Rubriik: Eesti

Uuskasutuskeskus ja SmartPOST toetasid SOS Lasteküla

Uuskasutuskeskuse ja SmartPOSTi koostöös toimunud heategevuskampaania raames saatsid head Eesti inimesed SOS Lasteküla toetuseks mitmesuguseid koolitarbeid.

Saadetud pakkidest sai midagi kooliks vajalikku iga SOS Lasteküla koolilaps. Annetati nii pliiatseid, värve, paberit kui ka jalanõusid, ranitsaid ning muid koolis vajaminevaid esemeid.

Alates augustikuust oli kõigil võimalik saata SmartPOSTi pakiautomaatide kaudu heategevuslikke postipakke Uuskasutuskeskusesse. Paki saatmine maksis 1 euro ning saatmiskulu eest annetas SmartPOST samuti SOS Lastekülale vajalikke koolitarbeid.

„Laste silmis peegeldus siiras rõõm ja ootusärevus,“ rääkis Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska pakkide üleandmisel SOS Lastekülas valitsenud meeleolu kohta. „Suur aitäh kõikidele, kes kampaaniaga
kaasa tulid ning lastele rõõmu otsustasid valmistada.“

Sel aastal juba teist korda toimunud SmartPOSTi ja Uuskasutuskeskuse ühise heategevusliku koostööprojekti eesmärk on innustada inimesi ja pakkuda kõikidele võimalust ka ise käed külge lüüa, et abivajajate jaoks midagi ära teha.

SOS Lasteküla pakub perepõhist asenduskodu vanemliku hoolitsuseta lastele, et nad saaksid kasvada üles armastuse, austuse ja turvatunde õhkkonnas. SOS Lasteküla aitab lastel kujundada oma tulevikku ja annab oma panuse nende kasvamisel täisväärtuslikeks kodanikeks ja hoolivateks emadeks-isadeks.
Eestis on kaks lasteküla: Keilas ja Põltsamaal.

Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

Autor András Süli

Reedel kell 17 avatakse Viljandis Kondase Keskuses näitus “Ungari kunsti metsikud õied”, mis on Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus.  Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.

Ungari rahvakunstis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming.

Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris hoo sisse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht. Loe edasi: Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

Mati Heidmets avab täna Studia Generalias Eesti imet

Mati Heidmets

Täna algusega kell 16 peab Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets Studia Generalia avaliku loengu teemal „Eesti ime. Sõnumeid
2011 inimarengu aruandest“. Hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruanne järeldab: võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti mitmes ühiskonnaarengu valdkonnas saanud paremini hakkama.

Loeng analüüsib selle järelduse paikapidavust ning põhjusi, millega Eesti eripärasid seletada. Vaatluse all on viimase 20 aasta arengud kolmes Balti riigis, aga ka regiooni tulevikuvõimalused Euroopas ja laiemalt.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti.
Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised . Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna <http://virtuaal.tlu.ee/> Virtuaalses Ülikoolis.

Loeng toimub  Tallinna Ülikooli Mare hoone auditooriumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus).

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sarja loengud on üle-eestilise
Teadusaasta sündmused. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt
www.tlu.ee/teadusaasta või www.miks.ee <http://www.miks.ee/> .

Võrumaal arutletakse mahetoidu väärtuste üle

4. novembril algusega kell 10 toimub Võrumaal Nursis mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“.  Sel päeval otsitakse vastuseid mahetootmise kõige põletavamatele küsimustele, aidatakse leida maheideedele kaasamõtlejaid ning jagatakse praktilisi nõuandeid mahetootmise valdkonnas.

Arutlusele tulevad teemad, milline on mahetootmise tähtsus maailmas, tava – ja mahetoidu kvaliteedi ning saagikuse erinevus, mahetoodangu müügitrendid. Samuti on kõneks ühe väike- ja mahetootmise taaselustamise veduri, Heifer programmi edukus. Ka kutsutakse Võrumaa kohaliku toidumärgi UMA MEKK tegevuse näitel, kuidas edendada kohaliku toidu tootmist ja tarbimist ja millised on selle kaubamärgi senised kordaminekud ja komistuskivid. Mahevisiooni paneeldiskussioonis kutsutakse mõtlema kaasa teemal, kuidas ja kuhu areneb mahe Kagu-Eesti.  

Lisaks huvitavatele teemaarendustele on kohapeal võimalik tutvuda kõige moodsama mahetehnikaga Eestis ning näha  tänapäevaseid maheväetisi ja saada informatsiooni nende kasutusvõimaluste kohta.

Konverentsi tulevad tervitama põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Konverentsi vahepalaks pakutakse kõigile maitsmiseks  selle piirkonna UMA MEKi hääd  ja parõmbat.

Konverentsile saab registreeruda ja lisainfot vaadata www.voruleader.ee leheküljelt.  

Konverentsi korraldajad Võru maavalitsus, Võrumaa Partnerluskogu  ja  Eesti maaülikooli mahekeskus on valinud päeva läbiviimiseks omapärase paiga. Selleks on Võrumaa masinaühistu Nursis. Tegemist on endise sovhoosi suurfarmiga, kus  toimetab Võrumaa masinaühistu ja mis 4. novembriks on kujundatud  üheks tõeliseks mahekonverentsi paigaks.

Konverents on ühtlasi heaks jätkuks Võrumaal varem aset leidnud ja suurt rahva ning meedia huvi pakkunud ettevõtmistele, nagu seatapuseminar, karjaköögiseminar ja piimapukipidu. Seekord on suurfarmikonverents.

Järgmisel päeval toimub Võrus UMA MEKI II suurlaat.

XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab pealkirja “Mehe laul”

26.-29. juulil 2012 peetav XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab  pealkirja “Mehe laul”.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul on naiste roll pärimusmuusika  olnud alati väga tugev ja tuntav, mis väljendub näiteks selles, et
suurem osa üleskirjutatud regilauludest pärineb just naiste suust. “Aga  ka meeste väärikus, au ja muusika tegemise kultuur väärivad esile
tõstmist. Tahame rõhutada: me vajame endiselt naiselikku kätt ja  suhtumist, aga ka mehelikku ilmavaadet ja tundeväljendust — seda nii
muusikas kui ka kõiges igapäevases. Toome esile meeste laulud, mis on  meestele auasjaks ning mis sütitavad nii mehi endid kui ka naisi ja
lapsi,” sõnas ta.

Festivali korraldajad toonitavad, et traditsioonid on oma loomulikul  viisil tuginenud tugevatel soorollidel. Sellest on sündinud kirg, mis
kannustab otsima uue elu lätet ja sunnib hoidma oma. Samas on rutakust  ja pealiskaudsust kummardav ning rituaale tagaplaanile suruv tänapäev, aga ka see, et meeste füüsiline jõud pole enam elu jätkumise kõige  olulisem omadus, andnud tõuke soorollide ühtlustumisele.

Kui kontserdilavadel on mehed ja naised harjunud oma lugusid ühtviisi kirkalt jagama, siis tantsupõrandatel ja õpitubades on naised enamasti hakkajamad. Järgmisel suvel õhutatakse mehi härjal sarvist haarama ja vaatama, mida uut ning huvitavat õnnestub paunapõhjast ülesotsitud mehelikkusega peale hakata. Aidates tänapäeva mehel taasleida ja mitmekülgsemaks muuta oma rolli pärimusmuusikas, -lauludes ja -tantsudes, antakse valdkonnale uut arenguhoogu ja tuuakse välja vahepeal unustuse hõlmas olnud külgi.

Maailmas leidub aga ohtralt kultuure, milles meeste laulul on kandev roll, näiteks Korsikas, Bretannias, Gruusias, Tõval, Quebecis ja mujalgi.   Aga ka Eestis on inspireerivaid kodumaiseid eeskujusid, olgu nendeks siis eri piirkondade meestelaulutraditsioonid või ainsana Setomaal säilinud kasatski kargamine.

Festivali passid jõuavad Piletilevi vahendusel müügile detsembri algul.

Homme saab Tartus tantsida ukrainlaste pilli järgi

Ukraina rahvarõivad. Siia Nikdieli foto

Tartu tantsuklubi kutsub kõiki sel neljapäeval kell 20 Tiigi seltsimajja tantsima ukraina tantse.  Õpetaja Andrii Vytvytskyi juhendamisel
õpitakse ukraina rahvatantse, mida tantsisid Ukraina külainimesed kuni XX sajandi 60-ndate aastateni, selle ajani, kui elavat muusikat külades asendas magnetofon.

Enamik tantse on pärit Kesk- ja Vasakkalda-Ukrainast. Ukraina tantsutraditsioonile on omapärane nähtus, kus erinevates
regioonides sama viisi järgi tantsitakse täiesti erineva sammustikuga tantse. See käib nii puhtalt Ukraina päritolu viisidele tehtud tantsude kohta («Орлиця», «Гречаники», «Яків», «Баламут»), kui ka nende kohta, mis on tulnud Ukrainasse mujalt, mille hulgas on peamiselt vene päritolu tantsulood (  «Карапет», Коробочка», «Нарєченька», «Во саду лі», «Страдання», «Місяць»).

Tartu tantsuklubi toimub kord kuus sügisest kevadeni ning on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Korraldajad paluvad kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Kõige olulisem aga – kel vähegi võimalik, võtku pill kaenlasse ja pangu rahvarõivad üll.

Selgus 2011. aasta parim Läänemere põllumajandustootja

Tänavu kolmandat korda valitud Eesti Läänemere Aasta Põllumajandustootjaks valiti perekond Tobreluts, kes viljeleb uudset, künnivaba otseharimise tehnoloogiat. Isa Toomas ning perekond Taavi ja Lauri Tobrelutsud peavad Põlvamaal tihedas koostöös kolme iseseisvat peamiselt teraviljatalu. Kui mulda ei pööritata, siis ei segata ka vihmausse, mükoriisat ega muud kasulikku mullaelustikku. Seetõttu on muld tervem ja viljakuse säilimine tagatud.

Auhinna sai Tobreluts aga seetõttu, et otseharimine väldib Läänemere reostamist. Kui küntud põllult tekib palju mulla erosiooni ja väetisainete ärakannet, siis Tobrelutsu talu on hoopis veesõbralik.

Auhinnažürii juhi, Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul rakendatakse otseharimist mujal maailmas, näiteks Ladina-Ameerikas, üsna palju, kuid Eestis on see väga uudne. “Kui ma isegi veel kevadel kahtlesin künnivaba harimise mõttekuses, siis Tobreluts näitas mulle väga veenvalt, et see on tõesti tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõttekas, sealjuures ka suurtel põllumassiividel,” ütles Piirimäe.

Konkurssi toetanud Swedbank tänas võitjat 1000-eurose auhinnaga. Edasi liigub perekond Tobreluts rahvusvahelisele konkursile Stockholmi, kus Maailma Looduse Fond valib kõikide Läänemeremaade kohalike võitjate hulgast konkursi üldvõitja.

Läänemere Aasta Põllumajandustootja auhinda antakse tänavu kolmandat korda. Esimesel aastal võitis Kuningamäe veisefarm Põltsamaa külje all, kes reoveemuda põllul taaskasutab. Mullu tunnustati aga Marjasoo talu Võrtsjärve lähistel, kes kasvatab mahajäetud turbaväljal jõhvikaid ja mustikaid, vältides seega turba erosiooni.

Pereringis püsib kultuur

“Meestel ja naistel on võrdne vastutus perekonna tugevuse hoidmisel, see on kõigi kultuuride aluseks,” rõhutab Haida Gwaii Vanematekogu.
Perekond on pärimuse hoidja ja südametukse. Vanaisad ja vanaemad õpetasid oma lapsi; nendel omakorda olid lapsed, kes õpetasid omi lapsi. Kui pereringis ei õpetata pärimust, siis saavad lapsed suureks, täiskasvanud saavad vanaisadeks ja vanaemadeks ning kultuur kaob. Nõnda kaob keel, nõnda kaovad tantsud, nõnda kaovad oskused. Me peame kuulama oma vanemaid täna, enne kui on liiga hilja.

Suur Vaim, jaga mulle põliseid tarkusi nii, et saaksin olla õpetajaks lastele.

Valge piisoni päevaraamat

Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis

Neljapäeval, 20. oktoobril kell 15.00 toimub Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis ajakirja National Geographic Eesti esmaesitlus Kagu-Eestis. Ajakirja tutvustab eestikeelse väljaande peatoimetaja Erkki Peetsalu.

National Geographic on maailma ühe suurima mittetulundusliku teadus- ja haridusorganisatsiooni National Geographic Society ametlik ajakiri. Oktoobris alustas ajakiri ilmumist eesti keeles, tuues Eesti lugejaeni juba üle 100 aasta rahvusvahelise kvaliteetajakirjanduse etaloniks peetava väljaande originaalsisu koos fotograafia tippsaavutustega.

Eestikeelne väljaanne laiendab veelgi National Geographic Society rahvusvahelist haaret – eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakirja lisaks inglise keelele välja antakse. Eesti ajakirja kirjastatakse National Geographic Society litsentsi alusel ning see hakkab sisult lähtuma ingliskeelsest originaalist ja ilmuma ühingu täpsete reeglite järgi: samas formaadis ning samasuguses kollases raamis esikaanega, mille järgi legendaarset väljaannet kõikjal üle maailma tuntakse. Ajakirja hakkab Eestis välja andma Leedu juhtiva raamatukirjastuse Alma Littera tütarfirma AlmaliEst.

Tänu väliseestlaste annetustele on Võrumaa Keskraamatukogus olemas National Geographicu ingliskeelsed numbrid aastast 1963, mida kõik huvilised saavad lugeda. Tänavu saabunud annetus Eesti Arhiivilt USAst ootab huvilisi samuti 20. oktoobril. Loe edasi: Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis

Lodi kutsub loodussõitudele Võõpsus ja Värskas

Lodi Võrtsul. Foto: Margus Uudam
Nüüdseks kaks nädalat Valga- ja Viljandimaa vetes loodussõite teinud lodi “Jõmmu” võtab uuel nädalal kursi Võõpsule ja Värskale.

Võõpsu sadamast Lämmijärvele algavad sõidud kolmapäeval, 12. oktoobril, 16. oktoobril sõidetakse edasi Värskasse ja tehakse sõite seal. Põlvamaa vetest lahkutakse 19.oktoobril.

Lisaks päevasel ajal toimuvatele lastesõitudele on plaanis ka väljaspool tööaega toimuvad loodussõidud, kuhu on oodatud kõik, kel vete, looduse ja laevade vastu huvi.

Looduslodja retki Põlvamaal toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Täpsem teave ja broneerimine www.lodi.ee, tasumine kohapeal.

Lisainfo: Liisa-Lota Kaivo, MTÜ Emajõe Lodjaselts, tel 555 99 100 Loe edasi: Lodi kutsub loodussõitudele Võõpsus ja Värskas

Kotkanäitus

Täna, 11. oktoobril kell 18 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu kolmanda korruse lugemissaali fuajees fotonäitus kala- ja merikotkast, kus oma lugu jutustavad mitmed autorid Eestist ja Lätist. Tegemist on ühe tegevusega Eesti Ornitoloogiaühingu ja Läti Looduse Fondi kaks aastat kestvast koostööprojektist “Kotkad riigipiire ei tunnista”. Näitus rändab kahe aasta jooksul ringi mõlemas riigis.

Tulemas taastuvenergeetika konverents

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes kutsuvad osalema konverentsil Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XIII.
Konverents toimub 10. novembril 2011.a. algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A.
Selleaastase konverentsi märksõnadeks on päikeseenergia, transport (elektri- ja gaasiautod ning bioetanool), tuuleenergeetika ning taastuvenergia toetused.
Lisainfot leiab aadressilt http://tek.emu.ee/uudised
Osalemissoovi kohal palun registreerida end (nimi, asutus, kontakt) aadressil elis.vollmer@emu.ee hiljemalt 4. novembriks 2011.a.

Eesti randtiir elas 24aastaseks

Tänavu 10. mail leidis ornitoloog Kalev Ratiste Matsalus Kakrarahult randtiiru laiba, kellel oli jalas rõngas infoga “Estonia Matsalu H167843”.

Nüüd selgus Matsalu rõngastuskeskusest järele pärides, et lind oli rõngastatud Peeter Raja poolt 30. juunil 1987 Vaistes, Pärnumaal. Seega, arvestades et tiirudel kooruvad pojad reeglina mai lõpus-juuni esimesel poolel, oleks see lind umbes kuu aja pärast saanud 24aastaseks. Teisisõnu, see lind on vastu pidanud 24 pikka rännakut Lõuna-Aafrikasse ja tagasi.

“Usun, et tegemist on Eesti jaoks uue randtiiru vanuserekordiga,” arvab Ratiste linnuhuviliste meililistis.

Olavi Vainu Matsalu rõngastuskeskusest kinnitab teadet: “Senine rekord kuulus randtiirule, kes rõngastati veel MOSKWA rõngaga täpselt samal päeval, aga kolmkümmend aastat varem (30. juuni 1957) Leo Aumehe poolt Saaremaal Ruhve kandis Ülemise Felderi (või Telderi?) nimelisel maalapil. See isend leiti surnuna 22. juunil 1980 Tõstamaa Kivilaiult.

Euroopa rõngastuskeskuste tegevust koordineeriva organisatsiooni EURING kodulehel on vanuserekordite nimekiri liikide kaupa üleval. Kellel huvi, saab seda uurida aadressilt http://www.euring.org/data_and_codes/longevity-voous.htm. Randtiiru rekordiks on seal kirjas 30 aastat ja 11 kuud (Taani, Saksamaa), jõgitiirul veel 3 aastat rohkem.

Esiajaloolised kaljujoonised ja saami nõiatrummid ERMis

Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.

Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.

Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.

Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.

Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.

Täiskasvanud õppija nädal sai hoo sisse

Neljateistkümnendat korda peetakse Eestis täiskasvanud õppija nädalat, mille teemaks on sarnaselt eelmisele aastale “Õppimine seob põlvkondi”.

Nädala avaüritus peeti 7. oktoobril Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, kus kuulutati välja ka aasta õppijad. Aasta õppija tiitliga pärjati Ralf Burk Ida-Virumaalt. Eripreemiad pälvisid Heili Freimanis Valgamaalt ja Tiiu Kaubur Saaremaalt. Rahva lemmikuks nimetati Mairi Raju Võrumaalt, parimaks koolitajaks Viive Einfeldt Pärnumaalt ja aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks Rapla Keskraamatukogu. Eraldi märgiti ära ka kõige koolitussõbralikum vald – Albu vald Järvamaal. Maakondade aasta õppijate õpilugusid saab lugeda siin.

Täiskasvanud õppija nädal jätkub 12. oktoobril e-õppe päevaga, mis sisaldab avalikku loengut, e-Õppe TVd ja töötuba. “Vanaema õunapuu otsas” nime kandva E-õppe päevaga soovivad korraldajad rõhutada aktiivsena vananemist ja solidaarsust erinevate generatsioonide vahel. Päeva saab jälgida reaalajas e-õppe päeva kodulehel.

13. oktoobril toimub Grundtvigi programmi võimalusi tutvustav päev. Grundtvigi päev on vastavalt TÕN-i temaatikale pühendatud mingile kindlale teemale või valdkonnale täiskasvanuhariduses, mille rakendamisvõimalusi rahvusvahelises koostöös lähemalt analüüsitakse. Sel aastal keskendutakse aktiivse vananemise teemale. Päeva vältel püütakse leida vastused küsimustele: Kuidas jääda aktiivseks, sõltumata vanusest ja ealistest iseärasustest? Kui oluline on õppida ajaloost ja elutarkusest? Kuidas saan mina täiskasvanute koolitajana toetada elanikkonna aktiivsust? Milliseid arenguvõimalusi on Eesti täiskasvanuhariduse valdkondades? Loe edasi: Täiskasvanud õppija nädal sai hoo sisse

Anna üles eeskujulik noor

MTÜ Noortekonverentsid on välja kuulutanud “Hea Eeskuju” stipendiumi, mis mõeldud võitjale õpingute alustamiseks ülikoolis, kõrgkoolis või täiendõppeks huvikoolides.

Konkursiga soovitakse tunnustada neid koolinoori, kes on oma vabast tahtest viinud kodukandi või kaaskondlaste hüvanguks ellu midagi sellist, mis väärib üldsuse tähelepanu ja tänu. Näiteks on varasemalt Hea Eeskuju tiitli pälvinud tartlanna Oliivia Narits, kes on võtnud oma südameasjaks HIV-i alase teadlikkuse tõstmise, hiidlanna Reili Rand, kes on oma tegudega valmistanud rõõmu nii lastekodu väikelastele kui ka puuetega inimestele ja ajaloomuuseumi asutanud koolipoiss Rando Mülts.

7.-12. klassis või kutsekeskkoolis õppivaid eeskujulikke kandidaate on aega esitada 16. oktoobrini.  Selleks tuleb minna noortekonverentsi kodulehele ning laadida sealt alla taotlusvorm, kuhu saab kirja panna eeskuju vääriva loo.

“Hea Eeskuju” kandidaate saavad esitada nii sõbrad, õpetajad, direktorid, õed-vennad kui ka lapsevanemad ehk kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi teod vääriksid laiemat kõlapinda ja tunnustust.

Stipendium väärtusega 13oo eurot antakse üle noortekonverentsi Lahe Koolipäev  2011 raames. Hea Eeskuju 2011 võitja esitaja sõidutab Evenor Suurbritanniasse, Hea Eeskuju lõppvooru pääsenutele kingib Tallink Laheda Koolipäeva merel.

Konkursi patrooniks on Riigikogu spiiker Ene Ergma.

Eesti Lastekaitse Liit kutsub noori kirjutama ja pildistama

Eesti Lastekaitse Liit kutsub noori osalema essee- ja fotokonkursil “Kuidas elad Eestimaa laps?.

Esseekonkursile oodatakse 16-19 aastaste noorte töid. Töö pikkus peaks olema kuni 3000 tähemärki või käsitsi kirjutatult kaks A4 lehte. Kirjutada võib nii eesti kui ka vene keeles.

Fotokonkursil on noored jaotatud kahte vanuserühma: 7-13 aastased ja 14-19 aastased. Osaleda võib nii üksi, kui ka kolmeliikmeliste võistkondadena, kuid sel juhul tuleb auhinda omavahel jagada. Üks osaleja võib esitada kuni kolm fotot, mis võivad olla nii värvilised kui ka mustvalged. Foto juurde tuleb lisada lühikirjeldus, mida fotoga öelda soovitakse.

Konkursi üldeesmärgiks on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu.

Võistlustöid oodatakse kuni 3. novembrini. Esseekonkursi esikolmik sõidab külastama Euroopa Parlamenti Brüsselis, fotokonkursi mõlema vanusegrupi parimale on auhinnaks fotokaamera.

Esseed ja fotod palutakse saata märgusõnaga “KONKURSS” e-posti aadressil infokeskus@lastekaitseliit.ee või aadressil: MTÜ Lastekaitse Liit, Endla 6-18, Tallinn 10142. Loe edasi: Eesti Lastekaitse Liit kutsub noori kirjutama ja pildistama

Facebook kutsub näitama oma kiivreid

Suhtlusportaal Facebook kutsub kampaaniamängus Kiivring kõiki üles näitama oma ägedaid kiivreid.

Spetsiaalselt kampaaniamänguks loodud leheküjel “Eesti mees on surmalõvi” märgitakse, et kiivrikandmise nõue tuleneb seadusest, kuid kiivrit on hea mõte kanda ka seaduseta. Lisatakse, et õnneks on mitmete erinevate vormide ja disainidega kiivreid ning on olukordi, kus oma kiivreid näidata.

Kampaanias osalemiseks tuleb kõigepealt kampaania koduleht endale meeldivaks teha. Seejärel tuleb lasta end kiivriga pildistada ükskõik millises olukorras. Olukord võib olla realistlik, ebaloogiline või koomiline. Edasi tuleb pilt üles laadida Surmalõvi kampaanialehel vastavalt oma kodukohale ning jääda ootama teiste kommentaare ning like.

Iga piirkond annab välja oma  auhinna, mis tähendab, et kokku antakse välja 17 auhinda. Nii võib näiteks Järvamaa kõige toredam kiivrikandja suusatada tasuta Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse slaalomirajal ning Valgamaa parim kiivrikandja saab koos kolme sõbraga nautida päeva Otepää seiklusrajal. Läänemaa on oma parimale kiivrikandjale auhinnaks välja pannud iPodshuffle.

Kampaania kestab 4. oktoobrist 7. detsembrini, auhindu hakatakse jagama alates 21. novembrist. Kampaania reeglite ja maakondade auhindadega saab tutvuda siin.

Jõgeval räägitakse tervislikust toitumisest

Vali tervis! kampaania

11. oktoobril toimub Jõgeva restoranis Kosmos tervisliku toitumise teabepäev “Puu- ja köögivili meie toidulaual”.

Päeva jooksul on võimalik kuulata loenguid sellest, mida ja kuidas teha puu- ning kõõgiviljadega. Praktilisi näpunäiteid puu- ja köögiviljade kasutamisest jagavad nii toitumisnõustaja Ene Mägi, kui ka Põltsamaa Ametikooli õpetajad.

Samuti saab testida oma keha erinevaid parameetreid – rasvasisalduse protsenti, luutihedust ja bioloogilist vanust. Soovijatele pakutakse tasakaalustatud toitumise konsultatsiooni.

Õhtul peetakse pidu puu viljaaias, kus osalejatel on võimalus jagada oma retsepte ning kogemusi ja lustida õhtujuhi juhatusel.

Osalejatele on üritus tasuta, täpsema päevakava leiab siit.

Lõuna-Eesti naiskoorid saavad taotleda preemiat

 

dirigent
Eelmise aasta preemia laureaat Saidi Tammeorg (keskel) . Foto: Mati Määrits

Lõuna-Eesti silmapaistvatel naiskooridel on taas võimalus kandideerida Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali preemiale.

350 euro suurusele preemiale kandideerida sooviv koor peab aktiivselt tegelema kontserttegevusega ning olema osalenud laulupidudel. Kui tingimustele vastavaid koore on mitmeid, eelistatakse preemia andmisel koori, kes on saavutanud Naislaulu Seltsi poolt korraldatud viimasel konkursil parema koha.

Kandidaate preemia saamiseks võivad üles seada nii maakonnad, koorid, organisatsioonid, kui ka üksikisikud. Stipendium dirigendile või toetus koorile makstakse iga-aastaselt kordamööda. Kui sel aastal jagatakse toetust koorile, siis eelmisel aastal pävis oma töö eest stipendiumi dirigent Saidi Tammeorg.

Preemia saaja kuulutatakse välja Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäeval 19. novembril Tartu Ülikooli aulas.

Nimelise stipendiumi taotlemise ankeedi leiab  siit.

Ankeet tuleb täita ja ära saata hiljemalt 1. novembriks.

Pühapäevases “Laulupealinna” saates esinevad Otepää vallavanem Andres Visnapuu ja näitleja Veikko Täär

Otepää vallavanem Andres Visnapuu.
Marju Länik.

 TV3e saatesarjas “Laulupealinn” esineb koos Marju Länikuga vallavanem Andres Visnapuu ja näitleja Veikko Täär. “Laulupealinn” on TV3 eetris pühapäeviti kell 19.30. Eetris on olnud kaks saadet, esimene saade oli laulupaiku tutvustav, teises saates laulis Otepää esindaja Marju Länik loosi tahtel koos väikese laulutüdruku Liisabet Urmiga. Kolmandas saates, kus lauljate edasipääsemist otsustab juba televaataja, laulavad koos Marju Länikuga armastuslaulu vallavanem Andres Visnapuu ja näitleja Veikko Täär.
Monika Otrokova

Võru tunnustas õpetajaid

Neljapäeval, 6. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele.
Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2011 tunnustused. Tunnustuse pälvis pikka aega lasteaeda Okasroosike juhtinud Aina Kongo, Aasta Õpetajad 2011 on Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Eve Unt, Võru Kunstikooli õpetaja ja tantsutrupi Katariina juht Ly Berišvili ning Võru Järve Kooli õpetaja Anne Morel. Aasta Noor Õpetaja 2011 tiitli pälvis Võru Kesklinna Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Margus Soome.
Tunnustuse saanutele andsid Võru linnapea Jüri Kaver ning linnavolikogu esimees Erki Saarman üle 600-eurosed reisibüroo kinkekaardid ning klaasist raamatukujulised meened.
Autasustamisele järgnes Eesti Draamateatri etendus „Kõik on täis“ ning pidulik vastuvõtt.
Marianne Mett

Tulemas on näitus suitsusaunadest ja suitsusaunapäev

19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus ”Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.
Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, osa võtma ja kaasa arutlema oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi. Pikema sõnavõtu soovist palume teatada korraldajatele hiljemalt 15. oktoobriks.
Suitsusaunapäeva korraldavad MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut, Urvaste seltsimaja, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.
Toetavad kultuuriministeerium (Vana Võromaa kultuuriprogrammist) ja Võru maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu leader-programmist.
Lisainfo: Külli Eichenbaum, Võro Instituut, el 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com  
Triinu Ojar, Võro Selts VKKF, tel 5332 2153, triinu.ojar@wi.werro.ee

 

Rakvere punklaulupidu pälvis Läänemere Linnade Liidu kultuuripreemia

Kultuuripreemia vastuvõtmisel: (vasakult) Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, LLLi president Koldingi linnapea Per Bodker Andersen ja Rakvere linnapea Andres Jaadla.

Neljapäeval, 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu (LLL) peakonverentsil jagati välja kultuuripreemiad. Rakvere punk laulupidu pälvis LLLi kultuuripreemia oma innovatiivse ja julge lähenemise eest laulupeotraditsiooni ühendamisel kaasaegse punkmuusikaga.

Punklaulupidu Rakveres tänavu suvel.

Kultuuripreemiaga kaasneb ka rahaline preemia.
Tänavu 11. juunil toimunud II punk laulupidu oli Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peaüritus Rakveres. Rakvere ja tõenäoliselt kogu maailma teisel punklaulupeol osales ligemale 2000 lauljat 80 kollektiivist ja neid vaatas ligi 7000 käepaelaga pealtvaatajat. Punklaulupeo idee autori ja lavastaja oli Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe.
Hilje Pakkanen

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks

Läänemere Linnade Liidule valiti uus juhatus.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu XI peakonverentsil Läänemere Linnade Liidu üheks asepresidendiks, kes hakkab esindama Balti riike uuel valimisperioodil.
Andres Jaadla sõnul tähendab tema valimine Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks ühtlasi suurt tunnustust Rakvere linnale ja avab uusi võimalusi Eesti linnadele.
Samal konverentsil valiti Eesti uueks juhtivlinnaks varasema Kärdla linna asemel Keila linn. Ühtlasi valiti Keila linnapea Tanel Mõistus Läänemere Linnade Liidu juhatusse.
Uueks perioodiks valiti presidendiks tagasi Koldingi linnapea Per Bodker Andersen.
Läänemere Linnade Liit on Läänemere ääres paiknevate riikide linnade ühendus, mis ühendab kümne riigi enam kui sadat linna. Eestist kuulub liitu 18 linna.
Hilje Pakkanen,
info- ja avalike suhete spetsialist