Rubriik: Ida-Virumaa

Lõimumise projekt Narva ja Narva-Jõesuu noortele


Lõimumine: ühisühitused, suhtlemine ja üksteise austamine

Narva ja Narva-Jõesuu gümnaasiumide õpilased osalesid projektis, mis oli suunatud määratlemata kodakondsusega noortele või Euroopa kolmandate riikide kodanikele. Kokku osales projektis üle 100 noore Narva ja Narva-Jõesuu 9.-11. klassidest. Projekti peamisteks tegevusteks oli tutvumine Eesti kultuurilooga läbi kaunite kunstide: teater, muusika ja kunst ning tutvumine Eesti riigivalitsemise põhimõtetega. Õpilasgrupid külastasid Riigikogu Tallinnas, Riigikohust Tartus ja Viljandi Maavalitsust. Kaunitest kunstidest olid esindatud kunstimuuseum KUMU Tallinnas, Viljandi Pärimusmuusika Ait ning „Vanemuise“ teater Tartus.

Mis aitaks kaasa eri rahvuste lõimumisele Eestis?

„Tuleb lihtsalt suhelda erinevate rahvuste esindajatega ja reisida mööda Eestimaad“, arvavad Anna Šeško ja Darja Moiseeva, õpilased Narva Vanalinna Riigikoolist. „Tuleb õppida tundma ja austama teiste rahvuste traditsioone“. Projekti raames toimus õpilastele kolm õppeekskursiooni: Viljandisse, Tartusse ja Tallinnasse. Mitmed õpilased olid Viljandis esimest korda: „Viljandis on suurepärane kodune atmosfäär, see on kodune ja ilus linn.“ Viljandi Maavalitsuse võttis õpilasi vastu maavanem Lembit Kruuse. Maavanem rääkis Viljandimaast ja kutsus kõiki seda suvel avastama. Õpilased omakorda kutsusid maavanemat Narva ja Ida-Virumaale külla.  Loe edasi: Lõimumise projekt Narva ja Narva-Jõesuu noortele

Tulekul on fookusseminar „Miks investeerida Ida-Virumaa turismi just täna?“

Fotol Kiviõli seiklusturismi keskus

Ida-Virumaa on muutuste lävel ning nüüdsest tasub kursis olla Kirde-Eesti kiirete arengutega. Esimestele arendajatele, investeerijatele ja ettevõtjatele on pakkumisel suurepärased võimalused.

Just niimoodi arvavaid inimesi kohtabki 19. juunil Jõhvi kontserdimajas toimuval fookusseminaril, sest kõik osalejad teavad: ei ole probleeme, on vaid võimalused! Ida-Virumaa lubab ainult asjatundjatel oma söötis maa üles harida.

Fookusseminaril esitletakse piirkonna seniseid edulugusid, tutvustatakse praegu veel paberil olevaid turismiobjekte, sekka ekspertide võrdlevad hinnanguid nii Eesti, Soome kui ka teiste Euroopa turisminäidete põhjal. Sõna saavad erinevad arvamusliidrid ja spetsialistid.

Päeva modereerib Aivar Haller – tunnustatud koolitaja ja mentor.

Päevakava:

10:00-10:10       Riho Breive l- Ida-Viru maavanema tervitussõnad

10:10-10:50       Piia Tamm – Jõhvi kontserdimaja direktor “Ida- Virumaa turism täna”

10:50-11:30       Kirsti Rautio – Lappeenranta WIRMA, Lappeenranta turismidivisjoni direktor “Lappenranta piirkonna turismi edulugu – GoSaimaa”

11:30-12:00       Rait Remmel – LuxExpressi müügidirektor “Est/Rus piiriüleste turistide osakaal ja perspektiivid”

12:00-12:30      Tõnu Valdur – Valgeranna ja Nõmme seikluspargid/ kehakultuurlane  “Sport loob sünergia ja toob turistid”

12:30-12:50      Energiapaus “Kohalik Viru toit”

12:50-13:20      Raul Rebane – kommunikatsiooniekspert “Ida- Virumaa turismipotentsiaal ja -võimalused”

13:20-13:50     Rein Lang – EV kultuuriminister “Kultuur ja kultuuriobjektid turismi teenistuses”

13:50-14:20     Anti Talves – Swedbanki hotelli- ja turismisektori juht “Turismisektor muutuste tuules”

14:20-14:50    Tõnu Palm – Nordea panga peaökonomist “Eesti maailmamajanduse muutuste tuules“

14:50-15:20    Aivar Haller – päeva moderaator võtab päeva kokku “Päevakaja”

15:20-15:50    “Kiirkohting  fuajees”- kontaktide vahetamiseks ning enda ja oma ettevõtete  risttutvustamiseks palutakse kaasa võtta piisaval hulgal visiitkaarte.

Koduteel ootab huvilisi uudistama Kiviõli seiklusturismikeskus. Kostitatakse eriliste paladega otse grillilt. Vaata lisaks: [www.tuhamagi.ee & www.motokross.ee]

Osalemiseks registreerige Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse koduleheküljel hiljemalt 18. juuniks.

NB! Kui soovite osaleda Kiviõli seiklusturismikeskuse külaskäigul märkige registreerumisel väljale Sisu JAH

 

Sest esimestel päralejõudjatel on tohutu konkurentsieelis!

Saame kokku Ida-Virumaal!

Lisainformatsioon:

Terje Bürkland, TerTur OÜ juhataja, e-mail: terje@tertur.ee  tel: 51 84803

Jõhvi kontserdimaja, Pargi 40, Jõhvi

Kodukandi sõbrad Avinurme Puiduaidas

15.06.2012 koguneb Liikumise Kodukant Sõprade Klubi Avinurme Puiduaidas. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena,
koostööpartneritena jne. Tänavune aasta on Kodukandi juubeliaasta jõuame oktoobris 15nda verstapostini. Sellest ka meie idee Kodukandi Sõprade Klubi kokkukutsumisest. Miks kutsume sõbrad kokku: et arutleda, kuhu oleme jõudnud ja millised on võimalused edasiminekuks; kuulame oma sõprade häält; peame plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.
Sõprade kokkukutsumise idee on saanud kutsututelt ohtralt kiidusõnu. Üritus toimub projekti „Ühtetulemine“ raames. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Eesti noori oodatakse Pihkvasse looduslaagrisse

Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus koos Pihkva Andekate Laste ja Noorte Arendamise Regionaalse Keskusega kuulutavad välja konkursi, et leida osalejaid rahvusvahelisse noorte looduslaagrisse. Laager toimub 23.-29. juulil 2012 Venemaal, Pihkvas ning sinna on oodatud osalema 14-17-aastased noored. Laagrist on oodatud osa võtma 10 noort Eestist ning sama palju ka Lätist ja Venemaalt. Laagri eesmärgiks on tutvustada Venemaa loodust ja traditsioone ning arendada koostööd naabrite vahel.

Täpse päevakava ja lisainfot laagri kohta leiate SIIT. Laager on osalejatele tasuta, korraldatud on transport Tartust laagripaika ja tagasi, majutus ning toitlustus kolm korda päevas, viisa ja tervisekindlustus.

Motivatsioonikiri koos isikuankeediga saata hiljemalt 17. juuniks aadressile kersti.sogel@teec.ee või posti teel aadressile Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Kompanii 10, 51007, Tartu. Teemareale/ümbrikule kirjutada märksõna “Venemaa looduslaager”. Komisjon valib välja 10 parimat tööd, kõiki autoreid teavitatakse konkursi tulemustest.

Loe edasi: Eesti noori oodatakse Pihkvasse looduslaagrisse

Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena

Leili Aleksejev (58) liitus Naiskodukaitsega aastal 2001, tänini on ta tegev noortejuhina. Põlula kooli õpetaja ja kodutütarde rühmajuht ütleb, et kodutütred hoiavad teda noorena ja suudavad süstida nooruslikkust.

Foto: Kristel Kitsing
Leili teeb kodutütardega laagrites palju käsitööd

Naiskodukaitsesse tõi puhas juhus

Leili Aleksejev sattus Naiskodukaitsesse juhuslikult, kui ta kasutas 2001. aasta suvel Naiskodukaitse Võsu Õppe- ja Puhkekeskust. Sama aasta sügisel käidi Põlula koolis noortetööst rääkimas ja arvati, et tema oleks sobiv inimene noori juhtima. „Võtsin vastu poisid ja tüdrukud,“ sõnas Leili Aleksejev, kes hakkaski Põlula koolis noortega tegelema: algselt kotkaid ja tütreid, hiljem ainult kodutütreid juhendades.

Leili on seisukohal, et täna pole Põlula koolis enam noortele propagandat vaja teha, sest igal aastal liitub kohaliku kooli II-III klassi õpilasi, keda ajendab liituma omavaheline suhtlusvajadus, põnevad laagrid ning ühised väljasõidud. Siiski selgitab Aleksejev, et Kodutütarde organisatsioon on aja jooksul muutunud päris palju. „Alguses oli tüdrukuid rohkem, jooksid tormi. Siis algas taganemine, sest tüdrukutel tulid ka muud huvid,“ selgitas Aleksejev. Ta arvab, et kõik tüdrukud võiks kuuluda organisatsiooni, hoolimata huvialast, sest see kujundab noorte väärtushinnanguid ja käitumist. Näitena toob ta suitsetamise. „Ma arvan, et see on lugupidamine organisatsioonis olevate teiste kaaslaste vastu ja noortejuhtide vastu,“ selgitas Aleksejev, kelle arvates noortejuht ise on eeskujuks, kui ta ei suitseta ja need väärtushinnangud kanduvad läbi eeskuju edasi.

Loe edasi: Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena

Virukad tulid idas kolmandaks

Virukad kätlemas. Foto: erakogu
Pühapäeval, 27. mail, toimus Jõhvi Kontserdimaja platsil regionaalne toiduvalmistamise võistlus Ida-Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest, kus Viru naiskodukaitsjatest koosnev võistkond „Virukad“ said üldarvestuses III koha.

Võisteldi kolmes voorus – Rakvere searibi, Talleggi kanaliha ja Kaupmehe fantaasiavoorus. Kanavoorus saavutati II koht, fantaasiavoorus II koht, searibi voorus X koht ja üldarvestuses III koht. Võistlusel osales kolmteist võistkonda, kelle töid hindas Eesti Grilliliidu kohtunikkond.

Üleriigiline lõppvõistlus Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest, kus osalevad ka Virukad, toimub 9. juunil Pärnu Vallikääru aasal.

Allikas: Kristel Kitsing, Kaitseliidu Viru malev, www.virumalev.ee

Venekeelsed noored tutvusid
oma tulevikuväljavaadetega Eestis

Eesti Väitlusseltsi ja karjäärikeskuse VitaTiim ühisprojektiga „Venekeelsete noorte võimalused Eestis“ tutvustati osalejaile kõrghariduse saamise võimalusi Eestis, aidati teha valikuid oma tulevase eriala osas ning õpetati teadlikult oma tulevikku planeerima.

80 õpilast erinevatest Ida-Virumaa koolidest külastasid aasta jooksul noori ja edukaid vene emakeelega spetsialiste erinevatest valdkondadest, esitasid küsimusi, osalesid aruteludes ning õppisid selgeks väitluskunsti põhitõed.

Osalejaid tõid välja, et projekti käigus avastati uusi võimalusi ja valdkondi, mille kohta senini polnud piisavalt infot. Lisaks märgiti olulisena võimalust küsida edukate noorte inimeste käest, kuidas nad ise oma elu ja karjääri Eestis hindavad.

„Enamik küsimustest oli seotud osalejate teadmatusega eriala- ja haridusvalikutest ühiskonnas. Enesekindluse tõstmiseks tegime ka praktilisi ülesandeid – koostasime koos CV ja motivatsioonikirju, katsetasime avalikku esinemist ning pühendasime aega väitlusele,“ ütles Eesti Väitlusseltsi projektijuht Katerina Danilova. Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam lisas, et oluline oli tõsta venekeelsete noorte eneseusku: „Loodan, et oleme suutnud neid veenda – ennast arendades ja teadlikke valikuid tehes on edukaks tulevikuks Eestis kõik teed valla.“

Projekti toetab Avatud Eesti Fond ja viib läbi Eesti Väitlusseltsi koostöös karjäärikeskusega VitaTiim.  Projekt kestab septembrist 2011 juunini 2012 ning kaasab 80 õpilast enam kui 20 kooli 9.-11. klassidest.

Narva rallisprint toimub laupäeval, 12. mail

Laupäeval, 12. mail toimub Narvas Eesti rallisprindi meistrivõistluste III etapp „Narva Kevad 2012”. Narva rallisprindi etappi korraldab traditsiooniliselt, üheteistkümnendat korda, Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) koos Narva linnavalitsuse ja toetajatega. Esmakordselt on Narva KÕK võistlustel väljas kahe ekipaažiga. Narva rallisprindi etappi valmistavad ette autovaldkonna õpilased Kalmer Koemetsa ja Gleb Bogdanovi juhendamisel. Narva KÕK-i autospordi ringist osalevad Gleb Bogdanov (Mitshubishi Colt), Narva KÕK-i autoremondi valdkonna spetsialist ja Jan Varkki (Honda Civic), Narva KÕK-i  autotehnika eriala 3. kursuse õpilane.

Traditsiooniline, 2,8 kilomeetri pikkune asfaltkattega rada läbib Narva tänavaid. Pealtvaatajaile sobivaimad vaatluskohad on Pimeaias, kust on nähtavad nii start, laskumine Sepa tänavalt Narva jõe äärde ja edasi trampliin piki jõge ning tõus piki Linnuse tänavat ja finiš „Rootsi lõvi” juures.

Pärast rallisprindi etappi, kell 14 toimub Joaorus Narva kardiklubi „Klestkart” näidisvõidusõit.

Pealtvaatajaile on võistluste jälgimine tasuta. Võistluste juht ja peakohtunik on Avo Kristov.

„Narva Kevad 2012” algab laupäeval, 12. mail kell 11. Võitjate autasustamine toimub finišis, „Rootsi lõvi” juures, pool tundi peale võistluse lõppu, orienteeruvalt kell 14.

Toomas Kään

Laupäeval toimub Narvas kevadlaat

Narva kevadlaat toimub laupäeval, 5. mail kella 10-17 Narva kindluse sisehoovis. Traditsioonilist Narva kevadlaata korraldab kaheteistkümnendat aastat Narva Kutseõppekeskus. Laada korraldamist toetab Narva Linnavalitsus.

Narva Kutseõppekeskuse direktori Margus Ojaotsa sõnul on kevadlaat saanud üheks kevadise Narva märksündmuseks.

Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid jm. käsitöid, suveniire. Päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, võistlused ja esinemised, esinevad kutseõppekeskuse ja linna loomingulised kollektiivid. Laadalisi toitlustavad Narva kutseõppekeskuse kokad. Päevajuhiks on teada-tuntud headuses Samuel Golomb.

Laada territooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises. Laadal saab tutvuda ka Narva Kutseõppekeskuses õpetatavate ametitega ja sisseastumisinfoga. Soovi korral võib registreeruda õppuriks väljavalitud erialal.

Sissepääs kevadlaadale on külalistele tasuta.

Toomas Kään

Maikuus algab Maakaitseväe suurõppus Kevadtorm 2012

Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka  varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009).  Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.

Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.

Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist.  Kokku on suurõppusega haaratud 4 000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.

Valdavalt viiakse õppused läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse maa-alal, osaliselt aga ka eramaadel. Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub sel perioodil elanikel tähelepanelikumalt vaadata liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad – alustades teenistusrelvadest ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibriliste  haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid –  pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.

Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtke ühendust telefonil +372 717 1085 või e-maili teel kevadtorm@mil.ee

Eile selgusid keskkoolide Eesti meistrid väitlemises

Võistkond Elenchus finaalis kõneks valmistumas. Foto: erakogu

Pühapäeval, 8. aprillil selgusid Jõhvi kontserdimajas 2012. aasta keskkoolide Eesti meistrid väitlemises. Värsked Eesti meistrid õpivad Tallinna Inglise kolledžis.

Finaalis võtsid üksteiselt mõõtu tänavuse turniirisarja kõik eelnevad etapid võitnud Pärnu ühisgümnaasiumi ja Sütevaka humanitaargümnaasiumi võistkond Ühisel Jõul ning Tallinna Inglise kolledžit esindav Elenchus. Tasavägise finaaliväitluse võitis kohtunike häältega 3:2 Tallinna meeskond koosseisus Rene Kukk, Deivi Õis ja Anette Vetik.

Värske Eesti meistervõistkonna liige Rene Kukk vaatas tagasi eilsega lõppenud meistrivõistluste sarjale: “On olnud väga tihe ja kiire võistlusaasta. Tihti on olnud keeruline tasakaalustada koolitööd ja väitlusteks valmistumist. Konkurents etappidel oli tugev ja osales palju meeskondi, kes olid võimelised tiitlile pretendeerima.”

Kokku osales sel õppeaastal toimunud kolmel meistrivõistluste etapil 180 väitlejat: 60 võistkonda üheksa Eesti linna 30 koolist.

Finaali teemaks oli “Sõjatehnika arendamine toob ühiskonnale kasu”.

Igas väitlusvõistkonnas on kolm liiget, kuid peale nende töötas võitjatiimi taustal veel kuueliikmeline treenerite ja nõuandjate meeskond. Õpetajatest ja tudengitest treenerite kõrval on kõiki Eesti väitlejaid sel hooajal turniirideks valmistumisel teemaloengute pidamisega aidanud endine õiguskantsler Allar Jõks, endine sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse peaspetsialist Christian Veske ja TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan Mart Noorma.

Meistrivõistluste toimumist toetasid haridus- ja teadusministeerium, hasartmängumaksu nõukogu, Kalev, Premia ja Aura. Etapp toimus teadusaasta puhul korraldatava EVSi õpilasvõistluse “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” raames.

Täna ja homme toimub XIV “Viru nikerdaja”

Jõhvi spordihallis toimub 7. aprillil kell 10–17 ja 8. aprillil kell 10–15 XIV käsitöölaat „Viru nikerdaja”. Lisainfo siin.

Kava:Laupäeval, 7.aprillil
11.00 Avamine.
Esinevad Jõhvi rahvatantsukollektiivid TAMMIKU ja VÄRTEN
12.00 – Kasetohutööde MEISTRIKLASS .Juhendaja Pavel Malm
12.30 – Moedemonstratsioon – Karin Kaup, Marina Salmina,Sillamäe moetaeater (juh. Jevgenia Prussak)
13.00 – Kohtumine Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu projektijuht LIISA TOMASBERGIGA – (ERKL-I tegemistest, projektist “Käsitööga tööle” ,kutsetunnistustest ja muud teemad) II k. Õppeklassis /koguneme näituste juures ja siis lähme koos/
14.00 – Kasetohutööde MEISTRIKLASS .Juhendaja Pavel Malm
15.00 – Esineb ASERI RAHVAMUUSIKAANSAMBEL
16.00 – AKORDIONIMUUSIKAT

Pühapäeval, 8.aprillil

k.11.00 Käsitöökonkursside „Seelik“ ja „Minu oma mänguasi“ osavõtjate tänamine ja parimate autasustamine
Esineb MÄETAGUSE RAHVAMUUSIKAANSAMBEL „K.I.M.P.“
k.12.00 Kasetohutööde MEISTRIKLASS .Juhendaja Pavel Malm
k.13.00 AKORDIONIMUUSIKAT

LISAKS:
II korrusel PITSISEMINAR juhendaja Olga KUBLITSKAJA
II KORRUSEL avatud METSAKOHVIK
Menüüs : nõiasupp ,karulaugu võie,basiiliku võie,lodusai,karask,koduleib,koogid,seenesalat või oa-singi-juustu salat,
tee,kohv vahtramahl.

GÜMNAASIUMI FUAJEES : TASUTA RAAMATUTE LAAT

Piletiinfo: 1 € ja 2 €

Jõhvis selgitatakse välja keskkoolide Eesti meister väitlemises

Sel aastal toimub keskkoolide Eesti meistrivõistluste kolmas ja ühtlasi viimane väitlusetapp esimest korda Jõhvi Gümnaasiumis. Erilist tähelepanu pälvib üritus seetõttu, et etapp toimub teadusaasta puhul korraldatava Eesti Väitlusseltsi õpilasvõistluse “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” raames. Laupäeval, 7. aprillil toimuva etapi eelvoorude teema on „Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on põhjendatud“ ja finaalis on teema „Sõjatehnika arendamine toob ühiskonnale kasu“. Turniiri ettevalmistamiseks tuli õpilastele appi Teadusaasta kõneisik ja Tartu Ülikooli loodus – ja tehnoloogiaosakonna õppeprodekaan Mart Noorma, kes pidas Tartu Ülikoolis etapile eelnevalt maha teemaloengu mõlema teema kohta ja vastas väitlejate
küsimustele.

Kokku osaleb väitlusmeistrivõistlustel õpilasi neljast Eesti linnast – Tartust, Tallinnast, Viljandist ja Pärnust. Keskkoolide Eesti meister selgitatakse välja pühapäeval, 8. aprillil, Jõhvi kontserdimaja kammersaalis.
Birgit Mones

Kohtla-Järvel ja Jõhvis demonstreeritakse neljapäeval veetehnikat

Ida-Virumaa suurim vee-ettevõte OÜ Järve Biopuhastus tähistab 10. sünnipäeva Kohtla-Järvel ja Jõhvis neljapäeval, 5. aprillil toimuva veetehnika näituse ja paraadiga.

Veetehnika näitusele saabuvad masinad seitsmest Eesti vee-ettevõttest, lisaks esitletakse Järve Biopuhastuse enda masinaid.

„Näitusel demonstreerime vaid väikest osa täna Eesti vee-ettevõtete käsutuses olevast tehnikast,“ ütles OÜ Järve Biopuhastus juhatuse liige Vladislav Petuhhov. „Samas võivad need masinad meile ka igapäevastes töödes appi tulla, kui endal mingites olukordades tehnikat puudu jääb.“

Veetehnika näitus toimub neljapäeval, 5. aprillil kella 14-16 Kohtla-Järve linnavalitsuse esisel väljakul, Keskallee 19.
Kell 16 alustab veetehnika masinate kolonn sõitu läbi Kohtla-Järve linna Jõhvi kontserdimaja ette, kus kell 17 jätkub OÜ Järve Biopuhastus 10. aastapäeva tähistamine piduliku õhtuga.

Veetehnika näitus Kohtla-Järve Keskväljakul:
– AS Kuressaare Veevärk: GAZ, nn. liikuv töökoda;
– AS Paide Vesi: kanalisatsiooni survepesuauto Volvo FM410;
– AS Rakvere Vesi: survepesuauto Mercedes-Benz Actros 2541;
– AS Tallinna Vesi: Kaamera, Mercedes-Benz Sprinter & Lekkelabor, Renault Master (torustikest lekete otsimine);
– AS Tartu Veevärk: kaamerabuss (võimaldab filmida torustikke, et hinnata nende olukorda s.h. sette hulka, rekonstrueerimisvajadust, ehituskvaliteeti vms);
– AS Emajõe Veevärk: reoveepuhastite mudatöötluse teenindusemasin Volvo 420 6×4;
– Distantspuldiga juhitav hüdrokraana;
– Konkslift+teisaldatavad pealisehitused;
– Reoveemahuti 10 kuupmeetrit, vaakumpumbaga;
– Narva Vesi AS: paakauto.

Näitusel osaleb ka  OÜ Järve Biopuhastuse tehnika: neli survepesu paakautot (kaks Volvot, Gaz ja Zil), ekskavaator, traktor, hoolduskaubikautod, buss ja frontaallaadur, millega muda käideldakse.

Narva Kutseõppekeskus korraldab lahtiste uste päevad

Kevadisel koolivaheajal korraldab Narva Kutseõppekeskus üldhariduskoolide õpilastele lahtiste uste päevad. Iga päev (19.-22. märtsini) oodatakse kõiki soovijaid avatud uste päevade raames ekskursioonidele, osalema meistriklassides ja vaatama lahtiseid kutsevõistluseid, et lähemalt tutvuda tänapäevase sisseseadega õppeklasside ja töökodadega kooli kahes õppekorpuses, kus valmistatakse ette spetsialiste 29 erialal.

Erialade tutvustused, lahtised meistriklassid ja kutsevõistlused toimuvad 19.-22. märtsil. Toimumise kohad: Kalda 9 ja Kreenholmi 45 õppehooned, samuti kooli õppebuss. Täpsem info – vaata: http://www.nvtc.ee/meistriklassid Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus korraldab lahtiste uste päevad

Sonda raamatukogus avati Aleksander Sinimäe fotonäitus “Uljaste Õhtud”

“Iga pildi taga on üks lugu. Üks hetk järvest, loodusest, valguset ja varjust. Nende piltide saamiseks on kulunud kuid ja aastaid, kuid seintel näete vaid üksikuid hetki nendest aastatest,” rääkis fotonäituse avamisel autor Aleksander Sinimäe. Neile, kes järvega ise tuttavad, tunnevad need kohad ära ning neile meenuvaad hetked erinevatest aastaaegadest, kallastest, mälestustest…

Head raamatukogu külastamist ja õhtute nautimist Uljaste järve kaldal!

Vanemuise teatri külalisetendus “ELLING” Iisaku rahvamajas

Koomiline ja südamlik lugu kahest mehest, kes pärast aastaid hooldusasutuses on lülitumas tavaliste inimeste igapäevasesse ellu.

Autorid – Axel Hellstenius, Ingvar Ambjørnsen.
Tõlkija – Karin Sooväli.
Lavastaja – Ain Mäeots.
Kostüümikunstnik – Liina Unt.
Lavakunstnik – Liina Tepand.
Osatäitjad – Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Markus Luik, Liisa Pulk.

See tundub hirmutav, sest kumbki varases keskeas meestest pole iial varem oma elu ise pidanud korraldama. Kes koristab, kes käib poes? Mismoodi saadakse tuttavaks naistega? Kahe täiskasvanud mehe suured võidud väikeste asjade üle tuletavad meelde, kui ainukordsetest asjadest koosneb õnn. Ja need koostisosad on kõigi jaoks erinevad.

Norra kirjaniku Ingvar Ambjørseni „Ellingu” dramatiseeris 1999. aastal teine norrakas Axel Hellstenius. Näidend esietendus samal aastal Oslos ning sai tohutu publikumenu osaliseks (125 etendust ja 60 000 vaatajat). Peter Næss, kes oli näidendi esmalavastaja, tegi sama materjali põhjal mõned aastad hiljem ka filmi, mida on ka Eestis PÖFFi raames näidatud.

Kolmapäeval, 28. märtsil algusega kell 19 Iisaku rahvamajas.

Pilet eelmüügist 6 €/8 €; tund enne etendust 8 €/10 €.
Info ja piletite tellimine tel +372 339 3593.

Raadio 4 kuulajad toetavad Sillamäe lapsi

Homme keskpäeval 12 annab Raadio 4 toimetus Sillamäe Vanalinna Kooli erivajadustega laste klassile üle heategevusprogrammi “Jõulurõõmu kuulutus” kuulajate annetuse, 9 949.45 eurot.

Kooli toimetulekuklassides õpivad puudega lapsed, teiste seas on ka raske puudega õpilasi, kes vajavad õppeprotsessis vahendeid füüsilise vastupidavuse toetuseks. “Jõulurõõmu kuulutuse” abiga soovitakse osta meditsiinilisi abivahendeid rehabilitatsioonitoa sisustamiseks. Esmakordselt oli saade Raadio 4 eetris 1993. aastal, mil toetati verevähki põdevaid lapsi.

Aastate jooksul on raha kogutud meditsiinitehnika soetamiseks Tallinna kliinilisele lastehaiglale, samuti Tartu, Nõmme ja Narva lastehaiglatele. “Jõulurõõmu Kuulutus” on toetanud ka Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Karula, Pärnu, Imastu, Haapsalu, Narva-Jõesuu, Taheva, Kohtla-Nõmme, Tapa ja Tallinna lastekodude kasvandikke. Raadio 4 programm on Eestis üks vanemaid heategevussaateid ja oli sel aastavahetusel vahendajaks abi vajavate laste ja heade inimeste vahel juba 19. korda.

Kunst läheb müügiks

Naistepäevast läheb taas käima Loov Eesti seminaridetuur Kunst müüa”, kus jagatakse loomeettevõtjatele müümise nippe.

Seminaridel antakse kõigile huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa. Seminari läbiviijad aitavad otsida teid, kuidas täna, kus tundub, et kõik tooted on juba leiutatud ning müügistrateegiad muutuvad aina keerulisemaks, ikkagi oma toodet või teenust edukalt pakkuda ning kuidas üldse kliendini jõuda?

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.

Oma mõtteid jagavad videointervjuudes teiste hulgas David Magliano (UK), Kira Sjöberg (FIN) ja Monika Järg.

Müügiseminaridele oodatakse eelkõige loomeettevõtjaid: turismitalusid, kes pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid jt.

Esimesed õpetussõnad “kunstimüügist” jagatakse neljapäeval Valgas, reedel Viljandis. 15., 16. ja 23. märtsil on loomeettevõtjad oodatud vastavalt Rakverre, Jõhvi ja Haapsallu.  Seminarid on eelregistreerimisel tasuta. Kohtade arv on piiratud ning eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.

Virumaal alustab ühine häirekeskus

Järgmisest neljapäevast alustab Ida-Virumaal tööd ühine häirekeskus, mis hakkab Virumaal vastama nii hädaabinumbril 112 kui ka politsei lühinumbril 110 tehtud kõnedele.

Aasta alguses korraldati päästeameti halduses olev häirekeskus ümber ja muudatuse kohaselt läheb politsei lühinumbril 110 tehtud kõnede menetlemine häirekeskusele üle järk-järgult 2014. aasta novembriks. Ümberkorraldusest tulenevalt antakse 1. märtsist häirekeskusele üle osa Ida prefektuuri juhtimiskeskuse seniseid toiminguid, nagu politsei lühinumbril 110 vastamine, ohule esmase hinnangu andmine, politseipatrulli väljakutse korral prioriteedi määramine ning saadud teabe sisestamine infosüsteemi.

Põhja ja Lõuna prefektuuri hädaabikõned lähevad häirekeskuse menetlusse alates järgmise aasta 1. märtsist. Lääne prefektuuri kõnedega hakkab häirekeskus tegelema 2014. aasta 1. märtsist.

Allikas: Virumaa Teataja