Rubriik: Jõgevamaa
Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil
Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.
Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.
Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Loe edasi: Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil
Eckard Klug – abivalmis jõuluvana Eestimaa Uhkuse tänugalal
Täna kell 19.30 algavas TV3 saates “Eestimaa Uhkuse tänugala” tunnustakse ka tuntud heategevuse edendajat Eckard Klugi, kelle Eestimaa kodu asub Torma vallas Sadala kandis Ookatku külas.
Eckard Klug on 20 aasta vältel toonud Rootist rikkalikus valikus kvaliteetseid tarbeesmeid ja rõivaid hooldekodudele, koolidele, lastedadele ning teistelegi asutustele. Kõige rohkem teatakse teda heategevuse korraldajana Torma vallas Sadala kandis. Samuti on ta aga toonud tarvlikke esemeid Jõgeva haiglale, Võrumaa, Ida-Virumaa ja Põlvamaa sotsiaalasutustele. Eckard Klug korraldas ka tänavu traditsioonikohase jõulupeo Torma valla eakatele elanikele.
“Pidevatel sõitudel Eestisse tutvus Eckard Luule Väinaga, kellega koos Sadala lähedale Ookatku külla ühine maakodu rajati,” ütles Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt, kes oli üks neid, kes Eckard Klugi Eestimaa uhkuse tänugalale tunnustamiseks esitas. “Nii astus Eckard Klug MTÜ Sadala Külade Selts liikmeks ning osaleb initsiatiivikalt ja agaralt ühenduse ettevõtmistes. Eckardi toetamisel toimub Sadala rahvamajas igal aastal jõulupidu seeniorieas Torma valla elanikele.”
Tunnustamiseks esitajate seas olid ka Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli direktor Toomas Aavasalu ja SA Jõgeva haigla juhtaja Peep Põdder. Loe edasi: Eckard Klug – abivalmis jõuluvana Eestimaa Uhkuse tänugalal
Kalevipoja ainestik jõudis uude raamatusse
Neljapäeval esitleti Jõgevamaal Saare vallas Kääpal asuvas Kalevipoja muuseumis raamatut “Kalevipoeg piltides “, mis tutvustab rahvuseepost läbi kunstnik Jaan Kaljuvee maalide ja luuleridade.
Raamatu sünnilugu sai alguse sellest, et kunstnik Jaan Kaljuvee tuli Kääpale Kalevipoja muuseumisse Kalevipoja teemalisi maale tutvustama. Muuseumi juhataja Ulvi Tamm ning SA juhataja Hannes Soosaar ja toonane projektijuht Urpo Reinthal leidsid, et kunstiteosed ja neid lahtiseletavad luuletused väärivad jäädvustamist. Ennekõike rahastamisvõimalustega tegeledes, asusid nad kaasa aitama trükise väljaandmisele. Selles töös osales usinasti ka mõned aastas Kalevipoja Koja projektijuhina töötanud Moonika Hunt, kes esitlusele oli kaasa võtnud ka pisipoja. Samuti aitas projekti ellu viia ka SA Kalevipoja Koda praegune projektijuht Tamar Erikson. Nii valmiski kuuekümne neljast pildist ja salmidest koosnev raamat “Kalevipoeg piltides”.
Jaan Kaljuvee elab Tartumaal Vedul ning on töötanud põllumajandusettevõttes töökoja juhatajana ja kombainerina. Mitmekülgses tegelemises kunstiga on talle inspiratsiooniallikaks ennekõike Kalevipoja lood. Saare vallavanem Jüri Moroziv ja Voore põhikooli direktor Raivo Reimets märkisid presentatsioonil, et Kaljuvee looming on igati oluline rahvuseepose väärtustamisel ning selle vastu huvi suurendamisel. Koolijuht arvas, et raamat võiks huvi pakkuda vähemalt kolmveerandile Voore kooli õpilastest.
Täna pannakse Jõgeval lasteaiale uue hoone nurgakivi
Täna kell 12 toimub Jõgeval Pae tn 2 lasteaia Karikakar uue hoone nurgakivi asetamine. Lasteaia uue hoone ehitustöid teostab AS YIT Ehitus, kellega Jõgeva Linnavalitsus sõlmis lepingu käiesoleva aasta septembri lõpus. Toona lubati mõlemapoolselt, et ehitustähtaegadest peetakse kinni ning et praegu juba teist õppeaastat asenduspinnal viibivad Karikakra lapsed saavad alustada järgmist õppeaastat uues hoones. Seega on Jõgeval tuleva aasta septembrist oodata positiivset olukorda, kus kõik soovijad saavad lasteaiakohad.
”See on kindlasti iga omavalitsuse soov, et kõikidel noortel peredel oleks võimalik oma lapsed kodukohas lasteaeda viia. Selle nimel oleme pingutanud, et Jõgeva linnas oleksid kaasaegsed kasvu-ja mängutingimused. Rõõm on suur, et oleme lõpuks jõudnud lasteaia nurgakivi asetamiseni ja selle üle, et ehitajaga on koostöö sujunud hästi,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.
Jõgeva kontekstis on ajalooline ka see, et uus hoone valmib arhitektuurikonkursi võitnud töö alusel ja seda vana hoone asemele.
Jõgeva lasteaia Karikakar uus hoone peab valmima 31. juuliks 2013 ning selle ehitus läheb maksma 2, 325 mln eurot Ehitust toetavad Euroopa Liit struktuurfondide vahenditest, Keskkonna Investeeringute Keskus ja Jõgeva linn.
Tähelepanu! Konkurss!
Kolm talvevaadet
Tervitame teid, Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa elanikud, esimese talvenädala puhul! Loodame, et see tuleb ilus ja lõbus. Sest mitte ükski muu aastaaeg ei too meile nii palju eredaid ja kogu maad liitvaid pühi ning ka muljeid. Aga sel korral saame me tänu “Kaasmaalaste” projektile näha talve kolme maakonna elanike silmade läbi. Loome tema kolmemõõtmelise portree! Meil on selle juures abiks konkurss “Eesti talvepühad”.
Projektis ühendavad meid muidugi sõprussuhted, kuid ikkagi on huvitav teada, millises maakonnas toimuvad kõige paremad talvised peod, kus elavad kõige andekamad ja edukamad fotoamatöörid.
Niisiis, kallid lugejad, ootame teie pilte teemal “Talvepeod Eestis”. Need peavad olema teie oma pildid, hea kvaliteediga, tehtud teie maakonnas pidude ajal.
Oma tööd saatke aadressil svetlana@prospekt.ee. Tööde esitamise lõpptähtaeg on 28. jaanuar 2013.
Võistlusele saadetud pilte saab näha ajalehtede Võrumaa teataja, Vooremaa ja Viru prospekt veebilehtedel, aga võidutööd ilmuvad ka ajalehtedes.
Kolme parema töö autorid saavad auhinnaks meene.
MTÜ Airaan käsitöötegijad avasid jõulunäituse Kuristal
Kurista lasteaias avatud MTÜ Airaan jõluteemalisel käsitöönäitusel saab vaadata mitmekülgses valikus nii dekoratiivasju kui ka praktiliseks kasutamiseks mõeldud esemeid.
Kuristal ja selle ümbruses seltsielu edendamisega tegelev MTÜ Airaan korraldas jõuluteemalise käsitöönäituse kuuendat korda. “Iseäranis rohkesti on tänavusel näitusel jõulukuuse kaunistamiseks sobivaid lõngast kuulikesi, jõulukaarte, kinkekotte, pitsääristustega kätterätte, kõikvõimalikes värvitoonides kindaid ja sokke ning palju muudki huvitavat, nägusat ja omapärast, sest iga käsitöö on kordumatu ja peegeldab tegija fantaasiat,” ütles Airaani juhatuse liige Aita Saksing. “Paljude autorite käsitöölooming on külastajatele tuttav usutavasti ka varasematest näitustest. Näiteks Ene Kõiv on toonud tänavugi vaadata kootud talverõivaid, Anneliis Hordo pühadekaarte ning vanuselt meie noorim liige, kooliõpilane Anette Uiga ehteid. Mõnedki käsitööhuvilised osalevad aga sellel näitusel esmakordselt.”
“Näitus, millele panime pealkirjaks “Jõuluaega oodates”, jääb avatuks järgmise kolmapäevani. Mitmete käsitööde valmistajad kavatsevad need peagi kinkida lähedastele, sõpradele ja tuttavatele. Jõulukaarte ja neiu Anette tehtud ehteid saab aga sümboolse hinna eest kaasa osta,” lisas ta.
Aita Saksingu sõnul on iga Airaani sõpruskonda kuuluja tugev mõnel alal ja õpetab seda meelsasti ka teistele.
“Soovitusi on võimalik anda, kuid fantaasiat ja osavat kätt peab igaühel ikka endal olema,” arvas Anneliis Hordo, kes on meisterdanud ja kujundanud aastakümneid pühadekaarte.
“Tubadesse, mis Kurista lasteaed meile lahkesti kasutada andnud, koguneme käsitööd tegema kolmapäeviti kell 15 õhtul. Seltskondliku ettevõtmiseta oleks külaelu märksa igavam. Hubasel olemisel on oma osa ka omatehtud suupistetel. Nii oskavad praktiliselt kõik Airaani kuuluvad naised küpsetada koduleiba,” ütles Laila Kimm.
“Käsitöömeistritest mehi pole meiega veel liitnud. Mõnedelgi kokkusaamistel on aga huvitavateks vestluskaaslasteks ettevõtjad Priit Saksing ja Andrus Sibul ning Jõgeva vallavolikogu aseesimees Marek Saksing, kes meie tegemistele ka kaasa on aidanud, ” lausus Kimm.
Aita Saksing märkis, et positiivse rahastamisotsuse saanud projektid võimaldavad mittetulundusühingul Airaan ka järgmisel aastal jätkata õppereise erinevatesse Eestimaa paikadesse.
“Kavas on kutsuda koolitajaid ka kohapeale või saata mõni enda keskelt õppima eesmärgil, et ta omandatut hiljem teistega jagaks,” lausus Kurista kandi seltsielu eestvedaja.
Jaan Lukas
Maakonna “Hea Tegu 2012” on projektinädal “Kuidas küla noorele, nõnda noor külale”
Maakonna alaealiste komisjon ja maavanem Viktor Svjatõšev tunnistasid reedel tänavuseks heateoks projektinädala “Kuidas küla noorele, nõnda noor külale”, mille korraldasid Evi Rohtla, Vaike Niklus, Eda Miljand ja Riina Paluoja.
Edasi loe ajalehest Vooremaa
Jõgevamaa Sädeinimene Pille Tutt: “Väärtustagem oma juuri ja eluviisi”
Möödunud nädalal tuli Sadalasse rõõmus uudis. Siinne Külade Seltsi esimees ja ühtlasi maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt kuulutati Jõgevamaa Kodanikeühenduste konverentsil Jõgevamaa Sädeinimeseks 2012.
Kust on alguse saanud teie huvi rahvakultuuri ja külaliikumise vastu ?
“Rahvakultuuri huvi on pärit kodust, kus peeti lugu rahvakalendri tähtpäevadest ja nendega seotud kommetest. Minu vanemad on pärit Võrumaalt ja maalähedane eluviis on alati olnud meie peres väärtustatud. Algklassist alates olen koos vennaga rahvatantsu tantsinud. Tantsurühma juhendaja selgitused meie esivanemate traditsioonidest ja tegemistest kuulusid meie tantsutundide juurde. Mulle on alati meeldinud triibuseelikud, vööd, tanud ja põlled. Noore õpetajana kandsin suvisel ajal sageli pastlaid ja linaseid riideid koos sõle ja vööga, see lihtsalt meeldis mulle. Külaliikumise juurde olen sattunud teadlikult, sest kodu koos abikaasaga on rajatud Ookatku külla Sadalasse. Töötades rahvamaja juhatajana oli õige pea selge, et ühistegevuses ja koostöös on väge ja võimu ning võimalus ajaga kaasa minna, piirkonnal jõudsalt areneda. Head võimalused teadmiste saamiseks ja oskuslikuks tegutsemiseks on olnud tänu nii maakondlikule kui ka vabariiklikule külaliikumise organisatsioonidele. Olen Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse asutajaliige ja kõik need aastad ka juhatuse liige. Ühenduse liikmed oma entusiasmiga ja tegutsemistahtega on alati olnud maakonnaühendusele toimivaks toeks. Suured tänud neile kõigile”.
Loe edasi: Jõgevamaa Sädeinimene Pille Tutt: “Väärtustagem oma juuri ja eluviisi”
Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud
Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre
Vallatud ja väärikad Tuuritajad jõudis 30. eluaastasse
Jõgevamaa segarühma Tuuritajad tantsijatest kiirgab ühteaegu nii lustilisust kui ka väärikust, samuti lüürilisust ja jõulisust. Sellistest märgusõnadest koosnevaks kompositsiooniks kujunes ka rahvakuluurikollektiivi 30. aastapäeva pidu Pala kultuurimajas.
Tuuritajate juubelipeole kogunes peaaaegu saalitäis külalisi. Nad elasid kaasa segarühma sünnipäevaks selgeks õpitud kavale erineva rütmi ja stiiliga tantsudest. Iseseisvate etteastetega esinesid ka tantsurühma naised ja mehed.
Tuuritajate saamisloost ning tegevusest 30 aasta vältel andis vahetekstides ülevaate Pala kultuurielu eestvedaja Margit Soieva, kes segarühmas ka ise jalga keerutanud on. Tema tagasivaates leidus võrdsetes annustes nostalgiat, huumorit ning pidulikkust. “Palal tegutsenud noorteklubi korraldas mitmesuguseid üritusi ja vahel ka vahvaid pidusid. Korra leidsime, et võiksime hakata õppima ka rahvatantsu. Juhendama nõustus tulema kooliõpetaja Silvia Huononen. Nii olidki olemas kõik eeldused 
tantsukollektiivi loomiseks. Nime tantsurühmal tollal veel polnud,” rääkis Margit.
Kultuurijuht nimetas ajamatkas perioodil 1982-2012 ka agarat kaasaaitajat tantsurühma käekäigule, kes näiteks külateel noormeest märgatates temal nööbist kinni võttis ning andis korralduse tüdruk käekõrvale võtta ja tantsima tulla. 1980. aastate lõppu ja 1990. alguste iseloomustamiseks võttis Margit Soieva inspiratsiooni tollasest Eesti popkultuurist. “Need olid ajad, mil seltskonnas laulsime Onu Bella laulu “Ma võtsin viina ” ning ansambli Vennaskond tuntuks lauldud “Lili Marleeni” ja “Pilleriini ”
Tuuritajate talent ja entusiasm
Algusaastast tantsib Tuuritajate praeguses koosseisus Meelis Soieva. Noorimaks liikmeks on Jussi Värk, kelle tantsupartneriks Meelise tütar Merin Soieva. Kaugemad esinemiskohad on Tuuritajatel olnud Soomes, Pala valla sõprusvallas Ungaris ja Türgis, kus osaleti tänavu suvel erinevate maade folkloorifestivalil. Möödunud aastal tantsiti aga rahvusvahelisel folkloorifestivalil Europeade Tartu tänavatel ja haljasaladel. Loe edasi: Vallatud ja väärikad Tuuritajad jõudis 30. eluaastasse
Pala kultuurimajas saab vaadata
helikopterilt pildistatud järvesid
Homme, 16. novembril Pala kultuurimajas avataval näitusel “Järvede kutse” saab vaadata Johannes Haava fotosid, millest enamik on pildistatud helikopterilt.
Näitusel on 17 fotot Jõgevamaa järvedest. “Enamikke veekogusid, näiteks Vooremaa järvisu järvi, olen pildistanud helikopteriga lennates õhust. Inspiratsiooni on pakkunud võrratu vaatemäng järvedest ning muustki maasikust ja elamuslik vaade maastikule kõrgusest,” lausus Johannes Haav, kes on Palal oma fotoloomingut varemgi tutvustanud. “Kohaliku kultuurijuhi Margit Soievaga on kestnud juba aastaid hea loominguline koostöö nii fotonäituste kui ka arkodionimänguga muusikaliste etteastete korraldamisel.”
Tulevikus on näitust “Järvede kutse” ja teisigi väljapanekuid fotograafe ühendava MTÜ Piltijad kaudu võimalik tellida erinevatesse paikadesse.
Jaan Lukas
Jõgevamaa Koostöökoja liikmed vaagisid Lustiveres koostöövõimalusi uuel rahastusperioodil
Lustivere kultuurimajas peetud Jõgevamaa Koostöökoja seminaril arutati, millised ettevõtete, mittetulundusühingute ja omavalitsuste vahelised koostööviisid peaksid kajastuma tegevuspiirkonna tulevases strateegias. Oluliseks peeti ühist tegutsemist laste-ja noortetöö korraldamisel ning Jõgevamaa kui turismipiirkonna tutvustamisel.
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm märkis, et uuel rahastamisperioodil on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik jagada vähemalt viis protsenti maaelu arengukava vahenditest läbi Leader meetme. “Põhimõtteliselt võiks aga Leader lähenemist rakendada ka teiste struktuurifondide vahendite jagamiseks. Praegu ei tea kõiki eesootavaid rahastamisvõimalusi, kuid me saame vestlusringis arutada selle üle, millised valdkonnad vajavad paremaks muutmist ning millised probleemid meie tegevuspiirkonnas lahendamist.”
Tamme sõnul toimusid teemakohased ajurünnakuid juba Mustvee, Põltsamaa ja Vooremaa piirkonnas ja kokku laekus sealt üle 150 idee piirkonna elu parandamiseks.
Loe edasi: Jõgevamaa Koostöökoja liikmed vaagisid Lustiveres koostöövõimalusi uuel rahastusperioodil
Vikipeedias algas Eesti esimene maakondlik artiklivõistlus
Veebientsüklopeedias Vikipeedia algas kuu aega kestev Jõgevamaa teemaliste artiklite konkurss, mis on esimene maakondlik artiklivõistlus Eestis.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel toimuva konkursi eesmärk on teadvustada laiemalt Jõgevamaad kui huvitavat elu- ja tegevuskeskkonda. Konkursi tulemusena loodab omavalitsuste liit, et kasutajad loovad Vikipeediasse sisukaid artikleid maakonna asulatest, ajaloo- ja kultuuripärandist, keskkonnast ja siin tegutsenud tublidest inimestest.
Konkursi alguseks oli eestikeelses Vikipeedias kategoorias “Jõgeva maakond” ja selle alamkategooriates kokku 503 artiklit. „Muidugi oleks hea, kui konkursi lõpuks oleks artikleid hulga rohkem,“ ütles omavalitsuste liidu tegevdirektor Raivo Suni. „Ent sama tähtis on meile ka see, et kümned praegused ühelauselised artiklid muutuksid võistluse käigus mahukamaks ja sisukamaks.“
Esimese konkursipäeva lõunaks oli võistlusele registreerunud juba üks kasutaja, kes kirjutas artiklid Põltsamaa mõisast ja kunagisest mõisaomanikust Wolmar Wrangelist.
Jõgevamaa-teemaline artiklivõistlus on esimene sellelaadne Eestis. Seda aitavad korraldada MTÜ Wikimedia Eesti, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.
Võistlusele esitatud artikleid hindab 5-liikmeline žürii. Tublimatele kirjutajatele on pandud välja hulgaliselt auhindu alates kinkekaartidest ja raamatutest lõpetades ekskursioonidega giidi saatel. Parimate jaoks korraldab Palamuse kihelkonnakoolimuuseum 2013. aasta jaanuaris vastuvõtu.
Artiklikonkurss toimub ajavahemikul 1.-30. november.
Laiuse lossivaremetesse ehitati tantsulava
Peterburi ja endist hansalinna Lübeckit ühendava rahvusvahelise turismimarsuudi Via Hanseatica arendusprojekti käigus Laiuse ordulinnuse varematesse ehitatud tantsimiseks mõeldud lava loob selles paigas veelgi mitmekülgsemad ja atraktiivsemad tingimused kultuurisündmuste korraldamiseks. Tantsijad saavad nüüd senistes oludes paremini proove teha ja esineda.
Iga Via Hanseatica maantee piirkonda jääv omavalitsus otsustas, millised objektid piiriülese turismiprogrammi raames ja Euroopa Liidu toetusel rajada. “Jõgeva Vallavalitsusel tekkis mõte, nõu pidades paikonna kultuuritegijatega, ehitada korralik tantsuplats Laiuse ordulinnuse varematesse , kus pidevalt on korraldatud rahvarohkeid üritusi. Nii valmis lossihoovis tantsulava mõõtmetega 11 x 15 meetrit . “Ehitustööd teostas parima pakkumise teinud osaühing Kivikuvand,” ütles Jõgeva Vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul, kes oli tantsulava rajamise koordineerimise eestvedajaks kohalikus omavalitsuses. “Idee tekkimisest teostamiseni kulus mõned aastad. Esimesel korral lükati tagasi ka rahastamistaotlus, kuid 2011 aastal tuli sellekohane positiivne otsus,” lisas ta. Lauli sõnul eraldati raha 10 030 eurot ning ühtlasi tuli vallal katta omaosalus.
Via Hanseatical saab lausa tantsu lüüa
„Via Hanseatica“ nime kandva turismimarsruudi arendustegevuse käigus on valminud mitmed avalikud objektid, millel nii mõnelgi tantsusamme harjutada saab: tantsulava Laiuse linnuse varemetes, Luke mõisa valitsejamaja põrandad ning Hellenurme puhkeala arendus- ja Lustimäe puhkeala renoveerimistööd.
Uuno Laul, Jõgeva Vallavalitsuse majandusspetsialist: „Laiuse ordulossi varemetes on läbi aegade peetud rahvapidusid, küla- ja vallapäevi ja mitmesuguseid temaatilisi kultuuriüritusi. Nende ürituste paremaks läbiviimiseks valmis tantsulava, mis on kohalike kultuuri- ja rahvatantsuseltside poolt ka heakskiiduga vastu võetud.”
Terje Korss, Palupera vallavanem: „Palupera vald arendas edasi puhkealasid – Hellenurme puhkeala sai riietuskabiini, kompostkäimla, minipuukuurid, prügikastid, grillrestiga grillikohad, kiiged ning nenoveeriti ka Lustimäe puhkeala inventari. Palupera vald on oma mitmeid puhkealasid arendanud aastaid. 2012.aastal tunnustati Eestimaa kauni kodu konkursil Palupera valda Valgamaa kauni kohaliku omavalitsuse tiitliga. See oli meeldiv tunnustus valla 20.aastapäevaks.”
Gea Järvela, SA Luke Mõis juhataja: „Mõisa külalised on kindlasti juba tähele pannud, et eelmise aasta lõpuks sai valitsejamaja uue katuse, selle aasta kevadel taastati seinad ja osa võlve ning suve jooksul valmisid põrandad. Kõik, mis kole, ununeb kiiresti ja kui ei oleks tehtud pilte, ei usuks ka ise, et veel eelmisel aastal nägi valitsejamaja päris armetu välja. Täna aga saab põrandatel lausa tantsida!”
Via Hanseatica turismimarsruut ja arenguvöönd ühendab Peterburi ja Hamburgi, läbides vanu hansalinnu. Eestis algab Via Hanseatica Narvast ning lõpeb Valgas. Käesoleva projekti raames arendatakse välja marsruut Peterburist Riiani. Arendajad loodavad Via Hanseaticast kujundada atraktiivse ja hea kvaliteediga tulutoova turismitee. Projekt kestab 3 aastat- jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti rahastab osaliselt Euroopa Liit Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.
Perepidu algas Koogi küla laulurahva võiduga
Maire Aunaste juhitava telesaate ”Perepidu” esimesel lauluvõistlusel tuli võitjaks perekond Koorts Tabivere vallast Koogilt.
Muusikaõpetaja ja Luua metsanduskooli huvijuht Liia Koorts, tema tütar – lilleseadja Triinu Koorts ja poeg – Lähte Ühisgümnaasiumis ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Rauno Koorts ning vend Kalev Kurs, kes on mitmekülgne ühiskonnategelne ja Kalevipoja kehastaja rahvaüritustel. Perekond esitas konkursil kolm laulu: ”Sulle kõik nüüd ütlen, ”Traktoristi laul” ja ”Suhkrutükk”. Viimast laulu tuli teises versioonis esitada ka konkurentidel, muusikalembelisel Intide perel Tartust.
Selgus, et Indid on ka Tabiveres esinemas käinud. Ühe esinemise ajal olid nad Raunole andnud proovida ka Teppo lõõtspilli.
Laululembelisele perele Koogilt olid telesaates kaasa elamas sõbrad ja tuttavad, teiste hulgas Maarja-Magdaleena segakoori liikmed. Koori juhatab pereema Liia, seal laulavad ka tema poeg Rauno (bass) ja vend Kalev (tenor) ning pouplarsesse laulukollektiivi on kuulunud ka Triinu (sporan), kes südamega koori tegemistele praegugi kaasa elab.
Jaan Lukas
Külaväravad avatakse usutavasti ka tulevikus
Eesti Külaliikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juhi Külli Vollmeri sõnul osalesid projektis Avatud Külaväravad ennekõike tunnustuse Aasta Küla pälvinud või sellele kandideerinud paigad. “Sündmus tõestas külade elujõulisust ning sealsete inimeste tahet üheskoos mõelda ja tegutseda, et pakkuda silmaringi arendavat ning huvitavat ajaveetmist nii omakandi rahvale kui ka kaugemalt tulijatele,” rääkis ta.
Vollmer tõi näiteid Avatud Külaväravate eredamatest seikadest erinevates maakondades. “Raplamaal asuvas Sulu külas oli üllatuseks teineteist leidnud neiu ja noormehe paaripanemise tseremoonia sealsel külaplatsil. Põltsamaa valda Kamarisse jõudsin juba pimedal õhtutunnil, kui rahvapeol parajasti Külaväravate programmi kuulunud oksjonit peeti,” ütles ta.
Kodukant Pärnumaa koordinaator Krista Habakukk märkis, et Soometsa külas toimunust andis iseäranis postiivse tagsisideme hobuvankritega sõit ümbruskonna taludesse. Võrumaal avati külaväravad Voki külas. “Ühtlasi pakkusime võimalust bussiga paikkonna teiste küladega tutvuma sõita. Hoolega õpiti vihtasid valmistama, raamatuid köitma ja muidki käsitööoskusi. Koosolijad kuulsid üksteiselt ideid, mida sageli ka järgida lubatati,” rääkis MTÜ Vastseliina valla külde ühenduse eestvedaja Aado Kuhlap. Loe edasi: Külaväravad avatakse usutavasti ka tulevikus
Jõgeva Maavalitsus kutsub maakonna lapsi koos vanematega laste ohutus- ja turvalisuspäevale
Jõgeva Maavalitsus korraldab maakonna lastele ohutus- ja turvalisusepäeva „Oska ohutult!“. Ohutuspäev toimub 14. oktoobril algusega kell 11 Jõgeva Kultuurikeskuses.
Lapsi õpetab tulega ohutult ümber käima Nublu Päästeametist, esmaabist räägib ja näitab kasulikke näpunäiteid Pipi Punasest Ristist, Lõvi Leo juhendamisel aga saavad lapsed teada saabuva pimeda aja eel liiklusohutuse teadmisi ja helkuri kandmise vajalikkusest. Kraaksupesa mängutoa juhendajad õpetavad ja tutvustavad lastele liiklusmärke, mida saab lasta ka näole maalida. Päeva viivad läbi Jõgevamaa uued kangelased maakonna lasteraamatust Jõks sõpradega.
Kell 12 saavad kõik lapsed ja vanemad näha Jõgeva Linnateatri õpetlikku lavastust tuleohutusest. „Vahva pritsimees Kristjan Lible“, etenduses astuvad üles Eve Somelar ja Janek Varblas.
Üritus toimub Eesti Haigekassa projekti „Kodu- Ja vabaaja vigastuste vältimine Jõgevamaal“ vahenditest ja on osalejatele tasuta.
Kursi pastoraadiemand naudib maalritööd
Puurmani vallas EELK Kursi Maarja Eliisabeti koguduse kirikus tehtavatel remonditöödel värvitakse seinad ning põrandale paigaldatakse uued lauad. Pühakoda remondivad koguduse liige meistrimees Jüri Pere, pastoraadi perenaine Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Sulev Sova.
Teisipäeval värvis Allikee Kubi altari ja kantsli juures asuvat seina.
“Inetu ja kulunud väljanägemisega, lillakates-pruunides toonides sein jääb kirikus viibivate inimeste vahetusse vaatevälja. Nii pidasime vajalikus selle kiiresti valgeks võõbata. Tänavu remondime aga põhiliselt peauksest algavat ja saali keskele ulatuvat pühakoja vanemat osa,” ütles pastoraadi perenaine.
Meistrimees Jüri Pere nimetas iseäranis keeruliseks värvimistöid ligi 80 meetri kõrgusel.
“Seinad on üldiselt hästi säilinud, kuid miskipärast kunagi kaetud õlivärviga, mistõtti ei lase õhku läbi. Sel põhjusel on krohv pudenema hakanud. Pidanuks kasutama hoopis lubivärvi, mida olemegi nüüdseteks remonditöödeks muretsenud.”
Võimalus leida inimsäilmeid
Vananenud põrandalauad asendatakse kirikus uutega. “Põranda uuendamine nõudis projekti ja põhjalikku kooskõlastamist muinsuskaitseametiga. Arvestama peame ka võimalusega, et vana põranda eemaldades võime leida sajandeid tagasi elanud ja kirikusse maetud ja eeldavasti aadlike või teiste ülemkihtide hulka kuulunud inimeste jäänuseid. Käitume sel juhul vastavalt seadusele ja eetikale,” rääkis Pere.
“Teadaolevalt maeti Eestimaal kirikutesse ajani, mil selle kombe keelas aastail 1632-1654 valitsenud Rootsi kuninganna Kristiina, kes oli kuninagas Gustav Adolf II tütar. Keelu põhjuseks ära hoida katkukollete tekkimist,” lisas Jüri Pere, kes on Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud.
Tema sõnul on praegune remont viimase perioodi tõsisem ehitusalane ettevõtmine Kursi kirikus. “Väiksemaid töid, näiteks akende vahetamist on tehtud ennegi, ” ütles Pere.
Remonditakse oma jõududega
Kursi kirikut remondivad koguduse oma töötajad. “Nii on ökonoomsem. Firmadest tööjõu palkamiseks pole kogudusel majanduslikke võimalusi. Värvimine on minu jaoks aga meeldiv vaheldus, kus kasutan ka oma loomingulisust ja naiselikku vaistu,” rääkis Allikee Kubi.
“Piisavalt palju raha on kogudusel kulunud ka remondiks vajaliku projekti tellimiseks ning ehitusmaterjalide muretsemiseks. Kavatseme selle katteks Euroopa Liidu vahenditest toetust taotleda. Südamlikult ja jumalikult oleme tänulikud ka inimestele, kes soovivad kiriku remondi heaks annetada,” ütles ta.
Jaan Lukas
Kursi kiriku kodukootud remont
Jaan Lukas
Puurmani vallas EELK Kursi Maarja Eliisabeti koguduse kirikus tehtaval remonditöödel värvitakse seinad ning põrandale paigaldatakse uued lauad. Pühakoda remondivad koguduse liige, meistrimees Jüri Pere, pastoraadi perenaine Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Sulev Sova.
Teisipäeval värvis Allikee Kubi altari ja kantsli juures asuvat seina. “Inetu ja kulunud väljanägemisega, lillakates-pruunides toonides sein jääb kirikus viibivatele inimestele vahetult vaatevälja. Nii pidasime vajalikuks selle kiiresti valgeks võõbata. Tänavu remondime aga põhiliselt peauksest algavat ja saali keskele ulatuvat pühakoja vanemat osa,” ütles pastoraadi perenaine. Meistrimees Jüri Pere nimetas iseäranis keeruliseks värvimistöid ligi 80 meetri kõrgusel.
Võimalus leida inimsäilmeid
Vananenud põrandalauad asendatakse kirikus uutega. “Põranda uuendamine nõudis projekti ja põhjalikku kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. Arvestama peame ka võimalusega, et vana põranda eemaldades võime leida sajandeid tagasi elanud ja kirikusse maetud ja eeldavasti aadlike või teiste ülemkihtide hulka kuulunud inimeste jäänuseid. Käitume sel juhul vastavalt seadusele ja eetikale. Teadaolevalt maeti Eestimaal kirikutesse ajani, mil selle kombe keelas aastail 1632-1654 valitsenud Rootsi kuninganna Kristiina, kes oli kuninagas Gustav Adolf II tütar. Keelu põhjuseks ära hoida katkukollete tekkimist, ” rääkis Jüri Pere, kes on Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud. Tema sõnul on praegune remont viimase perioodi tõsisem ehitusalane ettevõtmine Kursi kirikus. “Väiksemaid töid, näiteks akende vahetamist on tehtud ennegi,” ütles Pere.
Jõgevamaa esimesse klassi astujad kohtuvad taas Palamusel
Aastaid kestnud traditsiooni kohaselt toimub selle aasta oktoobris juba üheksandat korda esimeste klasside õpilastele ja nende õpetajatele vanaaegne koolitund Palamusel. Jõgeva maakonna koolide 305 õpilast koos õpetajatega külastavad Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumit 8. – 10. oktoobrini omavalitsuste kaupa.
Koolitunni viib läbi muuseumi pedagoog Aili Kalavus, pärast seda kingivad maavanem Viktor Svjatõšev ja omavalitsusjuht igale õpilasele mälestuseks Heiki Vilepi kirjutatud Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“. Seejärel sõidavad esimest aastat kooliteed alustanud lapsed Elistvere loomaparki. Tegemist on juba kolmandat aastat toimuva välitunniga, millest on saanud traditsioon.
Esmaspäeval on Palamusele ning Elistverre oodatud Jõgeva, Põltsamaa, Pala ja Torma valla lapsed, teisipäeval Jõgeva ja Mustvee linna ning Saare, Puurmani ja Tabivere valla õpilased, kolmapäeval Põltsamaa linna, Pajusi valla ja Palamuse valla esimeste klasside õpilased.
Londoni olümpiasangarite nimed lüüakse Põltsamaal kivisse
10. oktoobril kell 14.00 avavad olümpiasangarid Heiki Nabi ja Gerd Kanter Põltsamaal Sõpruse pargis oma nime graveeringud skulptuuril, kuhu on kantud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Ühtlasi jagavad nad huvilistele pargis autogramme. Põltsamaa jahimeeste selts on lubanud olümpisangaritele kinkida värskelt küpsetatud kitsekintsud. Üritusel on ka avatud vaba mikrofon, kui keegi soovib omalt poolt sportlasi tänada ja neile midagi kinkida.
Üritusel osalevad EOK president Mart Siimann, Jõgevamaa maavanem ja omavalitsusjuhid. Kutsutud on ka sportlaste treenerid Henn Põlluste ja Vesteinn Hafsteinsson. Sündmust võõrustab Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ning juhib Tiit Lääne. Skulptuur “Teel Olümposele” on omalaadne Eestis, kuna selle graniiti on raiutud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed ning skulptuur on elav – nimesid raiutakse juurde. Skulptuuri autor on Tauno Kangro ja see valmis 2004. aastal. Olümpiateemalise skulptuuri rajamise ja olümpiamedalistide tänuürituste korraldamise Põltsamaal algatas Sõpruse pargi kauaegne eestvedaja Ants Paju.
Seekordset üritust korraldavad Põltsamaa Linnavalitsus, Jõgeva maavalitsus, Eesti Olümpiakomitee, SA Sõpruse Park ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju.
Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”
19. oktoobril toimus Mustvees Peipsimaa arengufoorum. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev avaldas arvamust, et Vasknarvast Värskani ulatuvat piirkonda sobib hästi nimetada Peipsimaaks. Svjatõševi arvates on Peipsimaad külastava turisti jaoks oluline, et ta ühest paigast võimalikult palju erinevaid teenuseid kätte saab.
Küsimustele vastab Viktor Svjatõšev:
Missugune Peipsimaa arengufoorumil välja öeldud mõte tundub teile kõige huvitavam ja säravam?
Olulist infot ning asjalikke ja mõtlemapanevaid seisukohti oli kõikides ettekannetes. Mulle tundus lihtsa, kuid samas huvitava ideena kogu Peipsi-äärset piirkonda Peipsimaaks nimetada ning toonitada seda meeldejäävalt kõlavat nimetust siinse kultuuripärandi, elulaadi, paikkonnale iseloomulike toodete ja muugi tutvustamisel. Mõiste Peipsimaa on tegelikult juba kasutuses, kuid sellele pakuvad konkurentsi Peipsiääre, Peipsiveere, Peipsi rannik jne. Peipsimaa peaks teemakohases lingvistikas muutuma domineerivaks, sest võimaldab piirkonda Vasknarvast Värskani senisest veelgi kompaktsemalt ja efektiivsemalt tutvustada. Minu arvates kõlab Peipsimaa hästi nii eesti kui ka vene keeles ja seda saab hästi tõlkida ka võõrkeeltesse.
Nime taga peab aga olema sisu. Kuidas võiks teie arvates Peipsimaad turistile veelgi magneetilisemaks muuta?
Peipsimaa erinevates paikades kohtab praegugi suhteliselt sageli turiste ja puhkajaid. Sageli jäädakse sinna vaid päevaks-paariks, vahel mõneks tunnikski või ollakse lihtsalt läbisõidul. Pikemaks ajaks jäämiseks tekib suurem huvi ja motiiv siis, kui kohapeal on nüüdisaegsel tasemel taristu: korralikud teed, joogiveevarustus, kvaliteetne internetiühendus, väiksemate või suuremate sadamate olemasolu jne. Loe edasi: Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”
Rahvakultuuri koolitustunnid Sadala rahvamajas
Jõgevamaa ja Ida-Virumaa lapsed ja noored õppisid Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimunud kahepäevasel koolitusel eesti ja teiste rahvuste laule, pillilugusid ja tantse. Õppepäeva lõppkontserdil käidi esmakordselt välja idee moodustada Sadala kandi poistest, tüdrukutest, nooreestest ja neidudest rahvapilliorkester ja kui huvilisi jätkub siis ka teisi muusikakollektiive.
Lõppkontserdil esinesid koolitusel õpitud repertuaariga Jõgeva muusikakooli noorte rahvamuusikaansambel tuustarid ja lasteansambel Nöpsid. Õpetaja Eha Niglase juhendamisel oli selgeks õpitud kolm uut laulu, kandlelugusid, samuti muusikapala juudi rahvaloomingust ja vene tantsulugu “Troika”. Koos emaga oli õpetamas ka Eesti Muusikaakadeemias koolimuusikat õppiv Agu Niglas, kes tänaseks sõitnud Saksamaale Heidenbergi vahetusüliõpilaseks. Esinejaid tänades ja kiites tegigi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt teatavaks idee luua Sadala külades elavatest lastest ja noortest koosnev rahvapilliorkester.
“Muusikahuvilisi meie kandis jätkub. Küllap leiame ka kohapealt või lähiümbrusest õpetajaid- juhendajaid. Kui kõik ootuspäraselt laaabub on moodustav orkester juba järgmisel aastal meie rahvamajas publiku ees. Võimalik, et edaspidi tekib ka noorteansambleid, kes laulavad-mängivad tänapäevasemaid rütme. Siinsete noorte kultuurihuvis ei tasu aga kahelda. Selle tõenduseks on ka nende aktiivnekaasa löömine Hugo Raudsepa näitemängus “Roosad prillid”, kus mitmeid tegelasi mängitakse. ”
Erinevatest maadest pärit tantse õpetas koolitusel Triinu Nutt Tartumaalt. “Näitasin sammud ette ja kes tähelepanelikult jälgisid oskasid üsna ruttu õigesti järgi teha, ” lausus ta. Kiviõli kunstide kooli õppealajuhataja ja kandleõpetaja Kaarin Aamer õpetas mitmed kandlepalad selgeks ka Sadalas. Koos temaga olid õppepäevadele tulnud ka mitmed kooliõpilased Ida-Virumaalt. “Sadala rahvamajas on äsja remontitud nägusad ruumid ja meeldivad inimesed. Toitlustaja Luule Väin hoolitseb oma maitsvate ja tervislike roogadega selle eest, et kõht kellelgi tühjaks ei jääks. Sellises hubases õhkkonnas jääb ka õpitu paremini meelde ” lausus Aamer.
Mitmedki rahvamuusikatarkuste ja -vilumuste alal Sadalasse koolitusele tulnud on selles kultuurivaldkonnas juba silma paistnud. Nii olid kohal erinevaid pille mängivad ja lauljatenagi tuntuks saanud vennad Tanel ja Karl Sakrits ja nende noorem veli Georg. Nii õpitubades kui ka laval võis kohata ka Tabivere rahamuusikastaari Artur Aunapit. “Muusikahuvi tekkimises ja arenemises on väga oluline just peretoetus. Arvestades seda püüan poja esinemistele võimalikult palju kaasa elada, ” ütles pereisa Henn Aunap.
Koolituse pidulikul lõpetamisel laulis ka Torma valla segakoor Sõbrahing Mare Talve juhatamisel. Külakosti tõi seto pärimusmuusikaansambel Klapp , mille liikmed Toomas Valk , Jalmar Vabarna ja Kristian Priks on Seto Kuningriigis kuulutatud parimaks karmoškamängijaks, kasatski tantsijaks ja kandlemängijaks. “Maalähedaste inimestena tunneme end Sadalas igati hästi. Meie repertuaariks on seto rahvamuusika ja eriti tantsulood, mida Setomaal tantsitakse. Samuti esitame omaloomingulisi lugusid, ” ütles kitarrist Jalmar Vabarna , kes legendaarse seto rahvalauliku Anne Vabarna lapselapselaps.
Pille Tutt märkis lõpetamisel, et Avatud Külaväravatel andis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Sadala Külade Seltsile üle Jõgevamaa hõbemärgi ja Jõgevamaa aastaraamatu 2011 ja maakonna tunnusmaiustuse ja palus need edasi kinkida mõnele tublile kultuuritegijale. Seltsi poolt oli väljavalituks talupidaja Ants Maanre, kes mängib peaosa näitemängus “Roosad prillid ”
Koolitus päeva läbiviimist toetasid Kultuuriministeeruum, Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Eesti Rahvakultuuri Fond, oma kultuurisõbraliku suhtumisega pani üritusele alla, kas Riigikogu liige Aivar Kokk, kes tegutsenud ka harrastusmuusiku ja heliloojana.
Jaan Lukas