Eesti

Valmis ajakirja KoguKonnad kümnes number

Valminud on ajakirja KoguKonnad uus number, järjekorras juba kümnes, mis kõneleb kogukondade tegemistest Eestis ja ökokogukondade liikumisest maailmas.

Seekord on pikemalt juttu Sänna kultuurimõisast, Tamera ökokülast ja jätkuvalt Milia ökokülast ning Kreetast. Samuti kirjutatakse pikemalt paarist uuest ideest ja iseseisvuse liikidest. Ülevaate saab suvel rahvusvahelise ökokülade võrgustiku GEN konverentsil toimunust ja Anastasia lugejate kokkutulekust. Mõned kuulutused on ka.

Ajakirja saab lugeda siit ja seda võib levitada kõigi huviliste seas. Vanemaid numbreid saab lugeda Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehelt, vasakul menüüs ajakiri “KoguKonnad”.

Ajakiri kogukonnad valmib kodanikualgatuse korras ja selle sünnile aitavad kaasa erinevad inimesed täiesti vabatahtlikult. Tegemist on kodanikuajakirjanduse kanaliga, mis iseloomustab Eesti meediamaastikul toimuvaid muutusi.

Allikas: Ingrid Vooglaid

Eetikakeskus otsib lühinäidendeid koolidele

Tartu Ülikooli Eestikakeskus ootab kõiki osalema lühinäidendite konkursil “Väärtused ja valikud” . Konkursile on oodatud eetilisi vastuolusid või valikuid kirjeldavaid lugusid, mille lavastusi saaks kooli keskkonnas väärtuskasvatuse eesmärgil kasutada.

Võistlusele on oodatud lühinäidendeid, mis oleksid seotud ainekavadega ja mida saaks kasutada koolitunnis erinevatesse rollidesse sisse elamiseks, samuti sellised lood, mis lähtuvad kirjutaja poolt valitud väärtusi väljendavatest või väärtustega laetud mõistetest, näiteks: sõda, vägivald, vastutus, võim, andestus, karistus.

Kirjutada võivad kõik, kellel idee idanema hakkas, eriti on oodatud kaastööd õpilastelt, õpetajatelt, kirjanikelt, huvijuhtidelt ja
näitetruppidelt. Saata võib ka juba valmis kirjutatud ja lavalaudadelt läbi käinud näidendeid või nende modifikatsioone.
Oluline on, et tekst oleks otsekõnes ja et seda oleks võimalik ette kanda 10 minutiga (seega pikkus ei tohiks ületada 4 standardlehekülge).

Näidendeid hinnatakse kolmest kriteeriumist lähtudes:
1) idee inspireerivus;
2) eakohasus, et tekst oleks selgelt määratletud eagrupile suunatud
(eagrupi, kellele kirjutatakse, määrab konkursitöö kirjutaja);
3) vormiline vastavus konkursi nõuetele.

Parimatele töödele on ette nähtud honorar kuni 320 €. Lühinäidendid palutakse saata 1. septembriks 2011 välkposti aadressile
eetika@eetika.ee või kirja teel TÜ eetikakeskus, Ülikooli 18, Tartu, 50090.

Lisainformatsioon ja inspiratsioon: http://www.eetika.ee/1002514

Kiidil tuleb sõirapäev ja avatakse piimapukk

: Lagunev piimapukk

Reedel, 26. augustil tuleb Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg taas maal lehmi hakata pidama. Sõiraseminar algab juba hommikul kell 10 Heifer programmi tutvustusega, mis on Võrumaal kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi siin taludele tasuta loomi tingimusel, et need jällegi sellelt saadud järglase teise talusse edasi. Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega, kellel kogemus Heifer programmist olemas.

“Samuti võib see huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikkonnaga, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”

Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük”, ning Heifer programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest kõneleb sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Siia on oodatud kõiki sõirahuvilisi, kaasa võiks võtta ka omatehtud sõira konkursile, samuti võib müüa sõira.

Siis algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitamist alustavad järgmisel nädalal talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust küla raadiost ja ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960 -1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub ka piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.

Päeva kava saab lugeda www. kiidi.ee

Võrumaal tulevad taas suitsusaunapäevad

27. augustil kütavad ajaloolise Võrumaa suitsusaunade omanikud kerised kuumaks ja kutsuvad huvilisi sauna nii, nagu ikka käidud on. Rahakoti võib koju jätta, koos saunaperega tehakse veidi talgutööd, jagatakse moonakotti ja käiakse saunas.

Suitsusaunade uksed tehakse lahti mitmel pool vanal Võrumaal. Kes pole varem suitsusaunas käinud, saavad saunakuumust ise järele proovida ja teha tutvust saunakommetega.

Savvusanna kuuntüükogo ja Võro Selts VKKF hõikasid kevadel saunaomanikele välja idee suitsusaunad huvilistele avada ja külalisi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgiva traditsiooniga tuttavamaks teha. On ju suitsusaunakultuur senini elav. Suitsusaunu kütavad nii noored kui vanad ja vana Võrumaa on koht, kus neid ka juurde ehitatakse.

Esimene avatud suitsusauna päev oli 9. aprillil Põlva Talurahvamuuseumis. Juulikuu kahel viimasel laupäeval võtsid huvilisi vastu Haanjamaa talude saunad. Augustikuu viimasel laupäeval, 27. augustil on suitsusaunad külalistele avatud üle vana Võrumaa.

Kui suitsusaunas käimise komme on vana, siis enamus peresid, kes sauna külalistetele lahti teevad, on noored, kes ise saunad korda seadnud või uuesti üles ehitanud. Saunapäeval avavad teiste hulgas sauna muusikaõpetaja, pillimehed, jahimees, mesinik… Igal saunaomanikul ja saunal on oma kokkusaamise lugu.

Suitsusaunast saab siis õiget aimu, kui näed, kuidas sauna köetakse. Saunalised on peredesse oodatud aegsasti, vähemalt lõuna paiku, sest siis on õige aeg saun küdema panna. Sauna kütmise ajal, mis kestab õige mitu tundi, saab koos pererahvaga talgukorras mõnd tarvilist tööd teha ja vahepeal vaadata, kuidas käib suitsusauna kütmine ning milliseid nippe ja teadmisi on vaja, et saun hästi köetud saaks. Saunas saab käia koos pererahvaga, kes kõneleb oma pere suitsusaunakommetest. Nagu pole olemas kaht täpselt ühesugust sauna, nõnda pole ka saunatavad igal pool täpselt ühesugused.
Sauna võib tulla kas üksi, perega või koos sõpradega, aga oma tulekust tuleb eelnevalt teada anda, et kõigile ikka saunakohti jaguks.

On selle kandi põline tava, et sauna küsijale ei keelata, kui saun köetud on. Ikka kutsutakse naabreid ja sõpru-sugulasi saunas käima. Tuletame seda kommet taas meelde koos teiste suitsusauna juurde kuuluvate teadmiste ning tavadega.

Täpsem info saunade kohta ja kirjapanek: www.savvusann.ee

Otsitakse seieritega kelli

Noored kunstnikud Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats ja Toomas Thetloff avavad septembris Tartus Y -galeriis näituse “Tartust ära”, mille jaoks otsitakse seieritega kellasid. Nii ootavadki noored kunstnikud Y – galeriis ( Tartu, Küütri 2) lahkeid kellalaenajaid, kes ajanäitajad näitusele tooks. Kellad märgistatakse ja antakse omanikele tagasi näituse lõppedes.

Näitus “Tartust ära” ideekavand võitis sel kevadel Y-galerii KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi. Kunstnikud tutvustasid oma näitust siis nii: “Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike väikeriik, kus küünitus on iseseisva väärtusega akt, mida peab harrastama. Oleme pühendunud (ära)küünitusele, kuid oleme oma pingutusest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame järjekorras luba lahkuda”.
Näitus avatakse Tartus festivali ART IST KUKU NU UT raames 15. septembril ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

KUKU NUNNU stipendium on mittetulundusühingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelises kunstikontekstis.

Soome-ugri etendus lavastub Tallinn 2011 programmis

Fenno-Ugria algatatud rahvusvaheline soome-ugri pärimusteatri projekt esietendub Tallinn 2011 kultuuriprogrammi raames Skoone bastioni Põhuteatris 26.-30. augustini algusega kell 19. Anne Türnpu, Eva Klemetsi ja Mart Kolditsa lavastuses „Sugrierror.com“ teevad kaasa handi, mansi, mari, udmurdi ja eesti näitlejad.

Etendus on paljuski üles ehitatud improvisatsioonile, et tuua selgemalt esile soome-ugri mõttelaadi ja traditsioone. Tähelepanu keskmes on väikerahvaste identiteet, juured ning erinevus tänapäeva euroameerika maailmast.

“Sugrierror.com“ on tegijate sõnul mäng soome-ugri teemadega, mis ehitab end igal etendustel uuesti üles, ühendades olemasolevaid osiseid iga päev vastavalt sellele, milline on päev on, kes istuvad saalis, mida mõtleb näitleja või mida muud juhus nõuks võtab. See on assotsiatsioonidemäng – eksperiment soome-ugri mõttelaadi ja teatri ühendamisega, kus „error“ on must notsu, jokker või trikster, ootamatu lahendus või väljapääsmatu veateade.

Kaheaastase projekti esimesed proovid ning õpitoad algasid juba mullu suvel. Soome-ugri ja eesti näitlejad külastasid festivali Baltoscandal ja tutvusid kohaliku kultuuriga Lõuna-Eestis ja Setumaal, kaks nädalat tehti eelseisva lavastuse proove. 2011. aasta aprillis kohtusid näitlejad proovide tegemiseks Hantõ-Mansiiskis, praegu on aga alanud kuu aega kestev prooviprotsess Eestis Esna mõisas ning Teatris NO99.

Venemaal elavate soome-ugri rahvaste ja Eesti teatriinimeste ühisprojekti on plaanitud juba aastaid. Soomeugrilaste teatritegemine Venemaal on lähtunud peamiselt vene traditsioonidest, kuigi olukord on regiooniti erinev: näiteks on maridel olemas omakeelne riiklik draamateater.

Koostöö eestlastega julgustab hõimurahvaste teatrikunsti olema rohkem seotud oma rahva ja kultuuriga. Erinevate võimaluste nägemisel ja analüüsimisel, oma pärimuse väärtustamisel ühises prooviprotsessis leitakse oma ja kordumatu ning saadakse jõudu edaspidigi asju omanäolisemalt teha. Eesti näitlejatele ja lavastajatele on see aga võimalus töötada koos keelesugulastega ning mõtestada omaendagi tegemisi keele- ja pärimuskesksemalt.

Etenduses teevad kaasa hant Jevgenia Moldanova obiugri rahvaste teatrist „Päike“, handi vabakutseline näitleja Anna Randoma, mansi harrastusnäitleja Pjotr Anjamkov, handi üliõpilane Artjom Tarlin, udmurdi näitleja Mihhail Begišev ning Mari Riikliku Draamateatri näitlejad Svetlana Stroganova, Sergei Danilov ja Marina Potšteneva. Eesti näitlejatest mängivad lavastuses Risto Kübar ja Mirtel Pohla Teatrist NO99 ning Bert Raudsep ja Artur Linnus.

Etenduse lavastajad on Anne Türnpu, Eva Klemets ja Mart Koldits, kunstnik Epp Kubu, dramaturg Maria Lee Liivak, valguskunstnik Airi Eras ja helikunstnik Maike Lond. Näitlejate koolitamisel on abiks olnud veel Maret Mursa Tormis, Jüri Nael, Tõnu Tepandi, Kaie Mihkelson, Jaan Tooming, Andres Heinapuu, Mare Kõiva, Kadri Viires, Tarmo Tagamets ja Kristo Viiding.

Homme algavad VIII aianduspäevad

Eesti Dendroloogia Selts, Eesti Kodukaunistamise Ühendus ja Ellamaa arboreetum korraldavad Harjumaal Ellamaal Nurga puukooli ja Ellamaa arboreetumi territooriumil VIII aianduspäevi pelakirjaga Eestimaa kauniks ja roheliseks.

Päevad algavad homme kell 12 ning kestavad pühapäeval kella 14ni.

Aianduspäevadel saab kuulata tasuta loengud ja konsultatsioone oma ala parimatelt spetsialistidelt Eestist ja Lätist.
Oma toodangut pakuvad mitmed Eesti ja Läti puukoolid.Välja on pandud okaspuud, lehtpuud ja põõsad, elulõngad, rododendronid, viljapuud, püsililled ja lillesibulad. Kohal on ka kollektsionäärid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist.

KAVA

Reede, 19. august
12.00 Avamine
12.30 Ringkäik ja taimede müüjate tutvustamine:
· Szkolka Sienicki (Andrzej Sienicki, Poola – lehtpuud ja –põõsad)
· Dace Gertnere rododendronid (Dace Gertnere, Läti – külmakindlad rododendronid)
· Puku lauki SIA (Raivis Reinbergs, Läti – püsililled, kõrrelised, pügatud pukspuu vormid)
· Roseservices – Latroze (Agris Kumelins, Läti – roosid)
· Järvselja õppe- ja katsemetskond (Kaie Ein – lehtpuud ja -põõsad, püsililled)
· Garden.ee (Merilen Mentaal – Roosid (Austin, Kordes, Delbard), iirised, püsililled)
· Saare-Tõrvaaugu aiandustalu (Harri Poom – viljapuud sh. perepuud, virsikud, aprikoosid, viinamarjad, kaktused)
· Mahhovi elulõngad (Erika Mahhov – elulõngad)
· Haideaed OÜ (Arnold Hannust – püsililled)
· Väino Eskla (Sõstrasortide istikud – ligi 20 sorti; musta sõstra sügavkülmutatud marjade degusteerimine)
· Schetelig EV (lillesibulad (reedel ja laupäeval))
· Metsatarvikud OÜ (Cristian Selg – mutilõksud)
· Viivi Lepik, hobiaednik (püsililled)
· Enno talu (Aivar Kaljuste – sõnajalad)
· Nurga puukool (Rudolf Pehter – okaspuud, lehtpuud ja -põõsad)
13.40-18.00 Istikute müük, tasuta konsultatsioonid, külastajatele avatud Ellamaa arboreetum, võimalus suhelda taime kollektsionääridega Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada
Loengud:
13.00 Viimastel talvedel tugevaks osutunud okaspuude vormid, Aino Aaspõllu, Andres Vaasa
14.00 Fantaasia ja ruum aias, Haideaed OÜ, Arnold Hannust
15.00 “Külmaõrnad” taimed külmapealinnas Jõgeval, Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer
16.00 Arbuuside ja melonite kasvatamine Eesti tingimustes, degusteerimine, Harri Poom

Laupäev, 20. august

10.00-18.00 istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum
Loengud:
11.00 Paharetid puuviljaaias, Väino Eskla
12.00 Ehisaianduse katsetalu pargiaedniku kogemusi, kirjanik ja taimekollektsionäär Heino Kiik
13.00 Aiandusteemaline mälumäng
14.00 Ringkäik MTÜ Ellamaa arboreetumis koos Rudolf Pehteriga
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada

Pühapäev, 21. august

10.00-14.00 Istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum, avatud kohvik, Aiaklubi rohevahetus

Valgast saab militaarajaloo keskus

Sel reedel ja laupäeval toimub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames Valga linnas Militaarajaloo Festival. Omalaadse programmiga festival pakub kultuuriprogrammi ja tutvustab jõustruktuure, koostööpartnereid ning sõjaajalugu. Festivali raames peetakse ka vanavara laat.

Juba enne festivali ametlikku avamist avatakse reedel viikingite laager, kus saab õpitubades proovida võitlust puumõõkadega ning tutvuda viikingite laevaga. Näituste ning esitlustega on väljas Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeteenistus, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Punase Risti Valgamaa Selts, Kaitseliidu Vanaautode Klubi ja Kaitseväe Värbamiskeskus. Kuulata saab Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestri pillimängu. Reede õhtul võib osa saada nii Põhjasõja näidislahingust, kui ka kulutuuriprogrammist.

Laupäeva hommikul avatakse vanavaralaat, kuhu kogunevad ka padrunikollektsionäärid. Jätkuvalt saab osaleda viikingite laagri õpitubades ning jälgida kultuuriprogrammi. Toimub sõjameeste paraad ning näidislahing “Eesti 1944”. Temaatilistest näitustest on avatud II maailmasõja aegse tehnika mudelite näitus ja Kaitseliidu ajalugu tutvustav näitus.

Täpsemat infot militaarajaloofestivali kohta leiab siit.

Otsitakse eestlastest olümpiatõrviku kandjaid

Alates tänasest kutsuvad ülemaailmne olümpiamängude toetaja Samsung Electronics, Londoni olümpiamängude ametlik saadik Mikk Pahapill ja Eesti Olümpiakomitee kõiki eestlasi esitama kandidaate 2012. aasta Londoni olümpiamängude tõrvikukandjateks.

Olümpiamängude tõrvikukandjate valimine toimub nii Eestis ja ka mujal maailmas kahes etapis. Alates tänasest kuni 16. septembrini saab Samsungi kodulehel registreerida oma kandidaadi, kes võiks olla kõige sobivam inimene kandma olümpiatõrvikut. Iga nimetatud kandidaadi kohta tuleb kirjutada, miks just nimetatud isik peaks saama olümpiatõrviku kandjaks.

Teises etapis valib Eesti Olümpiakomitee ja Samsungi esindajatest koosnev žürii välja 20 sobilikku kandidaati, kelle poolt saab anda oma hääle Samsungi kodulehel alates 22. septembrist kuni 30. septembrini. Kaks kõige enam poolthääli saanud kandidaati saavadki võimaluse kanda olümpiatõrvikut.

Viimasel suveolümpial Pekingis käisid Eestit tõrvikujooksul esindamas bussijuht ja Saaremaa kohaliku spordielu edendaja Tõnu Vaher ning Sandman Group juhatuse esimees Jaan Koppel.

Paide kuulutas välja ettevõtluskonkursi

Eilsel istungil otsustas Paide Linnavalitsus välja kuulutada Paide linna ettevõtluskonkursi.

Ettevõtluskonkursi käigus selgitatakse välja Paide linna selle aasta parimad ettevõtjad ning tunnustatakse linna arengule kaasa aidanud tublisid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja äriühinguid.

Konkurss viiakse läbi viies erinevas kategoorias: Paide parim ettevõte 2011, Paide parim tööandja 2011, Paide parim toetaja 2011, Paide parim kohalik toode või teenus 2011 ning Paide Parima teeninduskultuuriga ettevõte 2011.

Kandidaate võivad konkursile üles seada juriidilised isikud (sh kandidaat ise), organisatsioonid, asutused ja eraisikud. Ülesseatav kandidaat peab tegutsema Paide linna haldusterritooriumil ning tal ei tohi olla riiklike maksuvõlgasid.

Konkursile laekunud ettepanekud vaatab läbi ning kandidaate hindab ajutine komisjon. Konkursi tulemused kinnitab Paide Linnavalitsus ning iga kategooria parimat autasustatakse tänukirja ja meenega Paide linna sünnipäeva tähistamise üritusel 30. septembril 2011.

Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Paide Linnavalitsusele esitada hiljemalt 15. septembriks 2011 kirjalik ettepanek, saates selle aadressil Pärnu tn 3, Paide 72711, tuua see Linnavalitsuse sekretäri kätte – Pärnu tn 3 või edastada e-postina: paide@paide.ee.

Allikas: paide.ee

Otepääl kogub tuure uus spordiala – disc golf

Disc golfi ajalugu ulatub tagasi eelmise sajandi 30ndatesse aastatesse. Sellest, mis spordialaga on tegemist, rääkis 10.augustil Tehvandi Spordikeskuses Eesti Discgolfi Harrastajate Liidu president Raul Mägedik.

Oma olemuselt on tavaline golf ja disc golf küllaltki sarnased – mõlemas mängus on tähtis tabada vähima löökide või visete arvuga märki. Erinevalt tavalisest golfist on disc golf’i võimalik mängida ka talvel. Alustatakse lahtiviske alalt, mida nimetatakse tii’ks. Mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega, eraldi kettad on lähimaa, keskmaa ja kaugmaa viseteks. Raja lõpus on metallist “korv”, kuhu taldrik lõpuks maanduma maanduma peab.

Taldrikut visatakse nagu tavalist lendavat taldrikut ning jätkatakse sealt kuhu taldrik seisma jääb. Mängitakse enamasti 4-6 liikmeliste gruppidena. Väga tähtis on mängu juures jälgida elementaarseid ohutusjuhendeid, et kõrvalised isikud ei jääks lendava ketta teele ette.

Eestisse jõudis disc golf 2002. aastal, mil toimus esimene disc golfi võistlus Pirita rannametsas. 2009.aastal loodi Eesti Discgolfi Harrastajate Liit ja hakkasid regulaarselt toimuma meistrivõistlused. Eestis on hetkel kokku 7 püsirada – Pärnumaal Jõulumäel, Keilas, Hiiumaal Palukülas, Põlvamaal Mammastes ja Mäeotsal, Valgamaal Õrus ja nüüd ka Otepääl, Tehvandil. 19.-20.augustil toimuvadki just Otepääl Eesti meistrivõistluste osavõistlused disc golf’is. Loe edasi: Otepääl kogub tuure uus spordiala – disc golf

Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Sel nädalavahetusel toimuval Emajõe festivalil saab kuulda kalamehejutte ja meenutusi eluolust jõel nüüd ja aegu tagasi. Juttude vahele jätkub tegevust nii vaatajatele kui ka osalejatele, millele annab hoogu juurde puhkpillimuusika.

Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo arvates on jõel jutustada meile nii mõndagi. “Emajõgi on Tartu sümbol ja elu jõe peal muutub iga aastaga aina elavamaks, kuid festivali ajal soovime tuua külastajateni lugusid ja meenutusi, kuidas elu Emajõel kulgeb, “ selgitas Parmsoo. Kalamehejutud ja meenutused toimuvad mõlemal festivalipäeval.

Festival algab reedel kell 17.00 avavee ujumisvõistlusega teisele Emajõe karikale, millele järgneb IX Sildade Jooks. Festivali ametlik avatseremoonia algab kell 20.00. Avatseremooniale eelneb rongkäik. Festivali avamisel on korraldajatel soov jõe veeseisu tõsta ning selleks on kõik ka väga appi oodatud.

Laupäeval toimub kalapüügivõistlus, jõeparaad ja palju muud põnevat. Kahel päeval kutsub lodi Jõmmu seiklema nahkhiire- ja tähevaatlusretkedele.

Esmakordselt toimub meeleolukas heategevusüritus Palliralli, mille käigus lastakse kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi pesapallisuurusega palle 100-meetrise distantsi läbimiseks. Saadud tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks. Pallirallile järgneb heategevusoksjon. Loe edasi: Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Järvseljal hakkab kõlama kandlemuusika

Aksel Tähnase 100. sünniaastapäeva tähistamiseks toimuvad Järvseljal 19. – 21. augustil kandlepäevad.

Ahunapalu külas kõlab kannel 20. augustil. Kell 16.00 võib kandlemängu kuulata Aksel Tähnase kodutalus ja kalmistul. Kell 18.00 antakse kontsert kunagises Ahunapalu palvemajas.

Järvselja külas kuuleb kandleviise 21. augustil. Kell 9.30 on hommikune kandlemuusika Järvselja külateel, kell 15.00 saavad kandlehuvilised osaleda õpitoas Jahilossis. Kell 16.00 toimub Järvselja jahilossis kandlekontsert, kus esinevad teiste hulgas ansambel Kannelkond (Tuule Kann, Lauri Õunapuu, Tarmo Kivisilla, Leanne Barbo, Pille Karras), lasteansambel Kaval Käsi Tartust ning üksikmängijad Ilmar Tiideberg (Sangaste), Väino Kelp (Sõmerpalu), Martin Teppo (Vedu), Osvald Pähno (Roio) ja Kalle Vassila (Melliste).

Kandlepäevade läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, SA Järvselja ÕKMK ning Võnnu ja Meeksi Vallavalitsus.

Aksel Tähnas (1911-1997) oli Lõuna-Eesti pillimeister, kes valmistas nii kandleid kui viiuleid. Ta sündis 11. aprill 1911. aastal Ahunapalu külas, Võnnu vallas. 14aastaselt õppis Aksel oma küla mehelt Aarna Paulilt selgeks päkarauakandle mängu. Mõnda aega elas ka Tallinnas ning tegeles maadlemisega, mille oli maadlejast venna käest selgeks saanud. Nagu ta ise on öelnud “ei istunud mulle see Tallinna elu ning tulin koju tagasi”. Teeninud küll leiba autojuhina, oli ta kogu elu kiindunud kandlemängu. Ta mängis igal vabal hetkel kodus ning simmanitel. Hiljem kutsuti teda esinema võistumängimistele ja ülevaatustele. Aksel oli aastaid päkarauakandle esimängija Eestis ning juhatas Järvselja külakapelli. Elu jooksul valmistas ta kümneid kandleid ning viiuleid. Tema mängustiili käisid õppimas muusikakõrgkooli üliõpilased ning imetlemas Soome kanneldajad. Tema kanneldel mängitakse tänapäevalgi. Aksel Tähnas on maetud Ahunapalu kalmistule. Esimesed kandlepäevad tema mälestuseks toimusid Järvseljal 2006. aastal.

Allikas: tartumaa.ee

Koolinoored naudivad Kärdlas sporti, merd ja päikest

Kärdlas on toimumas Eesti Koolispordi Liidu ja Hiiumaa Spordiliidu poolt korraldatavad koolinoorte neljandad suvemängud, mis kannavad pealkirja “Meri ja päike”. Suvemängudest oodatakse osa võtma üle 300 koolinoore pea kõigist Eesti maakondadest ja suurematest linnadest.

Mängud algasid eile õhtul läbi Kärdla kulgenud rongkäigu ja piduliku avamistseremooniaga linnapargis. Kolme päeva jooksul proovitakse jõudu erinevatel spordialadel, milleks on teatevõistlused, rannavõrkpall, disgolf, veekorvpall ja maastikumäng.

Täna panevad kõik osavõtjad käed külge suvemängude heakorratalgudel Kärdlas ja selle lähiümbruses, mille jooksul puhastatakse kadastikku, raiutakse võsa, niidetakse muru, puhastatakse jõekaldaid , aidatakse vanureid puude riita ladumisel ning tehakse muid lihtsamad talgutöid. Lisaks oodatakse Rannapaargu juurde külla Eesti parimaid motomehi, kes tutvustavad motosporti, näitavad oma oskusi ja võimaldavad julgematel ka ise tsiklisõitu proovida. Kõik suvemängude õhtud lõppevad seltskonnamängude ja tantsuõhtutega Villalaos.

Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luige sõnul on juba traditsiooniks kujunenud suvemängude oluline eesmärk anda enne kooliaasta algust võimalus kõigile osavõtjaile rakendada pika ja sooja suvepuhkuse lõpuks kogunenud energia rõõmsates suvemängude ühistegevustes. “Suvemängude sportlik tegevus on eeskätt sõprus ja rõõm liikumisest. Mitte esikohad vaid ühine võistkonnatunne on selle aasta mängude motoks,” märgivad korraldajad.

Koolispordi eesmärgiks on pakkuda võimalikult erinevaid sportlikke ja kasulikke tegevusi kõigile koolinoortele, et püsida pingelise õppetöö kõrval reibas ja tubli.

Allikas: EKSL

Laupäeval algab tants läbi Eestimaa

Sel laupäeval antakse Tallinnas Raekoja platsil start Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatavale TeateTantsule, mis kestab kaheksa päeva ja läbib 1000 km Eesti maanteid.

TeateTants on üks osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 projektist, millest võtab osa üle 6200 tantsija ja 450 tantsurühma. Lakkamatult tantsides ja musitseerides läbitakse kõik Eesti maakonnad.

Korraga tantsib maanteel üks kuni kaks tantsupaari, kes jõukohase teekonna läbides annavad teatepulga üle järgmistele tantsijatele. Üks tantsupaar läbib keskmiselt 100-200 meetrise teelõigu. Tantsitakse lakkamatult ehk 24 tundi ööpäevas, see tähendab, et ühe rühma lõpetamisel alustab kohe teine rühm. Keskmiseks liikumise kiiruseks on arvestatud 5,5 km/h. Teekonnal on plaanitud teha 15 minutilisi liikumispause, tantsides sel ajal kohapeal.

TeateTantsu liikumist reaalajas saab jälgida kodulehelt www.teatetants.ee . GPS punkt näitab TeateTantsu täpset asukohta kaardil.

Lisaks tantsimisele alustasid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. Kõik TeateTantsus osalevad kollektiivid saavad arhiivile üle anda oma rühmaga seotud materjale. TeateTantsu käigus lisavad rühmad “mälukaardile” oma tantsulõigu kohale mälupulga, mille iga kollektiiv täidab infoga. Salvestatud andmed arhiveeritakse tulevaste uurimuste ja väljaannete tarvis. Loe edasi: Laupäeval algab tants läbi Eestimaa

Aita Uuskasutuskeskusel täita SOS Lasteküla koolikotid

15. augustist kuni septembri lõpuni aitavad Uuskasutuskeskus ja SmartPOST koguda koolitarbeid SOS Lastekülale. SmartPOSTi pakiautomaatide kaudu on võimalik saata pakke Uuskasutuskeskusesse, kust need jõuavad SOS Lasteküla lasteni. Paki saatmisest saadud tulu annetatakse samuti koolitarvete soetamiseks.

Kampaania raames on kõigil võimalik anda oma panus, et koolilaste ranitsad oleksid täidetud kõige vajalikuga. „Ei ole ju uudis, et paljude perede jaoks on lastele kõigi vajalike koolitarvete soetamine ülejõu käiv. Iga pliiats ja vihik eraldi võib ju olla üsna odav, ent kui arvestada kokku kõik kooliks vajalik, siis tuleb vanematel välja anda üsna kopsakas rahasumma. Kahjuks ei maksta enam ka koolitoetust, seega on Uuskasutuskeskus ja SmartPOST oma toreda algatusega loonud võimaluse, kus SOS lasteküla pereemad saavad kindlustundega vaadata kooliaasta algusesse,“ ütles SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro.

„Saata võib julgelt kõike, mis kuulub iga koolijütsi ranitsasse, olgu selleks siis kirjatarbed, vihikud, kaustikud, mapid, kustukummid ja teritajad, pinal või muu koolis tarvilik,“ lisas Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska.
Paki saatmine maksab kampaania raames €1, sõltumata kapi suurusest. Kogu pakkide saatmise tulu annetab SmartPOST kampaania lõppedes omakorda SOS lastekülale koolitarvikute ostmiseks.

Paki saatmiseks SmartPOSTiga tuleb kõik saadetavad esemed koguda ühte pakki, näiteks kilekotti, ning märkida pakile märksõna „Uuskasutuskeskus“. Kõik esemed peavad olema pakitud üheks saadetiseks ning paki maksimaalsed mõõtmed ei tohi ületada suurima kapi mõõtmeid (60x60x60cm). Saatmisel tuleb pakiautomaadi puutetundlikult ekraanilt valida Uuskasutuskeskuse kampaania ning järgida automaadi edasisi juhtnööre. Erinevalt tavapärasest ei pea saatja märkima saaja aadressi või telefoninumbrit. Pakiautomaatide täpsed asukohad on leitavad SmartPOSTi kodulehel www.smartpost.ee

Loe kampaania kohta lähemalt siit: http://www.smartpost.ee/et/kampaania/koolikotid

Põlva linna aumärgi pälvis tänavu kirurg Enno Toss

Põlva linna 18. sünnipäeva tähistati Põlva järve rannas pillipeoga Harmoonika, kus anti üle ka tunnustus Põlva Linna Aumärk.

Tänavu pälvis linna kõrgeima autasu Enno Toss, kes on töötanud 30 aastat kirurgina Põlva haiglas. Teda tuntakse kui väga lugupeetud inimest ja arsti. Patsiendid hindavad temas täpsust, hoolsust ja huumorimeelt, mis aitab üle saada paljudest hirmudest.

Spordiarmastajana hindab Enno turvavarustuse kasutamist. Oluliseks on tema jaoks traumade ja õnnetuste ennetamine nii liikluses, töö- kui ka mängukeskkonnas. Neil teemadel on ta kirjutanud mitmeid harivaid artikleid ja paljud patsiendid on saanud temalt esmast asjatundlikku abi traumade puhul ning nõuandeid edasiseks turvalisemaks käitumiseks.
Enno Toss on oma aastatepikkuse tööga andnud olulise panuse Põlva haigla arengusse ja toonud tuntust linnale.
Põlva linna aumärgi tunnustuse on varematel aastatel pälvinud Eha Kivi, Heino Hiiesalu, Aasa Kaasik, Kalmer Musting, Heli Raidla, Pilvi Liivamägi, Nikolai Järveoja.
Allikas: polvamaa.ee

Maanteemuuseumis tähistatakse 20. augustil 115 aasta möödumist Eesti esimesest autoesitlusest

Eesti Maanteemuuseumi poolt välja kuulutatud fotokonkursi „Maanteede uhkus“ eesmärk oli leida üles ja tunnustada eripäraseid ja omanäolisi sõidukeid Eestimaal. Konkursile laekunud töödest hinnati ümberehitatud sõidukite kategoorias peapreemia vääriliseks Janne Eespäeva ZAZ 965A, mis koos omapärase järelkäruga kokku moodustavad poolteist Maanteemuhku. Tööde vähesuse tõttu oma-ehitatud sõidukite kategoorias auhindu välja ei jagatud. Kasutamata jäänud auhinnafond (Olerexi kinkekaardid kokku 500€ väärtuses) lähevad ümberjagamisele 20. augustil muuseumis toimuva ise ehitatud ja ümber ehitatud masinate näitusel osalevate sõidukite vahel. Nende hulgast valivad oma lemmikud välja muuseumi külastajad. Eriauhinna, ühe õlivahetuse jagu õli, on oma lemmikule välja pannud Addinol.
Toimunud fotokonkurss oli toredaks soojenduseks Eesti Maanteemuuseumis 20. augustil toimuvale üritusele, millega tähistatakse 115 aasta möödumist esimesest Eestis toimunud autoesitlusest. Ootame kõiki konkursil osalenud sõidukeid ja nende omanikke oma eripäraseid ja ainulaadseid sõidukeid tutvustama ja näitama.
Kohtumiseni 20. augustil maanteemuuseumis!

Muuseum.mnt.ee

“Põllerahvas” Kondase Keskuses

18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja “seinapõllesid”.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.

Täna algav ökofestival kutsub metsa

Täna, 15. augustil algab Põlvamaa ökofestival “Rohelisem elu”, mis tutvustab erinevates õpitubades, retkedel ja seminaridel loodust ning looduslähedasi eluviise.
Sel aastal keskendub festival metsa kui looduskoosluse tundmisele ja heaperemehelikule kasutamisele. Festivali patrooni, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on kohalike taastuvate kütuste ja materjalide eelistamine, säästlik suhtumine loodusesse, kohaliku värske ja puhta toidu väärtustamine ehk elamine mõtte järgi “Rohelisem elu” aktuaalsem kui kunagi varem. “Põlvamaal on, mida selles kontekstis rääkida. Järjekordne ökofestival kutsub kõiki looduse sõpru Põlvamaale,” ütles Urmas Klaas.

Ökofestival algab täna, 15. augustil kell 15 talgutöödega ajaloolisel Postiteel ning sellele kell 19 Varbuse muusikamõisas järgneva simmaniga, kuhu on oodatud kõik huvilised. Festivalinädala jooksul saab omandada teadmisi ja oskusi roigasmööbli valmistamisest, loodusfotograafiast, hoidistamisest, maitsetaimede kasutamisest, looduskosmeetikast, restaureerimisest ja muust. Looduse tundmaõppimise retked koos Aleksei Turovskiga viivad Kiidjärvele ja Valgesoosse, koos mükoloogidega minnakse aga metsa seenele. Mõttemustrite murdmine rohelisema elulaadi suunas saab toimuma õhtustel lõkkeloengutel. Kokku toimub seekordse festivalinädala jooksul seitseteist erinevat ettevõtmist.
Festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on küll enamik kohtadest broneeritud, kuid üksikuid vabu kohti leidub mitmetes õpitubades ja retkedel.
Laupäevane perepäev kutsub kõiki huvilisi Karilatsi. Põlva talurahvamuuseumi õuedes saab teoks omamaiste toodete laat ja potipõllunduse seminar, avatud on töötoad ja näitused. Laste päralt on mängutelk, toimuvad metsaretked, hobusõidud ja tõukerattamatkad, paitada saab mägiveiseid ja küülikuid ning mekkida kohalikku toitu. Päeva musitseerivad rõõmsaks Tuulelõõtsustajad, Kagu-Kabujalakesed ning ansambel Jäääär.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Keskkonnaameti, Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali sponsor on AS Värska Vesi ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Polvamaa.ee

Paide Kultuurikeskus alustab uut hooaega värskelt renoveeritud laval

Paide Kultuurikeskus alustab sel sügisel 24. hooaega. Algavaks hooajaks renoveeritakse Paide linna ja ettevõtjate, Järva maavalitsuse ja Rahvusooper Estonia toel kultuurikeskuse suure saali lava.

Hiljuti alanud renoveerimise käigus avatakse ja saab kasutusele võtta lava ees asuva orkestrisüvendi ja uuendatud lavakonstruktsioon võimaldab alates sügisest esitada Paides ka klassikalise balleti etendusi. Lava renoveerimine lõpeb augusti viimastel päevadel.

Käesoleva aasta novembris korraldab Rahvusooper Estonia Paide 720. aastapäeva ürituste raames festivali “Ooper ja ballett südames”. Festivali raames toimuvad Paides ja selle ümbruses nädala jooksul erinevad laste- ja noorteprojektid, kammerkontserdid, kostüümilaat ja näitused. 8. ja 9. novembril annab rahvusooper Paide Kultuurikeskuses kolm etendust – kahel korral saab näha operetti „Silva“ ja lisaks pakutakse vaatamiseks suurejoonelist balletiõhtut, mille üheks osaks on katkend “Luikede järvest”. Tegemist on teatri esmakordse gastrolliga Paides. Festivaliprogrammist saab osa 3500 Paide linna ja Järvamaa inimeset ja festival saab võimalikuks tänu kohalike ettevõtjate ja omavalitsuste toele.

Allikas: jarva.ee

Ilus kodu on järjepideva töö tulemus

„Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves eile Ugala teatrimajas „Kaunis Eesti Kodu 2011“ auhindu välja andes.

Riigipea tänas kõiki „Kaunis Eesti Kodu“ laureaate, kelle abiga on Eesti saanud ilusamaks ja puhtamaks.

Auhinna “Kaunis Eesti Kodu” laureaate oli tänavu 82, need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus.

“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhinna said: Loe edasi: Ilus kodu on järjepideva töö tulemus

Täna tasub soovida, et meil leivast puudust ei tuleks

Täna, 15. põimukuu päev on rahvakalendris tuntud ka kui rukki- või kylimaarjapäev, ryämaarjapääv, moarjapäev, rykkimaarjapäev, kuremäepäev. On piduliku moega aeg, mil on austatud esivanemaid, peetud laatu ja kirmaskeid.
Nõos on öeldud: Rukkimaarjapäeva nimetatakse rukkiemapäevaks, sest siis saavad rukkid enestele ema, hakatakse rukkid kylvama. Leivavili on kaua aega andnud meie rahvale toidust. Oleme põliselt leivarahvas niisamuti kui oleme metsa-, mere- ja hiierahvas. Musta rukkileivata ei kujuta me oma elu ette. Leib on keeleski esimene toit. Esmalt on leib. Kõik ylejäänu on leivakõrvane.
Eeskätt lääne ja lõuna pool ning Peipsi ääres oli kolm päeva enne ja kolm pärast 15. augustit keskne rukkikylvi aeg. Rukis peaks aga selleks ajaks tavapäraselt lõigatud olema.
Vadja maarahva mailt on sel päeval kogunetud Kuremäe hiiemäele pidama hiiepyha.
Jõhvi kiriku 1699. aasta visitatsiooni aruandes märgitakse, et kihelkonnas on palju hiisi, kusjuures eriti kuulus on Kurra-Meggi (Kuremägi), kus iga aasta 15. augustil toimub suur ebajumalateenistus, kuhu rahvast tuleb paljudest kihelkondadest ja ka Venemaalt.
Mall Hiiemäe koostatud Eesti rahvakalendri V köitest leiame teate esivanemate austamisest. Rukkimaarjapäeval, 15. augustil kaeti laud saunas, et esivanemate lahkunud hinged tuleksid koju ja saaksid seal syya, juua ja rõõmustada.
Kodune leivakypsetamine saab taas yha enam tavaks. Jätkuks selleks vaid kodumaist puhast rukkijahu. Kodune toit on jõu ja tervise allikas ja elumõnu looja.
Kui kypsetada suureks rukkiema päevaks leiba, võtta pätsike või esimene viil, määrida sellele mett või värsket võid ja viia see oma pyhapaika, siis tasub soovida, et meil kunagi viljast ja leivast puudu ei tuleks.
Jätku leiba!

Allikas: maavald.ee

Vanausuliste kultuuriga saab tuttavaks festivalil

20. – 23. augustini toimub Eestis juba viiendat korda rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival „Peipus”, mille sündmused leiavad aset nii pealinnas kui ka Peipsimaal – Mustvees ja Kallastel. Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Tänavuse festivali külalised on vanausulised pomoorid Lätist, Leedust, vene küladest Komimaal ja fedossejevlased Venemaalt.

Festivalil kõlavad palvelaulud vanausuliste pomooride meeskoori Unison esituses. Vilniuse vanausuliste koguduse koori esituses saab kuulda vaimulikke värsse, mis pärinevad 17. sajandini ulatuvast traditsioonist. Hilisema aja autorite vaimulikke värsse Kallaste kontserdil laulab Kallaste vanausuliste naiskoor.

Traditsiooniliselt tutvustab festival ka vanausuliste autentset rahvakultuuri. Nelja festivaliaastaga on Eesti publik saanud tutvuda vanausuliste külades Baikali taga, Türgis, Moldovas ja Venemaa Krasnodari krais säilinud pulmakombestikuga. Tänavused külalised Komimaalt Pešora, Uhta ja Ust-Tsilma küladest näitavad, kuidas Ust-Tsilmas peetakse suurimat rahvapidu ringtantsude ja lauludega. Festivali galal saab kuulda vägilaslaslaule lauliku suust, naljasalme naljataja ja nutulaule itkeja suust.

Tallinna kinomajas linastuvad visuaalse antropoloogia ja dokumentaalfilmid. Teadusliku mõõtme annavad festivalist osa võtvad mainekad teadlased, kes peavad avatud loenguid vanausuliste kultuuri eripärast, vaimsest maailmast, laulutraditsioonist.

Töötubades tutvustavad meistrid vanausuliste traditsioonlist rahvakunsti ja käsitööd. Ürituste ajal on avatud fotonäitus ja Ust-Tsilma meistrite käsitöönäitus.

Festivali korraldab MTÜ Peipus, e-post: zemfira7777@gmail.com, tel 5598 5044.

Eestlased osalesid Lätis peetaval rohelisel nädalal

Roheline nädal_Tervete rahvuspark — Roheline nädal Lätis Tervete rahvuspargis. Foto: projekt Green Life

8.-12. augustini toimus Lätis Tervete rahvuspargis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, millest võttis osa 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu”, mille raames roheline nädal korraldati, on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Rohelise nädala töötoad jagunesid viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life’. Eestist osales lektorina Erkki Peetsalu, kes kõneles keskkonna- ja kodanikumeedia teemadel.

Ettevõtmine toimus kaheksa partneri koostöös, Eestist on projekti kaasatud MTÜ Ökomeedia. Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel, projekti ühe osana ja rohelise nädala kokkuvõtteks valmib ka temaatiline käsiraamat. Projekti rahastab Nordplus programm.

Loe lähemalt siit: http://www.ekomedia.lv/green_life.html.

Allikas: Green Life