Eesti

Rae vald on kõige võimekam

Siseministeeriumi tellitud uuringust selgus, et Eesti võimekaim omavalitsus on viimasel kahel aastal olnud Rae vald, kes on möödunud senisest liidrist, Viimsist.

Võimekuse all mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksuse mõõtu, mis väljendub nii kohalikku omavalitsemist kujundavates eeldustes kui ka selle valitsemise üldisemates tulemustes. Mõõtmisel eristatakse kuute komponenti rahvastik ja maa, kohaliku majanduse tugevus ja mitmekesisus, elanikkonna heaolu, omavalitsuse finantsolukord, omavalitsuse organisatsiooni tugevus, pakutavate teenuste maht ja mitmekesisus.

Rae vallale järgnes võimekuselt möödunud aastal Viimsi vald, Tallinn, Saue linn, Harku vald ja Jõelähtme vald. Viimase nelja aasta keskmist näitajat arvestades püsib veel esikohal Viimsi edestades Saku ja Rae valda. Edetabeli lõpus on Mustjala, Lohusuu, Põdrala, Alajõe, Peipsiääre ja Õru vald.

Tulemusi tutvustanud Rivo Noorkõiv Geomedia konsultatsiooni- ja koolituskeskusest märkis, et majanduskriis mõjutas pigem enam suuri omavalitsusi kui ääremaid. Samal ajal võib väiksemate omavalitsuste koht pingereas rohkem kõikuda seetõttu, et ühel aastal saadakse näiteks suur välistoetus, teisel aga mitte.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul ei saa omavalitsusi vaadelda kunagi sõltumatuna ning oleks hea, kui igas maakonnas oleks tugev keskus.

Võimekuse edetabel 2009. aastal ( sulgudes on toodud koht perioodi 2006-2009 lõikes):
1. Rae vald (3)
2. Viimsi vald (1)
3. Tallinn (4)
4. Saue linn (6)
5. Harku vald (5)
6. Jõelähtme vald (7)
7. Saku vald (2)
8. Tartu (8)
9. Kuressaare (9)
10. Ülenurme vald (12)
….

Allikas: ERR uudised

Maaelu mitmekesistamiseks laekus PRIAsse poole miljardi krooni jagu rahataotlusi

Septembris lõppenud maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 153 ettevõttelt 513,2 miljoni krooni ulatuses rahataotlusi, seekordne eelarve võimaldab toetusi määrata 157,7 mln krooni.

Tegemist on Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 3.1 suurprojektide taotlusvooruga, kus toetuse suurus on 1,56-4,69 miljonit krooni. See on mõeldud maapiirkonna ettevõtjatele selleks, et toetada mahukamaid projekte, mis edendaksid majandustegevust ka väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist, looksid uudseid töökohti, pakuksid maaelanikele kohapeal erinevaid teenuseid, mida muidu peaks linnast otsima ning põllumajandustootjatele võimalusi oma toodangut teenuse korras töödelda. Üldjuhul põllumajandustootjad sellest meetmest toetust ei saa; erandiks on need, kes tahavad turustamiseks bioenergiat toota.

Käesolevas taotlusvoorus esitati kõige rohkem taotlusi Saaremaalt (24 tk/82 mln kr), Valgamaalt (17 tk/62 mln kr), Põlvamaalt (16 tk/55 mln kr). Kõige rohkem soovitakse raha uute hoonete püstitamiseks ja olemasolevate jätkamiseks, samuti masinate ja seadmete ostuks – kokku üle 370 mln krooni. Nagu eelmistelgi aastatel, on suurim osa taotlustest esitatud maaturismi, majutusteenuste ja aktiivse puhkuse valdkonna ettevõtjailt. Ka tootmissektor on esindatud: viljakuivati, biogaasi koostootmisjaam, villatootmine, sepiste valmistamine, pagaritööstus, taara ja kaubaaluste valmistamine, mineraalvee villimine ja palju muud.

Täna on ülemaailmne loomade päev

Igal pool maailmas tähistatakse täna, 4. oktoobril ülemaailmset loomade päeva. Sageli kipuvad inimesed unustama, et nad ei ela siin planeedil üksi, vaid nad jagavad seda miljonite ja miljardite imetlusväärsete elusolenditega, kellega me igal sammul kokku puutume.

Loomade päev kuulutati esimest korda välja 1931. aastal Itaalias Firenzes loomakaitse-konverentsil. Antud kuupäev valiti selleks, et mälestada kõigi elusolendite pühakut Assisi Franciscust, kes suri 04.10.1226 aastal.

Eestis tähistatakse päeva juba kümnendat korda. Eesti Loomakaitse Selts on ka selleks aastaks plaaninud erinevaid üritusi üle Eesti. Terve oktoobrikuu jooksul viiakse läbi erinevaid loomade kaitse ja abistamise teemalisi infopäevi. Lisaks valitakse aasta kõige loomasõbralikum ja -vaenulikum tegu. Mullu peeti loomasõbralikumaks teoks Võrumaal Tsooru külas elava Oskar Sisase tegu päästa lemmikloom hoolimata suurtest ravikuludest. Vaenulikumaks valiti aga rakverelase Mirek Matikaineni koertejahti, mil vaatamata peremeeste palvetele koerte elu säästa, loomad tapeti korduvate püssilaskudega.

Allikas Eesti Loomakaitse Selts

Täna alanud ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö

Täna algab üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille raames leiab aset enam kui sada seminari, töötuba ja ettevõtete külastust lisaks traditsioonilisele neljale suuremale linnale ka paljudes teistes kohtades üle Eesti. Ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö ning eesmärgiks tutvustada võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks.

„Eestis elavatest inimestest 43% eelistaksid olla ettevõtjad, kuid vaid 8% elanikkonnast tegutseb reaalselt ettevõtjatena ning 5% mõtleb aktiivselt ettevõtlusega alustamise peale,” ütles EASi alustavate ettevõtjate divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Sellest tulenevalt võime järeldada, et meil on palju kasutamata potentsiaali, mida rakendada. Ettevõtlusnädala raames tutvustatakse võimalusi just potentsiaali rakendamiseks.”

4.–9. oktoobrini toimuvad üritused on suunatud nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele. Nädala lõpus keskendutakse loomemajanduse teemadele ning tähelepanu keskmes on ettevõtjad, kelle ettevõte on saanud alguse nende hobist.

Sel aastal on ettevõtlusnädalaga liitunud senisest enam uusi partnereid ning mitmed erinevad piirkonnad korraldavad ettevõtlusteemalisi üritusi. Lisaks neljale suuremale linnale, Tallinnale, Tartule, Pärnule ja Narvale, leiavad erinevad sündmused aset ka maakondades: Võrumaal, Põlvamaal ja Jõgeval toimub kohalik ettevõtlusnädal; Otepääl, Kanepis ja Rakveres aga ettevõtluspäev.

Linnusõbrad loendasid vähemalt 67 000 lindu

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel loendasid Eesti linnuhuvilised esialgsetel andmetel vähemalt 67 000 lindu 110 liigist. Oma vaatlusandmed edastas kiirinfo korras ligi sada linnusõpra, teatas Eesti ornitoloogiaühing.

Linnuvaatlejate tähelepanekute järgi oli nädalavahetusel kõige silmapaistvam hanede ja laglede ränne, kes moodustasid vaadeldud lindudest kaks kolmandikku. Kõige arvukamateks vaadeldud liikideks olidki esialgsetel andmetel valgepõsk-lagle (25700 lindu), raba- ja suurlaukhaned (kokku 21 600), mustlagle (1567) ja sinikael-part (1433).

Kuna enamik vaatlustulemustest, sh lindude rõngastusjaamade andmed saabuvad alles algava nädala jooksul, siis on nii vaadeldud liikide kui loendatud lindude arv ilmselt esialgsest tuduvalt suuremad, samuti võib muutuda arvukamate liikide „edetabel”.

Nädalavahetuse kõige põnevam vaatlus tehti Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus rõngastati meil harva kohatav kuld-lehelind. Põnevamad liigid olid veel näiteks Hiiumaal vaadeldud väikepütid ja punajalg-pistrik, märkimist väärib ka meie rahvuslinnu suitsupääsukese ja aasta linnu punaselg-õgija hiline kohtamine.

Põltsamaa Felix ostab 1500 tonni eestimaist kõrvitsat

Põltsamaa Felix ostab sel aastal Eesti kõrvitsakasvatajatelt 1500 tonni kõrvitsaid 14 erineva kõrvitsatoote valmistamiseks, vahendas Maaleht.

„Tänavune suvi andis Eesti talunikele hea kõrvitsasaagi ja kuna eelistame oma tootmises kodumaist toorainet, siis ostame kogu tänavuse kõrvitsa tooraine 14 kohalikult väiketootjalt,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

1500tonnine kõrvitsasaak teeb Põltsamaa Felixist ühtlasi suurima kõrvitsatootja kogu Baltikumi ja Skandinaavia piirkonnas.

Kümnendik toodetavast kõrvitsasalatist jõuab Eesti kaupluselettidele, ülejäänud müüakse Soomes ja Rootsis. Kui Eestis müüdav kõrvitsasalat on traditsioonilise eestlasele tuttava maitsega, siis Soome kõrvitsasalat on Eestisse toodetavast maitselt magusam.

Keskkonnaamet asustab siseveekogudesse kalamaime

Keskkonnaamet alustab kalakasvatusliku taastootmise programmi raames kala- ja vähimaimude asustamist siseveekogudesse, et rikastada järvede-jõgede kalavarusid väärtuslike kalaliikidega.

„Tänavu on kavas asustada koha, haugi ja linaski maime, mis on kasvatatud Haaslava kalamajandis ja jõevähi kahe- ja kolme-aastaseid maime, mis on kasvatatud Saaremaal. Kokku asustatakse 6000 koha, 6000 haugi, 4000 linaski ja 27 000 vähimaimu,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti.

Veekogude valikul arvestatakse teadlaste soovitusi. Lisaks taastatakse mõnes veekogus hõredaks jäänud kalakooslusi ja rikastatakse neid just hinnatud röövkalade haugi ja koha maimudega. Linaski maime lastakse ka neisse veekogudesse, kus esinevad talvised hapnikuprobleemid.

Jõevähi asustamist plaanitakse mitmetes jõgedes, kus vähid on aastate eest hukkunud, näiteks Soodla, Vääna ja Reiu jões. Asustamisi plaanitakse ka mitmetes uutes veekogudes, kus need kalaliigid ja vähk puuduvad ja kus looduslik levik on takistatud. Selliste veekogude hulka kuuluvad mitmed paisjärved ja ammendatud karjäärid.

Projekti finantseerib KIK kokku ligi 650 000 krooniga.

Tulge tagasi kooli!

President Toomas Hendrik Ilves ja sihtasutus Noored Kooli kutsuvad kõiki taas osalema „Tagasi kooli” algatuses, mille eesmärk on tugevdada koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd.

Varasemate „Tagasi kooli” nädalate positiivne tagasiside nii õpetajatelt kui ka õpilastelt on näidanu, et külalisõpetajate kogemused on väga oodatud.

Uus „Tagasi kooli” nädal toimub 18.-22. oktoobrini, osana hea õpetaja kuust. Külalisõpetajaid ootavad seekord tundi andma ligi 300 kooli igas Eesti nurgas.

Koolide ja külalisõpetajate vahelise suhtluse hõlbustamiseks on avatud „Tagasi kooli” veebikeskkond, kus on võimalik tunni andmiseks registreeruda ning koolide kontaktisikutele endast märku anda.

Vaata lisa!

Jaan Tätte ja Marko Matvere asusid täna ümberilmareisile

Täna kella 13 paiku asusid ümberilmareisile näitlejad ja laulumehed Jaan Tätte ja Marko Matvere, edastas Postimees.

Koos nende paadiga asusid teele veel umbes kuuskümmend alust, kes maailmarändureid natuke aega saadavad, et siis aga kodusadamasse naasta.

Tätte ja Matvere ning teiste paadiliste lahkumist oli vaatama tulnud paarsada inimest ja mõned uudistajad olid kaasa võtnud isegi piknikukorvid ja toolid. Loomulikult olid kohal mõlema mehe lähedased.

Oma sõnavõtus hoiatas minister Juhan Parts reisilisi Somaalia piraatide eest, kuid avaldas lootust, et nood ei tunne laeva toetajapanka, sest katamaraani nimeks on Noreda.

Marko Matvere püüdis samuti rahvale veel tänu avaldada, kuid katkestas lause poole pealt ja ei suutnud enam jätkata.

Koos Tätte ja Matverega on reisil katamaraani kapten Toonart Rääsk ja kogenud meresõitja Raul Normak.

Rahvusvaheline merendusorganisatsioon keelas laevade heitvete Läänemerre laskmise

Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) tegevus Läänemere kaitsel toimub suuresti koostöös partnerorganisatsioonidega Maailma Looduse Fondi (WWF) Läänemere-võrgustikus. WWFi andmetel lasevad suured kruiisilaevad oma heitvee endiselt otse Läänemerre. Nii Stockholmis kui Helsingis ei kasseerita heitvete kanalisatsioonisüsteemi pumpamise eest lisatasusid. Kruiisindusega seotud sadamateenused puuduvad näiteks Tallinnas, Peterburis, Riias, Rostockis ja Kopenhaagenis. ELF on pidanud Tallinna Sadamaga läbirääkimisi, kontrollinud olukorda ja jõudnud arusaamisele, et probleem on lahenemas.

WWF ja kõik Läänemere maad tegid eile Londonis toimunud kohtumisel ettepaneku, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) keelaks reisilaevadel ära puhastamata heitvete Läänemerre laskmise.

Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) keelas eile laevade heitvete Läänemerre laskmise. 2007. aastast on WWFi Läänemerevõrgustik töötanud intensiivselt, et veenda valitsusi ja laevanduskompaniisid, et keelataks heitvete otse Läänemerre laskmine. Siiani on edukaks osutunud vabatahtlike lepete sõlmimine suuremate operaatoritega (http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/vetikaoht/laevade-heitvesi/liitunud ).

IMO otsusega muutub heitvete Läänemerre pumpamine ebaseaduslikuks 2013. aastaks kõigi uute laevade jaoks ja 2018. aastaks kõigi laevade jaoks üldse. Sadamate jaoks koostab kriteeriumid vastav töörühm.

Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused. Laevade heitvesi on üks eutrofeerumist põhjustavatest teguritest. Ehkki võrreldes näiteks põllumajandusega on mõju väike, on see siiski üks liituvatest teguritest. Kui jõgesid, järvi ja Läänemerd on koormatud üleliigse väetisega, põhjustab see eutrofeerumisena tuntud keskkonnaprobleemi. Eutrofeerunud veekogus toimuvad massilised sinivetikate õitsengud, mis vähendavad vee läbipaistvust ja loomulikku ilu, kuid lisaks tarbivad sinivetikad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, põhjustades kalade masshukku ja suplejatel nahakahjustusi. Samuti vähendab eutrofeerumine veekogude bioloogilist mitmekesisust ja kahjustab ökoloogilist tasakaalu.

ELF

Täna keskpäeval tunnustab minister Aasta Õpetajaid

Täna kell 12 tunnustavad Tartus Athena Keskuses Aasta Õpetajaid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik, vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi.

Aasta Õpetaja valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.

Aasta Õpetaja 2010 vastuvõtule kutsutud Allar Jakobson, Kalmetu Põhikool; Andres Talts, Tallinna Reaalkool; Andres Vakra, Tallinna Haridusamet; Anne Kaljurand, Gustav Adolfi Gümnaasium; Anne Lapp, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool; Anu Kurm, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool; Dinara Rizvanova, Sillamäe Kannuka Kool; Heli Lindmäe, Käina Gümnaasium; Ingrid Orgulas, Jõgeva Muusikakool; Jelena Laanjärv, Saue Gümnaasium; Juta Hennoste, Tartu Karlova Gümnaasium; Kaire Hääl, Mammaste Lasteaed-Algkool; Kuuno Tiitus, Lahmuse Kool; Mari Ausmees, Saaremaa Ühisgümnaasium; Mari Karon, Kilingi-Nõmme Gümnaasium; Maria Bakejeva, Kohtla-Järve Kunstide Kool; Marika Kuusmann, Tabasalu Lasteaed Tibutare; Marje Krusell, Rapla Lasteaed Naksitrallid; Merike Lillo, Tartu Lasteaed Helika; Nadežda Ivanova, Narva Humanitaargümnaasium; Natalia Jurtšenko, Tallinna Pae Gümnaasium; Reeli Saar, Võru Järve Kool; Piret Rannast, Ülenurme Gümnaasium; Saima Tell, Keeni Põhikool; Siiri Seljamaa, Vinni-Pajusti Gümnaasium ja Rakvere Gümnaasium; Tiit Saare, Mäetaguse Põhikool; Valentina Vint, Tallinna Kadaka lasteaed; Vally Tamm, Petseri Keelte Gümnaasium (Venemaa); Viia Ivask, Türi Muusikakool; Viire Hints, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium; Ülo Kurig, Tallinna Saksa Gümnaasium.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Meremehedokumente saab taotleda kõikjal Eestis

Meresõidutunnistust ning meremehe teenistusraamatut on nüüdsest võimalik taotleda kõigis Politsei- ja Piirivalveameti prefektuuride kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindustes üle Eesti. Siiani sai dokumentide taotlusi sisse anda ainult Tallinnas.

Kiirkorras väljaantavaid meremehe dokumente saab jätkuvalt taotleda vaid Tallinnas asuvas teeninduses aadressil Narva mnt 5. Kiirkorras taotletud dokumente väljastavad aga kõik Tallinnas asuvad teenindused.

Taotlemise tingimuste, vajalike dokumentide ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo teeninduste asukoha ja lahtiolekuaja kohta saab täpsemat informatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljel www.politsei.ee .

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Tulekul täiskasvanud õppija nädal TÕN

8.-15. oktoobrini 2010 toimub täiskasvanud õppija nädal (TÕN). Sellel aastal toimub TÕN kolmeteistkümnendat korda.

TÕN on täiskasvanuharidust populariseeriv ja õppimisvõimalusi tutvustav üritus. Traditsiooniliselt toimuvad TÕNi raames nädala avaüritus ja täiskasvanuhariduse foorum. Avaüritusel tunnustatakse aasta õppijat, aasta koolitajat, koolitussõbralikumat organisatsiooni ja omavalitsust. Lisaks paljudele üleriiklikele üritustele toimuvad üritused kõikides maakondades. TÕNi raames toimuvate ürituste kohta saab informatsiooni Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS kodulejeküljelt.

Esmaspäevast tähistatakse XIII leivanädalat

4.-10. oktoobrini 2010 tähistatakse juba kolmeteistkümnendat üleriigilist leivanädalat “Rukkileib meie laual”. Leivanädala raames toimuvad üritused üle kogu Eesti ning paljud neist on suunatud koolilastele ja noortele. Kõigil on võimalus käia tehastes rukkileiva küpsetamist vaatamas ja leivameistrid käivad ise koolides oma tööst rääkimas.

Leivaliit andis XIII leivanädalaks välja uue leivateemalise töövihiku, mis jagab koolidele ja lasteasutustele ideid ja näpunäiteid leivanädala läbiviimiseks. Töövihikus antakse põgus ülevaade leivaviljast ja rukkileivast ning leivakultuuri ajaloost. Samuti leiate sealt vanasõnu, kõnekäände, uskumusi ja kombeid, rahvapäraseid väljendeid, rahvamänge ja -laule, mõistatusi, ristsõnu, leivatoitude retsepte jpm. Töövihik on kõigile tasuta ning selle saab alla laadida siit (.pdf).

Leivanädal lõpeb traditsiooniliselt lõikuspüha tähistamise ning tänujumalateenistusega, mis seekord toimuvad Suure-Jaanis ja Olustveres. Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11.00 toimub Suure-Jaani kirikus tänujumalateenistus, kus sõna võtab ka leivanädala patroon Toomas Savi. Samal päeval kell 12.00 kuni 16.00 toimub Olustvere leivakojas lõikuspüha tähistamine. Kavas on leivakaku küpsetamine ja maitsmine, hobusõit, miniloomade vaatamine, näituste ja kodade külastamine, traktorisõit ning leivatordi konkurss. Meelelahutuseks esinevad Tääksi laste segarahvatantsurühm, Olustvere laululapsed ning lõõtspillil esineb Julius Vilumets. Tule kogu perega Leivaliidu ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli korraldatud leivanädala lõpetamisele!

Leivanädala idee sai alguse 31. mail 1998. aastal Halliste kiriku perepäeval, kus õpetaja Kalev Raave õnnistas ja jagas rahvale rukkileiba. Esimene üleriigiline leivanädal toimus 14.- 20. septembrini 1998. aastal. Paar aastat hiljem viidi nädal oktoobrikuu teisele nädalale ja lõpetamisüritused lõikus-tänupühale. Nüüdseks on iga-aastasest leivanädalast saanud elujõuline traditsioon.

Leivanädalal on oma kindlad rituaalid ja ettevõtmised: rukkileiva õnnistamine, värskelt küpsetatud rukkileiva ehk uudseleiva viimine presidendilossi, lahtiste uste päevad Eesti veskites ja pagaritööstustes, näitusmüügid, degusteerimised, temaatilised näitused ja üritused lasteasutustes, koolides ja muuseumides, laste joonistuste ja luuletuste võistlused ja palju muud. Kaasa löövad valla- ja maavalitsused, perearstikeskused, kultuuriasutused, meedia ja paljud teised. Leivanädalad lõppevad traditsiooniliselt Eesti erinevates kirikutes. Neljandat õppeaastat jõuab sel õppeaastal kooli- ja lasteaedade laste lauale tervislik Koolileib – nüüd uuendatud pakendis.

Nagu alati, toimus ka eelmise aasta leivanädalal palju erinevaid ettevõtmisi üle kogu Eesti. Nädala lõpetamine toimus 11. oktoobril 2009 Saaremaal, Püha kirikus Pihtlas.

Projekt “Rukkileib meie laual” sündis Eesti Leivaliidu, Eesti Pagarite Seltsi, Eesti Veskiomanike Ühenduse, põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi koostöös eesmärgiga juhtida tähelepanu heale ja tervislikule rukkileivale.

Allikas: Leivaliit

Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm

Täna, 1. oktoobril avati Mäos Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm – Mäo möödasõit -, mille ehitus koos järelevalvega läks maksma ligi 493,4 miljonit krooni. 79% sellest rahast tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

„Teedeehituslikus mõttes pole Mäo möödasõit mitte ainult Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm, vaid oluline tugipunkt, kust kaasaegset maanteevõrku edasi arendada,“ ütles Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko pidulikul avamisel.

Vastavalt Mäo möödasõidu projekteerimis- ja ehituse töövõtulepingule ehitati Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee lõik 85. ja 91. kilomeetri vahel uuele trassile, millega Tallinna ja Tartu vaheline tee vähenes 0,7 kilomeetri ja sõiduaeg 1,5 minuti võrra. Uus 6,2-kilomeetrine teelõik ehitati neljarajaliseks I klassi maanteeks koos eraldusribaga.

Samuti rekonstrueeriti valminud teelõiguga ristuva Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 2,6 km pikkune teelõik, millest 1,4 km ehitatakse I klassi ja 0,9 km III klassi maanteeks. Ristmikud muudeti eritasandiliseks nelja viadukti abil. Lisaks sellele ehitati veel 23,2 m pikkune sild üle Vodja jõe, jalakäijatele ja jalgratturitele 4,5 km kergliiklusteid, rajati 2,4 km müratõkkeid ning paigaldati 11,8 km ulatuses maanteevalgustust. Kohaliku liikluse eraldamiseks Tallinna-Tartu maanteest jääb kasutusse ka 4,1-kilomeetrine säilitatav teelõik vanal trassil.

Möödasõidu ehituse peatöövõtja oli Nordecon Infra AS ja järelevalvet teostasid äriühingud Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland OY ja Finnroad OY. Objekti garantiiperiood on viis aastat.

Allikas: Maanteeamet

2. ja 3. oktoober on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad

2. ja 3. oktoober on traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch 2010. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki huvilisi minema õue ja meie sulelistele naabritele tähelepanu pöörama. Seda võib teha nii omal käel kui ühineda mõne korraldatud linnuretkega. Oma vaatlused palutakse edastada ka ühingusse.

Rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International iga sügise oktoobri esimesel nädalavahetusel juba alates 1993. aastast. Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Kuidas osaleda:

1. Mine 2. või 3. oktoobril õue ja vaata niisama linde, tee väike linnuretk või osale mõnel korraldatud üritusel. Ürituste kohta leiab teavet Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehelt http://www.eoy.ee/.

2. Püüa kõik nähtud ja sulle tuntud linnuliigid ja nende ligikaudne arv ka kirja panna. Abiks on ühingu veebilehel olev ankeet.

3. Kiirinfos osalemiseks saada enda vaatlused ornitoloogiaühingule juba pühapäeval hiljemalt kell 15.00, muul juhul 10. oktoobriks. Vajalikud kontaktid leiad samuti ühingu veebilehelt.

Osalemiseks mine neil päevil õue ja vaata, mis parasjagu linnuelus toimub. See võib olla lihtsalt väike jalutuskäik või ka pikem linnurekt. Oleme tänulikud, kui lisaks saadud elamusele paned kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid ka kirja ning püüad ligikaudugi hinnata, mitut lindu igast liigist kohtasid. Kirja pane ikka ainult need liigid, keda tunned. Vaatluste märkimiseks soovitavad korraldajad kasutada ornitoloogiaühingu veebilehel olevat ankeeti. Andmed saada Eesti Ornitoloogiaühingule.

Vaatluspäevade esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeval, 3. oktoobril. Seetõttu palutaksegi võimaluse korral oma vaatlused saata juba pühapäeval hiljemalt kell 15.00 e-postiga aadressile linnuvaatlus@eoy.ee.

Neil, kes andmete kiirkogumises ei saa osaleda, palutakse oma vaatlused saata hiljemalt 10. oktoobriks e-postiga aadressil linnuvaatlus@eoy.ee, postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu või faksida numbril 742 2180.

Lähemat teavet linnuvaatluspäevade kohta saab telefonil 508 6690.

Täna algab hea õpetaja kuu

Täna algab hea õpetaja kuu, mille eesmärk on tähtsustada õpetaja rolli Eesti ühiskonnas. Nelja nädala jooksul vaadatakse haridust nii õpilaste kui ka lastevanemate ja õpetajakoolituse tudengite vaatenurgast.

Hea õpetaja kuu avalöök toimus täna kell 10 Eesti muusika- ja teatriakadeemias (Rävala pst 16). Sõna võtsid haridusminister Tõnis Lukas ning õpetajakuu korraldajad. Hirvo Surva
taktikepi all toimub riigikogu liikmete, tudengite ja põhikooliõpilaste ühine muusikatund.

“Eesti ühiskond on küps õpetajat uuesti aujärjele tõstma,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Just seda näitab ka teist korda tähistatav hea õpetaja kuu, lisas ta.

Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajaid, tõsta õpetajate mainet ühiskonnas, edendada õpetajaharidust ja tuua rohkem helgeid päid õpetajaks õppima. Sel aastal on teemaks “Õppimine seob põlvkondi” ning seda vaadatakse nelja teemanädala kaudu.

Mullu osales Hea õpetaja kuu tegevustes kokku 239 kooli ja lasteaaeda enam kui 62 000 õpilasega.

Hea õpetaja kuu suuremateks veduriteks on SA Archimedes, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, SA Noored Kooli, ETKA ANDRAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja teised. Sündmuste põhikorraldajateks on aga koolid ja lasteaiad ise. Hea õpetaja saab teoks Euroopa sotsiaalfondi programmi Eduko toel.

Õpetajakuu veebileht asub aadressil: www.opetajakuu.ee.

Lastekirjanduse keskus ja kirjastus Tänapäev
otsivad uusi noortekirjanikke

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev kuulutavad välja algupärase noorteromaani võistluse.

Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.

Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki), minimaalselt viis autoripoognat (200 000 tähemärki).

Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud märgusõnaga ning lisatud kinnine ümbrik, milles on autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna tuleb märkida ka ümbrikule.

Võistlustöid oodatakse 1. märtsiks 2011.
Võitjad kuulutatakse välja 2011. aasta kevadsuvel.

Käsikirjad palutakse saata või tuua Tänapäeva kirjastusse aadressil Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn.

Lisainfo: Eesti Lastekirjanduse Keskus, kontaktisik: Anne Rande, tel: 6177 231 ja kirjastus Tänapäev, kontaktisik: Tauno Vahter, tel: 6691 894.

Tartu ülikool ootab kandidaate rahvusmõtte auhinnale

Kuni 1. novembrini 2010 saab taas esitada kandidaate TÜ rahvusmõtte auhinnale. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

TÜ annab rahvusmõtte auhinda välja juba seitsmendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu liikmed, teaduskondade ja asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide nimed koos põhjendusega tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-postiga rektor@ut.ee.

Auhinna saaja valib välja 11liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanu, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse “Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 91. aastapäeval 1. detsembril ülikooli aulas.
Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep ning etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires.

Täna tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva

Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.

Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.

Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).

Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.

www.teater.ee

Ilmus “Lavakooliraamat 2”

EMTA Lavakunstikooli ja Eesti Teatriliidu koostöös ilmus “Lavakooliraamat 2”, mis koosneb intervjuudest lavakooli õppejõududega. 2. köites vastavad küsimustele Laine Mägi, Peeter Tammearu, Anne Türnpu, Elmo Nüganen, Hendrik Toompere, Kärt Tomingas, Jaanus Rohumaa, Katri Aaslav-Tepandi, Indrek Sammul, Peeter Raudsepp, Tiit Ojasoo ja Mart Koldits.

2. köite koostaja Kalju Orro, toimetajad Reet Neimar ja Piret Kruuspere. Kujundaja Kersti Tormis, tehniline toimetaja Anne Saagpakk, nimeregistri koostaja Heidi Aadma. Trükk – Tallinna Raamatutrükikoda.

Ühtlasi ilmub kordustrükina “Lavakooliraamat 1” (esmatrükk 2007, toimetaja Reet Neimar). Raamatute väljaandmist toetas Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital.

“Lavakooliraamatu” kaks köidet keskenduvad teatrikooli töisele poolele, koondades 28 (16+12) intervjuud/vestlust teatripraktikutega, kes on ise lavakoolis õppinud ja hiljem seal õpetama asunud (kahe erandiga – GITISe haridusega Ingo Normet ja Kaarin Raid). Vestluste aluseks on ühine küsimustik, mille põhiskeemi koostasid Ingo Normet ja Kalju Orro. “Lavakooliraamatu” põhimõtteline eelkäija on intervjuude-põhine “Lavastajaraamat” (Tallinn 2001).

“Lavakooliraamatut” võib nimetada ka õpetaja-raamatuks, kuna puudutatakse teatrikoolituseküsimusi nii kooli kontekstis kui ka laiemalt. Samas on tegemist läbilõikelise jäädvustusega eesti teatri- ja kultuurielust, omamoodi ajakajastusega. Raamat on varustatud ka rohkete kultuurilooliselt kõnekate fotodega.

“Lavakooliraamatu” 1. köites saavad sõna Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Rudolf Allabert, Kalju Komissarov, Jaan Tooming, Andres Ots, Tõnu Tepandi, Martin Veinmann, Kaie Mihkelson, Lembit Peterson, Priit Pedajas, Merle Karusoo, Kaarin Raid, Maret Mursa, Anu Lamp ja Ingo Normet.

Metsaülikool korraldab loengusarja konflikti ennetamisest

Professorid Rein Taagepera, Marju Lauristin, Lauri Mälksoo, Tõnu Lehtsaar, Jaanus Harro ja Tiia Tulviste peavad kuni kevadeni toimuvas seminarisarjas “Konflikti ennetamine” loenguid konfliktide ennetamise teemadel alates lapse ja vanema konflikti ennetamisest kuni rahvusvahelise konflikti ennetamiseni.

Kõrgetasemelise seminarisarja korraldab Metsaülikool, kaugem plaan on teostada president Lennart Meri omaaegne idee rajamaks Eestisse konflikti ennetuse teaduskeskus.

Loengud koos järgneva töötoaga toimuvad teisipäeviti kl 18.00 – 20.30 Korp! Filiae Patriae konvendis (Struwe 4, Tartu) järgmise ajakavaga:

12. oktoober / KONFLIKTI VÄLJAKUTSUMINE JA ENNETAMINE
loeng – Rein Taagepera, TÜ ja UCI politoloogia professor
töötuba – Metsaülikooli juhatus

9. november / SUHTLUS
loeng – Tõnu Lehtsaar, TÜ religioonipsühholoogia professor
töötuba – Tõnu Lehtsaar

8. veebruar / GEENIDE JA KESKKONNA MÕJU KÄITUMISELE
loeng – Jaanus Harro, TÜ psühhofüsioloogia professor
töötuba – Jaanus Harro

8. märts / LAPSE JA VANEMA VAHELISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Tiia Tulviste, TÜ arengupsühholoogia professor
töötuba – Tiia Tulviste

12. aprill / ETNILISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Marju Lauristin, TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni professor
töötuba – Eva Rein,TÜ inglise filoloogia assistent

10. mai / RAHVUSVAHELISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Lauri Mälksoo, TÜ rahvusvahelise õiguse professor
töötuba – Lauri Mälksoo

Kuna seminarid moodustavad ühtse terviku, soovitab Metsaülikool huvilistel osa võtta kogu seminarisarjast. Osavõtt on tasuta, vajalik eelregistreerimine Metsaülikooli kodulehel.

Kohaliku omaalgatuse programmi tähtaeg homme

1. oktoobrini ehk homseni saavad mittetulundusühendused esitada taotlusi kohaliku omaalgatuse programmi II taotlusvooru.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on toetada nii maa kui linna mittetulundusühenduste omaalgatust, kaasata kogukonnaliikmed kohalikku arengusse, tugevdada koostööd kohalikul tasandil ja tõsta elanike vastutust kohaliku elu arendamise eest. Programmist saavad toetust avalikes huvides tegutsevad seltsingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, mille liikmeteks või asutajateks ei ole kohalik omavalitsus ega riik. Linnades ei saa toetust taotleda seltsingud.

Toetuse suurus on kuni 25 000 krooni. Toetuse määr on maksimaalselt 90% projekti abikõlblikest kuludest. Taotleja oma- ja projektipartnerite kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% projekti kogumaksumusest, sealhulgas vähemalt 5% rahalist panust. Programm arvestab ka mitterahalise tööpanusega, nn talgutööga projekti elluviimisel.

Et taotletavate toetuste kogusumma ületab alati võimaliku toetusteks eraldatud kogusumma, teeb komisjon otsuseid ka taotluste osalise rahastamise kohta. Lähtutakse võimalusest toetada posiitiivse hinnangu saanud taotlusi, vähendades eelarvelist kogusummat kulutuste arvelt, mille tegemata jätmine projekti elluviimist ei takista.

Toetust saab kasutada:
•avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rajamiseks ja korrastamiseks
•tegevuseks vajalike vahendite soetamisel
•kohalikku majanduslikku aktiivsust ja tööhõivet stimuleerivaks tegevuseks
•külade arengukavade koostamiseks
•kohalikku arengut käsitlevate analüüside ja uuringute läbiviimiseks
•kohalikku arengut käsitlevate ja koduuurimuslike materjalide koostamiseks ja trükkimiseks
•kohaliku arengu ja omaalgatuse alaste koolituste ning infopäevade korraldamiseks
•kultuuri- ja ajaloopärandil põhinevate ürituste korraldamiseks

Info kohaliku omaalgatuse programmi ja taotlusvormide kohta www.eas.ee

Aivar Ruukel: Ökoturism on alternatiiv massiturismile

Aivar Ruukel (fotol) on see julge Soomaa mees, kes Eesti ökoturismi ühenduse esimehena võttis julguse korraldada Euroopa esimene ökoturismi konverents Eestis. Konverentsi ametlik osa lõppes eile õhtul, kuid juba enne konverentsi oli õhus tunda, et kokku tulnud inimesed on valmis ka edaspidi koostööd tegema. Aivar Ruukelit intervjueeris Pärnu konverentsil Elina Kononenko. Loe edasi: Aivar Ruukel: Ökoturism on alternatiiv massiturismile

Suvetormid tegid metsadele päris suurt kahju

Juuli lõpus ja augustis Eestis möllanud torm tegi metsadele küllaltki suurt kahju, tõdes Keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse peaspetsialist Marko Sahtel eilsel metsasektori infopäeval.

15. septembri seisuga sai tormi tõttu kannatada 1982 hektarit metsa, mis hõlmab 295 000 tm puitu. Sellest moodustasid erametsad 1174 hektarit ja 157 000 tm. Võrdluseks tõi Marko Sahtel 2005. aasta jaanuaritormi, mil sai kahjustada üle 650 000 tm puitu.

Sahtli sõnul ei saa välja tuua kindlat tüüpi metsi, mida torm kahjustas. Kahju ulatus kõiksugustesse metsadesse, nii noortesse kui vanadesse, looduskaitse all olevatesse kui majandusmetsadesse. Torm paistis silma sellega, et ei esinenud ühtset tormikoridori, vaid tormikahjustused esinesid nii öelda laikudena.