Rubriik: Ida-Virumaa

Kärasil avati ülimoodne laut

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avas Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda.

Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

Seederi sõnul aitab investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse.

“Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev,” ütles minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtus põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

Narvas alustasid õpilased uue mänguflmi võtteid

Mängufilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esimene võttepäev. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Narva Kutseõppekeskuse õpilased alustasid uue 30-minutilise mängufilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ võtteid. Tegemist on näidend-filmiga, mille tegevustik paigutub keskaegsesse Narvasse, eelkõige Narva Hermanni ja Ivangorodi kindlustesse. Kõiki filmiga seotud töid teostavad õpilased ise.

Filmi loomisega on seotud terve hulk Narva Kutseõppekeskuse õpilasi, eelkõige multimeedia õppesuuna õpilased ja kooli õpilasteatri liikmed. Neljale multimeedia õpilasele saab filmi teostamine ka eriala lõputööks.

„Taoliste filmide oma jõududega tegemine näitab ilmekalt, millised võimalused on enese arendamiseks tänaste kutseõppurite käsutuses,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Oleme oma koolis püüdnud
õpilaste initsiatiive igati toetada,“ lisas Ojaots.

Näidendfilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esimene võttepäev toimus Narva Hermanni kindluses 2. detsembril. Filmi võtted loodetakse lõpetada veebruariks 2012. Filmi eesti- ja venekeelsed originaalid peaksid kavade kohaselt valmima 2012. aasta märtsis. Loe edasi: Narvas alustasid õpilased uue mänguflmi võtteid

Eesti parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Ksenia Vinogradova

Ksenia Vinogradova (vasakul), tema õpetaja Olga Vereštšagina (keskel) ja samal võistlusel 4. koha pälvinud Anna Kostjukevitš. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) puhastusteeninduse õpilane Ksenia Vinogradova võitis esikoha noorte üleriigilistel kutsemeistrivõistlustel „Noor Meister 2011“, kui parim puhastusteenindaja. Multimeedia õpilane Elmar Juzar võitis kolmanda koha samas toimunud graafilise disaini võistlustel.

Narva KÕK-i õpilased osalesid aktiivselt Tallinnas, 1.-3. detsembrini toimunud noorte infomessil Teeviit, mille raames viidi kolmandat korda läbi üleriigilised noorte kutsemeistrivõistlused „Noor Meister 2011“. Kokku osalesid võistlustel kaheksa Narva KÕK-i õpilast – ehitusviimistlejate, graafilise disaini, mehhatroonika, plaatijate, puhastusteenindajate ja rätsepate kutsevõistlustel.

„Noore Meistri kutsevõistlused on kooli spetsialistidele ja nende juhendatavatele õpilastele aasta oodatuimad suurvõistlused,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. „Meie õpilaste edukas osalemine võistlusel on märk õpetamise kõrgest tasemest, mis paraneb aastast aastasse,“ lisas Sile.

Noorte puhastusteenindajate võistlustel osales kokku seitsme kutseõppeasutuse 14 õpilast. Parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Narva KÕK-i õpilane Ksenia Vinogradova. Samal võistlusel sai 4. koha Narva KÕK-i õpilane Anna Kostjukevitš. Mõlema õpilase juhendajaks on õpetaja Olga Vereštšagina. Loe edasi: Eesti parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Ksenia Vinogradova

Anti allkirjad noorsooalasele koostööleppele

Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.

Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013.  aastatel on koostöökohtumiste teemadeks:  noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.

Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Kohanimehuvilisi oodatakse Jõhvi

Homme, 2. detsembril algusega kell 10 toimub siseministeeriumi ja kohanimenõukogu eestvõttel Jõhvi kontserdimajas IX kohanimepäev.

Päevakavas on kümmekond ettekannet. Näiteks kõneleb muinsuskaitsja Trivimi Velliste kohanimest kui ühismälu järjepidevuse kandjast. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadur Mall Hiiemäe käsitleb oma ettekandes kohanimesid seoses rahvapärimusega. Kohanimenõukogu aseesimees Peeter Päll räägib Eesti kohanimede raamatu koostamisest.

Veel saab rohkem teada Iisaku kandi kohanimede hüüdnimedest, Kohtla-Järve tänavanimedest jne. Samuti tuleb juttu kohanimekorraldusest.

Kohanimepäev on osalejatele tasuta.

Narvas on tulekul Põhjaõue talvelaat

Laupäeval, 17. detsembril kella 10-18 toimub Narva linnuses traditsiooniline Põhjaõue talvelaat. Laata korraldavad Narva kutseõppekeskus ja Narva muuseum.

Talvelaadal müüvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti. Pakutakse köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, suveniire. Põhjaõue meistrite juhendusel saab valmistada esemeid vanade tehnoloogiate järgi. Müüjate registreerimine algas 24. novembril.

Põhjaõue ehitatakse ka saun, kus huvilised saavad saunamõnusid nautida. Traditsiooniliselt toimub keskajahõnguline sööming. Talvelaat lõpeb lumememmede konkursi ja tulešõuga.

Lisainformatsioon: laat@nvtc.ee aadressil ja tel 5048 393.

Avinurme elulaadikeskuses antakse jõuluõpet

Eesti Rahvapärimuse Kool pakub 28. novembril Avinurme elulaadikeskuses folkloorset jõuluõpet pealkirja all „Jõuluks valmis ehk lustakad jõukatsumised laulumängudes, jõu- ja osavusmängudes, jõuluaja regilauludes ja mängudes”.

Juhendajad on Terje Puistaja ja Liisa Maasik. Osalema on oodatud kõik rahvaluulehuvilised (sh aineõpetajad, lasteaiaõpetajad, koolide huvijuhid, muuseumiõpetajad, loomingulistes ühendustes ja folklooriringides tegutsejad, noorte- ja lastekeskuste esindajad jt).

Eriti sobilik on õpe aga emadele-isadele,vanaemadele-vanaisadele – kõigile, kes tahavad lastele vanu kombeid edasi edasi anda.

Kaasa võtta:
diktofon laulude lindistamiseks;
kirjutusvahendid, konspekt;
eelneva õppekorra jõu- ja osavusmängude õpileht (kes osalesid);
42 pähklit (või uba);
tugev peotäis õlgi või heina.

Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

Laulupealinna finaalsaade läheb täna otse-eetrisse Pärnust. Foto: TV3
Täna õhtul selgub muusikasaate „Laulupealinn“ võitja, kellele kuulub ihaldusväärne tiitel ja 20 000 eurot kohalikuks heategevuseks. Finaalis madistavad esikoha pärast Kärdla ja Kohtla-Järve.

Muusikasaate finaal jõuab televaatajateni Pärnu Kontserdimajast. Nii Tanja Mihhailova kui Ott Lepland lubavad vägevaid muusikalisi etteasteid selle nimel, et võit just oma kodukohta viia. Mõlemad lauljad lähevad võistlustulle kolme lauluga, mis tulevad esitusele nii vanade kui uute partneritega. Ekspertidena kommenteerivad finaaliesitusi Anne Veski, Ivo Linna ja Ženja Fokin.

Saate võidu korral soovib Ott taastada 2008. aasta tulekahjus hävinud Kärdla laululava. Tanja toetab saate võidu korral aga Kohtla-Järve lastekodu. Võidusumma võimaldaks lastel puhata eesti peredes, et õppida eesti keelt. Loe edasi: Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

Ida-Virumaa noored õppisid prokuröriametit tundma

Projekti „Vene noorte võimalused Eestis“ kolmanda väljasõiduga külastasid 30 Ida-Virumaa vene koolide õpilased prokuröri Dmitri Teplõhhi.  Sõidu teemaks oli „Autoriõiguste kaitsmine ja internet“.

„ Just praegu on populaarseks saanud arvamus, et autoriõiguste rikkumine internetis ei ole karistatav,” rääkis kohaletulnuile prokurör. “Sellel teemal ma palusin osalejail arutleda ja seletasin, kuidas seadused seda vastutusala reguleerivad ning
miks ühiskond peab austama ja kaitsma intellektuaalomandi õigust,“ selgitas Teplõhh.

Prokurör tutvustas lähemalt ka oma ametit. Õpilased tundsid huvi nii isiklike küsimuste vastu nagu spordisaavutuste
mõju karjäärile ning miks Teplõhh just sellise eriala valis kui ka rohkem erialaste teemade vastu, nagu millistele kriteeriumidele põhinedes prokurörid valivad endale toimikud ning mis haridus peab prokuröril olema.

Projektiga „Vene noorte võimalused Eestis“  tutvustatakse osalejaile kõrghariduse saamise võimalusi Eestis, aidatakse teha valikuid oma tulevase eriala osas ning õpetatakse teadlikult tulevikku planeerima. Selleks külastavad 80 õpilast erinevatest
Ida-Virumaa koolidest aasta jooksul noori ja edukaid venekeelseid spetsialiste erinevatest valdkondadest, esitavad küsimusi, osalevad diskussioonides ning õpivad oma arvamust kaitsma. Projekti veab Eesti Väitlusselts.

Katerina Danilova

Võimu ja rahva vahel peab olema seos

“Oleme kaotanud seose keskuse ja ääremaa vahel, sest paljud Riigikogu liikmed ei tea, mis toimub piirkondades, kelle esindajatena nad otsuseid langetavad. Aga võimu ja rahva vahel peab olema seos,” märkis Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimunud väitlusel. Väitluse teemaks oli “Riigiasutused peaks asuma ka väljaspool Tallinna”.

Jaataval poolel esinesid Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes oma avakõnes keskendusid pealinnas elavate poliitikute teadmatusele teiste eesti piirkondade probleemidest. “Selline olukord laheneks siis, kui riigiasutused asuksid Eesti erinevates piirkondades,” ütles Stalnuhhin.

Eesti Väitlusseltsi esindajad Donat Voronin ja Artur Zahharov oponeerisid poliitikule väitega, et probleemi ei saa lahendada teise probleemi tekitamisega. “Asutuse kolimine teise kohta rikub selle tööd. Esiteks te ju ei tea, kas see asutus saab oma uues kohas sama hästi toimida. Teiseks, kas asutuse töötajad on üldse nõus kolima uude linna? Miks peaks lõhkuma toimiva infrastruktuuri, teadmata, kas see uues kohas üldse tööle hakkab?” oponeeris Voronin. Loe edasi: Võimu ja rahva vahel peab olema seos

Narvas küsitakse, kas riigiasutused peaksid asuma ka väljaspool Tallinna

Nädala jooksul toimub üle Eesti kuus rahvastikuteemalist väitlust sarjast “Eesti tähtsaim väitlus”. Neljapäeval, 10. novembril TÜ Narva Kolledžis toimuval väitlusel küsitakse, kas riigiasutused peaksid asuma ka väljaspool Tallinna. Väitlussarja kolmas väitlus keskendub küsimusele, kas ääremaastumise pidurdamiseks peaksid asuma riigiasutused ka väljaspool Tallinna. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu asuvad sõnalahingusse Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste. Väitlus algab kell 18 TÜ Narva Kolledžis (Narva, Kerese 14, ruum 213). Väitlus toimub vene keeles.

“Väitluste idee on tuua publikuni arutelu olulistest rahvastikuteemadest nagu väljaränne, ääremaastumine, sündimus, vananemine ja pärimuskultuuri säilitamine. Need on olulised teemad, millele pakuvad vastuseid aasta lõpus Eestis algav rahva- ja eluruumide loendus. Narvas toimuv debatt keskendub regionaalpoliitikale ja küsib, kas Eestis peaks tõesti koondama kõik riigiasutused Tallinna või anda ka kaugematele piirkondadele võimalus,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja “Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja Statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust. Väitluste nädal algas 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu Ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab Statistikaameti kodulehelt.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. Vaata täpsemat infot.

Eesti parim noor kohvimeister on Natalja Žitinskaja

Narva kutseõppekeskuse kelneri eriala I kursuse õpilane Natalja Žitinskaja võitis parima noore kohvimeistri tiitli Tallinnas toidumessi raames toimunud võistlusel „Noor teenindaja 2011“.

Natalja Žitinskaja juhendaja oli kutseõpetaja Valentina Kravtšuk. Valentina Kravtšuki sõnul on Natalja motiveeritud, püüdlik ja rõõmsameelne neiu, kes tahab oma teenindamise oskusi edasi arendada ja olla parim toitlustusvaldkonnas.

„Noore teenindaja võistlus on meile alati suur väljakutse, kuna kelneri eriala õpilased alustasid õpinguid septembris ja juba novembri alguses on võistlused,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse teeninduserialade juht Ene Valgemäe. “Kui võistlustel läheb hästi, on see topeltrõõm.“

Võistlusel „Noor teenindaja 2011“ võistles kokku 20 õpilast 10 Eesti kutseõppeasutusest. Võistluse eesmärgiks oli arendada kelneri ja ettekandja eriala, näidata oma kutseoskusi ja pakkuda huvitavat võistluskogemust. Esimesel päeval oli teooriatest, salvrätikute voltimine, täpsusvalamine, töövahendite tundmine, veinipudeli etiketi lugemine ning espresso ja cappuccino valmistamine. Teisel päeval oli laua katmine ja klientide teenindamine. Menüüs oli supp ja flambeeritud pirn.

Võistluse „Noor teenindaja 2011“ võitis Merlyn Kallaste Haapsalu kutsehariduskeskusest.

Narva kutseõppekeskuse õpilane Tamara Moldon võitis „Noor kondiiter 2011“ võistluse ja Ruslan Bulgakov jõudis „Noorkokk 2011“ võistluse finaali.

Narva kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.

Toomas Kään

TTÜ-s väideldakse iibetõstmise meetmete üle

Täna, 7. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus teemal „Riik peaks pakkuma meetmeid iibe tõstmiseks”. Kokku toimub üle Eesti nädala jooksul kuus
rahvastikuteemalist väitlust.

„Rahvastik on iga maa ja rahva kõige olulisem teema, seepärast väitleme nädala jooksul sellega seotud küsimused läbi. Eesti eri paigus toimuvatel väitlustel on tähelepanu all väljaränne, sündimus, vananemine, pärimuskultuuri säilitamine ja muudki rahvastikuga seotud teemad,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus keskendub rahvastiku iibeteemadele ja sellele, kas ja mida saaks riik ette võtta iibe tõstmiseks. Eesti Väitlusseltsi vastu väitlevad Riigikogu liikmed Urve
Palo ja Liisa Pakosta. Väitlus algab kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas (Tallinn, Ehitajate tee 5). Sissepääs üritusele on tasuta.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis
kuus väitlust.

Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab
http://www.stat.ee/vaitlus.

Lisainfo: Marleen Pedjasaar, Eesti Väitlusselts, tel 5515 011, e-post: marleen.pedjasaar@debate.ee

Võistluse „Noor kondiiter 2011“ esikoht läks Narva Kutseõppekeskusesse

Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) pagari-kondiitri eriala 3. kursuse õpilane Tamara Moldon (pildil) võitis I koha eile Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimunud võistlusel „Noor kondiiter 2011“. Võistlus toimus esmakordselt Toidumessi raames.

Noorte kondiitrite võistlusel osalesid õppurid seitsmest Eesti ametikoolist. Võistlusele võtsid võistlejad kaasa kodutööna dekoormassist valmistatud kompositsiooni lastelauale. Võistlustööna valmis kohapeal kuni 2-kilone võikreemiga tort teemal „Puuviljatort armsamale“ (pildil).

Kolm tundi kestnud võistluse jooksul hinnati võistlejate erinevaid oskusi ja töövõtteid. Hindepunktid summeeriti ja võitjaks osutus Tamara Moldon.

„Tamara võitis möödunud-aastase Narva Kutseõppekeskuse sisese võistluse ning selle eest käis tutvumas Soome ametikoolide messil soomlastest kondiitriõpilaste võistlusega,“ ütles Tamara Moldoni juhendaja, Narva Kutseõppekeskuse kutseõpetaja Irina Burkina. „Tamara on ka õppetöö väliselt väga aktiivne, seltsiv. Laulab, tantsib, joonistab väga hästi – tõeline musterõpilane,“ lisas juhendaja Burkina.

Võistluse „Noor kondiiter 2011“ korraldasid Eesti Leivaliit, SA Innove, AS Balt-Hellin ja Profexpo OÜ.

„Meie teeninduserialade õpilaste osalemine Toidumessi neljal võistlusel ja pagar-kondiitri eriala õpilase saavutatud esikoht on märk õpetamise kõrgest tasemest“, ütles Narva Kutseõppekeskuse teenindus- ja tehnikaosakonna juht Tatjana Burikova. „Tunneme rõõmu saavutatu üle, koolipoolseks auhinnaks Tamarale on kevadine sõit Saksamaale turismimessile. Samuti tunnustab kool Tamara juhendajat, kutseõpetaja Irina Burkinat, kelle meie kooli õpilased ja töötajad valisid selle aasta septembris Aasta Õpetajaks,“ lisas Burikova.

Narva Kutseõppekeskuse õpilased osalevad aktiivselt tänavustel Toidumessi kutsevõistlustel, mis toimuvad Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses. Narva KÕK-i õpilased osalevad „Noorkokk 2011“, „Noor pagar 2011“, „Noor kondiiter 2011“ ja „Noor teenindaja 2011“ võistlustel.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.
Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Lisainformatsioon:
Tatjana Burikova, Narva Kutseõppekeskuse teenindus- ja tehnikaosakonnajuht, tel +372 356 9384, e-post tatjana.burikova@nvtc.ee
Ene Valgemäe, Narva Kutseõppekeskuse teeninduserialade juht, tel +372 5300 6981, e-post ene.valgemae@nvtc.ee
Irina Burkina, Narva Kutseõppekeskuse kutseõpetaja, tel +372 5560 8758, e-post irina.burkina@nvtc.ee
www.nvtc.ee

Jõhvis tehti proovisõit põlevkiviõlist toodetud diiselkütusega

Eile, 25. oktoobril 2011 Jõhvis toimunud XI Eesti Energia põlevkivipäeval olid fookuses uued kaevandamise tehnoloogiad ja vedelkütuste tootmine. Seda, et põlevkivist toodetud vedelkütus on reaalsus, näitas ka esimene sõit Eesti Energia põlevkiviõlist toodetud diiselkütusega. Proovisõit kinnitas, et põlevkiviõlist toodetud diiselkütus on heade omadustega ja suudab konkureerida nafta baasil toodetavate autokütustega.

Eesti Energia kütuste valdkonna juhi Harri Miku sõnul liigub põlevkivi kasutamise trend selgelt kõrgema lisaväärtusega toodete suunal. „Täna on meil olemas 600 liitrit kaasaegsetele kütusenormidele vastavat autokütust. 2016. aastaks kavandame tootmise laiendamist ning aastas toota vedelkütuseid mahus, mis kataks kogu Eesti vajaduse.

„Põlevkivi kaevandamisel rõhutatakse sageli eelkõige selle pikka traditsiooni ja ajalugu. Meie jaoks on põlevkivi tuleviku maavara,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive põlevkivipäeva avakõnes.

Põlevkivi kaevandamise tehnoloogia vallas on Eesti juba täna maailma tasemel. „Tehnika ja tehnoloogia, mida me Estonia kaevanduses ja Narva karjääris kasutame, on valik parimast, mis kohandatud vastavaks just siinsete tingimustele,“ kinnitas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. Tema sõnul ei saa efektiivsuse tõstmine tulla ei keskkonna ega töötingimuste arvelt ning seda peetakse silmas nii tänaste kaevanduste kui ka tulevikus rajatavate puhul.

Põlevkivipäeval anti üle ka järjekordsed Eesti Energia Kaevanduste stipendiumid tulevastele mäemeestele. Stipendiumi said TTÜ Mäeinstituudi üliõpilased Raul Roots, Kaspar Peebo ja Sander Sööt.

Järgmine, XII põlevkivipäev toimub 2012. aasta sügisel.

 

Narva Kutseõppekeskuses on koolivaheajal meistriklassid

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) korraldab 26. ja 27. oktoobril seitse erinevat meistriklassi üldhariduskoolide õpilastele, tutvustamaks oma kooli õppimisvõimalusi.

„Usun, et meie spetsialistide poolt läbiviidavad näidistunnid toetavad hästi põhikooli ja gümnaasiumi õpilasi nende edasiste kutsevalikute langetamisel,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Meistriklassid on hea võimalus anda õpilastele ülevaade võimalikest elukutsetest ja õppimisvõimalustest meil,” lisas Veidenbaum.  Sarnased meistriklasse peetakse nii sügisesel kui kevadisel koolivaheajal.  

 26. oktoobril toimuvad mootoridiagnostika ja mehhatroonika meistriklass, veel antakse võimalus tutvuda majandusharidusega ning õpitakse tegema videofilme. 27. oktoobril valmistatakse martsipani, vilditakse seepi ning õpitakse tundma elektri seaduspärasusi.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.
Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal.

Metsa-aasta jätkub Tudulinnas

Kõik huvilised on oodatud 21. oktoobril rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud üritusele Tudulinna kultuurimajja.

Päev algab kell 9.30 konverentsiga ning jätkub metsanduslike väljapanekute ja viktoriiniga.

Mõned teemad konverentsikavast: „Riigimetsa jätkusuutlikkus” (Tiit Timberg, RMK juhatuse liige); „Erametsade majandamine ja metsaomanike koostöö” (Indrek Laas, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist); „Metsast kaitsealadel” (Ants Animägi, keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist); „Mets elukeskkonnana” (Heinar Juuse, RMK loodushoiu osakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja)

Veel on kavas vigursaagimine ja metsanduslikud väljapanekud, viktoriin. Metsapäeval on huvitavaid tegevusi õpilastele ja mõtlemisainet täiskasvanutele.

Avinurme vald otsib vallavanemat

Avinurme vald otsib konkursi korras uut vallavanemat. Vallavanemal peab olema juhtimiskogemus asutuse- või keskastme juhina, hea suhtlemisoskus ja valmisolek meeskonnatööks, oskama hästi eesti keelt ja töötada arvutiga ning omama autojuhiluba. Kasuks tuleb ka kõrgharidus ja võõrkeelteoskus.

Kandideerimisavaldus koos palgasooviga, vormikohane CV ja haridust kinnitava dokumendi ärakiri esitada hiljemalt 19.oktoobri 2011.a. kella 12-ks Avinurme Vallavalitsuse kantseleisse aadressil: Võidu tn 9 Avinurme või e-posti teel aadressile avinurme@avinurme.ee.

Konju maanaiste selts korraldab kangakudumise õppepäevi

Toila vallas tegutsev Konju maanaiste selts, kes edendab kohalikku maaelu erinevate tegevuste kaudu, korraldab Toila vallas Voka alevikus olmehoone käsitöötoas kangakudumise õppepäevi tänavu aasta septembrist detsembrini.

Kangastelgede ja nende juurde kuuluvate osade soetamist toetasid kohaliku omaalgatuse programm ja Toila vallavalitsus eesmärgiga pakkuda võimalust õppida ühistegevusena kangakudumist ning õpetada järelkasvu kultuuripärandit hoidma.

Kangakudumist saavad õppida nii noored kui ka lapsed, miks mitte ka mehed. Kangastelgedel on võimalik kududa värvilisi kaltsuvaipu, kotte, patju oma äranägemise järgi ja oma materjalist. Lastekangastelgedel on võimalik kududa vöösid, linikuid, nukkudele tekke, salle.

Kangakudumise õppepäevi korraldatakse kindlasti ka tuleval aastal.

Konju külas peetakse laupäeval mihklilaata

Toila vallas Konju külas seltsimaja juures toimub 8. oktoobril kella 10-17 Konju mihklilaat. Oma aia pabulad ja jurakad palutakse tuua näitusele “Pabul ja jurakas”.
Kavas on ka:
  • Näputöö lastele
  • Õpituba
  • Laadanaljad
  • Õnneloos
  • Oksjon
  • Sportlikud mängud
  • Seltskonnalaulud
  • Tants Mihkli lõkke juures
Korraldaja MTÜ Konju Maanaiste Selts
Lisainfo tel 5650 3680.

Jõhvi KK Hito lõpetas Euroopa liiga etapi täiseduga

Peterburis peetud Euroopa noorte korvpalliliiga U20 vanuseklassi avaetapil sai KK HITO täisedu –  viie võiduga esikoha. HITO järel sai teise koha ühe kaotuse saanud Peterburi Spartak ja kolmas oli Minski meeskond kolme võiduga.

Pühapäeval,  etapi viimasel päeval alistas KK HITO 46:41 (21:21) BS Volgogradi. Jalmar-Joosep Saar viskas võitjate kasuks 15 punkti, Sander Saare ja Jarko Kooli arvele kanti 9 punkti.

Eelnevalt olid treener Priit Sternhofi hoolealused alistanud Peterburi Spartaki 52:51, Moskva Dünamo 62:41, Minski BGUIR/RCORi 76:47  ja Moskva regiooni Himki 58:52.

Kolmeetapilise põhiturniiri teise etapi mängud  on KK HITOl kavas 24.-27. novembrini Riias.

Rene Kundla

EE alustas tuhavälja tuulikupargi testimist

Suletud Narva tuhaväljale Eesti Energia (EE) poolt rajatava tuulikupargi 17 tuulikut on tänase seisuga saanud külge labad ning alanud on nende testperiood.

„Osa tuulikuid on testimiseks tööle lülitatud ja nende labad pöörlevad,“ ütles ettevõtte pressiesindaja Marina Bachmann. „Enne
elektrivõrguga ühendamist testitakse igat tuulikut 300 tundi.“

Põlevkivituhal seisvad tuulikud kõrguvad 200 meetri kõrgusel merepinnast ja need on nähtavad Peterburi maanteelt, Narvast ja
Sinimäelt. Tuulikute stabiilsuse tagamiseks on iga tuuliku vundament rajatud 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhakihi umbes 40 meetri sügavusel oleva paepinnaseni.

Tuulikupargi aastane elektritoodang saab Bachmanni andmeil olema umbes 90 GWh, mis vastab ligi 35 000 keskmise tarbimisega
Eesti pere tarbimisvajadusele.

Tuulikupargi maksumus on 58 miljonit eurot, elektrit peaks jaam hakkama tootma novembris.

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.