Eesti

Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Lõpusirgel on fotovõistlus “Maavalla hiied”, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest, pühadest kividest, allikatest, puudest jt looduslikest pühapaikadest. Võistlus lõpeb 31. oktoobril.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 1000 eurot. Hõimu- ehk uurali rahvaste pühapaiga eriauhinnaks on 300 eurot ja kuni 16aastastel noortel 200 eurot. Lisaks on eriauhindadena välja pandudajakirjandusväljaannete tellimusi, raamatuid, filmi- ja heliplaate, kursuseid, kogemusmatku jpm.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele on oodatud Eestis ja mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistluse eesmärk on jäädvustada, tutvustada ja väärtustada looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma. Võistluse teemaks on ajaloolised (mitte tänapäeval kasutusele võetud) looduslikud pühapaigad. Uuematest pühapaikadest on erandina võistluse teemaks matusetavadega seotud ristipuud.

Loe edasi: Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Stipendiumikonkurss ootab nutikaid ehete ja märkide loovlahendusi

Merilin Tõnisoja 2014. aasta võidutöö. Foto: Romat Tavast OÜ — Merilin Tõnisoja 2014. aasta võidutöö. Foto: OÜ Roman Tavast

XVII Roman Tavasti stipendiumikonkurss ootab 19. novembrini nutikaid ja silmapaistvaid ideid Eesti ehtekunstnikelt, disaineritelt, kullasseppadelt ja muidu loovate ideedega inimestelt, et tuua esile kvaliteetset Eesti ehte- ja märgikunsti.

Roman Tavasti fondi halduskogu esimehe Eivor Maiväli sõnul on stipendiumile oodatud kandideerima ja töid esitama kõik huvilised, kes soovivad ja suudavad panustada ehte- ja märgidisaini ning -tootmise arendamisse. Osaleda võivad nii hobikorras ehtedisainiga tegelevad noored kui ka kogenud ehtekunstnikud ja disainerid.

“Stipendiumi väljaandmisel peame oluliseks nutikust, praktilisust, head disainiideed või enneolematut tehnilist võtet, mis viiks Eesti ehtekunsti ja märgidisaini jõudsalt edasi,” rõhutas Maiväli, selgitades, et konkursitööde puhul hinnatakse ka nende tootmiskõlbulikkust ehk et toodet on reaalselt võimalik ka ellu viia.

Loe edasi: Stipendiumikonkurss ootab nutikaid ehete ja märkide loovlahendusi

Novembris sõidavad rongiga soodsamalt talunikud

Elron pakub sel aastal Eesti elu edendajatele poole soodsamat reisimisvõimalust. Novembrikuu kangelasteks, kellele on 2.-15. novembrini rongisõit ükskõik millisel marsruudil terves Eestis poole hinnaga, valiti kõik talupidajad üle Eesti.

Pärnu lõpp-peatus Liivi tee ääres Foto Urmas Saard — Pärnu lõpp-peatus Liivi tee ääres. Foto: Urmas Saard

Talupidajad saavad poole hinnaga reisida, esitades piletikontrolörile Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmekaardi koos isikut tõendava dokumendiga. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm kiitis Elroni Kuu Kangelaste kampaania sügavamat tagamõte. “Ikka teeb rõõmu, kui ka suhteliselt tähelepandamatu eluala inimesi tunnustatakse,” nentis Kaul Nurm. “Kindlasti pole talunik poliitiku või meelelahutaja mastaabis silmatorkav tegelane, kuigi katab oma higi ja vaevaga eelmainitute söögilaua.”

Veebruaris olid kuu kangelasteks õpetajad, märtsis kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, aprillis meditsiinitöötajad, mais Teeme Ära talgulised, juunis päästeameti töötajad ja vabatahtlikud päästjad, juulis Lasterikaste Perede liikmed, augustis Politsei- ja Piirivalveameti töötajad ning abipolitseinikud, septembris lastelastega koos reisivad vanavanemad ja oktoobris kaitseväelased ning ajateenijad.

Riigimetsa istutati tänavu 19,3 miljonit puud

Koos oktoobris lõppenud sügisese metsaistutusega pani RMK sellel aastal riigimetsa kasvama 19,3 miljonit puud. Seda on 800 000 võrra rohkem kui eelmisel aastal.

Põhiline metsauuendus toimub kevadkuudel, ent juba neljandat aastat istutab RMK kuuski ka septembris ja oktoobris. “Istutusperioodi pikendamine võimaldab meil tööd paremini korraldada ning istutajatele ka sügisel tööd anda,” sõnas RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. “Varasematel sügistel istutatud puud on ilusti kasvama läinud. Tänaseks nelja-aastane kuusk on keskmiselt 80 cm kõrge ja tema kasvutingimuste parandamiseks on metsamehed selle ümbrust juba kolmel korral rohust ja võsast puhastanud, et pisike puu saaks piisavalt valgust ja toitu.”

Sel sügisel istutas RMK oma hoole all olevasse metsa 800 000 kuuske, põhiliselt Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kevadel pandi maha kokku 18,5 miljonit puud.Maakondadest istutati sel aastal kõige rohkem Ida-Virumaale – 3,7 miljonit.

Kokku uuendab RMK tänavu metsa enam kui 10 000 hektaril, millest viiendik jäetakse looduslikule uuendusele. Seal suudab loodus raiesmiku ise sobivaima puuliigiga uuendada – enamasti hakkavad alal kasvama kaasikud, haavikud ja sanglepikud. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.

Vaata metsas tehtavate tööde ning neid tegevate inimeste kohta täpsemalt metsa eluringi kirjeldavalt veebilehelt.

Milano EXPO-l toimus Eesti toidu päev

Milano EXPO-l toimus Eesti toidu päev “Best of Est Food, Rye and friends”, kus tutvustati autentset Eesti toitu.

“Kuna EXPO saab selleks korraks läbi, on see viimane võimalus sellel unikaalsel toidule pühendatud EXPO-l Eesti paviljonis veel autentset Eesti toitu esitleda. Räägime Eesti toidust ning kõigile külastajatele pakutakse Eesti maitseid iseloomustavaid rukkileiba ja suitsusauna sinki, kilu ja räime ning mõndagi muud,” ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Loodame, et Eesti ekspositsioon on aidanud teadvustada Eesti olemasolu ja meie toidutraditsioone nii itaallastele kui ka teistele Eesti paviljoni külastanutele.”

Maaeluministeeriumi esindajad esinesid Eesti toidu päeva raames ettekandega Eesti toidust ning päeva jooksul toimusid külastajatele ja meediale Eesti toidutooteid tutvustavad esitlused, kus peatähelepanu oli suunatud rukki-, kala- ja lihatoodete tutvustamisele.

EXPO 2015 raames on toimunud mitmeid erinevaid Eesti toiduga seotud üritusi. 3.-5. augustini tähistati Eesti paviljonis rukkipäevi, EXPO-ülesel leivapäeval küpsetas presidendi peakokk rukkileiba nii Eesti kui teiste riikide hallides, Eesti taasiseseisvumispäeva puhul tutvustati Eesti aeglaselt lihaküpsetamise ja saunas suitsutamise traditsioone ning 10. septembril väikeõllesid ja kangeid alkoholitooteid.

Eesti toidu päeva Eesti paviljonis korraldab Maaeluministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Kuus kuud kestnud EXPO 2015 Milanos on pühendatud toidule moto all “Toita maailm. Energia eluks”. Tänaseks on Milano EXPO-l Eesti paviljoni külastanud üle 3 miljoni inimese.

VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda allkirjastas käskkirja, millega kinnitas eriti ohtlike loomataudide, sh sigade Aafrika katku tõrjumise käigus hukatud loomade võimalike matmispaikade nimekirja.

“Oleme tänaseks koostöös kohalike omavalitsustega ja keskkonnaspetsialistidega saavutanud kokkuleppe 24 võimaliku matmispaiga osas kokku kaheksas maakonnas. Keskkonnaamet on hinnanud need keskkonna seisukohalt sobivaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Praeguse teadmise põhjal ei ole hukatud loomade matmine keskkonnakaitselistel põhjustel võimalik kolmes maakonnas Ida- ja Lääne-Virumaal ja Raplamaal. Loomataudi puhkemisel nendes piirkondades tuleb vajadusel kasutada naabermaakonnas asuvat matmispaika”.

Kinnitatud nimekiri ei ole lõplik. Olev Kalda sõnul on võimalike matmispaikade valikul esmatähtis keskkonnaohutus. “Siiski rõhutan, et matmine on hädaabinõu, mida tuleb kasutada alles siis, kui loomsete jäätmete käitlemise tehasel puudub võimekus hukatud loomade kahjutustamiseks mõistliku aja jooksul,” lisas Kalda. Loe edasi: VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Tules hävib keskmiselt kaks kodu päevas

Tänavu on tulekahjudes oma elu jätnud juba 36 inimest, seda on kahe inimese võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Peamine tulekahjude põhjus on jätkuvalt hooletus. Sel aastal ligi pooled hukkusid just hooletu suitsetamise tagajärjel alguse saanud tulekahjudes. Keskmiselt hävib tules iga päev kaks kodu.

Põleng Pärnus Kuninga tänaval Foto Urmas Saard — Põleng Pärnus Kuninga tänaval. Foto: Urmas Saard

Suur hulk inimesi elab oma igapäevaelu tuleohuriskiga. Näeme, et küttekolded ja elektriseadmed ei ole korras, inimesed kasutavad hooletult lahtist tuld ja mis peamine – jätkuvalt puuduvad majapidamistest töökorras suitsuandurid. Kahjuks tõdeb inimene, või halvimal juhul tema lähedased, et elupaik on tuleohtlik alles siis, kui päästjad tema kodu kustutavad.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul püüab Päästeamet olla inimeste jaoks olemas juba varem, kui tulekahju kustutamist vajab. „Meie eesmärk on aidata inimestel läbi erinevate teenuste tuleõnnetusi ära hoida, sest kui päästeauto juba välja sõidab, on õnnetus sündinud. Ka meie päästjad panustavad sellesse, et tuleõnnetusi vähendada ja püüavad elanike nõustamisega tuleohuriski vähendada . Päästeamet igale poole kahjuks ise ei jõua, selleks on väga oluline igaühe panus,“ lisas ta.

Loe edasi: Tules hävib keskmiselt kaks kodu päevas

Põlvamaal toimus esimene palvushommikusöök

Lõikustänupüha järgsel hommikul kogunesid hotellis Pesa maakonna erinevate eluvaldkondade esindajad, kes omavahel vesteldes mõtteid said vahetada. Hommiku teemaks oli “Kodu.Pagulus.Võõrsil” ning ettekandega esines eesti kirjanduse ja kultuuriloo professor Rein Veidemann.

“Tänamine on eesõigus, meeleseisund ja elulaad, mis näitab inimese avatust ja julgust tänu laiali jagada” rääkis Kanepi Jaani koguduse õpetaja, abipraost Margit Lail avatervituses tänamise olulisusest meie elus ning juhatas algus- ja söögipalvega hommiku sisse.

Maavanem Ulla Preeden omalt poolt ütles, et palvushommikusööki on plaanis hakata korraldama kord aastas ning tõi selle peamise eesmärgina välja lähendada erinevate elualade inimesi, kes saaksid oma päeva teistsuguse hingamisega alustada ning seejuures omavahel mõtteid vahetada.

Professor Veidemanni ettekanne keskendus pagulastemaatikale seoses eesti kultuurilooga. Keskseks terminiks oli sõna “kodu”, mis on justkui eestlaste südamesõna. Vaatluse all oli näiteks “Tõde ja õigus” kui eestlaste eksistentsiaalne kodu-romaan. Tähelepanu juhiti ka Oskar Lutsu “Kevade” lõpudialoogile Arno ja Teele vahel, kust kangastub “kodu kui kuldne minevik”. Veidemann nimetas ajaloost eesti kultuurinimesi, kes tegutsesid või olid sunnitud oma loominguga tegelema välismaal ning milline mõju võõrsil olemine nendele jättis. Veidemann lahkas põgusalt ka paguluse mõistet, mis oma olemuselt peaks olema ajutine seisund, aga selle pikaajaline kestmajäämine võib tähendada inimese enda olemuse muutumist.

Maakonna ja Eestimaa eest laususid tänu- ja eestpalved erinevate koguduste vaimulikud ning piiskop Joel Luhamets lausus õnnistussõnad.

Muusikaliste vahepalade eest hoolitses Elsa Nagel.

Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160-s riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Palvushommikusöögi eesmärk on pakkuda arvamusliidritele kohtumisvõimalust heade mõtete jagamiseks ning omavaheliseks vestluseks, et ühendada inimesi ja valdkondi, mida keegi esindab.

Vali Eesti Inimeste Puu 2015!

Kuni 1. novembrini on igaühel võimalik hääletada internetis Eesti Inimeste Puu 2015 poolt.

Oma hääle saab anda siin: http://arboristidekoda.ee/inimestepuu/haaletus/

Igal inimesel on 1 hääl. Enda hääle kasutamise õigust on keelatud edasi anda. Hääletusperiood lõppeb 01.11.15 kell 00:30.

Vali oma lemmik nende puud seast:

Enim hääli kogunud puu esindab Eestit Euroopa Aasta Puu 2016 konkursil.

Noortebändi eksperdivoor murrab muusikamüüte ja annab finalistidele viimase lihvi

10. oktoobril toimub Erinevate Tubade Klubis esmakordselt Noortebänd 2015 eksperdivoor, mis on uus avalik vahevoor konkursi viiele finalistile ning nii bändide kui ka muusikasõprade silmaringi laiendamiseks.

Eksperdivoorus saab näha ja kuulda tänavusi Noortebänd 2015 finaliste, kelleks on Abandoned Elysium, Voice of Voices, Von Dorpat, Ol’ Mill ja Lights on the Ceiling.

Eksperdivooru eesmärgiks on finalistide ettevalmistamine 24. oktoobril Kultuurikatlas toimuvaks finaaliks ning seetõttu on bände nõustama kaasatud muusikainimestest koosnev paneel: Mart Normet (ERR), Erik Morna (Raadio 2), Taavi Paomets (Muusikaprodutsent, Avoid Dave), Dace Vofa (I Love You Recordsi eestvedaja), Magnus Andre (Talbot) ja Mihkel Kübar (Intsikurmu festivali peakorraldaja).

Kõik finaali pääsenud bändid esitavad oma finaalkontserdi kava, mille põhjal annavad panelistid tagasisidet ja nõuandeid, mida bändid saavad rakendada oma esituse lihvimiseks finaalkontserdil. Lisaks murravad panelistid bändide etteastete vahel enim levinud muusikamüüte – “Hea muusika jõuab ise kuulajateni”, “Muusik olemine ei ole elukutse, vaid hobi” jne.

Üritusele on oodatud kõik huvilised, piletimüük toimub kohapeal ning pileteid (hind 6 €) müüakse piiratud koguses. Õhtut modereerib Helle Rudi (R2). Algus kell 18.00.

Jahimehed said metsas leviva seakatku tõrjumiseks külmikud

Taudistunud jahipiirkondadesse jõudsid esimesed kaheksa Veterinaar- ja Toiduameti poolt tellitud spetsiaalset külmkambrit seakatku tõrjumiseks kütitud metssigade rümpade hoiustamiseks.

Kõik seakatku riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ning nende metssigade liha kuni analüüsitulemuste saabumiseni kasutada ei tohi.

“Kuigi suurel osal jahiseltsidest on omal külmkambrid olemas, on seakatku tõrjumiseks suurendatud küttimislimiitide täitmisel tekkinud vajadus täiendavate liha hoiustamisvõimaluste loomiseks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Külmikute puudumine on seni olnud jahimeeste jaoks oluline kitsaskoht.”

Külmkambrid läksid maksma 48 060 eurot, mis sisaldab nii külmikuid kui ka nende transpordi- ja paigalduskulusid. Kuna tegemist on olulise ennetava meetmega sigade Aafrika katku tõrjumisel metssigade populatsioonis, hüvitab Euroopa Komisjon külmkambrite soetamiseks tehtud kulutused Veterinaar- ja Toiduametile kuni 75% ulatuses.

Esimese kaheksa külmkambri asukohad pakkus välja Eesti Jahimeeste Selts koostöös kohalike jahiseltsidega. Veterinaar- ja Toiduametil on lähiajal plaanis välja kuulutada hange täiendava 20 külmkambri ostmiseks.

Miks mitte heisata eesti naiste vilgaste näppude vahel õmmeldud sinimustvalget

Tartus Vilde kohviku jahisaalis toimunud EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste assotsiatsiooni) Tartu klubi koosolekul kiitsid ettevõtlikud naised üksmeelselt heaks ettevõtlusminister Liisa Oviiri ettepaneku heisata 8. oktoobril sinimustvalged lipud.

“Ettevõtlike naistena oleme kokku puutunud dilemmaga, kuidas ühendada harmooniline pereelu ning riskirohke ettevõtlus,” on EENA ühine seisukoht. “Seda enam on tervitatav naiste julgus ja soov võtta ette uusi tegemisi ja vastutust nii ettevõtluses kui ka kogukondlikult. Oli ju esimese sinimustvalge lipu valmistajagi naine – Põltsamaa käsitööõpetaja Emilie Beermann.”

Eesti lipu 130. sünnipäeva auks avati eelmisel aastal Põltsamaal Emilie Beermanni lipuväljak. Põltsamaal asuva majutusasutuse Carl Schmidti majas on üks tubadest nimetatud Emilie Beermanni auks Emilieks ning hotellis on võimalik külalistel tutvuda ka Eesti lipu ajalooga. Carl Schmidti maja perenaine Ülle Saksniit kuulub EENA Tartu klubisse.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni liikmed on uhked nii Emlie kui ka kõigi teiste ettevõtlike eestlaste, eriti ettevõtlike naiste üle ning heiskavad oma kodudes kindlasti 8. oktoobril Eesti lipu sooviga toetada loovat, uuenduslikku, riskijulget ja saavutustele orieneeritud eluhoiakut, rõhutas EENA.

Ajalooline järjepidevus on seegi, et praegu ühe suurima liputootjana tuntud ettevõttes Tameo töötab samuti EENA Tartu klubi liige Sirje Peiker.

„Meie valmistatud lipud on jõudnud nii Kesk-Pamiiri ülikooli mäetippu kui ka Mount Everestile,” sõnas Sirje Peiker. “Ka suurim iga päev lehviv Eesti lipp Otepääl on meie valmistatud. Oma toodetega oleme toetanud “Teeme Ära” kampaaniat, TÜ Kliinikumi Lastefondi, tantsukooli “Shate” ja alates 1995. a rahvusvahelist võimlemisturniiri ”Miss Valentine“, tundes rõõmu ettevõtlusminister Liisa Oviiri algatuse üle.”

EENA liikmed Ülle Saksniit, Riina Piigli ja Lilian Saage

HITSA digiõppepäev veebis: Miks küsib Google minu telefoninumbrit?

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) korraldab 14. oktoobril Täiskasvanud Õppija Nädala raames digiõppe päeva veebiseminari “Miks küsib Google minu telefoninumbrit?”. Seminaris jagab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas näpunäiteid, kuidas ohutult nutiseadmetes ja internetis tegutseda.

Tegu on veebipõhise seminariga, mille netilink avatakse 14. oktoobril vahetult enne algust veebilehel http://innovatsioonikeskus.ee/et/miks-google-kusib-minu-telefoninumbrit.

Riigi Infosüsteemi Ameti tehtud uuring nutiseadmete kasutajate turvateadlikkusest näitab, et ca 40% tahvlite ja nuhvlite kasutajatest on digiturvalisuse suhtes ükskõiksed.

“Digiõppepäevaga tahame parandada täiskasvanute teadlikkust ja oskusi digiturvalisuse tagamisel, jagame infot ja näpunäiteid selleks, et me saaksime iseennast ja oma lähedasi interneti ja nutiseadmetega seonduvate ohtude eest kaitsta,” ütles digiõppepäeva korraldaja, HITSA projektijuht Marit Dremljuga-Telk.

Digiturvalisuse veebiseminar toimub kolmapäeval, 14. oktoobril kella 15-16ni. Osalejad on oodatud kõikjalt Eestist. Seminaris jagab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas praktilisi nippe, mida igaüks saab enda kasuks tööle panna. Miks logib tark kasutaja Facebookist pärast kasutamist välja, mida saab ennetavalt ise teha selleks, et oma kaotatud telefon tagasi saada, miks küsib Google telefoninumbrit – nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse digiõppe päeva veebiseminaris. Lisaks saavad kõik huvilised proovile panna argielu puudutavad teadmised digiturvalisusest värskelt valminud rakenduse abil.

Oma osalusest digiõppe päeva veebiseminaril palume ka eelnevalt teada anda, registreerimine on avatud siin: http://bit.ly/1FRo8gs!

Digiõppe päeva (varasemalt e-õppe päeva) korraldab HITSA alates 2003. aastast eesmärgiga populariseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalusi õppimisel ja õpetamisel igas vanuses huvilistele. Seda kõike selleks, et teadvustada ühiskonda tehnoloogilistest võimalustest meie ümber ja ärgitada kaasa mõtlema. 2015. aastal on digiõppe päev liitunud ka üleeuroopalise Code Week nädalaga, mis toimub 10.-18. oktoobrini ning kuhu on registreeritud juba ligi 40 sündmust üle Eesti.

TTIP-vastane kampaania kogus üle 3 miljoni allkirja

Euroopa kodanikualgatus TTIP ehk Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse vastu kogus Euroopass 3 263 920 allkirja. Allkirjad anti sümboolselt üle täna, 7. oktoobril Brüsselis. Eestist koguti 2895 allkirja.

Täna ennelõunal andis sõltumatult organiseeritud Euroopa kodanikualgatus “Stop TTIP” Euroopa Komisjonile Brüsseli peakontoris sümboolselt üle rohkem kui 3,2 miljonit allkirja.

““Stop TTIP” kogus rohkem allkirju kui ükski teine Euroopa kodanikualgatus seni — me nõuame, et Euroopa Komisjon pööraks CETA- ja TTIP-vastastele häältele kohast tähelepanu. Me soovime, et TTIP läbirääkimised peatataks ja et CETA kaubanduslepet ei ratifitseeritaks,” ütles Michael Efler, sõltumatu kodanikualgatuse juhtkomitee liige.

“Kõigest ühe aastaga koondasime kolm korda rohkem inimesi, kui oli Euroopa kodanikualgatuse jaoks Euroopa Liidu reeglite järgi vaja,” lisas Susan George kodanikualgatuse juhtkomiteest. “Me ületasime ka nõutud seitsme Euroopa riigi kvoorumi ja saime vajaliku hulga allkirju kokku 23 liikmesriigis. “Stop TTIP” kodanikualgatust toetab üle 500 organisatsiooni üle kogu Euroopa Liidu. Algatuse edukus näitab, kui suureks on paisunud vastuseis TTIP ja CETA suhtes Euroopas. Kui lubadustes muuta läbirääkimised läbipaistvamaks ja kaasata rohkem kodanikuorganisatsioone on kübekegi tõtt, siis peavad ELi asutused korraldama küsimuste arutamiseks Euroopa Parlamendis eriistungi ja Euroopa Komisjon peab võtma ette samme lepingute peatamiseks.”

Brüsselisse kogunenud “Stop TTIP” kodanikualgatuse aktivistid asetasid kilode kaupa kogutud allkirju hiiglaslikule kaalule — täpselt niipalju, et kodanike hääled kaaluksid üles rahvusvaheliste suurettevõtete huvid, mida väljendasid vastanduvale kaalukausile asetatud liivakotid. Aktsioon toimus sildi all “Let’s TTIP the scales” (tõlkes umbes “TT(IP)aome kaalud kinni”).

Kodanike endi organiseeritud “Stop TTIP” algatus kutsub üles Euroopa Liidu asutusi ja liikmesriike peatama Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vabakaubandusleppe (TTIP) läbirääkimised ja mitte ratifitseerima Euroopa Liidu ja Kanada vahelist vabakaubanduslepet (CETA). Algatus käivitati kodanike poolt täpselt aasta eest (7. oktoobril 2014), mil Euroopa Komison teatas, et lükkab tagasi taotluse ametlikuks Euroopa kodanikualgatuseks. Euroopa Komisjoni seisukohalt ei või Euroopa kodanikualgatus olla negatiivses sõnastuses ega suunatud käimasolevate lepinguläbirääkimiste vastu. “Stop TTIP” on Euroopa Komisjoni nimetatud otsuse vaidlustanud Euroopa Liidu kohtus.

Eestis koguti kodanikualgatusele 2895 allkirja, mis on 64% nõutud kvoorumist. Kvoorum jäi ületamata ka Lätis (17%), Leedus (38%), Maltal (25%) ja Küprosel (36%), kuid vanadest ELi riikidest nt Saksamaal ületati kvoorum 20kordselt (2177%), Austrias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Hollandis samuti 5-10-kordselt.

Eestis koordineerib kampaaniat Eesti Roheline Liikumine.

Avatud on KÜSKi arenguhüppe taotlusvoor

Kodanikuühiskonna Sihtkapital avab juba kolmandat korda arenguhüppe taotlusvooru, kuhu ootab vabaühendustelt 2. veebruariks 2016 selliseid projekte, mis keskenduvad organisatsiooni tegevusvõimekuse suurendamisele, et saavutada ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel oluline arenguhüpe.

Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti saab teostada ajavahemikul 1. mai 2016-31. mai 2017. Et oleks võimalik hinnata projekti tulemusi, eeldatakse, et projekt kestab vähemalt 8 kuud. Kokku on voorus jagada 300 000 eurot.

Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse põhjalik analüüs lähtuvalt oma arenguvajadustest. See peab olema organisatsiooni terviklikult käsitlev ning tulevikku vaatav. Projektiga võib arendada nii ühte kui ka mitut tegevusvõimekust, kuid fookus(t)e valimine peab olema selgelt, analüüsist lähtuvalt põhjendatud.

Taotlema on oodatud nii piirkondlikult, üleriigiliselt kui ka rahvusvaheliselt tegutsevad vabaühendused. Projektide esitamise tähtaeg on 2. veebruar 2016 kell 15.

Kõik vajalik teave taotlemise tingimuste ja infopäevade kohta on leitav siit: http://kysk.ee/taotlusvoorud/ah16

Skype’i ja IT Akadeemia stipendiaadid on selgunud

Skype ja Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) andsid IT Akadeemia programmi raames välja kaheksa magistristipendiumit kogusummas 52 000. Skype’i ja IT Akadeemia magistristipendium toetab silmapaistavate informaatika ja infotehnoloogia magistrantide õpinguid.

Sel aastal pälvisid stipendiumi viis Tartu ülikooli informaatika magistriõppekava tudengit: Anastasia Bolotnikova, Annabell Kuldmaa, Jaanus Jaggo, Janno Siim, Sander Siim. Samuti määrati stipendium kahele Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide õppekava magistrandile: Andrei Mihnevitšile ning Emmanuel Ovie Osimiryile ja ühele küberkaitse magistriõppekava üliõpilasele Eve Naomi Hunterile.

Ühe stipendiumi suurus on 2015./16. õppeaastal 6500 eurot ja see on ette nähtud eesoleva õppeaasta kulude katmiseks. Rohkem infot magistristipendiumi kohta saab HITSA kodulehelt.

Eesti IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA). HITSA eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

Seoses intensiivsema küttimisperioodi algusega hakkas veterinaar- ja toidulaboratoorium alates 4. oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse, hakkas veterinaar- ja toiduamet võtma maakondades kokkulepitud kellaaegadel vastu kütitud metssigade proove ka laupäeviti. Algaval jahihooajal tuleb seakatku tõrjumiseks metsas küttida vähemalt 29 600 metssiga

“Intensiivsema küttimise ajaks oleme pikendanud nii maakondlike veterinaarkeskuste kui ka laboratooriumi tööaega nädalavahetustel, et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse ja saaksid võimalikult kiiresti analüüsitud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Veterinaar- ja toiduamet tunnustab jahimeeste poolt seni tehtud tööd. Oleme pidevas koostöös Eestis Jahimeeste Seltsiga kaardistanud kitsaskohti, mis metsas leviva seakatku tõrjumist ja metssigade arvukuse piiramist takistavad.”

VTL hakkas alates 4. oktoobrist analüüsima sigade Aafrika katku proove lisaks tööpäevadele ka pühapäeviti.

“Oleme laborivõimekust aktiivsema küttimise ajaks tõstnud, pikendades tööaega ning tellitud lisaseadmete kohalejõudmisel tõuseb see lähinädalatel veelgi,” ütles veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktor Olev Peetsu. “Selleks, et labor jõuaks pühapäeval proovid ära uurida, peavad need jõudma laborisse hiljemalt pühapäeva hommikul kell 10.”

Proovide vastuvõtmise ja laborisse toimetamise korraldavad maakondlikud veterinaarkeskused (lahtiolekuaegasid vaata siit). Kellaaegadest tuleb kinni pidada. Veterinaar- ja toidulaboratooriumi Tartu labor võtab proove vastu ööpäev ringi ning jahimeestel on võimalik proove ka ise laboratooriumisse viia. Prooviga peab olema kaasas kaaskiri.

Loe edasi: VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

Nädalavahetusel loendati üle 100 000 linnu

Linnuvaatlus Mehikoormas. Foto: Arne Ader/www.loodusemees.ee

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch2015 oli pühapäeva pärastlõunaks laekunud andmetel Eestis kokku loetud üle 100 000 linnu vähemalt 136 liigist.

Vaatamata väga kaunile ja soojale sügisilmale on see tulemus võrreldes varasemate aastatega keskmine. Ilmselt ongi põhjuseks väga soe ilm, mis ei sunni linde massiliselt liikvele. Eesti ühes paremas lindude rände jälgimise kohas Põõsaspea neemel oli vaatlejate sõnul laupäeval lindudel siiski korralik rändepäev ja seda oli seal jälgimas ka kümneid linnuhuvilisi nii Eestist kui ka välismaalt. Seal nähti kokku ligi sada liiki linde. Palju vaatlejaid käis nädalavahetusel ka Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus kõige
silmatorkavam oli sookiurude massränne.

Esialgse kiirkokkuvõtte andmetel olid linnuvaatluspäevade kõige arvukamateks liikideks valgepõsk-lagle, metsvint, haned, põhjavint ja aul. Kõige sagedamini nähtud liikideks olid rasvatihane, hallvares, pasknäär, harakas, hakk ja ronk. Selles nimekirjas on üllatav hakk, kes varem pole esiviisikusse mahtunud. Huvitavamateks liikideks olid näiteks valge-toonekurg, lepalind, rukkirääk, randkiur, keltsalind, hangelind, lõunatirk, alk, merirüdi. Liikvel on veel ka suitsupääsukesi ning palju
kuldnokki, linavästrikke, rästaid, kiivitajaid jt.

Nädalavahetusel tehtud linnuvaatluse tulemusi oodatakse 8. oktoobrini. Neid saab edastada online-vaatluvormi abil Eesti Onritoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee või postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu.

Riho Kinks

Küsitlus: Kas sulle meeldib projekte kirjutada?

Kutsume kõiki lugejaid vastama küsitlusele, mille leiab Külauudiste esilehe paremast servast.

Kommentaarid selle teema kohta on oodatud selle postituse alla.

KÜSK pakub vabaühenduste arendamiseks 300 000 eurot

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kuulutab välja vabaühenduste arenguhüppe taotlusvooru, mille eesmärgiks on panna Eesti vabaühendusi mõtlema rohkem oma organisatsiooni arendamise peale, juhendada neid arengu planeerimisel ja pakkuda rahalist toetust selle teostamiseks.

Arenguhüppe taotlusvoor on omapärane, kuna lubab vabaühendustel ise öelda, millist kitsaskohta nad oma organisatsioonis toetuse abil parandama soovivad hakata. Seetõttu on see olnud eelneval kahel aastal väga populaarne ja soojalt vastu võetud toetusmeede nii üleriiklikult kui ka piirkondlikult tegutsevate kodanikuühenduste seas ja on kahe aastaga aidanud ligi 100 vabaühendusel oluliselt tugevamaks muutuda.

Varasematel aastatel on arenguhüppe toetusega oma organisatsiooni märgatavalt arendanud näiteks MTÜ Eesti Pagulasabi, mis suudab senisest paremini humanitaarabi pakkuda, MTÜ Noored Kooli, mis on toetuse abil toonud Eesti haridusmaastikule hulgaliselt uusi õpetamismeetodeid ning MTÜ Toila merepääste, mis on KÜSKi toetuse abil Põhja-Eesti merepääste võimekust oluliselt suurendanud.

Rahalisi arengutoetusi pakub KÜSK kokku 300 000 euro eest ning lisaks sellele viib Eestimaa eri paigus läbi ka info- ja koolituspäevi organisatsiooni arendamise teemadel. Rohkem infot: www.kysk.ee

Eestist võistleb automudelismi maailmameistrivõistlustel neli sõitjat

Teisest kümnenda oktoobrini toimub Tšehhi Vabariigi pealinnas Prahas ISRA 2015 MM juhtrajasõidus.

Sindi automudelismi ringrajal Foto Urmas Saard — Sindi automudelismi ringrajal. Foto: Urmas Saard

Võisteldakse 4 klassis: PR-24 (meeskonnasõit, 2 võistlejat meeskonnas); F1-32; ES-32 ja ES-24. Eestist osaleb sel aastal 4 võistlejat: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust ja Pärnu maakonnast Andy Aron Sindist ning Karmen Mets Jõõprest. PR-24 meeskondadena sõidavad Kaiar ja Margus ning Andy ja Karmen. „Teele asume pühapäeval peale lõunat, et saaksime mõne päeva uuel rajal enne võistlusi trenni teha,“ rääkis Johannes Mets, Sindi automudelismi keskuse juhataja.

Võistlusi saab jälgida ka internetti logides. Valides ISRA 2015 ja sealt alla kerides klikkida lõppu paremal pool servas Live ning avanevadki veebikaamerad. Otselink: http://isra2015.com/webcam

Urmas Saard

Piltuudis: Laulev revolutsioon kui Euroopa liitja

Auhinnasaajad Vytautas Landsbergis, Dainis Ivans ja Trivimi Vellistele koos võõrustajate ja diplomaatidega Münsteri raekoja 17 sajandi kuulsas rahusaalis, kus kunagi lõpetati 30-aastane sõda Foto erakogust — Auhinnasaajad Vytautas Landsbergis, Dainis Ivans ja Trivimi Vellistele koos võõrustajate ja diplomaatidega Münsteri raekoja 17. sajandi kuulsas rahusaalis, kus kunagi lõpetati 30-aastane sõda. Foto: erakogust

Krahv Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi lootis 1923. aastal Pan-Euroopa liikumist asutades hoida ära maailmasõja kordumist – esialgu ebaõnnestunult. Ent pärast Teis maailmasõda sündis sellest vaimsest ja poliitilisest algatusest viimaks Euroopa Liit.

Pan-Euroopa liikumise Münsteri osakond Saksamaal määrab iga paari aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali väljapaistvate teenete eest Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavu 2. septembril anti medal Münsteris Balti riikide laulva revolutsiooni esindajaile Vytautas Landsbergisele Leedust, Dainis Ivansile Lätist ja Trivimi Vellistele Eestist.

Euroopa Parlamendi asepresident ja Saksamaa Euroopa-Uniooni president Rainer Wieland rõhutas oma kõnes: rahumeelne ja veretu laulev revolutsioon aitas oluliselt kaasa Berliini müüri langemisele, Ida- ja Lääne-Euroopa taasühinemisele.

Eestis oli laulva revolutsiooni üheks algatajaks muinsuskaitseliikumine, sellele järgnesid rahvarindeliikumine, kodanike komiteede liikumine jmt.

Loe edasi: Piltuudis: Laulev revolutsioon kui Euroopa liitja

Trivimi Velliste kõne Coudenhove Kalergi medali vastuvõtmisel Münsteris

Täna õhtuks oli kutsutud Saksamaale Euroopa-Uniooni Münsteri osakonna poolt määratud Coudenhove-Kalergi medalit vastu võtma Vytautas Landsbergis Leedust, Dainis Ivans Lätist ja Trivimi Velliste Eestist.

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Euroopa-Uniooni Münsteri osakond Saksamaal määrab iga kahe aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali mõnele eurooplasele, kellel on väljapaistvaid teeneid Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavune auhind määrati Balti riikide laulvale revolutsioonile, mis aitas kaasa Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele veerand sajandit tagasi.

Medali vastuvõtmisel esines Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees kõnega, mis on eestikeelses tõlkes täies mahus allpool ära toodud.

Esmalt tahaksin ma tänada oma lahkeid võõrustajaid võimaluse eest olla täna õhtul siin Münsteris selles auväärses saalis selle auväärse kuulajaskonna ees. Ja muidugi tahan ma tänada nende asjaolude, selle tunnustuse eest, et ma täna olen siia kutsutud. Tahan Eesti nimel tänada, et meid on tähele pandud ja esile tõstetud.

Loe edasi: Trivimi Velliste kõne Coudenhove Kalergi medali vastuvõtmisel Münsteris

Laulvale revolutsioonile Euroopa ühtsuse medal

Tuli Tallinna lauluväljakul Foto Urmas Saard — Tuli Tallinna lauluväljakul. Foto: Urmas Saard

1923. aastal asutas krahv Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi Pan-Euroopa liikumise, et ära hoida Esimese maailmasõja koleduste kordumist. Esialgu tahtis ajalugu teisiti, ent pärast Teist maailmasõda viis areng Euroopa Liidu sünnini.

Euroopa-Uniooni Münsteri osakond Saksamaal määrab iga kahe aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali mõnele eurooplasele, kel on väljapaistvaid teeneid Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavune auhind on määratud Balti riikide laulvale revolutsioonile, mis aitas kaasa Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele veerand sajandit tagasi.

2. septembril on kutsutud Münsterisse medalit vastu võtma Vytautas Landsbergis Leedust, Dainis Ivans Lätist ja Trivimi Velliste Eestist. Laudatio-kõne peab Saksamaa Pan-Euroopa liikumise juht, Euroopa Parlamendi asepresident Rainer Wieland.

Varem on Euroopa ühtsust sümboliseeriv medal antud teiste hulgas Europarlamendi esimesele presidendile Simone Veil´le ja endisele Luksemburgi peaministrile, tänasele Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile.

Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa

Martin Noorkõiv Tartu ülikooli avaaktusel. Foto: TÜ Üliõpilasesindus

Üliõpilaskonna esimees ja Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv pidas täna hommikul Tartu ülikooli avaaktusel haarava tervituskõne. Teemaks ei olnud mitte tore tudengiaeg, vaid hoopis Eesti ühiskonna lõhestumine. Autori loal avaldame kõne täismahus.

Head tudengid, ülikooli töötajad ja juhid, külalised!

Mul on hea meel teid üliõpilaskonna nimel juba teist aastat tervitada.

See on muuseas ka viimane kord kui ma avaaktusel kõnet pean. Mitte, et mulle ei meeldiks neid kõnesid pidada, aga ametiaeg saab lihtsalt otsa. See aga tähendab, et võin julgelt kõik südamelt ära rääkida. Südamel on aga viimase poole aasta jooksul olnud palju. Tunnen, et nüüd on õige hetk see endast välja lasta. Rektor ei pea aga muretsema, ma ei kavatse rääkida ülikoolist. Ma arvan, et ülikool peaks rohkem vaatama endast välja ja suhestuma laiema ühiskonnaga.

Viimane poolaasta on Eestis olnud täidetud laias plaanis ühe ja sama teemaga – pagulased. See teema on meid kiskunud jõuga lahku ning Eesti avalikkusest on saanud lahinguväli. Keegi ei hoia laskemoonaga tagasi ning miski ei paista olevat püha.

Ma olen seda sõda jälginud kõrvalt ning iga päevaga on minus järjest rohkem hakanud süvenema üks veendumus. Üks põhimõtteline arusaam – arutelu ja terve ühiskonna vundament. See on veendumus, et hoolimata meie ümber käivast vihasest sõnasõjast, on enamus eestlasi jätkuvalt normaalsed heatahtlikud inimesed.

See on usk sellesse, et suurem enamus meist tahab lõpuks sama asja.

Loe edasi: Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa