Eesti

Aedviljatöötlemisega tegelevad Võrumaa ettevõtjad või huvilisi kutsutakse osalema Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli praktilisel aedviljatöötlemise koolitusel

Koolitus toimub Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis 20. novembril 2015. Koolitust viib läbi mitmete tervisliku toidu ja hoidistamise raamatute autor Maire Vesing.

Päevakava 20.11.2015:
8.00 väljasõit Võrust
10.00 saabumine Olustverre
10.00-16.45 koolitus
18.40 tagasi Võrus

Koolitust põhjalikumalt tutvustava faili “Aedviljatöötlemine” leiab siinse teadaande kõige alumisest osast.

Koolitus maksab 45 eurot õppija kohta. Koolituse hind sisaldab koolitaja tasu, koolitusel kasutatavate toidu- ja maitseainete maksumust, koolitusmaterjale ning kaks kohvipausi. Lõuna maksumus 4-5 eurot õppija kohta.

Koolitusel osalemise soovist palutakse teada anda e-postile terje@vaa.ee või telefonil 5309 1180 hiljemalt 11. novembriks.
Lisainfo: Terje Moisto, ettevõtluskonsultant, tel: 786 8313, 5309 1180, e-post:terje@vaa.ee

Aedviljatöötlemine

Looduslik kodukujundus ja traditsioonilised materjalid – õppepäev Kurgjal

Loodusliku kodukujunduse ja siseviimistluse on huvilisi oodatakse 29. novembril C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikooli õppepäevale. Õppepäeval juhendab Kermo Jürmann ettevõttest Säästvad Ehituslahendused OÜ.

Koolitaja annab ülevaate tehtud töödest ja objektidest, keskendutakse kodu terviklahendustele, sisekujundusele, ruumiplaneeringule ning materjalide valikule.

Praktilises osas õpitakse peenviimistluskrohvide ning savivärvide kasutamist. Katsetatakse erinevate kujundite ja ornamentide modelleerimist seinale.

Koolitus algab kell 10 muuseumi käsitöömajas. Planeeritud on 3 tundi teoreetilist ning 4 tundi praktilist tööd. Osalustasu on 10 €, toitlustus 3 € (vajalik ettetellimine). Eelregistreerimine kuni 26. novembrini e-posti aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 445 8171, 5860 0025.

Looduslike viimistlusmaterjalide kasutamine on lihtsam kui sageli arvatakse. Enamiku materjalide paigaldamisega saab iga inimene ise hakkama ning need sobivad nii korterisse kui ka eramusse. Kui remondite vana või kavatsete ehitate uut, siis kaaluge kindlasti ka naturaalsete materjalide kasutamist siseviimistluses. Looduslike viimistlusmaterjalide toonid ja valguspeegeldused pindadelt on pehmed, loomulikud ning mõjuvad hubaselt.

Looduslik viimistlusmaterjal üldjuhul ei kulu ära mõne aastaga, vaid vananeb väärikalt, muutudes ajas üha kaunimaks. Lisaks loob looduslik viimistlusmaterjalide kasutamine kodus ühtlase ja tervisliku sisekliima. Üks sisekliima oluline määraja on ruumis kasutatavate materjalide niiskuse puhverdamisvõime. Talvel on siseruumide õhk tihti liiga kuiv ja selle tagajärjeks sagedane hingamisteede haiguste põdemine. Suvel on aga probleem vastupidine: õhuniiskuse tase ruumides on liiga kõrge. Seda saab vältida looduslikke materjale kasutades.

Kohtumiseni Kurgjal!

Margit Kadak

Põlvamaal valmisid uued paadisillad ja paatide veeskamiskohad

Uued paadisillad ja veeskamiskohad rajati Kanepi, Valgjärve, Mooste, Mikitamäe ja Värska valda ning infotahvlid harrastuskalapüügiks vajaliku infoga paigaldati lisaks eelnimetatutele ka Räpina valda.

Projekt kutsuti ellu, kuna paljudel Põlvamaa veekogudel on “isetekkelised” paatide vettelaskmiskohad, mille kaldad on rikutud ning paatide vettelaskmiseks otsitakse üha uusi asukohti. Samuti on olemasolevad nõukogudeaegsed purded amortiseerunud ning ohtlikud neid kasutavatele inimestele. Lisaks on harrastuskalastajad pidanud probleemiks kalastusreeglite mitteteadliku eiramist ja looduskeskkonna

kahjustamist. Siit ka vajadus jagada vastavat keskkonnainfot kohapeal.

Kanepis Jõksi järve ääres likvideeriti vana ja ohtlik purre ning rajati uus paadisild ujukitel. Paatide veeskamiseks korrastati ligipääs ja rajati paadislipp ning paigaldati infotahvel harrastuskalameestele vajaliku infoga. Sama tehti ka Mooste järve ääres.

Valgjärvel pikendati olemasolevat paadisilda, et mootorpaatidega oleks ohutum randuda ning rajati slipp ja infostend. Värska vallas Lobotkas ja Mikitamäe vallas Rõsnas rajati betoonalusega paatide veeskamiskohad ning paigaldati vajalikud infostendid.

Tööde kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 41 000 eurot, millest SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kattis 90%.

Hegri Narusk

SA Põlvamaa Arenduskeskus

Piimatoodang maailmas on tõusuteel

Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024”.

Maablogis teeb piimaturu prognoosidest ülevaate põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist Ahto Tilk.

Loe lähemalt: https://maablogi.wordpress.com/2015/11/04/piimatoodang-maailmas-tousuteel/

Karin Volmer

Wiera jõulukoda kutsub külla

Esimest korda meie tegevuse jooksul avab Wiera jõulukoda oma uksed ning paiskab laiali imelisi küünlaaroome, kinkekomplekte ning hinnaüllatusi. Kui otsid tegevust jõuludeks või kingitust sussi sisse, siis astu läbi meie imepärasest jõulukojast. http://wiera.ee/index.php/contacts

Merilin Alve
Wiera Natural OÜ

Tähistame ooperilaulja sünnipäeva

Sellel nädalal täitus legendaarsel ooperidiival Urve Tautsil 80. eluaasta.

Lugusid kirevast lavakarjäärist Estonia teatris räägib laulja juba selle reede (6. november) õhtul Tallinna Rahvaülikoolis. Kohtumisõhtul saame üheskoos tähistada Urve Tautsi 80. juubelit, kuulata head muusikat nii salvestustena kui ka Tautsi õpilaste elavas ettekandes.

Registreerumine: http://kultuur.ee/kursus/3d-kultuur-mojutajad/

Helena Tamm

Tallinna Rahvaülikooli koolitusjuht

Rändnäitus „Pärand elab!“ jõudis Märjamaale

Märjamaale jõudis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut puudutav näitus. Rändnäitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile ja kaaskodanikele olulised ja omased. Elavale pärandile juhitakse tähelepanu säilinud traditsioonide järgi.

Teame kuidas võrulased hindavad oma keelt, kihnlased körti, hiidlased kiiktooli, Lääne-Virulased regilaulu, muhulased oma saare murret…

Liivi Miil õpetab seentega lõnga värvima.

Vaimset kultuuripärandit tuleb mõista laiemalt. Liivi Miil Sillaotsa muuseumist tutvustas näituse avamisel villase lõnga värvimist, eriti seentega. Näiteid tõi ta paljude taimedega värvimise võimalustest. Sekka kõlasid Märjamaa lõõtsanaiste lood. Maiu Linnamägi ja pillinaiste trio esitasid regilaulu.

Kultuuripärand ei ole ainult käsitöö, tants, pillimäng, vaid ka igapäevane tegevus, olgu selleks kalapüük, moosi keetmine, õlle tegemine, saunas käimine või liha suitsutamine…

Lapsi ootavad näitusel töölehed ja värvi ise pildid.

Elavad traditsioonid teevad pered tugevaks, panevad hindama möödunut, jälgima tehtud. Hoidkem oma kultuuripärandit, siis ta elab. Aarded, mis oleme oma vanematelt pärinud, tuleb pärandada ka järeltulevatele põlvedele.

Polegi muud, kui seada sammud näitusele. Lapsevanematel ja koolidel oma õpetajaskonnaga on palju teha selleks, et saaksime öelda: pärand elab.

Jaan Viska

KÜSK kutsub Kogemuspäevale

KÜSKi Kogemuspäev on üritus, kuhu kutsume osalema kõiki vabaühendusi, avalikus sektoris töötajaid, ettevõtjaid, erinevaid KÜSKi partnereid ja muidu aktiivseid kodanikke ning huvilisi, et jagada üksteisega kogemusi sektoritevahelise koostöö teemadel, õppida teiste õppetundidest ja saada targemaks, et edaspidi ise veelgi paremini teha.

Kogemuspäev toimub juba kolmandat korda ning on sel aastal eriline, kuna märgib ühtlasi 2011. aastast alates KÜSKi kätes olnud Šveitsi Vabaühenduste Fondi toetusprogrammi lõppemist.

11. novembril vaatamegi üheskoos tagasi nende aastate jooksul vabaühenduste ja avaliku võimu partnerite vahel algatatud koostööle avalike teenuste osutamisel ning jagame ka muid koostöötarkusi teiste maade ja merede tagant.

Loe edasi: KÜSK kutsub Kogemuspäevale

Noorsootöö nädalal pööratakse tähelepanu
sallivusele ja sõbralikkusele

2.-8. novembrini tähistatakse viiendat korda üle-eestilist noorsootöö nädalat, mis sel aastal kannab peakirja “Kõik erinevad. Mõned võrdsed?” , millega soovitakse pöörata tähelepanu noorte ja kogukondade rollile sõbraliku ja salliva ühiskonna kujundamisel. Nädala jooksul toimub üle kogu Eesti mitmeid tolerantsuse, vihakõne ja äärmusluse teemadele keskenduvaid sündmusi.

Noorsootöö nädalat korraldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmeri sõnul on noortega tegelevad organisatsioonid igal aastal kontseptsiooni väljatöötamisse aktiivselt panustanud. “Sel aastal leiti teema üksmeelselt viimastel kuudel Eestisse emigreeruvate pagulaste temaatika tõttu, mis on tekitanud palju sallimatust kogu ühiskonnas. Noorsootöö nädala teema keskendub noortevaldkonna peamistele väärtustele, milleks on tolerantsus, võrdsus ning avatus,” toob Schlümmer välja. “Noorsootöö kaudu omandavad noored ka väärtushinnangud, mis aitavad luua Eestis sõbralikku keskkonda ka teiste rahvaste jaoks.”

Loe edasi: Noorsootöö nädalal pööratakse tähelepanu sallivusele ja sõbralikkusele

Lastekaitse Liit tähistab traditsiooniliselt lapse õiguste kuud

Eesti ühines ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal, võttes endale kohustuse tagada igale lapsele turvaline elukeskkond. Sellega seoses tähistab MTÜ Lastekaitse Liit traditsiooniliselt novembrit kui LAPSE ÕIGUSTE KUUD, pöörates sel korral erilist tähelepanu lapse kaitsele vägivalla eest ning lapse osalusõigusele perekonnaelus.

1. jaanuaril 2016 rakendub uus lastekaitseseadus, mis muuhulgas keelustab lapse füüsilise karistamise, mistõttu on käesoleval aastal tähelepanu all lapse õiguste konventsiooni artikkel 19 (lapse õigus kaitsele füüsilise ja vaimse vägivalla eest). Lapse kehaline karistamine on ebainimlik ja alandav, rikkudes lapse füüsilist puutumatust. Lapseeas füüsilise või vaimse väärkohtlemise või hooletussejätmise ohvriks sattumine tõstab oluliselt seaduserikkumiste tõenäosust noorukieas kui ka täiskasvanueas. Seega 20. novembri konverentsil “Ära löö last – ka sõnadega!” arutletakse, miks on uus seadus vajalik ja mis tegelikult uue seadusega muutub.

Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel järgmised üritused:

Loe edasi: Lastekaitse Liit tähistab traditsiooniliselt lapse õiguste kuud

Projekt “Hea tervise eest!” kutsub õhinapõhiseid tervisealgatusi koonduma

MTÜ Terve Maailm algatusel ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel on alates sellest sügisest ellu kutsutud projekt “Hea tervise eest!”, mille eesmärgiks on kaardistada ja koondada kodanikualgatusel baseeruvad tervise edendamisega tegelevad organisatsioonid ja üksikisikud ning luua ühine tegevusplaan, et Eesti inimeste paremale tervisekäitumisele veelgi enam kaasa aidata.

Projekti “Hea tervise eest” eesmärgiks on võimestada inimesi just rohujuure tasandilt veelgi enam oma tervise eest vastutust võtma ja oma tervisekäitumise osas muudatusi tegema.

Eesti erinevates piirkondades on mitmeid organisatsioone ja ettevõtmisi, mis oma tegevusega panustavad Eesti inimese parema tervise heaks – on kohalikke tervisespordi üritusi, erinevaid nõustamisi, grupiteraapiaid, pensionäride kogunemisi, külasündmusi jne. Paraku pole koostöö erinevate piirkondade, erinevate organisatsioonide ja erinevate tasandite vahel kuigi tugev.

Loe edasi: Projekt “Hea tervise eest!” kutsub õhinapõhiseid tervisealgatusi koonduma

Kruuse: põllumehe turujõudu suurendab ühistegevus

“Eesti piimandussektori väljapääs tänasest kriisiolukorrast sõltub eelkõige piimatootjate valmisolekust koostööd teha ja sellega oma turujõudu suurendada,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna Tartus toimunud Piimafoorumil, “Piimasektori tänast kriisi ei saa pikemas perspektiivis lahendada rahasüstidega. Keskne küsimus seisneb selles, kuidas esmatootja suudab turuahelast õiglasema osa saada. Ühistegevus on hädavajalik, et põllumees, olgu ta piimatootja või teraviljakasvataja, saaks turult õiglasema hinna. Praeguses piimasektori kriisis on selgelt paremas olukorras need riigid, kus tootjad tegutsevad ühistutena.”

Ühistegevuse edendamiseks on riik loonud Eesti maaelu arengukavasse 2014-2020 mitmeid meetmeid. “Eesti piimasektori tulevik on meie endi kätes. Kas sektor suudab võtta initsiatiivi ja ühiselt tegutsedes oma tulevikku kujundada?”

Minister rääkis, et põllumajandusega seotud riskid tuleb üle vaadata ja valmistuda ka võimalikeks tulevasteks kriisideks. “Rusikareegel on, et kriiside üleelamiseks on vaja koguda tagavarasid. Uues maaelu arengukavas on olemas võimalused rakendada riskijuhtimisinstrumente nagu kindlustamine ja kriisifondid. See eeldab, et lisaks riigile on valmis panustama ka põllumajandussektor.”

Ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ja keskkonnajuhtumitega seotud kriisifond võimaldaks aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30%, kompenseerides kuni 70% saamata jäänud tulust. Ühisfond eeldaks ka tootjate poolseid sissemakseid.

Tänavu aasta lõpuks makstakse piimatootjatele ja seakasvatajatele välja Euroopa Liidu erakorraline abi ja täiendav siseriiklik toetus Eesti riigieelarvest, kokku 10,56 miljonit eurot.

Legendaarne Veet Mano tuleb taas ihu-ja hingehädasid ravitsema

Novembris on paljusid juba aidanud tervendaja Veet Mano taas Eestis, tema tervendavad seminarid ja individuaalseansid toimuvad viies linnas: Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Põltsamaal ja esmakordselt ka Võrus.

Veet Mano (fotol) on juba üle 10 aasta aidanud inimesi, kes vaevlevad selja- ja kaelavalude käes. Ta on välja töötanud ainulaadsed ja väga efektiivsed tehnikad ala- ja ülaselja ning kaelavalude raviks. Paljud inimesed on tänu nendele tehnikatele pääsenud operatsioonidest ning vabanenud migreenist, mis on tihtipeale tingitud kaelaprobleemidest. See on hea võimalus inimestel, kes soovivad vabaneda selja- või kaelavaludest, täiendada ennast professionaalselt või õppida neid tehnikaid, et aidata oma lähedasi või sõpru.

Veet Mano tervendaval seminaril tegeletakse nii vaimse kui ka füüsilise tervisega. Õpitakse tehnikaid, et taastada tasakaalu kehas, mõistuses ja emotsioonides. Võimalik on võtta ka individuaalseansse.

Grupis “Kaela ja seljavaludest vabaks” saab kaasa lüüa 2. novembril Tallinnas kella 18-21 aadressil Pargi 35 ning 6. novembril samuti kella 18-21 Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Energiseminarid on 3. novembril Tallinnas Pargi 35, 4. novembril kella 19-22 Pärnu Kaunite Kunstide majas ning 5. novembril kella 18-21 Viljandis Peetrimõisa Villas. Esmakordselt teeb legendaarne ravitseja terviseseminari ka Võru Päevakeskuses aadressil Lembitu 2 ning see toimub 7. novembril kella 14-17.

Lisainfot leiab kodulehelt: http://veetmano.eu/

Kontserttuur “Upa-upa ubinakõnõ” kutsub võru salakeelt avastama

Järgmisel nädalal, 3.-8. novembril toimuvad Eestimaa erinevates kohtades muusikute Mari Kalkuni, Ramo Tederi alias Pastaca ja Tuulikki Bartosiki uue plaadi “Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontserdid, tuues kuulajateni mängulise ja piireületava muusika.

“Upa-upa ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.

Plaadi teeb eriliseks tavapäratute muusikariistade kasutamine – instrumentide ülesannet täidavad näiteks mullikile, kilekott, videoteip ja tööriistakast, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. “Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde,” kutsub Mari Kalkun kõiki erilisest kontsertsarjast osa saama.

Ka plaadi ümbrise kujundus on tähelepanuväärne – selle looja on soome kunstnik Piia Lehti, kelle loodust, loomi ja inimesi kujutavad tööd harmoneeruvad suurepäraselt plaadil kõlava muusikaga.

Uue plaadi “Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontserdid kuuluvad 2.-8. novembril toimuva võru keele nädala ürituste sarja, mille eesmärk on julgustada kõiki uusi ja vanu sõpru võru keelt kasutama ja seda au sees hoidma. “Võru keeles on palju seletamatut soojust, peidetud huumorit ning mängulisust,” tõdeb Mari Kalkun. Akordionimängija Tuulikki Bartosik, kes sai võru keele mõistma tänu oma vanavanematele, rõhutab, et ta on lapsest saadik võru keelt ja kultuuri au sees hoidnud.

Loe edasi: Kontserttuur “Upa-upa ubinakõnõ” kutsub võru salakeelt avastama

Geenirikke tõttu jäävhammasteta tüdruk saab lastefondi toel implantaadid

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab geneetilise hambaanomaaliaga 17-aastase Estelle kulukat ravi, aidates tasuda puuduva 12 jäävhamba asemele paigaldatavate implantaatide eest.

Estellel on diagnoositud haruldane geeniviga nimega oligodontia, mille puhul puuduvad inimesel enam kui kuue jäävhamba alged, Estelle puhul kaheteistkümne. Esteetilisuse aspekti kõrval on tütarlapse hambumuse probleem pigem funktsionaalne, sest olemasolevatel hammastel lasub ülekoormus.

Estelle ema sõnul põhjustab valest hambumusest tingitud koormus tütrele ka lõualuu valulikkust.

“Kuna Estelle ei saa valehambumuse tõttu kasutada toidu peenestamiseks purihambaid, millel on toidu mälumisel tegelikult kõige suurem tähtsus, tuleb tal seda teha teiste hammastega. See aga annab lõualuule vale koormuse ning ta on sunnitud valulikkuse tõttu tihtipeale söömise katkestama,” selgitab ta.

Tütarlaps on alates 2010. aastast saanud ortodontilist ravi, mis on küll vähendanud lõualuu valulikkust, kuid kogu probleemi lahendamiseks tuleb tal kaheksa piimahammast asendada implantaatidega. Sealjuures tuleb enne lahendada luu kasvatamise meetodil kaasasündinud luudefekt lõualuul, et implantaatide paigaldamine võimalik oleks.

Estelle raviarstid dr Alon Rass ja dr Kristiina Viltsin toonitavad, et kui sellise haigusega laps ei saa vajalikku ravi, jääb tema näo alumine kolmandik normaalselt väljaarenemata, see süvendab funktsionaalset probleemi.

Loe edasi: Geenirikke tõttu jäävhammasteta tüdruk saab lastefondi toel implantaadid

Seksuaaltervise kliinik pakub nüüdsest seksuaaltervisealast ja psühholoogilist nõustamise teenust ka Skype’i teel

Skype’i kaudu toimuv e-nõustamise teenus pakub seksuaaltervise vallas nii meditsiinilist kui ka psühholoogilist abi.
E-nõustamise teenust saab tellida naiste- ja meestearstilt ning psühholoogilt eesti ja ka vene keeles.

E-nõustamisteenust pakuvad:

Meestearst -Paul Korrovits
Naistearst – Kai Haldre
Naistearst – Kai Part
Psühholoog -Natalja Krassilnikova
Naistearst – Ilona Larina
Psühholoog -Kaia Kastepõld-Tõrs

E-nõustamisteenus on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, nii naistele kui ka meestele, kellel on küsimus seksuaaltervise- või psühholoogia teemal. Kui inimesel on kindel sümptom, siis on mõistlik pöörduda arsti poole füüsiliselt kohale minnes, aga on palju teemasid, kui arsti juurde ei ole vaja, ei saa või ei taha otseselt kohale minna. Sellistel puhkudel sobib Skype’i teel e-nõustamisteenus. Skype’i teel saab nõu ja abi ka delikaatsetel teemadel nagu seksuaalsus, viljakus, soovimatu raseduse vältimine, eneseregulatsiooni küsimused jt ning seda saab soovi korral anonüümselt.

E-nõustamise teenus on lahenduseks ka neile inimestele, kellel on ajutine või püsiv liikumispuue või kes asuvad välismaal, aga soovivad nõustamist oma emakeeles. E-nõustamisteenust pakuvad oma ala spetsialistid, kelle teenus ei pruugi üle Eesti hästi kättesaadav olla. Näiteks meeste viljakuse ja lastesaamise teemadega tegelejad ei ole Eestis ühtlaselt jaotatud, aga Skype’i teel saavad kõik professionaalsele nõustamisele ligi. Nõustamise teenus toimib kas videoga, ainult häälega või ainult kirjutades.

Loe edasi: Seksuaaltervise kliinik pakub nüüdsest seksuaaltervisealast ja psühholoogilist nõustamise teenust ka Skype’i teel

Kuulutati välja aasta lind 2017 ideede konkurss

Eesti ornitoloogiaühing kuulutas välja aasta lind 2017 ideede konkursi.

Ettepanek peab sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, tegevusplaani ning võimalike teostajate nimesid. Teostajad peavad olema enda esitamisega nõus, võimelised kavandatut ise ellu viima ning vajadusel koos Eesti ornitoloogiaühinguga (EOÜ) rahataotlust koostama.

Ideed palutakse saata 27. novembriks 2015. a. e-postiga aadressil riho.kinks@eoy.ee. Aasta linnuvalib esitatud ideede seast EOÜ nõukogu, avalikult tehakse otsus teatavaks 2016. a. suvel. Eesti ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Varasemate aasta lindude kohta vaata veebilehelt www.eoy.ee/aastalind.

Lisateave: Riho Kinks, tel 742 2195.

Aasta 2007 lind oli luik. Foto: Urmas Saard →

Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

Juba pikemat aega on murepunktiks olnud teadmine, et Tallinna Loomaaia jääkarudel on oma ruumides kitsas ja et need inimesed, kes põhjameredele ei pääse, saaksid ka edaspidi neid ilusaid loomi näha, on valgekarvalistele hiidmõmmikutele uut kodu vaja. Seepärast korraldavad jääkarude abistamise initsiaatorid koos kunstirestoraniga Art Priori 18. novembril õhtusöögi jääkarude toetuseks, et antud probleemi tõsidust taas päevavalgele tuua.

Üritus on tutvustava iseloomuga

Projekti eestvedaja Veronika Padar ütleb, et õhtusöögil tahetakse Eestimaa inimestele tutvustada võimalusi uue polaariumi rajamise toetamiseks, panna neid kaasa mõtlema, eelkõige aga tahetakse ühiskonda loomaaia jääkarude probleemist laiemalt teavitada. Tuntud skulptor Tauno Kangro valmistab ürituseks jaoks ka jääkaruskulptuuri, mis müüakse maha enampakkumisel, raha läheb mõistagi polaariumi rajamise tarvis. Õhtul esineb ja tundud meteoroloog, polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo.

Ootame kokkutulnutelt projekti edukaks realiseerimiseks häid ideid ja nõuandeid.

Projekt “Jääkaru uus kodu” sai alguse septembris 2012. aastal eraisikute initsiatiivil ning läbi viidi mitmeid üritusi, meediakajastusi ja kampaaniaid. Annetusrahadega õnnestus koostada eelprojekt, kus abiks olid Innopolise arhitektid. Tänaseks päevaks on projekti algatajatel valminud polaariumist ka makett, mida tutvustati ka sellel suvel Kaubandustööstuskoja üritusel. Korduvalt on pöördutud abi saamiseks ka Euroopa Liidu fondide poole, kuid paraku ei ole leitud seda õiget meedet, mis vastaks antud projekti kriteeriumitele.

Loe edasi: Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

Moostes avati tervisekeskus

Teisipäeva pärastlõunal avati Mooste mõisa meierei majas pidulikult Mooste tervisekeskus, mis on abiks valla ja selle ümbruskonna elanike tervishoiu ja sotsiaalse abi teenuste osutamisele.

Mooste vallavanem Ülo Needo tänas avakõnes kõiki, kes maja valmimisele kaasa on aidanud ning tutvustas kohaletulnud rahvale tervisekeskuses tööle asuvaid inimesi.

Hoonesse on rajatud perearstikeskus, apteek, hambaravi ning taastusravikeskus koos mullivanni, soolakambri ja aurusaunaga. Taastusravile tulejatel on võimalus ka kohapeal ööbida. Vabadel aegadel saavad taastusravikeskuse teenuseid kasutada ka tavakülastajad.

Üle 600 000 euro maksma läinud tervisekeskuse rajamist toetas Euroopa Liit 430 582 euroga EASi kaudu.

Henari Kamenik

Heategevuskampaania toob invatakso päev-päevalt abivajajatele lähemale

Põlvamaa mees Ants Väärsi on kolm aastat abivajajaid oma invataksoga arstide vahet sõidutanud. Foto: nuusi.ee

Oktoobri keskel algatas portaal GoodNews heategevuskampaania “Aitame Antsul aidata”, mille sisuks on annetuste kogumisele kaasaaitamine, et Põlvamaal elav Ants Väärsi saaks soetada uue invatakso. Autot on vaja selleks, et mitut haigust läbi põdenud ning teisi aidata sooviv mees saaks jätkuvalt haigeid inimesi arsti juurde ja koju tagasi sõidutada, kuna tema senised transpordivahendid kipuvad väsima.

Ants Väärsi ise kinnitab, et asjad on hakanud liikuma, sest tema algatus on kajastamist leidnud paljudes väljaannetes. Konkreetsetest summadest ta veel rääkida ei saa, sest helistamisega annetatava toetuse suurus selgub operaatorfirmade kokkuvõtetest. OÜ Antsu Takso arveldusarvetele on head inimesed üle kandnud mitmes suuruses summasid.

Ants Väärsi toetuskampaania eesmärgiks on aidatal tal osta uus või hästi säilinud invasõiduk, mille hind võib uuest peast olla umbes 40 000 eurot. Samas teab Ants, et Haapsalu taastusravikeskus sai Taanist kasutatud, kuid igati ontliku invasõiduki ka poole väiksema summa eest, kuid see eeldab sellise auto leidmist, mida ei peaks kohe remontima hakkama. Senised mehe tööautod on sedavõrd amortiseerunud, et kogu raha läheb kütuse ja remondi peale. Siinkohal meeldetuletuseks, et Ants Väärsi, kes on läbi põdenud infarkti ja tagasi tõrjunud vähi ning soovib olla teistele abivajajatele toeks, elab ise oma pensionist.

Antsu saab aidata järgmiselt: helistades 900 6677, annetad 10 eurot ja OÜ Antsu Taksoarveldusarvele EE611010220241726227 saab annetada enda jaoks sobiva summa.

Monika Kuzmina

Igale Eesti vastsündinule kingitakse nüüdsest raamat “Pisike puu”

Eile anti üle esimesed beebiraamatud „Pisike puu“, mis on mõeldud kingitusena 2015. aastal ning järgnevatel aastatel Eestis sündivatele lastele. Kinkeraamat, mille eesmärk on toetada laste lugemishuvi ja väärtustada eesti lastekirjandust, jõuab oma uute omanikeni kõikjal Eestis alates oktoobrist koostöös kohalike omavalitsuste ning raamatukogudega. Kinkeraamatu on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus ning rahastaja on Kultuuriministeerium.

„Raamatusse „Pisike puu“, mille nimi tuleneb Ott Arderi samanimelisest luuletusest, ning mis on ühtlasi ka raamatu nimiluuletus, noppisime luuletusi ja jutte meie tuntud ja armastatud lastekirjanike loomingust. Siin on nii vanu, mitmele põlvele armsaks saanud, kui ka päris uusi lugusid, sekka ka mõned muinasjutud ja liisusalmid, mille seovad tervikuks kunstnik Catherine Zaripi võrratud pildid. Kokku sai see kimp just nii kirju, et puudutaks igaüht – nii raamatu ettelugejat, pisikest kuulajat kui ka noort lugejat,“ kirjeldas valminud kinkeraamatut Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. „Vaevalt leidub väikelast, kellele ei meeldi raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. See, nagu mistahes muu mänguline tegevus, on lapse igapäevaelu loomulik osa ja tema arengu alus. Raamat on lapsele sama tähtis mänguasi kui muud lelud. Meie, täiskasvanute roll, on tuua raamatud laste ellu ja lasta neil lugemisest rõõmu tunda,“ lisas Soone.

Raamatut „Pisike puu“ hakatakse üle andma kohalike omavalitsuste poolt korraldatavatel juba traditsiooniks kujunenud pidulikel üritustel, kus tervitatakse uusi ilmakodanikke ja õnnitletakse vastseid lapsevanemaid. Lapsed, kes on sündinud 2015. aastal, ning pole veel oma raamatut saanud, ning samuti need, kel pidulikul sündmusel osaleda ei õnnestu, nende vanemad saavad pöörduda kohaliku raamatukogu poole oma lapse kingituse kätte saamiseks.

Võru Linnagalerii ootab vaatama uusi näitusi

* ILME RÄTSEP, MÄRT RANNAST, FELIKS SARV ühisnäitus “1+2”

Näitus on kolme põlvkonnakaaslasest kunstniku ühisprojekt, kes tunnevad üksteist aastakümneid, kuid ühisel grupinäitusel eksponeerivad oma töid esmakordselt. Näituse tööd väljendavad kolme mõttelaadi erinevates meediumites: graafika, joonistus, maal, tekstiilimaal, skulptuur. Näituse eelselt pole osalejad kokku leppinud ühises teemas, koosmõju ja suhestus kujundatakse näituseruumides. Eesmärgiks on luua atmosfäär, mis kõnetaks vaatajaid.

Ilme Rätsep: Armastan seda mida teen. Kangas ja värv on olnud minuga kogu teadliku elu ja pole kunagi alt vedanud. Maalides olen õnnelik. Minu jaoks on loomeprotsess olulisem, kui valmisteos. Eksponeerin maalitud tekstiili.
Märt Rannast: On inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad ei pea tegelema kunstiga ja on inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad saavad tegeleda kunstiga. Vahel on tähtis olla pikemalt õnnelik inimene. Minu jaoks on looming eneseväljendus kunstilises keeles, millega on võimalik edasi anda suhtumist meid ümbritsevasse. Eksponeerin skulptuuri ja maali.
Feliks Sarv: Ei oleks looja, kui teaksin ette lõpptulemust. Loomeprotsess on küll valuline, kuid selle kaudu õpin tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Eksponeerin graafikat ja joonistusi.

* HEIGO ZIMMERi maastikufotonäitus “Ühe viipega maalin maailma hõbedasse”
Heigo Zimmer on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna 2004. aastal. Pärast seda on ta töötanud fotogaraafina , peamiselt portree- ja perepildistajana. Seekordne näitus on katse proovida tegelda mitte niivõrd inimesega kui pigem just inimest ümbritsevaga ja seda läbi looduse. Pildid peaks mõnekski hetkeks kiskuma vaataja argistest tegevustest eemale ning sukelduma rahusse ja vaikusesse. Fotokunstnikuna pakuvad Heigole viimasel ajal huvi vanad fototehnikad, erinevad fotograafilised menetlused ja vanad kaamerad ning nende käsitsi lihvitud optika tekitatud veider/kummalised kujutised. Sellest tulenevalt võivad fotod tunduda kohati ebateravad või ebamäärased, aga tegelikkuses ongi nende objektiivide joonistamisvõime teistsugune.

Näitused on vaadata 25.oktoobrist kuni 27. novembrini.

Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 -18:30. Tasuta.
Aire Kokk

Hooli endast ja pane oma lähedased särama

Igal aastal saabub ühes sügiskuudega aeg, mil pime peale tungib ja valgust üha vähemaks jääb. Ei ole erandlik seegi aasta. Vaatamata sellele, et igal aastal jagab politsei tuhandeid helkureid võib endiselt näha maanteede ääres inimesi, kellel helkur veel puudu. Kes teab, kas on ehk helkuri hind liialt suur, et panustada oma turvalisse teekonda? Igal juhul on aga kordades kallim pärast liiklusõnnetust oma tervise parandamine ja kindlasti ei soovi keegi hooletuse ja rumala juhuse tõttu tegeleda veelgi raskemate tagajärgedega, kus “oleksid” ja tagantjärele tarkus enam midagi ei maksa.

Politsei tuletab meelde, et helkur on küll väike ja kerge, kuid võib päästa elu. Selleks, et meie lähedased jõuaksid turvaliselt sihtpunkti, saame me väga palju ära teha, kandes ise helkurit ja hoolitsedes selle eest, et ka meie lähedastel see olemas oleks. Kinkides helkuri näitame, et hoolime. Ka sõidukijuhid on liigeldes tänulikud, kui märkavad tee ääres kõndivat jalakäijat juba kaugelt. Et aga oma teekond veelgi turvalisemaks teha, tasuks lisaks helkuri kandmisele meeles pidada, et maanteel tuleb kõndida alati vasakul pool teeservas ning helkur peaks olema kinnitatud paremale poole põlve kõrgusele selliselt, et seda mitmest suunast näha oleks. Politsei tuletab meelde, et pimedal ajal liikudes ja halva nähtavuse korral on helkuri või muu valgusallika kasutamine enese nähtavaks tegemisel kohustuslik.

Inga Ploom,

Võru politseijaoskonna noorsoopolitseinik

Tartu tantsuklubis on seekord Lahemaa Rahwamuusikud

Viivi Voorand, Kadri Voorand ja Lahemaa Rahwamuusikud tantsuks mängimas. Foto: ansambli arhiiv.

4. novembril kella 20-24 toimub järjekordne tantsuklubi üritus Tartus Tiigi seltsimajas. Suur au ja rõõm on Tartu tantsuklubis võõrustada ja tutvustada tänavu oma 40. tegutsemisaastat tähistavat Lahemaal tegutsevat rahvamuusikaansamblit Lahemaa Rahwamuusikud, kes toovad endaga kaasa palju põnevaid laule, tantse ja laulumänge Põhja-Eestist.

Lahemaa rahvamuusikaansambel Lahemaa Rahwamuusikud on asutatud 1975. aastal helilooja Veljo Tormise initsiatiivil. Ansambel loodi eesmärgiga taaselustada regilaulu laulmise traditsioone Lahemaal. Peatselt liitusid ansambliga mõned kohalikud külapillimehed viiuli ja kandlega. Ansambli 40. tegutsemisaastal musitseeritakse eesti torupillidega, kanneldega, viiuli ja eesti lõõtspillidega. Lisaks on kasutusel hulk väikeseid vilesid, parmupille, jauram ja muid pisikesi pillikesi. Ansambli repertuaaris leidub nii vanu regilaule kui ka lustilisi

Lahemaa Rahwamuusikud 2012. aastal Koreas festivalil Anseong Folkloriada. Foto: ansambli arhiiv.

tantsulugusid, lisaks melanhoolseid laululugusid armastusest ja vangipõlvest, merelaule ja mitmesuguseid laulumänge Lahemaalt. Hetkel on aktiivseid liikmeid kolmekümne ringis – Rakverest, Palmsest, Võsult, Länsalt, Haljalast, Vihasoost ja Loksalt. Noorimad ansambliliikmed nühivad alles koolipinke ja vanimad hakkavad juba tasapisi pensionipõlve nautima.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse lustima – nii tantsima, laulma kui ka musitseerima. Vahepeal saavad teisedki kohalolevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Õhtu jooksul tantsitakse lisaks palju tuttavlikke rahvatantse Eestist ja võõrsilt.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.
Triinu Nutt

Eesti rahvamuusikatöötluste festival avas registreerimise võistluskontserdile

Eelmise aasta võitja Maarja Nuut koos kohtunikega laval.

22.-23. aprillil 2016 Põlvamaal Mooste mõisas toimuv XVII eesti rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü 2016 on avanud registreerimise võistluskontserdile!
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdile on oodatud nii professionaalsed kui ka harrastusmuusikud Eestist ja väljastpoolt Eesti piire. Võistluskontserdil esitavad kõik osalejad kaks lugu, kusjuures mõlemad peavad olema töötlused.
Üks neist põhineb korraldajate poolt ette antud laulul „Kulla imä, tsirgu imä“ Räpina kihelkonnast, teise loo aluseks on osaleja enda poolt valitud pala eesti rahvamuusikast.
Festivali peapreemiaks on 1000 €, lisaks eripreemiad ja auhinnad festivali sponsoritelt ja koostööpartneritelt.
Moisekatsi Elohelü (Mooste Eluheli) rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja
instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia. Festival propageerib ja hoogustab ajaloolise rahvamuusika kaasaegset interpreteerimist, millega luuakse side vana ja uue vahel, unustamata sealjuures oma juuri.
Festivali patrooniks ja žürii auliikmeks on etnomusikoloog Ingrid Rüütel.
2015. aastal võitis peapreemia (1000€) Maarja Nuut. Kohustusliku loo parima töötluse preemia pälvis Folk&Rockare Rootsist, Eesti Muusikakonkursid ja Noor Muusik tunnustas eripreemiaga Mirva Travaineni Soomest ja festivali noortepreemia võitis ansambel Sireli
Tartust.
Festivali programm hõlmab põnevaid kontserte Mooste mõisakompleksis ja looduses.
Võistluskontserdile registreerimise viimane tähtaeg on 1. detsember .
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.
Lisainfo: http://folkfest.weebly.com

Ülle Podekrat,
festivali kunstiline juht