Tänavu kütiti augusti algusest oktoobri lõpuni kestva karujahi hooaja jooksul kokku 57 karu, maksimaalselt lubatud küttimismaht oli 60.
Allikas: gagloodusring.blogspot.com
Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi küttimine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning maksimaalse lubatava küttimismahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet.
Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku 700 ringis.
Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas.
Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 ehk üle poole kõikidest kütitud karudest.
Laupäeval Tartus Eestis Kirjandusmuuseumis toimunud Maavalla koja tunnustamissyndmusel kuulutati tänavuseks Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel, kellel on olulisi teeneid Eesti hiiepaikade kaitsmisel ja uurimisel.
Maavalla 21.11.10223 (2010) Hiie sõber Mari-Ann Remmel
1990. aastate teisel poolel lõpetas tema julge tegutsemine raietööd Rae vallas asuvas Lehmja hiietammikus. Samuti on ta teadlasena andnud suure panuse Kunda, Kautjala Taaritammemäe ning Palukyla Hiiemäe kaitsmisse. Hiie sõber on ka tänuväärselt tegutsenud hiiepärimuse tutvustamisel. Eesti Rahvaluule Arhiivi andmetele tuginedes andis ta 1998. aastal välja seni ainsa yksnes hiiepaikadele pyhendatud raamatu Hiie ase.
Hiie sõber ytles, et Lehmja hiietammikut kaitstes jätkas ta isa, Jaan Remmeli, alustatud tööd. “Jõuan ikka ja jälle oma kodukandi paiakade juurde tagasi. Tegelen praegugi Lehmja pärimustega ning saadud tunnustus on mulle suureks auks ja innustuseks” ytles Mari-Ann Remmel.
Godi KellerTäna, 22. novembril kell 15.00 algab Tartus ümarlaud „Südamega kool“, kus räägitakse sellest, kuidas aidata probleemidesse sattunud noori taas ühiskonda sulanduda ja leida elus oma tee. Ümarlaua on kokku kutsunud Tartu Waldorfgümnaasium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Lihtsam tundub neid lapsi endast eemale tõrjuda selle asemel, et otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut. Ümarlaual räägitakse, kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada ning mida saavad kodu, kool ja ühiskond koos teha, et aidata raskustesse sattunul taas kogukonda sulanduda.
Ümarlaual jagavad oma kogemusi praktikud Eestist ja Norrast. Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog Tõnu Jürjen ja Lõuna Prefektuuri politseileitnant Marina Paddar räägivad probleemidesse sattunud noortest ja nendega kontaktisaamise võimalustest.
Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog Siim Värv ja Euroopas laialt tuntud õpetajate koolitaja ja lapsevanemate koolide käivitaja Godi Keller Oslost räägivad noorte toetamise võimalustest Eesti ja Põhjamaade praktilise kogemuse läbi. Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.
Godi Keller on pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.
Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.
Tõrjeks kulus ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis tänavu saadi Euroopa regionaalarengu fondist. Üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut tõrjeks 1253 hektaril, kuid vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril.
“Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisaval määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu,” ütles projekti koordineeriv keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.
Karuputke tõrje kaks peaeesmärki on vähendada mullas leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Kuna seemned võivad idanemisvõimelisena püsida kuni kaheksa aastat ja üks taim suudab toota kuni 10 000 seemet, siis võib ühe taime viljumine koloonias muuta kasutuks mitme varasema aasta töö.
Tõrjetöödest teavitati üldsust ning tänu maa-ameti kaardirakenduse abil avalikustatud levikuinfole laekus keskkonnaametile hulganisti teateid uute kolooniate asukohtade kohta.
Suurimad tänavu tõrjutud karuputkekolooniad asusid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.
Karuputke tõrjuti tänavu juba kuuendat aastat. Eelmisel aastal kulus 878 hektari tõrjeks umbes neli miljonit krooni. Keskkonnaamet tänab korrektse tõrje tegijaid hea koostöö eest ja hoolivaid kodanikke uute leiuteadete eest.
Rahvakunstiseltsi Leigarid tantsijad tegid oma kunstilise juhi Kalev Järvela loomingu ainetel Eesti esimese rahvatantsufilmi, mis esilinastub 24. novembril kell 17 Tallinnas kinos Kosmos. Film sündis Järvela 50. juubeliks.
„Film “Kust see laps need laulud saanud” on sellest, kuidas üks mees tantse teeb. Ja elust, mis neis tantsudes peegeldub. Kalev Järvela rõhutab alati, et tants pole asi iseeneses, vaid vahend, mille kaudu rääkida ühiskonnas olulistest teemadest,” võtab filmitegemise kokku Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper.
Tema sõnul näeb filmis huvitavat tantsu, argiste liikumiste koreografeerimist ja vahvaid inimesi, saateks hea muusika. „Üks filmi märksõnadest on üksindus. Seal on igapäevast kiirustamist ja üksteise mittemärkamist, samas ka rahulikku olemist, sügavat huvi ja tähelepanu inimeste vastu.”
Ligi kolmveerandtunnise linateose tegemisel osales pea 100 inimest, enamik neist Leigarite ansambli tantsijad.
Filmimine toimus tänavu suvel peamiselt Tallinna tänavatel, hoovides ja majades, juubilari enda eest rangelt salaja. Filmis on kasutatud ka arhiivikaadreid Kalev Järvela loomingu paremikust.
Võru valla pildiarhiivist: vasakul Vannamuudu ansambli juht Helgi Noormets
“Me armastame 11” – just niisuguses kirjapildis oli välja kuulutatud kontsert, mille Võru valla ansambel Vannamuudu korraldas 19. novembril vallamajas. Lahtiseletatult tähendab see, et kontserdiga tähistas populaarne ansambel oma 11. sünnipäeva. Lisatud olgu veel: lauljaid, tegusaid naisi, on Vannamuudus samuti üksteist.
Ansambel esitas läbilõike üheteistkümne tegevusaasta repertuaarist. Kavas oli hulk menukaid meloodiaid, mis publikugi kaasa laulma pani ning tantsupaarid põrandale meelitas. Kontserti juhtis ansambli Vannamuudu asutaja ja selle juht tänaseni Helgi Noormets.
Külas oli Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Elurõõm, mille juht Sigrid Kallion täiendas kontserdi pealkirja: “Me armastame ja aitame üksteist.” Öeldut kinnitas Elurõõmu meeste ja naiste laul Vannamuudu kapelli saatel.
Ansambel Vannamuudu on koos käinud 1999. aasta sügisest. Laulu toetab truult samanimeline kapell. Nimepanekul inspireeris tol ajal üle-eestilise populaarsuse saavutanud ansambel Ummamuudu. Vannamuudu nimega aga tahetakse rõhutada truudust vanadele, ajaproovi läbiteinud lauludele.
Lisaks esinemistele Võrumaal ja mujal Eestis on laulureisid viinud kaugemale – Soome, Rootsi, Saksamaale. Eakate ansamblite arvestuses on Vannamuudu mitmekordne Võrumaa ja Kagu-Eesti vokaalansamblite konkursside laureaat.
Kontsert oli vallamaja kitsukesse saali toonud suure hulga Vannamuudu austajaid ja sõpru. “Armastus väljendub muusikas. Kui inimese suudab laulda ja laulust rõõmu tunda, tähendab see nooruslikkust,” tunnustas lauljaid ja pillimängijaid abivallavanem Aigar Kalk.
Talv oli vastu võetud. Nii algasid tumeda taevaga lumevalged päevad. Metsavälul jäi veel vaiksemaks. Aga ega siis toimetused toimetamata jäänud…
Millega sellel ajal Pintselsabad tegelevad, saab teada, kui lähed soojade soovide ajal ehk 9.-20. detsembrini Pokumaale. Koos Nutsa ja Tutsaga rännatakse All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu. Päeva Pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinge soe tunne. Täpsemalt programmi ja ürituste toimumisaegade kohta saab lugeda siit.
Üritustele palutakse kindlasti registreeruda tel 53425054 või info@pokumaa.ee
22. novembril kell 10.00 avaneb Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodulehel www.meis.ee taas kord kodanikupäeva viktoriin. Viktoriini seekordne moto on „Tegus kodanik on riigi rikkus“. Käesoleval aastal on üheks küsimuste blokiks ka praegu aktuaalne EURO-temaatika.
Juba kaheksandat korda toimuvast viktoriinist saab osa võtta kuni 28. novembri südaööni – nii kaua on viktoriin MISA kodulehel avatud.
Viktoriinist on oodatud osa võtma eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside õpilased ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilased. Viktoriini eesmärk on anda ja süvendada noorte teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste ning Euroopa Liiduga seonduva osas. Loe edasi: Esmaspäeval algab nädala kestev kodanikupäeva viktoriin
Kodukandi aiatark ja aiandusalaste artiklite autor Elle Ahse tutvustab neljapäeval, 25. novembril kell 16 Kambja raamatukogus oma vastilmunud raamatut „Iiris” ning jagab aednikutarkust.
Pühapäeval, 28. novembril kell 17 ootavad retkejuhid Ingrid Raadom ja Mare Linnamägi huvilisi laternamatkale Elva Paisjärve ümbruses. Oodatud on noored ja vanad täiskasvanud, alla 14aastastele mittesoovitav. Erandid kokkuleppel. Kogunemiskoha saad teada registreerimisel. Metsas ootavad jõulujutud, jõulumängud valguse ja pimedusega, kuum tee ja südamlikud suupisted üllatusega. Taskusse joogikruus, selga kõigekindlad riided. Huvilisi paneme kirja alates 22. novembrist telefonil 556 007 69 (Mare).
Täna, 21. novembril korraldavad SK Sula, Taebla Vallavalitsus, SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus ja Orienteerumisklubi Okas järjekordsed talgud Pikajalamäe liikumis- ja suusaradel. Koguneme kell 10 Palivere suusaraja parklas.
Seoses liikumis- ja suusaradade rajamise ja ettevalmistustega algavaks suusahooajaks kutsume kõiki talispordi huvilisi talgutele Pikajalamäe suusaradadel. Kavandatud on puude langetamine suusaradatelt, võsa eemaldamine lumelaua nõlvalt, raiejäätmete kogumine ja vedu ning radade tasandamine. Eriti oodatud on abilised mootorsae ja võsatrimmeriga. Riietuda tuleks ilmale vastavalt, kaasa jook, töökindad ja töövahendid (reha, kirves, labidas).
Talgulistele pakutakse kuuma jooki.
Talgute korraldamist toetab Taebla Vallavalitsus, suusaklubi Sula, Orienteerumisklubi Okas, Selja Talu ja SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus.
Veetsmanni Aare umalastu ilvesse topissõga Rasina luudustarõn. Foto: Uma Leht«Ku nii edesi lätt, sis unõhtami tan Võromaal är, määne kits vällä näge!» hoiatasõ nii Võro ku ka Põlva maakunna jahiseldsi esimiis: Euroliidu kaitsõalonõ ilves om mõnõl puul kitsõ pia är häötänü, a jahimiihil võeti ilvesselaskmisõ lupõ hoobis veidembäs.
Joulukuust lätt vallalõ ilvessejahi huuaig, laskmisõ-lupõ om Võro maakunna jahimiihile ant 12, nii Põlva ku Valga umilõ 10. «Ilvessit om hulga, mi maakunna pääle 75–100, a riigiesä võtsõva näide laskmisõ piirnormi veidembäs,» kõnõl’ Võromaa jahimiihi seldsi juht Kivistiku Mati. Mineväaasta saiva Võro jahimehe laskõ 15, Põlva ja Valga uma 12 ilvest.
Et ilvessit om ülearvo pall’o saanu, tuud näütäs jahimiihile tuu, et muido inemisepelgäjä elläi tulõ külä vaihõlõ patsiirmä. «Esi näi uman koton Vahtsõn-Saalussõn, kuis ilves kutsikaga jalot’,» ütel’ Kivistiku Mati. Põlva jahiseldsi juht Veetsmanni Aare ütel’ mano, et timä kodokülän Rasinal aiva pini mineväaasta üte ilvesse puu otsa ja üts miis löüdse vanast laudast ilvessepesä kolmõ pojaga.
Kõgõ hullõmb ollõv ilvesse-trandal Erästvere jahtkunnan. Jahtkunna päälik Rammuli Tiit hinnas’, et tsipa alla ütsä tuhandõ hektäri jahimaa pääl jalotas kuus-säidse ilvest, a paras olnu kats-kolm. No kolm om joba õnnõ Hurmioron: nättü om imäilvest katõ pojaga.
«A kitsi jäi päält mineväst talvõ perrä õnnõ kolmandik!» oll’ jahimiis murrõn. «200st kitsõst om perrä nii 70, paras olnu 130. Mineväne talv tekk kah näile muidoki liiga, a ilves võtt tollõgi är, mis perrä om jäänü.»
«Ja ku mul käve mõnõ aasta iist egä süküs 6–8 kitsõ uibuaida, sõs timahava es tulõ üttegi!» ütel’ Kivistiku Mati. Et kitsi om veidü, tuud näütäs ka tuu, et näid auto ala piaaigu inämb ei jääki: jahimiihile andas joba inämb teedä auto ala jäänüist tsikost. Ka noorõ kuusõistutusõ omma kõik putmalda: kitsõ käve varramba näil kallal. Loe edasi: Jahimehe: ilvesekatastroof!
Võrumaa Metsaomanike Liit ja kütusekett Favora sõlmisid koostöölepingu, millega saavad metsaühistu liikmed teistest soodsamalt kütust osta.
Võrumaa Metsaomanike Liit (VML) liikmed saavad soetada endale sooduskaardi ,,Forest Favora”, mis annab neile võimaluse osta kütust soodsama hinnaga kuuest tanklast üle Eesti. Kliendikaart võimaldab soodustust kasutada kõikides Favora mehitatud tanklates Võrus, Põlvas, Tartus, Viljandis ja Tallinnas.
Esimese partiina on valmis 153 kaarti, mis antakse liikmetele kätte kodule kõige lähemast Favora tanklast. Metsa sooduskaardi saavad endale soetada metsaühistute liikmed, kes kuuluvad Eesti Erametsaliitu. Esimeste kaardisaajate hulgas on ka Põlva Metsaomanike Seltsi liikmed.
Lisainfo: Erki Sok, Võrumaa erametsanduse tugiisik (tel 522 9424; e-post: erki.sok@erametsaliit.ee
Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht
Pille Rõivas
TÜ Türi Kolledži keskkonnakorralduse ja planeerimise õppekava hakkab haldama Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogia teaduskond.
Türi vallavanem Aivo Prüssel kutsus 19. novembril vallamajja ümarlauaarutelule Järvamaalt valitud Riigikogu ja Tartu Ülikooli Türi Kolledži nõukogu liikmed, Türi Vallavolikogu komisjonide esimehed ja Türi Vallavalitsuse liikmed, et arutada Türi kolledžiga seonduvat.
Arutatakse ka, milliste ettepanekutega minna 10. detsembril Tartu Ülikooli rektori poolt kokku kutsutud ümarlauale.
Tartu Ülikooli juhtkond teatas septembris, et kavatseb 2011. aasta sügisest sulgeda Türi Kolledži ja viia üliõpilased üle Tartusse. Eile andis Türi vallavalitsus teada, et üliõpilased viiakse Tartusse juba käesoleval sügisel.
Eesti Piimandusmuuseumis elavad Jõulukuul Jõulumemm, Pille, Paula (kes tänavu jääb Lapimaale taadile abiks), Paul ja Peeter. Peeter on päkapikupere pesamuna, kuid juba teist aastat on ta abiks memmel ja õdedel vendadel, sel aastal on ta eriti tähtis, sest õde Paula on Lapimaal ja Peetrikes õlgadele jääb suure hulga lastega tegelemine. Päkapikupere külalised, ehk siis lapsed, on kõik selles tegevusteatris osalised, kõik meisterdavad, mängivad asjade otsimist, joovad piima, söövad piparkooke ja laulavad nagu üks suur ja ilus koor. Jõulumemm koos päkapikkudega ootab sel aastal lapsi mänguasju meisterdama.
Piimandusmuuseumi kollektiiv on sel aja ikkagi tegus ja abiks päkapikuperele, kas põhjapõtru söötmas või hoidmas silma peal, et vallatud päkapikud Rudolfit juustuvanni ei pistaks.
Järvamaa kultuuritöötajaid ühendav kultuurikonverents toimus reedel Paide kultuurikeskuses. Järvamaa kultuurikonverentsi „Lugedes rikkaks“ avasõnade järel andis maavanem Tiina Oraste üle Järvamaa teenetemärgi Järvamaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidjale Eha-Hilju Palmile. Maavalitsuse tänukirja aktiivse osalemise eest lugemisaasta korralduslikus tegevuses sai maavanemalt Järvamaa Keskraamatukogu.
Sillamäe Linnavalitsus teatab, et on valminud Sillamäe linna välisõhu pidevseire programm. Käesoleva programmi eesmärgiks on selgitada välja Sillamäe linna välisõhu pidevseire vajadus, võimalikud peamised saasteained piirkonnas ja anda asukohasoovitusi võimalike seirejaamade rajamiseks ning juhiseid seire korraldamiseks. Välisõhu pidevseire programmiga on võimalik tutvuda Sillamäe Linnavalitsuse koduleheküljel www.sillamae.ee ja Sillamäe Linnavalitsuse ruumides ajavahemikul 23.11 – 07.12.2010. Programmi kohta on võimalik kuni 7. detsembrini esitada arvamusi ja ettepanekuid Sillamäe Linnavalitsusele.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas allkirjastas määruse, millega kinnitati koolide nimekiri, kes saavad käesoleva õppeaasta I poolaastal riiklikku õpilaskodutoetust. Kokku eraldatakse kooli pidajatele toetusteks 7 365 600 krooni.
Õpilaskodu projekti raames töötavad 2010/2011. õppeaasta I poolaastal õpilaskodud 40 üldhariduskooli juures. Kohatoetuse summa ühe õpilase kohta on 2700 krooni, kohatoetust eraldatakse 4 kalendrikuu eest. Riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arv on 682. Riiklikult toetatavad kohad on 40 üldhariduskooli õpilaskodus, 37 kohalikus omavalitsuses ning 14 maakonnas, ainsana puuduvad riiklikult toetatavad kohad Saaremaal.
Otepää Suusamuuseumist saab järgmisel aastal Eesti Spordimuuseumi filiaal – Otepää Talispordimuuseum. Muuseum hakkab paiknema Tehvandi uues staadionihoones. Eesti Spordimuuseumi direktori Daimar Lelle sõnul planeeritakse muuseum avada 15. jaanuari paiku, enne jaanuari teises pooles Otepääle saabuvaid suuri võistlusi. Muuseumis hakkab tööle praeguste kavade kohaselt kaks töötajat. Ekspositsioonis on talispordivahendeid ja auhindu, mis seni paiknesid osaliselt Otepää Suusamuuseumis ja Tartus Eesti Spordimuuseumis. Samuti pannakse välja esemeid, mida varem eksponeeritud ei ole.
Leisi vallavolikogus arutati kohaliku keskkooli tulevikuväljavaated ja võimalusi koolitöö jätkamiseks edaspidigi keskkoolina. Põhjaliku ülevaate teemast andis volikogu hariduskomisjoni esimees ja kooli direktor Tõnu Erin. Ehkki keskkooli pidamine on vallale kallis, tahaks Leisi volikogu selle igal juhul alles jätta. Volikogu esimees Andrus Kandima kutsus üles mõttetalgutele.
Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud.
Järgmine helikoosolek (John Grzinich: Sound aspects of material elements) toimub Tartus ERMi näitusemajas kolmapäeval, 24. novembril kell 18.
Kolmapäeval, 24. novembril kell 16-19 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas Hollandi päev, kus esinevad muuhulgas Saxioni ülikooli esindaja ning Hollandi suursaadik Eestis. Susanna Hartzheim Saxoni ülikoolist on seotud mitmete Hollandi kõrgkoolidega ning kursis erinevate stipendiumide ja rahastamisvõimalusega.
Üritusel käsitlevad nii Hartzheim kui ka suursaadik Maurits R. Jochems lisaks õpingute finantseerimisele Hollandi kõrghariduse omapärasid ning annavad ülevaate erinevatest õppimisvõimalustest. Dream Foundation Eesti esindaja Virge Tamme sõnul tulevad arutlusesele ka erinevused akadeemilise ning praktilise suunitlusega ülikoolide vahel. Samuti räägitakse Hollandi tööturu ja õppimise kõrvalt töötamise puudutavatel teemadel.
Lisaks Hartzheimile ja Hollandi suursaadikule jagavad oma kogemusi ka noored, kes on Hollandis õppinud ning seal juba diplomi omandanud. Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine siin: http://tinyurl.com/study-in-Holland
Laupäeval, 27. novembril kell 21.00 toimub Tallinnas Õnnepanga Õnneõhtu. Õnnepank on heade tegude vahetamise pank, mis muudab inimeste mõtteviisi ning ärgitab inimesi mõtlema ja tegutsema südamega.
Kavas on Õnnepanga tutvustus ning terve õhtu jooksul esineb ansambel TULV, mille repertuaari kuuluvad lood liigituvad peamiselt bluesi või blues/pop-rocki alla. Lisaks räägivad oma kogemustest Õnnepangaga meie enda õnnepankurid. Kui on kedagi, kes on Õnnapanga vahendusel saanud abi ning sooviks seda kogemust ka teistega jagada, siis palutakse võtta ühendust assistendi Ingridiga aadressil ingrid@onnepank.ee.
Loomulikult on üritus avatud kõigile ning õhtu jooksul on soovijatel võimalik liituda Õnnepangaga, vahetada heategusi ning veeta üks mõnus õhtu mõnusate inimestega. Õnneõhtu toimub pubis Seiklusjutte Maalt ja Merelt, osalemine kõigile tasuta. Lisainfot sündmuse kohta siit.
11. novembris kuni aasta lõpuni on Võru `82 botased Eesti disaini väljapanekul “Design_Estonia” Normandia kultuurifestivalil (Festival Les Boreales).
Prantsusmaale reisisid kaks paari botaseid ja kaks paari kingi ning seltsiks on neil puidust prilliraamid, lapsekandmiskott, ilusat mööblit ja muud head.
Eesti külaliikumise Kodukant poolt algatatud projekti “Kodanik Noor, võta sõnast” raames annavad organisatsiooni noortevaldkonna aktiivsemad liikmed erinevates Eesti koolides ühiskonnaõpetuse tunde ja viivad läbi volikogu istungite simulatsioone. Esimene tund toimub täna Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis. Tunde viivad läbi aktiivsed noored, kes on eelnevalt omandanud vajalikud teadmised. Koolitundide läbiviimise eesmärk on anda edasi teadmisi ja kogemusi tehes seda otse noortelt noortele. Tundide alateemaks on hea kodaniku mõiste ja tegevused, mille läbi heaks kodanikuks saadakse, sealhulgas Kodukandi noortevaldkonna pakutavad võimalused.
Esimene volikogu simulatsioon toimus 16.novembril Palupera vallas, järgnevad neli toimuvad nagu ka ühiskonnaõpetuse tunnid novembri lõpupoole ja detsembri alguses. Vallavolikogu simulatsioonidega tahetakse noortele näidata, millega omavalitsuste juhid tegelevad, milliseid otsuseid vastu peavad võtma ning mis kõige tähtsam – kuidas noored ise saaksid tähtsates otsustes kaasa rääkida.
Detsembris ilmub projekti tegevusi ja tulemusi kokku võttev ajaleht “Meie meel(est)”. See on väljaanne, mis sisaldab põnevaid ja mõtlemapanevaid artikleid kodanikuühiskonna ja demokraatia, kohaliku algatuse ning ideede elluviimise teemal. Nagu ka ajalehe pealkiri ütleb, on tegemist noorte arvamusavaldustega, mis tähendab, et ajalehe koostavad ning toimetavad noored ise.
Projektijuhiks on külaliikumise Kodukandi juhatuse liige ja organisatsiooni noortevaldkonna aktivist Deivi Sarapson.
