Eesti

Täna algav ökofestival kutsub metsa

Täna, 15. augustil algab Põlvamaa ökofestival “Rohelisem elu”, mis tutvustab erinevates õpitubades, retkedel ja seminaridel loodust ning looduslähedasi eluviise.
Sel aastal keskendub festival metsa kui looduskoosluse tundmisele ja heaperemehelikule kasutamisele. Festivali patrooni, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on kohalike taastuvate kütuste ja materjalide eelistamine, säästlik suhtumine loodusesse, kohaliku värske ja puhta toidu väärtustamine ehk elamine mõtte järgi “Rohelisem elu” aktuaalsem kui kunagi varem. “Põlvamaal on, mida selles kontekstis rääkida. Järjekordne ökofestival kutsub kõiki looduse sõpru Põlvamaale,” ütles Urmas Klaas.

Ökofestival algab täna, 15. augustil kell 15 talgutöödega ajaloolisel Postiteel ning sellele kell 19 Varbuse muusikamõisas järgneva simmaniga, kuhu on oodatud kõik huvilised. Festivalinädala jooksul saab omandada teadmisi ja oskusi roigasmööbli valmistamisest, loodusfotograafiast, hoidistamisest, maitsetaimede kasutamisest, looduskosmeetikast, restaureerimisest ja muust. Looduse tundmaõppimise retked koos Aleksei Turovskiga viivad Kiidjärvele ja Valgesoosse, koos mükoloogidega minnakse aga metsa seenele. Mõttemustrite murdmine rohelisema elulaadi suunas saab toimuma õhtustel lõkkeloengutel. Kokku toimub seekordse festivalinädala jooksul seitseteist erinevat ettevõtmist.
Festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on küll enamik kohtadest broneeritud, kuid üksikuid vabu kohti leidub mitmetes õpitubades ja retkedel.
Laupäevane perepäev kutsub kõiki huvilisi Karilatsi. Põlva talurahvamuuseumi õuedes saab teoks omamaiste toodete laat ja potipõllunduse seminar, avatud on töötoad ja näitused. Laste päralt on mängutelk, toimuvad metsaretked, hobusõidud ja tõukerattamatkad, paitada saab mägiveiseid ja küülikuid ning mekkida kohalikku toitu. Päeva musitseerivad rõõmsaks Tuulelõõtsustajad, Kagu-Kabujalakesed ning ansambel Jäääär.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Keskkonnaameti, Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali sponsor on AS Värska Vesi ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Polvamaa.ee

Paide Kultuurikeskus alustab uut hooaega värskelt renoveeritud laval

Paide Kultuurikeskus alustab sel sügisel 24. hooaega. Algavaks hooajaks renoveeritakse Paide linna ja ettevõtjate, Järva maavalitsuse ja Rahvusooper Estonia toel kultuurikeskuse suure saali lava.

Hiljuti alanud renoveerimise käigus avatakse ja saab kasutusele võtta lava ees asuva orkestrisüvendi ja uuendatud lavakonstruktsioon võimaldab alates sügisest esitada Paides ka klassikalise balleti etendusi. Lava renoveerimine lõpeb augusti viimastel päevadel.

Käesoleva aasta novembris korraldab Rahvusooper Estonia Paide 720. aastapäeva ürituste raames festivali “Ooper ja ballett südames”. Festivali raames toimuvad Paides ja selle ümbruses nädala jooksul erinevad laste- ja noorteprojektid, kammerkontserdid, kostüümilaat ja näitused. 8. ja 9. novembril annab rahvusooper Paide Kultuurikeskuses kolm etendust – kahel korral saab näha operetti „Silva“ ja lisaks pakutakse vaatamiseks suurejoonelist balletiõhtut, mille üheks osaks on katkend “Luikede järvest”. Tegemist on teatri esmakordse gastrolliga Paides. Festivaliprogrammist saab osa 3500 Paide linna ja Järvamaa inimeset ja festival saab võimalikuks tänu kohalike ettevõtjate ja omavalitsuste toele.

Allikas: jarva.ee

Ilus kodu on järjepideva töö tulemus

„Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves eile Ugala teatrimajas „Kaunis Eesti Kodu 2011“ auhindu välja andes.

Riigipea tänas kõiki „Kaunis Eesti Kodu“ laureaate, kelle abiga on Eesti saanud ilusamaks ja puhtamaks.

Auhinna “Kaunis Eesti Kodu” laureaate oli tänavu 82, need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus.

“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhinna said: Loe edasi: Ilus kodu on järjepideva töö tulemus

Täna tasub soovida, et meil leivast puudust ei tuleks

Täna, 15. põimukuu päev on rahvakalendris tuntud ka kui rukki- või kylimaarjapäev, ryämaarjapääv, moarjapäev, rykkimaarjapäev, kuremäepäev. On piduliku moega aeg, mil on austatud esivanemaid, peetud laatu ja kirmaskeid.
Nõos on öeldud: Rukkimaarjapäeva nimetatakse rukkiemapäevaks, sest siis saavad rukkid enestele ema, hakatakse rukkid kylvama. Leivavili on kaua aega andnud meie rahvale toidust. Oleme põliselt leivarahvas niisamuti kui oleme metsa-, mere- ja hiierahvas. Musta rukkileivata ei kujuta me oma elu ette. Leib on keeleski esimene toit. Esmalt on leib. Kõik ylejäänu on leivakõrvane.
Eeskätt lääne ja lõuna pool ning Peipsi ääres oli kolm päeva enne ja kolm pärast 15. augustit keskne rukkikylvi aeg. Rukis peaks aga selleks ajaks tavapäraselt lõigatud olema.
Vadja maarahva mailt on sel päeval kogunetud Kuremäe hiiemäele pidama hiiepyha.
Jõhvi kiriku 1699. aasta visitatsiooni aruandes märgitakse, et kihelkonnas on palju hiisi, kusjuures eriti kuulus on Kurra-Meggi (Kuremägi), kus iga aasta 15. augustil toimub suur ebajumalateenistus, kuhu rahvast tuleb paljudest kihelkondadest ja ka Venemaalt.
Mall Hiiemäe koostatud Eesti rahvakalendri V köitest leiame teate esivanemate austamisest. Rukkimaarjapäeval, 15. augustil kaeti laud saunas, et esivanemate lahkunud hinged tuleksid koju ja saaksid seal syya, juua ja rõõmustada.
Kodune leivakypsetamine saab taas yha enam tavaks. Jätkuks selleks vaid kodumaist puhast rukkijahu. Kodune toit on jõu ja tervise allikas ja elumõnu looja.
Kui kypsetada suureks rukkiema päevaks leiba, võtta pätsike või esimene viil, määrida sellele mett või värsket võid ja viia see oma pyhapaika, siis tasub soovida, et meil kunagi viljast ja leivast puudu ei tuleks.
Jätku leiba!

Allikas: maavald.ee

Vanausuliste kultuuriga saab tuttavaks festivalil

20. – 23. augustini toimub Eestis juba viiendat korda rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival „Peipus”, mille sündmused leiavad aset nii pealinnas kui ka Peipsimaal – Mustvees ja Kallastel. Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Tänavuse festivali külalised on vanausulised pomoorid Lätist, Leedust, vene küladest Komimaal ja fedossejevlased Venemaalt.

Festivalil kõlavad palvelaulud vanausuliste pomooride meeskoori Unison esituses. Vilniuse vanausuliste koguduse koori esituses saab kuulda vaimulikke värsse, mis pärinevad 17. sajandini ulatuvast traditsioonist. Hilisema aja autorite vaimulikke värsse Kallaste kontserdil laulab Kallaste vanausuliste naiskoor.

Traditsiooniliselt tutvustab festival ka vanausuliste autentset rahvakultuuri. Nelja festivaliaastaga on Eesti publik saanud tutvuda vanausuliste külades Baikali taga, Türgis, Moldovas ja Venemaa Krasnodari krais säilinud pulmakombestikuga. Tänavused külalised Komimaalt Pešora, Uhta ja Ust-Tsilma küladest näitavad, kuidas Ust-Tsilmas peetakse suurimat rahvapidu ringtantsude ja lauludega. Festivali galal saab kuulda vägilaslaslaule lauliku suust, naljasalme naljataja ja nutulaule itkeja suust.

Tallinna kinomajas linastuvad visuaalse antropoloogia ja dokumentaalfilmid. Teadusliku mõõtme annavad festivalist osa võtvad mainekad teadlased, kes peavad avatud loenguid vanausuliste kultuuri eripärast, vaimsest maailmast, laulutraditsioonist.

Töötubades tutvustavad meistrid vanausuliste traditsioonlist rahvakunsti ja käsitööd. Ürituste ajal on avatud fotonäitus ja Ust-Tsilma meistrite käsitöönäitus.

Festivali korraldab MTÜ Peipus, e-post: zemfira7777@gmail.com, tel 5598 5044.

Eestlased osalesid Lätis peetaval rohelisel nädalal

Roheline nädal_Tervete rahvuspark — Roheline nädal Lätis Tervete rahvuspargis. Foto: projekt Green Life

8.-12. augustini toimus Lätis Tervete rahvuspargis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, millest võttis osa 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu”, mille raames roheline nädal korraldati, on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Rohelise nädala töötoad jagunesid viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life’. Eestist osales lektorina Erkki Peetsalu, kes kõneles keskkonna- ja kodanikumeedia teemadel.

Ettevõtmine toimus kaheksa partneri koostöös, Eestist on projekti kaasatud MTÜ Ökomeedia. Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel, projekti ühe osana ja rohelise nädala kokkuvõtteks valmib ka temaatiline käsiraamat. Projekti rahastab Nordplus programm.

Loe lähemalt siit: http://www.ekomedia.lv/green_life.html.

Allikas: Green Life

Põlva ökofestivalil keedetakse moosi

16. ja 17. augustil toimuvad Põlva ökofestivalil hoidistamise õpitoad. Need toimuvad Postitee ääres asuvas Kopli taluköögis ja õpitoa viivad läbi Food Studio kokad Indrek Kivisalu ja Risto Toome.

Hoidistamise õpitoad toimuvad ökofestivali raames esimest korda, kuid festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on festivali raames igal aastal toimunud ka kokkamise õpitoad, mis on täitunud imeruttu.

Hoidistamise õpitubades saab teada, kuidas tooraineid ning maitseid purki ja pudelisse panna. Praktilises osas tehakse veidi teistsuguseid keediseid ning vürtsmoose ehk chutney’ sid, maitseõlisid ja infusioone. “Keedetakse ja degusteeritakse ning koju kaasa saab kõik retseptid kui ka omavalmistatud hoidise,” tutvustas Ulla-Maia Timmo.

Lisaks hoidistamisele toimub Kopli taluköögis 18. augustil ka Setu toidu kursus, kus saab õppida ehedaid ja traditsioonilisi setu toite
valmistama — muuhulgas tehakse sõira, vatska, setupärast seenehautist ja pelmeene. Kursuse viib läbi seni ainsa setu kokaraamatu autor Inara Luigas.

Kokkamishuvilised saavad õpitubade kohta lisateavet netikülgedelt www.ecofest.ee

Suurel Munamäel esineb homme Fernando Noronha & Black Soul

Legendaarse Haapsalu festivali Augustibluus selle aasta eksootilisemaid artiste, üks festivali peaesinejatest (Brasiilia) annab 13. augustil ekstra kontserdi Suure Munamäe tipus asuval vabaõhulaval. See on erakordne võimalus kogeda kuidas omavahel suhestuvad Eestimaa ürgne loodus ja Brasiili kuum veri. Kontserti soojendab Eesti rockimaastiku uus vihane tegija The Blinking Lights.

Fernando Noronha & Black Soul loodi 1995. aastal Brasiilias. Nad on üllitanud seistse albumit ning esinenud paljudel Ameerika ja Euroopa suurtel festivalidel. Fernando Noronha on tunnustatud Brasiilia kitarrist ja laulja, keda kodumaal tuntakse nii lavalaudadelt, kui ka teleri ja raadio kaudu. Koos on esinetud nii B. B. Kingi kui ka Carlos Santanaga. Frontmani enda sõnul on tema muusikat eelkõige mõjutanud Ameerika bluus, eriti Albert King, Freddy King, Stevie Ray Vaughan, T-Bone Walker, Johnny Winter ja loomulikult Jimi Hendrix. Fernando leiab, et iga bluesmani kohustus ja ülesanne on meile usaldatud väärika pärandi edasikandmine ja sellest millegi uue ning isikupärase loomine. Koduleht: http://www.fernandonoronha.com

The Blinking Lights astus esimest korda publiku ette ekspromtesinemisega maagilisel päeval 07.07.07. Sellest hetkest alates ühendasid kolm lapsepõlvesõpra oma toore jõu ja noorusest pakatava energia ning suunasid selle muusikasse. The Blinking Lights mängib stoner rock’i. Nende loomingus on tunda mõjutusi rockbändidelt nagu Led Zeppelin, Audioslave, Nirvana, Metallica, The Cure, Queens Of The Stone Age jt. Bändi lavashow on intelligentselt kompromissitu ja kaasakiskuv adrenaliinilaks igale muusikasõbrale kes peab lugu nn. “vana-kooli” rock-muusika parimatest energiaväljadest. Koduleht: http://www.myspace.com/theblinkinglightsband.

Kontserdi algus kell 20. Pileti hind 7 eurot (müük kohapeal)

Mõtsast leib lavva pääle

«Inemiisi om mõtsan inämb ku marju ja siini!» kõnõlõsõ korjaja. Korjaman käütäs sakõst terve perrega ja nopõmba tiinvä päävän mustikaga päält 50 euro.

«Korjasõ nii latsõ, kes tiinvä kommirahha, mõnõ käävä puhkõpäivist mõtsan, om asotsiaalõ ja om pensionääre – egäsugutsit inemiisi,» kõnõl’ korjajidõ kotsilõ Milvi (tuu olõ-i timä õigõ nimi!), kiä ost Võrol rahva käest siini ja marju kokko. Mõtsast tuvvas saak kokkoostu nii terve perrega, egälütel pangi käen, ku ka ütsindä. Mõni tulõ jalgratta, mõni autoga, mõni tulõ bussi päält maaha.

Korjajit om esiki peris vannu. «Käü üts paar, nii 75 ümbre, autoga käävä, kõikaig toova mustikit,» kõnõl’ Milvi. «Ütlese, et saa-i koton istu, les’ota saa talvõl kah!» Vanõmba inemise läävä joba kellä nelä aigu mõtsa, selle et pääväga ei näe marja. «Ütlese, et marju tegeligult mõtsan om: edimäne sats om päält är roogitu, a puhma all omma ilosa mar’a,» kõnõl’ Milvi. «Mõni lats korjas vanaimä-vanaesäga marju, rahha ei saa pall’o, a tuu om timä, latsõ teenitü raha! Mullõ sääne asi miildüs, sõs harinõs lats raha väärtüsest arvu saama ja tuust kah, kost raha tulõ.» Om muidoki ka sändsit, kiä korjasõ täpsele nii pall’o, et saia katõliitridse õllõpudõli raha kokko. Loe edasi: Mõtsast leib lavva pääle

Pärnus on taskukohaste asjade laadapäev

Täna kell 14 – 19 toimub Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja uue õppehoone parklas Kooli 6b (vihma korral majas sees) taskukohaste asjade laat ja töötubade päev.

Tule müü või vaheta kasutult kapis, toas, garaažis seisvaid asju ja saadud rahaga osta endale midagi vajalikku, kasvõi kõrvalistuva kaupmehe käest. Müüa ja vahetada võib kõike: riideid, jalanõusid, toalilli, mööblit, elektroonikat, tehnikat jms.

Kohal on Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja õpetajad, kes ootavad lapsi majaga tutvuma ja töötubadesse meisterdama.

Pokumaal toimub tulekool

Sel laupäeval toimub Põlvamaa loodushuvilistele Pokumaal tulekool. Hommikul algavas tulekoolis räägitakse sellest, kas ja kuidas muutub metsaökosüsteem peale tulekahju, millised taimed jäävad ellu peale tulekahju, kes on tulekahjude tekitajateks ja mis on tulekahju hind. Pokumaa alaline elanik Puuko õpetab sel päeval tegema lõket ja ka lõkkel toitu.

Kell 12.30 algab samas Pokumaa seenepäev, kuhu on oodatud ka kõik tulekooli õpilased. Seetõttu paluvad korraldajad kõigil kaasa võtta seenekorvid.
Loe edasi: Pokumaal toimub tulekool

Põlvas algab täna Uue Ajastu Festival

Täna algab Põlvas neli päeva vältav muusika- ja visuaalkunstisündmus Uue Ajastu Festival “Rahu sagedus”. Esimene õhtu kulgeb kunstinäituste ning filmiprogrammi tähe all. Näitustel eksponeeritavale maalikunstile lisaks näeb videoinstallatsioone, klaasikunsti ja graafikat.

“Olen näituse tarbeks teinud spetsiaalselt viis tööd lähtudes kontseptsioonist rahu. Maaliseeria koloriid on samuti rahulik,” rääkis Põlvas Kesk tn 7 täna avatava kunstinäituse üks autoreid Kadri Toom. “Kasutusel on kujundid, mis lähtuvad rahu teemast. On
Jerusalemma linnavaade ja teine töö lennumasinast, sest ka lendamine või hõljumine on rahuga seotud.”

Samal näitusel näeb ka Tartu ja Tallinna noorkunstnike Alar Tuule, Margus Loki ja Kristi Kongi töid. Videokunsti eksponeerivad Hille Karm ja Külli Mariste.

Võru tänava kunstigaleriis Gallõrii aadressil Võru tn 4 avatakse noore kunstniku Alo Valge näitus “Suuline offer”. Samas on avatud ka
klaasikunsti püsinäitus.

Õhtuhämaras kuvatakse välikinos Põlva kunagise kinomaja Võit seinale film pealkirjaga “Kundun”. 1997. aasta linateos (režissöör Martin Scorsese) räägib dalai-laama elust tänapäevani, Hiina ülemvõimuga tekkinud probleemide lahendamisest ning ühes sellega Tiibeti kultuurist ning argipäevast.

Homme ja ülehomme näeb festivali pealaval ühtekokku 16 artisti või koosseisu pluss klubiüritusi DJ-de ja üllatuskülalistega. Neljal festivalipäeval aitavad külalistel rahu sageduseni jõuda Moskvast pärit post-rocki viljelev Mooncake, Peterburist Superficial Random Knowledge Porridge, Outloudz, Mimicry, Mahavok, Vaiko Eplik ja Eliit, Silvi Vrait-Wright & Co jt.

Nagu eelmiselgi aastal, nii ka tänavu kutsuvad korraldajad külalisi üles pildistama rahu sagedust.
Täpsem info on kättesaaadav festivali kodulehel www.uueajastufestival.ee

Otepääl käib jalgpallinädal

Otepääl algas jalgpallinädal, mis kestab pühapäevani. See algas eile õhtul vutisõprade ühise kaasaelamisega tele vahendusel Eesti koondise sõprusmängule Türgi vastu. Kuni pühapäevani on Tehvandi staadionil aga võimalik vaadata jalgpalli.

Täna toimub Tehvandi staadionil rahvaliiga mäng Otepää jalgpallisõprade ja Eesti Jalgpalli Liidu esindajate vahel (Pohlak & Co).

“Pärast mängu on kõigil huvilistel võimalik jälgida FC Otepää treeningut, mida tulevad juhendama tipptreenerid Marko Kristal, endine Eesti koondislane ja hetkel Tartu JK Tammeka peatreener, ning Janno Kivisild, FC Flora ja Eesti koondise abitreener,” rääkis Jalgpalliklubi FC Otepää treener Martin Teder. “Juba pühapäeval on mõlemad mehed taas Otepääl ja jagavad näpunäiteid FC Otepää mängijatele nende liigamängudel.”

Kõigepealt mängib FC Otepää duubelvõistkond Võru Jalgpalliklubi teise esindusega ja seejärel nädala maiuspala – FC Otepää vs JK Welco Elekter. “Euroopaliku jalgpallikultuuri toob sel võistlusel staadionile vastasvõistkonna fännirühm Electric Legion, kes on eeskujuks igale Eesti jalgpallihuvilisele oma kaasa elamise ja suhtumisega,” kinnitas Teder.

Mängude kava:
11. august kell 18 FC Otepää ja sõbrad – Eesti Jalgpalli Liit
11.august kell 19.30 FC Otepää treening Kristal & Kivisild juhendamisel
14. august kell 14.30 FC Otepää II – JK Võru II

14.august kell 17.00 FC Otepää – JK Welco Elekter

Mängud toimuvad Tehvandi staadionil.

Suur jaht Metsatöllu fännidele

Metsatöll on Eesti tuntuim metal bänd, kellel tänaseks välja antud neli albumit ning seljataga üle 300 kontserdi Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning müüdud on rohkem kui 50 000 plaati. Metsatöllu on neljal korral pärjatud auhindadega Eesti Muusikaauhindade jagamisel. Metsatöllu viimane neljas album Äio ilmus Universali sõsarfirma Spinefarm Records alt. Eestikeelne album jõudis lettidele Ühendriikides, Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja teistel suurematel turgudel, ning tänaseks on “Äiot” müüdud üle 20 000 eksemplari.

www.metsatoll.ee

20. ja 21. augustil leiavad aset Metsatöllu uue muusikavideo võtted. Kui oled tulihingeline ning tõeline Metsatöllu fänn, tule ja näita ennast Eesti tuntuima metal bändi uues muusikavideos! Kõiki kuulsusejanulisi ja pööraseid vabatahtlikke ootame registreeruma 16. augustini muusikavideos osalemiseks SIIN.

Alates sellest nädalast otsitakse Metsatöllu uue muusikavideo salvestusele entusiastlikke, igas vanuses, pikkuses ja mõõdus fänne videos loodava muinasmaailma osalisteks. Muusikavideo filmitakse üles maalilise järve ääres Lõuna-Eestis. Kõikidele osalejatele kingib Metsatöll eksklusiivse meene.

Muusikavideos osalemiseks täida ankeet ja hakka ka Facebookis dokumentaalfilmi Hundi süda sees fänniks.

Muusikavideo režissöör on Liina Paakspuu ning video valmib osana põhjamaiste metal-vägilaste Metsatöllu, Finntrolli ja Tyri vallutusi vaatlevast dokumentaalfilmist „Hundi süda sees“. Dokumentaalfilmi režissöör on Liina Paakspuu ja produtsent on Karin Reinberg-Shestakov ning tootja OÜ Revolver Film. Dokumentaalfilmi rahastavad teiste hulgas Eesti Filmi Sihtasutus ja Kultuurkapital.

Lisainfo:
Gretlyn Palberg
Tel +372 5566 6603
E-post gretlyn@revolver.ee

Rõuge golfiklubi kutsub golfiõhtule

Rõuge Golfiklubi kutsub kõiki golfimängust huvitatuid neljapäeval 11. augustil kell 18.00 Rõuges Jaanipeebu surnuaia kõrval asuvale väljakule golfiõhtule.

Golfiõhtul tutvustatakse mängu olemust, varustust, löögitehnikat, reegleid ja muud seonduvat. Lisaks tutvustamisele ka harjutatakse ja mängitakse golfi.

Golfiõhtu saab teoks Kohaliku Omaalgatuse Programmi toetusel.

Täpsemat infot saab Karel Saarnalt (tel: 5560 3989 või e-mail: karel.saarna@gmail.com)

Otepää käsitöölaat läks igati korda

7.augustil toimus Otepääl Kultuurikeskuse pargis traditsiooniline rahvamuusikapäev ja käsitöölaat. Käsitöölaada avas vallavanem Andres Visnapuu.

Laada peakorraldaja Otepää Naisseltsi esinaise Riita Aaderi kinnitusel läks laat igati korda – palju oli nii laadalisi kui ka müüjaid. “Tänan kõiki laadamüüjaid osavõtu eest, tänan kõiki esinejaid, eriliselt tänan Otepää Noortekeskuse noori, kes võtsid oma etteastet väga tõsiselt ja valmistasid ette väga toreda moeshow,” rääkis Aader. Aader tänas ka neid, kes aitasid laata korraldada (Eesti Kultuurkapital, Kohaliku Omaalgatuse Programm, Otepää Naisselts ja Otepää Kultuurikeskus) ja Otepää vallavalitsust vastutulelikkuse ja heatahtliku suhtumise ning osutatud abi eest.

15. korda toimunud Otepää rahvamuusikapäeval ja käsitöölaadal esinesid mitmed Otepää kollektiivid – rahvatantsu segarühm Nuustaku, naisrühm Nuustaku ja Nuustau noored, naisrühm Vesiroos, ansambel Relami, eakate rühmad Tantsurõõm ja Laulurõõm, rahvamuusikud Merle Soonbergi ja Margit Tali ja rahvamuusikaorkester Lille Tali juhendamisel, Otepää Noortekeskus ja Pühajärve Puhkpilliorkester. Päeva juhtis Alar Haak. Külalisena esines Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester Fööniks solistidega. Loe edasi: Otepää käsitöölaat läks igati korda

Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Terhi Anttila Uniküla lasketiirus kõmmutamas

Nädalavahetusel külastasid Naiskodukaitse Tartu ja Viru ringkonda Vantaa reservväelased. Traditsioonisel augustikuisel külaskäigul tutvuti Eesti riigikaitsesüsteemiga ja korraldati traditsioonilised laskveõistlused naiskodukaitsjate ja Vantaa reservväelaste liidu liikmete vahel, mille võit tuli viimaks naiskodukaitsjatele.

Oma külaskäiku Eestisse alustasid soomlased Tartu malevast, kus Janar Saarniit andis külalistele loengu “Ülevaade täpsuslaskuri ja snaipri väljaõppest ja relvastusest”, peale mida suunduti KVÜÕA simulastioonikeskusesse. Pärastlõunal toimusid Unikülas traditsioonilised laskevõistlused Vantaa reservväelaste liidu liikmete ja naiskodukaitsjate vahel, mille võit sedakorda tuli eestlastele.

Võistlus toimus automaadist AK4. Võistkonna moodustasid kolm naiskodukaitsjat ja kolm kaitseliitlast. Soome esinduse moodustasid Vantaa reservväelaste liidu kolm mees- ja naisliiget. Naiskodukaitsjaid esindasid Eva Nessler, Ulvi Karu ja Kristel Kitsing. Kaitseliitlastest läks arvestusse Ain Ehari, Aivo Näki ja Kalev Koppeli tulemused.

Individuaalarvestuses oli naistest parim Eva Nessler, teiseks tuli Terhi Anttila ja kolmanda koha võiltes välja Ulvi Karu. Meestest oli parim Ain Ehari, teise koha saavutas Aivo Näkk ja kolmandaks tuli Juha Ylinen. Loe edasi: Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Algas registreerimine Rulluisumaratoni lastesõitudele

Tänasest on www.tartumaraton.ee leheküljel avatud registreerimine laupäeval toimuvatele Tartu Rulluisumaratoni lastesõitudele. Internetis saab end kirja panna reede õhtul kella 17ni. Üritusele saab registreeruda ka vahetult enne TILLUsõitu ja MINImaratoni rulluisumaratoni võistluskeskuses.

SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud toimuvad laupäeval, 13.augustil. Koolieelikuid oodatakse 500 m pikkuse TILLUsõidu starti kell 16 ning kooliealisi lapsi 3,4 km pika MINImaratoni rajale kell 16.30. Lasteüritustel võitjaid ei selgitata, lõpetajaid ootavad finišis diplom ja medal. Lisaks saavad kõik lõpetajad toreda võimaluse südasuvel ka jääle uisutama minna – lastesõitude medali omanikku ootavad tasuta jääpilet ja uisud liuglemiseks Lõunakeskuse liuväljal 13. või 14. augustil!

Vahetult enne lastesõite toimub maratoni võistluskeskuses ka Hawaii Expressi rulluisukool. Uisutamisalaseid näpunäiteid jagab treener Tõnis Tali. Koolitus on tasuta, registreerimiseks tuleb saata e-meil koos osaleja nime ja vanusega aadressile tartumaraton@tartumaraton.ee. Möödunud nädalavahetusel käis maratonieelses rulluisukoolis Tartus ja Tallinnas ligi poolsada last. Uisukoole läbi viinud Tali sõnul oli suur rõõm taaskord näha väikeseid entusiastlikke spordisõpru rullidel veeremas. “Aktiivset huvi rulluisutamise vastu ei näidanud üles vaid lapsed – ka mitmed kaasas olnud vanemad osalesid koolitunnis vägagi pühendunult,“ rõhutas Tali. Loe edasi: Algas registreerimine Rulluisumaratoni lastesõitudele

Tulemas on Põltsamaa Jõe Suvemängud

13. augustil toimuvad Põltsamaa linnas Põltsamaa Jõe 37. Suvemängud, mille eesmärgiks on hoogustada sporditegevust Põltsamaa piirkonnas.

Suvemängudele kutsutakse kõiki, kes elavad või töötavad Põltsamaa-, Puurmani-,
Pajusi-, Imavere-, Kolga-Jaani-, Kõo vallas ja Põltsamaa ja Võhma linnas ning
õpilased, üliõpilased, kelle vanemad on seotud eelpool toodud tingimustel linnade
ja valdadega.

Võistlusaladeks on rannavõrkpall, jalgpall, korvpall, rahvastepall, võistkondlik petank, paigalt kaugushüpe, kuulijänn ja topispallijänn, soome kurn, tennis, jalgrattakross, sõudmine ja ujumine. Lisaks peetakse juhtide mitmevõistlus.

Parimatele on välja pandud autasud. Osavõtumaks on Põltsamaa linnal ja vallal 200 eurot ja teised omavalitsustel 130 eurot. Lähetuskulud ja toitlustamiskulud kannavad osavõtjad ise.

Põltsamaa Jõe 37. Suvemänge korraldab SA Põltsamaa Sport koos Põltsamaa linnavalitsuse ja Põltsamaa Spordiliiduga. Täpsema info leiab siit.

Narva kutsub noormehi nekrutiks

12.-14. augustil toimub Narva linnuses ajaloofestival „Narva lahing“, mille raames leiab esimest korda aset nekrutite laager.

Laagris tutvuvad nekrutid Narva Põhjasõja perioodi ajalooga, õpivad vana tehnika järgi padrunipaberit valmistama, proovivad jõudu kahurist ja musketist tulistamises, näevad Rootsi armeed ja võib-olla võtavad osa ka lahingust.

Osalejaks võib saada iga noormees vanuses 16-25 aastat. Kui laagrist tahab osa võtta alla kuueteistkümne aasta vanune poiss, peab ta kaasa võtma täiskasvanu. Laagris osalemine on tasuta, kohtade arv on piiratud.

Nagu igaaastase ajaloofestivaligi puhul, on ka nekrutite laagri eesmärk ajaloo populariseerimine ja noorte kaasamine aktiivsesse ja kasulikku vaba aja veetmisse.

Täpsema info leiab siit.

Haapsalus algab sel nädavahetusel Valge Daami aeg

Sel nädalavahetusel algab Haapsalus Valge Daami aeg, mis on pühendatud piiskopilinnuse vahel elavale kuulsale legendile – Valgele Daamile. Valge Daami aega peetakse augustikuus täiskuu ajal.

Reedel võib Karja tänaval osa saada käsitöölaadast ja erinevatest töötubadest. Loomekeskuses on avatud näitused ja õhtul näidatakse kaunis-lõbusaid-nukraid filme. Galeriis Central saab terve nädalavahetuse jooksul lasta ennast jäädvustada ajaloolises Haapsalus. Iloni imedemaal näidatakse etendust “Pettson ja Findus rebasejahil” ning Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis peab vestlusringi lugejatega Tallinna Sünagoogi ülem Rafail Beltšikov. Lisaks võib nautida muusikat, kuulata Haapsalu linna muinsuskaitse spetsialisti ja “helisevat näitlejat” Kristjan Üksküla. Piiskopilinnuses etendatakse hilisõhtul vabaõhulavastust “Valge Daam”.

Laupäeval peetakse Valge Daami regatt. Lisaks käsitöölaadale avatakse ka kaks raamatulaata, üks Karja tänaval ja teine (tasuta raamatute laat) lasteraamatukogu hoovis. Rannarootsi muuseumis õnnistatakse ja lastakse vette renoveeritud Naissaare paat. Kultuurikeskuse ees toimub Björn Koobi teibimaali töötuba, kus publiku silme ees valmib teibirulle kasutades maal. Lisaks saab taas kuulata muusikat, näha etendust ja tantsu ning ka ise tantsida.

Pühapäeval on jätkuvalt avatud käsitöötänav ja Rootsituru lava. Rootsiturul peetakse ka Haapsalu salli päeva, kus saab osaleda nii õpitubades kui ka kudumisvõistlusel. Toimuvad näitusmüük, käsitööloterii ja moedemonstratsioon. Viive Marleen, naiskoor Netty ja tantsurühm Black Coffee etendavad Haapsalu salli lugu. Lisaks on võimalik kuulata erinevat muusikat, vaadata Aita Vaheri sõnadeta etendust “Südamelähedased asjad” ning lihtsalt lesida Limonaadimaja lesilas.

Täpsemat infot Valge Daami aja kohta leiab siit.

Valgamaa mehi oodatakse Tõrvasse jooksma

„Mehed Liikuma“ projekt kutsub Valgamaa mehi 12. augustil Tõrvasse osalema neljandal Tõrva sildade jooksul. Üritust toetavad Valga Maavalitsus, Valgamaa Spordiliit, Tõrva Spordiselts ja Tõrva Linnavalitsus.

Võistlusele registreerimine toimub samal päeval kell 17.00-17.45 Tõrva kesklinnas asuvas Sõpruse pargis ja jooksuvõistlused saavad alguse kell 18.oo Tõrva Tarbijate Ühistu kesklinna Konsumi parkla kõrvalt Õhne jõe ääres.

Valgamaa Spordiliidu tegevjuhi ja „Mehed Liikuma“ Valgamaa meeste aktiivgrupi liikme Rein Leppiku sõnul on üritusele oodatud kõik jooksmisest lugupidavad Valgamaa mehed. „Lisaks meestele on üritusele oodatud ka naised ja lapsed, kes samuti saavad oma vanusegruppides jooksuvõistlusest osa võtta,“ selgitas Leppik. Võistluse põhidistantsiks on 6 kilomeetrit.

„Mehed Liikuma Valgamaal“ on Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud projekt, mille eestvedajaks on Valga Maavalitsus koostöös Valgamaa Spordiliidu ja mittetulundusühinguga ABC Arendus („Mehed Liikuma“ eestvedaja). Projekti eesmärgiks on tõsta Valgamaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning muuta meeste tervisega seotud hoiakuid. Projekti eesmärkide saavutamiseks on välja antud meeste terviseleht, moodustatud on 20-liikmeline „Mehed Liikuma“ Valgamaa meeste aktiivgrupp ja planeeritud on korraldada Valgamaa meestele ja noormeestele suunatud tervisefoorumeid ja liikumisüritusi. Üritust toetab ka MediTA meestekliinik.

„Mehed Liikuma“ projekti kohta leiab lisainfot siit.

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee

Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF

Festivali avab L. von Trieri "Melanhoolia".

Esmaspäeval, 8. augustil algab Tartus armastusfilmide festival tARTuFF, mille süda asub taas Tartu Raekoja platsil, kus kuuel õhtul ja ööl näidatakse kokku 12 mängu- ja dokumentaalfilmi.

1600 istekohaga Eesti suurimasse vabaõhukinno on paigaldatud kinoekraan suuruses 20 x 15 meetrit, kust saab näha nii värskeid filme, aga ka kinoklassikaks kujunenud teoseid kogu maailmast.

Festival avatakse kuulsa taani filmimehe Lars von Trieri Cannes’i festivalil režissööri sõnavõttude tõttu skandaali tekitanud katastroof-armastusfilmiga „Melanhoolia”, mille peaosaline Kirsten Dunst pälvis samas parima naispeaosalise preemia.

Festivali Raekoja platsi põhiprogrammis näeb publik teiste hulgas ka tunnustatud hiina filmirežissööri Zhang Yimou tänapäevastatud Romeo ja Julia lugu „Viirpuu all”, kanada wunderkindi Xavier Dolani stiilset retrofilmi „Kujuteldav armastus”, legendaarse saksa lavastaja Werner Herzogi poeetilist dokk Antarktikast „Ootamatud kohtumised maailma lõpus” jt.

Filmiklassikast tuuakse tartlaste ette 1971. aastal valminud Luchino Visconti suursugune „Surm Veneetsias” ja festivali lõpetav 1966. a Eesti film „Ühe suve akvarellid” restaureeritud variant Aarne Ükskülaga peaosas. Filmikülalistest väisab seekord tARTuFFi tõsielusündmustel põhinev sõjadraama ja tugeva naise lugu „Nagu mind polekski” iirlannast režissöör Juanita Wilson. Loe edasi: Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF

Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!

Urmas Kivirand — Kiviranna Urmas. Foto: Uma Leht

Koorastõ mõisa nimmamisõ 500. aastapäävä kõrraldaja Kiviranna Urmas (42) om Koorastõ küläelo käümä tõmmanu.A et maaelo alalõ jäänü, pidänü riik timä meelest iks pääliinast kavvõmbalõ küündümä.

Olõt eloaig Koorastõn elänü?
Iks eloaig elänü, tansaman mõisamajan sündünü. Seo om mõisavalitsõja maja. Õigõ mõisa oll’ sääl takanpuul, kon puu omma. Seo oll’ kar’amõisa: ütel puul jõkõ olli kar’alauda, tõsõl puul kanalaut ja tsigala.

Olõt saanu seo kandi küläelo vidäjäs. Midä tuu tähendäs?
Mõistaki-i üteldä… (Naanõ Kristel avitas: kohustuisi!) Jah, kohustuisi, tüüd, kats nädälit om puhkust är, a umma tüüd ei olõ saanu tetäki!

Midä miildüs kõgõ inämb tetä?
Tassakõistõ nokitsõda. Ku es pidänü riigitüüd (Urmas om Kanepi gümnaasiumi majandusjuhataja – UL) tegemä, sis nokitsõs koton, kütäs õdagu sanna ja es tennügi midägi muud.

Kon tuu kirän om, ku vana Koorastõ mõis om?
Tuud om kõnõldu joba latsõst saadik. Professor Ahasõ Rein, kes siin suvitas, võtsõ arhiivist vällä, et seo om iks õigõ aastaarv – innegi om juhtunu, et nakatas pito pidämä ja lõpus tulõ vällä, et tulõ 700 hoobis!

Kas Koorastõ külä eläs?
Mu meelest külh eläs. Tan oll’ hulga tühje maiu, nüüt omma suurõmbaltjaolt suvila.
Ku rahvast hõikat, tulõva iks kõik kokko. Talguki – «Teemi är!» – olli meil seokõrd Põlva maakunna kõgõ suurõmba. Kaibsõmi mõisaaigsõ kivitii vällä. Tull’ vällä, et all oll’ viil tõnõ kivitii – 20 cm sügävämbäl. Puhastimi parki ja järveviirt. Loe edasi: Ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!