Lääne-Virumaa

Tulekul on Neeruti päev nr 4

Kahe mehe, Marek Vahula ja Karle Meosi, ühisideena sündinud Neeruti päev on jõudmas oma neljanda ürituseni.

Alustasime aastal 2010, kui panime ülesse esimesed Kadrina keskkooli tööõpetuse tundides Karli juhendamisel valminud pesakastid. See oli siis Neeruti päev nr 1. Päeva eesmärk ongi õpetada lastele ja lapsevanematele, kuidas nende valmistatud pesakastid tuleb looduses täpselt üles panna, et lindudele neist ka kasu oleks.

Eesjärve ümbrus on kolme varasema Neeruti päeva jooksul juba tehispesi täis saanud. Neeruti päeva nr. 4 raames paneme ülesse 10 pesakasti ja nüüd siis juba Tagajärve äärde. Eesmärk on kõik lindudele sobivad elupaigad mägedes erinevaid tehispesi täis panna. Tehispesi on mitut tüüpi ja neid ihaldavad ka erinevad linnuliigid. Seni oleme pannud ülesse neid tehispesi, mis mõeldud erinevatele tihastele ja metstikkadele.

Seekord koguneme 2. mail kell 14.15. kahe järve vahel piknikuplatsil. Kõik on oodatud !

Marek Vahula, wabakutseline

Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

SA Virumaa Muuseumid koostöös Eesti Kontserdiga on välja töötanud uue klassikalise muusikaga suveürituse formaadi Palmse mõisa tiigil: „PALMSE MÕISA MUUSIKA“.

Projekti kunstilise kontseptsiooni eesmärk on pakkuda publikule kõrgetasemelist klassikalist muusikat. “Palmse mõisa muusikal” on kindel koht looduse, muusika ja Eesti ühe uhkema mõisaansambli ühtesulatamisel.

Tegemist on omalaadse veemuusikaga, kus esimest korda Eestis rajatakse saddle–span-tüüpi lava otse tiigile, kust avaneb vaade Palmse mõisale. Tiigi kaldale kerkib 1000 istekohaga publikutsoon.

Avakontserdil, 6. juulil kell 21 kõlab mõisapargis Pjotr Tšaikovski ja Giuseppe Verdi muusika. Galakontserdil “Tšaikovski ja Verdi” esinevad Eesti sümfonismi lipulaev ERSO koos dirigent Anu Taliga. Solistideks on Moskva ühe parima ooperiteatri Helikon solistid Karina Flores (sopran), Ali Magomedov (tenor) ja Maksim Perebeinos (bariton). Tegemist on vaieldamatult ooperimaailma tõustvate tähetedega, kel taskus palju tähtsaid konkursivõite, kontserte ning vapustavaid ooperirolle.

Avakontserdil on ka omamoodi seos Palmse mõisaga: 19 sajandi muusikageeniuste, Tšaikovski ja Verdi loomingu kõrgperiood langes enamvähem samale ajale Tallinna–Peterburi raudtee ehitusega. Selle raudtee ehk silla rajaja oli aga Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen. Loe edasi: Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

Üle-eestiline naiste tantsupidu peetakse taas Jõgeval

Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav

Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Eesti naisrühmade esindajate ümarlauas pälvis üksmeelse heakskiidu folklooriselts Jõgevahe pere sõnum valmisolekust korraldada Jõgeval 2016. aasta 12. juunil II Eesti Naiste Tantsupidu.

Jõgeval otsustati moodustada ka rahvatantsuga tegelevate Eesti naisrühmade alaliit. Oluliseks sündmuseks suurpeo ettevalmistamisel on 2014. aasta mais toimuv naisrühmade võistutantsimine. Sama aasta novembriks selguvad ka naistetantsude konkursil paremaks valitud tantsud. See on võimalus naiste tantupeo repertaari rikastamisel.

2011. aastal Jõgeval peetud I Eesti Naiste Tantsupidu kandis pealkirja NaiseLugu. Vahetekste luges Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve. Peo pealavastaja ja kunstiline juht Ülo Luht avaldas arvamust, et järgmise tantsunaiste suurkogunemise läbiv teema võiks olla ”Mehe lugu”, läbi tantsu tutvustakse naisi meeste vaatevinklist ja vahetekstide lugejaks võiks olla mees.

Arutelul jäi kõlama mõte, et naiste ja meeste tantsupidu peavad toimuma erinevatel aastatel. Nii ongi välja kujunenud, et mehed peavad oma peo Rakveres 2015. aastal ning naised 2016. aastal Jõgeval.

Jõgeval toimunud naisrühmade esindajate mõttevahetusele järgnes ka parimate naisrühmade galakontsert ”Siit nurgast ja sealt nurgast Kesk-Eestisse kokku”.

Jaan Lukas

Teatriorienteerumine Rakveres

Liikumissari Aqva Spa “Terve Rakvere Liigub” ja Rakvere Teater kutsuvad kõiki 25. märtsil kell 19:00 teatriorienteerumisele, kus Joonas Tartu tervitussõnade saatel minnakse avastama Rakvere rahvaaeda ja teatrit.

Üheskoos pannakse värskes õhus proovile teatrialased teadmised meeleolukates kontrollpunktides. Osalejatele on erinevad auhinnad ja üllatused Rakvere Teatri, Aqva Spa ja Ööjooksu poolt. Samuti toimub soodusregistreerimine Ööjooksule ja pakutakse sooja teed.

Rakvere Teatri juhi Joonas Tartu sõnul on ka teatris aina rohkem neid, kes ka oma füüsilise tervise eest hoolt kannavad ja niisama liikudes lustivad. “Teater tervitab ja innustab kõiki sellelaadseid ettevõtmiseid ja kiidab Ööjooksu seltskonda ja tublisid Rakvere liikujaid. Hea meel on, et juba teist korda jõutakse meie õuele sportima, lustima ja selle käigus ka teatrit veel enam tundma õppima,” rõõmustas ta.

Juba kolmandat hooaega tegutsev “Terve Rakvere Liigub” on ühendav ja tervislikke eluviise propageeriv liikumissari, mis tippneb Ööjooksuga 7. juunil Rakvere Keskväljakul.

Virumaa Noortebänd 2013

Rakvere Avatud Noortekeskus ja Rakvere Kultuurikeskus esitlevad: VIRUMAA NOORTEBÄND 2013

Virumaa Noortebänd on mõeldud noortele muusikutele (kuni 26-aastased), et tutvustada ennast ja oma loomingut laiemale publikule.

Finaal leiab aset 1. juunil 2013 Rakveres. Päeva täidavad heliproovid ning osalevatel bändidel on võimalus tutvuda esinemislepingute punktide ning lepingu sõlmimisega. Õhtul jätkuvad kontsertesinemised, tagasiside žüriilt ning Virumaa Noortebänd 2013 väljakuulutamine. Konkursi finaali jääb lõpetama kontsert.

Osalemiseks saada registreerimisankeet ning demo hiljemalt 17. maiks 2013 meiliaadressil rank@rakvere.ee.

Lisainfo konkursi kodulehelt ja sündmuse Facebooki lehelt!

Loe edasi: Virumaa Noortebänd 2013

Vao Ratsaklubil on põhjust rõõmustada

Ice de Wiqui ja Piret Ervald

Eelmisel nädalavahetusel Ruilas toimunud takistussõidu võistluselt “Ruila Talv” toodi koju esikoht noorhobuste klassis.

Peategelane on viie aasta vanune Belgia soojavereline tunnustatud sugutäkk Ice de Wiqui, kes läbis parkuuri Piret Ervaldi kindlal juhtimisel.

Väike-Marja vallas ajaloolises Vao tallis käib aktiivne ratsasporditegevus alates eelmisest suvest. Paaril varasemlt aastal tegeldi talli ja harjutusväljakute renoveerimise ja ehitamisega. Vao Ratsaklubi MTÜ eestvedamisel korraldatakse Vao külas igal aastal “Teeme Ära!” talguid.

Loeng vaimse tervise probleemide ennetamise teemal

Teisipäeval, 12. märtsil kell 18.00 toimub Väike-Maarja seltsimajas kohtumine Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi lektori Airi Mitendorfiga.

Loengu pealkiri “Armastus on parim kaif – võti noorte riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks”.

Räägitakse sellest, kuidas tunda ära enesehävitamise mõtetega noorukeid ning kuidas neid aidata.

Orienteeruv kestus 1,5 tundi. Ootame rohket osavõttu!

Info: Tiia Kaselo, tel 3295 762

Järjekordne Presidendimatk kutsub loodusesse liikuma

Rõõmsad osalejad ja puhta lumega mets on need trumbid, miks Aegviidust Jänedale kulgev Presidendimatk toimub sel laupäeval, 2. märtsil juba kümnendat korda.

Igal aastal on raja läbinud kas suuskadel või kepikõnniga ligi poolteist tuhat inimest. Ürituse patroon president Arnold Rüütel väärtustab liikumisharjumust, ta on raja läbinud mitmel korral. “Õiged eluviisid annavad inimese tervisest 50 protsenti,” ütles Rüütel 2009. aasta matka finišis. Tema sõnul on kogu perega looduses viibimine hea stressirohi.

Laupäevasel üritusel on oodata leebeid külmakraade, metsa all on rohkesti lund ning rajal avanevad imeilusad loodusvaated. Tänavuse uuendusena saab valida kepikõnnimatka pikkuseks lisaks senisele 5 kilomeetrisele rajale ka 10 kilomeetrise raja. Suusaraja pikkus on endiselt 10 kilomeetrit.

Kogu üritus on tasuta.

Tallinnast saab stardipaika kell 10.18 väljuva elektrirongiga. Kõigile suuskade või käimiskeppidega varustatud reisijatele kingib Elektriraudtee tasuta pileti.Tasuta bussid stardipaika ja pärast tagasi väljuvad Jänedalt, Lehtsest ja Tapalt.

Finišis jagatakse maitsvat suppi ja tehakse traditsiooniline ühispilt, mida saab hiljem alla laadida veebiküljelt www.janedaturism.ee.

Õhtul esineb Jäneda Musta Täku Talli simmanil Marko Matvere ja VLÜ.

Eelinfo: http://www.janedaturism.ee/

Presidendimatka nimetus on tulnud sellest, et nii Jänedal kui Nelijärvel leidub rohkesti meie riigi presidentide jalajälgi. Arnold Rüütel õppis noorpõlves Jäneda Põllumajandustehnikumis. Eesti esimene president Konstatantin Päts juhtis Jänedale põllumajanduskooli asutamist ja avas oma ametiajal Nelijärvele rajatud uhke puhkekodu, mis on tänagi Nelijärve Puhkekeskuses puhkajate teenistuses.

Pildid varasematest matkadest: http://www.presidendirada.ee/index.php?option=com_phocagallery&view=categories&Itemid=6

Lisainfo: Enno Must, Jäneda Mõisa tegevdirektor, tel 5054 495, 3849 750

Tasuta raamatu laat paneb raamatud ringlema

TBL_7440 — Fotomeenutus eelmise aasta laadast.

Emakeelepäevajärgsel pühapäeval, 17. märtsil, peetakse Rakveres juba viiendat aastat järjest “Tasuta raamatu laata”.

Laat avab raamatuhuvilistele uksed Rakvere spordikeskuses kell 11 ja sulgeb 15. “Tasuta raamatu laada” idee on korjata kokku ülearused raamatud ning anda neile võimalus leida uus lugeja.

Missugune saab olema raamatute valik ja kogus laadal, sõltub nendest inimestest, kes oma kasutuseta jäänud raamatud laadale toovad. Seetõttu kutsutakse kõiki üles sorteerima oma raamaturiiuleid või muid hoiupaiku ja vaatama, kas seal on neid raamatuid, mida ise enam ei vaja, kuid mis võivad huvi pakkuda kellelegi teisele. Raamatud palutakse tuua laada eel, 15. ja 16. märtsil Rakvere spordikeskusesse, Kastani pst 12. Tuua võib ka kõikvõimalikke muid infokandjaid – ajakirju, heli- ja videosalvestisi. Raamatuid võtavad kogu päeva jooksul (kell 10 – 21) vastu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajad. Kui juhtub, et on ära anda suurem kogus raamatuid, aga puudub transport, palutakse raamatukoguga ühendust võtta. Raamatuloovutajatele pannakse siiski südamele, et tegemist ei ole makulatuurikogumise aktsiooniga. Katkisi, määrdunud ja hallituskahjustusega raamatuid palutakse mitte tuua! Loe edasi: Tasuta raamatu laat paneb raamatud ringlema

Väike-Maarja seltsimajas näeb filmi “Liiliarist”

Vabariigi juubelil näitab Väike-Maarja seltsimaja suurimat naisorganisatsiooni tutvustavat dokumentaalfilmi ” Liiliarist”.”Liiliaristi” saab tasuta näha Väike-Maarja seltsimajas kell 13.00 algava kontsertaktuse lõpus.

44 minuti pikkune film, mille režissöör ja toimetaja on Erik Boltowski, annab põgusa ülevaate Naiskodukaitse ajaloost, tänapäevastest tegevusaladest ning liikmeskonna mõttelaadist.

Film kajastab mitmeid Naiskodukaitse 80. juubeliaastal toimunud sündmusi, muuhulgas naiskodukaitsjatest tuletoojate vastutusrikkaid hetki Võidupüha paraadil ning naisvõistkonna pingutusi Erna retke läbimisel. Lisaks on kasutatud ajaloolisi kaadreid Naiskodukaitse ennesõjaaegsetest kogunemistest ning intervjuusid mitmete organisatsiooni jaoks oluliste inimestega.

Selle ühtsete eesmärkide nimel tegutseva organisatsiooni liikmete eripalgelisus avaneb läbi kahe portreteeritava, Järva ringkonna esinaise Maire Arro ning Tartu ringkonna liikme Kristiina Karu, tegemiste ja mõttemaailma.

Naiskodukaitse on 1927. aastal loodud ülemaaline vabatahtlik naisorganisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu toetamise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. 2012. aasta lõpu seisuga kuulub Naiskodukaitsesse üle 1800 liikme.

Rakvere Gümnaasium austas Eesti iseseisvuse eest langenuid kooliõpilasi ja õpetajaid

Sajaaastane Rakvere Gümnaasium tähistas täna vabariigi aastapäeva kogu 800-liikmelise koolipere rongkäiguga Vabadussõja ausamba juurde, et avaldada austust Eesti iseseisvuse eest võidelnutele ning Vabadussõjas langenud Rakvere Gümnaasiumi kooliõpilastele ja õpetajatele.

Rakvere Gümnaasiumi direktori Aivar Pardi sõnul on Rakvere Gümnaasiumil kujunenud traditsiooniks tähistada enne vabariigi aastapäeva viimasel koolipäeval aktustega vabariigi sünnipäeva ning pärast aktusi viia kogu kooliga Vabadussõja ausambale lillepärg mälestamaks Eesti iseseisvuse eest langenud Rakvere gümnaasiumi kooliõpilasi ja õpetajaid.

“Rakvere Gümnaasiumi peaukse kõrval seisval mustal marmortahvlil on kuldsete tähtedega kirjas nende meie kooli õpetajate ja õpilaste nimed, kes andsid elu Eesti vabaduse eest. Nende kivisse raiutud kuue nime kaudu meenutavad nad kõiki 87 õppursõdurit, kes ei pidanud raskel ajal paljuks minna oma riiki ja vabadust kaitsma.”

Rindel, kooliõpilaste roodus ja mitmes tagalaüksuses võttis Vabadussõjast osa kokku 87 Rakvere poeglaste gümnaasiumi õpilast. Neist langes kolm, paljud said haavata ja mitu suri pärast sõda sõjaväljal saadud haavade ja haiguste tagajärjel. Punaste veretööde ohvriks langesid tol ajal üks õpetaja ja kaks õpilast.
Loe edasi: Rakvere Gümnaasium austas Eesti iseseisvuse eest langenuid kooliõpilasi ja õpetajaid

Virumaa muuseumide mälumängu võitis Rakvere linna võistkond

SA Virumaa Muuseumid korraldatud Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud mälumängu võitis taas Rakvere Linnavalitsuse võistkond, kes edestas Lääne-Viru Maavalitsuse ja Rakvere Gümnaasiumi võistkonda “Kill änd kill õgen”.

Virumaa Muuseumid oli koostanud 30 küsimust Eesti Vabariigi ajaloo kohta, mis käsitlesid Eesti Vabariigi ajalugu alates selle sünnist kuni tänapäevani. Osalema tuli 14 kolmeliikmelist võistkonda üle Lääne-Virumaa. Võitjale pani Virumaa Muuseumid välja reisi Stockholmi ja Kuningliku relvamuuseumi külastuse.

Võitja võistkond tegi kena žesti ja kinkis auhinnareisi parimale koolile, Rakvere Gümnaasiumi võistkonnale, kuhu kuulusid Mihkel Veski, Rait Vetik ja Kristo Palo.Rakvere Linnavalitsuse võistkonda kuulusid Urmas Tamm, Marti Kuusik ja Jaanus Nurmoja.

Hilje Pakkanen

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Nädalavahetusel toimus Rakvere gümnaasiumis Eesti Väitlusseltsi korraldusel keskkoolinoorte Eesti meistrivõistluste teine etapp. Kaks päeva kestnud võistlusel pidid üle kogu riigi kokku tulnud gümnasistid eitama või jaatama seda, kas riigi kulul kõrghariduse saanud noored peaksid töötama vähemalt kolm aastat pärast hariduse omandamist Eestis. Loe edasi: Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Kadrinas tähistatakse EV juubelit …. saunas

Kadrina saunaklubi tähistab Eesti Vabariigi 95. aastapäeva saunas. Vastuvõtt toimub 24. veebruaril sauna lahtioleku ajal, teatab saunaklubi liige Rein Sikk. Saunalisi kiidavad ja tervitavad Kadrina Saunaklubi president, direktor ja teised tublid liikmed ning sõbrad. Kavas kulinaarsed ja intellektuaalsed üllatused, teleriekraan toob teieni parimad palad EV 95. sünnipäeva tähistamisest mujal Eestis ja laias ilmas. Lisaks ovõib igaüks anda vabalt oma panuse, ükskõik millise, et muuta EV 95. sünnipäev Kadrina sauna ülevaks ja meeldejäävaks.

Vastuvõturõivad on etiketijärgsed, lillede asemel tuleks kaasa võtta kaseviht. Sissepääs on saunapileti esitamisel.

Rakveres avati Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja

Täna, 18.veebruaril avati Rakveres pidulikult Eesti taasiseseisvumisaja esimene, selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja. Piduliku lindi lõikasid läbi linnapea Toomas Varek, arhitekt Reio Avaste, tellija esindaja Üllar Vaserik ja ehitaja esindaja Raivo Saremat.

Avamisel iseloomustas hoone arhitekt Reio Avaste hoonet järgmiselt: “Tavandimaja kujundamisel on omavahel läbi põimitud lihtsa klassikalise Eesti maa-arhitektuuri elemendid väärika esindusliku sakraalarhitektuuri omadega, et leida tasakaalukas üleminek mitmes mõttes. Kalmistult linnakeskkonda ruumilise objektina ja olevikust igavikku selles toimuvate tseremooniate toimumispaigana. Lihtsa, kuid mõjuva vormi ja naturaalsete materjalidega peaks hoone seisma vaikse ja mõtliku toena inimestele nende tõsistel hetkedel.”

Loe edasi: Rakveres avati Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja

Rakveres avatakse Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja

Esmaspäeval, 18. veebruaril kell 13.00 avatakse Rakveres Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja.

Taasiseseisvumisajal on küll rajatud krematooriume koos ärasaatmispaikadega, kuid teadaolevalt on Rakveres avatav esimene omataoline tavanditeenuse pakkumiseks ehitatud hoone Eestimaal.

Hoone rajaja OÜ Rakvere Linnahoolduse juhatuse liige Üllar Vaserik: „Inimese teekond siin maises ilmas on lõplik. Viimastel aastatel on inimeste sündi ja olemist siin ilma peal püütud muuta meeldivamaks. Korrastatud on sünnitushaiglaid, lasteaedu, koole, eluasemeid – rajatud kaasaegseid infrastruktuure, kuid inimese lahkumisele igavikuteele ei ole pööratud piisavalt väärilist ruumilist ja inimlikku tähelepanu.”

Hoone arhitekt Reio Avaste – „Tavandimaja kujundamisel on omavahel läbi põimitud lihtsa klassikalise Eesti maa-arhitektuuri elemendid väärika esindusliku sakraalarhitektuuri omadega, et leida tasakaalukas üleminek mitmes mõttes. Kalmistult linnakeskkonda ruumilise objektina ja olevikust igavikku selles toimuvate tseremooniate toimumispaigana. Lihtsa, kuid mõjuva vormi ja naturaalsete materjalidega peaks hoone seisma vaikse ja mõtliku toena inimestele nende tõsistel hetkedel.”

Avatav Rakvere Tavandimaja paikneb Rakvere linnakalmistuga piirneval kinnistul. Rakvere linnakalmistu pühitsemine toimus 29. aprillil 1806. Tänini säilinud raudväravad valmistas Rakvere sepp Schmiedeberg aastatel 1864-1865. Rakvere linnakalmistu on viimaseks puhkepaigaks väga paljudele Rakvere linna ja Virumaa elus tähtsat osa etendanud hariduse- ja kultuuritegelastele, teadlastele, vabadusvõitlejatele. Peale selle leidub seal ka mitmeid kunstimälestisi. Vanimad säilinud hauatähised pärinevad 1830-ndatest aastatest. Palju tähiseid on tehtud tuntud kiviraidurite poolt, näiteks J. Schvalbe, Casperson, Kopijevski. Mitmed hauatähised on ka eraldi kaitse all.

Tavandimaja rajas Rakvere Linnahoolduse Osaühing. Juhataja Üllar Vaseriku sõnul võib tulemusega vägagi rahul olla. Lisaks kaunile arhitektuurilisele lahendusele on tegemist vägagi kogukondliku ja kohalikule ettevõtluse toel rajatud majaga. „Kõik maja ehitamisega seotud ettevõtted on Rakverest,” sõnas Vaserik. Ehituse peatöövõtt kuulus AS Later GR-le. Tavandimaja sakraalarhitektuursete elementidega uksed tegid eritellimusena Rakvere Metsamajand OÜ meistrimehed, elektritööd Oom Konsult OÜ jne.

Avamistseremoonia algab piduliku lindilõikamisega kell 13.00 ning kulmineerub hoone sisseõnnistamisega. Avamistseremoonia lõpetab kõikide Rakvere koguduste esindajate ühispalve.

Lisainfo:

Arhitektuursetes küsimustes: Reio Avaste, Avaste Arhitektuuribüroo OÜ, Sõpruse pst 9-17, Tallinn 10615, tel +372 6873 136, +372 5018 839, e-post reio@avaste.ee

Organisatsioonilistes küsimustes: Üllar Vaserik, Rakvere Linnahoolduse OÜ, Rakvere J. Kunderi tn 6, tel +372 5087 744, e-post linnahooldus@domus.ee, yllar@domus.ee

Tartu Maratoni finišijoone ületavad esimesena metsamehed

Sel pühapäeval annab Metsapealinn 2012 Rakvere metsapealinna tiitli üle Elva linnale. Tiitli üleandmise tseremoonia toimub Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartu Maratoni võistlejate finiši eel.

“Maratoni finiš on selleks väga hea koht. Terves metsas on terve vaim – mets, sport ja tervis käivad pea alati käsikäes,” ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Metsapealinna tiitli üleandmise tseremooniat alustavad neli suusatavat saemeest, kes toovad finišisse Metsapealinna lipu ja saevad läbi Metsapealinna ja Tartu Maratoni finiši „avapalgi“. Korraldajate poolt on tagatud see, et saepuru ei hakka segama suusatajaid. Peale palgi lõikamist annab Rakvere linnapea lipu üle Elva abilinnapeale. Elva jahimeeste püssidest antud kogupauk tähistab pealinna tiitli üleminekut Rakverelt Elvasse.

Esialgne ajakava on järgmine (ajakava võib muutuda sõltuvalt võistlevate suusatajate liikumiskiirusest):

*11:25 – Metsapealinna sõnumitoojad rajal
*11:33 – Metsapealinna ja 42. Tartu Maratoni finiši “avapalgi” saagimine
*11:35 – lipu üleandmine ja tervituskõne metsapealinnalt
*11:42 – Finišiala on võitja saabumiseks avatud

Allikas: Eesti Metsaselts

Kirjanik Margus Karu
hakkab Eestis uut supermodelli otsima

Pildil modelliagentuuri MeediaMarketing esimodell Marie-Heleene Ventsel

Hiljuti Eestis filiaali avanud Itaalia juurtega rahvusvaheline modelliagentuur ICON alustab 16. veebruaril Tallinnas üle-eestilise modelliotsinguga, et leida siit modelle, keda maailma moelavadele lähetada. Firma ridades aitab talente leida ka pikaajalise reklaamitootmise ning castingute korraldamise kogemusega noorkirjanik Margus Karu.

ICONi modelliotsingud külastavad esmalt nelja Eesti linna: Tallinnat, Pärnut, Tartut ja Rakvere. Castingule on oodatud neiud vanuses 14-22, kel pikkust vähemalt 173 senimeetrit, ning noormehed, kes on pikemad kui 183 senimeetrit ning kel vanust 16-24 eluaastat.

“Otsime eelkõige inimesi, kes on piisavalt eripärased ja isiksustena huvitavad ning piisavalt tugeva iseloomuga, et maailma suurtel moelavadel läbi lüüa,“ ütles Margus Karu, kes liitus ICON Nordic’u meeskonnaga selle aasta alguses. “ICONil on võimalused aidata neil oma unistusi teostada, kuna firmal on laialdane klientide ja kontaktide pagas üle maailma – ICONi modellid on olnud Armani, D&G, Cavalli, Valentino ja paljude teiste tuntud kõrgmoe brändide moeshowdes ja reklaamidel.”.lisas ta.

Firma juhi Terje Kissa, kes on töötanud ka Itaalia ICONis, sõnul ei otsi nad Eestis n-ö klassikalisi iludusi.

“Head modelli ei tee vaid välimus, sellest enam loeb isikupära ja karismaatilisus,” ütles Kissa. Tema eesmärk on hakata potentsiaalsete noortega nii tõsiselt tööle, et neil oleks võimalus jõuda moemaailma tippu, Tiiu Kuiki, Karmen Pedaru ja Claudia Meriküla kõrvale.

Castingute ajad:
16.02 Tallinn – Clubi Prive’s (Harju 6) kella 13-18
18.02 Pärnu – Pärnu Kontserdimajas kella 15-19
20.02 Tartu – Cafe Werneris (Ülikooli 11) kella 15-19
21.02 Rakvere – Rakvere rahvamajas kella 15-19

Lisainfo: Terje Kissa, kissa@iconmodels.it, tel 5557 8570.

Väliseminar Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalus

Laupäeval, 16. veebruaril kell 13.00-15.00 toimub Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalus väliseminar. Iisaka talus (Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa) kasvatatakse Eesti mustapealisi lambaid ja tegeletakse käsitööga.

Pererahvas teeb ringkäigu paekivist hoonetega talukompleksis ning saab tutvust teha lammastega ning villa kasutamise võimalustega käsitöös. Meistrikojas on kõigil võimalus proovida kuivviltimist.

Üritusele väljub buss Rakverest kell 12.00.

Kord kuus toimuvate Lahemaa loodusõhtute korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised.

Üritus on etteregistreerimisega ja kohtade arv on piiratud! Registreerumine kuni 13.02.2013.

Lisainfo ja registreerimine: Krista Kingumets, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 5562 4391, krista.kingumets@keskkonnaamet.ee

Rakvere Toidupank sai uued ruumid

Neljapäeval kolis Rakvere Toidupank uutesse ruumidesse ja tegutseb nüüd Rakvere Spordikeskuses aadressil Kastani pst 12 (staadionimajas endistes Loovuskeskuse ruumides), mille Rakvere linnavalitsus andis tasuta kasutada.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on linn otsinud ja leidnud võimalusi, kuidas toetada toidupanga tegevust olukorras, mil projektirahad toidupanga
tegevuse toetuseks on lõppenud, kuid samal ajal on linnas teenuse järele vajadus jätkuvalt olemas.

Lisaks tasuta ruumidele toetab linn tänavu toidupanga tegevust võrreldes eelmise aastaga ligi poole suurema summaga – 5574 euroga. Ka uutes ruumides on toidupank avatud neljapäeviti kell 13.00 – 16.00 ja reedeti kell 13.00 – 15.00.

Tulekul on uued huvitavad näitused

13. veebruaril kell 11-12 on Maamajanduse Infokeskuse klaasgaleriis fotonäituse “Euroopa maaelu piltides” pidulik avamine. Toimub Euroopa maaelu arengu võrgustiku fotokonkursi parimate piltide esmaesitus Eestis. Rohkem infot näituse kohta www.maainfo.ee/index.php

Külaprojektide näitusega saab 13.-22. veebruarini 2013 tutvuda Raplas, Rapla Keskraamatukogus. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/index.php

Jäneda simmanihooaja avavad Untsakad

Laupäeval, 9. veebruaril toimub Jänedal tänavune esimene simman. Musta Täku Talli uksed avanevad kell 20.00, pidu kestab kella kaheni öösel.

Bänd esineb kolmes setis ehk tehes esinemise jooksul kaks vaheaega.
Kohapeal saab süüa ja juua, kaugemalt tulijad leiavad öömaja hostelis. Alaealised pääsevad peole ainult koos vanemaga.

Pilet: 7 EUR

Rakvere kutsub ettevõtjaid Lennuvälja tööstusalale

Rakvere alustas linna ja lähipiirkonna suurima ettevõtlusala, 2012. aastal valminud Lennuvälja tööstusala kinnistute hoonestusõiguste seadmist.

Linnavalitsus ootab pakkumisi kuni 26. veebruarini linnavalitsusse
kantseleisse.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on tööstusalal võimalik alguses seada
kinnistule hoonestusõigus. „Kolme aastaga peab isik saama linnalt
kasutusloa, misjärel on tal õigus kinnistu omandada”.

Allar Aron lisas, et linn näeb Lennuvälja tööstusala sihtrühmadena
ehitusmaterjalide-, toiduainete-, metalli- ja puidutööstuse ettevõtteid,
samuti väiksemaid keemiatööstuse, aparaadi- ja masinaehituse ning logistika-
ja autotranspordiettevõtteid.

Lennuvälja tööstusala suurus on 24 hektarit ja see asub kiiresti arenevas piirkonnas, kus on olemas lähedus vajalikele ootmissisenditele ja mitmesugustele nõudmistele vastavate ning piisavalt suurte kinnistute olemasolu. Nortsu teel, Papiaru, Kopteri, Tiiviku ja Teliku tänaval asuvad tootmismaaks mõeldud 39 kinnistut ning kaks ärimaaks mõeldud kinnistut Raudtee tänaval. Loe edasi: Rakvere kutsub ettevõtjaid Lennuvälja tööstusalale

Raadiosaade „Kõrvemaa raadio” otsib liidrit

Plaanis on KUMA raadios hakata kord kuus saatesarja „Kõrvemaa raadio” raames rääkima ajaloolise Kõrvemaa teemadel.

Kõrvemaa jääb rohkem või vähem kolme maakonda ja seitsmesse valda. Maakonniti palju Harjumaale, keskmiselt Lääne-Virumaale ja natuke Järvamaale. Valdadest palju Aegviidu ja Kuusalu valda, keskmiselt Anija ja Albu valda ning natuke Tapa ja Kadrina valda, killuke koguni Vihula valda (Laukasoo).

Rääkida on palju ja seda eelkõige läbi huvitavate inimeste prisma. Kõrvemaa on suur ja huvitav maa, kus on toimunud palju huvitavat juba enne jääaega ja vaatamata suhteliselt hõredale asustusele on seal praegugi palju huvitavat. Seda nii looduse kui ka inimese seisukohalt võetuna. Rääkida on palju: maastiku kujunemine ehk jääaeg, kunagine Vene sõjaväe polügoon, nüüdne kaitseväe polügoon, kultuurilugu (Aegviidu, Vargamäe), looduskaitse, looduse uurimine, elu tagasitoomine maale ja arengud tänapäeval, üritused jne. Rääkima võiks kutsuda kõiki, kes seda oskavad ja soovivad: looduskaitsjaid, biolooge, jahindustegelasi, turismitegelasi, uue elu arendajaid, kohapeal elavaid inimesi ja turiste, pedagooge jne.

Ilma konkreetse liidrita raadiosari ise ei stardi ega käivitu. Vaja on leida asjalik uus inimene, kes liidrirolliga hästi hakkama saab. Allakirjutanu ise liidriks ei pretendeeri. Kel asja vastu huvi, võiks võtta ühendust allakirjutanuga aadressil marek53@hot.ee või lauatelefoni numbril 322 0662.

Marek Vahula, wabakutseline