Rubriik: Eesti

PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Esmaspäeval, 2.mail algab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, dokumente esitama oodatakse ligi 16 000 maakasutajat.

Pindala- ja keskkonnatoetused moodustavad kokku suurima summa, mis PRIA vahendusel põllumajandustootmise edendamiseks, maade hooldamiseks ja keskkonna säästmiseks aastas välja makstakse. Ka toetuse saajad moodustavad PRIA suurima sihtgrupi. Tänavuste taotluste rahuldamiseks on eelarves ligi 159 miljonit eurot.

Tänavu saab taotleda järgmisi toetusi:
– Otsetoetused: ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus, heinaseemne täiendav otsetoetus;
– Maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 toetused: ebasoodsamate piirkondade toetus, toetus Natura 2000 alal asuvatele põllumaadele ja erametsamaale, loomade karjatamise toetus. MAKi põllumajanduslikul keskkonnatoetusel on viis alaliiki: keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, toetused Eestile omaste ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning kohalikku sorti taime ehk ‘Sangaste’ talirukki kasvatamise toetus.

 Enamiku MAKi toetuste puhul tuleb taotlejal võtta 5-aastane kohustus meetme nõudeid täita, sest keskkonnale on neil majandamisviisidel mõju just pikemaajalise rakendamise korral.
MAKi toetuste kohustuse-perioodi saab alustada ka tänavu, välja arvatud keskkonnasõbraliku majandamise toetusega seoses. Sellega saavad tänavu liituda vaid need, kel lõppes 2006. a alustatud MAK 2004-2006 mahepõllumajandusliku tootmise kohustus ja kellele tehti 2011. a toetuse määramise otsus.

Pindala- ja keskkonnatoetuste raha pärineb nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi eelarvest. PRIA ülesanne on toetuste administreerimine, registrite pidamine ning kontroll selle üle, et toetusesaajad toetuste saamisega seotud nõudeid ja kohustusi täidaksid. Toetusi makstakse selleks, et hüvitada maakasutajatele maa hooldamisel tekkivaid kulutusi või keskkonnatoetuste saajatele võrreldes tavatootmisega saamata jäävat tulu. Toetuste abil hoitakse Eestis korras üle 850 000 hektari põllumajandusmaad.

Mustvee Peipsi pealinnaks

Juba ammustest aegadest on kõnepruugis Mustveed nimetatud Peipsi pealinnaks. Tõsi, on tehtud mitmeid algatusi, kuid tegudeni pole jõutud.

Mustvee linn on üldplaneeringu näol kujundanud oma tulevikuvisiooni Peipsi-äärse piirkonna keskusena ja sadamalinnana. Linna arengu-eesmärke toetab ka Jõgevamaa teemaplaneering. On mõistlik antud ajahetk jäädvustada ja Mustvee arengule ka emotsionaalne tõuge anda.

Loe edasi siit

Mehe iist var’opaika pakku

Piirisilla Külli. Foto: Uma Leht
Ei olõs usknu, et noid miihi nii hulga om, kiä naist nigu orja pidävä, imehtäs Võromaa naisi var’opaiga vidäjä Piirisilla Külli (53). Minevä aastaga lõpun Võro ja Põlva maakunna naisi jaos valla tettü var’opaik om puupistü täüs, sinnä päses õnnõ egä viies hädäline.

Et koton saa-i inämb sukugi ellä, tulli naasõ lämmä süämega Küllile kurtma joba kümmekund aastakka tagasi, ku tä viil raadiotüüd tekk’. «Jutt naas’ tuust pääle, et näet, sõbranna om sääne, a peräh tull’ vällä, et hoobis esi om,» seletäs Külli. Päält tuud, ku üts tutva naanõ uma kolmõ latsõga kotost är pagõsi ja Külli tälle elämist otsõ, naas’ tä hinnäst harima, kuis saasi säändsit hädäliisi rohkõmb avita.

Külli trehväs’ Võromaa naisi ütehüste, sai säält ütenmärkjä var’opaiga luumisõ man: Dremljuga Mirjami. Var’opaiga luumist tugõsi hasartmängumassu nõvvokogo. «No piässi valla- ja liinajuhi tukõ andma,» om Külli arvaminõ. «Võromaa umavalitsuisi liit otsust’, et las var’opaik tege puul aastakka tüüd, sõs kaemi kliente arvu perrä, kas ja kuis seod toetami,» ütel’ seo jutu pääle liidu sotsiaaltüü asatundja Hermanni Marianne.

Määne om vägivaldnõ miis?
«Miis pidä naistõrahvast nigu orja!» pahvatas Külli küsümise pääle, et midä nuu mehe sõs umilõ naisilõ nii kurja tegevä, et naasõ kotost är pagõma piät. «Kõgõpäält om maahasurbminõ ja halvastõ ütlemine, lüümine tulõ hulga ildampa,» tiid tä.
«Naasõlõ üteldäs huur, lits… Lehm – tuu om viil häste üteld, tuud saat viil ku pühäpäävä! Joukal mehel uhkõ auto, a naanõ höörigukõnõ. Ku taht tüllü kakku, ütles naasõlõ: sa mu auto pääle ei tulõ, istut persega mu autost läbi!» Loe edasi: Mehe iist var’opaika pakku

Tantsijad kutsuvad rahvusvahelist tantsupäeva tähistama ühistantsimisega

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tähistab 29. aprillil rahvusvahelist tantsupäeva juba traditsioonilise üle-eestilise ühistantsimisega. Ühistantsimisele on kutsutud kõik – nii rahvatantsurühmad kui sõpruskonnad ja lihtsalt tantsuhuvilised.
29. aprillil kell 13.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadio eetris tuntud rahvalaul „Tõmba, Jüri“, mille järgi kõik tantsusõbrad saavad tantsida.

Sellisel moel tähistatakse tantsupäeva juba kolmandat korda. 2009. aastal tantsis Eestimaa erinevates paikades tantsu „Kupparimuori“ üle 2000 tantsija. Mullu oli ühiseks tantsuks kõigile tuntud kaerajaan, mida tantsis ligi 5000 inimest. Seda tehti koolide, sõpruskondade ja töökollektiivide kaupa. Kõige kaugemad teated 29. aprillil kaerajaanimise kohta tulid Inglismaalt Bristolist.

Nagu eelmistel aastatelgi kutsuvad korraldajad ka sel korral ettevõtmist jäädvustama ja Youtube’i üles laadima. Nii on Youtube keskkonnas tänaseks juba mitukümmend erinevat „Kupparimuori“ tantsu ja mitusada erinevat kaerajaani kõigile vaatamiseks nähtaval.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on suurim rahvatantsu-, rahvamuusikaõpetajate ja -harrastajate ühendus Eestis. Selts tegeleb kogu valdkonna arenguprotsessiga esindades sel moel enam kui 15 000 rahvatantsija ja 1000 rahvamuusiku huve.

Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi

Kõik filmihuvilised on lähiajal oodatud vaatama huvitavat dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”.

Film on valminud Austraalias 2010. aasta septembris ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film erineb paljudest keskkonna, toidutootmise ja inimkonna tuleviku teravaid probleeme käsitlevatest dokumentaalfilmidest selle poolest, et keskendub probleemide asemel konkreetsetele lahendustele, mida saab üks perekond ette võtta nende probleemide leevendamiseks.

Kuigi Eesti kliima erineb Austraalia kliimast, siis põhimõtteid ja lähenemisviisi elupaiga rajamisele ja toidu kasvatamisele on sellest
filmist võimalik kindlasti õppida. Filmis on palju lühikesi intervjuusid pere liikmete, abiliste ja ka permakultuuri mõiste ühe autori David Holmgreniga. Samuti on intervjuude vahele pikitud animatsioone permakultuurse talu rajamiseks vajaliku maastiku profiili arvestamise ja vee liikumise analüüsi kohta. Lühike episood on ka linnade jätkusuutliku planeerimise teemal. Filmi pikkus on 1 tund 8 minutit, film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Loe edasi: Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi

Sel suvel saab töömalevas tööd ligi 5000 noort

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2011. aastaks ligi 100 000 eurot õpilasmalevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mille arvelt Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 45 malevakorraldajat.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (80%). Malevaid korraldatakse kõigis Eesti maakondades, va Jõgeva- ja Raplamaa. Enim malevakohti on noortele Harjumaal (1497) ja Pärnumaal (1270).

Õpilasmalevas saavad osaleda noored vanuses 13-26 eluaastat. Lisaks kasulikule töökogemusele omandavad noored malevavahetusele eelneval koolitusel teadmisi, kuidas tööturule siseneda ning kuidas tööseadusandluses orienteeruda. Loe edasi: Sel suvel saab töömalevas tööd ligi 5000 noort

ELF otsib vabatahtlikku Inglismaale

Eestimaa Looduse Fondi pikaajaline partner Ühendkuningriigis BTCV ootab oma rahvusvahelisse osakonda noort vabatahtlikku (18-30 aastat) Eestist, kelle ülesandeks on rahvusvaheliste projektide assisteerimine. Lisaks kaasatakse vabatahtlik BTCV Wallingfordi piirkonna igapäevatöösse, milleks on looduskaitselise vabatahtlikkuse võimaluste pakkumine erinevatele sihtrühmadele.

Vabatahtlikku otsitakse üheksaks kuuks teenistuse algusega 1. juuli 2011. Teenistusega kaasnevad reisi-, majutus- ja toidukulud kaetakse.

Vabatahtlikuks kandideerimiseks palub ELF saata CV  ja sooviavaldus (inglise keeles) hiljemalt 9. mail aadressil siim@elfond.ee. 

Lähema info ja sooviavalduse vormi leiad: http://www.talgud.ee/lugu/evs

Tartu Tähetorn tähistab täna 200. aastapäeva

Täna tähistab Tartu tähetorn 200. aastapäeva. Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis esitletakse raamatut “Tartu Tähetorn. Tartu Old Observatory”. Ülikooli aulas toimuval aktusel esinevad tervitustega Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja ülikooli rektor Alar Karis. Ettekannetega esinevad Pulkovo Observatooriumi endine direktor Viktor Abalakin ja akadeemik Peeter Saari. Aktusel esitletakse EAS-i koostatud esitlust Eesti kui kosmoseriigi arengutest ning videotervitusega esineb Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Jean-Jacques Dordain. Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart avab järgneval kahel päeval toimuva rahvusvahelise esindusliku astronoomiakonverentsi.
Toomemäel tähetornis avatakse tähetorni muuseum.Toimub näitemäng tähetorni ajaloost, näitemängu stsenarist ja lavastaja on Margus Kasterpalu. Pärast avatseremooniat on tähetorn avatud kõigile huvilisteni kuni kell 19. Samal ajal toimuvad tähetornis planetaariumietendused ning tähetorni juures telkides ning vabas õhus töötoad igas eas teadushuvilistele: planeedid, tähekaardid, planisfäärid, nivelleerimine, GPS-mõõtmine, pudelrakett, tudengisatelliit, tänapäeva geodeesiainstrumendid.
Õhtul toimuvad vabaõhukontserdid tähetorni juures. Tartu Ülikooli sümfooniaorkester esitab Lauri Sirbi juhatusel Urmas Sisaski loomingut (osaleb autor) ja ansambel Mahavok esineb kontserdiprogrammiga ”Galaktikad”. Selge ilma korral algab samaaegselt kontserdiga tähetornis vaatlusõhtu. Kõik üritused on tasuta!

Eesti maastikukujunduse pärl on Maanteemuuseum

Eesti Maastikuarhitektide Liit kuulutas 26. aprillil välja 2010. aasta maastikuarhitektuuri teo, milleks valiti Eesti Maanteemuuseumi välialad.
Eesti Maanteemuuseumi välialade arhitektuurse lahenduse autoriteks on Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke ning Pelle-Sten Viiburg arhitektuuribüroost Salto. Objekti tellijaks oli Eesti Maanteemuuseum ning ehituse peatöövõtjaks AS KPK Teedeehitus.
Maanteemuuseumi vabaõhunäituse ruum on maastikuliselt kompromissitu, samas põnev lahendus kasutades leidlikult ära konteksti ning luues tervikliku ansambli. Autorid on oskuslikult kasutanud maastiku eeliseid ja väärtusi põimides need näituse vajaduste ja eesmärkidega. Loodud ruum on mänguline ja efektne toimides nii näitusekeskkonnana kui ka eraldiseisva maastikukunsti teosena.
Lisaks leidsid esitatud kandidaatide seast kõige enam ära märkimist Pärnu Rannapargi renoveerimine Pärnu linnavalitsuse eestvedamisel (projekteerija Kivisilla OÜ) ning Mäo möödasõidu maastikukujundus (peaprojekteerija AS K&H).

Natura 2000 metsaala piiride tähistamine muutub lihtsamaks

Alates 2. maist saab SA Erametsakeskuse kaudu taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust. Nüüdseks on muutunud lihtsamaks toetuse taotlemiseks vajalik erametsamaa piiride märkimise kord.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamine on seotud toetusaluste alade piiride tähistamisega looduses. Pindalapõhise toetuse korral peab metsaala olema looduses visuaalselt tuvastatav ja pind ülemõõdetav.
„Seni on kehtinud kord, kus iga metsaomanik pidi tagama, et ala, mille kohta toetust taotletakse, oleks koguulatuses tähistatud ja kohapeal visuaalselt tuvastatav, aastaajast sõltumata,” rääkis Timo Anis põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonnast. „Nüüdseks on põllumajandusministri määrusega seda korda muudetud.”
Uue korra järgi peab märgistama vaid neid metsaala piiripunkte, mis ühtivad katastriüksuse piiripunktidega. Muudatused tehti määruses seetõttu, et Natura 2000 erametsa kaardimaterjal ja keskkonnaregister võimaldavad looduses kontrolli teha piisava täpsusega.
„Kui looduses tuvastatud metsaala on väiksem kui kaardil märgitu, siis lähtutakse looduses kindlaks tehtud pinnast,” märkis Anis. Määruse muudatus teeb metsaomanikele piiride märkimise oluliselt lihtsamaks ja seetõttu oodatakse, et algaval taotlusperioodil laekub Natura 2000 erametsamaa toetuste taotlusi senisest rohkem.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse näol on tegemist Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast tuleneva ja Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 raames rahastatava toetusega. Toetuse eesmärk on kaasa aidata Natura 2000 võrgustiku alal asuva erametsamaa säästvale kasutusele kompenseerides erametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu.
Toetuse taotlusi võtab vastu Erametsakeskus 2.-23. maini. Täpsem info taotlemise kohta www.eramets.ee ning toetuse saamise nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/121042011001

Koolitus kultuuriinimestele

Harrastuskollektiivides osalejad, kultuuri-, huvi- ja noortekeskuste juures tegutsevad inimesed, seltside ja MTÜ-de liikmed, gümnaasiumiõpilased ja teised videohuvilised saavad omandada audiovisuaalset kirjaoskust, mis võimaldaks jäädvustada sündmusi, inimeste mälestusi ja tegevusi, samuti süstematiseerida ja arhiveerida filmitud materjali tänapäevaste salvestusvahendite abil.
Koolitus toimub maist septembrini 2011 ja sisaldab loenguid, praktilisi tunde ja individuaalset e-õpet õpetaja juhendamisel. Koolitaja on meediaprojektide juht ja režissöör Jüri Tallinn.
Esimene koolituspäev on 31.mail Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses Tallinnas, Vilmsi t 55. Lisainformatsioon aadressil www.rahvakultuur.ee.

Parima talumetsamajandaja konkurss

Eesti Erametsaliit kuulutab välja konkursi parimate talumetsamajandajate leidmiseks, keda autasustatakse juuli lõpus toimuvatel Jäneda Talupäevadel.
Parima talumetsamajandaja konkurss on Eesti Erametsaliidul kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks – tänavu toimub see juba 18. korda. Osalejalt oodatakse, et ta oleks mõne metsaühistu liige ja osaleks aktiivselt kohaliku elu-olu arendamises.
Eeliseks on see, kui metsaomanik on seotud PEFC rühmasertifikaadiga või andnud oma metsale lisandväärtusi (nt puhkerajatised, loodussaaduste varumine, loodusmatkade võimaluse loomine jne). Eesti parima talumetsamajandaja valib maakondade parimate seast välja Eesti Erametsaliidu komisjon, mis külastab kõiki konkursil osalevaid metsaomanikke.
Talumetsamajandajate konkursil hinnatakse:
* raietööde kvaliteeti ja metsamajandamise kavas planeeritu täitmist, uuendusraietele seemnepuude jätmist, elujõulise järelkasvu säilitamist, raiejäätmete koristamist, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks vajalike nõuete täitmist;
* metsa taastamisel raielankide uuendamist ja metsamajandamise kavas planeeritud hooldamistööde kvaliteeti;
* metsaparandamisel kuivendamist, teede korrashoidu ja kraavide puhastamist;
* majandamisel varutud puidu kvaliteeti ja üldist tulukust.
Piirkondlikud tugiisikud koos maakonna kohalike organisatsioonidega valivad välja piirkondade parimad, keda omakorda hindab Eesti Erametsaliidu moodustatud komisjon. Esimese kolme kandidaadi hulgast valitakse konkursi võitja.
Erametsaliit ootab täidetud ankeete 27. maiks k.a. e-posti aadressil: kristel.arukask@erametsaliit.ee või kirja teel: Eesti Erametsaliit Mustamäe tee 50, 10621Tallinn.

TeateTants alustab täna Riigikogust

Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu eestvedamisel toimub Toompea lossis  25. aprillil TeateTants, kus saavad kaasa  lüüa nii riigikogu liikmed kui ka külalised.

TeateTantsus annab tantsurühm või -paar oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii et tants kordagi ei katke. Tantsimist alustatakse Riigikogu lahtiste uste päeval kell 13.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab Tallinn Euroopa kultuuripealinn raames 20.-28. augustini suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ja 1000 km Eestimaa teid. Just seda ettevõtmist tahab rahvatantsuansamblite liit (ERTAL) Toompeal tutvustada.

ERTALi esimehe Roland Landingi sõnul on Toompea sümboolselt hea koht kogu Eestit hõlmava tantsu alustamiseks.

Allikas: errs.ee

Algab maavalla hiite kuvavõistlus 10224

Maavalla koda kuulutab välja kuvavõistluse “Maavalla hiied 10224”.
Neljandat korda toimuva võistlusega soovitakse jäädvustada meie rahva looduslike pyhapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade väärtusi. Hiied, yksikud pyhad puud, kivid, allikad, ristipuud ja muud looduslikud pyhapaigad on meie vanimad looduskaitsealad ja pyhamud. Seal on põimunud meie maa ja rahva lugu ja vägi. Märkamist vajab seegi, kuidas inimene pyhapaiku hoiab ja kasutab, olgu siis esivanemate heade tavade vaimus või hoopis teadmatult ja vääriti.
Osalema on oodatud kõik inimesed sõltumata vanusest.

Täpsemalt: http://www.maavald.ee/

Eesti Vabaõhumuuseum kuulutas kiigehooaja avatuks

Vabaõhumuuseum algatas oma kätega tehtud kodu- ja aiakiikede fotode ja lugude kogumise kampaania! Kiikumishooaeg kuulutati pidulikult avatuks eile, 24. aprillil Lihavõtte ja kevadlaada ürituse raames. Kiikumine on olnud eestlaste üks armastatumaid kevad-suviseid lõbustusi. Lihavõttepühade üks nimetusi, kiigepühad, kõneleb iseenda eest. Kiikumisele on algupäraselt omistatud maagilist mõju. Vahel usuti, et kiikumine mõjutab põldude viljakust. Analoogiamaagia põhjal pidi kõrgele kiikumine tagama kõrge viljakasvu. Samuti arvati, et kiikumisel tekkiv õhu liikumine omab üleüldist puhastavat toimet.
Eesti Vabaõhumuuseum ootab jätkuvalt fotosid ja lugusid oma kätega tehtud kodu- ja aiakiikedest! Saabunud fotodest koostatakse kõigile uudistamiseks ja ideede ammutamiseks internetipõhine näitus. Sealsamas saab igaüks kõige vahvamale kiigele oma hääle anda.
Materjal arhiveeritakse ning säilitatakse vabaõhumuuseumi kogudes tulevastele põlvedele.
Saada oma kiige foto ja lugu hiljemalt 31. maiks!
Kiigehooaja lõpetame jaanilaupäeval, 23. juunil, kus anname üle ka auhinnad enim tunnustust leidnud kiigefotode ja -lugude saatjatele.
Saad seda teha internetilehel http://www.fotod.evm.ee või posti teel: Eesti Vabaõhumuuseum, Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn 13521 (märksõna OMA KIIK).
Eesti Vabaõhumuuseum

Luke mõisa oodatakse emadepäevaks kinke valmistama

Pühapäeval, 1. mail kella 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada ise oma emale või vanaemale emadepäevakingitus. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui südamest tulev enda tehtud kingitus kallile inimesele! Töötubasid juhendavad Kaire, Anneli ja Mure. Tehakse prosse, emadepäevakaarte, decoupage salvrätitehnikas laudlina või linik. Portselanimaalihuvilistel on võimalik maalida tassi või vaasi.
Täpsemat infot saab kodulehelt www.lukemois.ee.
Kuna kärnerimaja, kus kinke tehakse, on väike, siis on vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil info@lukemois.ee või tel 508 8359.

Foto: lukemois.ee

Jüriöö jooksu võitsid Saue orienteerujad

Eile õhtul Keilas toimunud 52. jüriöö jooksu võitis Saue Tamme I, teisele kohale tuli Ilves I ja kolmanda koha võitis Võru I võistkond. Jüriööjooksust võttis osa 300 erinevas vanuses orienteerujat.
„Jooks oli viimaste aastate osavõturohkeim. Võistlus oli väga pingeline ning jooksjate tase kõrge. Rõõmu teeb, et põhijooksule eelnenud soojendusvõistlusest võttis osa väga palju lapsi,” ütles Jüriöö jooksu peakorraldaja Andrus Sipsaka.
Järgmisel aastal korraldab jüriööjooksu orienteerumisklubi Võru OK Vastseliinas.

Estonia kontserdisaalis saab vaadata aasta parimaid loodusfotosid

Paduvihmas, autor Peeter Nahko, 2011. aastal tunnustatud foto.

Täna, 24. aprillil toimub Estonia kontserdisaalis loodusfotopäev, mille avab keskkonnaminister Keit Pentus. Minister annab üle ka Keskkonnaministeeriumi eripreemia.
Kuulutatakse välja „Looduse aasta foto“ võitjad. Seekord osales võistlusel 1850 fotograafi, esitati üle 11 000 pildi.
Loodusfotopäeva korraldab Looduse Omnibuss.

Allikas: keskkonnaministeerium

Täna tähistatakse Võru Kandles Hilaro juubelit suure klassikakontserdiga

Hetk veebruarikuu kontserdilt, Hilaro rokib.

Võru segakoori Hilaro tänavune 20. juubelit tähistav kontserdisari koosneb kolmest eri kavaga kontserdist. 13. veebruaril võis Kandle kultuurimajas kuulata kontserti ”Hilaro juubeldab, Hilaro rokib”, kus koos Andres Määri saateansambliga esitati kergemat koorimuusikat ja rockmuusikat kooriseades.

Täna, 24. aprillil kell 16 on kontserdisarjas ”Hilaro juubeldab” suur klassikakontsert, kus ettekandele tulevad Antonio Vivaldi suurteos ”Gloria”. Esitavad segakoor Hilaro (dirigent Silja Otsar) ja Võru Kammerorkester (dirigent Jaan Randvere), solistid Maris Liloson ja Juuli Lill, juhatab Erki Pehk ning G. Fr. Händeli ”Concerto grosso” Võru Kammerorkestrilt, juhatab Jaan Randvere.

Penijõe mõisas on avatud näitus Euroopa rahvusparkide sajandivanusest ajaloost

Näituse on kokku pannud Euroopa kaitsealade võrgustiku katusorganisatsioon, mis hõlmab ühtekokku 36 riiki. Näitus tutvustab Euroopa esimesi rahvusparke ja nende loodusväärtusi ning
kaitsealasid. Näitus on avatud kuni 25. maini Penijõe mõisa III korruse kohvikusaalis (Penijõe, Lihula vald, Läänemaa).

Allikas: laanemaa.ee

Fenno-Ugria hõimuõhtul tähistatakse mari sangari päeva

Kolmapäeval, 27 aprillil kell 17 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva. Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, Tartu mari doktorantide ansambli tervitus ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.

Homne püha toob tervist ja rõõmu

Munadepühad, lihavõtted, ülestõusmispüha või kevadpühad? Vanade eestlaste jaoks hoopis munapüha, kiigepüha ehk suur püha. Tuletame meelde, et pühad on alles homme.

Maavald on välja uurinud, et munapüha, kiigepüha ehk suur püha on maarahva vana kevadpüha, millega kaasneb hulk muistseid kombeid, mis tihtipeale ühised teiste Euroopa või hõimurahvastega. Munade värvimine ja koksimine, kiigele minek ja pühade-eelne rõõmus suurpuhastus on paljudele kodust tuttavad.

Munapüha on esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja jääb ajavahemikku 21.03.– 26.04. On loona ja elujõu tärkamise aeg.

Tähendus. Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning ühtlasi märk sellest. Kevadpüha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapühal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. Munapüha on murranguaeg, mil tehtust või tegemata jäetust sõltub inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik. Kuna põhja poole saabub kevad hiljem, pole see püha seal nii tähtis kui lõuna ja lääne pool.

Taiad. Munapüha hommikul tõustakse enne päikest. Peremees või perenaine urbib teisi – lööb magajaid kergelt urvaokstega. Urbimine toob virkust, jõudu ja tervist. Urbimise sõnu vaata urbepäeva jutu juurest.

Loe edasi: Homne püha toob tervist ja rõõmu

Kulupõletamine on keelatud aasta ringi

SA Erametsakeskus ja Päästeameti poolt korraldatava projekti Life+ FFPE käigus toimunud koosolekutel selgus, et pahatihti ei ole metsa- ja maaomanikud teadlikud, et kulu põletamine on keelatud aasta ringi.

SA Erametsakeskus (EMK) koordineeritava metsatulekahjude ennetamise projekti käigus toimunud koostöökohtumistel selgus, et paljud inimesed ei ole teadlikud tuleohutuse seaduse ja muude tuleohutust reguleerivate seaduste ja määruste sisust. EMK teeb sel aastal metsatulekahjude teemalist teavitustööd erinevate sihtgruppide seas kuues Eesti maakonnas.

Paneme inimestele südamele ja rõhutame, et kaitsmaks iseend, teisi ja oma vara ning loodust, on kulu põletamine keelatud aasta ringi. Kulupõletajatelt on Keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga.

Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et kõik prahipõletajad täidaks tuleohutusnõudeid ega seaks ohtu keskkonda ning naabrite vara.

Lisainfot tuleohutusnõuete kohta võite leida aadressilt www.rescue.ee ja lisainfot tuleennetusprojekti kohta www.eramets.ee/life. Life+ FFPE projekti toetab Euroopa Komisjon.

Lisainfo: SA Erametsakeskus projektispetsialist Pille Aasamets, tel 683 6066, e-post: pille.aasamets@eramets.ee

Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

Marid tähistavad Eestis oma rahvuspüha

Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös mari seltsidega esmaspäeval, 25. aprillil kell 18  Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrisaalis (Vene tn 22) mari sangari päeva. Maride rahvuspüha tähistamine jätkub Tallinnas, Tartus ja Narvas, kõikjal esineb Venemaalt Kirovi oblastist külla saabunud ansambel Peledõš.

Tallinna hõimuõhtul saab lisaks rahvamuusikale kuulata ka juttu maride muistsest võitlusest ja tänapäevast, vaadata dokumentaalfilmi mari tavadest, maitsta rahvuslikke suupisteid ja õppida mari köietantsu.

Teisipäeval, 26. aprillil kell 17 leiab Tallinna Kinomajas (Uus 3) aset Eestis elava mari filmilavastaja Aleksei Aleksejevi uue dokumentaalfilmi “Hiiepuu vägi” esilinastus. Pärast filmi esineb ansambel Peledõš ja saab maitsta rahvustoite.

Õhtu jätkub kell 20 KuKu klubis (Vabaduse väljak 8), kus ansambli saatel saab tantsida mari tantse ja kohtuda Eestis elavate maridega.

Kolmapäeval, 27. aprillil kell 17  on mari sangari päevale pühendatud õhtu Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas  (J. Kuperjanovi 9), mida aitab korraldada Tartu Marilaste Selts. Esineb ansambel Peledõš ja linastub Aleksei Aleksejevi film “Hiiepuu vägi”.

Neljapäeval, 28. aprillil kell 17 algab mari sangari päeva tähistamine Narva Eesti Majas, sealgi esineb ansambel Peledõš.

Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev 10-liikmeline ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõši piirkonnast, laule saadavad lõõtspillid ja trummid. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on nende muusikas tuntavad tatari mõjud.

Malmõši piirkond oli aastail 1552-84 mari sõdade keskuseks. Just sealkandis langes  rahvuskangelane Boltuš, kelle auks 1917. aastal toimunud I Mari Rahvuskongress esitas üleskutse tähistada 26. aprillil mari sangari päeva. Eestis tähistatakse seda päeva alates 1994. aastast.

Jüripäeval võetakse Kosel mõõtu Maie Orava tantsude tantsimises

Maie Orav

Jüripäeval toimub Harjumaal Kosel Eesti praeguse aja ühe tunnustatuma rahvatantsude looja ja meeste tantsupidude algataja Maie Orava tantsuse võistutantimine. Sel päeval esineb pea 350 rahvatantsijat üle Eestimaa – Harjust, Järvast, Tartust, Ida-Virumaalt, jne. Võistlus käib neljas kategoorias – vanemad segarühmad, naisrühmad, nooremad segarühmad ja esindusrühmad. Ühtlasi valitakse publiku lemmik.

 Võistutantsimine on mitmes mõttes juubelihõnguline. 2001. aastal alguse saanud ettevõtmine toimub tänavu juba viiendat korda. Veelgi enam – võistutantsimisega tähistatakse ka Maie Orava 70. sünnipäeva.  

Sündmuse käimapaneku ja hea sujumise eest seisab eelmise võistutantsimise võitja Kose noorterühm. Päeva hoiab ohjes Kose noorterühma vilistlane Meelis Kompus.
Võistutantsimise algab 23. aprillil kell 13 Kose Gümnaasiumi võimlas. Võitjad kuulutatakse välja umbes kell 17:30. Kõik tantsijad ja pealtvaatajad on teretulnud ka võistutantsimise järelpeole Viikingite külas, kus tantsuks mängivad lõõtsapoisid Asso Int ja Martin Müller.