Rubriik: Eesti

Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Ministrid Helir-Valdor Seeder ja Siim Kiisler, Antsla vallavanem Tiit Tõnts ja ELASA juhataja Olav Harjo ühendavad Antslas internetti.

Täna, 24. augustil käivitasid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Siim Kiisler Antslas esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin.

Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhataja: „Seni puudus Antslas, meeldivas elu- ja töötamise kohas korralik internetiühendus. Ilma korraliku internetiühenduseta on tänapäeval tülikas elada ja töötada. Lisaks Antslale saavad operaatorid võimaluse juba praegu ühendada kiire internetiga kodusid, asutusi ja ettevõtteid ka mitmes teises Võrumaa vallas, samuti ka
Järvamaal ning Lääne Virumaal.“

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid,
pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: “Mul on hea meel, et projekt EstWin, mille me koos ITL-iga kaks aastat tagasi algatasime, on andnud esimesed reaalsed tulemused. Selle projektiga on saanud tööd juba kümned ettevõtted ja sajad inimesed – geodeedid, projekteerijad, ehitajad ja
paljud teised. Aga see kõik on alles algus, suurem töö seisab ees. Rajamist vajab veel ligi 6000 kilomeetrit võrku.“

Partsi sõnul on oluline, et kõigil inimestel ja ettevõtetel oleks kiire juurdepääs infoühiskonna teenustele. “Nii riigi kui ka eraettevõtete poolt pakutavad teenused on tänapäeval juba suures osas internetis.Kvaliteetne lairibaühendus võimaldab neid kasutada ka metsatalus elades ja töötades,” lisas Parts.

Loe edasi: Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Eesti parimad interjöörid avanevad näitusel Võru Linnagaleriis

Eesti parimad interjöörid 2010.

Alates 29. augustist on Võru Linnagaleriis vaadata Eesti Sisearhitektide Liidu näitus “Ruumipilt 2010- Eesti parimad interjöörid”.
2011. aasta mais tunnustas Eesti Sisearhitektide Liit juba 34. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut, jagades välja aastapreemiad ja korraldades nominentide hulka valitud objektidest näituse.
Preemiad anti välja erinevates kategooriates. Konkursile laekunud 37 töö hulgast valiti välja 24 nominenti.Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse kuulusid tänavu sisearhitekt Annes Arro (esimees), sisearhitektid Katrin Kaevats ja Taso Mähar, arhitekt Peeter Pere, disainer Asko Künnap, arhitektuuriteoreetik Karen Jagodin ning teatrikunstnik Pille Jänes.
Samuti ilmus järjekordne nominentide töödest kokku pandud raamat “Ruumipilt 2010”, mis antakse välja juba 7. korda (esimene 2004. aastal). Objektide jäädvustamist, arhiveerimist, näituse korraldamist, raamatu väljaandmist ning parimate premeerimist toetab Eesti Kultuurkapital. Raamatu väljaandja on Eesti Sisearhitektide Liit.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12-18.30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.
NB! Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi järgmiseks aastaks. Taotluse esitamise viimane tähtaeg on 1. oktoober 2011. Avaldusi võib saata postiga (Liiva 13, Võru 65609), tuua samal
aadressil maja perenaise kätte või saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee
Lisainfo: http://www.vorulinnagalerii.ee/kunstnikule.html
Lisainfo: Jana Huul, Võru Linnagalerii.

sise

Luke mõisas tuleb loodusfilmide õhtu koos valgusmänguga

Laupäeval, 27. augustil algusega kell 21 toimub Luke mõisas loodusfilmide õhtu. Riietu soojalt ja mugavalt, võta kaasa piknikutekk ja tule kaasa elama. Vihmase ilma korral toimub filmide vaatamine Luke mõisa garaažis. Tasuta. Toetavad SA KIK ja Matsalu Loodusfilmide Festival.
Avatud on kärnerimaja kohvik. Lisainfo filmide kohta www.lukemois.ee
SA Luke Mõis

Pühapäeval oodatakse Kõrvemaa ringtuurile

Kunagi kuulus Kõrvemaa matka ja suusakeskuse lähipiirkonna metsaalast suur osa nõukogude armee polügooni sõjalise tegevuse õppealaks, kuhu pääses ligi ainult erilubadega. Seoses sellega on sellel looduslikult kaunil ja vaheldusrikkal maastikul sellest ajast säilinud tihe ja ebakorrapärane teedevõrgustik. Suur osa neist teedest ei ole tänapäeval enam metsameestele ega kohalike elanike vajadustest lähtuvalt olulised ja on seega hooldamata ning kohati väga halvas ehk siis meie mõistes väga heas seisukorras. Just neid teid mööda me seiklema hakkamegi.

Pühapäeval, 28. augustil oodatakse huvilisi Kõrvemaale. Sõidetakse ringi sõjaväe kastiautoga, kuhu mahub kuni 20 inimest istuma ja uudistama. Ringtuuri kestvuseks on üks tund. Vahepeal peatume ja räägime piirkonna ajaloost, kasutame võimalust ja supleme veel rabajärves. Pereüritus on kuni nelja-aastastele lastele tasuta.

Puuetega laste pered kogunevad Väike-Maarjasse päästealasele õppepäevale

Täna õpivad puuetega laste pered Põhja-Eesti Päästekeskuse spetsialistide käe all päästmist. Tule-, vee- ja liiklusõnnetuse simulatsioonides osalevad puuetega lapsed ja nende pered ise, nii saavad ka päästjad väga vajalikke kogemusi ja näpunäiteid, kuidas erivajadustega abivajajaid paremini aidata. Õppepäeva eesmärk ongi vastastikune õppimine ja õpetamine.

Seekord keskendutakse puuetega laste peredele, et selgitada välja just nende vajadused päästesituatsioonides. Kõik huvilised saavad oma käega proovida pulberkustutiga tule kustutamist, päästjad näitavad, kuidas päästa uppumisohtu või liiklusõnnetusse sattunud inimest.

Puuetega inimestele suunatud praktilisi koolituspäevi korraldatakse neljandat aastat. Puuetega inimesed ja nende lähedased on hakanud mõtlema sellele, et ka nendega võib juhtuda õnnetus. Päästjad omakorda tunnevad ühe suuremat vajadust erivajadustega inimesi puudutava info järele. Õppepäev annab võimaluse teadmised praktikas läbi proovida.

Õppepäeva korraldavad Põhja-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo ja Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda, toetab Eesti Tervisedenduse Ühing.

Läänemaal algab täna koraalimaraton

Koraalimaraton ehk Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) terviklik ning järjestikune läbilaulmine algab teisipäeval, 23. augustil kell 10 Haapsalu toomkirikus.

Käesolev aasta on kuulutatud laulu- ja palveraamatu aastaks, sest meie lauluraamat saab peatselt kahekümne aastaseks. Kiriku laulu- ja palveraamatu aasta üks tippsündmus – koraalimaraton – on teine sellelaadne ettevõtmine Eestis. 2002. aastal lauldi lauluraamat kaanest kaaneni Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandi Pauluse koguduse eestvedamisel. Nüüd laulame laulu- ja palveraamatu kõik 484 laulu läbi Läänemaa Missio ajal, mis toimub 23.-25. augustil kella 10 – 22 Haapsalu toomkirikus.
Koraalimaraton on palveosadus, mille ühel teljel on kiriku lauluvara ja teisel teljel lauljaid-palvetajaid Haapsalu erinevatest kogudustest ja Maarjamaa igast nurgast. Laulu kaudu liidetakse interneti abil kogu Eestimaa. Koraalimaratoniga saab ühineda interneti teel läbi Kuressaare Pereraadio pildiraadio http://www.pereraadio.com/pildiraadio/
Kolmepäevane laulumaraton algab lauluraamatu esimese lauluga: „Au, kiitus olgu igavest´ Kolmainu Jumalale” ning lõpeb neljapäeva õhtul laulu ja palvega „Dona nobis pacem” („Anna meile rahu”).
Koraalimaratonile on kõik oodatud, osaleda saab kaasa lauldes, aga ka kuulates ja palvetades. Tere tulemast koraalimaratonile – tulge osa saama ainulaadsest lauluosadusest!
Lisainfo tel 528 0635, Tiit Salumäe.

Laanemaa.ee

Matkahuvilised kohtuvad Leevakul

Foto: hilaro.ee

MTÜ Leevakk ja Põlva Matkaklubi kutsuvad laupäeval, 27. augustil kõiki huvilisi Võhandu jõe ääres Leevakul kell 14 algavale matka-alasele perepäevale.

Kell 14, 15 ja 16 toimub instruktorite juhendamisel kanuude ja süstade kasutamise tutvustamine, sellele järgneb sõitmine Võhandu jõel.

Päevaprogrammi kuuluvad veel liikumine matkarajal, telgi püstitamine lõkkeplatsil, jalgratastega liikumine vigursõidurajal (osalejatel tuleb oma rattad kaasa võtta), takistuste ületamine köiel ronides, sõlmede tutvustamine, võistlused ja mängud lastele ning orieneteerumismälumäng Leevaku moodi.
Alates kella 17.30 jätkub üritus Leevaku külaplatsil külaseltsingu kümnenda aastapäeva tähistamisega. Kontsertkava pakuvad nii kohalikud kui külalised, tantsuks mängib Leevaku bänd. Kell 21 läheb käima öökino ”Jõujaam”. Üritus on kõigile tasuta.
Lisainfo: ruusakultuur@rapina.ee

Talurahvamuuseumis köetakse laupäeval suitsusauna

Küdev suitsusaun.

Laupäeval, 27. augustil köetakse Põlva Talurahvamuuseumis Karilatsis suitsusauna. Huvilised võivad osa saada nii sauna kütmisest kui ka saunamõnudest.

Saun pannakse küdema kell 11 ja kell 15 saab esimene seltskond juba sauna minna. Teise seltskonna päralt on väärt leiliruum kell 15.45 ning kolmas seltskond saab lavale minna kell 16.30.
Saunaskäiguks tuleb registreeruda telefonil 797 0310 ning sauna kasutamisel tuleb kinni pidada muuseumi poolt seatud reeglitest. Saunaskäik maksab 3 € inimesele (see on ühtlasi muuseumipääse). Oma viht ja seljapesija tuleb vajadusel kaasa võtta. Kohal on seebimeister, kelle käest saab osta seepi ja uurida ka seebitegemise tagamaid. 
Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis avatud illustratsioonide näitus

Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on väga tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaal-illustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.

PRIA toetuse abil soovitakse edendada kala- ja vähikasvandust

Juunist augustini kestnud vesiviljelustoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 33 taotlust kala- ja vähikasvanduste rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Meetme eelarves jätkub raha umbes poolte projektide rahastamiseks.
Ettevõtjate huvi oli suur ka eelmises taotlusvoorus 2009. aastal, kui toetus määrati 21 projekti rahastamiseks. Siis aga saabus masu-aeg ning praeguseks on napilt üle poolte ettevõtjatest oma projekti ellu viinud või lähiajal lõpetamas..
Tänavu soovitud toetuste summa ulatub ligi 11,7 miljoni euroni, planeeritavate investeeringute üldsumma on üle 34,3 mln euro. Taotlusvooru eelarves on aga 5,1 mln eurot.
See tähendab, et toetuste määramiseks tuleb projektid pingeritta seada. Rohkem hindepunkte saavad need, kel on omaosalus kavandatud suuremana, kes rajavad suletud veeringlusega kasvanduse ning kes küsivad toetust karpkalaliste ja jõevähi kasvatuseks.
Kõige rohkem soovitakse aga kasvatada vikerforelli (18 projekti) ja jõevähki (6); karpkala soovivad toota kaks ettevõtjat. Kolm projekti esitati tuura, kaks angerja, üks siia ja üks koha kasvatamiseks.
Suurim on huvi vesiviljelusettevõtluse vastu Saaremaal, kust laekus 10 taotlust, järgneb Tartumaa seitsme projektiga.
PRIAs käib praegu taotluste menetlemine; projektidele tellitakse ka ekspertiise ning toimuvad kohapealsed eelkontrollid. Toetuste määramise tähtaeg on 5. detsember ning pärast seda on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projektide elluviimiseks ja kuludokumentide esitamiseks. Lähiajal valmib ka e-teenus, mis võimaldab PRIAsse kõiki kuludokumente esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel internetis.
Euroopa Kalandusfondi 2007-2011 arengukava eelarves on Eesti toetusteks kogu programmperioodil 112,8 miljonit eurot. 31. juuli 2011 seisuga oli PRIA vahendusel erinevaid toetusi määratud 60,5 mln eurot ja välja makstud 28,5 mln eurot.
PRIA

Maamees ei ole siidikäpp, vaid töötegija

Eesti maanaiste ja nende töö tunnustamiseks kuulutas Eesti põllumajandusmuuseum 2008. aastal välja konkursi „Maanaine ajas ja ruumis”. Lisaks mälestustele saadeti muuseumile hulgaliselt vanu fotosid, dokumente ja esemeid. Saabunud materjali põhjal valiti 2009. aastal aasta maanaine, kelleks sai Harjumaal elav pereema Evely Lepik.

Eesti tublide maainimeste tegemiste ja saavutuste väärtustamise jätkamiseks kuulutas muuseum 2010. aasta algul välja uue konkursi „Maamehe ramm ja vägi”. Konkurss lõpetatakse pidulikult tänavusel muuseumi isadepäeva üritusel 12. novembril.

Viimane aeg on aga võistlusest osa võtta. Võistlustöid oodatakse hiljemalt 15. oktoobrini Eesti põllumajandusmuuseumi aadressil Pargi 4, Ülenurme, 61714 Tartu maakond.

Oodatud on materjalid maal elavate või elanud, nii noorte kui ka juba taadiikka jõudnud maameeste elu ja töö kohta. Olgu selleks oma kätega rajatud talu, nutikad lahendused ja huvitavad leiutised maatöö lihtsustamiseks, uudse tehnoloogia rakendamine maaviljeluses või omanäolised sepis- ja puutööd. Materjali võib esitada nii reaalsete näidiste, fotode, videolõikude kui ka makettide või kavanditena. Samuti oodatakse olmeesemeid, dokumente ning mälestusi ja eluolu kirjeldusi. Mälestuste kirjapanekut hõlbustab küsimustik, mille leiab muuseumi kodulehelt www.epm.ee. Selle järgimine ei ole küll kohustuslik. Kogutud materjali säilitatakse Eesti põllumajandusmuuseumis ja kasutatakse novembris avatava näituse „Maamehe ramm ja vägi” koostamisel. Soovi korral tagastatakse materjal omanikule pärast konkursi lõppu.

Info konkursi ja näituse kohta tel 738 3819 või e-posti aadressil kerle.arula@epm.ee.

Süüta virtuaalne küünal kodutute loomade mälestuseks!

Foto: wflendangeredstreamlive.org

Eile tähistasid Eesti Loomakaitse Selts (ELS), mitmed varjupaigad ja teised loomi abistavad organisatsioonid rahvusvahelist kodutute loomade mälestamispäeva, mille raames mälestati loomi ning süüdati küünlad nende loomade auks, kes on kaotanud oma elu autorataste all, julmade inimeste käe läbi, surnud haigusesse või on mõnel muul viisil hukkunud.

Selts kutsus kõiki loomasõpru üles mälestama kodutuid loomi, kes on meie seast lahkunud selle tõttu, et kodu vajavaid loomi on rohkem kui loomasõbralikke kodusid. Tihtipeale võetakse perre lemmikloom, kellele ei suudeta pakkuda täisväärtuslikku elu. Looma eest hoolitsemine käib üle jõu ja ühel päeval ta jääb ta koduta, kuna omanik hülgab oma lemmiku.

Samuti soovib ELS teavitada ühiskonda ja avalikkust olukorrast, kus loomade varjupaigad ja hoiukodud on ülekoormatud. Igal aastal satub varjupaikadesse ning kasse abistavatate organisatsioonide ja ELSi hoole alla sadu koeri ja tuhandeid kasse ning muid loomi, nagu rotid, papagoid, hamstrid jt. Kahjuks ei ole aga kõiki varjupaigas, hoiukodudes või veel tänaval päästmist ootavaid hädalisi võimalik abistada, kuna abivajavaid loomi on endiselt rohkem kuiraha  ja ressursse päästmiseks.

Kodutute loomade mälestamise päeva tähistatakse üle maailma ning alguse on see päev saanud Ameerika Ühendriikidest. Mälestamispäeval läidetakse küünlad ja räägitakse kodutute loomade olukorra tõsidusest ja probleemidest, kuid ka lahendustest olukorrale.

Süüta küünal kodus või virtuaalselt ELSi kodulehel http://malestus.loomakaitse.ee/ ning mõtle nende loomade peale, kes kannatavad ja on kannatanud inimeste ükskõiksuse tõttu!

Aita kodutuid loomi, tule organisatsioonidesse appi vabatahtlikuks või toeta annetusega! Kodutuid loomi abistavate organisatsioonide kontaktid leiad: http://malestus.loomakaitse.ee/index.php?do=toetus&page=1

Live broadcasting: Maddy Madness presents: Bands in Trees

Maddy Madness teeb kusagilt Tartu Toomemäe kandist 31. augustil kell 18-21 otseülekande Eestimaa kaunist loodusest ja muusikast. Otseülekannet saab jälgida veebiaadressil: www.e-motion.ee
As Estonia is definitelly a lot about music and forest we have decided to bring it all together in our next Livebroadcast from our beloved country.
Hence, this time you will find us and some friends having a little unplugged concert while sitting on a tree in a very nice location. On August 31th, at 18.00-21.00.
You can participate :

1. If you are musician, by contacting us before the event and joining on the tree
2. if you have time and the possibility to come live at the location we will post soon.
3. On our Live-Internet-TV-Channel on: www.e-motion.ee

So go to the basement, look up your guitar, Djembe, Violin or polish your voices and come to have fun!!

Püüa pildile pääsukesed!

Suitsupääsuke. Foto: Mati Kose

Käimas on tänavusele aasta linnule – suitsupääsukesele – pühendatud fotokonkurss. Võistlema oodatakse pilte ka räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast.

Võistlus toimub eraldi täiskasvanutele ja kuni 17aastatele noortele. Mõlemas vanuserühmas selgitatakse välja kolm auhinnalist kohta. Eriauhinnad antakse parimatele piltidel teemadel „Pääsuke õhus“, „Minu kodupääsuke“, „Pääsukese portree“ ja „Pääsukesed rändel meil ja mujal“. Peaauhinna väärib kõige uhkem suitupääsukesest tehtud foto.
Pilte võib võistlustulle saata 15. oktoobrini.
Fotovõistluse korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös mittetulundusühinguga Fotokeskkond.
Konkursi eeskirjad on üleval ja pilte saab võistlusele saata veebilehel http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/

Tolteegi teadjamees ja õpetaja külastab Eestimaad

Septembris külastab Lilleoru ökokogukonda ja Eestimaad esmakordselt Tlakaelel (Francisco Jimenez Sanchez), tolteegi indiaanlaste austatud teadjamees ja õpetaja Mehhikost.

Tegemist on oodatud külalisega väga erinevates paikades üle maailma. Viimastel aastatel kutsutakse Tlakaeleli selgitama maailmas toimuvaid intensiivseid muutuseid ja 2012. aasta ettekuulutusi ning jagama universaalseid põlisrahva õpetusi, et osata targemini elada sel suurte muutuste ajal.

Külaskäigu programm:

* Loeng ja vestlus “Toimuvad globaalsed muutused ja inimkonna tulevik. Viljaringide fenomen” Von Krahli Akadeemias, neljapäeval 8. septembril kell 19.00. Täpsem info lisatakse Von Krahli kodulehele.

* Nelja Värvi Tseremoonia Lilleorus, reedel 9. septembril kell 19.00 Nelja ilmasuunda, nelja inimrassi ja nende esivanemaid austav tseremoonia tuletab meelde, et tegelikult on olemas ainult üks inimrass, asustamas maailmakõiksuse kodanikena meie väikest koduplaneeti. Nelja Värvi Tseremooniat on tänaseks läbi viidud paljudes paikades üle maailma. Lisainfo ja registreerumine siin.

* Põlistarkuste kursus Lilleorus, 10. ja 11. septembri nädalavahetusel. Sügavamalt huvitatutel on võimalik osaleda nädalavahetuse kokkusaamisel ja kursusel, kus Tlakaelel jagab teadmisi ja õpetusi, üheks keskseks teemaks maailmas toimuvad globaalsed muutused ja 2012. aasta ettekuulutused. Tlakaelel juhatab kursuse sisse ja kujundab selle edasise kulu osalejate endi huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Lisainfo ja registreerumine siin.

Allikas: MTÜ Lilleoru

Täna algab Tallinna Raekoja platsilt TeateTants

Laupäeva hommikul kell 9.30 saab Tallinast Raekoja platsilt alguse kaheksa ööpäeva kestev TeateTants, mis läbib kõiki Eesti maakondi. TeateTants kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.

TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii, et tants kordagi ei katke. Tantsusammul läbitakse 8 ööpäeva jooksul kõik Eesti maakonnad ning ligi tuhat kilomeetrit Eesti maanteid. TeateTantsule on registreerunud üle 470 kollektiivi, kokku rohkem kui 6200 osalejaga. Rahvatantsurühmade kõrval on kaasa tantsimas laulukoore, asutuste kollektiive ning sõpruskondi.

Esimesed 15 tantsupaari, kes tantsivad Tallinna vanalinnas, sümboliseerivad 15 Eesti maakonda, neid saadavad tantsuteatri Tee Kuubis miimid. Teelesaatmise on lavastanud Margus Toomla ja Karmen Ong.

20. augustil liigutakse marsruudil Raekoja plats – Tammsaare park – Tartu mnt. – Suur-Sõjamäe – Lagedi – Aruküla – Albu – Tapa. Pühapäeva hommikul jõuame juba Rakverre. TeateTantsu liikumine on reaalajas jälgitav aadressilt
www.teatetants.ee/gps. TeateTants jõuab tagasi Raekoja platsile 28.08. kell 13 00.

Täpsem info: www.teatetants.ee

Eesti tähistab taasiseseisvumise 20. aastapäeva

Foto: et.wikipedia.ee

Laupäeval, 20. augustil tähistab Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Palju õnne, Eestimaa!! Kogu päeva jooksul toimub mitmeid pidulikke üritusi ja kontserte, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed.

 

Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.

Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.

Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.

Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.

Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.

Foto: lauluvaljak.ee

Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.

 

Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest. Ajakava leiab Riigikogu kodulehelt.

Kell 17.00 algab Tallinna Lauluväljakul suurejooneline kontsert “Vabaduse laul“. Kontserdil esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning Islandi muusikud. Tasuta kontserdiga tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning sündmus on ühtlasi ka järgmisel päeval toimuva Islandi päeva avaüritus. Loe täpsemat infot ja kontserdi kava siit.

Allikas: Riigikogu, Riigikantselei

Valmis ajakirja KoguKonnad kümnes number

Valminud on ajakirja KoguKonnad uus number, järjekorras juba kümnes, mis kõneleb kogukondade tegemistest Eestis ja ökokogukondade liikumisest maailmas.

Seekord on pikemalt juttu Sänna kultuurimõisast, Tamera ökokülast ja jätkuvalt Milia ökokülast ning Kreetast. Samuti kirjutatakse pikemalt paarist uuest ideest ja iseseisvuse liikidest. Ülevaate saab suvel rahvusvahelise ökokülade võrgustiku GEN konverentsil toimunust ja Anastasia lugejate kokkutulekust. Mõned kuulutused on ka.

Ajakirja saab lugeda siit ja seda võib levitada kõigi huviliste seas. Vanemaid numbreid saab lugeda Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehelt, vasakul menüüs ajakiri “KoguKonnad”.

Ajakiri kogukonnad valmib kodanikualgatuse korras ja selle sünnile aitavad kaasa erinevad inimesed täiesti vabatahtlikult. Tegemist on kodanikuajakirjanduse kanaliga, mis iseloomustab Eesti meediamaastikul toimuvaid muutusi.

Allikas: Ingrid Vooglaid

Eetikakeskus otsib lühinäidendeid koolidele

Tartu Ülikooli Eestikakeskus ootab kõiki osalema lühinäidendite konkursil “Väärtused ja valikud” . Konkursile on oodatud eetilisi vastuolusid või valikuid kirjeldavaid lugusid, mille lavastusi saaks kooli keskkonnas väärtuskasvatuse eesmärgil kasutada.

Võistlusele on oodatud lühinäidendeid, mis oleksid seotud ainekavadega ja mida saaks kasutada koolitunnis erinevatesse rollidesse sisse elamiseks, samuti sellised lood,  mis lähtuvad kirjutaja poolt valitud väärtusi väljendavatest või väärtustega laetud mõistetest, näiteks: sõda, vägivald, vastutus, võim, andestus, karistus.

Kirjutada võivad kõik, kellel idee idanema hakkas, eriti on oodatud kaastööd õpilastelt, õpetajatelt, kirjanikelt, huvijuhtidelt ja
näitetruppidelt. Saata võib  ka juba valmis kirjutatud ja lavalaudadelt läbi käinud näidendeid või nende modifikatsioone.
Oluline on, et tekst oleks otsekõnes ja et seda oleks võimalik ette kanda 10 minutiga (seega pikkus ei tohiks ületada 4 standardlehekülge).

Näidendeid hinnatakse kolmest kriteeriumist lähtudes:
1) idee inspireerivus;
2) eakohasus, et tekst oleks selgelt määratletud eagrupile suunatud
(eagrupi, kellele kirjutatakse, määrab konkursitöö kirjutaja);
3) vormiline vastavus konkursi nõuetele.

Parimatele töödele on ette nähtud honorar kuni 320 €. Lühinäidendid palutakse saata 1. septembriks 2011 välkposti aadressile
eetika@eetika.ee või kirja teel TÜ eetikakeskus, Ülikooli 18, Tartu, 50090.

Lisainformatsioon ja inspiratsioon: http://www.eetika.ee/1002514

Kiidil tuleb sõirapäev ja avatakse piimapukk

 

Lagunev piimapukk

Reedel, 26. augustil tuleb Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg taas maal lehmi hakata pidama. Sõiraseminar algab juba hommikul kell 10 Heifer programmi tutvustusega, mis on Võrumaal kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi  siin taludele  tasuta loomi tingimusel, et need jällegi sellelt saadud järglase teise talusse edasi.  Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega, kellel kogemus Heifer programmist olemas.

“Samuti võib see huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikkonnaga, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”

Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük”, ning Heifer programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest  kõneleb sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Siia on oodatud kõiki sõirahuvilisi, kaasa võiks võtta ka omatehtud sõira konkursile, samuti võib müüa sõira.

Siis algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitamist alustavad järgmisel nädalal talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust küla raadiost ja ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960 -1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub ka piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.

Päeva kava saab lugeda www. kiidi.ee

Võrumaal tulevad taas suitsusaunapäevad

27. augustil kütavad ajaloolise Võrumaa suitsusaunade omanikud kerised kuumaks ja kutsuvad huvilisi sauna nii, nagu ikka käidud on. Rahakoti võib koju jätta, koos saunaperega tehakse veidi talgutööd, jagatakse moonakotti ja käiakse saunas.

Suitsusaunade uksed tehakse lahti mitmel pool vanal Võrumaal. Kes pole varem suitsusaunas käinud, saavad saunakuumust ise järele proovida ja teha tutvust saunakommetega.

Savvusanna kuuntüükogo ja Võro Selts VKKF hõikasid kevadel saunaomanikele välja idee suitsusaunad huvilistele avada ja külalisi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgiva traditsiooniga tuttavamaks teha. On ju suitsusaunakultuur senini elav. Suitsusaunu kütavad nii noored kui vanad ja vana Võrumaa on koht, kus neid ka juurde ehitatakse.

Esimene avatud suitsusauna päev oli 9. aprillil Põlva Talurahvamuuseumis. Juulikuu kahel viimasel laupäeval võtsid huvilisi vastu Haanjamaa talude saunad. Augustikuu viimasel laupäeval, 27. augustil on suitsusaunad külalistele avatud üle vana Võrumaa.

Kui suitsusaunas käimise komme on vana, siis enamus peresid, kes sauna külalistetele lahti teevad, on noored, kes ise saunad korda seadnud või uuesti üles ehitanud. Saunapäeval avavad teiste hulgas sauna muusikaõpetaja, pillimehed, jahimees, mesinik… Igal saunaomanikul ja saunal on oma kokkusaamise lugu.

Suitsusaunast saab siis õiget aimu, kui näed, kuidas sauna köetakse. Saunalised on peredesse oodatud aegsasti, vähemalt lõuna paiku, sest siis on õige aeg saun küdema panna. Sauna kütmise ajal, mis kestab õige mitu tundi, saab koos pererahvaga talgukorras mõnd tarvilist tööd teha ja vahepeal vaadata, kuidas käib suitsusauna kütmine ning milliseid nippe ja teadmisi on vaja, et saun hästi köetud saaks. Saunas saab käia koos pererahvaga, kes kõneleb oma pere suitsusaunakommetest. Nagu pole olemas kaht täpselt ühesugust sauna, nõnda pole ka saunatavad igal pool täpselt ühesugused.
Sauna võib tulla kas üksi, perega või koos sõpradega, aga oma tulekust tuleb eelnevalt teada anda, et kõigile ikka saunakohti jaguks.

On selle kandi põline tava, et sauna küsijale ei keelata, kui saun köetud on. Ikka kutsutakse naabreid ja sõpru-sugulasi saunas käima. Tuletame seda kommet taas meelde koos teiste suitsusauna juurde kuuluvate teadmiste ning tavadega.

Täpsem info saunade kohta ja kirjapanek: www.savvusann.ee

Otsitakse seieritega kelli

Noored kunstnikud Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats ja Toomas Thetloff avavad septembris Tartus Y -galeriis näituse “Tartust ära”, mille jaoks otsitakse seieritega kellasid. Nii ootavadki noored kunstnikud Y – galeriis ( Tartu, Küütri 2) lahkeid kellalaenajaid, kes ajanäitajad näitusele tooks. Kellad märgistatakse ja antakse omanikele tagasi näituse lõppedes.

Näitus “Tartust ära” ideekavand võitis sel kevadel Y-galerii KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi. Kunstnikud tutvustasid oma näitust  siis nii: “Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike väikeriik, kus küünitus on iseseisva väärtusega akt, mida peab harrastama. Oleme pühendunud (ära)küünitusele, kuid oleme oma pingutusest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame järjekorras luba lahkuda”.
Näitus avatakse Tartus festivali ART IST KUKU NU UT raames 15. septembril  ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

KUKU NUNNU stipendium on mittetulundusühingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelises kunstikontekstis.