärastlõunal ilm selgineb ja tuul hakkas järk-järgult nõrgenema. Sooja on päeva jooksul 4-9 kraadi.

Enim oli tormi tõttu elektrita majapidamisi Viljandi-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kõrgepingeliinidele kukkunud puud jätsid Viljandi- ja Võrumaal elektrita hulga majapidamisi. Tugeva tormituule tõttu toimusid elektrikatkestused Viljandi ja Võru maakonda varustavatel kõrgepingeliinidel. Viljandi maakonnas on katkestused jätnud tarbijad elektrita Kilingi-Nõmmel, Reinul, Viljandis ja Oiul. Võru maakonnas on elektrita Rõuge ja Ruusmäe elanikud. Praeguseks on Elering taastanud lisaks Viljandile ja Oiule elektriga varustatuse Rõuges ning Reinul ja Kilingi-Nõmmel. Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Elektrikatkestused on tingitud tormituulega kõrgepingeliinidele kukkunud puudest.

Ennelõunal taastati elektrivarustus Eleringile kuuluvatel Reinu, Kilingi-Nõmme ning Rõuge alajaamades.

Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Tormituul kangutas Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogu katust ning on sellelt neli plekktahvlit minema lennutanud. Raamatukogu ümbrus on liiklusele suletud, linnajuhid koostöös politsei ja päästeametnikega on kokku kutsunud kriisimeeskonna.

Heltermaa ja Rohuküla sadamad, mille vaheline praamiliiklus on tormi tõttu seiskunud, ootasid veel lõuna ajal pikisilmi vedaja Saaremaa Laevakompanii teateid.

Foto: Torm Patrick jättis tuhaded pered ilma elektrita. ilmajaam.ee

 

Uuring: punklaulupidu elavdas Virumaa elu

Punklaulupidu elavdas ettevõtlust ja kasvatas regiooni mainet, selgus detsembris valminud punklaulupeo piirkondliku majandusliku mõju uuringust.

Uuringu koostas Eesti Konjunktuuriinstituut Kultuuriministeeriumi tellimusel ja selles hinnati 11. juunil Rakvere Vallimäel toimunud II punklaulupeo “Anarchy in the E.U.!” kasulikkust regiooni majandusele. See ilmnes eelkõige ettevõtetes ja asutustes, kes olid ürituse korraldajatega koostööd teinud või külastajaid teenindanud.

Peo ajal täheldasid külastajate arvu suurenemist ligi kolm neljandikku, müügitulu kasvu peaaegu kaks kolmandikku ja kasumi tõusu enam
kui pooled vastanud ettevõtetest ja asutustest.  Ettevõtted leidsid üsna üksmeelselt, et peo toimumine järgmistel aastatel on oluline ning avaldasid soovi teha rohkem koostööd piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste korraldajatega.

Punklaulupeole oli tulnud külastajaid kõikidest maakondadest ja suurematest linnadest Eestis. Väljaspool Lääne-Virumaad elavatest vastanutest ei oleks ilma peota antud perioodil Rakveret külastanud 67% pealtvaatajatest ja 84% esinejatest. 

Laulupeoga oli kokku seotud 8 480 inimest: 1871 lauljat, 5760 külastajat, lisaks veel 849 üritusega muud moodi seotud isikut
(ajakirjanikud, korraldajad, sponsorid jne).

Punklaulupidu „Anarhy in the E.U.!” leidis kajastamist ka väljaspool Eestit. Peo videoklipp jõudis Euroopa ühte suuremasse telekanalisse Euronews, rubriiki “No comments”. Videot saab vaadata siit <http://www.youtube.com/watch?v=l-DsLIUNx3Y%20> .

Lahemaa rahvuspargi 40. juubeli pidustused lõpetas vaimu- ja vanavarapäev

Eile, 17. detsembril olid huvilised oodatud Palmsesse Lahemaa looduskeskusesse vaimu- ja vanavara päevale. Viivi Voorand sõpradega tutvustas ja mängis Lahemaa rahvamuusikat. Aarne Vaik jutustas Lahemaa vanavarast ning tema juhendamisel võis uurida näitusele pandud Lahemaa tarbeesemeid ja käsitööriistu. Ave Paulus ning Villu Jahilo kõnelesid kultuurist, mälust ja Lahemaast.

Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik on koostanud näituse Lahemaa vanavarast: kaasajale kadunud igapäevased asjad, milles on peidus meie endi pärand, oskused, lood. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Juubeliaastal on Lahemaal korraldatud koostöös partneritega üle 30 ettevõtmise, sealhulgas Lahemaa sünnipäevapidu, looduskaitse visioonikonverents, foto- ja maalikonkurss, filmipäevad, plenäär kunstnikele.

http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-40/uritused/.

Üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jahirahu Eesti metsades

Jahirahu Eesti metsades kehtib traditsiooniliselt 24.–26. detsembril. Jahirahu kuulutab Eesti Jahimeeste Selts välja pidulikul tseremoonial metsapealinnaks (2012) kandideerivas Rakveres, Teatrimäel.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on see sümboolne, et jahirahu kuulutatakse välja just Rakveres. Andres Jaadla kinnitusel loodavad Rakvere linn ja Eesti Jahimeeste Selts tulevikus Rakvere metsapealinna perioodil teha tihedat koostööd väärtustamaks jahipidamist ja loomade kaitset metsas.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhti Tõnis Kortsu sõnul on jahimeestel suur au kuulutada sellaastane jahirahu välja linnas, kes kandideerib metsapealinnaks, sest mets ja jaht on alati ühte kuulunud.

Traditsioon sai Eestis alguse 1993. aastal. Jahirahu ajal jahimehed loomi ei küti, vaid käivad peredega metsas ja viivad loomadele süüa.

Rakvere linn otsib konkursiga metsapealinna tunnuslauset

Rakvere linn kandideerib 2012. aastal Eesti metsapealinna tiitlile. Seoses sellega kuulutab Rakvere Linnavalitsus välja tunnuslause konkursi „Rakvere metsapealinn 2012“.

Konkursi eesmärk on leida Rakvere linnale metsapealinna aastat iseloomustav ainulaadne tunnuslause, mis peaks olema lihtne, omapärane, lahe, meeldejääv ning kandma endas huvitavat ja positiivset sõnumit.

Tunnuslauset peab olema võimalik kasutada Rakvere linna tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel. Tunnuslause peaks olema esitatav ka vähemalt inglise keeles.

Auhinnatud tunnuslause kõik kasutamisõigused jäävad Rakvere Linnavalitsusele.

Kõik konkursitööd peavad olema märgistatud autori nime ja kontaktandmetega. Konkursitööd palume tähtajaks, 6. jaanuariks saata e-posti aadressil: linnavalitsus@rakvere.ee või kinnises ümbrikus saata aadressil Tallinna 5, Rakvere 44306, varustatuna märgusõnaga „Metsapealinn“ .

Konkursist võivad osa võtta nii üksikisikud kui autorite kollektiivid. Konkursi võitjat tunnustatakse.

Konkursitööde hulgast valib võidutöö välja zürii. Konkursi tulemused avalikustatakse Rakvere linna kodulehel.

Rakvere linna jõulupuu “loeb” jõululuulet

Rakvere jõulukuusk.
Rakvere jõulupuu esitab neljapäevast, 15. detsembrist Rakvere Eragümnaasiumi õpilaste esituses jõululuulet, aidates sel moel linnarahvale jõulutunnet luua.

Jõulusalmid kõlavad jõululaulude vahele. Jõululaule esitab keskväljakul asuv linna jõulukuusk juba novembri lõpust, esimest advendist alates.

„Laste huvi jõululuulet lugeda oli suur. Eriti innustas õpilasi see, et nende loetud jõulusalme kuuleb keskväljaku jõulupuu vahendusel terve linn. Enamikule õpilastest oli salvestamine ja stuudiotöö esmakordseks kogemuseks,” rääkis Rakvere Eragümnaasiumi huvijuht Tiia Paist.

Tiia Paisti sõnul on luuletused laste endi valitud. „Enne salvestamist lugesid õpilased luuletuse ette oma õpetajale. Soravama ja selgema esitusega lugejate luuletused salvestas Ringo Voolaid Saundland OÜ-st.“

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul võib „luuletusi lugevast” linna jõulupuust saada kena traditsioon, mis rikastab „laulva” jõulupuu repertuaari.

Jõulupuu „laulab” ja „loeb” jõulusalme hommikul kella seitsmest kuni õhtul kella kümneni ja teeb seda kuni uue aasta esimeste päevadeni.

Allikas: www.rakvere.ee

Rakvere aasta tegu on Ööjooks

Käesoleva aasta Rakvere teoks valiti möödunud hooajal Rakveres üle kahe tuhande osaleja rajale toonud Eesti Ööjooksööjooks, mis kokku ligemale 700 netiküsitlusele vastanust kogus 30 % hääli.

Aasta lõpu lähenedes ja uue kodulehe testimiseks võisid huvilised Rakvere linna kodulehel umbes kuu aja jooksul valida kümne teo vahel oma lemmiku. 30% vastanuist andsid oma hääle ööjooksule. “Oleme positiivselt üllatunud kogu Rakvere ja Lääne-Virumaa sedavõrd
suurest toest. See on tunnustus mitte ainult Ööjooksu korraldusmeeskonnale vaid kõikidele tervisest lugupidavatele inimestele, kes tegid Ööjooksust midagi oluliselt rohkemat kui lihtsalt jooksu,” sõnab Marko Torm. “Ka aastalõpu registreerujate hulk näitab, et Ööjooks on selgelt üle-eestiline suurüritus ja omab kindlat kohta meie suurimate rahvaspordiürituste seas”. 25% hääletanutele meeldis kõige enam ka punk laulupidu, järgnesid jalgrattateede valmimine Palermos ja Lilleorus ning Rakvere reaalgümnaasiumi valmimine.

Eesti Ööjooksu osavõtutasust läheb osa heategevuseks

Järgmise aasta kaheksandal juunil Rakveres toimuvat Eesti Ööjooksu korraldav MTÜ Rakvere Maraton annetab osa tuleva aasta Ööjooksu
viiekilomeetrise distantsi osavõtutasust piirkondlikuks heategevuseks.
Heategevuspartneriks ja tegevuste elluviijaks saab Rakvere Karmeli Kogudus.

MTÜ Rakvere Maraton juhatuse esimehe Marko Tormi sõnul sai partneri valikul määravaks Karmeli Koguduse pikaajaline taust sotsiaalvallas ning eestvedajate tugev motiveeritus ja avatud suhtlemine. „Tegevuskava, mida
meiega jagati oli piisavalt konkreetne, läbinähtav ja kogukonda liitev,”räägib Torm.

“Oleme kindlad, et oma plaanide elluviimisel teeb Rakvere Karmeli Kogudus koostööd mitmete sotsiaalvaldkonna organisatsioonidega Lääne-Virumaal ja mujal, “ lisab ta, tänades ühtlasi kõiki eraisikuid ja organisatsioonide esindajaid, kes tegid ettepanekuid heategevuspartner imääramiseks.

Sel aastal uudse ettevõtmisena lisaks inimeste liikuma julgustamisele reaalse rahalise toega piirkondlikku heategevusse panustav MTÜ Rakvere
Maraton viib kolmapäeval, 14. detsembril kell 12.00-13.00 Rakveres Aqva Spa kohvikus „Arabella“ läbi heategevuspartneri tutvustusürituse, kus Rakvere Karmeli Koguduse eestvedajad ja Ööjooksu korraldajad selgitavad eeloleva aasta plaane.

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.

Rakvere targa maja kompetentsikeskus sai rahastuse

Rakvere tulevane tark maja

Ettevõtluse arendamise sihtasutus otsustas 7. detsembril toimunud juhatuse koosolekul toetada sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus poolt Euroopa regionaalarengu fondi (ERF) meetmesse “Kompetentsikeskuste arendamine” esitatud projektitaotlust „Targa Maja Kompetentsikeskus” 3 190 387 euroga.

SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul loob keskuse rajamine eeldused reaalseks koostööks kõrgkoolide ja ettevõtjate vahel. Projekti nõustab OÜ Heiväl Consulting .

Hilje Pakkanen

Toidupank korraldab Rakveres toidukogumise kampaania

10.-11. detsembril ja 17.-18. detsembril toimub Rakvere Põhjakeskuse RIMI kaupluses toidukogumise kampaania, mille käigus saavad inimesed annetada Toidupangale toiduaineid toimetulekuraskustes lastega peredele.

Eelmistel taolistel kampaaniatel 2010. aasta detsembris koguti erinevaid toiduaineid 1900 ühikut ja 2011. aasta septembris 814 ühikut.

10.-11. detsembril ja 17.-18. detsembril kell 12.00-18.00 toimuva toidukogumiskampaania korraldab Eesti Toidupank RIMI kauplustes üle Eesti. Oodatakse nii toiduannetusi, kui vabatahtlikke kampaaniat läbi viima, et Toidupank saaks veelgi paremini aidata toita tühja kõhtu. Igal abistaval kätepaaril on hindamatu väärtus vähekindlustatud perede jõululaua katmisel.

Rakvere Toidupanga tegevus on jõudsalt kasvanud ja suureks väljakutseks on toiduainete hankimine kõigi abivajajate toetamiseks. Loe edasi: Toidupank korraldab Rakveres toidukogumise kampaania

Rakvere otsib linna teenetemärgi kandidaate

Rakvere Linnavalitsus ootab hiljemalt 23. detsembriks  kirjalikke ettepanekuid Rakvere linna teenetemärgi – Kroonimärgi andmiseks.

Teenetemärki antakse kuni viiele isikule üks kord aastas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul vastuvõtul.

Ettepanek peab sisaldama andmeid tunnustusavalduse kandidaadi nime ja ettepaneku tegija kohta (nimi, kontaktandmed) ning ettepaneku tegija põhjendust tunnustamiseks. Ettepanekuid saab esitada ka linnavalitsuse veebilehe kaudu aadressil https://rakvere.kovtp.ee/et/esita-teenetemargi-kandidaat.

Rakvere linna Kroonimärki antakse välja 1996. aastast alates.  2011. aastal tunnustati Rakvere linna teenetemärgiga Riho Hütti, Tiina Kippelit, Hannes Varest.

Anti allkirjad noorsooalasele koostööleppele

Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.

Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013.  aastatel on koostöökohtumiste teemadeks:  noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.

Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul

Tark maja. Illustratsioon: Hilje Pakkanen
Rakvere linnapea Andres Jaadla osaleb täna Brüsselis Euroopa Linnapeade pakti aasta üldkogul ning sellele järgneval tarkade linnade ja kogukondade paneelarutelul, kus räägitakse investeeringutest innovatsiooni ja tehnoloogiasse.

Paneelarutelul osalevad teiste seas Malmö linnapea ja Regioonide Komitee liige ning keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) juht Ilmar Reepalu, Euroopa Rohelise Pealinna 2012, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) linnapea hr Aranzábal.

Üldkogu raames peetakse mitmeid huvitavaid diskussioone ja arutelusid Euroopa poliitikute ning linnade ja regioonide vahel, et luua viljakas dialoog Euroopa poliitikute ja selle poliitika tegelike elluviijate vahel.

Rakvere linn ühines Linnapeade paktiga ühena esimestest linnadest aastal 2009, võttes ühinemisega koos teiste Euroopa linnadega eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid 20 protsendi võrra aastaks 2020. Loe edasi: Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul

Rakvere alustab esimest adventi kirikunädalaga „Puutetundlik“

Puutetundlikkus on saanud 21. sajandi alguse tunnuseks. Meie suhe tehnikaga muutub järjest vahetumaks, küllap ka inimlikumaks. Kuidas on lugu aga vaimsete väärtustega? Kuidas religiooniga? Kuidas ristiusuga? Kõik me ei ole kristlased, kuid kõiki meid see puudutab. Mida teha, et see puudutus oleks meeldiv mõlemasuunaliselt?

Rakveres on nende küsimustega tegeletud juba kolm aastat, mil linna kristlikud kogudused üheskoos linnavalitsuse ja paljude teiste toetajatega kirikunädalat korraldavad. Ikka selleks, et anda oma panus ühiskonda tervikuna ning kuulata teisi ja olla ise teistele kuuldavad. Seekord alustatakse ühise avajumalateenistusega I advendipühapäeval, 27. novembril kell 11 Rakvere Kolmainu kirikus ja lõpetatakse samas II advendipühapäeval, 4. detsembril kell 18 Tõnis Mägi ja Jaan Tammsalu kontsertmõtisklusega. Sinna vahele jäävad mitmed loengud, kontserdid ja näituste avamised koos laste ja noorteüritustega.

Esmakordselt külastab kirikunädalat mittekristliku religiooni esindajana Eesti juudikogukonna pearabi Shmuel Kot koos Iisraeli muusikat viljeleva ansambliga Keshet. 1. detsembril kell 18 algaval Iisraeli õhtul saab osa judaismi vaimulikust pärandist ja õppida tundma seda vana traditsiooni, mida arvestatav hulk juute tänagi järgib.

Kirikunädala avatust väljendab tava teha pea igast sündmusest ka otseülekanne internetitelevisiooni, mida saab jälgida Pildiraadio kanalilt. Laupäeval, 3. detsembril toimub aga mitmetunnine meediaprogramm, mida lisaks internetitelevisioonile saab jälgida ka Pereraadio FM kanalil 88,9 Mhz.

Kirikupäevade kodulehekülg. Samuti on Rakvere kirikud leitavad Facebookist.

Rakvere kirikunädalat korraldavad: Rakvere Kolmainu kogudus, Rakvere Karmeli kogudus, Rakvere metodistikogudus, Rakvere adventkogudus, Rakvere õigeusukogudus, Rakvere nelipühakogudus ja vabakogudus Hüüdja hääl.

Rakvere kirikunädalat toetavad: Rakvere linnavalitus, Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp, Rakvere Rahvamaja, AS Hallik ja Hagari pitsakohvik, SA Virumaa Muuseumid ja Rakvere Näitustemaja, Rakvere Galerii, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Eragümnaasium, Rakvere Teater, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž.

Esmaspäeval toimub Rakveres noore kodaniku päev

Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž korraldab koostöös Rakvere Linnavalitsuse, Rakvere Töötukassa, Kaitseliidu Viru maleva ja Lääne-Viru Maa-arhiiviga esmaspäeval, 28. novembril noore kodaniku päeva Rakvere koolide 9. ja 12. klasside õpilastele ning Rakvere Kolledži I ja II kursuse üliõpilastele.

Noore kodaniku päev algab kell üks päeval loenguga, kus kodanikuks olemise väärtustamisest räägib Sulev Valdmaa Jaan Tõnissoni Instituudi kodanikuhariduse keskusest.

Peale loengut toimub viktoriin, kus 6-7-liikmelised võistkonnad võistlevad parema põhiseaduse tundmise peale.

Järgneb võistkondlik linnamäng, kus võistkonnad peavad linnas asuvates ametiasutustes täitma blankette jm formulare. Rakvere Linnavalitsuses tuleb võistlejail täita kaks enam kasutatavat avaldust: sünnitoetuse avaldus ja avaldus lapse lasteasutuse vastuvõtmise kohta.

Kell 16 tunnustavad linnapea Andres Jaadla ja abilinnapea Ain Suurkaev parimaid võistkondi.

Kodanikupäeva lõpetab Kodaniku Kook ja kuum tee.

Rakvere jättis Criuleni rajooni delegatsioonile hea mulje

Rakveres viibib kahepäevasel visiidil Moldova Criuleni rajooni maavalitsuse delegatsioon, kes tutvub Rakvere linna ja Lääne-Virumaaga.
Neljapäeval, 24. novembril kohtus Criuleni rajooni delegatsioon Rakvere linnapea Andres Jaadlaga, kes andis külalistele ülevaate Rakverest. Külalised huvitusid Rakvere linna arengutest ning muutustest, mis on toimunud linnas tänu Euroopa Liidu projektidele ja linna rahvusvahelistele suhetele.
Rakvere linnapea Andres Jaadal sõnul jättis Rakvere külalistele hea mulje oma arengutega ja jääb neile meelde lahkuse ja sõbralikkusega. Tegemist oli esmatutvusega, tulevast võimalikku koostööd silmas pidades vajavad suhted edasiarendamist.
Delegatsioon tutvub Rakvere Lihakombinaadi, OG Elektra tootmise, maakonna põllumajandusega ning Rakvere ametikooli ja Rakvere linnusega.
Criuleni rajooni delegatsioon külastab ka Kadrina vallavalitsust, Palmse mõisa ja Haljalas tegutsevat ettevõtet Bellus Furnitur.
Fotol: Rakvere linnapea Andres Jaadla ja Criuleni maavanem Vitalie Rotaru.

Rakvere jõulukuusk on püsti

Rakvere sai jõulukuuse.

Kolmapäeval, 23. novembri ennelõunal paigaldati Rakvere keskväljakule
tänavune jõulukuusk, mille pikkuseks on 16 meetrit. Kaks meetrit puust jääb maa sisse, et kuusk kindlalt püsti püsiks.

Kuusk pärineb Rägavere vallast Põlula külast perekond Sepniku koduõuest. Pereisa Gustav Sepniku sõnul oli perel puust kahju lahkuda, sest õuepuud on nagu pereliikmed. Gustav Sepnik oli selle puu istutanud umbes nelikümmend aastat tagasi. Aastatega sirgus puu suureks ja hakkas ohustama nii maja kui ka kõrval asuvat sauna.

„Mitu aastat vaatasime teda sellise pilguga, et ta sobiks kusagile jõulupuuks,“ rääkis Kaide Sepnik. Sügisel võtsime linnametsnikuga ühendust ja linnale sobis meie pakutud kuusk. Nüüd saab meie õuepuu rõõmustada linnarahvast,“ ütles ta.

Linnametsnik Getter Reneli väitel tuli linnale mitu jõulupuu pakkumist. Määrvaks sai kuuse hea asukoht ja hea ligipääsetavus ning kaunis väljanägemine.

Aastaid jõulupuude toomist korraldanud linnavalitsuse keskkonnainsener Jüri Eljas märkis, et puu toomine sujus seekord kergesti tänu heale asukohale ja soodsale ilmale.

Linnahooldus ehib kuuse lähipäevil. Kuusk hakkab täies hiilguses särama esimese advendi õhtul, mil kuuse juures toimub küünalde süütamise tseremoonia.