Eesti

Märjamaa raamatukogu sai lisa tänu annetustele

Sel nädalal täitus aasta päevast, mil Märjamaa raamatukogu pani välja annetuskasti, et koguda täiendavat raha trükiste ostmiseks. Tänaseks päevaks on lugejad annetanud kokku 3733 krooni. Annetusi on teinud nii pensionärid kui noored. Osa annetajatest on toetanud raamatute ostmist 100 krooni kaupa, aga samas on ka neid, kes pea igal raamatukogu külastusel mõne väiksema kupüüri kogumiskasti on pannud.

Annetatud summa eest on ostetud raamatuid juba 2013 krooni eest. Enamik neist on topelteksemplarid, mis aitavad lühendada lugejate ooteaega nõutumate raamatute saamiseks.

Kõigile annetatud raha eest soetatud raamatutele on sisekaanele kleepinud märgise lugemisaasta embleemiga ja teksti “Ostetud lugejate rahaliste annetuste eest”.

ETV Jõulutunnel kogub raha hiidlaste abistamiseks

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu sai ETV saate Jõulutunnel toimkonnalt rõõmustava vastuse. Saatejuht Margus Saar teatas koostöökogu tegevuskeskuse juhatajale Reet Kokovkinile, et kuue taotluse hulgast valiti välja hiidlaste palve koguda tänavu jõuluajal raha Hiiumaa haiglale tomograafi ostmiseks. Valik tehti eelkõige seepärast, et insuldihaigete uuringuteks ja raviks hädavajaliku tomograafi soetamine toetab Hiiu saare regionaalset arengut.

Eelmisel aastal surid Hiiumaal pooled insulti haigestunuist, sest patsientide elu sõltub sellest, kui kiiresti jõutakse korraldada transport pealinna tomograafiuuringule. Kriitiline aeg diagnoosimiseks on neli tundi, mis Hiiumaalt pealinna suundudes kulub ainuüksi transpordile. Insulti ja muidki haigusi aitaks kiiresti diagnoosida kompuutertomograafiga tehtav pilt ning seda võimalust on haigla endale soovinud juba viimased paar aastat.

Oktoobri alguses otsustas MTÜ Hiidlaste Koostöökogu haarata õlekõrrest ja saatis ETV saatele “Jõulutunnel” taotluse palvega koguda sel aastal raha Hiiumaa haiglale tomograafi ostmiseks.

Eestis keelekümbleb 4500 last

2010. aasta sügisel liitus keelekümblusprogrammiga neli kooli ja kaks lasteaeda. Liitunute hulgas oli ka üks eestikeelne kool, kes avas vene kodukeelega lastele 1. klassi kümblusklassina, et tagada seeläbi lastel vene keele säilimine. Keelekümblusprogrammi rakendamine ja sellega liitumine on koolidele vabatahtlik.

Koolide hulgast kuuluvad nüüdsest keelekümblejate ridadesse Ehte Humanitaargümnaasium, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Tallinna Kunstigümnaasium. Keelekümbluslasteaedade sekka astusid Sillamäe Jaaniussike ja Kohtla-Järve Väikemees.

Keelekümblusprogrammis osaleb üle 4500 lapse ja enam kui 600 õpetajat. Täpsed andmed sel õppeaastal programmis osalejate arvude kohta selguvad novembris, mil kogutakse traditsioonilist kümblusklasside statistikat.

Keelekümblusprogrammiga on kokku liitunud 34 kooli. Varane keelekümblus toimub lasteaiast põhikooli lõpuni, hiline keelekümblus viiakse läbi 6.–9. klassides.

Sama palju osaleb programmis ka lasteaedu. 17 lasteaiarühma rakendavad osalist keelekümblust ja 37 rühma täielikku keelekümblust. Osalise keelekümblusega rühmades käib enam kui 300 ja täieliku keelekümblusega rühmades üle 700 lapse.

Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes. Keelekümblust rakendatakse Eestis riikliku programmina Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel. Keelekümblusprogrammi ohjab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Metsaomanikku on vaja senisest enam kaasata looduskaitsesse

Äsja lõppenud rahvusvahelisel Natura metsakonverentsil arutati metsaomaniku rolli Natura 2000 võrgustiku kuuluvate alade kaitsel ja majandamisel. Konverentsil leiti ühiselt, et metsaomanikku on vaja senisest enam kaasata looduskaitsesse ehk Natura 2000 alade looduslähedasse majandamisse.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa sõnul on kõige efektiivsem moodus metsaomaniku kaasamiseks läbi esindusorganisatsioonide ehk metsaühistute, mille kaudu liigub metsaomanikele vajalik informatsioon ja abi kõige tõhusamalt.

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu loodi Eestisse Natura 2000 alad, mille eesmärgiks on tagada liigiline mitmekesisus looduses. Eestis on Natura aladel 90 000 ha metsamaad, ent ainult pooled metsaomanikud on esitanud SA Erametsakeskusele taotluse toetuste maksmiseks.

Ruhnus tormab endiselt ja lennuk ei käi

Ruhnu blogi kirjutab, et täna on tuule kiirus stabiilselt 12-16 meetrit sekundis ja otse lõunast. Viskab ka vihma. Laev jääb tulemata ja ega vist lennuk ka ei lenda.

Ilm.ee teatas, et lume- ja lörtsisadu levib üle maa, saartel ja läänerannikul sajab lörtsi ja vihma.Tugevate edela- ja läänetuulte tsoon haarab tsükloni keskmest lõuna poole jäävad alad: Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa. Tuule kiirus ulatub iiliti 18-23 m/s.

Laupäeval puhub lahkunud tsükloni tagalas tugev läänekaarte tuul, päeval saabub Läänemerelt veel üks väike osatsüklon, mis liigub kas üle lõunapiiri või Põhja-Läti. Lörtsi- ja vihmasadu intensiivistub päeval taas. Õhtuks edelatuul nõrgeneb. Öösel on -3…+3, päeval 2…6ºC.

Olge ettevaatlikud – teeolud on halvad kõikjal üle Eesti!

Aasta põllumeheks valiti Tartumaa teraviljakasvataja

Põllumajandus-kaubanduskoda ning Maaleht valisid tänavuseks aasta põllumeheks teraviljakasvataja Madis Ajaotsa (pildil) Tartumaalt Rannu vallast.

„Ajaots on aastatega tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades viie valla maadel igal aastal 7000-8000 tonni teravilja,” põhjendas Maaleht.

Lehe kinnitusel on Ajaotsa rekordsaagiks kaheksa tonni vilja hektarilt ning keskmine saagikus viis tonni hektarilt. Kokku harib mees üle 2000 hektari maad, majandades Pilsu talus ja OÜs Rannu Seeme.

Lisaks sai Ajaots ka rahvapõllumehe tiitli, kuna võitis Maalehe veebihääletuse. Auhinnaks sai ta ajaloolise „Külvaja” kuju vähendatud koopia ning 30 000 krooni koolitustoetuseks.

Maaülikooli innovaatilise põllumehe eripreemia võitis Tanel Bulitko, kes on tõuloomakasvatajate ühistu juhatajana tegelenud heal tasemel tõuaretuse ja tõumullikate müügiga.

Järgmisel aastal lubatakse rohkem jõevähke püüda

Keskkonnaministeeriumil on plaanis üle pika aja, järgmise aasta augustis lubada vähki püüda kõikides maakondades ja jagada seejuures välja tavapärasest tunduvalt rohkem vähipüügilube, kirjutas Eesti Päevaleht.

Ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et kui näiteks tänavu küündis vähipüügi ööpäevade piirarv 2700ni, siis järgmisel aastal peaks see suurenema enam kui kolmandiku võrra ehk 4300ni.

Tuus rääkis, et lõviosa täiendavatest vähipüügilubadest on plaanis välja jagada Saaremaal, mis on Eesti parim vähipüügipiirkond. Kui tänavu oli huvilistel seal kasutada ühtekokku 600 püügiööd, siis peagi laiemale kooskõlastusringile saadetava seaduseelnõu kohaselt tahetakse püügiööde arvu suurendada tuhandeni.

Teistes Eesti maakondades suureneb püügiööde arv keskmiselt saja võrra.

Täna selgub aasta põllumees

Täna toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010″ võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas. Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Vabatahtlikel võimalus sõita Prantsusmaale

Sihtasutus Archimedes ootab huvilisi esitama taotlusi Prantsusmaal Lyonis 29. novembrist 3. detsembrini peetavale Grundtvigi eakate vabatahtliku teenistuse projektide kontaktseminarile „Senior Volunteers: Revitalizing Europe´s Natural Environment Cultural Heritage and History“.

Seminari eesmärk on viia kokku need organisatsioonid, kel soov järgmisel aastal alustada looduse-, keskkonna- või kultuuripärandiga seotud rahvusvahelise koostööga, mis pakuks vanemaealistele (50+) võimalusi vabatahtliku töö kaudu ennast välismaal proovile panna.

Täpsem info seminari kohta siin, huvilistel palutakse endast teada anda e-posti aadressil grundtvig@archimedes.ee kuni 27.oktoobrini.

Euroopa täiskasvanuhariduse programm Grundtvig toetab Eesti asutuste ja Euroopa organisatsioonide koostööprojekte, mille sisuks on vahetada vastastikku eakaid vabatahtlikke. Projektide eesmärgiks on ühelt poolt pakkuda üle 50-aastastele inimestele võimalust vabatahtliku töö kaudu teises riigis ennast proovile panna ja uusi oskusi õppida, teiselt poolt toetada projektis osalevate organisatsioonide koostööd, aidates kaasa ka kohaliku piirkonna arengule ja kodanikuühiskonna tugevdamisele.

Allikas: SA Archimedes, www.archimedes.ee/grundtvig

EÜL otsib toetust õppelaenude hüvitamise jätkamiseks

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) otsib inimesi, kes aitaksid koguda allkirju õppelaenude hüvitamise jätkamiseks. Allkirjade kogumist alustati juuni lõpus ning tänaseks on koos üle 9000 allkirja.

„Allkirjade kogumise kampaania eesmärk on näidata, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda puudutas õppelaenude hüvitamise lõpetamine. Leiame, et õppelaenude hüvitamist tuleb jätkata, kuna lõpetamise otsus tehti kiirustades ning õppelaenu võtnute õiguspärast ootust riivates,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.

Allkirjade kogumine kestab 14. novembrini. Allkirjad antakse Riigikogu juhatusele üle rahvusvahelisel üliõpilaspäeval, 17. novembril.

Huvilised võiksid saata enda kontaktid meiliga. Lisainfot õppelaenude hüvitamise kampaania kohta saab siit.

Allikas: Eesti Üliõpilaskondade Liit, www.eyl.ee

Esita oma idee noorteprojektide konkursile

npnk koomiks — Illustratsioon: www.swedbank.ee

Swedbanki Noortepank NPNK ootab noorteprojektide konkursile “Tähed särama” põnevaid algatusi, et toetada noori nende endi ideede elluviimisel. Projektide vahel läheb veel selle aastanumbri sees jagamisele pool miljonit krooni.

Konkurss on suunatud neile, kellel on noorte elu edendamiseks häid ideid, kuid napib raha nende teostamiseks. „Tähed särama” konkursile oodatakse projekte, mis avardaksid koolinoorte ja tudengite maailma ning aitaksid noorte elu põnevamaks ja sisukamaks muuta teaduse, tööhõive ja praktika, karjääri planeerimise, spordi, meelelahutuse, hea- või tugitegevuse, hobide või mis tahes muu innovaatilise valdkonna kaudu.

Eelistatakse eristuvaid, atraktiivseid ja lennukaid ideid ning kõrgelt hinnatakse igasugust isetegemist. Oodatud on nii uued kui ka töösolevad projektid, mis vajavad toetust. Konkursil võivad osaleda nii juriidilised kui eraisikud. Vanuse alampiiriks on 16 eluaastat, ülempiir puudub. Tähtaeg 14. november.

Juba kümnendat aastat korraldatava konkursi raames on toetatud üle 400 särava idee rohkem kui 9 miljoni krooniga.

Loe tingimuste kohta lähemalt siit.

Allikas: Swedbank Eesti

Maakonnalehed ja Pressinõukogu arutavad Mäos ajakirjanduseetika teemadel

Pressinõukogu (PN) ja Eesti Ajalehtede Liit (EALL) korraldavad täna kohtumise maakonnalehtede juhtidega Järvamaal Mäos, et arutada „Kas me sellist lehtede eneseregulatsiooni tahtsimegi?“ Kohtumise kavas on ülevaated Pressinõukogu töö alustest (PN esimees Sulev Valner), ajakirjanduse eneseregulatsiooni olemusest (EALL tegevjuht Mart Raudsaar) ja Pressinõukogu senise töö kogemustest koos mõnede ilmekate juhtumite analüüsiga (PN liikmed, Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk ja EPL peatoimetaja Lea Larin). Arutatakse kõiki probleeme, mis on tõstatunud seoses viimase aja kaebustega lehtede suhtes ja PN otsustega.

Saaremaal leidub delikatess-seeni

Trühvlite otsimisele spetsialiseerunud Rootsi teadlasel Christina Wedenil õnnestus ajalehe Saarte Hääl teatel Kuressaare külje all Loode tammikus välja kaevata peotäis kallihinnalisi seeni.

Saaremaale tuli Christina Weden eesmärgiga leida siit söödavaid musti trühvleid. Seeneuurija sõnul kasvab musti trühvleid näiteks Gotlandil, kus mullastikutingimused ja kliima on paljuski sarnased Saaremaa oludega.

Kuna trühvlid on pinnases peidus, kasutatakse nende leidmiseks treenitud koeri. Oma trühvlikütid olid kaasas ka Wedenil. Otsingud kandsid ka vilja. Loode tammikust leiti kolme liiki trühvleid. „Me pole küll veel leidnud musta trühvlit, aga kaks neist liikidest on mustale trühvlile väga lähedased,” ütles Christina Weden Saarte Häälele.

Saaremaalt leitud trühvlid on teadlase sõnul söödavad, ehkki mitte nii maitsvad kui mustad trühvlid. „Meile teadaolevalt on see igatahes rekordleid Saaremaalt, nii et seni oleme oma otsingu tulemustega ülirahul,” lisas ta.

Rootsi teadlane Christina Weden leidis Saaremaalt
peotäie delikatess-seeni trühvleid. Foto: Egon Ligi

Algavad üle-eestilised raamatukogupäevad

Homme avatakse Tallinna Ülikooli aulas konverentsiga raamatukogupäevad „Jah lugemisele!“.

Konverentsil teevad ettekande Piia Salundi Sauga raamatukogust, Margus Küppar Eesti digiraamatute keskusest, Jürgen Rooste Eesti Kirjanike Liidu esindajana, Mikä Keränen haridus- ja teadusministeeriumi nimel ning Kaarel Tarand.

Raamatukogupäevad kestavad 30. oktoobrini ja selle aja sisse mahub hulgaliselt üritusi raamatukogudes üle Eesti.

29. oktoobril peetakse Põlva kultuuri- ja huvikeskuses maaraamatukoguhoidjate päev, kus muu hulgas tunnustatakse ka aasta maaraamatukoguhoidjaid.

Rohkem infot: www.eru.ee/joomla/index.php/raamatukogupaevad

Energeetikakonverentsil on kõneks taastuvenergia

Ülehomme, 21. oktoobril toimub Mooste mõisa folgikojas energeetikakonverents „Taastuvenergia arenguplaanid praktikasse!”.

Konverentsi kava on mahukas. Selle esimeses osas, mis kannab pealkirja „Visioon”, teeb Hardo Aasmäe ettekande „Energia ei ole ainult nafta“.   Energiainvasiooni ja kohaliku energeetika võimalusi vaeb Marek Strandberg. Küsimusele „Eesti energeetika – kuhu minna?“ otsib vastuseid Einari Kisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.   

Konverentsi teises osas „Säästlik energiakasutus“ räägitakse Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) tööst ja tulevikuplaanidest, samuti madala energiatarbega hoonete ja passiivmajade arendamisest Eestis.   Tutvustatakse ka bioenergiaküla põhimõtet. Räägitakse savi- ja kiudainete kasutusest ehituses ning looduslikest värvainetest.   

Pärastlõunal jätkub konverents pealkirja all „Koostöö“. Antakse ülevaade biogaasijaamade arendamisest Eestis ning soojuspumpade tulevikust.
 
Konverentsi neljandas osas keskendutakse praktilistele kogemustele taastuvenergeetika ja energiasäästu valdkonnas. Juttu tuleb Eesti esimesest passiivmajast tuulikute kasutuseni kodumajapidamises.  

Konverentsi korraldab Põlva maavalitsus koostöös SAga Archimedes. Ettevõtmist toetavad Kliima- ja Energiaagentuur ning Põlvamaa Europe Directi teabepunkt.

  Lisainfo:  Mikk Mehilane, tel 79 98916, 51 85377; e-post: mikk@polvamaa.ee  

“Omadega mäel” jõuab Võrru

Homme kell 18 avab Eesti Tekstiilikunstnike Liit Võru Linnagaleriis oma aastanäituse. Näitusel osaleb 57 autorit, ühe või mitme tööga – tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui uued ja taasavastatud eksperimentaalsed katsetused. Kõik eksponeeritud tööd on autorite uudislooming – valminud viimase kahe aasta jooksul.

Millistele küsimustele me näitusega vastata püüame? Küsimus „kuidas loodud?“ on kunsti puhul kahtlemata tähtis – endastmõistetav vastus on „tehniliselt professionaalselt!“. Kuid veegil enam huvitas meid näitust kokku kutsudes ja korraldades vastus küsimusele „miks loodud?“. Mis on see miski, mis peab loomingusse kodeeritud saama, milline tunne, elamus, hetk kujundi, värvi ja vormi sisse uuesti sündima? Kui päeva lõpuks leiab kunstnik end loomas, sest teisiti ta ei saa, ongi meil käes suurepärane „Omadega Mäel“ olemine. „Omadega mäel“ näitus.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 12. novembrini.

Aita leida Aasta Keskkonnategu

Kolmapäevani saab esitada kandidaate Aasta Keskkonnateo konkursile. Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnateokese auhindadele saavad kandidaate esitada kõik soovijad ja lubatud on nii teiste kui ka enda kandidatuuri ülesseadmine.

Kandideerimiseks tuleb vastata konkursi ankeedis esitatud küsimustele ning saata see koos konkursitööd tutvustava materjaliga kas e-posti teel aadressile keskkonnategu@envir.ee või posti teel Keskkonnaministeeriumi
aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn. Ankeedi saab alla laadida Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/keskkonnategu.

Aasta parimatele keskkonnategude tegijatele on Keskkonnaministeerium lisaks rahalistele preemiatele välja pannud mitterahalised preemiad. Ka saavad võitjad õiguse kasutada konkursi märki oma keskkonnasõbralike
toodete ja teenuste tähistamiseks ning oma keskkonnasõbraliku tegevuse
reklaamimiseks.

Aasta Keskkonnategija 2010 kategooria laureaatide seast valib Keskkonnaministeerium kandidaadid, kellel on võimalus osaleda 2012. aastal toimuval üle-euroopalisel keskkonnasõbralike ettevõtete konkursil. Konkursi võitjad tehakse teatavaks detsembri alguses.

Mullu pälvis Keskkonnateo auhinna MTÜ JCI GO Koda algatusel teostunud teavituskampaania “Killerkott tapab. Säästa elusid, kasuta riidest kotti”. Samuti tunnustati MTÜd Ökomeedia säästva eluviisi portaali Bioneer asutamise eest ning Emajõe Lodjaseltsi Emajõe märgalasid tutvustavate loodushariduslike lodjaretkede korraldamise eest.

Presidendi kärajate järelmõtteid tuleviku tarbeks

Ülo Vooglaid,
emeriitprofessor

Pärnu kärajatel oli märgata edusamme ja ka seda, mis ehmatas.

Erinevalt eelmistest kärajatest, seekord ühiskonda enam majanduseks ei nimetatud, ja ka inimesi ei käsitletud vahendina, ressursina või varana. Aga samas öeldi täiesti tõsisel kombel, et Eesti kestma jäämise jutud oleks vaja lõpetada, sest peale on kasvamas uus põlvkond, kellele sellised isamaalised aated eriti peale ei lähe…

Kärajatel räägiti palju, aga teemal „Eesti -100“ polnud rääkijatel öelda midagi. Öelda ei olnud esinejatel, korraldajatel ega neil, kes söandasid sõna paluda. Enamik sõnavõtjatest pidas vajalikuks rõhutada, et ta on kärajatel eraisikuna… Eesti elujõud ja selle tegurid jäid kärajatel käsitlemata.

Võib-olla arvas mõni kärajate korraldajatest, et ettevalmistust polegi vaja ja et Mart Laari juttu saab pidada ettekandeks, mille peale hakkab keegi sel teemal improviseerima? Võib olla päris kindel, et kui riigi mudelit ei ole varem valmis mõeldud, kui tegeliku ja vajaliku olukorra (olude ja situatsiooni) kohta on eksperthinnangud kogumata ja korrastamata, siis ei saa avalikud arutlused nii keerukatel teemadel tõhusaks kujuneda. Loe edasi: Presidendi kärajate järelmõtteid tuleviku tarbeks

Hiie sõbra aunime ettepanekuid saab esitada kuu lõpuni

Maavalla koda ootab porikuu lõpuni ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks isikule, kes on paistnud silma hiiesõbralike tegudega.

Hiie sõbra aunimi antakse inimesele, ühendusele või asutusele, kelle tegevuse läbi on käesoleval või eelnevatel aastatel hiis, püha allikas, puu, kivi või mõni teine ajalooline looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

„Võibolla elab teie vallas või külas vanainimene, kes takistas nõukogude ajal maaparandusel ohvrikivi ära vedamast või hiidepuud langetamast. Võibolla teate kodukohas inimest, kes hoiab vana hiiepaika puutumatuna või on selle isegi aiaga ümbritsenud. Ootame teavet kõikidest sellistest inimestest või asutustest, et kõige teenekam neist austavalt Hiie sõbraks kuulutada,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 20.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.

Maavalla koda korraldab Hiie sõbra tunnustamist kolmandat korda koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Hiie sõbrast loe pikemalt siit.

Allikas: Maavalla koda

Järgmisel nädalal selgub aasta põllumees

21. oktoobril toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010” võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Aasta põllumeest peaksid iseloomustama järgmised näitajad:
* põllumajandustootmine on ettevõtte põhitegevus
* tootmine on uuenduslik ja keskkonnahoidlik
* jätkusuutlikuks arenguks kasutatakse sobilikku tehnoloogiat
* toodang on ELi ühisturul konkurentsivõimeline
* maaelu tunnustatud edendaja ja ühistegevuses osaleja

Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Heisakem täna lipud hõimurahvaste auks

Eestimaa soomeugri liikumise aktivistid kutsuvad üles: tegutseme, et hõimupäevast saaks nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riiklik püha. Heiskame selleks juba täna – hõimupäeval – meie kõigi hõimurahvaste auks ja toetuseks lipud.

1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil võeti vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt. Helsingis 2000. aastal toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress võttis vastu resolutsiooni, mille IX punkt ütleb otsesõnu: „Kuulutada oktoobrikuu kolmanda nädala laupäev hõimupäevaks.”

Hõimupäevade traditsioon taastati Eestis Jaak Prozese initsiatiivil 1988. aastal. Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud ligi nädala vältav, Eesti paljudes paikades toimuvate ürituste sari – hõimupäevad –, kuhu lisaks Soome ja Ungari esindajatele on saabunud ka Venemaa soome-ugri rahvaste kultuuritegelased, poliitikud, teadlased, samuti nende folklooriansamblid. 1991. aastast tähistatakse hõimupäevi ka Venemaa soome-ugri rahvaste seas, mõneti ka Soomes ja Ungaris.

Taarka avastaja jõuab homme taas Setumaale

Homme, 16. oktoobril kell 19 toimub Hõimupäevade raames Obinitsa galeriis etendus „Laulukaupmees“, mis käsitleb soome etnomusikoloogi Armas Otto Väisaneni kogumisretki Setomaal, Karjalas ja Mordvas.

Etenduses on kasutatud Väisaneni matkapäevikuid ja tema poolt kogutud pärimusmuusikat elavas esituses. Kasutatakse jaapani no-teatri liikumisi ja võtteid ning suurem osa tekstist esitatakse retsiteerides. Lavastaja ja käsikirja autor: Mia Pätsi

Soome folklorist Armas Otto Väisänen (1890-1969), kelle sünnist täitus tänavu 120 aastat, on üks soome tähelepanuväärsemaid rahvamuusikakogujaid ja uurijaid. 18 ekspeditsiooni vältel salvestas ta ligi 6000 lugu, kogus ka etnograafilisi esemeid ja tegi fotosid. Oma reisimuljed kirjutas üles ekspeditsioonipäevikutesse. Eesti laiemale publikule on Väisänen tuttav teatrietenduse ja filmi “Taarka” kaudu. Väisänen oli setu lauliku Hilana Taarka hea laulumälu avastaja ja avalikkuse ette tooja, tema kutsel viibis Taarka oma kooriga 1921. aastal Helsingis.

Kutselistel kaluritel pole sel aastal Peipsile enam asja

Peipsi kutselised kalurid leppisid täna keskkonnaministeeriumis kokku, et seoses ahvena kvoodi lõppemisega jääb kalapüügikeeld Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel kehtima selle aasta lõpuni. Püügikvootide ületamise vältimiseks suleti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük kõikide kutselise kalapüügivahenditega juba 1. oktoobril.

„Tänasel kohtumisel kaluritega lepiti kokku, et seoses ahvenakvoodi täitumisega ja teiste kalaliikide väikeste kvoodijääkidega tänavu töönduslikku püüki Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel enam ei tehta,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. Väljapüüdmata osa jääb järve alles, mistõttu järgmistel aastal saab püüda selle võrra rohkem kala.

15.-19. novembrini toimuvad järjekordsed läbirääkimised Venemaaga, kus lepitakse kokku järgmise aasta püügikvoodid. „Et kokkulepitud kvoodi ületust ei oleks, on Eesti Vene poole pöördunud, et juurde saada veidi ahvenakvooti ja loodame, et see laheneb positiivselt, sest Vene poolel on püügikvootides kasutamata jääki,“ täpsustas Soome. „Mõlemale poolele kasuliku kvoodivahetuse tegemiseks peab Eesti andma Vene poolele omalt poolt tõenäoliselt järgmise aasta kvootidest midagi ka vastu.“

Tänasest tähistatakse Kiltsis Krusensterni 240. sünniaastapäeva

Kiltsi lossis tähistatakse tänasest pühapäevani kuulsa meresõitja, Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva, mille tippsündmuseks on homme algav rahvusvaheline konverents “Kiltsi mõis ja selle omanikud”. Sinna on teiste seas oodata Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast. Kunstiteaduste kandidaat Ants Hein tutvustab Kiltsi mõisast valminud monograafiat. Edasi arutleb Tõnno Jonuks (PhD) Kiltsi lossi vanuse üle arheoloogia põhjal. Kiltsi lossi seinamaalingutest räägib Heli Tuksam. Erki Tammiksaare (PhD) teema on “Paul Theodor von Krusenstern (1809-1881) ja tema panus Põhja-Jäämere uurimisse“. Malle Salupere räägib ammendamatust arhiivist ja Krusensternide “pusle” uutest fragmentidest.Igor Logishev Odessast annab ülevaate Ferdinand Platon Krusensternist ja tema järeltulijatest.

Pärast konverentsi järgnevad mälestusminutid Väike-Maarja kirikaias, kuhu on maetud Krusensternide perekonnaliikmeid, seejärel külastavad perekonnaliikmed Muuga ja Lasila mõisaid.

Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. aastal. Tema eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadežda ja Neva. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka “Lõunamere atlas”.

„Ma tahaksin elada Aidensfieldis”

Kadri Koreinik,
külaelanik

Nii ütles mu 15-aastane tütar ükskord. Paraku meil, (väike)linnaga nabanööri pidi köidetud uusmaainimestel, napib aega (ja ausalt öeldes vahel ka tahtmist), et luua tihedam side ülejäänud, põlisema külarahvaga. Suhtleme põhiliselt siis, kui vaja on valla(valitsuse)le või infrastruktuuri pakkujale oma seisukohti selgitada. Jõulisemalt või arglikumalt.

Toidukraami toome linnast, pakendid viime linna tagasi. Linn hoiab ja harib me lapsed. Linn pakub leiba ja harvem ka meelelahutust. Naabritega kohtume parimal juhul kord nädalas. Suvel sagedamini, talvem harvem. Mitte igal õhtul nagu Gina ja Oscari pubis, kus kõik (või siiski filmi olulisemad karakterid?) pindi õlle taga kokku saavad.Meie kogukond on kuskil mujal, ilmselt virtuaalväljadel.

Loe edasi: „Ma tahaksin elada Aidensfieldis”