Eesti

Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi

Sellel pühapäeval, 31. juulil kell 20.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.

Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.

Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib paljude rahvusvaheliste konkursside võitja ning rahvusvaheliselt tunnustatud solist, viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Goldfeld on esinenud paljudes kuulsates kontserdisaalides. Solistina on ta üles astunud mitmete tuntud orkestritega, sealhulgas näiteks Moskva Filharmoonikutega, Peterburi ja Singapuri sümfooniaorkestritega. Ta on andnud soolokontserte erinevates Euroopa riikides, USA-s (Carnegie Weil Recital Hall) ja Iisraelis.

Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

Vanemuise teatri juhi Paavo Nõgese sõnul on Kassitoome org looduslikult väga huvitav paik, kus talle teadaolevalt ei ole kunagi esinenud täiskoosseisus sümfooniaorkester. “Soovime selle kontserdiga tänada kõiki, kes hoolivad Vanemuise teatrist ja külastavad meie etendusi ning kontserte,“ ütles teatri juht Paavo Nõgene. Loe edasi: Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi

Üheksandat korda koguneb külade parlament

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös MTÜ Kodukant Läänemaaga viivad ellu Eesti Külade IX Maapäeva ehk külade parlamendi. Selle aastane maapäev toimub 5.-7. augustini Läänemaal, Noarootsi vallas, Roosta Puhkekülas.

Selleaastase maapäeva teema „Tagasi koju“ sügavamaks mõtteks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sealhulgas noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil.

Mõttetalgutele on oodatud ligi 347 inimest, nende seas 20-liikmelised delegatsioonid kõikidest maakondadest, külalised riigitasandilt ning huvilised välismaalt. Registreerunud on 18 välisriigi esindajad. Suursündmuse korraldamisse on kaasatud 66 vabatahtlikku. Sündmuse tuumaks on 6. augustil toimuvad mõttekojad, kus käsitletakse nii Ühtset Põllumajanduspoliitikat puudutavaid teemasid kui ka LEADER tegevusgruppide ja kogukonna arengu konsulentide poolt tõstatatud küsimusi. Seekordseteks teemadeks on: kaasamine otsustusprotsessidesse ja koostöö kohaliku omavalitsusega, ajaloopärandi hoidmine ning lugude tähendus kogukonnas, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, elu rannakülas, õppiv küla ja kogukonna areng külas. Loe edasi: Üheksandat korda koguneb külade parlament

Eestlanna Norras: Elu läheb edasi!

See, mis toimus nädal tagasi Norras, ei taha mahtuda ühegi terve mõistusega inimese pähe. Kuidas saab ühes normaalses (heaolu)ühiskonnas kasvada inimene, kes on võimeline tapma kümneid noori rahvuskaaslasi? Sellele küsimusele ei oska vist hetkel keegi vastata. Norras Kristjansundis (800 km Oslost) elav eestlanna Mari Ugelstadt ütles usutluses portaalile kylauudised.ee, et elu läheb Norras pärast katastroofi edasi, kuid tunnistas, et rahvas on täielikus šokis.

Kui läksid aastaid tagasi Norrasse elama, siis kas oli midagi, millega norrakad sind üllatasid?

Nad naeratasid. Nad naeratasid palju rohkem kui eestlased.

Mille poolest erineb Norra ühiskond Eesti ühiskonnast?

Siin on selline ühiskond, et kui keegi tunneb – ta ei saa hakkama, siis võib küll öelda, et see on iseenda laiskus ja viga. See on puhtalt minu arvamus. Riigi poolt on tehtud kõik, et abivajajad ka abi saaksid. Sotsiaalsüsteem on väga hästi paigas ja toetused elukallidusega balansis.

Kui palju on paremäärmusest Norras varem räägitud?

Äärmusest kui sellisest pole uudistes varem juttu olnud, peamiseks mureks on olnud islamifoobia. On arutletud selle üle, kas lubada rätte pähe panna või mitte.

Kuidas sa ise reedestest sündmustest teada said?

Olime väljas. Meil on naaberlinnas käimas nädalane jazzfestival ja sõime seal lõunat, kui keegi tuttav sai sõnumi, et Oslos plahvatavad pommid. Sel hetkel ei mõelnud, kui suur ja ulatuslik see katastroof olla võib, olime festivalimeeleolus. See, mis tegelikult toimus, jõudis meieni alles laupäeva hommikul, kui teleka lahti tegime. Kõik kanalid olid uudiseid täis. Siis saime teada, kui palju oli tapetud ja kui palju kadunud. No siis oli šokk, pisarad jooksid ja ei suutnud uskuda, mis toimunud oli. Rääkisin hiljem töökaaslastega ja juhtunu oli kõigile mõistmatu. Kurb ja masendav. Loe edasi: Eestlanna Norras: Elu läheb edasi!

Statistikaameti analüütikud tõid välja rahvastikutrendid

Välisränne 2004-2010. Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2011

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno on värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja toonud 2010 aasta olulisemad rahvastikutrendid.

Selle aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194.

Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal, kuid naiste loomulik iive on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa.

2010. aastal vahetas Eesti sees elukohta üle maakonna, valla või linna piiri ligi 37 500 inimest. Siserändes võidavad endiselt enim elanikke suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt kolijate peamised sihtpunktid on Tallinn, regioonikeskus või maakonnakeskus. Pealinnast ja regiooni- või maakonnakeskusest rännatakse omakorda linna tagamaale.

2010. aastal suurenes nii sisse- kui ka väljaränne – Eestisse immigreerus 2810 ja Eestist emigreerus 5294 inimest. Väljarände suurenemise üks põhjuseid oli kindlasti tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis pani inimesi tööd otsima välismaal. Samal põhjusel vähenes ka sisseränne. Loe edasi: Statistikaameti analüütikud tõid välja rahvastikutrendid

Poola suursaadik vaimustus Kursist

Puurmani vallas asuva Kursi jahilossi omanik ning kultuuriedendaja Alikee Kubi korraldas ajaloohõngulises hoones ajalookonverentsi „Kogu tõde Kursist. Konvrentsiga tähistati EELK Maarja-Eliisabeti koguduse 600. aastapäeva.

Konverentsil viibinud Poola Vabariigi suursaadik Eestis Gregorz M. Poznanski andis EELK Kursi koguduse õpetaja Sulev Sovale üle õnnitlusläkituse koguduse 600.aastapäevaks, milles on rõhutatud, et tänapäeval loovad Eesti ja Poola kaasaegset Euroopat, toetudes traditsioonidele ja universaalsetele väärtustele. Läkituses on sõnum, et Euroopa kultuuriline rikkus ja religioosne sallivus sõltuvad suuresti paikkondades asuvatest kohalikest ühendustest ning soov Kursi kogudusele jätkata tegevust vähemalt veel kuussada aastat. Veel märkis suusaadik, et tal on au olla ka Kursis, kui sajandeid tagasi eksisteerinud Poola suurriigi ühes kaugemas paigas.

Peakorraldaja Alikee Kubi eestvedamisel istutati kiriku lähedusse kaks elupuud. Üks neist tähistab Kursi koguduse kuuesajandat aastapäeva. Teise puu istutas Poola suursaadik, kes oli vaimustuses Kursi ajaloolisest aurast, kaunist loodusest, ettevõtja Alikee Kubi ja tema kirikuõpetajast abikaasa Sulev Sova pealehakkamisest ja missioonitundest ning lubas järgmisel korral seda paika külastada koos abikaasa ja lastega. Loe edasi: Poola suursaadik vaimustus Kursist

Võru Linnagaleriis võib näha pildi jõudu

Alates 3. augustist on Võru Linnagaleriis avatud Tallinna illustratsioonide triennaalil osalevate Eesti kunstnike näitus.

Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu poolt korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaalillustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.

Raamatutes saavad kokku kaks erinevat kunstiliiki: kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatutes liitub siia veel ka kolmas — illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema. Lasteraamatutes on kirjanduse ja kunsti tähtsus ja osakaal võrdsed. Sellest algab tee nii hea kirjanduse kui ka hea kunsti mõistmise juurde ning seepärast ei tohiks iial suhtuda lasteraamatutesse üleolevalt, nagu seda nii sageli tehakse. Loe edasi: Võru Linnagaleriis võib näha pildi jõudu

Naiskodukaitsjad kogunevad sportima

Eesoleval nädalavahetusel toimub Aartika Puhkekülas, Lääne-Virumaal Naiskodukaitse spordilaager, kuhu on oodata umbes paarsadat naiskodukaitsjat koos oma perekonnaliikmetega.

Naiskodukaitse spordilaagris tegeletakse eelkõige spordiga. Füüsilise ja vaimse vormi proovilepanekuks võisteldakse järgmistel aladel: orienteerumine, kirvevise, võrkpall, saagimine, lauamäng, sulgpall, õhupüssist laskmine, köievedu, suusatamine. Traditsiooniliselt kontrollitakse teadmisi Naiskodukaitse- ja riigikaitseteemalisel viktoriinil ning kindlasti ei puudu juba humoorikaks tavaks kujunenud sportlik kava, mille teemaks sel aastal „Sport 1927“.

Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaise Urve Rosenbergi sõnul on tänavune Viru ringkonna korraldatav spordilaager pühendatud just Naiskodukaitse loomisaastale – 1927. „Ootan ärevusega ringkondade sportlikke kavasid ja nende humoorikaid lähenemisi ajaloolisest teemast lähtudes,“ rääkis Rosenberg.

Viru ringkonna juhatuse ja spordilaagri korraldustoimkonna liige Velli Ehasalu märgib, et erinevalt varasemast pole sel aastal üritusel kavas klassikalisi spordialasid. „Näiteks võrkpall on pisut “kiiksuga” ja köit veetakse ka üle vesise piiri, ” räägib Ehasalu. Ka orienteerumisrajal on seekord totaalne kompott – kontrollpunktides kontrollitakse nii sõdurioskuseid, kui ka kultuurilisi teadmisi, mõned ülesanded kukuvad ehk lausa koomilised välja, märgib Ehasalu.

Enne Teist maailmasõda tegutses Naiskodukaitses erialaosakonnana spordi- ja kehakasvatusosakond ning sel ajal peeti naistele soovitatavateks aladeks talvel suusatamist, kelgutamist, uisutamist ning suvel matkamist, rattasõitu, ratsutamist, aerutamist, ujumist ja ka purjetamist. Lisaks niisama suusatamisele, võrkpalli ja tennise mängimisele, püüti organisatsiooni liikmetes arendada ka vastupidavust, tähelepanuvõimet, kiiret ja täpset orienteerumist ning kohanemist võõrastes oludes. Loe edasi: Naiskodukaitsjad kogunevad sportima

Terviseamet soovitab metsaande toorelt mitte süüa

Põistang-paelussiga nakatumise vältimiseks soovitab terviseamet vältida tooreste metsaandide söömist ja pesta pärast metsas käimist hoolega käsi. Ohtlikku haigusse naktumise ärahoidmiseks tuleks marjad ja seened enne kuumtöötlemist puhtaks pesta. Soovitatav on tarvitada metsaande toiduks pärast kuumtöötlemist, sest moosikeetmise ja seente kupatamise järel parasiidi munad hävivad.

Küsimustele, mis haigus on ehhinokokoos, keda ja mil moel see haigus ohustab, annab vastused terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Kes on põistangtõve tekitajate kandjateks ja kuidas nad levivad?
Põistang-paelussi kandjateks on mets- ja koduloomad, eeskätt rebased, hundid, põdrad, hirved, kährikkoerad, harvem koerad, lambad, sead, lehmad jt. Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Nakatunud looma väljaheitesse ilmuvad põistang-paelussi munad 5-7 nädalat pärast nakatumist ning pärast seda eritab loom neid roojaga. Roojaga väliskeskkonda (taimedele, marjadele, seentele, vette jm) sattunud munad säilivad eluvõimelistena mitu kuud ja pinnases aasta.

Kuidas inimene nakatub ?
Marjade ja seente korjamisel ning hilisemal tooreste metsaandide söömisel satuvad parasiidi munad kätele ja sealt suhu.

Kui tõsine haigus on põistangtõbi?
Põistangtõbi on raske haigus. Selle lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni mitu aastat. Inimese seedetraktis vabanevad munadest haigustekitajad, tungivad läbi sooleseina vereringesse ning kahjustavad eeskätt maksa ning harvem kopse, aju või kõhukelmet.Vastus küsimusele, kas inimene võib nakatuda tooreid metsaande süües, on jah.

Kui sageli on inimesed nakatunud põistangtõppe?
Põistangtõppe haigestumist on Eestis esinenud väga harva ja ainult üksikjuhtudel – viimase kahekümne aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel. Seega on inimese põistangtõppe nakatumise tõenäosus Eestis väga väike.

Sirje Niitra

Tarbija24.ee

Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Täna kell 13.00 avatav XIX Viljandi pärimusmuusika festival meelitab rütmidest pakatava programmiga kokku tõenäoliselt tuhandeid muusikasõpru nii lähedalt kui kaugelt.

Avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised tantsudest ja rütmidest tulvil noored inimesed. Avamisel püütakse leida vastuseid küsimustele: Mis oleks saanud, kui trummid oleksid mujalt meile jõudnud tuhandeid aastaid tagasi? Kuidas sel juhul kõlaks reinlender või kuidas tantsitaks labajalga?

Festivali põhiprogrammis on 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.

Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. “See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö — tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt — on vilja kandnud. Aastatega on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina,” rääkis Kiviberg. Loe edasi: Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Suvi Tamula rannas on möödunud rahulikult

27. juuli keskpäeval oli Võru Tamula rannas õhusooja 27 kraadi ja veesooja 25 kraadi. Sel päeval tööl olnud vetelpäästjate Joonas Trolla ja Innar Ploomi väitel on võrulaste populaarsemas supluskohas suvi möödunud rahulikult.

Enamasti on sel suvel Tamula rannas lehvinud ujumist lubav roheline lipp. Ujumist mittesoovitav kollane lipp lehvis jaanipäeva paiku, põhjuseks oli vaid tunni ajaga roheliseks muutunud vesi. Koheselt võetud veeproovid saadeti laborisse, kust saadi kinnitus, et vesi on ohutu. Juba järgmisel hetkel lehvis vetelpäästetorni küljes ka roheline lipp.

„Kõige sagedasem mure rannas on asjade kaotamine,“ märkis Trolla. Inimesed tulevad tihti küsima, kas midagi on leitud. Vetelpäästjate juurde jõuavad aga vaid väga üksikud asjad, enamasti need, mis vetelpäästjad ise koristades maast leiavad. Hetkel on omanike ootel mõned rahakotid. Suve jooksul on kadunud ka kolm kuni neli last, kes on siiski kiiresti üles leitud. Lapsevanemad suudavad oma last päris hästi kirjeldada ning abi on olnud ka binoklist, mis lapsevanemale laenatakse.

Kiirabi on sel suvel Tamula randa kutsutud viiel kuni kuuel korral, põhjuseks on olnud suuremad haavad ja üks jalaluu mõra. Olgu öeldud, et ka intervjuu ajal tuli vetelpäästjatel joosta abi andma kuumarabanduse saanud tüdrukule. Kuigi tüdruk toibus üsna kiiresti, kutsuti igaks juhuks kohale kiirabi, kes tüdruku enda hoole alla võttis. Vetelpäästja Innar Ploomi selle suve tõsisem juhtum oli siis, kui üks tüdruk, kes ujuda ei osanud, läks kummimadratsiga ümber. Õnneks päästis lähedal olnud mees tüdruku. Vetelpäästjatel endil pole sel suvel veel kedagi päästa tulnud. Ploom kiitis inimesi, kes on üsna tähelepanelikud ja märkis, et kahekesi tervet randa jälgida on väga keeruline. Loe edasi: Suvi Tamula rannas on möödunud rahulikult

Muusikafestival Kapa Rock on tagasi

Pärast aastast vaheaga on uuesti ellu ärkamas kümme suve väldanud ja spetsiaalselt noorte bändide jaoks loodud muusikafestival Kapa Rock.

30. juulil kell 15 algaval fesitvalipäeval esinevad Kohila alevi lipuväljakul ansamblid Merwis, The Nymph, Hurmurid, Groundhog Day, The Princes, Aides, Bedwetters, Ultima Thule ja paljud teised. Kontserdi esimene osa on akustilise muusika päralt, teisel poolel kuuleb ka rockilikumat soundi. Teiste hulgas astub akustilse kavaga üles Superstaari saatest tuntuks saanud Rosanna Lints.

Festivalile oodatakse rahvast mitte ainult Kohilast ja Rapla maakonnast, vaid üle terve Eesti, kinnitavad korraldajad. Piletid hinnaga 3 eurot on müügil kohapeal.

Kapa Rocki muusikafestivali korraldavad kolm Kohila noormeest Martin-Erich Torjus, Hardo Hansar ja Peter Põder ansamblist Merwis. Martin Erich Toriuse sõnul oli nende soov Kapa Rocki nime elus hoida ja kontserti sama nime all jätkata. „Möödunud aastate jooksul kujunes Kapa Rockist Raplamaa suve üks oodatuim muusikasündmus ja meil on suur au seda traditsiooni edasi viia,” märkis Torius.

Kapa Rocki eesmärk on pakkuda kuulajatele kõrgetasemelist muusikat ning tutvustada Kohilat kui loovat ja elujõulist valda. Siit on sirgunud mitmed tuntud muusikud nagu Birgit Õigemeel, Vaiko Eplik, Kadi Toom, Toomas Vanem, Paul Daniel ja teised. Kohilas on muusikakool ja tegutsemas ka praegu mitmed bändid ning laulustuudio.

Lisainfot muusikafestivali kohta leiab Facebookist ja kodulehelt.

uWK8x5

Rattasõpru oodatakse Võrumaale rattamatkale

Sel pühapäeval algusega kell 12.00 stardib Võrumaa Suvine Rattamatk. Korralduskeskus asub Võrus, Roosisaare silla linnapoolsel parkimisplatsil. Matk on kõigile osalejatele tasuta. Registreerimine toimub enne matka kohapeal.

Raja profiil on korraldajate väitel suhteliselt tasane. Sõit toimub asfaldi-, kruusa- ja metsateel, sekka tuleb sõita ka mõnel kitsamal rajaosal. Põhiraja pikkus 23 km ja läbib järgmisi kohti: Roosisaare, Juba, Tsiatsungõlmaa, Kohandupalu, Ründomõts, Ala-Vagula, Roosisaare. Matkarada on tähistatud märgistuslintidega ja pöörangukohad on varustatud nooltega.

Igaühel on võimalus valida endale jõukohane tempo, kuid korraldajad soovitavad liikuda koos grupiga. Lisaks matkajatele liiguvad rajal ka turvavestidega Haanja Rattaklubi liikmed.

Trassil on olemas üks teeninduspunkt, kus pakutakse sööki ja jooki. Iga matkal osaleja on kohustatud kandma kiivrit, täitma liikluseeskirju, juhinduma liiklusmärkidest ja muudest korraldaja poolt paigaldatud viitadest ning liikluskorraldajate märguannetest.

Matka korraldab MTÜ Haanja Rattaklubi.

Matka juhendi leiad siit.

Narva Kutseõppekeskus võtab vastu üle 700 uue õpilase

Narva Kutseõppekeskusesse esitati enam kui 440 sisseastumisavaldust. Seniste avalduste põhjal on populaarsemad autotehniku, multimeedia, koka ja kondiitri erialad.

Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum sõnul püütakse noorte hulgas huvi äratada selliste Ida-Virumaal ja Eestis perspektiivsete erialade vastu nagu näiteks mehhatroonika, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordinaator ja arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator. Kuigi multimeedia on perspektiivne eriala, on Veidenbaumi väitel väiksem huvi just eestikeelse multimeedia õppe vastu.

„Meie senine vastuvõtt on kulgenud võrreldavas graafikus eelmiste aastatega,” märkis Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtukomisjoni vastutav sekretär Elyanna Romanova. Suuremat osa keskharidusega sisseastujaid oodatakse alles augustis.

Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse hinnete keskmise ja vestluse alusel. Põhihariduse baasil õppimiseks saab avaldusi esitada 12. augustini ja keskhariduse baasil 19. augustini. 2011. a. augustis võetakse Narva KÕK-i vastu kuni 756 uut õpilast.

Keskharidusega õpilasi võetakse vastu 18 erialale. Uue õppeaasta uued erialad on kondiiter ja puhastusteenindus. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 5 kuust kuni 3,5 aastani. Õpe on tasuta ja õpilastele, kes saavad üheaegselt nii kutse kui keskhariduse, on ka toitlustamine tasuta.

Lisainformatsiooni õppimisvõimaluste kohta saab Narva KÕK-i vastuvõtukomisjoni vastutavalt sekretärilt Elyanna Romanovalt (Tel: 515 6828, 356 9344; e-post: elianna.romanova@nvtc.ee) või kodulehelt.

ELF saadab kaks talgulist Inglismaale

Juba teist korda pakub Eesti Loodusfond (ELF) võimalust osaleda talgutel Suurbritannias.

Pakkuda on kaks kohta 19. – 26. augustil Inglismaal Lake Districti rahvuspargis peetavatele talgutele. Lähemat infot nimetatud talgute kohta leiab siit.

Reisikulud peab osaleja ise katma, kuid talgutel osalus ja selle sisse käiv söök ja majutus on tasuta.

Oma soovist talgutel osaleda palutakse teada anda hiljemalt 1. augustiks aadressil siim@elfond.ee

Eelmise aasta lõpus pälvis ELF Suurbritannia partneri BTCV poolt korraldatud konkursil Green Hero auhinna, mille eest lunastatigi priipääsmed BTCV korraldatavatele talgutele.

Kiidjärvel meenutatakse Aleksander Mältonit

Kiidärve Küla Selts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 30. juulil eelmise sajandi teatrimehe Aleksander Mältoni 110. sünniaastapäeva tähistavale konverentsile. Konverents toimub Kiidjärve raamatukogus-seltsimajas.

Konverentsil esinevad ettekannetega Renee Remmel (Aleksander (Lex) Mälton ajas ja ruumis), Kalju Haan (Aleksander Mälton rollide peeglis) ja Raivo Adlas (Aleksander Mälton kolleegina). Näha võib Lea Trikkanti koostatud näitust Aleksander Mältoni elust ja tegevusest. Külastatakse Mältoni suvekodu ning näitlejat meenutatakse teelauas.

Õhtul esitab kohalik näitetrupp Kalevi talu hoovis Jaan Tätte näidendi “Latern”.

Üritust toetab Kohaliku omaalgatuse programm.

Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.

Eesti Erametsaliit kahtleb jahiseaduse vastavuses põhiseadusele

Eesti Erametsaliit (EEML) edastas õiguskantslerile pöördumise, milles palus analüüsida kehtiva jahiseaduse kooskõla põhiseadusliku õigusega. Kehtiva jahiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega.

EEML-i hinnangul on kehtiva jahiseadusega võetud maaomanikult õigus otsustada, kes tema maadel jahipidamist korraldab ja seega puudub Eesti maaomanikul oma vara (kinnisasja) kasutamise õigus.

Praeguse korra kohaselt kehtestab jahimaa piirid riik. Nii riigi- kui eramaad on antud jahiseltsidele kasutada, kes peavad jahti ja müüvad jahiturismiteenust ilma maaomanikelt luba küsimata. Omanikul endal on võimalus jahti pidada vaid väikeulukitele ja sedagi vaid juhul, kui talle kuulub enam kui 20 ha maad.

EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa väitel teeb iga põllu- ja metsamaa omanik ettevõtjana investeeringuid jahiulukitele vajaliku toidubaasi ja elupaikade tagamiseks, sealhulgas tuleb omanikul kanda ulukite põllu- ja metsakultuuridele tekitatud kahju. Seepärast peab Eelmaa sõnul maaomanikul olema ka jahipidamise või selle korraldamise õigus. “Loomulikult kaasneb selle õigusega ka vastutus nii ulukikahjustuste puhul kui ka populatsioonide hea seisundi säilitamisel,“ märkis Eelmaa.

Eesti on veel üks väheseid riike Euroopas, kus ei ole taastatud maaomaniku õigust omal maal ise jahti pidada või anda oma maad kokkuleppeliselt kasutada jahipidamisest huvitatud isikutele. EEML leiab, et maaomanikel peab olema seaduslik õigus moodustada jahipiirkondi kogukondlikel alustel, mis omakorda on aluseks kogu ökosüsteemi hõlmava jahinduse arendamisel.

Avaldus õiguskantslerile on kättesaadav siin.

Vormsi tähistab olavipäeva

Neljapäevast pühapäevani toimub Vormsi saarel traditsiooniline olavipäeva tähistamine, kus läbi nelja päeva pakutakse erinevaid sündmusi igale maitsele.

Olavipäevad algavad neljapäeval kolm päeva kestva konverentsiga, kus keskendutakse Vormsile kui kultuurisaarele. Hilisõhtul on võimalus kuulata kontserti, kus on kavas kavas Bachi, Chopini ja Kullerkupu looming. Toimub mälestusjumalateenistus ja küünalde asetamine kalmistule.

Reedel saab osa Püha Olavi kiriku taasavamisele pühendatud tänujumalateenistusest ning õhtul võib jaanitule platsil vaadata Jan Uuspõllu etendust “Isa”. Lisaks Uuspõllule esinevad ka Chalice ja Orelipoiss.

Laupäeval peetakse seltsimajas Vormsi Kodukandi Ühenduse aastakoosolek ja tehakse jalutuskäik Rumpos. Õhtul saab kirikus kuulata vanamuusika ansamblit Rondellus. Jaanitule platsil toimuval simmanil mängivad tantsuks ansamblid “Tarvanpää” ja “Kratt”.

Pühapäeva hommikul on jaanitule platsil Vormsi saare üldkogu, kus arutatakse saare arengukava, tutvustatakse projekti “Smart Vormsi” ning räägitakse ka perearsti teenusest saarel. Keskpäeval avatakse Rälby külas laat.

Täpsema Vormsi olavipäevade kava leiab siit.

29. juuli ehk olavipäev on Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäev, mida tähistatakse peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks tapeti lammas, vasikas või mõni muu loom. Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi märgib olevipäev uudsetoidu (vilja või kartuli) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust. Olevipäeval süüakse lambaliha, klimbisuppi ja õunasuppi.

Ilmus esimene antropoloogiline uurimus Eesti nüüdisaegsest külaelust

Maaelu ja eriti endised majandikeskused said Nõukogude võimu lõppedes suurimate raputuste osaliseks, inimeste tööalased ja omavahelised suhted muutusid uue korra saabudes tundmatuseni, maaelu sotsiaalmajanduslik staatus langes rängalt.

Kas muudatustega tekkinud probleeme, lõhesid külaühiskonnas saab parandada välisrahadele ülesehitatud kogukonna arengu programmiga? Millised võimusuhted tekivad, kuidas kohalikud võtavad omaks kogukonna kui arengueesmärgi? Mis võib pärssida inimeste valmisolekut ja võimet muuta ebameeldivaid olusid oma külas?

Neile ning paljudele teistele küsimustele otsib vastust TLÜ dotsendi, antropoloog Aet Annisti värskelt ilmunud monograafia „Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus“.

„See raamat peaks leidma laia kõlapinna, sest arvatavalt ei ole nüüdisaegset Eesti külaelu sellise sissevaatelise sügavusega enne uuritud, rakendades antropoloogilist metodoloogiat pikaaegsest osalusvaatlusest etnograafilise kirjelduseni,“ leiab TÜ vanemteadur, etnoloog Kristin Kuutma. „Aet Annist analüüsib 90ndate aastate Eesti (maa)ühiskonda mõjutanud murrangulisi tegureid (omandisuhted, restitutsioon ja kihistumine), mõistmaks 21. sajandi alguseks vormunud külaelu ja sealseid argisuhteid.“

Loe edasi: Ilmus esimene antropoloogiline uurimus Eesti nüüdisaegsest külaelust

Mootorratturid vallutavad taas Jõgevamaa

Selle nädala lõpus peetakse Jõgevamaal järjekorras juba kahekümnes mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff. Laager asub Kuremaa mõisapargis, kuid mootorratturitele kohaselt sõidetakse palju ringi.

Neljapäeval ja reedel toimuvad ekskursioonid Põltsamaale, kus külastatakse sealset muuseumi ja kardirada ning Varbusesse, kus uudistatakse maanteemuuseumi. Loomulikult on mootorratturitel lubatud ka ise huvitavaid kohti avastada.

Reedel peetakse Kuremaa rannas Kuremaa järve Viikingite päeva. Huvilised saavad sõita viikingilaevaga, vaadata viikingiaegseid sõjamänge ja osaleda erinevates töötubades. On võimalik õppida puukaigaste ja pehmikmõõkadega võitlema, saab valmistada muistseid toite ning laulda regilaule. Toimuvad lahingmängud ning kui viikingid on randa jõudnud, algab rannas lõkke ümber korralik pidu muistsel moel, kus saab kuulda torupillijõrinat ja regilaulu, saab näha kõhutantsimist ja tuleloopimist ja saab ka ise muistsel moel südaööni tantsu lüüa. Lisaks Viikingite päevale võib reedel osaleda ka moto-orienteerumisel.

Laupäeval võib näha mootorratturite paraadi Kuremaalt Jõgevale, kus toimub võrride võistlussõit.

Muusika eest hoolitsevad kolmel päeval ansamblid The Cry Baby, Metsatöll ja Compromise Blue

Täpsema info Jõgevatreffi kohta leiab siit.

Algas palliralli piletite müük

Emajõe festivali raames toimub 20. augustil kell 16 Tartus Emajõel Atlantise ees Eestis esimest korda heategevuslik Palliralli, mille tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks.

Palliralli on heategevuslik üritus, mille algne idee pärineb üle maailma järjest populaarsemaks muutuvast pardirallist (duck race). Palliralli käigus lastakse kaarsillalt vette tuhanded värvilised pesapallisuurused pallid. Kaks esimesena 100 m järel finišisse jõudnud palli omanikku saavad auhinnad, milleks on Jõmmu Lodjareis 35 inimesele ja vahva sõit saunaparvel „Jõehobu“.

Peale selle toimub Palliralli ürituse raames heategevusoksjon, mille käigus loositakse välja veel auhindu ning meeleolu tõstab noortebänd.

Tänasest alates saab pileteid (ühe palli hind on 2 eurot) soetada lokaalides Dedi ja Shakespeare, pubidest Ristiisa ja Big Ben, laupäeviti Kirbuturult ning Kaubamaja Piletilevist.

Pallirallit korraldavad JCI Toomemäe ja LC Tartu Tamme koostöös Tartu linnaga.

Lisainfot leiab siit.

Facebooki ametlik koduleht asub siin.

Lennusadamas hakatakse paberlennukeid lennutama

28. juulil kell 18.00 on kõigil huvilistel võimalik kaasa lüüa Lennusadama muuseumi esimese atraktsiooni loomisel. Neljapäeval toimuva teemaõhtu keskmes on vesilennundus ja paberlennukite meisterdamise mäng.

Huvilised saavad voltida oma unikaalse paberlennuki või teha lennuki juhendite järgi ning iga lennuk osaleb täpsusviske võistlusel. Uue muuseumi mängunurka pääseb paberlennukite täpsusviskes selgunud “võitja-lennuk”, mis kõikidele külastajatele tulevases meremuuseumis eeskujuks saab.

Lennukimeisterdamise kõrvale saab kuulata lõbusaid ja märkimisväärseid lugusid vesilennukite angaaridest, Eestis maandunud kuulsatest pilootidest ning Eesti vesilennunduse ajaloost.

Tulevase meremuuseumi jaoks on oluline märksõna unikaalse ja silmapaistva ekspositsiooni kõrval ka interaktiivsus. Selle tarbeks on meremuuseumisse planeeritud erinevaid muuseumikülastust rikastavaid atraktsioone ja mänge.

„Teeme koos muuseumi!“ on Lennusadama kuuest teemaõhtust koosnev suveürituste sari, mis tutvustab unikaalse meremuuseumi eksposisiooni ning annab võimaluse muuseumi loomisel kaasa lüüa.

Teemaõhtu on tasuta. Vaata lisa siit.

Seto sõbrad said kokku Värskas toimunud folgil

seto folk 1 — Rikka ja vaese tants Zetode laulu järgi. Foto: Mikk Mihkel Vaabel

Juba kolmandat korda toimunud Seto Folk liitis kõiki seto kultuurist ja muusikast huvitatuid. 23. juulil Värskas toimunud folgi alateemaks oli taas kord Kirriv Päiv ehk kirju päev. Ja kirju oli see päev tõesti. Laval võis esinemas näha nii leelokoore, pillimehi, rahvatantsijaid ja erinevaid rahvamuusikaansambleid. Folk algas spetsiaalselt sellele päevale pühendatud lauluga, mida esitas Värska naiste leelokoor. Ja muidugi lauldi kohe alguses seto hümni, ilma milleta ei saa alata ükski seto pidu.

Enne päeva algust sai õpitubades õppida seto leelot. Eraldi õpitoad olid nii naiste kui meeste leelo õppijatele. Leelokoorid Helmine ja Liinatsuraq kaasasid küllalt palju seto leelo huvilisi. On olnud kuulda, et kõik osalejad jäid õppusega rahule. Peoplatsil sai Kiravüü telgis panna proovile oma käsitööoskused. Samuti sai kohalikku käsitööd koju kaasa osta. Veel pakuti platsil seto sööki-jooki, millest nii mõnigi külastaja meeldiva kogemuse sai.

Sel korral uustulnukana laval üles astunud rahvamuusikaansambel Kiiora kogus endale uusi fänne, sest etteaste oli kaasahaarav ja nauditav. Luhamaa ja Värska ühisansambel jättis meeldiva ja värske mulje. Loe edasi: Seto sõbrad said kokku Värskas toimunud folgil

Sangaste peab rukkifestivali

6. augustil peetakse Sangastes Rukkifestivali, kus saab osaleda nii neljandatel Rukkihundi rahvajooksul kui rukkimaarjapäeva laadal.

Rahvajooksule ja kepikõnnile algab registreerimine stardipaigas Sangaste lossi juures hommikul kell 10.00. Võimalusel palutakse osalejatel endast teada anda ka meili teel. Kirjutada tuleks aadressil kodukant@sangaste.ee.

Rukkimaarjapäeva laadal toimub käsitöö, leiva ja leivakõrvase müük. Avatud on Leivaakadeemia, isetegemise töötoad ja laste tegevusala. Toimub Valgamaa parima rukkileiva konkurss, rukkitoitude fantaasiavoor ning heategevuslik koduleiva loterii . Kultuuriprogrammi pakuvad kohalikud muusikud ja külalised Lätist.

Rukkifestivali korraldavad MTÜ Kodukant Sangaste, MTÜ Sangaste Spordiselts, Sangaste Vallavalitsus, AS Silva-Agro/Sangaste Rukki Maja.

Täpsemat infot rukkifestivali kohta leiab siit.

Rõuges tänatakse muinasmaja ehitajaid

29. juulil toimub Rõuge Ööbikuoru laululaval muinasmaja tänuõhtu, kus tähistatakse muinasmaja valmimist ja öeldakse aitäh nendele, kes ühel või teisel viisil on maja valmimisele kaasa aidanud.

Õhtu algab kell 19.00 ringkäiguga muinasmaja juurde, kus tutvustatakse projekti ning antakse ülevaade kahe suve jooksul tehtud tööst. Põgusalt räägitakse muinasajast, tollasest ühiskonnast ning elamistingimustest. Tänuõhtu jätkub kell 20.00 MTÜ Kanepi Lauluseltsi näiteringi võrukeelse suveetendusega “Varetepalu”. Õhtu lõpetuseks saab tantsida rahvapilliansambli Sirguti muusika saatel. Oodata võib ka külalisesinejat.

Üritusele on oodatud kõik huvilised lähemalt ja kaugemalt, kuid eriti oodatakse kohale kõiki neid, kes on muinasmaja ehitamises osalenud.

Rõuge linnamäe naabruses asuva rauaaegse eluhoone rekonstrueerimist alustati 2010. aastal. Maja ehitamises on kokku osalenud umbes poolsada vabatahtlikku. Mõni neist on töötanud päev või paar, mõni koguni mitu nädalat. Projekti õnnestumisele on kaasa aidatud ka hea nõu ja praktiliste abivahenditega

Ürituse pääse on 2 eurot, kuid maja ehitust toetanutele on sissepääs tasuta. Võimalusel paluvad korraldajad üritusele tulla teemakohaselt rahvuslikus stiilis riietuses.

Rõuge muinasmaja kohta leiab täpsemat teavet siit.

Haapsalus saab kuulata keelpillimuusikat

27. juulil algab Haapsalus keelpillifestival, mille kunstiline juht on Eva Punder. Viie päeva sisse mahub seitse kontserti kuues kontserdipaigas.

Kontserdiga iidses toomkirikus avab festivali hinnatud viiuldaja Réka Szilvay , kelle esituses saab kuulda Vivaldi “Aastaaegu”. Antonio Vivaldi looming on festivali sillaks pühapäevani, mil lõppkontserdil kõlavad kaks kontserti neljale viiulile noorte solistide ja suvekursuse orkestri esituses. Dirigendiks on Mikk Murdvee.

Reedel esineb Haapsalu kultuurimaja galeriis ansambel Blink, kes tutvustab ennast kui “neli naist viielt maalt”. Lisaks kõlab festivali raames Uuemõisas ansamblimuusika duost oktetini. Wiedemanni Gümnaasiumi aulas astuvad “Koosmängude” kontserdil üles noored suvekursusel osalejad.

Laupäeval on Toomkirikus pidulik galakontsert, kus festivaliorkestri ette astuvad viiuldajad Leho Ugandi, Mikk Murdvee (dirigent ja solist), Rebecca Roozemann (konkursi “Noor Muusik” I preemia), Robert Traksmann (Pärnu 2010. aasta keelpillikonkursi võitja), Londonis õppiv tšellist Maarit Kangron, Markus Altrov (konkursi “Kaunas 2011” laureaat) ning Heldur Harry Põlda (laul).

Täpsem info festivali kohta on koduleheküljel.