Järvamaa

Järvamaa edukaim ettevõte toodab päästeveste

Eelmise aasta Järvamaa edukaimate ettevõtete pingereas on ajalehe Äripäev topi järgi esikohal Albu vallas Ahula külas tegutsev osaühing Pakpoord, mis toodab päästeveste, kirjutab Järva Teataja.

Tegevjuht Gerhard Eberle sõnul on ka käesolev aasta edukas, leitud on uusi eksportturge, uusi kliente on saadud näiteks Austraaliast. Kõik see on kindlustanud majanduskriisi ajal firmale käibe ja kasumi.

Teisel kohal on Järvamaal tänavu Järva Teed, kolmandal Finnforest Eesti, neljandal Alppilux ja viiendal Mateko.

Äripäeva topi lähteandmed on kahe viimase majandusaasta müügitulu, kasum/kahjum enne makse ja bilansimaht kokku aasta lõpus. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.

Paides antakse inspiratsiooni kaugtööks

15. oktoobril toimub Paide linnavalitsuses kaugtöö inspiratsioonipäev „Elu võimalikkusest maal”.

Päev algab kell 10 ja sellesse mahuvad Henny van Egmond Yolki (endine Rabobanki programmi juht, Holland) ettekanne „Uus töömaailm, peamised trendid, saavutatud tulemused ja juhtimise väljakutsed” ning kolm debatti.

Neist esimeses arutlevad Presshouse’i reklaamidirektor Mart Parve, Saku õlletehase personalidirektor Ave Kala ja CPD arenduskeskuse juhataja Karl-Jan Reincke teemal, kuidas juhtida efektiivselt nüüdisaegset paindlikku organisatsiooni.

Regionaalarengu debatis otsivad majandusanalüütik Andres Arrak, Kuusalu vallavolikogu liige Henn Pärn ja siseministeeriumi nõunik Kaur Kaasik-Aaslav vastust küsimusele, miks peaks KOV olema huvitatud piirkonna arengust.

Praktikute debatis keskenduvad Kõnnu kaugtöökeskuse esindaja Kadri Seeder, Abja kaugtöökeskuse esindaja Marju Mäger ja Tartu Nutikumi esindaja Madis Mikkor teemale „Kaugtöökeskused meil ja mujal, Eestile sobivad mudelid”.

Rohkem infot: http://cafe.telework.ee/

Koeru vald loeb luulet

Koeru vald tähistab luulepidudega kodukandi luuletaja Kalju Lepiku 90. sünniaastapäeva. Luulenädala avalöök antakse neljapäeval Lepiku luule ettelugemise õhtuga. Luulet loevad tänased valla kogukonna liidrid, Koeru keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, Anton Hansen Tammsaare muuseumi programmijuht Birgit Itse, Koeru koguduse õpetaja Allan Praats, juhtivkonstaabel Mati Seire, Koeru hooldekeskuse direktor Rünno Lass. Musitseerib Jaan Sööt, kes esitab Eesti luuletajate tekstidele loodud laule.

Laupäeval toimub Aruküla mõisas kaheksas luulevõistlus, mille mõte on luulenädala juhi Annika Aava sõnutsi virgutada luulehuvi, väärtustada emakeelt ja tähistada Lepiku sünniaastapäeva.
Osalema on oodatud igas eas huvilised, kes peavad kümne minuti jooksul esitama oma varem trükis avaldamata luuleloomingut. Esinejate hindajate seas on Maalehe ajakirjanik ja Lepiku luulevõistlusel osalenud Sulev Oll, luuletaja Jürgen Rooste, Albu põhikooli emakeeleõpetaja Enda Trubok, Aravete keskkooli emakeeleõpetaja Mailis Tarendi ning ajakirjanik, Lepiku luulevõistlusel osalenud Pamela Eesmaa.

Esimene luulevõistlus toimus Aruküla mõisas 7.oktoobril 2003. aastal. Sellest ajast alates ootame igal aastal oktoobrikuus Koeru neid eestimaalasi, kes natuke või rohkem “luulerumalad” on – osa võtma või osa saama Lepiku luulevõistlusest.

Koigi vallas avati spordi- ja mänguväljak

Reedel, 1. oktoobril avati Koigis spordi- ja mänguväljak, mille rajamiseks kulus kahe aasta jooksul ligi 1,7 miljonit krooni, kirjutas Järvamaa infoportaal.

Spordisõpradele on valminud jalgpalliväljak, jooksurajad ja kõrgushüppeplats. Väljakute avamisega tähistas Koigi spordiklubi oma kümnendat aastapäeva.

Spordi- ja mänguväljaku rajamist on toetanud PRIA „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse” (MAK meede 3.2) kaudu ning inventari soetamisel Leader meetme MTÜ Järva Arengu Partnerid kaudu. Spordiklubi tegevust on läbi aastate toetanud Koigi vald.

Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm

Täna, 1. oktoobril avati Mäos Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm – Mäo möödasõit -, mille ehitus koos järelevalvega läks maksma ligi 493,4 miljonit krooni. 79% sellest rahast tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

„Teedeehituslikus mõttes pole Mäo möödasõit mitte ainult Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm, vaid oluline tugipunkt, kust kaasaegset maanteevõrku edasi arendada,“ ütles Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko pidulikul avamisel.

Vastavalt Mäo möödasõidu projekteerimis- ja ehituse töövõtulepingule ehitati Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee lõik 85. ja 91. kilomeetri vahel uuele trassile, millega Tallinna ja Tartu vaheline tee vähenes 0,7 kilomeetri ja sõiduaeg 1,5 minuti võrra. Uus 6,2-kilomeetrine teelõik ehitati neljarajaliseks I klassi maanteeks koos eraldusribaga.

Samuti rekonstrueeriti valminud teelõiguga ristuva Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 2,6 km pikkune teelõik, millest 1,4 km ehitatakse I klassi ja 0,9 km III klassi maanteeks. Ristmikud muudeti eritasandiliseks nelja viadukti abil. Lisaks sellele ehitati veel 23,2 m pikkune sild üle Vodja jõe, jalakäijatele ja jalgratturitele 4,5 km kergliiklusteid, rajati 2,4 km müratõkkeid ning paigaldati 11,8 km ulatuses maanteevalgustust. Kohaliku liikluse eraldamiseks Tallinna-Tartu maanteest jääb kasutusse ka 4,1-kilomeetrine säilitatav teelõik vanal trassil.

Möödasõidu ehituse peatöövõtja oli Nordecon Infra AS ja järelevalvet teostasid äriühingud Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland OY ja Finnroad OY. Objekti garantiiperiood on viis aastat.

Allikas: Maanteeamet

Türil alustas tööd uus noortekeskus

Täna, 1. oktoobril, kell 15.00 avati Türi kesklinnas asuv noortekeskus noortepärase programmiga.

Eelmise aasta oktoobris alustas ehitaja Paide MEK Türi kesklinnas asuva endise katlamaja administratiivhoone renoveerimist avatud noortekeskuseks. Tänaseks on tööd valmis ja noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen kutsus kõiki lapsi ja lapsevanemaid kell 15 algavatele avamise ettevõtmistele. Ta lubas, et tegevust jagub kõigile.

Noortekeskuse valmimisega on Türi kesklinna kujundatud noorteala, kus lisaks avatud noortekeskusele on toimiv rulakeskus, noortepark, noorteühenduste, noorte ja lapsevanemate kooskäimisoht. Noortekeskus on sisustada kaasaegselt ning noortepäraselt ja uuendatud ka hoone ümbruse haljastus.

Noortekeskuse renoveerimist toetas Sihatasutus Innove. Objekti kogumaksumuseks koos Türi valla osalusega oli üle 6,6 miljoni krooni.

Lisateave: Sulo Särkinen, Türi Noortekeskuse juhataja, tel 53088495

Vargamäel maitsti parimaid õuna-pohlamoose

A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel peeti eile mihklipäeva. Osalejad said villa kraasida, kedervarrega ja vokiga kedrata ja lõnga korrutada. Samuti jagati soovitusi, mida mihklipäeval ilma ennustades tähele panna. Praeguse ilmaprognoosi järgi ennustades peaks talv tulema lühike ja vähese lumega, kuid sügis on jahedavõitu.

Et Anton Hansen Tammsaare lemmikuks olnud õuna-pohlamoos, siis korraldas muuseum ka selle moosi võistluse. Moosikonkursile esitati 4 õuna-pohlamoosi, mille seast tuli pimemaitsmise teel oma lemmik valida ning valikut ka põhjendada. Pikka aega oli kolmel moosil ühepalju hääli, kuid lõpuks edestas teisi Claire Miljukova keedetud õuna-pohlamoos vaniljega. Kahjuks pole säilinud retsepti, mille järgi kirjanik moosi keetis, kuid ehk õnnestub tulevastel muuseumikülastajatel proovida tänavust võitjamoosi.

Järgmine õuna-pohlamoosi konkurss toimub juba aastal 2011.

Allikas www.jarva.ee

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Paides avas uksed ajakeskus Wittenstein

Eile avati Paide Vallitorni ehitatud ajakeskus Wittenstein. Torni paigaldatud lift, mis täidab ajamasina rolli, viib inimesed kiviaega ja toob nad tänapäeva tagasi. Laupäeval Paide vallimäel alanud muinasaja festival “Aegade tuuled” jätkub ka täna.

Paide linna 719. sünnipäeva ning Paide vallimäel avatud ajakeskuse Wittenstein pidustused said alguse laupäeval kell 12.00 Paide vallimäel ning kestsid läbi kogu päeva, kulmineerudes õhtul Paide vallimäel esietendunud vabaõhuetendusega „Lauluväe rahvas“.

Muinasaega käsitleva festivali „Aegade tuuled“ tegevused jätkuvad Paide vallimäel pühapäeval kell 10, mil algab nii arheoloog Ain Mäesalu juhendamisel toimuv kiviheitemasina valmistamine kui ka näiteks rauamaagist rauasulatamise eksperiment, mille viib läbi arheoloog Jüri Peets.

Läbi kogu festivali loovad läbi erinevate tegevuste muinasaja hõngu aga kiviaja laagrist ning viikingite külast pärit inimesed ning käsitöölised kes meisterdavad ning kauplevad eheda käsitööga. Näha saab veel muistsete relvade ning sõjapidamisviiside demonstratsioone, kuulata loenguid muinasaja eluolust ning kuulata ja osaleda keskaja muusika õppetubades, mida viivad läbi vanamuusikaansambli Rondellus muusikud.

Nii laupäevase kui pühapäevase festivalipäeva kulminatsiooniks on laulu väe igikestvusest ning selle rollist rahvaste kujunemisel rääkiv vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas,“ mis etendub mõlemal päeval kell 18.00.

Täpsem info: www.wittenstein.ee

Allikas: jarva.ee

Vaata klippi:

Vargamäel tähistatakse homme mihklipäeva

Pühapäeval, 26. septembril algusega kell 15.00 tähistatakse Albu vallas A. H. Tammsaare muuseumis mihklipäeva.

„Külastajad näevad, kuidas villast saab lõng, õpetame mihklipäevale kohaselt ise ilma ennustama, tuletame meelde mihklipäeva kombeid ja mänge ning soovijatel on võimalus maitsta ning kaasa osta kodumaist lambaliha,” ütles muuseumi programmijuht Birgit Itse.

Osalejate soovil korratakse pärtlipäeval esmakordselt toimunud mahe-ja rohevahetust. Toimub ka moosikonkurss ning kõiki moosikeetjad kutsutakse sinna esitama õuna-pohlamoosi, mille hulgast valivad päeva külastajad oma lemmiku.

Moosikonkursil või mahevahetusel osalejaile on sissepääs tasuta, teistel tuleb lunastada muuseumi pilet.

Mihklipäev oli vanarahva jaoks jõulude, jaanipäeva ja jüripäeva kõrval üks tähtsamaid pühasid. Mihklipäevastele tegemistele ja juhtumistele omistati tähendusi ning mihklipäeval ennustati ilma. Lisaks olid oma mihklipäeva mängud ning kindlasti söödi lambaliha.

Albu vald kutsub tervisespordipäevale

Pühapäeval, 26. septembril Albu vallas Valgehobusemäe puhkekeskuses toimuvale tervisespordipäevale ja sügisjooksule on oodatud kõik huvilised.

Päev algab kell 11 lastejooksudega. Lastele tuleb külla ka Lotte. Keskusehoones on avatud väikelaste hoiutuba juhuks, kui vanemad on otsustanud minna jooksma või kepikõndi tegema.

Seekord on võistlejate klassi jooksumaa pikkus 15 km ning start antakse kell 12. Kell 12.15 antakse start harrastajate klassile ning seda maad saab läbida nii joostes kui ka kepikõndi tehes. Start antakse jooksjatele ja kepikõndijatele koos.

Keskuses on pühapäeval võimalik teha ka jalalaba digiuuringut, et teada saada, millised jooksujalanõud kellelegi sobivad.

Järvamaa muuseumis on uus püsiekspositsioon

Järvamaa muuseumi uues püsiekspositsioonis on aukohal Kihme hõbeaare, kuid piiluda saab ka Nurmsi ja Tarbja kalme põhjal rekonstrueeritud tarandkalme sisemusse; vitriinis vaatavad vastu Villevere hõbeaarde mulaažid aga ka päris ehtsad muistised Paide Vallimäelt, vahendab ERR oma uudistes.

Varem asus arheoloogiaväljapanek Paide vallitornis, uut ekspositsiooni ärgitasid koostama muuseumi arheoloogiavaramut revideerinud arheoloogid.

Järvamaa muuseumi uus ekspositsioon annab hea ülevaate kiviaja inimese Järvamaa aladele jõudmisest kuni vara-uusajani välja.

Koeru hooldekeskus sai juubeliks korras ruumid

Sihtasutus Koeru hooldekeskus tähistab 60. aastapäeva tutvustades värskelt renoveeritud osakondi ning vastvalminud kohvikut, teatas Järvamaa infoportaal.

Hooldekeskuse alguseks loetakse 1950. aastat, kui endises kirikumõisas avati 18 kohaga Koeru invaliididekodu. 1986. aastal valmis hooldekeskuse uus peahoone. Täna on hooldekeskuses 217 kohta ja eakatele pakutakse üldhooldus-, hooldusravi- ja koduõendusteenust ning psüühiliste erivajadustega inimestele ööpäevaringset hooldusteenust ja toetatud elamise teenust.

Sihtasutuse juhataja Rünno Lassi sõnul on 60. aastapäev hooldekeskuse klientidele ja töötajatele suursündmus. Aastapäeva tähistamiseks korraldatud piduliku aktuse raames tänatakse koostööpartnereid, antakse kuuendat korda välja aasta töötaja tiitel ning tunnustatakse kauaaegseid töötajaid. Pärast aktust on huvilistel võimalik tutvuda keskuse hoone ja osakondadega.

Lassi hinnangul on juubeliaasta olnud keskusele äärmiselt tegus ja seda just füüsilise keskkonna parendamise osas. „Kui eelmisel aastal investeeris hooldekeskus hoonesse kolm miljonit krooni, siis tänavu 6,6 miljonit krooni. Mullu oktoobris lasti käiku uus lift, tänavu on renoveeritud kaks osakonda ning aasta lõpuks renoveeritakse lisaks veel kaks osakonda.

Lisaks värske ilme saanud osakondadele on sügisest hooldekeskuse fuajees avatud klientidele, töötajatele ja külalistele kohvik, kus pakutakse hooldekeskuse köögis valminud värskeid pagaritooteid. Õdusat meeleolu aitavad luua fuajees asuvad akvaarium ja purskkaev.

Lassi sõnul valmis juubeliaasta raames hooldekeskusele ka uus internetileht.

Sihtasutus Koeru hooldekeskus tähistab oma 60. aastapäeva reedel, 1. oktoobril, pidulik aktus algab hooldekeskuse saalis kell 15.

Koeru hooldekeskus.
Foto: Jarva.ee

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

Paide Vallimäel tuleb nädalavahetusel muinasaja festival

Sel nädalavahetusel 25. ja 26. septembril Paide Vallimäel peetava festivali “Aegade tuuled” teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis (13. sajand). Ühtlasi avatakse vallitorni loodud seninägematu ajakeskus Wittenstein.

Ajaooliset oli muinasaja näol tegemist õige pika perioodiga, mis ulatus esimeste inimeste saabumisest viikingiajastul ja lõppes võõrvõimu kehtestamise ja ristiusustamisega. Festivali korraldajate sooviks on pakkuda külastajatele läbilõiget muinasaja maailmast kuni selle loojanguni 13. sajandil.

Festival saab avalöögi laupäeval kell 12, kui Paide raekoja ees tunnustatakse Paide linna tänavust aukodanikku ja vapimärgi kavalere. Ühtlasi tähistatakse Paidele linnaõiguste andmist. Pärast seda liigub protsessioon kos rahvaga Paide Vallimäe Ajakeskusesse.

Laupäeval saab Vallimäel tutvust teha Mõniste muuseumi kiviaja külaga, MTÜ Austervegri viikingite laagriga. Arheoloog Jüri Peetsi juhendamisel korraldatakse rauasulatuse eksperiment. Arheoloog Ain Mäesalu aitab kiviheitemasinat valmistada. Keskaja muusikat ja muusikariistu õpetab tundma vanamuusikaansambel Rondellus. Saab näha näitusi, demonstreeritakse relvi, esinevad mitmed muusikud ja huvilised saavad osaleda kohalike käsitöömeistrite laadal ja õpitubades ning tarkust omandada ajalookooli loengutes.

Kell 18 algab etendus “Lauluväe rahvas”, selle teksti autoriks on Jürgen Rooste ja lavastajaks Reeda Toots, peaosas Kaire Vilgats. Kell 20 läheb lahti linna sünnipäevapidu koos Siim Aimla bändi ja Kaire Vilgatsiga.

Festivali teise päeva kava kattub peaaegu eelmisega, kell 10-17.30 on avatud atraktsioon “Ajamasinaga läbi Eestimaa ajaloo”. Ka teisel päeval kell 18 saab näha etendust “Lauluväe rahvas”.

Vaata lisa: www.wittenstein.ee

„Paide pajataja” tiitli pälvis Ellen Rosimannus

Giidikonkurssi „Paide pajataja 2010”, mille eesmärk oli tekitada üldsuses huvi Paide ajaloolise vanalinna vastu, leida uusi Paide tundjaid ja ajaloohuvilisi ning koguda uudsete vaatenurkade alt teavet Paide linna kohta, võitis Ellen Rosimannus, teatas Järvamaa infoportaal.

Kolm finalisti, peale Rosimannuse veel Elle Hallik ja Urve Schkiperov, tutvustasid žüriile oma marsruute Paide vanalinnas, teine võistluse osa oli kirjalik töö.

Urve Schkiperov pälvis tunnustuse meeleoluka esinemise ja elava oma linna loo eest, Elle Hallikut kiideti põhjaliku ettevalmistuse ja julge alguse eest. Ellen Rosimannust iseloomustas žürii kui tõelist entusiasti — ta oli ainus, kes end ajastule sobivalt ka riidesse pani. Žürii teatel tegi Rosimannus teistest veidi paremini nii kirjaliku töö kui ka ringkäigu.

„Hinded olid suhteliselt ühtlased ja kõigi kolme kirjaliku töö puhul oli vahe minimaalne. Just nii nagu ühe ühtlase tasemega konkursi puhul olema peabki,” lausus MTÜ Järvamaa Giidid juhatuse liige Tiiu Saarist.

Tema sõnul oli kõigis töödes oli omajagu väärtuslikkust, midagi uut ja omapärast, midagi sellist, mis eneselegi üllatusi valmistas. „Igal juhul kõik tööd on kiidusõnu väärt,” lisas Tiiu Saarist.

Žürii koosseisu kuulusid peale tema veel Järva maavanem Tiina Oraste, giid ja võitluse idee autor Marek Vahula, Paide linna esindaja Elena Sapp, Paide linna tundja, ühenduse Weissenstein esindaja Rainer Eidemiller ja Eesti Kodu-uurimise Seltsi esimees Andrus Ristkok.

Järgmine konkurss toimub loodetavasti Türi vallas. „Anname teatepulga edasi Türi rahvale, sest neil on esiteks giide jupike rohkem kui Paides ning mingi eeskuju praegu ka olemas. Ja kui tänavu Türi rahvas Paidesse jõudu katsuma ei tulnud, siis pole välistatud, et paidekad siiski Türile oma ninaotsa pistavad,” ütles Tiiu Saarist.

Konkursi korraldas MTÜ Järvamaa Giidid koostöös Marek Vahula ja Paide linnaga.

„Paide pajataja 2010” tiitli võitis Ellen Rosimannus (vasakul). Foto: Jarva.ee

Lõppes Laupa mõisa restaureerimine

Järvamaal Türi vallas asuva Laupa mõisa renoveerimisele kulus 20 miljonit krooni, millest suurem osa saadi välisabina Norra kuningriigilt, vahendas ERR.

Laupa mõis on koduks kaks aastat tagasi Eesti kauneimaks kooliks tunnistatud Laupa põhikoolile ning just selles koolis sündis üle-eestiline mõisakoolide liikumine. Hoone restaureerimisel saadi juurde 200 ruutmeetrit põrandapinda — kasutusele võeti keldrikorrus ning mitu klassiruumi ehitati avaramaks ja valgusküllasemaks. Laupa koolis õpib praegu 84 last, laste arvu vähenemist ja kooli sulgemist lähiaastail karta pole.

Järgmisel nädalavahetusel elustub Paides muinasaeg

Järgmisel nädalavahetusel, 25. ja 26. septembril avatakse Paide vallitornist ümber kujundatud ajakeskus Wittenstein muinasajafestivaliga „Aegade tuuled”.

Tänavuse festivali teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis. Tulevikus on kavas käsitleda teisi epohhe Eesti ajaloos kuni laulva revolutsioonini välja.

„Nii nagu Wittensteini ajakeskuses saab kaheksal korrusel ajamasinaga ringi liikudes näha kaheksat erinevat ajalooetappi, saab ka iga-aastase festivali „Aegade tuuuled“ raames Paide vallimäel näha milline olustik valitses muinasajal, orduajal, kuningate ajal, tsaariajal, Eesti vabariigi loomise ajal, okupatsioonide ajal, taasiseseisvumis- ning euroajal,“ ütles üks festivali eestvõtjaid Enno Must.

Festivalile oodatakse esinejaid ja osalejaid Eesti eri paigust. Kõigile kehtib soovitus, et nad võiksid Paide vallimäge külastades kanda ajastukohaseid kostüüme või riideid.

„Vaevalt nüüd kellelgi muinasajast pärit rõivaid on, kuid kui külalistel juhtub kodus olema lina- või takuriideid, siis võiks julgesti need selga panna ning seeläbi ajastu hõngu loomisele kaasa aidata,“ lausus Must.

Festival „Aegade tuuled” avatakse järgmisel laupäeval, 25. septembril kell 12 Paide raekoja ees.

Avamise järel on kõik oodatud Paide vallimäele, kus muinasaega käsitlevad loengud, õpitoad, demonstratsioonid ja esinemised ning muud tegevused kestavad õhtul kuni kella kuueni välja, mil laululaval algab vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas“.

Festivali teisel päeval, pühapäeval, toimub tegevus muinasaja külas kella 10-18 ning õhtul etendub teist korda „Lauluväe rahvas”.

Järgmisel laupäeval ja pühapäeval toimub Paide vallitornist ümberkujundatava ajakeskuse „Wittenstein“ avamise raames muinasaja festival, kus kahe päeva vältel püütakse Paide vallimäel luua tõeline muinasaja õhkkond. Foto: Jarva.ee

Vaata lisa!

Järvamaa otsib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskuse ja Paide turismiinfokeskuse väljakuulutatud konkursile„Järvamaa suveniir 2010” on laekunud kaheksa tööd, mille hulgast valitakse parimad rahvahääletuse teel.

Töödega saab tutvuda septembrikuu jooksul Järvamaa muuseumis ja ka veebilehel www.jarva.ee, kuhu on riputatud kõigi kaheksa konkursitöö fotod. Meeneteks on pakutute hulgas on näiteks magustoidukauss-vaas „Amblas vanaema juures” ja sepistatud küünlapiik, aga ka pusle ja lauamäng.

Oma lemmiku poolt saab veebilehel www.jarva.ee hääletada kuni 31. oktoobrini. Võitja kuulutatakse välja Järvamaa ettevõtlusnädalal.

Vaata lisa!

Õunapeol selgusid parim kook, mahl ja vein

Nädalavahetusel Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses toimunud esimest Türi õunafestivali külastas Järvamaa infoportaali andmetel 2500 inimest.

Õunalaadal kaubeldi kõigega mis on õuntega seotud. Paljud kauplejad lahkusid juba pärastlõunal, sest kaup oli otsa saanud. Kõige enam ostetigi õunu – kes soetas talvevarusid, kes ostis ubinaid lihtsalt söömiseks.

Konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” üles antud kandidaatide seast tunnistas žürii ilusaimaks Silja ja Arvi Pitelkovi aias kasvava õunapuu. Türi valla õunakoogi konkursi võitis Valli Järve. Koogi tegemisel oli ta kasutanud kohupiima, toorjuustu, ohtralt „Lambanina” sordi õunu, Mahlasust andis õunamahla ja värvi fariinisuhkruga. Koogi keskele kujundatud õun ja seda ümbritsevad lehed olid valmistatud martsipanist. Õunamahla konkursi võitis Eha Marrandi „Valgest klaarist” valmistatud mahlaga.

Parimaks õunaveiniks osutus Liivi Lohvarti eelmisel aastal rikkaliku õunasaagi ajal tehtud vein. Veinimeistri sõnul valmistati see kolmest õunasordist: „Cortland”, „Sügisjoonik” ja „Paide taliõun”.

Õunagrillimise Eesti meistrivõistlusel saavutas esikoha Naiskodukaitse Viru ringkonna võistkond, kes küpsetas söegrillil kahe erineva täidisega õunu. Ühe õunakomplekti täidiseks olid grillitud kanafilee, juust ja köömned, teise sisuks kanafilee juustu ja munaga. Grillõunu täiendas kaste, mis koosnes meest, sidrunist, rosmariinist ja piprast. Tervitusjoogina pakkus võidukas tiim Vana Tallinna likööri, mis oli segatud kuuma piparmünditee ja õunamahlaga.

Festivalile pääses ühekroonise piletiga. Kogutud raha eest ostavad festivali korraldajad õunapuuistikuid, mis istutatakse Türi valla territooriumile.

Türi valla kauneim õunapuu (vasakul) ja festivali võidukook. Foto: Jarva.ee

Palju õunu, vähe müüjaid

Tänasel Türi I õunafestivalil sai tutvuda paljude erinevate õunasortidega, kuid kaubitsema oli tulnud vaid kolm õunamüüjat ja kolm puukooli. Ka uudistajaid oli kohal päris palju, kirjutab Maaleht.

Kalmer ja Ille Kasvand Halika talust ütlesid Maalehele, et õunu on neil tänavu hästi ning festivalil jagus ka ostjaid. “Inimene sööb silmadega, mistõttu lähevad ilusad punased õunad,” nentis Kalmer Kasvand. “Mina ise sööks isegi parema meelega praegu ’Valget Klaari’.”

Halika talu oli esindatud kolme õunasordiga: ’Valge Klaar’, ’Antoonovka’ ja ’Sügisjoonik’. Kalmer Kasvand nentis, et sügisõunte jaoks oli see nädalavahetus pisut varane, kuna ’Kuldrenetti’ hakkavad nemad alles järgmisel nädalal korjama.

“Tänavu on väga hästi suve- ja talveõunu, sügisõunu veidi vähem,” tõdes ta.

Türi vald kutsub ettevõtteid õunapuude alleed looma

Türi vallavalitsus pakub võimalust Türi ettevõtetele osaleda õunapuude allee loomisel Murumoori lastepargi kõrvale.

Valla haljastusspetsialist Reelika Marrandi ütles, et lastepargi avamisel kinkisid selle ehitamisega seotud firmad OÜ Tafrix, MRF Vool, Elvem Elekter, Arieks Teenindus OÜ ja Vivocard Plus õunapuid. Et kogu allee puudega täita, on vaja kuni 15 õunapuud. Vallavalitsus ootab ettevõtetelt kaasabi puude soetamisel.

Kellele idee meeldib ja on nõus toetama õunapuude ostu, palutakse selle töönädala jooksul võtta ühendust valla haljastusspetsialist Reelika Marrandiga telefonil 384 8257, 5332 4268 või e-posti aadressil reelika.marrandi@tyri.ee. Alleele on kavas paigaldada ka tänusilt õunapuude ostmist toetanud ettevõtete nimedega.

Türil hakatakse koolitama eakaid ja töötuid noori

Tartu Ülikooli Türi Kolledž pakub projekti raames õpet eakamatele inimestele ja töötutele noortele. Türi Kolledži projekt “Teadmised avavad uksi” sai toetust Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Projektiga loodetakse aidata kaasa kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamisele ja tööelu kvaliteedi parandamisele Kesk-Eestis. Projekti raames pakutakse vanemaealistele (50-74 aastased) ja töötutele noortele (16-24 aastased) võimalust õppida sotsiaalseid oskusi, arvutiõpetuse algteadmisi, inglise keelt, klienditeenindust või osaleda klienditeenindus/etikett, koduõpetaja/abiõpetaja, lapsehoidja/koduabiline kursustel.

Koolitustele saab kirja panna kuni 15. septembrini e-posti aadressil Kristina.Gudinas@ut.ee või telefonil 384 9163 (384 9164). Osavõtjate arv on piiratud.

Rassi küla kutsub Tõrvaauku metsapäevale

Järvamaal tegutsev Rassi Külaselts annab teada, et 18. septembril toimub Tõrvaaugus XVII Metsapäev oma traditsioonilises headuses. Osalema on oodatud kõik huvilised.

Külaseltsi esindaja Elor Ilmeti sõnul on kavas mitmed võistlused nagu silmateritus, raievõistlus mootorsaega, traktoristide mitmevõistlus, võrkpall, viktoriin jne. Samuti süüakse ühiselt lõunat, peetakse lõkkeõhtut ja käib tõrvaajamine.

Metsapäeva peetakse metsatöötajate päeva tähistamiseks ja küla traditsioonide hoidmiseks. Metsapäev algab kell 11.00, võistlustest osavõtt on individuaalne ja kirjapanek kohapeal alates kell 10.30.

Päeva ladusamaks sujumiseks soovitatakse tulekust teada anda hiljemalt 15. septembriks telefonil 505 3401 või e-posti aadressile elor.ilmet@rmk.ee

Türil korraldatakse esimene õunafestival

Laupäeval 11. septembril toimub Türi valla sünnipäevaürituste raames Türi külje all Veskisillal esimest korda Türi Õunafestival, kus selgitatakse välja maitsvaim õunakook ja valla kauneim õunapuu. Lisaks selgub parim õunavein ja õunamahl.

Miks just õunafestival? Korraldajad ütlevad, et raske, ehk isegi võimatu on Türilt leida mõnda koduaeda, kus ei kasva ühtegi õunapuud. Ja Türi kandi rahvas juba teab, mida õuntega teha! On ju see maitsev ja kasulik puuvili tänuväärne tooraine perenaistele – võta ainult retseptiraamat ette ja hakka vaaritama: õunakooki, -moosi, -mahla või -salatit. Pole kahtlust, et aastakümnete eest Türi vappi kujundama asunud kunstnikud said inspiratsiooni siitkandi uhketest õunapuuaedadest, mis kevadeti kõigile silmailu pakuvad.

1992. aastal sai Türi linn endale järjekordselt uue vapi, millel oli kujutatud ka kuldne õunapuuoks. Kui 2005. aastal moodustus uus omavalitsus Türi suurvald, tekkis vajadus ka uue vapi järele, mis iseloomustaks nelja ühinenud omavalitsust: Oisu valda, Kabala valda, Türi linna ja Türi valda. Võidutööks tunnistati Priit Herodese pakutud vapp, millel on rist ja õunaga kilp. Lipul on valge rist, mille keskel on punases ruudus kuldkollane õun. Kavandi autori selgituse järgi on roheline kõigi ühinevate omavalitsuste sümbolite üks põhivärv. Rist jagab vapikilbi neljaks väljaks, mis sümboliseerivad ühinenud omavalitsusüksusi.

Türi Õunafestivali sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun. Festivali logo ja graafiliste lahenduste autoriteks on Indrek Tegelmann ja Anneli Kenk.

Festivali raames toimuvad ka järgmised konkursid:

Türi valla kauneim õunapuu
Türi Õunakook 2010
Õunavein 2010
Õunamahl 2010
Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused 2010

Esimene Türi Õunafestival toimub Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses laupäeval, 11. septembril kell 11.00-22.00.

Allikas: Türi vald