Imbi Paju mälestuskirjanduse klassikaks saanud “Tõrjutud mälestused” jõuab taas eesti lugejateni.
Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles.
[pullquote]Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond[/pullquote]Imbi Paju 12 aastat tagasi ilmunud dokumentaaljutustus „Tõrjutud mälestused“, mis kirjaniku perekonnaloo kaudu näitab, kuidas nõukogude okupatsiooni ajal oli üksikinimene sunnitud silmitsi seisma poliitilise kurjusega, on ilmunud tänaseks kaheksas keeles ja seda võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. 3. augustil Mustvee vallas toimuval 20. Võtikvere raamatupeol jõuab raamat taas Eesti lugejateni.
Põltsamaa vallas Tapiku külakeskuses valmis uus kiik, mis juba esimese kuuga võitnud populaarsuse erinevas vanuses inimeste hulgas ja toonud kohalikku ellu mõnusat elevust. Kiik meisterdati ja pandi paika Tapiku Külade Seltsi algatusel.
Tapiku kiik. Foto: Külauudised
Lõõgastumine ja koosolemine kiigel on Tapiku kandis läbi aegade populaarne olnud. Tegus pensionär Evald Martjan mäletab Tõivere küla kiike, mis sai ehitatud ja paigaldatud 1968 aastal. Esimesele kiikumisele tuli palju rahvast ümberkaudsetest küladest. Kui mitmed toonased noored mehed kaheksakümendatel sõjaväest tulid, ehitas Martjan koos nendega kiige Tapiku küla keskele. „Tehnikat siis polnud. Kõik postid tuli jõuga püsti ajada,” rääkis kiigemeister.
Kohalikud mehed meisterdasid Tapikule kiige ka 2005. aastal. „Tänaseks olid selle kiige tugipostid juba mädanemisohus,” ütles Tapiku Külade Seltsi juhatuse liige Hiie Nugis. Täpselt selle kiige kohapeale ehitati ka uus kiik. „Kõik tööd tegid kogukonna liikmed vabatahtlikult. Kiigelaudade ostmiseks saime kasutada ka külaseltsi raha. Ehitamisel mõeldi ohutusele – sellele, et kiigelt maha ei kukutaks. Tööle tulid appi kunagised tapikulased, kes praegu elavad mujal.”
26. juulil kuulutatakse Räpinas Eesti Külade Maapäeval välja Eesti Aasta Küla 2019. Jõgevamaalt on esitatud kandideerima auväärsele tunnustusele Jõgevamaa Aasta Küla 2018- Sadala külade piirkond. Mõned päevad tagasi tutvus selle paigaga Eesti Aasta küla hindamiskomisjon eesotsas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga.
Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto: Marge Tasur
9. juuli õhtul Sadala rahvamaja juurde kogunenud Eesti Küla valimise hindamiskomisjon sõitis kohe Kantkülasse ja Ookatku külla. „Neid külasid seob Sadalaga ajalooline teadmine, et sel aastal möödub 600 aastat kõigi kolme küla esmamainimisest. Juubelilaulu- ja tantsupeo tule teekond läbis ka need külad, külakividele paigaldati ajaloo meenutuseks tänuplaadid, kivide juurde asetati peotule laternad,” rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.
Ringkäigule järgnenud vestlusringi Sadala rahvamaja saalis avas Tutt sõnadega: „See, mida me hoiame oma südames, peegeldab meile kõigile vastu. Sadala piirkonna inimestele on antud võimalus mõelda ja tegutseda oma kogukonna huvides ja nad kasutavad seda huviga ja entusiastlikult. Me püüame endast maha jätta häid hetki. Nii loome hea pinnase ka lastele ja lastelastele kunagisse kodupaika jäämiseks või tagasi tulekuks.” Rahvamuusikaansamblist Tuustar tervitasid külalisi lustlike lugudega Romet lõõtsaga ja Marta viiuliga. Nemad on erinevate sündmuste korraldamisel seltsi tugevad koostööpartnerid.
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.
Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto: Marge Tasur
Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.
Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.
„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”
Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.
„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.
3. juuni õhtul moodustati Jõgeva maakonnas Põltsamaal Eesti lipu 135. aastapäeva auks inimlipp.
Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistamine Põltsamaal. Foto: Väino Valdmann
Eesti lipu piduliku numbriga sünnipäeva tähistamiseks Põltsamaal andis põhjuse asjaolu, et esimese sinimustvalge lipu õmbles 1884 aastal siine kooliõpetaja Emilie Beermann.
Täna hommikul, jätkuvalt kestva Jõgeva linna sünnipäeval tegid kodukandile üllatuskingituse kogukonna aktiivsed liikmed, kes avasid peaväljakul asusamba kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane”.
Mälestumärk kartulisordile “Jõgeva kollane”. Foto: Sirje Kalev
Ausammas kujutab endast klaasseintest kasti, milles sirguvad „Jõgeva kollase” taimed ja saab jälgida nende kasvamist ning mugulate valmimist. Idee algatas mitmekülgselt aktiivne tervislikku toitumist ja eluviisi edendav Jõgeva elanik Maiu Veltbach. Tegusateks abistajateks olid teadlased Reine Koppel ja Mati Koppel, ettevõtjad Raul Taul ja Rauno Lehtla, kunstnik Tiina Säälik ja mitmed teised.
Kartulisordi „Jõgeva kollane” aretas sordiaretaja Julius Aamisepp 1942. aastal. 1946. aastal kirjeldas ta sorti ise nõnda. „…vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et „Jõgeva kollase” mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav.”
2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada “Jõgeva kollane” säilitussordina. 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Eesti ühe populaarsema kartulisordina on “Jõgeva kollane” tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder “Jõgeva kollane”, mille põhikomponent on kartulisort “Jõgeva kollane”.
Kuigi Jõgeva linn 2017. aastast saadik iseseisva omavalitsusena ei eksiteeri, jätkab ta Jõgeva valla keskusena endiselt linna sünnipäeva tähistamise traditsiooniga. Täna tähistatakse mitmete meeleolukate ja põnevate sündmustega Jõgeva linna 81. sünnipäeva.
Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto: Marge Tasur
Pidustused algasid kell 10 Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Kohalviibinuid tervitas Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Traditsiooniselt pakuti sünnipäevatorti.
Emadepäeva eelsel päeval, 11. mail korraldasid Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus Jõgeva kultuurikeskuses vastuvõtu noorimatele vallakodanikele. Kutsutud oli 54 pisitüdrukut ja -poissi koos oma vanematega.
Jõgeva valla noorimad kodanikud ühispildil. Foto: Riina Mägi
Jõgeva vallavanem Aare Olgo ütles luuletaja Artur Alliksaare sõnadega: „Ainult lapsed suudavad suudelda valgust, ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles pole nukrust.”
„Loodan, et kõigil siia kogunenud tüdrukutel ja poistel oleks lapsepõlv täitunud siiraste naeratustega. Soovin lapsevanematele tarkust ja tahtmist, armastust ja asutust emotsionaalsust ja energiat ja kõiki häid isikuomadusi oma tütardele ja poegadele hooliva, ilusa ja huvitava lapsepõlve loomisel,” jätkas Olgo
Valla poolse kingitusena said kõik uued vallakodanikud endale valla vapiga hõbelusika, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kultuuriministeeriumi poolt lisandus sellele raamat „Pisike puu”.
Volikogu esimees Raivo Meitus avaldas lootust, et värsked hõbelusika omanikud leiavad lasteaia- ja kooliealiseks saades sõpru, kes võtavad neid sellisena, nagu nad on, ning suureks sirgudes saavad neist tublid inimesed.
Uue kalendri järgi toimus 1869. aasta 30. juunist 2. juulini Tartus Eesti esimene üldlaulupidu, millest tänavu möödub 150 aastat. Seda tähelepanuväärset kultuurisündmust silmas pidades on Mustvee raamatukogus avatud laulupidudele pühendatud näitus, kus näeb erinevatest aegadest pärit trükiseid ja meeneid.
Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus. Foto: Anu Ots
Kõige vanemaks eksponaadiks on näitusel 1877. aastal Eesti teiseks üldlaulupeoks trükitud laulik, mille leidis Mustvee naiskoori Meeliko ja Avinurme naiskoori dirigent Maris Laht pööningult.
Reedel õhtul Puurmani lossis toimunud pidulikul tseremoonial kuulutati Jõgevamaa aasta emaks 2019 Mustvee vallas Kääpa külas elav viie lapse ema Annika Oras, kes on SA Kalevipoja Koda juhatatuse liige ning kogukonnaelu eestvedaja.
Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto: Jaan Lukas
[pullquote]peres on viis last neist kahed kaksikuid[/pullquote]Annika Oras nimetas Jõgevamaa Aasta emaks valimist toredaks üllatuseks. „Esimene emotsioon oli hämming. Nominente oli üheksa ja kõik tunnustust väärt. Aga igal juhul armas, et nii läks.” Annika Orase sõnul annab tunnustus juurde palju energiat: „Kui keegi märkab sinu tegemisi, siis on see märk sellest, et oled õigel teel ja tekib tahe järjest rohkem panustada.”
Annika Orase ja pereisa Kaarli (IT juht ühes Tartu firmas ht) peres on viis last neist kahed kaksikuid. Kümneaastased Anna-Liisa ja Emma-Lotta käivad koolis. Samuti on koolitüdruk kaheksaaastane Lenna-Riin. Neljaaastased Mona Sofia ja Nora Miia on lasteaialapsed.
„Suuremad lapsed on kõik tugevad sporditüdrukud. Nad tegelevad koolis kergejõustiku, jalgpalli ka sulgpalliga. Lenna-Riin õpib Alatskivi Kunstide Koolis. Emma-Lotta harrastab tantsimist,” rääkis pereema.
Teisipäeval, 30. aprillil mõned tunnid enne volbriööd Sadala Külade Teatris mängitud Offried Preussleri lastaraamatu järgi lavastatud näitemängus „Väike nõid” sai kaasa elada efektsele ja kohati ka rämekoomilisele vaatemängule. Peamõttena jäi kõlama väikese nõia soov olla hea nõid.
Täiskasvanud nõidade kehastajad Sadala külateatris lavastatud etenduses Väike Nõid. Foto: Johannes Haav
Sadala Külade Teatri tuumik on käinud koos kuus aastat. Nii tekkis lavasta Valdi Reinasel üsna kiiresti selge nägemus, kes trupi liikmetest „Väikese nõia” karakteriga hästi haakuks.
Väikese Nõia headuse ja kaaren Abrakase elutarkuse tõid hästi välja noorema põlvkonna näitlejad Liisa Katt ja Artur Aunap. Kõige pahelisemat, ühtlasi aga ka meeldejäävamat tegelast piksenõid Rumpumelit mängis teenekas teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.
„Meie tuumik on ju koos käinud kõik kuus aastat, siis on juba tükki lugedes mul väga selge nägemus, kes ühe või teise rolliga hästi haakuks. Ma ei usu, et keegi suudab piksenõid Rumpumpelit paremini mängida kui harrastusnäitleja Vilja-Mari Luhalaid.”
Võimuka karakteri ülemnõiana lõi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt. Tublisti said mängimisega hakkama lapsed Trevor Nork ja Mia Merivel Kirjutaja, kellel lavakogemusi varemgi olnud. Teistkordselt lõi koos näitlejatega kaasa neli Sadala tantsurühma „Tantsulust” tantsijat.
Täna Jõgevamaal Laiuse linnusevaremete juures toimunud istutustalgutel panid Poola Vabariigi suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski, Jõgeva vallavalitsuse esindajad ja Laiuse Jaan Poska põhikooli õpilased kasvama 15 pärna.
Puude istutamisel osalevad (paremalt) suursaadik Greogorz Kozlowski, Jõgeva vallavalitsuse välissuhete koordinaator abivallavanem Viktor Svjatõšev, vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Foto Jõgeva vallavalitsus
Need sümboliseerivad 15 aastat, mis on möödunud ajast, mil Eesti ja Poola võeti Euroopa Liidu liikmeks, samuti Eesti ja Poola vahelist sõprust. Eestit ja Poolat on ühine ajalugu sidunud ka varem: aastatel 1582–1622 kuulus osa Eesti aladest Rzeczpospolita (mõlema Rahva Liit ehk Poola-Leedu liit) koosseisu ja Laiuse oli selle põhjapoolseima staarostkonna keskus. Nüüd on kaks riiki koos nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. „Eesti on Poola jaoks väga hea koostööpartner ja usun, et tänasest pärnade istutamisest saab alguse Poola saatkonna ja Jõgeva valla koostöö uus tihenemine,“ ütles suursaadik Kozłowski. Pärnad toodi kohale Poolast ja Grzegorz Kozłowskile olid Laiusel mulda pandud pärnad esimesed puud, mis ta üldse istutanud.
Marge Tasur
Jõgeva vallavalitsuse avalike suhete peaspetsialist
Palamuse rahvamajas toimunud meeleolukal tseremoonial tunnustati Oskar Lutsu huumoripreemiaga kirjanikku, stsenaristi ja lavastajat Urmas Lennukit.
Preemia üleandmine Palamuse rahvamajas. Pildil Urmas Lennuk, Ilona Piirimägi ja Aare Olgo. Foto: Jaan Lukas
[pullquote]Olgo andis üle laureaaditiitliga kaasas käiva pronksmeene, mis kujutab kolmveerandit õuna.[/pullquote]Pühapäevala, 7. aprillil toimunud tunnustamise sündmust viis läbi Palamusel ja kaugemalgi tuntud kultuuritegelane Ivar Vinkmann, kes vestles Lennukiga Palamuse rahvamaja laval. Mõlemad mehed istusid vanaaegsetes koolipinkides.
Lennuk rääkis, et tema looming sünnib ennekõike hommikupoolikul. Ta ütles, et Lutsuga ühendab teda suur lugemishuvi. Peagi veeres jutt Lennuki poolt Rakvere Teatris lavale toodud etendusele „Paunvere poiste igavene kevade”, mis oligi suuresti laureaadiks valimise põhjuseks. Lennuki arvates ei jää see lugu loodetavasti tema viimaseks Lutsu loomingu interpretatsiooniks. Laureaadi sõnul lähevad tal hinge samad asjad, mis Lutsulgi südame valutama panid. Lennuki kodulinnaks on Rakvere, kus ta töötab sealses teatris lavastaja ja dramaturgina.
2. aprillil külastasid Jõgeva valda Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan ja tema abikaasa, ühtlasi saatkonna nõunik Emil Camil Cămărăşan. Visiidi ajal esitleti esmakordselt Rumeeniat tutvustavat videoklippi.
Suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan. Foto: Jõgeva vallavalitsus
[pullquote]Vastastikuse koostöö jätkuks oli Eestis resideeruva Rumeenia suursaadiku Cămărăşani ja tema abikaasa visiit Jõgeva valda[/pullquote]Jõgeva valla koostöösuhted Rumeeniaga hakkasid arenema möödunud suvel toimunud 16 Rumeenia linnapea ja aselinnapea külaskäigul Tallinna. Kutse kohtumisele tuli ka Jõgeva valda. Jõgeva vallavanem Aare Olgo volitusel läks omavalitsust esindama abivallavanem Viktor Svjatõšev, kelle pädevuses on ka välissuhete korraldamine.
„Kohtumise vaheajal tulid minuga vestlema kaks Rumeenia omavalitsusjuhti. Mõne aja pärast sain ühelt külastamise kutse. Lisaks oli kutse meie noortele kunstikoolist osaleda rahvusvahelises lastelaagris, mille eesmärgiks oli läbi loomingulise tegevuse omandada uusi sõpru ning arendada inglise keele oskust. Möödunud aastal osales laagris kaks kunstiõpetajat ja viis last. Käesoleval aastal osaleb 10 last ja kolm pedagoogi. Projekt kestab veel kaks aastat,” rääkis Svjatõšev.
Jõgeva võõrustab selle nädala lõpus taas noori muusikahuvilisi: 8. ja 9. märtsil saab Alo Mattiiseni muusikapäevade raames teoks XXIII üleriigiline noorte vokaalansamblite konkurss, millel osaleb 40 ansamblit 275 lauljaga.
Žüriisse kuulub ka Märt Avandi, kes on samuti mitmete teiste hulgas Jõgevalt pärit Mattiisenile pühendatud muusikapäevade “loomingulisest laborist” aastate jooksul läbi käinud ning tänast eesti muusika ja teatri nägu kujundamas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Üleriigilise noorte vokaalansamblite konkursi kontserdid on vaba sissepääsuga ja neid on oodatud kuulama kõik muusikahuvilised[/pullquote]Jõgeva valla kodulehe teatel on võrreldes mullusega ansambleid tosina võrra vähem. Muusikapäevade peakorraldaja, Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja arvas, et sellel võib olla mitu põhjust. Laulupeoaastal ei pruugi muusikaõpetajatel ansamblite konkursiks valmistumiseks aega jääda. Juhendajatel võib teatud hetkel ka motivatsioon otsa saada, sest ansamblitega tegeldakse enamasti entusiasmist, st ilma tasu saamata. Oma jälje on jätnud ka koolivõrgu uuendused: gümnaasiumide arv on vähenenud ja seetõttu on vähemaks jäänud ka gümnaasiumiastme ansambleid.
Muusikapäevad avatakse pidulikult reedel kell 13 Jõgeva kultuurikeskuses. Sealsamas toimuvad ka konkursikontserdid. Reedel kell 14 ja 17 algavatel kontsertidel saab kuulata vastavalt neljanda-viienda ja kuuenda-seitsmenda klassi ansambleid. Reede õhtul kell 20 annab muusikapäevalistele kontserdi kolmest Rapla noormehest koosnev ansambel, konkursi Noortebänd 2016 võitja The Notes.
Eesti Vabariigi 101. aastapäeva hommik algas traditsioonilise lipuheiskamisega Jõgeva alevikus, mis saanud tuntuks sordiaretuse hälli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETK-i) asupaigana.
Lipuheiskamine Eesti Taimekasvatuse Instituudi hoone ees. Foto: Sirje Kalev
Eesti Taimekasvatuse Instituudi lipuväljakule paluti lippu heiskama paikkonna inimesed, kes lähiajal tunnustuse pälvinud. Üks neist, ETK-i agronoom Malle Kingsepp, pälvis Eesti Vabariigi presidendilt Kersti Kaljulaiult Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi pikaajalise tegevuse eest doonorina. Malle on tänaseks verd andnud 107 korral. Tema poeg Rauno Kingsepp sai seoses Eesti Vabariigi aastapäevaga Jõgeva valla aukirja aktiivse vee- ja tuleohutuse alase ennetus- ja koolitustöö eest noorte ning täiskasvanute hulgas. Rauno on samuti doonor.
Väga vapra teoga sai hakkama neiu Janeliis Mattis, kes päästis Aidu järvelt sinna oma lennuapraadiga kukkunud paraplaani piloodi. Ka Janeliisi tunnustas Jõgeva vald aukirjaga.
Lippu heiskasid samuti maaeluministrilt Hõbedase teenetemärgi saanud Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Lea Narits, kes tegelenud veerand sajandit kaunviljade ja õlikultuuride sordiaretusega ja agrotehnikateemaliste teadusuuringutega ning instituudi sordiaretuse osakonna juhataja vanemteadur Ilmar Tamm.
Heiskamise au kuulus veel teadlasele ja kogukonna elu edendaja Reine Koppelile, kes möödunud aasta piirkondlike spordisündmuste korraldamise eest sai aukirja Jõgevamaa spordiliit Kaljult ja pikaajalise terviseedendusliku tegevuse eest Jõgevamaa tervisenõukogult. Paraku oli Koppel päeva korraldamisel hõivatud teiste ülesannetega.
Jõgeva aleviku rahvas laulis riigi sünnipäeval hümni. Traditsiooniliselt söödi pannkooke.
Pühapäeval, 24. veebruari hommikul kell 7.29 heisatakse Sadala lipuväljakul tulealtari ja kõlakoja juures Eesti Vabariigi 101. sünnipäeval riigilipp, lauldakse hümni ning süüdatakse tulealtaril tuli.
Sadala Külakoja tulealtar avatseremoonia ajal. Foto: Marge Tasur
[pullquote]Püüame sel päeval leida tee oma juurte juurde[/pullquote]Sadala Külade Teatri näiteringi õpilased Markus Kuslap ja Trevor Nork kannavad ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti. „Poisid on manifesti lugemiseks valmistunud paar kuud. Lugemisel on oluline mõista, mida see tähendab,“ rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt. Segakoori Sõbrahing eestvedamisel kõlavad laulud isamaale. Jõgeva vallavalitsuse ja volikogu poolt viib Sadalasse aastapäeva tervitused vallavolikogu esimees Raivo Meitus.
Riigi aastapäeval saavad kirjatud käpikutest piduehted. „Kutsume rahvast üles ennast ehtima kirjatud labakinnastega – olgu need siis emade, vanaemade, õdede, tädide ning sõbrannade kootud või kingitud. Lisaks käpikutele oleme soovinud, et pered tuleksid rahvalikes rõivastes: triibuseelikutes, pikk-kuubedes, suur-õlarättides, toredates esivanemate kasukates,“ sõnas Tutt. „Püüame sel päeval leida tee oma juurte juurde.
Reedel 22. veebruaril kell 11.00, Vana-Lõuna 41 asuvast depoost sõitis liinile legendaarsete vabaduslaulude autori Alo Mattiiseni mälestuseks Aloks nimetatud tramm.
Tramm Alo. Foto: Marge Tasur
Tallinna linnatranspordi trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et viiendale muusikatrammile nime valides arvestati Jõgeva vallavalitsuse ning valla elanike ettepanekuga. “Muusikatrammi Alo Mattiiseni mälestuseks nimetamise algatus tuli helilooja sünnipaiga rahvalt ning otsustasime, et Jõgeva elanike soov väärib ka meiepoolset toetust,” lausus ta.
Teisipäeval toimunud pidulikul autasustamisel tunnustasid siseminister Katri Raik ja Päästeameti direktor Kuno Tammearu Jõgeva vallavanemat Aare Olgot Päästeteenituse medaliga.
Aare Olgo ja talle omistatud Päästeameti autasu. Foto: Riina Mägi
Aare Olgo pälvis tsiviilisikutele omistatava Päästeameti kõrgeima autasu koostöö edendamise eest Päästeametiga Jõgeva abilinnapeana, Jõgeva linnapeana, Laeva vallavanema ja Jõgeva vallavanemana. „Sellest tegevusest meenub mõndagi. Jõgeva linn kinkis koostöös Jõgevamaa Päästeosakonnaga elanikele suitsuandureid. Laeva vallas valmis depoo vabatahtlikule päästeüksusele. Jõgeva vallavalitsus kinkis viiekümnele paljulapselisele perele vingugaasiandurid. Varsti pärast andurite üleandmist hoiti ühes sellises kodus ära väga halvasti lõppeda võinud õnnetus, sest vinguanduri andis õigeaegselt ohust märku,” rääkis Olgo.
„Kindlasti on mulle omistatud medal tunnustuseks kõigile kaastöötajatele. Ilma hea meeskonnata pole võimalik midagi korda saata,” lisas ta. Olgo märkis, et talle on eeskujuks kunagised Jõgeva omavalitsusjuhid: aastail 1919-1920 alevivanemana töötanud Villem Sikk , kes oli Jõgeva Tuletõrje Seltsi asutaja ja seltsimaja ehitamise algataja ning esimene Jõgeva linnapea (linnavanem) Johannes Võsu, kes oli samuti kohaliku tuletõrje kompanii pealik.
5. veebruari õhtul Jõgeva kesklinna pargis toimunud kollase maasea aasta alguse pidustustel avati jääst seaskulptuur.
Jõgeva kesklinna ilmekust ja atraktiivust toova jääsea valmistas skulptor Mari Hiiemäe. Jõgeva valla talvekeskusesse paigutatud seakuju kaalub terve tonni ja selle valmistamine läks maksma 1500 eurot. „Siga“ jääb parki seniks kuni ilmad lubavad.
Hiina horoskoobi järgset kollase maasea aastat tervitasid JJ-Street tantsijad, tuletantsija Krista Palm ning Jõgeva kultuurikeskuse kolm põrsakest, kes pakkusid rahvale õnneküpsiseid, sooja teed ning ingverijooki. Sündmuse korraldas Jõgeva vallavalitsus koostöös kultuuritegijatega.
18 jaanuaril Põltsamaa Kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri-ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul kuulutati möödunud aasta taliolümpial neljanda koha saavutanud kiiruisutaja Saskia Alusalu Jõgevamaa Aasta Naissportlaseks 2018. Ühtlasi pälvis ta aunimetuse Jõgevamaa Kultuuripärl 2018. Usutluses Külauudistele märkis Saskia, et kiiruisutaja sai temast tänu kodupaigale Adaverele, vanematele ja treenerile. Veel vestlesime hetketreeningutest, tulevikuplaanidest, spordist kui ühest kultuuri osast ja sportlase rollist selles.
Tänase Jõgeva valla loomisprotsessis sündis tuntud avaliku elu tegelase SA Jõgeva haigla juhataja Peep Põdderi algatusel idee hakata selle erinevaid piirkondi esile tõstma kui aastaaegadega seotud keskusi.
Jõgeva kuulutamine talvekeskuseks. Vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi ja Jõgeva Kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar. Foto Jõgeva vallavalitsus
[pullquote]17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval senine Eesti külmarekord -43,5 kraadi.[/pullquote]Nii otsustati juba külmalinnana tuntud Jõgevale kujundada talvekeskuse, Tormale kevadekeskuse, Kuremaale suvekeskuse ja Palamusele sügisekeskuse maine. Mõtte elluviimise avapauguks oli 12. jaanuaril toimunud talvetrall, kus Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjas ja vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi andsid Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaarele üle rändkarika tõestuseks, et Jõgeva linn sai talvekeskuse tiitli.
17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval senine Eesti külmarekord -43,5 kraadi. Sel põhjusel on Jõgeval Piibe maantee ääres Külmasammas ja aastaid korraldatakse Jääpurikafestivale. Aastakümneid on Jõgeval olnud kuulsust toovaks spordialaks jäähoki. EELK peapiiskopid ja piiskopid on kolmandal advendil üle kümne aasta Jõgeval väljakuulutanud jõulurahu kogu Eestile.
Jõgeval tegutsev mittetulundusühing „Piltijad” seab mitmekülgses loomingulises tegevuses oma eesmärgiks ka ajaloo tutvustamise läbi kaamerasilma. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustuste teise aasta algul avasid ühenduse asutajaliikmed Johannes Haav ja Raivo Tasso Jõgeva kultuurikeskuses fotonäituse „Jõgeva vald. 100. aasta pildid”.
Johannes Haav aerofotoga Jõgeva linnast aastast 2011. Foto: Raivo Tasso
Näitusel näeb üle paarikümne pildi- või fototöötluse ja tänapäevaseid vaateid nüüdses Jõgeva vallas paiknenud ja paiknevatest mõisahoonetest, häärberitest, tõllakuuridest, aitadest, tallidest. Fotomontaažidel on laialdaselt tuntud Luua ja Kuremaa mõis, Jõgeva mõis tänases Jõgeva alevikus, selle kõrval Pakaste, Kärde, Tarakvere, Saduküla ja Kurista mõis jne. Raivo Tasso fotol on ettevõtja ja esimese Jõgeva linnapea (valiti 1938) Johannes Võsu esinduslik elumaja, mis põles tulekahjus vahetult enne Eesti taasiseseisvumist ja kahjuks lammutati. Veel on Tasso pildistanud koolimaja, milles kunagi asus Jõgeva keskkool, seejärel vene õppekeelega kool. Praegu paikneb seal Jõgevamaa gümnaasium.
Jõgevat lähiminevikku tutvustab Johannes Haava aerofoto aastast 2011. Arhitektuuriloolistes piltides kajastuvad möödaniku keerdkäigud, ühiskondlike formatsioonide vahetumine ja Eesti rahva töö ning võitlus kogu selles protsessis, mille tulemuseks on saja-aastane iseseisev Eesti riik emakeelse hariduse ja kultuuriga.
