Tabivere vald

Kuperjanovi matkaga meenutakse Vabadussõja kangelase lahinguteed

Kolonelleitnant Tarmo Laaniste. Foto: Kaitseliit

Homme, 4. märtsil saab teistkordselt teoks Vabadussõja väejuhile ja kangelasele, Julius Kuperjanovile ning tema partisanisalgale pühendatud retk Puurmanist Tabiveresse. 23 kilomeetri pikkusest retkest rääkis Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste.

Kui palju on retkeks osalejaid registreerunud?

Interneti teel on registreerunud nelisada osalejat. Ametlikult on registreerumine möödas, kuid matkata soovijaid on iga päevaga juurde tulnud ning ühinemiseks on ikka võimalusi.

Milles seisneb retke ajalooline tähtsus?

Kuperjanovi retk on pühendatud 1919. aastal toimunud Julius Kuperjanovi partisanisalga rännakule. Neil päevil liikus salk formeerimiskohast, Puurmani lossist, vastu lahingutele Tabivere ümbruses. Salk liikus küll jaanuaris, kuid ilmastikku arvestades korraldasime matka märtsi alguses.

Loe edasi: Kuperjanovi matkaga meenutakse Vabadussõja kangelase lahinguteed

Maarja-Magdaleenas toodi teatrilavale Eesti naisluuletajad

kuuetajad etenduses — Wiera teatri näitlejad paremalt vasakule luuletajate rollides: Anni Zimermann, Greteliis Gerve Ingel Liis Hedger Haljas, Ilme Roosmäe, Sirje Simenson. Fotod: Maarja-Magdaleena Maarahva Selts

Lavastaja, kunstnik ja dramaturg Ene Luik-Mudist on näidendi tegelasteks valinud luuletajad Lydia Koidula, Anna Haava (nii noorena kui eakana), Marie Underi, Betti Alveri, Viivi Luige, Doris Kareva, Liisi Ojamaa ja Kristiina Ehini. Etenduses esitavad luuleklassikud ja tänased poetessid üksteise luuletusi vastastikku. Näiteks Koidula loeb Kareva ja Kareva Koidula luulet.

Ene Luik-Mudistil olid lavastamisel abiks professionaalsed teatrimehed Toomas Lõhmuste ja Raivo Adlas.

„Esietendusele kogus sedavõrd palju pealtvaatajaid, et tuli tuua ka lisatoole,” ütles Ene Luik-Mudist.

Koidula Maarja-Magdaleenas — Ingel Liis Hedger Haljas Lydia Koidula osas

Etendust „Kahe sajandi kirjad” mängitakse ka Palamuse kirikus ja kavakohaselt ka kirjandusloolistes muuseumites.

Maarja-Magdaleenas tegutsev Wiera teater on saanud nime sellest paigast võrsunud esimese Eesti kutselise teatritegelase August Wiera järgi.

Jaan Lukas

Jääkarupäev kutsub valgete mõmmikute sõbrad
Jääaja keskusesse

Jääkaruplika loomaaias. Foto: erakogu. — Jääkaruplika loomaaias.

9. jaanuaril kell 11-18 toimub taas jääkarupäev, mis seekord kolib Tartumaale Saadjärve kaldal asuvasse Äksi alevikku Jääaja keskusesse.

Kliimamuutused mõjutavad loomariigis kõige enam just jääkarusid, kes tegutsevad üha enam sulavatel jääväljadel. Ürituse korraldajad leiavad, et mida rohkem saavad inimesed sellest teavet, seda rohkem õpivad nad loodust ja loomi hindama. Jääaja keskus on seega koht, kus teema sulandub ühte sealse teavitava keskkonnaga.

Jääkarupäeval peavad kõnet kaks kõigile loomasõpradele tuntud meest: Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ja zooloog Aleksei Turovski. Projektist “Jääkarule uus kodu” räägib selle eestvedaja Veronika Padar.

Kuna maja on suur ja sopiline, siis korraldatakse nii suurtematele kui ka väiksematele viktoriine loodusest ja loomadest. Õhtu lõpetab meteoroloog, polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo, kes räägib oma kohtumistest jääkarudega nende elukeskkonnas.

Jääkarupäeva raames toimuvad erinevad meisterdamise töötoad lastele ja täiskasvanutele, kus materjalidena kasutatakse looduslikke materjale, näiteks käbisid. Teiste seas on avatud ka skulptor Tauno Kangro töötuba, kus ta ise õpetab oma stiilis meisterdamist. Kogu aeg on avatud kinosaal, kus on võimalik vaadata erinevaid filme loodusest ja kliima muutumisest. Vahepeal korraldab tuuri ka Jääajakeskus ise, et anda inimestele ülevaade majas toimuvast.

Kohal on ka Tallinna loomaaias elanud legendaarse isakaru Franzi topis. Franz oli vägev vabaduses sündinud karu, kes pääses loomaaia puurist lahti, aga õnnetul kombel jäi pärast uinutavat süsti igaveseks magama, lahkudes siitmailt samuti vabana.

Iga külastaja saab panustada jääkarude toetuseks, sest 50 protsenti jääkarupäeva piletitulust läheb jääkarudele.

Konverents “Eesti keel ja Piibel” Maarja-Magdaleenas

Pühapäeval, 15. märtsil kell 10 toimub Jõgevamaal Tabivere vallas Maarja-Magdaleena pastoraadis emakeelepäevale pühendatud Konverents “Eesti keel ja Piibel”.

PÄEVAKAVA:
10.00 Konverentsi avamine, tervitused
10.30 Ettekanded
* Mart Rannut – Eesti kirjakeele kujunemislugu
* Jaan Bärenson – Piibli ja vaimuliku kirjanduse levikust 18. ja 19. sajandil
* Aivo Prükk – Meie Isa palve eestikeelsetest tõlgetest
* Marek Roots – Vennastekoguduse liikumine Eestis
14.00 Jumalateenistus. Jutlustab Keila koguduse õpetaja Marek Roots
15.00 Lõunasöök
16.00 Dokumentaalfilm “Piibel Eestis. Eesti Piibliselts 200”
16.30 Kokkuvõtted

Info: Aivo Prükk, tel 5163 487.

Nädalavahetusel teeb poni Joonas Vudila Jõulumaal vankrisõitu

Nädalavahetusel on Kaiaveres turismiettevõttes OÜ Vudila viimaseid päevi avatud jõulumaa Jõulumaa, kus elatakse kaasa jõuluetendusele, meisterdakse jõulumeeneid ja uudistakse koduloomi. Soojade talveilmade tõttu sõidutakse aga külastajaid saani asemel vankriga.

Jõulumaa projektijuhi Anžela Lemberi sõnul teeb nädalavahetusel lastele vankrisõitu Vudila poni Joonas. “Jõulumaal saab tutvust teha meie loomaperega, kelle moodustavad hobused, ponid, kitsed, lambad ja küülikud. Nad on kõik väga sõbralikud ja inimestega harjunud. Neile saab teha pai ja Päkapikkude juhendamisel maiustusi pakkuda. Veel kohtutakse Jõulumaal Vudila mängumaal elava kolme vutiga.”

Lember märkis, et Tartu Teatri näitlejad on Vudilas lavale toonud jõuluetenduse “Vuta ja Muta jõulud”, mille on kirjutanud Mehis Pihla ja lavastanud Tess Pauskar. “Meie jõuluetendused on pakkunud alati toredaid emotsioone nii väikestele kui suurtele, ” ütles ta.

“Päkapikkudega meisterdakse töötubades jõulumeeneid, mille lapsed saavad koju kaasa viia. Meisterda saab erinevaid asju, alustades jõuluvärvilistest käepaeltest lõpetades kaartide, kuuseehete ja küünlalaternatega. Nädalavahetusel saavad täiskasvanud end proovile panna korvi punumises. Igal aastal on kõik lapsed saanud endale mälestusmeeneks meisterdada ka puidust medali Vudila logoga. Tänavu saab Vudilas endale teha ka vahva meenemündi, ” rääkis Anžela Lember.

Alates avapäevast, 9. detsembrist on Vudila jõulumaal käinud üle 1300 külastaja. Jõulumaa ettevõtmiste korraldamisel on OÜ Vudila koostööpartneriks Tartu Teater, Tartu Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kultuuriakadeemia.

Jaan Lukas

Vudila mängumaal avatakse veeliumägi ja saadetakse Vutt maratonile

Homme, 2. juunil peetakse Kaiaveres paiknevas turismiettevõttes Vudila mängumaa suvehooaja avapidu, kus avatakse ka atraktiivsed veeliumäed.

Vudila mängumaa eestvedaja Kajar Lemberi sõnul alustati liumägede ehitamist sügisel metallkonstruktsiooni paigaldamisest. “Tööd lõppesid eelmisel nädalal, kui basseinispetsialistid lõpetasid liumägede katmise spetsiaalse kattematerjaliga. Projekti käigus väga palju üllatusi polnud, kuid eks inseneridel oli nuputamist omajagu, et see suur karkass olemasoleva hoone ja suhteliselt pehme pinnasega kokku sobitada, ” ütles ta.

Lember märkis, et kindlasti ei saa liumägesid vaadelda eraldi eelmisel aastal avatud basseinikompleksist. “Tervikuna moodustavad nad ühe tõelise veeatraktsiooni, mis on täna kindlasti suurim väline veepark Eestis. Kolmetasandilise liumäe kõrgeima raja alguspunkt on ligikaudu ühteistkümne meetri kõrgusel ja raja pikkuseks üle 35 meetri. Arvestades neid mõõtmeid, jätkub teismelistel ja nende emadel-isadel põnevat ajaviidet piisavalt. Suve teises plaanis on püsti saada ka tänase veepargi viimane osa ehk üle 60 meetri pikkune liutoru, mis saab olema eriline maiuspala ekstreemsemat liuglemist soovijatele. Ehk kui pisematele mudilastele oli ka siiani juba meil tegevusi küllalt, siis nüüd on ka „suurtel lastel“ üks vahva lisategevus juures,” ütles Vudila peremees.

Vudilas on aeg-ajalt ikka mängitud lasteteatri etendusi. “Varem oli meil teatrikuu august. Tänavu püüame aga spetsiaalselt Vudila jaoks lavastatud tükiga pakkuda etendusi juba eelolevast pühapäevast alates. Etenduse “Vuta läheb maratonile” on lavastanud ja ka näitetruppi veab eest Tess Pauskar, kes on lavastanud ja mänginud erinevates harrastusteatrites ja olnud mitmete laste- ja täiskasvanute näitemängude kunstnikuks. Eelmisel aastal valiti Tess Pauskar oma aktiivse tegevuse eest Tartus tegutsevas Vilde Teatris „Aasta vildakaks“. Loo peategelane vutt Vuta, nagu vutt Vurr-Leengi, on Vudila maskotid,” rääkis Kajar Lember. “Lisaks teatrietendusele korraldatakse avapäeval maskottide eestvedamisel erinevaid võistlusi, töötab meisterdamisnurk, kohal on näomaalija ning osalejatele on meie head koostööpartnerid välja pannud rohkelt vahvaid auhindu, ” lisas ta.

Vudila motorajal peaks alates jaanipäevast pisikeste ATV-de asemel sõitma väikesed automobiilid. Suve vältel saab valmis ka uus ronimispüramiid ning töös on ka vahva labürindi projekt. Grillmaja toitlustamist täiendatakse toreda pannkoogikohvikuga. Kajar Lemberi sõnul on Vudila mängumaa pidevalt arenev mängumaa, mis kindlasti kunagi päris valmis ei saa…

Jaan Lukas

Vudilasse oodatakse laupäeval hõbekala püüdma

Laupäeval toimub Kaiaveres Vudila mängumaal kolmandat korda kalapüügivõistlus Vudila Hõbekala, kus peaauhinnaks on kohalikus ettevõttes Lingalaid valmistatud sõudepaat.

Vudila mängumaa eestvedaja Kajar Lemberi sõnul kalastakse Vudila Hõbekalal Kaiavere järvel, mis on üks liigirikkamaid veekogusid Vooremaa järvestikus.

“Kõige rohkem saab seal talvisel ajal kätte ahvenat ja särge,” ütles Lember. “Igal kalastajal lubatakse püüda ühe püügivahendiga, kas siis kirptirgu, sikuti või talvise ujukõngega. Vahendi valik sõltub suuresti sinna riputatavast peibutisest.”

Lember märkis, et Vudila Hõbekalal autasustakse kuut paremat individuaalvõistlejat ja kolme võistkonda, samuti kuut kuni 16 aastast last ja noort ning kolme naist.

Tänavugi on parimale kalastajale auhinna välja pannud kohalik ettevõtte OÜ Lingalaid. Eriauhinnad on ka suurima kala püüdjale, stiilsemale kalastajale ja võistkonnale. Auhinnatavad on ka perepäeva raames toimuvad tegevused. Kõigi kalastajate ja sündmusel osalenute vahel loositakse ka sel aastal sõiduauto. Täpsed reeglid ja lisainfo on Vudila kodulehel. Sel aastal saab ka esimest korda osta soodsamalt pilet meie e-pileti keskkonnast. Mida rohkem inimesi seda võimalust kasutab, seda kiiremini sujub kindlasti kohapealne registreerimine ja muu sinna juurde kuuluv.

“Eelmisel aastal oli Vudila Hõbekalal üle 800 osaleja, kellest lig 350 tegeles kalapüügiga. Ülejäänud võtsid osa teistest tegevustest. Ise arvame, et inimesi võiks sel aastal olla vähemalt sama palju ja sellise rahvahulga vastuvõtmiseks oleme sel korral kindlasti veelgi paremini valmis, ” ütles Lember. “Tänavu saavad kõik kohaletulijad uudistada ka meie uusimat suuratraktsiooni – suvehooajaks valmivat üle Vudila kõrguvat liumäge.”

Jaan Lukas

Perepidu algas Koogi küla laulurahva võiduga

Liia, Triinu ja Rauno Koorts ning Kalev Kurs koos laulmisele kaasa elanud lapselapse Joonas Kursiga. Foto: Tiia Pärtelpoeg

Maire Aunaste juhitava telesaate ”Perepidu” esimesel lauluvõistlusel tuli võitjaks perekond Koorts Tabivere vallast Koogilt.

Muusikaõpetaja ja Luua metsanduskooli huvijuht Liia Koorts, tema tütar – lilleseadja Triinu Koorts ja poeg – Lähte Ühisgümnaasiumis ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Rauno Koorts ning vend Kalev Kurs, kes on mitmekülgne ühiskonnategelne ja Kalevipoja kehastaja rahvaüritustel. Perekond esitas konkursil kolm laulu: ”Sulle kõik nüüd ütlen, ”Traktoristi laul” ja ”Suhkrutükk”. Viimast laulu tuli teises versioonis esitada ka konkurentidel, muusikalembelisel Intide perel Tartust.

Selgus, et Indid on ka Tabiveres esinemas käinud. Ühe esinemise ajal olid nad Raunole andnud proovida ka Teppo lõõtspilli.

Laululembelisele perele Koogilt olid telesaates kaasa elamas sõbrad ja tuttavad, teiste hulgas Maarja-Magdaleena segakoori liikmed. Koori juhatab pereema Liia, seal laulavad ka tema poeg Rauno (bass) ja vend Kalev (tenor) ning pouplarsesse laulukollektiivi on kuulunud ka Triinu (sporan), kes südamega koori tegemistele praegugi kaasa elab.

Jaan Lukas

Kõnnujõel saab õppida savikrohvi valmistamist

Savikrohvi koolitus toimub 1. ja 2. septembril Kõnnu talus Kõnnujõe külas Tabivere vallas. Korraldajaks MTÜ Kõnnujõe Kogukond.

Koolituse käigus õpitakse:
1. Kuidas savikrohvi ise valmistada, leida vajalikud lähteained.
2. Millises vahekorras materjale segada ja kuidas erineva otstarbega segusid valmistada.
3. Millised on vajalikud tööriistad.
4. Kuidas krohvida erinevaid pindasid.
5. Saab tutvuda eelmistel koolitustel valminud rakettahju ja ümara leiva/pizza-ahjuga.

Koolituse juhendaja on Marko Kikas.

Registreerimine kuni 29. augustini: jutaluts@gmail.com, tel. 5666 2752.

Koolitusel osalustasu 27 EUR, söögiraha 15 EUR

Ööbimine-pesemine askeetlikes tingimustes, kaasa madrats ja magamiskott, võimalik ka telkida (oma telgiga)

Koolitust toetab LEADER Eesti Jõgevamaa Koostöökoja kaudu.

Mõnusate mõtete memorandum ootab lugemist

Mõnusate Mõtete mess läks kenasti korda, osales 26 ühendust ja ilm püsis ilus. Messi ajal toimusid teematoad, milles kirjapandust koostati Mõnusate Mõtete memorandum, mis saadeti osalenud seltsidele, kohalikku ajakirjandusse ning riputati kodulehele. Kokku sai soovitusi, mõtteid ja väärtusi noortest vallajuhtideni lugemiseks. Memorandumisse pandud mõtteid võivad kõik lugeda, edasi mõtelda ja hea eesmärgi nimel jagada.

Mõnusate Mõtete memorandumit loe siit: www.juula.ee

Mõnusate Mõtete Mess on vabaühenduste kokkutulek, mis toimus Tabivere valla 8. Küladepäeva ajal 4. Augustil 2012 Juula külaplatsil. Eesmärgiks oli tuua häid mõtteid ja positiivseid näiteid juurde Jõgevamaa küladesse, tutvustada üksteisele oma tegemisi ning näidata oma tooteid ja teenuseid.

Vaiatu küla tähistab 610. sünnipäeva

Mõnusate mõtete mess ootab viimaseid registreerijaid

Üks väike Jõgevamaa küla, kelle tunnuslauseks on Jõgevamaa jõhvikas ootab positiivselt mõtlevaid ja maailma muuta soovivaid vahvaid inimesi Mõnusate Mõtete Messile, mis toimub 4. augustil 2012 Juula külas. Osaleda soovivatel seltsidel ja organisatsioonidel on aga registreerumisega aega veel vaid selle pühapäeva, 15. juulini. Loomulikult on oodatud kõik niisama kuulamis- ja kaasamõtlemishuvilised.

Tegemist on vabaõhuüritusega, kus mitmed seltsid üle Eesti astuvad oma boksiga üles, tutvustavad oma tegemisi ja näitavad oma tooteid-teenuseid. Kõik kohaletulijad osalevad maa- ja külaelu puudutavates teematubades: külanoore kükitamise koht, kesk-ea-rõõmud, penskarite teemaja ja maailmalõpu ennetamise tuba. Toimub hingega asjade oksjon, mille tulu läheb Tabivere hooldekodule. Oksjonile oodatakse igalt seltsilt midagi isetehtut.

Loe edasi: Mõnusate mõtete mess ootab viimaseid registreerijaid

Äksis peetakse homme XX kihelkonnapäeva

Homme laupäeval Tabivere vallas Äksis toimuval XX kihelkonnapäeval võisteldakse esmakordselt kiikumises “Äksi võll”, samuti kiiruse ja lõnga kerimises. Sündmuse lõpus mängib Komöödiateater Andrus Kivirähki näidentit “Meri ja Orav”.

Jõgeva-Tartu maantee ääres Äksi Andrease kiriku ja Äksi motelli ümbruses toimuval kihelkonnapäeval on seni populaarseim spordisündmus olnud kiviviskevõistlus “Äksi äss”, mille korraldamisidee algatas tuntud ühiskonnategelane ja spordimees Ants Paju. Idee tuli sellest, et Saadjärve ääres võistles koos vendadega kiviviskamises ka Kalevipoeg ja teenis parima tulemusega välja kuningaks saamise.

Juubelinumbriga kihelkonnapäeval korraldatakse aga esmakordselt kaks võistlust. “Leader-rahade toetusel muretsetud külaliik võimaldab läbi viia kiikumisvõistlust “Äksi võll”,” ütles üks korraldajaid Tarmo Raudsepp. “Äksis asuv villababrik võimaldab aga osalejatel proovida kiirust ja osavust lõnga vihust kerra kerimisel.” Äksi motelli koostööpartner Vudila mängumaa toob kohale lastele batuudi.

Kihelkonnapäeval esinevad paikkonna isetegevuslased. Õhtutundidel etendab Komöödiateater Andrus Kivirähki näidendit “Meri ja Orav”, kus peaosades on Egon Nuter ja Andrus Vaarik.

20 aastat tagasi tekkis idee Äksi kihelkonnapäeva korraldamiseks kohalikul elanikul ja kultuurielu edendajal Aune Sepal ja taasiseseisvunud Eesti ühtedel esimestel ettevõtjatel Kalev ja Marje Raudseppal, kes on turismiettevõtte Äksi motell rajajad. Omaaegsest tippjalgratturist ja tuntud jalgrattatreenerist pereisa ja usin pereema löövad organiseermisel kaasa nüüdki, kuid suurema vaeva nägemise au on nad üle andnud ettevõtlikele poegadele Tarmo ja Priit Raudsepale

Kihelkonnapäev algab Äksis kell 12.

Jaan Lukas

Vudila ootab lastekodude lapsi tasuta lustima

Juba teist aastat järjest ootab Vudila hooaja alguses kõiki asendus- ja turvakodude lapsi mängumaale tasuta lustima. See tähendab seda, et pääset ostma ei pea, on prii käik Vudilasse.

Lapsed saavad kasutada kõiki Vudilas olevaid atribuute, kaasa arvatud veesõidukeid ja ATV-d (mis varem olid lisatasu eest). Hobusõidud, paintball ning toitlustamine tuleks endal tasuda.

Prii sissepääsu saab kasutada 24. maist 24. juunini. Küsimuste ja soovide korral tuleks endast märku anda projektijuhile Anzelale anzela@vudila.ee; tel 5153121.

Tulekul foto-velotuur “Tabiveremaa ilu ja valu”

Ootame sind osalema Foto-Velotuuril “Tabiveremaa ilu ja valu”. Jalgrattamatk algab 12. mail kell 10.00 Tabivere vaba Aja keskuse eest, sõidame Saadjärve äärt mööda Juula külla, sealt Elistvere kaudu Maarja-Magdaleenasse, edasi Kõrenduse, Otslava, Kaiavere külad, Kärksi, Õvanurme ja lõpetame taas Tabiveres (kokku umbes 45 km).

Registreerimiseks saada osalejate nimed ja kuni 5 pilti Tabivere vallast (nii rõõmupakkuvaid kui mõtlemapanevaid) aadressile eneli.pyhvel@kliinikum.ee. Pilte vaatame retke lõpul Vaba Aja Keskuses. Toitlustuspauside tarbeks kogume kõigilt täiskasvanutelt 2€. Vihma korral jääb sõit ära, aga pilte vaatame niikuinii!

Meiega tulevad oma elu ja mõtteid jagama ka Belgist jalgrattaga Eestisse tulnud vabatahtlik Lauris ja Põltsamaa noorteühendusest Heidi. Üritust toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põltsamaa Noorteühendus Juventus.
Täpsem info www.juula.ee

Allikas: Eneli Kaasik

Kõnnujõe kogukonnas õpetatakse rakettahju ehitama

rakettahi — Rakettahi koos köetava savist diivani ehk lesoga. Foto: juured.ee

Rakettahju ehitamise koolitus käed-külge- töötoas toimub 20.-22. aprillil Kõnnu talus, Kõnnujõe külas, Tabivere vallas.

Koolituse juhendaja Jaanus Viese on kirjutanud tutvustuseks nii:

Eesmärk
– Õppida ehitama efektiivset rakettahju ja ümarate vormidega köetavat diivanit
– Omandada kogemusi loodusliku savi kui ehitusmaterjali kasutamisel mööbli rajamisel
– Saada teadmisi köetava savidiivani viimistlemiseks savikrohviga

Kellele?

Kõigile, kes soovivad paremini tundma õppida tule juhtimist ja efektiivse rakettahju ehitamist. Kursusel valmistame osa rakettahjust ja soojust salvestavast ümarast diivanist (leso). Lihtsat rakettahju ja soojust salvestavat diivanit on võimalik valmistada mõne nädalavahetusega. Rakettahju tuumaks on J-kujuline põlemistunnel, mis võimaldab saavutada väga kõrgeid põlemistemperatuure (900°-1100° C). Tänu efektiivsele põlemisele kulub vähem puid ja põlemise saadused on puhtad (H20 ja CO2). Rakettahju on võimalik väga väikse eelarvega ja kiiresti valmistada, omamata seejures pottsepaharidust. Loe edasi:

Tabiveres on täna heategevuslik jõululaat ja -kontsert

Täna peetakse Maarja-Magdaleena kodukandipäeva

Laupäeval kell 10 algavad Jõgevamaal Tabivere vallas Kurepesa talu õuel Maarja-Magdaleena XVI kodukandipäevad ja ühtlasi VII Tabivere valla külade päevad. Traditsiooniliste sündmuste tänavuseks märgusõnaks on vigursaagimine . Saetakse küladesse esindusskulptuure ja ühtlasi valmib puukuju rahvatantsijast või -lauljast, millest saab kaasalane mõned aastad tagasi valminud puust Pillimehele.

Praegu pole veel täpselt teada, kas uue kujuna valmib rahvalaulja või -tantsija ning milline on tema väljanägemine. „See oleneb paljuski meisterdajate inspiratsioonist ja kujutlusvõimest. Kuju paigaldatakse aga puust Pillimehe kõrvale, mis püsitati 2008. aastal kunagise Maarja-Magdaleena seltside maja mälestuseks. Hoone valmis 1912. aastal ja hävis 1944. aastal Teises maailmasõjas,” ütles Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja Tiia Pärtelpoeg. Kodukandipäeval on võimalik teha teisigi puukujusid. Nii saava külad teha ka endale esindusskulptuurid. Tööd juhendab tuntud vigursaagija Martti Kalamees.

Õhtupoolikul kogunetakse Maarja-Magdaleena puhkealale, kus avatakse ka Leader programmi toetusel valminud uus tantsupõrand. Koos Maarja-Magdaleena kodukandipäevaga saab teoks ka Tabivere valla VII külade päev.

Jaan Lukas

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Elistvere loomapark ootab öökülastajaid

Tänasest pühapäevani, 15.-19. juunini on RMK Elistvere loomapark Jõgevamaal avatud tavapärasest kauem, loomade öiseid tegemisi saab uudistada kuni kella üheni öösel.

„Kui palaval suvepäeval kipuvad loomad varju hoidma, siis öisel ajal muutuvad nad oluliselt aktiivsemaks,” kommenteeris RMK Elistvere loomapargi juht Sirje Saul. „Kõige suurema muudatuse teeb pimeduse tulekuga läbi ilves, kes on öise eluviisiga loom ja hilistel tundidel seega paremini nähtav.”

Inimeste kõrval võib pargi tavatu lahtiolekuaeg pakkuda uudseid elamusi ka loomadele. „Näiteks eelmisel aastal laulis üks seltskond karule unelaulu,” meenutab Sirje Saul mullust suve, mil öist lahtiolekuaega esimest korda katsetati.

Loomapargi külastajatele tuletatakse meelde, et kaasa tasub võtta sääsetõrjevahendid, sest Elistveres on praegu palju sääski. Jalanõude valikul võiks arvestada sellega, et pargis on uute teede rajamine küll lõpukorral, ent ikka on kohti, kus teelõik on veel killustikune.

Omalt poolt pakub loomapark suveöistele külastajatele kohvi ja teed ning veidi näksimist. Soovi korral võib igaüks kaasa võtta ka oma võileivad.

Elistvere loomapark on avatud iga päev, juunist augustini on tavapärased lahtiolekuajad kl 10-20.

Elistvere loomapargis saab näha 13 liiki imetajaid: Euroopa piisonit, rebast, kährikut, oravat, karu, ilvest, metskitse, põhjapõtra, kabehirve, põtra, metssiga, metsnugist ja jänest, lisaks faasaneid ning mitut liiki närilisi.

Rohkem infot: www.rmk.ee

Vudila mängumaa kutsub lastekodulapsed külla

24. mail uut hooaega alustav Vudila mängumaa on saatnud kutsed kõikide Eesti lastekodude lastele, et kutsuda neid tasuta külla.

Tabivere vallas Kaiaveres asuvale kogu pere mängumaale Vudila lisatakse tänavu atraktiivsust ja hubasust mitmete uute rajatistega, mis pakuvad veelgi vahvamaid vaba aja veetmise võimalusi erineva põlvkonna külastajatele.

OÜ Vudila Mängumaa üks omanikest Kajar Lember (fotol) märkis, et uus hooaeg algab Vudilas 24 mail. „Oleme saatnud sooduspakkumised lasteaedadele ja koolidele. Kõikide Eesti lastekodude lapsed kutsume aga külla tasuta. Nii püüame ettevõtlusega tegelemise kõrval arendada ka sotsiaalset tegevust ning muudame tervisliku ja huvitava vaba aja veetmise võimalikult kättesaadavaks nendele, kes seda väga vajavad, kuid kellel endil võimalusi napib,“ ütles ta.

Lemberi sõnul rajatakse hiljemalt juunis Vudila mängumaale väikestele lastele mõeldud seiklusrada, kus on uued võimalused turnimiseks. Juurde tuleb ka üks maabatuut ja torusaun, et jahedamatel ilmadel sooja saada. Lisaks on muretsetud ka paar uut vesijalgratast ning mõned mänguautomaadid, mistõttu avatakse ka esmakordselt Vudila mängude maja, kus leidub ahvatlevaid võimalusi ka teravaid elamusi otsivatele pereisadele.

„Arvestades silmapaistvalt suurt kehakinnitajate ja janukustutajate arvu avame lisaks senisele „Vuti bistroole“ ja grillmajale ka uue toitlustuskoha, kus saadaval lisaks jookidele ja jäätisele ka kergemad suupisted.” Loe edasi: Vudila mängumaa kutsub lastekodulapsed külla

Elistvere metsseamamma Possa tõi põrsad ilmale

Tänavu on metsseaemand Possa põrsad alles pesas, kuid ilmade soojenedes saavad Elistvere loomapargi külastajad neid peagi näha. Pildil 2009. aastal sündinud põrsad. — Praegu on metsseaemand Possa põrsad alles pesas, kuid ilmade soojenedes saavad Elistvere loomapargi külastajad neid peagi näha. Pildil 2009. aastal sündinud põrsad. foto: Sille Annuk

Elistvere loomapargi metsseamamma Possa pesast oli pühapäeva hommikul kuulda hääli, mis ilmselgelt viitavad sellele, et Possa ja kult Kert on jälle järelkasvu saanud.

«Me ei tea, mitu põrsast sündis,» ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Elistvere loomapargi juhataja Sirje Saul. «Nad on pesas peidus, Possa ei lase nii väikseid veel välja. Ilm on ju väga kõle.»

Loomapargis elab praegu neli suurt metssiga: emised Possa ja Riina ning kuldid Kert ja Peedu. Tänavuste põrsaste isa on ilmselt 8-aastane Kert, kelle jaoks konkurent, kolme-aastane Peedu on alles poisike.

Rohkem põrsaid sel kevadel loomapargis ilmselt oodata pole. «Riina on veel noor, vaid aastane metssiga,» märkis Sirje Saul. «Temal ei paista sel kevadel küll põrsaid tulemas olevat.»

Külastajatel on lootust lõbusaid väikseid kärssasid näha paari nädala pärast, sest siis hakkavad põrsad agaralt oma aediku suurust maailma avastama.

Loomapargi teistel elanikel veel järelkasvu pole. Paar nädalat tagasi talveunest üles ärganud karu Karoliinal pole lootuski väiksele mõmmibeebile, sest 12-aastane Karoliina on ju vanapiiga.

Allikas: Tartu Postimees

Elistvere loomapargis oma sõbrapäev

Kõiki loomasõpru oodatakse 13. veebruaril Elistvere loomaparki-looduskeskusesse sõbrapäeva tähistama.

Päev algab kell 12. Plaanis on jalutuskäik Mati Kaaluga. Väikestest lemmikutest räägib Tiina Lilleleht. Kõigil on võimalus meisterdada endale või sõbrale midagi ilusat.

Meeleolu loovad Tabivere valla noored muusikud. Pakutakse teed ja pirukat.

Info ja registreerumine hiljemalt 10. veebruaril tel 525 3395.

Täna saab taas filmistsenaariumeid õppida kirjutama

Täna kell 11-18 toimub Tabivere Vabaajakeskuses Filmitalgute arvult kolmas stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud kaheks osaks, millest esimeses antakse ülevaade filmi žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti filmitegijate varasalvest ning lisaks tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.
Jõgevamaa stsenaariumikoolitust Tabiveres viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo.

Filmitalgud toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel terve aasta. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.

Eesti filmiprofid viivad kõigis maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel.

Filmivõtted 15 Eesti maakonnas on plaanis läbi viia 2011. aasta augustis, film ise esilinastub novembris. Filmitalgute käiku kajastab erisaadetega ETV, filmi telelinastus on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.

Seenepäevad siin ja seal

Elistvere looduskeskus on pannud Elistvere loomapargis asuvas aidas üles seenenäituse. Seda saab vaadata kuni 24. septembrini. Seenepäevade kulminatsioon on aga täna, 23. septembril, kui looduskeskuses on külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõngavärvimisest. Kohtumine algab kell 15 looduskeskuse saalis. Looduskeskuses saab tutvuda ka eri aegadel välja antud seeneraamatutega. Üritus on tasuta, vaja on aga eelregistreeruda telefonil 525 3395 või elistvere.looduskeskus@rmk.ee.

Laupäeval, 25. septembril kella 10–14 toimub seenepäev Aimla looduskeskuses Sakala puhkealal. Juhendab mükoloog Kadri Pärtel. Loodukeskuse poolt on näitus, seenematk ja seeneroog. Osalejatel olgu kaasas korv ja nuga ning seljas sobilik riietus.Üritus on tasuta. Registreeruda saab telefonil 516 3117 või aimla.looduskeskus@rmk.ee.