Rubriik: Eesti

Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klass talgutel Kadriorus. Foto: Teeme Ära

Talgujuhtidelt saadud täpsustatud andmetel osales 7. mail toimunud talgupäeval kokku 26 001 inimest (ligi 2% elanikkonnast). Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond ja Eesti Rahva Muuseum tegid muuseumiööl kokkuvõtte ka talgulugude kogumise veebiretkest. Eilseks oli laekunud 104 talgulugu Eesti eri paigust. Talgulugude veebiretke eriauhind otsustati anda Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klassile aktiivse talgupäeval osalemise ja sisuka talguloo esitamise eest.

 

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgulugude kogumise veebiretke võib lugeda igati kordaläinuks. „Esimene talgulugude kogumise veebiretk õnnestus hästi. Talgulugude arvust olulisem on saadetud lugude sisuline väärtus – kõik nad toovad esile koostegemise tähtsuse ja aitavad jäädvustada meie argipärimust,“ sõnas Tüür. „Jagatud lood innustavad teisi ja tekitavad omakorda uusi lugusid. Südamlik tänu kõigile inimestele saadetud talgulugude ja loomulikult ka talgutel osalemise eest!“

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadussekretäri Agnes Aljase sõnul kogunes talgulugude veebiretke käigus muuseumile väga huvitavat talgufolkloori – lugusid saadeti kirjalikult, blogipostitustena, fotodena, videofilmide ja helisalvestistena. „Inimesed jutustasid nii kaugemast kui lähemast minevikust, samuti jagasid värskeid talgumuljeid. Laekunud lugude põhjal võib öelda, et talgutel toimuv läheb inimestele vägagi korda ja nad tõesti soovivad seda jagada. Muuseumil on hea meel neid elulisi peegeldusi koguda ja jäädvustada,“ lausus Aljas. Ta lisas, et talgulugude kogumine jätkub ja korraldajad ootavad senisele 104 talguloole ka lisa. Loe edasi: Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

Raadi järve varandusest talgulugude nostalgiani

14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Nagu teisedki Eesti muuseumid ja mäluasutused, avab ka Eesti Rahva Muuseum 14. mai õhtul kell 18–23 oma uksed tasuta külastusteks. Külastajaid ootavad nii ERMi näitusemaja, Postimuuseum ja Raadi mõisapark kui ka Heimtali muuseum Viljandimaal. „ERM on kõikjal – vanas Heimtali koolimajas, postimajas, raudteelaste klubis ja Raadil, ERMi kodus,“ kutsub ERMi direktor Krista Aru eestimaalasi Muuseumiööle.

Lugusid Raadi järves ning mõisas peitunud aaretest saab kuulda ekskursioonidel Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) kell 18, 20 ja 22. Ekskursiooni käigus pakuvad avastamisrõõmu aarded, mis annavad vastuseid küsimustele, kes uputas 1918. aastal järve põhja 12 kasti varandust, milline serviis oli Liphartite laual ja millisest taldrikust sõi Džohhar Dudajev sõduriputru? Avatud on Alar Madissoni näitus „Meie siin maal“ helitaustaga ja Arvo Iho väljapanek „Aastaring rannatalus“.

ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) saab näha tekstiilikunstnik Anu Raua muuseumi sajandaks sünnipäevaks valminud vaipa „Kogujad“. Kell 20 linastuvad aarded ERMi filmikogust, mis pärast digiteerimist ERR-is on saamas uut elu. Nii varem nähtud kui ka seni linastumata kaadritel võib näha aastakümnetetagust elu mitmest Eestimaa paigast. Filme helindab kitarrist Karl Laanekask koos salapärase külalisega. Kell 21 tehakse kokkuvõtteid ERMi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös toimunud talgulugude kogumise veebiretkest ning loositakse välja auhinnad.

Loe edasi

Homme algab Tartus laste rahvatantsufestival

 

Homme algab Tartus juba kuues laste rahvatantsufestival, mis kestab pühapäevani. korraldavad 14.-15. mail taas vabariikliku koolinoorte rahvatantsufestivali. Esmakordselt toimub see Tartus. Tantsulapsi tuleb heade mõtete linna 35 rühmast ligi 500. Oodata on tantsijaid Tallinnast, Haapsalust, Viljandist, Hiiumaalt, Rakverest, Tartust ja mitmelt poolt mujalt.

Korraldajad kutsusid festivalile lisaks ka neid rühmi, kes juulikuisele tantsupeole ei lähe, kuid tahaksid oma tantsudega siiski üles astuda ning end teistele näidata.

Festivali raames toimub kaks kontserti, kus astuvad üles festivalil osalevad rühmad. Esimene neist on laupäeval, 14. mail Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis ning teine pühapäeval, 15. mail linna südames Raekoja platsil.

Kahte päeva mahub mitmeid põnevaid tegevusi – lisaks kontsertidele korraldatakse vahvaid õpitubasid ning sportlikke mänge.

Festivali korraldavad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (RRS) ning Pelgulinna Haridusselts koostöös Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Tartu Kesklinna Kooliga

Esmaspäeval avaneb Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor töölesaamise toetamiseks

16. mail avaneb Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed”. Välja on võimalik jagada 1,1 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toetusraha. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. juunil kell  17.
SA Innove taotlusvoorust toetatakse meetme määruse tegevusi 2 – 4:

2) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega peredele (sh nendele, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta jääb alla poole miinimumpalga või kes saavad toimetulekutoetust) või puudega lapsega peredele lapsehoiuteenuse kulude hüvitamine ning laste hooldamist ja järelevalvet pakkuvad sotsiaalteenused
võimaldamaks lapsevanema tööturule sisenemist, sh vajadusel teenusel oleva lapse transpordikulude hüvitamine (teenusele ja tagasi);

3) tööealisele 15-64  aastasele inimesele, kes vajab abi puude, haiguse või olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab tema igapäevast toimetulekut või kinnipidamiskohast vabanenule tugiisikuteenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja tugiisiku transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist;

4) puudega inimesele isikliku abistaja teenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja isikliku abistaja transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist.

Taotlusvooru maht on 1,1 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest kuludest.

Projektitaotlusi on oodatud esitama juriidilised isikud, FIEd, kohalikud omavalitsused ja valitsusasutused või nende hallatavad riigiasutused.

Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad huvilistele infopäevad 17. mail Tallinnas ja 18. mail Tartus. Täpsem info: www.innove.ee/struktuuritoetused/registreeriminehttp://www.innove.ee/struktuuritoetused/infopaev

Algavad linnuvaatlemise koolitused ja tornivaatlus

Räpina linnuvaatlustorn
Räpina linnuvaatlustorn

Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta ja kestavad umbes 1,5-2 tundi. Selga tuleb panna ilmale vastav riietus ja kaasa võtta
Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

Lisaks on 22. mail  tornide linnuvaatluspäev, kus võimalik juhendajatega linnutornides linde vaadelda. Sel moel pakutakse kõigile  võimalust külastada vaatlustorne nii, et hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu nähtud sulelised määramata ei jääks.

Linnuvaatlejatel on võimalik end juhendajatena registreerida nii üksi kui kuni 4-liikmeliste gruppidena. Igasse vaatlustorni võib end kirja panna kuni 4 linnuvaatlejat, kes on valmis enda poolt määratud kellaaegadel tutvustama linnutorni ümbruses tegutsevaid linde ning rääkima piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Juhendajate registreerimine toimub e-posti vahendusel: tarvo.valker@gmail.com ning kestab 20. maini.

Tornivaatlus toimub pühapäeval, 22. mail kell 5.00-13.00, kuid ürituse täpse kestvuse määrab igas tornis registreerimisel juhendaja.

Täna on tuuleristipäev

Täna on esimene ristipäevadest – tuuleristipäev. Tuuleristipäeval maa ja maasta kasvajate segajaile tuleb palju tuulekahju aasta jooksul – tuul lõhub aknaid, murrab metsa, tõmbab läbi ja teeb kõike muud mõeldavat ja mõeldamatut kahju.

Nädala pärast tuleb linnuristipäev – sel päeval okste ja lillede murdjale ning maa häirijaile arvati linde igatsugu kahju ja meelehärmi tooma. Rästad söövad marjad ära, kull viib kanad ära, linnud reostavad auto- või majaakndad jne jne.

Nädal hiljem – lehe- ehk heinaristipäeval ei tohi maast kasvajaid ja toitujaid mingil kombel häirida. Neile tuleb anda hingamist. Kes lehe- ehk heinaristipäeval seda keeldu rikub, näeb suvi läbi hirmsat vaeva küll umbrohtude, lehekasvu ja kõige kasvavaga, kes omakorda hingamisruumi ei jäta leheristipäeval teiste häirijale.

Leheristipäev on viimane hingetõmbepäev enne suurt ristipäeva ehk maahingamispäeva. Suur ristipäev on 40 päeva peale lihavõttepühi, kristlikus kalendris tähistatakse sel päeval Jeesuse taevasseminemise püha. Maarahva jaoks on see maa hingamise päev, kus tuleb hingamist anda nii maale kui kõigele, mis maast kasvab ja elu saab.

Nii oli igal aastal kevadeti tavaks neljal neljapäeval pidada sügavat ja põhjalikku rahu, mis lasi maal ja kõigil maast sõltujatel rahus kasvada.

Hea mõte on nendel neljapäevadel minna lihtsalt parki või metsa, seisatada, kuulata, kõnelda puude ja taimedega, küsida neilt nõu ja pidada plaani, kuidas seda ainukordset aastat koos teiste elusolenditega mõnusalt ja üksteist aidates elada.

Nõnda toimides teritub meel märkama taimi, kes ise püüavad meile abiks tulla. Paljud ravimtaimede tundjad teavad, et haige inimese lähikonda, otse õuemurule või aiaäärde tulevad kasvama taimed, kes suudavad inimese vaevusi leevendada.

Pühitseme ristipäevi ja hoiame meeled lahti märkamaks teisi elusolendeid meie kõrval. Nii on neil lihtne ka meid märgata ja abistada.

Autor: Mikk Sarv

Kevadise turgutuse leiad koduaiast

Elame Eestimaal, kus talv kestab peaaegu pool aastat. Värsket hakkame aiast saama alles maikuu lõpus. Kas on midagi, mida saame tervise turgutuseks tarbida kohe praegu?

Me arvame, et salatiks sobivad vaid poest ostetavad jääsalatid jt salatid ning enamus inimesi ei tea, et nendest palju väärtuslikumad on umbrohuna kasvavad taimed. Kui te omate oma aeda, siis leidke sealt naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad. Ärge neid minema visake. Need on väga väärtuslikud toiduained igapäevaseks kasutamiseks. Külvake endale ökonisu ja oder peenrasse, siis saate nende võrseid tarbida smuutidena.

Esimesed väiksed lehed on kõige võimsamad, nendes on kõik elu alustamiseks vajalikud ained, lisaks on neisse paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada kogu taim eluks vajalikuga. Inimene võiks sellest samuti osa saada. On ju läbi aastatuhandete söödud just neid toiduaineid, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, seemneid, vilju, kevadel aga rohelisi taimi.

Nõgesed ja naadid koos aias tärkava peterselli ja murulauguga on suurepärane toidulisa nii toorelt kui ka kuumtöödeldud toidule pärast tulelt ära võtmist juurde panemiseks. Siis tulevad juba paiseleheõied, võilillelehed, nurmenukud, jänesekapsad ja esimesed puude lehekesed. Vihmaste ilmadega hakkavad kasvama ka vesiheinad – äärmiselt mahlased ja õrna maitsega taimed. Loe edasi: Kevadise turgutuse leiad koduaiast

Kas ja kuidas jõuab loodushoiu sõnum inimesteni?

Eesti Looduseuurijate Selts kutsub seminarile “Kas ja kuidas jõuab loodushoiu sõnum inimesteni?”

Päevast päeva oleme arvutute reklaamide ja muu infovoo mõjuväljas. Need kõik kannavad endas mingit sõnumit. Nende kõikide eesmärk on meid kuidagi mõjutada. Elukeskkonna alalhoiu ja uurimisega tegelevatel vabaühendustel ja inimestel on edastada oma oluline sõnum, ometi vaadatakse neid tihtipeale vaid kui arengu vastalisi puudekallistajaid. Kuidas oma sõnumit ühiskonnas edukalt levitada? Kuidas jõuda sihtgruppideni ja olla neile arusaadav? Kuidas meid ümbritsevas inforägastikus pildile jääda?
Selle üle arutlevad loodushoiu, kommunikatsiooni, semiootika, psühholoogia, eetika, sotsioloogia ja reklaaminduse valdkonna asjatundjad. Loodame, et sellest eri teadusvaldkondi ühendavast mõttevahetusest kooruvad ideed ja arusaamad, mis aitavad kaasa elukeskkonna alalhoidlikke väärtushinnangute levikule.

Seminar toimub 20. mail kell 14-18 Tartus Looduseuurijate Seltsi majas (Struve 2).

Lisainformatsioon: Liis Sinijärv sinijarv@gmail.com, +372 56 259 747

Uus parvlaev Hiiumaa ootab laupäeval perepäevale

Sel laupäeval, 14. mail kell 12-16 ootab Saaremaa Laevakompanii uus parvlaev Hiiumaa Heltermaa sadamas kõiki väikeseid ja suuri hiidlasi ning teisi huvilisi oma pardale perepäevale.

Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin rääkis, et kuna laevad teevad iga päev tõsist tööd, siis lustimiseks tavaliselt aega ei jää. „Perepäev on teistmoodi päev – seda ei juhtu tihti, et laeva nina naeratavalt kõigile niisama avatud on. Ootame kõiki külla ning laeva saab uudistada ja küsida nii palju, kui igaüks jaksab,“ kutsus Hiiuväin.

Perepäeval tutvustavad laevapere ja kapten Ain Pulk oma uhiuut laeva ning teevad soovijatele ekskursioone laeva südamesse masinaruumi ja kaptenisilda, kuhu tavaliselt reisijaid ei lubata – see on ainulaadne võimalus näha laeva iga nurga alt.

Laulab Hiiumaa oma superstaar Leemet Onno. Päeva ohjab väle madruspoiss Venno Loosaar. Laevapere jagab kringlit ja morssi, iga väike hiidlane saab tasuta jäätise. Lastele toimuvad võistlused ja jagatakse auhindu ning alumine autotekk on muudetud vahvaks mängumaaks. Perepäeva väisab ka Saaremaa Lihatööstuse Notsu.

Valga lasteaed saab uue värvikuue

Caparol koos tootesarjaga Alpinaga kutsus juba teist aastat järjest lasteaedasid üle terve Eesti osalema värviuuenduse projektis. Eesti lasteaedade seas on Caparoli projektis osalemine muutunud väga populaarseks ja projekti esitajaid on palju.

Žürii valis 50 soovi avaldanud lasteaia seast välja 10 lasteaeda, kes saavad projekti raames tasuta värviuuenduse. Valga maakonnast osutus valituks Valga Lasteaed Walko, kelle esitatud projekt oli Caparol Baltica Eesti filiaali juhataja Jaan Vikati sõnul väga hästi ja korrektselt koostatud. Kandideerimise üheks kriteeriumiks oli, et lasteaia juht suudaks kaasata kogukonna liikmed – lapsevanemad, hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjad. „Kõige tähtsamaks eduteguriks konkursil ongi lasteaia hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna omavaheline koostöö“, lausus kokkuvõtteks Jaan Vikat.

Lasteaia juhataja Riina Vähi sõnul toetas teda projekti koostamisel lasteaia hoolekogu, aktiivsed lapsevanemad ja lasteaia töökas meeskond: „Suvel on linnavalitsus planeerinud kolme rühmaruumi renoveerimise, lasteaia vajadus ruumide värskendamiseks on palju suurem ja seetõttu oligi vaja leida veel teisi võimalusi“.
Tänu lasteaia aktiivsele kogukonnale ongi nüüd SIA Caparol abiga võimalus saada mitmetele ruumidele värske ja lapsesõbralik värvilahendus.

Kartulipaneku aeg

Lõuna-Eestis on kõikjal toomingad täisõites. Kohe-kohe on koorumas ka kuldnokkade pojad, mis on vanarahva tarkuse järgi õige kartulipaneku aeg.
Paraku ennustab EMHI mai lõpuks-juuni alguseks külmalainet, seega peaksid madalamate alade põllupidajad olema ettevaatlikumad.
Kõikjal üle Eesti on kukkumas kägu, tagasi on suitsu- ja räästapääsukesed. Laulmist alustasid rohelised konnad.
Musträstastel on pesas pisikesed pojad.

Peipsi järve tuba taasavatud

Peipsi Koostöö Keskuse annab teada, et alates 10. maist on kõigil huvilistel taas võimalik külastada näitust “Peipsi järve elu tuba”. Uus näituseruum asub vahetult Peipsi järve ääres, Jõgevamaal Kasepääl. Üheskoos näitusega on Peipsi Infopunkti ja Kasepää valla koostöös avatud turismiinfopunkt.

“Peipsi järve elu tuba” on püsinäitus, mis jagab Peipsi järve looduslike tingimustega seotud teavet ja annab ülevaate Peipsi-äärsest elu-olust. Näitus tutvustab Peipsi järves elavat 34 kalaliiki, millest on tehtud mulaažid. Peipsi järve kujutab ja iseloomustab ligi 4 m pikkune ja 1,4 m laiune kolmemõõtmeline makett, millelt leiab suuremad Peipsi-äärsed asulad, majutuskohad, muuseumid, vaatetornid ja palju muud põnevat.
Maketti ja kalamulaaže täiendavad saatetekstid eesti, vene ja inglise keeles. Näituselt saab teadmisi ka näiteks järve toiduahelast, kala arengust, vee-elustikust jne.

Näitus ja turismiinfopunkt on suveperioodil avatud T-L kl 11-15 aadressil Sõpruse 84, Kasepää, Jõgevamaa.
Lisainfo: info@peipsi.ee, tel: 602 0105
Kõikidel külastajatel on võimalik kasutada tasuta ka WiFi leviala.

Algab linnuõppekuu

Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete, sõprade ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

PRIA kutsub pindalatoetusi taotlema

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) alustas 2. mail pindalatoetuste taotluste vastuvõttu. Esimese nädalaga jõudsis dokumendid esitada 1985 põllumeest, ligi 14 000 on need veel laekumata.

Taotluste vastuvõtt kestab 23. maini. Pärast seda saab neid hilinenult tuua veel 15. juunini, aga siis väheneb toetus 1 protsendi iga hilinetud tööpäeva kohta. Tänavu võib taotleda kokku 12 liiki toetusi maaharimiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks, ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning loomade karjatamiseks.

Taotlusi võib esitada nii elektrooniliselt e-PRIAs kui ka paberil maakondlikes teenindusbüroodes ja posti teel. Mullusega võrreldes on dokumentide laekumine aeglasem – esimese nädalaga laekus taotlusi 350 võrra vähem. Kõige arvukamalt on taotlusi laekunud Võrumaal ja Tartumaal. 220 taotlust esitati e-PRIA vahendusel.

PRIA soovitabki eelistada taotluse esitamiseks e-PRIAt, mis töötab ööpäev ringi. Vältimaks järjekorras ootamist, saavad kliendid broneerida aja taotluse esitamiseks büroos (kodulehe www.pria.ee<http://www.pria.ee> vahendusel või helistades infotelefonil 737 7679). PRIA maakondlikud teenindusbürood on erandkorras avatud ka laupäeval, 14. mail kella 8.30-15.

Pindala- ja keskkonnatoetusi makstakse selleks, et hüvitada põllumajandusmaa hooldamise kulutusi, keskkonnasäästliku tootmise eripärast tekkivaid lisakulusid ning tavatootmisega võrreldes saamata jäävat tulu. Pindalatoetuste saajad on igal aastal arvukaim PRIA toetuste sihtgrupp. Tänavuste pindalatoetuste eelarve on 159 miljonit eurot. Toetuste abil haritakse ja hoitakse Eestis heas põllumajanduslikus korras üle 860 000 hektari maad.

Lisainfo toetuste kohta ja taotlusvormid: www.pria.ee. Info telefonil 737 7679.

Küsitlus: kuidas ajada paremini ugrimugri asja?

Ajakirjanik Rein Sikk kutsub kõiki Facebooki kasutajaid üles vastama küsimustele:

Kuidas paremini ajada ugrimugri asja?

Mis on peaülesanded soome-ugri liikumise edendamisel, hõimurahvaste tutvustamisel, toetamisel, 25 miljoni soomeugrilase liitmisel?

Küsimusele saab vastata aadressil http://www.facebook.com/home.php#!/home.php?sk=question&id=1693754310465

Palun vastake ise ja edastage küsitluse link ka sõpradele! Mida rohkem vastajaid, seda usaldusväärsem tulemus.

Tere tulemast regilaulutuppa!

Täna, 9. mail kella 18-20 tuleb kokku hooaja viimane regilaulutuba Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Sissepääs on prii!
Seekordne lehekuu laulutuba on kevadisel nigulapäeval. See on unustusse vajunud püha, mida peeti püha Nikolause auks peamiselt Setumaal ja Võrumaa idaosas ning tähistati tihti kirmase ehk külapeoga. Laulust laksuva peo peame maha meiegi! Et tegemist on ühtlasi hooaja viimase regilaulutoaga, siis laulame juba varakult läbi suve-, kiige- ja jaanilaulud, et siis suurele suvele väärika laulupagasiga vastu minna. Tule kohale ja laulame koos suve lähemale!
Rahvakultuurilembene sõpruskond Sinimaniseele

Kuuendat korda selgitatakse Eestimaa parimat koolisööklat

Tervise Arengu Instituut kuulutab kuuendat korda välja üleriikliku võistluse parima koolisöökla leidmiseks. Konkursil võivad osaleda kõik üldhariduskoolide koolisööklad ja toitlustajad.

Tervise Arengu Instituut kuulutab kuuendat korda välja üleriikliku võistluse parima koolisöökla leidmiseks. Konkursil võivad osaleda kõik üldhariduskoolide koolisööklad ja toitlustajad.

Osalemiseks tuleb 19. septembriks täita registreerimisankeet, teha koolisööklast fotod ning esitada ühe koolinädala lõunamenüü koos tehnoloogiliste kaartidega. Nende põhjal valib professionaalsetest toiduasjatundjatest koosnev žürii välja kuus parimat koolisööklat. Finaalis, mis peetakse 4. novembril Tallinna Toidumessil, tuleb edasipääsenud koolidel etteantud ajaga valmistada koolipäeva näidislõuna ning üks lisaroog. 

Allikas: jarva.ee

Kolm kaunist avastamata aaret on rahvusvahelise žürii hinnangul Vihula valla mõisad

Vihula mõis.

Eelmisel nädalal tehti Tallinnas Rotermanni kvartalis toimuval avalikul finaalüritusel kokkuvõtteid konkursist „Eestimaa avastamata aarded – turism ja taastatud ajaloolised paigad“. Rahvusvahelise žürii hinnangul on avastamata aareteks tänavu kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula).
EAS-i turismiarenduskeskuse korraldatud „Eesti avastamata aarete“ konkursi finaali pääsesid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Hiiumaa tuletornid (Kõpu, Ristna ja Tahkuna), kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula) ning Olustvere mõis.
Just need kolm sihtkohta said turismi- ja kultuuriväärtuste ekspertidest koosnevalt žüriilt pärast kõigi sihtkohtade külastamist kõrgeimad hinnangud testitavatele toodetele ja teenustele.

Allikas: puhkaeestis.ee

Soome kunstniku Jani Rättyä puitreljeefi näitus Tartus

9.-25. maini on võimalik külastada Ülikooli 1 asuvas Turu linna infopunktis noore Soome kunstniku Jani Rättyä puuskulptuurinäitust „Nostalgia“. Rättyä teos on omapärane puitreljeef, milleks on kasutatud vana värvitud puitu. Rättyä väljendus on mitmekülgne ning vaheldub kujutavast kunstist abstraktseni ja minimaalsest ekspressiivseni. Rättyä on keskendunud taaskasutatud materjalidest loodud teostele, millest üht on võimalus nüüd näha infopunkti ruumides. Infopunkt ootab huvilisi E-K kella 10-16.
Allikas: www.tartu.ee/turku

Siimusti lastekodu Metsatareke sai talgupäeval kingitusi

Lastekodu Metsatareke sõber Rymas Herman alustamas kasvuhoone paigaldamist. Tagaplaanil Europe Jõgeva Teabekeskuse telk. Foto: Marika Tekkel

Siimusti lastekodu  Metsatareke võis eilsel talgupäeval mitmekordset rõõmu tunda, sest koristustöödele appi tulnud talgulised tõid kaasa  ka kingitusi. Eesti reumaliit ja noorte reumaliit olid lastele  muretsenud hügieenitarbeid ja puhastusvahendeid. Kunagistest Jõgeva noortest koosnev sõpruskond üllatas aga kasvuhoonega. „Sageli oleme ise abi ja toetust vajanud, seda on meile ka lahkesti antud. Teeme Ära talgupäeval pidasime sobivaks ise head teha ja töötamispaigaks valisime Metsatarekese lastekodu Jõgevamaal. Kingitusi aitasid omakorda hankida erinevad ettevõtted, kes ühtlasi panid õla alla meie talgutel osalemisele,”  ütles reumaliidu tegevjuht  Marek Jaakson.

Sõpruskond Tallinnast, eesotsas Jõgevalt võrsunud ettevõtja Rymas Hermaniga, kinkis aga lastekodule kasvuhoone, mis konstruktsioonidest ka kohapeal kokku pandi. „Oleme Metsatarekest varemgi abistanud. Nüüd otsustasime siia tuua kasvuhoone, kus poisid ja tüdrukud saavad aiatööd harjutada ja vajalikku köögivilja kasvatada,“ ütles Herman. Europe Direct Jõgeva teabekeskuse töötaja Vahur Kukk oli Metsatarekese talgutel nii töötamas kui ka Euroopa Liitu tutvustavaid trükiseid ja tervislikke suupisteid jagamas. Ühtlasi esindas Kukk ka Metsatarekese koostööpartnerit, hiljuti kümnendat aastapäeva tähistanud Jõgeva Lions-klubi. Jõgeva padjaklubi naised korraldasid aga linnas käsitöötalgud, kus nad Metsatarekese kasvandikele villaseid sokke kudusid.

Südantsoojendav tänu kõigile, kes talgutele appi tulid. Koos kaugemate seltskondadega töötasid usinasti ka meie lapsed ja noored, kasvatajad ja erinevate valdkondade spetsialistid. Kokku tuli ligi poolsada talgulist. Koristati majaümbrust ja metsaalust, varuti talveks küttepuid.

Jaan Lukas

Kaitseväe orkester ja ajateenijate ansambel annavad emadepäeval kolm kontserti

Kaitseväe orkester.

Kaitseväe orkester annab täna, pühapäeval kaks emadepäeva kontserti, ühe Kanepis ja teise Vastse-Kuustes. Ajateenijate ansambel Laul jätta! esineb emadepäeval Moostes.

„Kevadtorm suunab meid igal aastal emadepäeval Eesti kenadesse küladesse, kus anname kontserte. Emadepäevade kontserdid on ilus traditsioon,“ ütles kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan. „Sajad Lõuna-Eesti noored mehed on homsel emadepäeval õppusel kaevikutes või rünnakul ega ei pääse emadele lilli viima. Kaitseväe orkester annab kontsertidega edasi musikaalse emadepäeva tervituse kogu kaitseväelt.“

Kaitseväe orkester esitab kontsertidel meeleolumuusikat. Repertuaar on rõõmus ja kevadine, mis hõlmab poppi, svingi, palasid muusikalidest ja operettidest, aga kindlasti ka sõjalist marssi. Orkestri ajateenijate ansambel esitab muusikat rahvusliku rokigigandi Ruja repertuaarist kuni regilaulu ja Valgre lauludeni välja.

Allikas: uuseesti.ee

Tartu Jooksumaratoni kaksikvõit rändas Etioopiasse

Jooksumaratoni võitjad. Foto: Tarmo Haud

Täna peeti Lõuna-Eestis SEB 29. Tartu Jooksumaraton. 23 km võistlusdistantsil olid klass omaette etioopia võistlejad, kes hõivasid poodiumi kaks kõrgemat kohta. Rajarekordiga (1:11:38) võttis võidu Raji Assefa Worku ning teiseks tuli Abera Chane Lema (1:12:01). Parima eestlasena oli kolmas Keio Kits (1:16:34). Teise koha võtnud Abera Chane Lema tunnistas, et Eestis ollakse esmakordselt ning siia tuldi võitma. “Personaalselt eelistan võistelda staadionil 10 km või 5 km distantsidel,” lisas Lema. Täna see tema hoogu aga ei pidurdanud. Keio Kits tunnistas, et kindlasti on hea Eestis näha ka seda kuidas maailm jookseb ning tugev konkurents on tervitatav. Paraku ei olnud eestlastest neile täna vastast. Naistest ületas finišjoone esimesena samuti Etioopiast pärit Etaferu Wodaj Temesgen (1:26:57), kes üldarvestuses võttis 22 koha. Talle järgnesid Annika Rihma ja Liina Luik. Kaksikvõidu saanud etioopia jooksjad asusid võistlejaterivi juhtima kohe algusest peale ning kasvatasid pidevalt oma edumaad. Nad noppisid vahefinišite võidud ning raja viimases osas panid ka omavahel jõuvahekorrad paika. Kokku registreerus tänasele päikesepaistes toimunud SEB 29. Tartu Jooksumaratonile 3760 spordisõpra, kellest enam kui kaks tuhat pani ennast kirja 23 km jooksule.
Uko Urb

Homme algab looduskaitsekuu: Loodus on lähedal

Tänavune looduskaitsekuu algab 9. mail ja selle moto on “Loodus on lähedal”. Kas teate, et Eestis on ametlikult teada ligi 24 000 liiki taimi ja loomi, kuid kokku arvatakse neid olevat hoopis 40 000? Kui paljusid neist teame-tunneme?

Looduskaitsekuul on kavas rohkelt ettevõtmisi, mis aitavad meil Eestimaa liigirikkust paremini tundma õppida ja õpetavad austama oma naabreid. 21. mail kutsub Keskkonnaamet rahvast kõikides maakondades matkama. Kasutagem juhust, bussid on organiseeritud, osavõtt on tasuta, matku juhendavad Keskkonnaameti töötajad. Loodus on lähedal.

Esmaspäeval, 9. mail kell 13 toimub Eesti Vabaõhumuuseumi kiigeplatsil looduskaitsekuu avamisüritus. Keskkonnaminister Keit Pentus annab üle Eesti looduskaitse märgid ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Huvilised saavad kaasa teha tutvumisretke Eesti Vabaõhumuuseumiga.

Allikas: Keskkonnaministeerium