Rubriik: Eesti

Selgusid lemmikud Eesti Rahva Muuseumi kogudest

Räimede suitsutamise rest. Autor: Andres Kunnus.

Konkursile ”Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest” laekunud esemetest saab vaadata näitust kuni 26. juunini ERMi näitusemaja loengusaalis.

Eesti Rahva Muuseum kuulutas 2010. aasta lõpus välja konkursi „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“, kuhu oodati osalema käsitöötegijaid, kes valmistaksid muuseumi kogudest oma lemmikesemete järgi uusi koopiaid või edasiarendusi.

Tõstamaa sõrmikud. Autor: Virge Inno.

Konkursil osales 37 käsitöötegijat põnevalt ja hingega tehtud  töödega. Enim kasutati inspiratsiooniks ERMi tekstiilikogude esemeid, kuigi põnev oli näha ka puidu-, metalli- ja soome-ugri rahvaste kogudest pärit esemete eeskujul valminud töid. Žürii poolt parimateks hinnatud tööd paistsid silma uuenduslikkuse, loomingulisuse ning tänapäevaste kasutusvõimalustega. Lisaks tunnustati tehnilist teostust.

Vooditekk. Autor: Kadri Vissel.

Konkursi žürii, koosseisus Reet Piiri ja Age Raudsepp Eesti Rahva Muuseumist, Kersti Habakukk käsitööfoorumist Isetegija.net, Liisa Tomasberg Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ning Kristi Jõeste TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast, valis parimad kahes kategoorias:

Autentse eseme taasloomine:
I koht: Andres Kunnus „Räimeküpsetusrest“
II koht: Virge Inno „Tõstamaa sõrmkindad“
III koht: Kadri Vissel „Vaip Vastseliina kihelkonnast“
Eripreemia: Aivi Miilits „Raamat“

Autentsest esemest inspireeritud uue eseme loomine:
I koht: Airi Gailit „Seentega värvitud triibukangad“
II koht: Virge Inno „Sokid“
III koht: Elge Aas „Vilditud müts“
Eripreemia naha kasutamise eest: Egge Edussaar „Handi kott“
Eripreemia idee eest: Marvi Volmer „Ehted“
Konkursi korraldajad tänavad kõiki osalejaid

Eesti Rahva Muuseumi kogudesse on enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt kogutud ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku. Muuseumi loomisel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning pandi alus ulatuslikele rahvakultuuri kogudele, mis on olnud läbi aegade inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja disaineritele. Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel tehtav käsitöö on Eestis au sees.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Käsmu kontsertidest on kujunemas meeleolukas muusikasündmus

Maagilises Käsmu kaptenikülas on juba kolmandat järjestikust aastat leidnud aset muusikasündmus, mille raames tuuakse publikuni suurem osa eesti muusikaparemikust. Kuulda ja näha saab nii kauneid kontserte kui rockshow’sid, muusikat on nii noortele kui vanadele. Muusika kõrvale pakub silmailu kaunis merevaade Käsmu lahele. Käsmu kontserdid toimuvad 3.-12. juunini.

Autasustati Euroopa parimaid muuseume

Gallo Romani Muuseum Tongerenis.

Euroopa muuseumide kohtunikekogu valis välja Euroopa selle aasta parimad muuseumid. Sel aastal osales Euroopa parimate muuseumite valimise töös esmaskordselt ka Eesti. EMYA kohtunikekogus osales Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Sel aastal 34. korda välja antud Euroopa muuseumi aastaauhind aasta parimale muuseumile on kõige prestiizikam muuseumide auhind Euroopas. Sel aastal läks peaauhind Belgiasse Gallo-Roman muuseumile Tongerenis.

2012. aastaks on Euroopa muuseumi aastaauhinnale kandideerimiseks esitanud dokumendid kaks muuseumi Eestist – Eesti nuku- ja noorsooteatri muuseum NUKU ja Tallinna Linnamuuseumi muuseum Miia-Milla-Manda.

2008. aastal pälvis Euroopa muuseumi aastaauhinna aasta parima muuseumi tiitli Kumu kunstimuuseum.

Lummavalt mitmekülgne vene šansoon kõlab Tallinna lauluväljakul

4. juunil oodatakse Tallinna Lauluväljakul huvilisi suurele suvepeole ”Maailma köögid”, kus lisaks erinevate Tallinna rahvusrestoranide poolt pakutavale saab kuulata-vaadata ka eri maade folkloorikollektiivide ja muusikute non-stop esinemist. Peo lõpetab pidulikult Vene šansooni festival Eestis.
Vene šansoon on õige mitmekülgne, selles kajastuvad nii hulkurilaulud, linnaromanss, sõdurilaulud, kui ka vanglalüürika. Vene šansoon on ammune nähtus, 1930ndatel aastatel eksisteeris see Venemaal põrandaaluselt, emigratsioon lisas vene šansoonile iselaadi hingestatuse ja igatsuse.

XII rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu – Slaavi pärg

Eesti on laulupidude maa. Vene koorid korraldasid oma laulupeo Narvas 1937. aasta juunis, 1991. aastal taastati vene laulupidu „Slaavi pärg“ – omapärane ja särtsakas muusika ja tantsude esitlus. Festival avab vene hinge uusi tahke, toetab ja hoiab rahvakultuuri, arendab rahvaloomingu traditsioone, taastab sidemed naabrite vahel, kõrvaldab erimeelsusi ja loob sõprussildu. „Slaavi pärja“ moto „Kõik lipud tulevad meile külla!“ avab Eesti elanike ees väravad uuteks tutvusteks ja kohtumisteks esinejatega Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest ja Euroopa Liidu riikidest. Kahel päeval, eile ja täna on toimunud ja toimub mitmeid esinemisi ja kontserte. Täna toimub ka peo galakontsert Nokia kontserdimajas.

Toetuskiri Tartu Ülikooli maalikunsti erialale

Hr Jaak Aaviksoo, hr Alar Karis, Teadus- ja Haridusministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi avalikkus

1951. aastal muudeti Pallase järglane Tartu Riiklik Kunstiinstituut kesktaseme õppeasutuseks ja kõrgemat haridust andev kunstiõpetamine koondus Tallinna. Tartule kui Eesti edumeelseimale kunstikeskusele tõmmati joon all. 1970-80ndateks aastateks suudeti peaaegu kaotada traditsioon, koolkond, õpetajad ja õppida tahtjad. See katkestus, mille jooksul küll kerkisid Tartust, just vana kunstiõpetuse baasile tuginedes ning seda kaasaega edasi arendades, esile nii Ülo Sooster ja tema sõpruskond kui ka ülikooli kunstikabinetist võrsunud “Visarid”, kestis kuni aastani 1988. Siis avati Tartu Ülikooli juures ERKI filiaalina praeguse maaliosakonna eellane. Praeguseni on osakond olnud ainus puhta maalikunsti tõdesid kõrgeimal tasemel pakkuv õppeasutus Tartus, sest Tartu Kõrgemas Kunstikoolis jagatakse maalingute osakonnas eelkõige disaini ja restaureerimise alaseid teadmisi.

EKA kõrval on TÜ maaliosakond olnud üks kahest terves vabariigis. Mõlemad on olnud parimad Eestis ja kindlasti parimad eesti maalikultuuri õpetajad maailmas. Läbi raskuste, kasutades väga edukalt nii tartlaste kui ka tallinlaste, nii pallaslaste õpilaste kui ka ERKI lõpetanud õppejõudude kogemusi, on suudetud osakonna tegutsemise ajal taas luua omanäoline eesti ja maailmakunstile avatud koolkond ning kunstiõpetamise traditsioon. Kui haridusministeeriumi plaan eriala sulgeda jõustub, tekib sügisest auk mitte ainult jõudsalt tuure koguvasse Tartu kunstiellu, vaid Eesti maalikunsti arengusse üldisemalt.   Loe edasi: Toetuskiri Tartu Ülikooli maalikunsti erialale

Neljapäevast saavad õpingud katkestanud taas esitada avaldusi TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis

Ülehomme, 26. mail algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele. Avaldusi saab esitada kuni 31. maini.

Arvult neljandal Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida peaaegu kõikidele riikliku koolitustellimusega erialadele. Täpsem info TULE õppekavade kohta asub siin <http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4876> . Tasuta õppekohti on sel korral 43, neist 27 bakalaureuse- ja 16 magistriõppes.

TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Õpinguid ei pea jätkama samal õppekaval ja samas kõrgkoolis, kus õpinguid alustati, kuid kandidaadil peab olema varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega läbitud vähemalt pool õppekavast, millel nad oma õpinguid planeerivad jätkata. Tasuta saavad õppima asuda ka varem riigieelarvevälisel õppekohal õppinud.

Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kell 11–15.

Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule

„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.

Lisainformatsioon: Merit Paist, Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist, telefonid: 640 9235, 518 1165, e-post: merit.paist@tlu.ee

Eesti tootis eelmisel kvoodiaastal piima
lubatust pisut vähem

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 606 000 tonni piima, see moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist ligi 90,2 protsenti. Piima kogus oli eelmise kvoodiaasta omast ligi 17 000 tonni võrra suurem.

Piimakvoodiaastaks on ajavahemik 1. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini. Eesti piimakvoot oli 2010/2011. kvoodiaastal 672 547 197 kg, täitmine 606 356 895 kg (90,16%). Kvooti omavaid loomapidajaid oli aasta lõpuks 1027.

Sõltuvalt sellest, kas tootja tarnib piima tööstustele või töötleb ja turustab ise, võib tootjal olla kindla koguse piima tootmiseks tarnekvoot, otseturustuskvoot või ka mõlemad. Valdav osa kvoodist Eestis on piima tarnimiseks, otseturustuskvoodi osakaal on aasta-aastalt kahanenud ja moodustab pisut üle ühe protsendi.

Kvoodi ehk riigis toota lubatud piima koguse kinnitab igale Euroopa Liidu liikmesriigile iga kvoodiaasta kohta Euroopa Komisjon. Viimastel aastatel on kõikide riikide kvooti suurendatud aastas ühe protsendi võrra.

1.aprillil alanud kvoodiaastal 2011/2012 on Eestil lubatud kvoodi piires toota piima kokku ligi 679,3 tuhat tonni.

Kvoot ei tähenda “plaani” piima tootmiseks, vaid piirmäära, millest rohkem piima tootmise korral tuleb riigil trahvi maksta. Eestile rakendus piimakvoot kui Euroopa Liidu turureguleerimise abinõu aastal 2004, täitmine on aastate lõikes jäänud vahemikku 85-93 protsenti.

Loe edasi: Eesti tootis eelmisel kvoodiaastal piima
lubatust pisut vähem

Ökokogukondade kokkutulek peetakse Sännas

Sel suvel toimub Eesti Ökokogukondade Ühenduse kokkutulek 26.-28. augustil Võrumaal Sänna Kultuurimõisas. Tänavu toimub kokkutulek juba viiendat aastat, nii et ökohuvilistel on põhjust kokku tulla ning senist ja edasist tegevust tähistada.

Kokkutuleku kava on alles koostamisel, kuid mõned asjad juba ka selgunud. Näiteks ühel päeval toimub Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosium “Awakening the Dreamer Changing the Dream”, juhendajateks Erki Kaikkonen. Ülejäänud aeg on sisustatud põnevate ettekannete, praktiliste töötubade, innustavate avatud ruumi arutelude ja mõnusa õhtuse programmiga. Ses osas on teretulnud kõik head ettepanekud aadressil: kogukonnad@kogukonnad.ee. Et kokkutuleku ettevalmistus ja toimumine ladusalt sujuks, vajab ühendus ka lisajõudu korraldajate ridadesse. Anna palun märku, kui soovid kaasa lüüa.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

Kogupere konverentsil osales 135 suurt ja väikest inimest. Foto: Rosma Haridusselts
Põlva külje all Rosmal toimus laupäeval, 21. mail III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool”, millel osalenud inimesed sõnastasid meeldetuletuse haridusametnikele, omavalitsustele ja lapsevanematele. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa kokku 135 inimest ja päeva lõpus loeti ette teesid „Terve kool“, mis rõhutavad kooli ja kogukonna koostöö vajadust.

Lavastaja Ain Mäeots, kes päeva juhtis, luges lõpuringis ette teesid, mis toovad esile tihedama koostöö vajaduse vanemate, omavalitsuste ja haridusametnike vahel. „Kool on terve ühiskonna alus ja läte. Terve kool algab avatusest, aktsepteerimisest ja koostööst ning käsitleb õpilasi, õpetajaid ja vanemaid võrdsete osalistena hooliva ja toetava kasvukeskkonna loomisel. Kool tähendab tervet kogukonda, mille keskmes on nii laste kui vanemate füüsiline, vaimne ja hingeline areng,” öeldakse III kogupere konverentsi lõppdokumendis. „Terve kooli ja toetava kasvukeskkonna loomine nii lastele kui täiskasvanutele on meie enda kätes – see algab iga inimese igapäevastest teadlikest valikutest. Ainult nõnda saame muuta meid ümbritsevat reaalsust, et jõuda hoolivama ja tasakaalukama elukeskkonnani.” Loe edasi: Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

Tartus kõneldakse raskemetallimürgitusest

3. juunil toimub Tartus ainulaadne konverents „Krooniline raskmetallimürgistus ja selle poolt esile kutsutud oksüdatiivne stress: seos kaasaegse inimese haigustega“. Konverentsil on põhilektoriks Kentucky Ülikooli emeriitprofessor, raskmetallimürgistuse uurija Boyd Haley.

Haley on uurinud elavhõbedamürgistust paljude aastakümnete jooksul ning kirjeldab mehhanisme, kuidas krooniliste mürgituste puhul tekivad paljud erinevad autoimmuun- ja neurodegeneratiivsed haigused. Orgaanilised elavhõbedaühendid läbivad aju-vereringe barjääri ning tekitavad eeskätt neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi probleeme.

Metallimürgistus võib olla põhjuseks paljude krooniliste haiguste puhul, mis ei parane tavaliste meetoditega. Boyd Haley räägib nii kokkupuuteallikatest, diagnostikast kui ravi võimalustest.

Loe lähemalt siit.

Allikas: Annely Soots

Piimandusmuuseumi pargis tuleb meeleolukas piimapäev

4. juunil toimub Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis ”Piimapäev”.

Päeva korraldavad põllumajandusministeerium, Eesti Piimaliit ja Eesti Piimandusmuuseum.

Tervituseks mängib Türi puhkpilliorkester.
Kutsehariduskoolide toitlustuserialade õpilased valmistavad õpitubades hapendatud piimajookidest toitu.
Piimandusmuuseumi pargis on võimalik näha, kuulda, maitsta.
• Mess ja tootetutvustused.
• Või ja kohupiima ning sõira valmistamine, pakume ka toorpiima ja kama.
• Kohal kitsed, lehm ja poni.
• Kunstituba laastumaalimisega, käsitööliste töötoad.
• Mehed on oodatud kiigeplatsile väikekiikesid ehitama, õpetavad Andres Ansper ja Tarmo Tammekivi (MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts).
Keskpäeva paiku leiab aset Tähtsate Isikute võitegu.
Meelelahutusprogrammis esinevad Koeru folkloorirühm, lasterühm Päkakesed Imaverest, meisterkoka show, segarahvatantsurühm Päkad Paidest.
Toimub Tähtsate Isikute või oksjon ja on võimalus degusteerida ning hinnata noorte kokkade käe all valminud parimat piimatoitu. Toimub parima toidu ja päeva parima piimatoote valimine.
Muuseumi pargi taganurgas esitab Pilistvere näitetrupp Põrpijad Andrus Kivirähki näitemängu „Rikka õelusel pole piire”.
Huvilistel on võimalus külastada Särevere uut õppelauta.

Epp Maria Galeriis kohtuvad aiandus, kunst ja kokandus

Anni Arro.

28. mail kell 12-16 on Haapsalus Epp Maria Galerii hoovis taas kevadine aiamüük, mis on lisaks aiandushuviliste kokkusaamisele ka kunsti- ja toidugurmaanide kokkusaamine, kirjutab www.laanlane.ee.
Sel aastal on lisaks maailmatuntud roosiistikute ja kvaliteetsete aiandustarvikute pakkujatele kohal kuulsad Haapsalu salli kudujad ning ehtekunstnikud oma loominguga. 
Galeriis rõõmustab külalisi magusameistri Nadja Kaarma kauaoodatud kokaraamat ja naerusuise autori loodud maiused. Lisaks praktilistele aiakaupadele saab soetada erilisi esemeid Kokamäe-Arro naispere aardekirstust. 
Kevadhooaeg algab ka Anni Kohvikus. Uuendustest kohvikus ja menüüs pajatab kokakunstnik Anni Arro isiklikult. Traditsiooniliselt esitlevad ja müüvad galeriis oma uut loomingut Kokamäe-Arro pereliikmed.
“Minu jaoks on aiapidamine üks lõputult saagikas tegevus. Lisaks maitsvatele aiasaadustele pakub peenardel nokitsemine palju ilu ja hingekosutust, see ei tähenda ainult tööd. Olen õppinud seda nautima oma vanematelt, kes on suured roosiarmastajad,” rääkis Anni Arro. “Seepärast on meie korraldatud aiamüük ka romantilisemat laadi. Lisaks vajalikele aiakaupadele on võimalus endale soetada näiteks kleit, mida kandsin, kui käisin Roomas oma raamatut “Itaalias, Pelgulinnas ja Sepamaal” kirjutamas. Sinna juurde veel Liisu kuldsed kingad ja kaunis jalutuskäik kevadlillelises aias võib alata,” rääkis Anni Arro.
Aiamüük on laupäeval, 28. mail kell 12-16 galerii hoovis aadressil Kalda 2. Kevadiselt aiamüügilt saab soetada lisaks istikutele ja aiakaupadele romantilist roosilõhnalist kosmeetikat ning stiiliseid taaskasutatavaid poekotte USA-st.

Päkapiku hoovis oli neljapäeval tõeline muinasjutumaa

Heategevusüritus ”Mängumaa” toimus neljapäeval, 19. mail Võrus Päkapiku lasteaia hoovis. Mängumaal liikusid ringi tuntud muinasjuttude tegelased. Üritus kandus ka lasteaia territooriumist väljapoole. Tänaval võis uudistada huvitavaid teenistusautosid ja muud tehnikat. Heategevusüritusest on saanud omamoodi traditsioon, mis toimub igal aastal. Seekord koguti raha Päkapikule klaveri ostmiseks.  Vana klaver sai hiljutises veeavariis kahjustada, aga ilma klaverita on lasteaed teadagi õnnetu.

Kreutzwaldi muuseumi õues astuti üles etendusega “Helde puuraidur”. Etenduses tegid kaasa Päkapiku lasteaia töötajad ja lapsed. Pildil on Päkapiku lasteaia sõbralik kollektiiv.

Kati Kriis

Haapsalus tuleb taas traditsiooniline graafilise disaini suursündmus

Laupäeval, 28. mail kell 14 avatakse Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Haapsalu kultuurikeskuse koostöös juba traditsiooniks saanud Haapsalu graafilise disaini festival (HGDF). Sel aastal saab Haapsalu Kultuurikeskuses ja Linnagaleriis (Posti 3, Haapsalu) näha kahte iseseisvat näitust, kuid festivali avamispäeval on sündmusi rohkem.

Festivali eestvedaja, disainer Marko Kekishevi sõnul avatakse Haapsalu Linnagaleriis kell 14 rahvusvaheline kujundusgraafika konkurss-näitus “Isikupära/Individuality 2011”, mille teemaks seekord on POP & ROCK. Osalevad graafilised disainerid Eestist, Lätist, Venemaalt, Valgevenest, Šveitsist ja Saksamaalt.
Marko Kekishev/laanemaa.ee

Koidula jaama infopäev toimub Värskas

31. mail algusega kell 14 toimub Värska kultuurikeskuses (Pikk 12, Värska, Põlvamaa, 64001) Koidula raudteepiirijaama ehitust puudutav infopäev. Oma nõusoleku infopäeval osalemiseks on andnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Kinnisvara ASi, ASi Eesti Raudtee ja kohaliku omavalitsuse esindajad, kellelt saab informatsiooni töövõimaluste kohta Koidula piirijaamas pärast selle valmimist.

Järva naised võitsid naiskodukaitse koormusmatka

Naiskodukaitse tänavuse koormusmatka võitsid Järva ringkonna naiskodukaitsjad Saare ning Võru naiskodukaitsjate ees.

Naiskodukaitse Järva ringkonna võidukasse võistkonda kuulusid Terje Albert, Vivika Barnabas, Kaire Lätte ning Evelin Metsaots, võistkonna esindaja oli vanemseersant Kaido Mettus. 

Tänavu Jõgevamaal toimunud võistlusel tuli võistkondadel läbida enam kui 50 km pikkuseks kujunenud rajal olevaid kontrollpunkte ning täita seal erinevaid oskusi nõudvaid ülesandeid nagu miinivälja ületamine, granaadiheide, esmaabi osutamine, käsitulirelvade tundmine, luureülesanne ning laskmine.

Varasemalt on Naiskodukaitse koormusmatka läbi viidud koos Eel-Ernaga. Sel aastal toimus koormusmatk üle aastate Eel-Ernast eraldi. Eelmisel aastal tuli Järva ringkonna võistkonda teiseks.

Fotol: Järva võistkond eelmisel aastal.

Alo Aasma,

KL Järva maleva teavituspealik

Kirjandushuvilisi oodatakse reedel Kõmsile

Kõmsi rahvamaja.

27. mail on kõigil huvilistel võimalus kohtuda Kõmsil kirjanike Helga ja Enn Nõuga. Algusega kell 12 tutvustab Helga Nõu oma raamatuid Kõmsi algkoolis. Kell 14 esitleb Enn Nõu Kõmsi rahvamajas oma romaani “Vabariigi pojad ja tütred”.

Enn Nõu romaan “Vabariigi pojad ja tütred” jutustab Ankru talus Kuke külas Massu vallas elanud üheksa lapsega pere saatusest läbi aegade tänapäevani. See lugu on tegelikult meie kodukohast ja inimestest, kes kunagi elasid ja elavad veel praegugi meie hulgas. Enn Nõu näitab ka vanu fotosid raamatus kirjeldatud paikadest ja inimestest.

Kohtumisetele on oodatud kõik koduloo- ja kirjandushuvilised!

Kõlavööde raamatu esitlus on homme Tallinnas

Ilmunud on Seto Käsitüü Kogo trükiste sarja esimene raamat ”Seto lavvaguvüü. Seto kõlavööd”. Ülle Paltseri raamat ”Seto kõlavööd” sisaldab kõlavööde kudumise õpetust ning Eesti Rahva Muuseumis talletatud 17 seto vöö tutvustust. Tekstid on kahes keeles, setokeelse tõlke autor on Õie Sarv. Trükise toimetaja ning kujundaja on Maarja Sarv.
Raamatu esitlus toimub esmaspäeval, 23. mail kell 11 Eesti Käsitöö Majas. Samas kohas (Pikk 22) on kell 10-15 Seto käsitöönäituse lõpetamine ja käsitöö müük.
Kõik käsitööhuvilised on oodatud uut raamatut uudistama!
Setomaa.ee

Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart

Äsja saabus trükist Haapsalu linna kaart, mis on aga tavapärasest hoopis erinev – Eesti lapsesõbralikumaks linnaks nimetatud Haapsalut näeb kaardil lapse silmade kaudu ja tema soove arvestades, kirjutab www.laanlane.ee.
Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.
A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.   
Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada. 
Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev. 
Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta. 

Haapsalu linnavalitsuse kultuurijuht Anne Andrejev uue kaardiga. Foto: Ivar Soopan.

Aasta suurpere aunimetuse pälvis perekond Mäe

Perekond Mäe Lääne-Virumaalt. Foto: Bigbank

21. mail Tallinna Loomaaias toimunud suurperepäeval kuulutati välja „Aasta Suurpere“ aunimi, mille pälvis viielapseline perekond Mäe Lääne-Virumaalt. Tiitli saanud perekonda tunnustas BIGBANK 1000 euroga.
„Aasta Suurpere“ konkursi patrooni Elle Kulli sõnul võiks perekond Mäe aktiivsus spordivallas ning ühtehoidmine olla paljudele eeskujuks.

Rael ja Riho Mäe peres kasvavad Kärt (22), Siim (21), Epp (19), Tuule Sireli (14) ning Mattias (9). Pereisa Riho on Rakvere Ametikoolis puidu- ja sepatööde kutseõpetaja ning Rakvere Põhikooli ja Rakvere Gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja. Samuti veab ta Tudu Põhikoolis maadlusringi. Pereema Rael töötab Tudu Põhikoolis aednikuna.
Kokku esitati „Aasta Suurpere“ konkursile 18 kandidaati kõigist Eestimaa paigust.

„Aasta Suurpere“ on tiitel, mis omistatakse ühtsele, töökale ning eeskujulikule Eesti perele, kus kasvab vähemalt neli last. Aunimetuse eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa tegusaid suuri perekondi ning tuua neid ühiskonnas eeskujuks. Ettepanekuid „Aasta Suurpere“ aunimetuse saamiseks saavad teha pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.
Suurperepäeva ning aunimetuse „Aasta Suurpere“ algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK AS.

Täna on rahvusvaheline elurikkuse päev

Täna tähistatakse rahvusvahelist elurikkuse päeva, mis seekord keskendub metsade elurikkusele.  Lisaks on ÜRO kuulutanud käesoleva kümnendi elurikkuse kümnendiks.  Ülemaailmselt katavad metsad maismaast u 31% ja umbes 2/3 maismaa liikidest elavad metsades, sh üle poolte liikidest võib leida troopilistest vihmametsadest. Samas on metsad inimtegevusest tugevalt ohustatud – viimase sajandi jooksul oleme kaotanud üle 45% maailma metsadest ning koos sellega ka paljud seal elavad liigid ning kahjuks see kadu jätkub.

Selle aasta elurikkuse päeva eesmärgiks ongi juhtida tähelepanu metsade olulisusele meie igapäeva elus, metsade väärtustamisele ning nende säästvale kasutamisele.

Eesti on võrreldes muu Lääne-Euroopaga suhteliselt metsarikas riik, ligi pool Eestit on kaetud metsaga. Oleme metsasuselt Euroopas Soome, Rootsi ja Sloveenia järel 4. kohal. Ka Eesti eluslooduse mitmekesisuse puhul etendavad metsad väga olulist rolli – ligi pooled Eesti liigid elavad metsades (kokku on Eestis teada ca 26 600 liiki). Eriliselt elurikkad metsaelemendid on näiteks surnud puud, millelt võib leida u 5000 liiki. Ligi 500 metsaliiki on punases nimestikus kantud ohustatud liikide hulka.

Eestis on 11 üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 metsaelupaigatüüpi, neist eriti elurikkad, kuid ka väga ohustatud, on vanad loodusmetsad, laialehised salumetsad ja pangametsad. Elurikkuse säilitamiseks on meil ligi viiendik metsadest kaitse all. Näiteks on Lahemaa rahvuspark oma metsaalaga üks Euroopa suuremaid kaitstavaid metsaalasid.

Vaatlustornid ootavad linnuhuvilisi

Räpina vaatlustorn

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab täna kell 5-13 tornivaatluse. Nüüd võib külastada vaatlustorne nii, et hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu nähtud sulelised määramata ei jääks. Kodulehel www.eoy.ee väljakuulutatud vaatlustornides ooavad huvilisi linnuvaatlejad, kes aitavad linde määrata ning annavad ülevaate ka piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Lisaks tiivuliste naabrite tutvustamisele peetakse igas vaatlustornis ka liiginimekirja ning selgitatakse välja kõige linnurohkem torn.

 Huvilisi oodatakse linnutornidesse juhendajate poolt määratud kellaaegadel – koguneda tuleks vaatlustorni juurde vastavaks täistunniks. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea.
Tornivaatluse tulemused palume linnuvaatlejatel edastada juba sama päeva õhtuks, hiljemalt kella 18.00-ks, e-postiga: tarvo.valker@gmail.com.