Hetk mulluselt suvekeskuse avamiselt. Torma ja Vaiatu rahvamaja kultuurijuht Liina Abram annab aastaajakeskuste tunnusmeene üle Sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus juhatuse liikmele Tiina Tegelmannile (vasakul). Foto: Riina Mägi
Samanimelise järve kaldal asuvast Kuremaast saab homme Jõgeva valla suvekeskus. Valla kevadkeskuse Torma esindajad annavad aastaajakeskuse tiitli ja tunnusmeene kuremaalastele üle kell 20 Kuremaa rannas.
Tavapäraselt on huumoripreemia üleandmine aset leidnud aprillis, ent tänavu lükkus tähtis toiming eriolukorra tõttu edasi ja Lutsu preemia pälvinud Tallinna Linnateatri näitleja Argo Aadli saab selle kätte Palamuse laululaval 5. juulil kell 14.00.
Vabatahtlik, inglise keele õpetaja Maive Kase. Foto: Marge Tasur
Möödunud nädalal tunnustas Jõgeva vallavalitsus spordikeskuse Virtus kohvikus vabatahtlikke, kes olid eriolukorras abiks inimeste juhendamisel mobiilse koroonaproovide võtmise telgi juures.
Tulekahjusid sümboliseeriv punane kukk. Foto: Jaan Lukas
Palamuse muuseumi vanaaegse koolihoone teisel korrusel avatud näitusel “120 aastat vabatahtlikust tuletõrjest Palamusel” eksponeeritakse erinevatel aegadel kasutatud päästetehnikat, pritsimeeste rõivastust, autasusid, tunnustuskirju ja ajaloolisi dokumente.
2017. aastal pärast tänase Jõgeva valla moodustamist tekkis praegusel Jõgeva vallavanemal Aare Olgol ja tema mõttekaaslastel idee kujundada välja valla kultuuripiirkonnad – „külmapealinn” Jõgeva talvekeskuseks, Torma kevadekeskuseks, Kuremaa suvekeskuseks ja Palamuse sügisekeskuseks.
Torma haiglahoone, kus 2017. aastani oli Torma vallamaja. Praegu Torma teenuskeskus. Foto: Jaan Lukas
Tänavusel Torma kevadekeskuse avapidustustel oli plaanis korraldada murutraktorite paraad. Koroonapandeemia ja eriolukord sundisid paraku sündmuse ära jätmata. Kevadekeskuse avapidu toimus Torma Facebooki lehe vahendusel, kus esinenud ansambel Mister Ai saatel sai ka kodus jalga keerutada.
Täna valiti salajase hääletamise tulemusena Jõgeva vallavolikogu uueks esimeheks 15 poolthäälega Margus Kask. Esimehe valimisel osales 16 volinikku.
Margus Kask. Foto: Marge Tasur
Kuna veebruari lõpus esitas toonane volikogu esimees Raivo Meitus kohast loobumise avalduse, tekkis uue esimehe valimise vajadus. Vastavalt koalitsioonilepingule esitas kandidaadi Reformierakond.
Värskelt valitud volikogu esimees sõnas, et volikogu töös on võtmesõna konstruktiivne koostöö. „Praeguses eriolukorras peab volikogu töö toimima ning selleks vajame mõistlikku ja tihedat koostööd,“ lausus ta. Margus Kask on osalenud omavalitsuspoliitikas mitmeid aastaid.
Jõgeva vallavolikogu istung toimus täna erandkorras Jõgeva kultuurikeskuses, et volinikud saaksid töötada võimalikult hajutatult. Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga ja avalike ürituste keeluga kuulutas volikogu istungi viiruse leviku tõkestamiseks kinniseks. Seoses viirusega on istungid kinnised kuni eriolukorra lõppemiseni. Istungi läbiviimiseks ei kasutatud tarkvaralahendust VOLIS, sest ilma volikogu liikmete füüsilise kogunemiseta ei ole võimalik nõuetekohaselt salajast isikuvalimist läbi viia.
Laupäeval 21. märtsil on 100. sünniaastapäev austatud ja armastatud lauljal ja näitlejal Georg Otsal (1920-1975), kelle isapoolsed juured pärit Sadala kandist. Arvestades seda tähistati märtsi esimesel nädalal nimeka artisti juubelit piduliku kontserdiga Sadala rahvamajas.
Mälestuskivi Sadala rahvamaja õuel kunagistele Leedi ja Reastvere koolidele, kus töötas õpetajana Georg Otsa vaarisa. Foto: Jaan Lukas
Sadala külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt märkis, et Georg Otsa vaarisa Tõnu Ots (1811–1873) töötas aastatel 1833–1871 õpetajana Reastvere külakoolis. Reastvere kuulus alates aastast 1891 Laius-Tähkvere valda, alates 1939 Sadala ja kuni 2017. aastani Torma valda. Pärast haldusreformi asub see paik aga Jõgeva vallas.
Palamusel antakse aprilli alguses välja järjekordne Oskar Lutsu huumoripreemia. Eile Palamuse rahvamajja kogunenud žürii otsustas, et preemia 32. laureaadiks saab Tallinna Linnateatri näitleja Argo Aadli.
Argo Aadli Kiirena Palamusel 2012. aastal lavastunud etenduses “Nõiutud kevade”. Foto: Anatoli Makarevitš
[pullquote]Lutsu preemia saajate reas on vägagi austusväärseid inimesi. Ei oska ennast esimese hooga sinna paigutadagi. Aga olen igal juhul tänulik inimestele, kes selle otsuse tegid[/pullquote]Ta on loonud rohkesti sisukaid lavarolle nii koduteatris kui ka väljaspool seda, ent huumorisõpru on ta rõõmustanud eelkõige miilitsamees Jüri Kessnerina teleseriaalis „ENSV“ ning Kokaviidika küla rahvatantsuhuvilise postiljoni Herbert Vinguna, kes algselt figureeris Kanal 2 „Suures komöödiaõhtus“, nüüd aga raadiojaama Retro FM hommikuprogrammis.
Argo Aadli (39) on sündinud ja kasvanud Kundas ning lõpetanud 2002. aastal 20. lennu koosseisus Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli. Samast aastast on ta Tallinna Linnateatri näitleja. Tema loodud lavarollide galerii on külluslik ja mitmepalgeline. Huvitav on märkida, et loometee on toonud Argo Aadlit ka Palamusele: ta tegi kaasa 2012. aasta suvel MTÜ Look eestvedamisel Palamuse muuseumi õuel välja toodud suvelavastuses „Nõiutud kevade“, kehastades seal Jorh Adniel Kiirt. Ka huumoripreemia žürii tõstis Argo Aadli puhul esile tema oskust luua eripalgelisi humoorikaid karaktereid.
Oskar Lutsu Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi esimese direktori ja tunnustatud giidi Vaike Lapi (1928-2015) mälestuseks loodud fondi stipendiumi pälvis tänavu kauaaegne Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi õpetaja ja rahvatantsuõpetaja Lea Isotamm.
Vaike Lapi Fondi looja Aivar Kokk ja fondi stipendiumi laureaat Lea Isotamm. Foto: Jaan Lukas
Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud Jõgeva valla pidulikul vastuvõtul andis vallavolikogu esimees Raivo Meituse, Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Vaike Lapi Fondi eestvedaja, ettevõtja ja Riigikogu liige Aivar Kokk tunnustuskirja Lea Isotammele stipendiumi saamiks.
Vaike Lapi Fondi stipendiumi laureaat 2019 Lea Isotamm on Palamusel olnud rahvakunstiõhtute korraldajaks alates aastast 1981. Samal ajal tantsis Lea ka Palamuse Kultuurimaja rahvatantsurühmas ja juhendas koolis õpilaste rühmasid. Osa võeti tantsupidudest nii Jõgeva maakonnas kui Tallinnas. 1995. aastal aitas Lea organiseerida Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita“ kokkutulekut Palamusel. Järgnevatel aastatel korraldas ta suviseid käsitööpäevi näituste ja töötubadega. Lea Isotamm on käinud kohalikku kultuuri esindamas Palamuse sõpruspiirkonnas Ikaalistes, Soomes, kus korraldas tikkimiskursust. Koos rahvatantsurühmaga on ta käinud esinemas lisaks Eestile ka Lätis. Memmede rahvatantsurühma „Paunvere Maalid“ juhendajaks sai Lea 2017.a. sügisel. Loe edasi: PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE
15. jaanuaril avati Jõgeva valla Torma mõisakompleksis renoveeritud valitsejamaja, kus hakatakse kogukonnas elamise teenust pakkuma tosinale psüühilise erivajadusega inimesele.
Erivajadustega inimeste koduks kohandatud valitsejamaja. Foto: Marge Tasur
[pullquote]Tanel Kiik märkis, et Jõgeva vald on Eesti omavalitsuste seas sotsiaalhoolekandesse panustamises esirinnas.[/pullquote]Jõgeva vallavanem Aare Olgo tõi hoone renoveerimise kirjeldamiseks paralleeli muinasjutuga „Inetu pardipoeg“. „Paar aastat tagasi oli maja räämas ja poleks uskunud, et midagi nii ilusat tuleb. Nüüd on see pardipoeg särav luik,“ tõdes ta. Vallavanem andis üle tänukirjad idee algatajatele, toetajatele, kaasamõtlejatele ja elluviijatele. Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus rõhutas, et oluline on hoida neid inimesi, kes ise seda teha ei suuda. Ta väljendas heameelt, et suure valla loomisel oli keskuse rajamine arutelulauas oluliseks teemaks. Meitus oli tänulik ka volikogule, kes on mõistnud keskuse rajamise vajalikkust ning seda toetanud.
Täna kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile. Jõuluootuse tervitused andsid edasi Riigikogu teine aseesimees Siim Kallas, Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja Jõgeva vallavanem Aare Olgo.
Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere. Foto Marge Tasur
[pullquote]Anname märku, et oleme reaalselt olemas ning keegi ei pea üksildust tundma[/pullquote]Piiskop Joel Luhamets rääkis, et jõulurahu on eriline, sest see tuleb kusagilt väljastpoolt. „Täna me kuulutame jõulurahu, mis tuleb sündinud jõululapse, Jeesuse Kristuse kaudu – Kristus on meie rahu,“ sõnas piiskop. Ta lisas, et see on eriline rahu, mida inimene ise ei tee. Kui inimene on leidnud Jumala, leiab ta ka rahu. Kui me oma lähedastega koos oleme, siis võivad ajad olla kehvemad või paremad, aga me oleme siiski õnnelikud.
26. novembril Jõgeva vallas Kuremaa lossis toimunud Jõgevamaa kodanikuühenduste tunnustamisõhtul kuulutas Hannes Soosaare Jõgevamaa Sädeinimeseks 2019 Lustivere külaseltsi juhatuse liige Riina Pauloja, kes sama aunimetuse pälvis möödunud aastal.
Hannes Soosaar, Jõgevamaa Sädeinimene 2019. Foto: Liina Laurikainen
[pullquote]Hannes Soosaar on tuntud kui supermuusikasündmuste korraldaja[/pullquote]Jõgevamaa Sädeinimene 2019 Hannes Soosaar on Kääpa külas algatanud ja ellu viinud rahvuseeposest Kalevipoeg inspireeritud projekte. Paljud teavad teda Peipsi ääres Kasepääl toimuvate Peipsi Romantika kontsertide korraldajana. Suuresti Hannes Soosaare eestvedamisel saavad tuleval aastal teoks Georg Otsa 100. ning Jaak Joala 70. sünniaastapäeva kontserdid.
Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esinaine Liia Lust kinkis Hannes Soosaarele Olustvere Klaasikojas valmistatud taiese tekstiga “Elus peab olema sädet!”. Südantsoojendavate sõnadega õnnitles kodukandiühenduse aseesinaine Pille Tutt.
28. septembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Maal elamise päeval äratas tähelepanu ennekõike näitus erineva vanuse, suuruse ja väljanägemisega vihmajavarjudest.
Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto: Jaan Lukas
[pullquote]Sadala nimetus ja paik seostub hästi sademetega[/pullquote]Vihmavarjude näituse korraldamise idee algataja Sadala Külade Teatri trupijuht Valdi Reinas märkis, et kui paar päeva tagasi oli koos ligi kaheksakümmend varju, siis Maa elamise päeva hommikuks saadi neid kokku 137.
Mitmeid vihmavarjusid tõid näitusele Sadala Külade seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja-Mari Luhalaid. Agaralt varustasid näitust aktiivne kogukonnategelane Tiina Ivask ja tema tütar Siimusti lastekeskuse Metsatareke direktor Imbi Ivask.
Viimaselt Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõsevilt (tänane Jõgeva abivallavanem) oli näitusel ka tumepunane vihmavari, mis oli Jõgeva maavalitsuse kingituseks-inspiratsiooniks Jõgevalt võrsunud kirjaniku Betti Alveri luuletus, 100 Eesti luulepärli hulka valitud „Tulipunane vihmavari”. Oma vihmavarjudega aitas näitust atraktiivseks muuta Riigikogu liige Aivar Kokk.
Hiljuti oli Jõgeva valla Sadala koolimajas õnnelik päev: avati uue lasteaiarühma Õnnetriinud kaasaegsed ruumid.
Sadala lasteaia õpetaja Jegvenia Novak. Foto: Jaan Lukas
[pullquote]Eriti meeldib neile kaerahelbepuder, mida ka juurde küsitakse.[/pullquote]Õnnetriinude rühma ruumides hakkavad silma avarus ja ilusad ning mahedad värvitoonid. Seinale on joonistatud rühma maskot Õnnetriinu ja Öökull kui tarkuse sümbol. Mänguasju on alates kiikhobusest kuni tehno- ja digiajastu leludeni. „Mitmekülgsed võimalused mängimiseks avardavad silmaringi. Nii saadakse uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi,” ütles rühma õpetaja Jegvenia Novak. Tema sõnul on Õnnetriinud liitrühm, kus lapsed käivad vanuses kuni kolmanda eluaastani.
Sadala kooli direktor Taavi Duvin soovis edu Õnnetriinude rühma õpetajale ja tänas uute ruumide ehitajat, firmat OÜ Kothoi. Ruume tutvustades rõhutas ta, et nii paikonna koolis kui ka lasteaias peetakse oluliseks looduslähedust.
Õnnitlema tulid ka Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Rohkesti tänusõnu sai Sadala kandis elav Jõgeva vallavolikogu liige Tiina Teppan, kes uue lasteairühma ja selleks vajaliku keskkonna loomisele mimtekülgselt kaasa aitas.
Laupäeval, 21. septembril peetakse Palamusel taas suurt Paunvere väljanäitust ja laata, mis toimub kahekümne teist korda.
Lõõtsavägilased annavad Sindi seltsimajas autogramme. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Laadapääsme ostnute vahel loositakse seekord välja aiamööbli komplekt[/pullquote]Väljanäituse ajal muutub Palamuse aleviku süda suureks laadaplatsiks. Ühtekokku on kohale oodata 930 kauplejat. Uudse asjana on seekord käivitatud kaardirakendus, mis võimaldab otsida laadal kauplejat nii nime kui ka kauba järgi. Nii saab laadaline juba enne kohaletulekut uurida, kus tema lemmikkaup või -kaupleja platsil asub.
Laadalisi toitlustab 21 vabaõhu-söögikohta. Väljanäituse üht tõmbenumbrit – nunnunäitust – saab vaadata Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi võimlas. Lisaks eriti suurtele või veidra kujuga aiasaadustele saab seal näha lustakaid kompositsioone aedviljadest, käsitöid jms. Nunnunäituse parimale eksponaadile on välja pandud 50 000 eurosendine preemia.
Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt ütles, et vihmavarjunäituseks andis mõtte sõna Sadala, mis viib mõtted ka sajule. „Otsime mitmesuguse kuju ja väljanägemisega vihmavarjusid oma kogukonnast ja selle ümbrusest, oodatud on erineva suuruse, väljanägemise ja vanusega vihmavarjud kõikidelt inimestelt, kes neid näituse ajaks meie hoolde anda soovivad. Plaanis on kokku saada vähemalt sada vihmavarju. Aga miks mitte kakssada. Teretulnud on ka vihmavarjudega seotud huvitavate ja naljakate lugude kirjapanemine,” selgitas ta.
Idee vihmavarjunäituse koostamiseks pakkus välja kultuuritegelane ja maaelu edendaja Valdi Reinas. Tema käest saab ka täpsemat informatsiooni võimalustest vihmavarjusid näitusele tuua või saata (tel 56293313 või 5211967).
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.
Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto: Marge Tasur
Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.
Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.
„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”
Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.
„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.
Täna hommikul, jätkuvalt kestva Jõgeva linna sünnipäeval tegid kodukandile üllatuskingituse kogukonna aktiivsed liikmed, kes avasid peaväljakul asusamba kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane”.
Mälestumärk kartulisordile “Jõgeva kollane”. Foto: Sirje Kalev
Ausammas kujutab endast klaasseintest kasti, milles sirguvad „Jõgeva kollase” taimed ja saab jälgida nende kasvamist ning mugulate valmimist. Idee algatas mitmekülgselt aktiivne tervislikku toitumist ja eluviisi edendav Jõgeva elanik Maiu Veltbach. Tegusateks abistajateks olid teadlased Reine Koppel ja Mati Koppel, ettevõtjad Raul Taul ja Rauno Lehtla, kunstnik Tiina Säälik ja mitmed teised.
Kartulisordi „Jõgeva kollane” aretas sordiaretaja Julius Aamisepp 1942. aastal. 1946. aastal kirjeldas ta sorti ise nõnda. „…vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et „Jõgeva kollase” mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav.”
2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada “Jõgeva kollane” säilitussordina. 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Eesti ühe populaarsema kartulisordina on “Jõgeva kollane” tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder “Jõgeva kollane”, mille põhikomponent on kartulisort “Jõgeva kollane”.
Kuigi Jõgeva linn 2017. aastast saadik iseseisva omavalitsusena ei eksiteeri, jätkab ta Jõgeva valla keskusena endiselt linna sünnipäeva tähistamise traditsiooniga. Täna tähistatakse mitmete meeleolukate ja põnevate sündmustega Jõgeva linna 81. sünnipäeva.
Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto: Marge Tasur
Pidustused algasid kell 10 Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Kohalviibinuid tervitas Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Traditsiooniselt pakuti sünnipäevatorti.
Emadepäeva eelsel päeval, 11. mail korraldasid Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus Jõgeva kultuurikeskuses vastuvõtu noorimatele vallakodanikele. Kutsutud oli 54 pisitüdrukut ja -poissi koos oma vanematega.
Jõgeva valla noorimad kodanikud ühispildil. Foto: Riina Mägi
Jõgeva vallavanem Aare Olgo ütles luuletaja Artur Alliksaare sõnadega: „Ainult lapsed suudavad suudelda valgust, ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles pole nukrust.”
„Loodan, et kõigil siia kogunenud tüdrukutel ja poistel oleks lapsepõlv täitunud siiraste naeratustega. Soovin lapsevanematele tarkust ja tahtmist, armastust ja asutust emotsionaalsust ja energiat ja kõiki häid isikuomadusi oma tütardele ja poegadele hooliva, ilusa ja huvitava lapsepõlve loomisel,” jätkas Olgo
Valla poolse kingitusena said kõik uued vallakodanikud endale valla vapiga hõbelusika, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kultuuriministeeriumi poolt lisandus sellele raamat „Pisike puu”.
Volikogu esimees Raivo Meitus avaldas lootust, et värsked hõbelusika omanikud leiavad lasteaia- ja kooliealiseks saades sõpru, kes võtavad neid sellisena, nagu nad on, ning suureks sirgudes saavad neist tublid inimesed.
Täna Jõgevamaal Laiuse linnusevaremete juures toimunud istutustalgutel panid Poola Vabariigi suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski, Jõgeva vallavalitsuse esindajad ja Laiuse Jaan Poska põhikooli õpilased kasvama 15 pärna.
Puude istutamisel osalevad (paremalt) suursaadik Greogorz Kozlowski, Jõgeva vallavalitsuse välissuhete koordinaator abivallavanem Viktor Svjatõšev, vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Foto Jõgeva vallavalitsus
Need sümboliseerivad 15 aastat, mis on möödunud ajast, mil Eesti ja Poola võeti Euroopa Liidu liikmeks, samuti Eesti ja Poola vahelist sõprust. Eestit ja Poolat on ühine ajalugu sidunud ka varem: aastatel 1582–1622 kuulus osa Eesti aladest Rzeczpospolita (mõlema Rahva Liit ehk Poola-Leedu liit) koosseisu ja Laiuse oli selle põhjapoolseima staarostkonna keskus. Nüüd on kaks riiki koos nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. „Eesti on Poola jaoks väga hea koostööpartner ja usun, et tänasest pärnade istutamisest saab alguse Poola saatkonna ja Jõgeva valla koostöö uus tihenemine,“ ütles suursaadik Kozłowski. Pärnad toodi kohale Poolast ja Grzegorz Kozłowskile olid Laiusel mulda pandud pärnad esimesed puud, mis ta üldse istutanud.
Marge Tasur
Jõgeva vallavalitsuse avalike suhete peaspetsialist
Teisipäeval toimunud pidulikul autasustamisel tunnustasid siseminister Katri Raik ja Päästeameti direktor Kuno Tammearu Jõgeva vallavanemat Aare Olgot Päästeteenituse medaliga.
Aare Olgo ja talle omistatud Päästeameti autasu. Foto: Riina Mägi
Aare Olgo pälvis tsiviilisikutele omistatava Päästeameti kõrgeima autasu koostöö edendamise eest Päästeametiga Jõgeva abilinnapeana, Jõgeva linnapeana, Laeva vallavanema ja Jõgeva vallavanemana. „Sellest tegevusest meenub mõndagi. Jõgeva linn kinkis koostöös Jõgevamaa Päästeosakonnaga elanikele suitsuandureid. Laeva vallas valmis depoo vabatahtlikule päästeüksusele. Jõgeva vallavalitsus kinkis viiekümnele paljulapselisele perele vingugaasiandurid. Varsti pärast andurite üleandmist hoiti ühes sellises kodus ära väga halvasti lõppeda võinud õnnetus, sest vinguanduri andis õigeaegselt ohust märku,” rääkis Olgo.
„Kindlasti on mulle omistatud medal tunnustuseks kõigile kaastöötajatele. Ilma hea meeskonnata pole võimalik midagi korda saata,” lisas ta. Olgo märkis, et talle on eeskujuks kunagised Jõgeva omavalitsusjuhid: aastail 1919-1920 alevivanemana töötanud Villem Sikk , kes oli Jõgeva Tuletõrje Seltsi asutaja ja seltsimaja ehitamise algataja ning esimene Jõgeva linnapea (linnavanem) Johannes Võsu, kes oli samuti kohaliku tuletõrje kompanii pealik.
105-aastases Laiuse seltsimajas peetud Laiuse naisrühma Meie Mari 25. sünnipäevapeol esitleti kollektiivist jutustavat raamatut, meenutati minevikku, kõneldi tulevikuplaanidest, tunnustati rahvatantsukultuuri eestvedajaid ja sellele kaasa aitajaid.
Meie Mari ühispilt. Foto: erakogu
[pullquote]Meie Mari on tõeline kirss tordil, kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud[/pullquote]17. novembril värsket trükist „Meie Mari Muraka memuaarid ehk kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai” esitlenud naisrühma tantsija (aastatel 2011-2017) Raine Lindepuu ütles, et see raamat jutustab sellest, kuidas ta natuke rohkem kui kuus aastat nende toredate „kepsutajatega” ühiselt aega veetis – kus käidi esinemas ja mis juhtus enne esinemisi. Mitmed koosviibinud said sündmuselt kaasa Raine Lindepuu memuaariraamatu, millesse autor autogrammi kirjutas.
Raine Lindepuu lausus südamlikud tänud Meie Mari naistele, kes nägid tohutut vaeva, et pikka aega tühjana seisnud Laiuse seltsimaja rühma sünnipäevaks korda teha.
Meie Mari veerandsajandal sünnipäeval olid kohal mitmed kunagised Laiuse kultuuritegijad ja kogukonnelu eestvedajad.
Jälgides olukorda riigis ning kuuldes uudistest vingugaasi õnnetustest, tuli Jõgeva vallavalitsusel mõte kinkida abivajavatele peredele vingugaasiandurid.
Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa Päästeosakonna juhataja Jüri Alandi on vinguandurite kasutamist sageli koos arutanud. Foto: Vahur Kukk
„Saame olla majakas teistele omavalitsustele ja näidata, kuidas saab vallavalitsus panustada oma inimeste turvalisusesse,“ sõnas abivallavanem ja Jõgevamaa siseturvalisuse nõukogu esimees Viktor Svjatõšev.
”Jõgeva vallas saavad eelisjärjekorras vingugaasiandurid lastega pered, kes vajavad toimetulekus toetust. Hulgi tellides maksab vinguandur ligi 40 eurot, üksikult ostes on aga hind veelgi kõrgem. Kõik pered seda endale lubada ei saa. Tegutseme inimeste heaks ja kaitseks ning teeme omaltpoolt võimaliku, et ohte ennetada,“ lausus vallavanem Aare Olgo.
„Koostöös Päästeametiga on välja valitud sobivad vingugaasiandurid. Lihthankega soetatavad seadmed on kvaliteetsed, töökindlad ning kergesti paigaldatavad. Kingitavate vingugaasiandurite aku eluiga on kümme aastat. Inimestel pole tarvis muretseda, et anduril tuleb patareisid vahetada ning akut laadida. Vingugaasiandurid aitavad kodudesse paigutada Jõgeva päästekomando päästjad ning Palamuse vabatahtlikud pritsimehed.”
Alates 2018. aasta jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Vingugaasiandur on kohustuslik gaasikütte olemasolul, kuigi mõistlik on andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit või gaasiboiler.