Rubriik: Eesti

Obinitsa Seto Muuseumitarõs tuleb muinasjutuseminar

Laupäeval, 8. oktoobril algusega kell 13 toimub Setomaal Obinitsa Seto Muuseumitarõs muinasjutuseminar – Tartust tulevad muinasjuttude uurimisrühma liikmed muuseumi nn avatud seminari pidama. Seminari käigus siis avatakse seto ja lutsi muinasjuttude taustu ja tuuakse välja omavahelisi sarnasusi. Lõpuks räägib muuseumipedagoog Terje Lillmaa oma tuntud headuses ka seto muinasjutte. Kõik kuulajad-vaatajad on teretulnud.
Kavas:
Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes.
Risto Järv: Muinasjutt „Ussi naine”.
Mairi Kaasik: Muinasjutt „Upa pite taivahe”.
Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus.
Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa.

Kohvipaus.
Veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ esitlus ning Terje Lillmaa jutuvestmine. Lutsi muinasjuttude veebiväljaanne „Pühakud ja vägimehed“ põhineb peamiselt Paulopriit Voolaine Lätimaalt, Ludza maakonnast 1920.–30. aastatel kogutud materjalil. Ludza maakond ehk Lutsimaa on tuntud Läti eesti keelesaarena, kus veel möödunud sajandi esimesel poolel elas väike eestlaste kogukond ja kõneldi lutsi murrakut. Lutsi eestlaste muinasjutud on huvitavad selle poolest, et mitmetel neist leidub paralleele seto juttudega. Seto jututraditsioonis omakorda esineb süžeesid, mida tuntakse veel vaid Lätis ja/või Leedus. Siin võib tegemist olla omanäolise, vaid Balti areaali hõlmava folklooritraditsiooniga. Veebiväljaanne sisaldab nii Lutsimaa eestlaste kui selle multikultuurse piirkonna teiste rahvaste muinasjutte. Väljaande avaldamist toetasid riiklik programm „Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded“, Euroopa Liit Regionaalarengu Fondi kaudu ning Eesti Kultuurkapital.
Eve Ellermäe,
Obinitsa Seto Muuseumitarõ juhataja kt

Värska Veekeskuses tuleb lionsi heateopäev

Laupäeval, 8. oktoobril on Värska Veekeskuses koostöös lionsklubiga LC Põlva heateopäev.

Üleriigilise lionsklubide heateopäeva tähistamisega seoses saavad lapsed vanuses (5-14 a.) külastada Värska Veekeskust poole hinnaga ning perepileti ostjatele jagub üllatusi.
Kohapeal saab teha ka annetusi kogumispalli, mis asub veekeskuse fuajees ja kuhu kogunev toetusraha läheb Põlvamaa paljulapseliste perede toetuseks.
Lisainfot Värska Veekeskuse külastuseks leiab kodulehelt: www.spavarska.ee  
Lisainfo: Marko Avikson, LC Põlva president, tel 522 1044.

 

Kuksiimimeistri juubelinäitus Kondase keskuses

Tõnu Kukk.

Viljandi Kondase keskuses on avatud graafik Tõnu Kuke juubelinäitus. Tõnu Kukk on loonud kuksiime ja harrastanud šaržijoonistamist, heraldikat ning palindroomide tegemist. Muu hulgas on ta kahe Viljandi pärimusmuusika festivali (1994, 2010) tunnuskujunduse autor.

Tõnu Kukk on omapärane märgmeister. Märkidel on palju esinemiskujusid. Näiteks numbrid, tähed, ikoonid, avataarid, ohu- ja liiklusmärgid, tätoveeringud, viljaringid, kaubamärgid jne. Märk on asi või nähtus, mis viitab tähenduslikult millelegi teisele. Seega – märk vajab vaatajalt ilmutust. Tajukujundite teke on paratamatult seotud varasemate kogemustega. Seetõttu ehitatakse märgid üles tuttavatele kujunditele.

Tõnu Kuke kuksiimid.

Tõnu Kuke kujundatud vappe kasutavad Hiiu maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja Järvakandi, Illuka, Vigala, Halliste, Tarvastu, Abja, Rõngu, Lihula, Tudulinna ja Kõo vallad. Asutuste visuaalseid tunnusmärke ehk logosid on Tõnu Kukk kavandanud näiteks Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Viljandi Pärimusmuusika Aidale, Muusikasündmusele, Kondase Keskusele, Viljandi Muusikakoolile ja Viljandi Linnaraamatukogule.

Tõnu Kuke peamine looming avaldub kuksiimides, nende tegemist alustas ta oma Tartu-perioodil, kakskümmend aastat tagasi. Need on must-valged sümbolid, mis erinevad tavalistest märkidest mängulisuse ja huumori poolest. Eripäraks on ka märke selgitavad allkirjad, mis teeb koosluse duaalseks. Kuksiimide puhul püüab autor leida objektide visuaalset rütmi, sugestiivsust ja isikupäraseid omadusi. Ta kasutab loomingus tihti vurr-kompositsiooni ja sümmeetria erinevaid võimalusi.

Kondase Keskus

Lõõtspillimees on oodatud nii perekondlikele tähtpäevadele kui festivalidele

Lõõtsamees Heino Tartes. Urmas Volmeri foto

7. oktoobril kogunevad paljud lõõtspillihuvilised Viljandi Pärimusmuusika Aita August Pulsti õpistu kursusele, et mänguoskust lihvida ja repertuaari täiendada.Demonstreerimaks oskusliku lõõtsamängu vaimu ja võimu annavad kursuse juhendajad – Eesti osavaimad lõõtsamehed – Margus Põldsepp, Juhan Uppin, Heino Tarter, Ants Taul ja Tarmo Noormaa õhtul aida suures saalis kontserdi. Kuulda saab nii rõõmsaid lugusid kui ka neid, mis kõige õrnemaid hingepaelu puudutavad. Kõik on oodatud!

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Tänavune ehteaasta kulmineerub oktoobris-novembris

Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit on kuulutanud tänavuse käsitööaasta teemaks „Ehe ehe”. Ehteteema üheks kandvaks osaks on kõigile huvilistele mõeldud maakondlikud ehtekojad 22. oktoobril ning mardilaat Tallinnas.

22. oktoobril avatakse maakondades ehtekojad, kus kus õpetatakse valmistama helmeid, kette, paelu, linte, peakatteid, aksessuaare jpm. Võimaluse korral peetakse loenguid, esitletakse rahvuslikku käsitööd filmide, demonstratsioonide ja meistriklasside kaudu.

Maakondades korraldatakse samal ajal ka näitusi, kus tutvustatakse paikkonnale omaseid rahvarõivaid ja nende juurde kuuluvaid ehteid ning lisandeid. Lõppnäitus on Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis novembris ja suur ehtekoda on avatud mardilaadal, kus osalevad ka meistrid mujalt Euroopast.

Rahvusvaheline konverents „Ornament – võti maailma” toimub Tallinnas 11.-13. novembrini. Konverentsil räägivad oma edulugusid eri maade käsitööettevõtjad ja disainerid, kelle toodangu aluseks on paikkondlik lugu või kohalik kiri, muster, ornament.

Sannaliha edimäne võit

Eda Veeroja koos Evelin Ilvesega. Foto: Uma Leht

Mooska talu perenaine Eda Veeroja sai esimese võidu eurobürokraatia üle – oma saunas suitsutatud liha võib edasi müüa.

Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle.

Lihasuidsutamisõ oppuisi kõrraldaja, kodokandin tettü söögi avvustaja ja turismitalo pidäjä Veeroja Eda tapõl’ keväjä veterinaar- ja toiduammõtiga, miä es lupa sannan suidsutõdut lihha edesi müvvä ja mõnõl tõsõl turismitalol küläliisile lavva pääle pandmisõs osta.

Et põhjõndus tundu Veeroja Edalõ ull’ – savvusannan tohe-i süvvä tetä, selle et sääl olõ-i kraanikaussõ, saa-i sainu mõskõ jne –, sis võidõl’ tä edesi. Tsiht oll’ saia luba liha savvutamisõs eräle sannan, kon inemise hinnäst mõsõ-i. Tuu luba om no käen.

«Hügieenisäädüs lupa sändsit kokkolepmiisi,» selet’ Veeroja Eda. «Ku ammõtnigu jääse rahulõ tuuga, kuis lihaga inne ja päält suidsutamist ümbre käütäs, sis passis savvusann liha kuumtüütlemise ruumis.»

Veeroja Eda om edimäne Eesti ettevõtja, kiä sändse lua sai. «Ei olõ olnu sändsit ettevõttit, kes noid tahtnu,» kõnõl’ tä. «A ku ma kai noilõ paprilõ otsa, sis ma sai arvo, mille – noid paprit niimuudu täütä, et veterinaar- ja toiduammõt rahulõ jääs, ei olõ lihtsä. Mul oll’ suvõl aigu, võtsõ kätte ja tei är.»

Paprõ saiva kõrda, a asi jäi iks saisma. «Ammõtnigu es julgu vai es mõista otsusta ja es taha kah väega,» ütel’ Veeroja Eda. «A sis tull’ appi trehvämine. Põllumajandusministri Võromaalõ tulõmisõ survõ all teivä Talina ammõtnigu otsussõ är: sannan savvutamist nä tunnistasõ, ku tuus om ehitet eräle sann. Tuu om pretsedent, mille perrä tõsõ saava kah naada umma asja ajama.»

A ütegi muu kotussõ päält ammõtnigu perrä ei anna: liha külmtüütlemine piät vastama Euruupa lihahügieeni nõudmiisilõ. «Piät olõma rossõvaba pinna, kimmä temperatuuriga ruumi, eski rõivakapp: ku ammõtnik tulõ ruumi kontrolma, piät tä saama sääl sälgä panda sanitaarrõiva,» selet’ Eda. Loe edasi: Sannaliha edimäne võit

Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub 4. novembril Võrumaal peetavale Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsile „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Konverentsil räägitakse kodanikuajakirjanduse rollist ja missioonist üha mitmekesisemaks muutuvas meediapildis. Muuhulgas on vaatluse all küsimused: Kuidas olla kindel, et sinu vahendatav info teenib õilsaid eesmärke? Kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemasse levikusse ja kuidas saab ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke? Kas iga kodanik saab olla ajakirjanik?

Konverentsil astuvad üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Raivo Suni, raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta, Urvaste valla lehe endised toimetajad Margus Konnula ja Airi Hallik-Konnula. Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverentsile on oodatud ajakirjanikud, kodanikuajakirjanikud, valla- ja linnalehtede ja portaalide toimetajad, ajakirjandustudengid ning kõik teised, kellele teema huvi pakub. Loe edasi: Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Nelja aastaga on Eestis asutatud 6000 uut MTÜd

Viimase nelja aastaga on Eestis asutatud ligi 6000 uut mittetulundusühingut ning teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes on Eesti kodanikuühiskond kiiremini arenenud ja tegus.

Sellised järeldused toodi välja «Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010» tegevusaruandes. Aruandest selgub, et kui 2007. aasta alguses oli Eestis registreeritud 24164 MTÜ-d, siis selle aasta alguseks oli see arv kasvanud juba 31208ni.

Ühe olulisema sammuna kodanikeühenduste võimekuse tõstmisel tõi regionaalminister Siim-Valmar Kiisler välja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) asutamise 2008. aastal. Selle kaudu on kodanikuühiskonda arendamisse investeeritud ligikaudu 4,4 milj eurot ehk ca 70 miljonit krooni ning kokku on toetatud üle 250 erineva projekti. Tegevusaruandest lähtub, et KÜSK-i toetusel on suurenenud kodanikuühenduste tegevusvõimekus, paranenud nende organisatsiooniline töökultuur ning strateegiline planeerimine.

Märkimisväärselt on tugevnenud ka kohalikul ja maakondlikul tasemel tegutsevad vabaühendused.

Tegevusaruandes toodi välja ka kaasamisele suunatud tegevuste osakaalu suurenemine, mis on muutnud süsteemsemaks ja laiemaks riigiasutuste ja kodanikuühenduste omavahelise koostöö ja infovahetuse.

Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010 täitmise lõpparuandega saad tutvuda siin.

Allikas: www.arenduskeskused.ee

MTÜde juhte ja mentoreid oodatakse kandideerima mittetulendusühenduste mentorprogrammi

Mittetulundusühenduste juhtide mentorprogramm toimub juba neljandat korda ja on suunatud tegutsevate ühenduste juhtimisvõimekuse ja professionaalsuse suurendamisele.

Programmis mentiina osaledes saab aastaks personaalse mentori, kes aitab organisatsiooni arenguvajadusi kaardistada ning annab tagasisidet tegevuste elluviimisel.

Kandideerijalt eeldatakse, et juhitav ühendus soovib arendada ja laiendada oma tegevust ning on tegutsenud avalikes huvides vähemalt kaks aastat.

Programmis mentorina osaledes saab mõtestada olemasolevaid teadmisi ja kogemusi, arendada juhendamise ning tagasisidestamise oskusi, õppida palju uut ja huvitavat ning anda enda panus kodanikuühiskonna arendamiseks Eestis.

Mentoriks kandideerijalt eeldatakse vähemalt viieaastast organisatsiooni juhtimise kogemust, soovitavalt mittetulundusühenduse käivitamise ja arendamise kogemust ning valmisolekut oma teadmisi jagada kuni kaheksa tundi kuus.

Mentorpaari tööd toetavad EASi poolt korraldavad juhtimisteemalised koolitused ja seminarid, mis toimuvad keskmiselt üks kord kuus.

Rohkem infot programmi, eelnevate osalejate kogemuste ja kandideerimistingimuste kohta leiate www.eas.ee/mtymentorlus või liina.keerberg@eas.ee, tel 627 9530. Kandideerimine toimub avalduse ja elulookirjelduse alusel ning on avatud kuni 09.11.2011 allolevate linkide kaudu:

Mentiide kandideerimine

Mentorite kandideerimine

Kas Eesti asi on lodi, jonn või suitsusaun?

Rein Siku eestvõttel otsib Eesti Päevaleht koos lugejatega ehedamaid Eesti asju aastal 2011. Otsime seitset Eesti maa ja rahva tublimat tunnusmärki, vingemat visiitkaarti, ehedamat Eesti ehet.

Tublid lugejad pakkusid nädalaga välja üle kuuekümne Eesti asja. Kodulehel www.epl.ee algab hääletamine esimese kümne kandidaadi vahel.

Anna oma hääl siin.

Novembri alguses toimub UMA MEKI suurlaat

Uma Mekk 2010: laadaettevalmistusi teeb Toomas Kalve. Foto: Elina Kononenko-Allas
Võrus toimub 5. novembril II Uma Meki suurlaat, kuhu oodatakse müüma eelkõige kohaliku talutoodanguga kauplejaid. Teretulnud on  nii kartuli-, õuna-, meemüüjad kui kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Eriti oodatakse teavitatud-tunnustatud kodu- või külamajade köökides valmistatud maitsvaid tooteid.

Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Väärt laadakaup on ka kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi  traditsioonilisi vanu toite, kokakoolitusel õpetatakse kohalikku toiduaineid vormima euroopalikku vormi. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde seebile vldist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.  Meelelahutust pakuvad Võru, Värska, Antsla ja Vastseliina õrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Haimar Sokk.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16. Laadale eelneb 4. novembril  kell 10 Nursi masinaühistu ruumides algav UMA MEKi mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“ 

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info telefonil 50 28 783 ja www.voruleader.ee

Noori kutsutakse välismaal õppimise töötubadesse

Dream Foundation Eesti kutsub kõiki noori, kes on unistanud välismaal õppimisest, töötubadesse Tallinnas 11. oktoobril ja Tartus 18. oktoobril, kus on võimalik astuda esimene samm unistuste täitumise poole.

“Töötubades võtame luubi alla kõrgharidusvõimalused populaarseimates sihtkohtdades: UK-s, Hollandis, Rootsis ja Taanis. Oma kogemust tulevad jagama noored, kes on nendes riikides juba õppinud ja tudengipõlve nautinud,” räägib Tallinna töötoa korraldaja Katriin Visamaa. Ta lisab, et Tallinna töötoas on võimalik teha peale UK, Hollandi ja Taani tutvust ka Lätis asuva SSE Riga koolieluga. Visamaa kirjeldab, et kõnelejateks tulevad noored, kes on nendes riikides juba õppinud ja tudengipõlve nautinud. Seega on töötoad suunatud noortelt noortele, et kirjeldada välismaal õppimise teemal mõtteid mõlgutanutele võimalikult vahetuid ja erinevaid elamusi.

Visamaa selgitab, et üritusel kuuleb lisaks seiklusjuttudele kõigest, millest rahvusvaheline tudeng peaks teadlik olema: kõrghariduse eelistest erinevates sihtriikides, õpingute sidumisest karjääriga, rahalisest võimalustest ning paljust muust.

Samuti on kõigil tulijatel võimalus esitada oma küsimusi ja saada neile vahetu vastus juba koha peal, innustab Katriin Visamaa kõiki tulema ja uudishimu rahuldama ning saama infot just enesele olulistes valdkondades. Loe edasi: Noori kutsutakse välismaal õppimise töötubadesse

Paku kandidaat kogukonnaarendaja stipendiumile

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1 000 eurot.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.

Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2011. Hilinenud taotlusi ei arvestata.
Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2011. aastal novembri lõpus.

Lisainformatsioon: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee

Sännas saab reedel õppida astronoomiat ja vaadata tähistaevast

Sänna kultuurimõis

7. oktoobril kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomia-alane õpituba “Päikesesüsteemist galaktikate superparvedeni”. Juhendab astrofüüsika doktor Elmo Tempel.
Kell 20 toimub TAEVAVAATLUS. Reede õhtul on idakaares näha kuu, jupiter, uraan ja palju muud põnevat.
Elmo Tempel kaitses sel kevadel doktorikraadi astrofüüsikas. Hetkel töötab ta Tartu observatooriumis teadlasena, tema uurimisobjektideks on galaktikad, üksikgalaktikate detailne modelleerimine, galaktikate jaotuse uurimine universumis ning galaktikate tekkelood.

Muuseumipedagoogid loovad koos Eesti Film 100 teemalist õppeprogrammi

Täna saavad maakonnamuuseumide ja ERMi muuseumipedagoogid ettevalmistuse 2012. aastal algavaks Eesti Film 100 teema-aastaks, et tutvustada muuseumitundides õpilastele Eesti filmi ajalugu. Film kui meedium on noortepärane ja aitab äratada õpilastes suuremat huvi filmiajaloo vastu. Nii luuaksegi üheskoos õpilastele mõeldud muuseumiprogrammid Eesti filmi ajaloo teemal. Lisaks laiendatakse antud projekti kaudu Eesti Film 100 teema-aasta mõju ka väljaspool suuremaid linnu. Järgmine kokkusaamine toimub 18. oktoobril.

Kahe õppepäeva tulemusena valmib ühiselt muuseumiprogramm, millest üks osa käsitleb Eesti filmi ajalugu üldisemalt ning teine osa keskendub iga maakonna kohalikele detailidele. Muuseumipedagoogid saavad ülevaate Eesti mängufilmi ajaloost, tutvustatakse erinevaid dokfilmitüüpe ning nende esinemist Eesti dokumentalistikas. Lisaks keskendutakse viimasel ajal toimunud muutustele üldhariduskoolide õppetöös, käsitletakse õpetajate vajadusi muuseumiõppes seoses uute õppekavadega ning tutvutakse koolitundide didaktilise ülesehitusega.
Muuseumiprogrammi kirjeldus ja seda pakkuvate muuseumide nimekiri lisatakse Eesti Film 100 teema-aasta koduleheküljele http://ef100.ee.

ERMi Postimuuseum näitab hammastega ja hammasteta postmarke

näituse tempel

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.

Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.

Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”

Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.

Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.

Täna algas Setomaa kultuurinädal

Täna algava seto kultuuri nädala jooksul peetakse igas Setomaa vallas suuremaid ja väiksemaid kokkusaamisi, pidusid ning õpitubasid: kontserte, loenguid, käsitöö- ja jututubasid, Setomaa teemalisi näitusi ning palju muid üritusi.

Ettepanek hakata läbi viima Seto kultuuri nädalat, et veel enam kõnelda oma kultuurist, käidi mullu välja Värska kultuurikeskuse poolt “Teadmisi seto kultuurist on vaja ka omadele, Setomaa inimestele, mitte ainult turistidele,” kõlas ettepaneku tegijate argument.

Igas vallas seatakse nädala tegemiste plaanid kokku koos valla allasutuste, MTÜ-de või hakkajate inimestega. Valdade eestvedajateks on Piret Lippu (Mikitamäe); Jane Priks (Värska), Birgit Lüüs (Misso) ja Aira Tarros (Meremäe).

Nädala viimasel päeval, 9. oktoobril tuleb Värska kultuurikeskuses kokku X Seto Kongress, kuhu on oodata ka laulunaised Udmurtiast Buranova külast.

Terve nädala jooksul tuleks kõnelda seto keelt ning keelatud ei ole igapäevaselt kanda ka seto rõivaid.

Seto kultuuri nädalat toetavad Setomaa Riiklik kultuuriprogramm ja Setomaa vallad.

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

 

Taevaskoda

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni  kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”.  Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning  Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lõpuks ilmus raamat Mait Agu tantsudega

Ilmunud on legendaarse tantsulooja ja õpetaja Mait Agu tantsude raamat „Tantsutark. AQ ja tantsud”

Raamat valmis Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna poolt koostöös ERRSiga. Raamatu koostaja on Mait Agu õpilane Angela Arraste:
“Raamat sündis soovist avaldada austust oma õpetajale ja kolleegile, Mait Agule, kellel täitunuks tänavu (2011.a.) 1. oktoobril 60. eluaasta. Aga ka soovist tutvustada noortele tantsuõpetajatele, koreograafidele, lavastajatele ja tantsuhuvilistele, kes oli Mait Agu ja missugune on tema eesti tantsu autorilooming. “

Miks kannab raamat pealkirja „Tantsutark?”

20. septembril 1998. aastal pidanuks ETVs vaatajateni jõudma igakuine saatesari „Tantsutark“, saatejuhiks Mait Agu. Saadet tutvustavas tekstis on Mait Agu kirjutanud: „Tants on üks sõnadeta suhtlemise vormidest. „Tantsutark“ sünnib selleks, et seda vaatajatele lähemale tuua, fookusesse viia, omasemaks muuta. Saatetegijate loosungiks saab: „Tants on emotsiooni väljendus!“.  Saade jäi tulemata, sest 1. septembril 1998 toimunud traagiline õnnetus võttis tegija.

Raamat „TANTSUTARK„ püüab täita väikest osa Mait Agu teostamata jäänud soovist – tuua huvitatuile lähemale koreograafi ja lavastaja mõtteid ning tegemisi. Kuigi „Tantsutark – AQ ja tantsud“ suunab peatähelepanu Mait Agu eesti autoritantsu loomingule, mahub samade kaante vahele muudki. Raamatu esimeses osas „kõneleb“ Mait ise oma elust ja tegemistest (kasutatud on erinevaid artikleid, materjale) ning mõtiskleb tantsu ja tantsimise üle. Oma mõtetega lisavad värvi ka kolleegid. Teise ossa on koondatud suurem osa Mait Agu autoriloomingu tantsukirjeldustest. Raamatule on lisatud CD saatemuusikaga ja DVD, kus on näha  Agu erinevaid rolle ning tegemisi.

Mullu ilmus kirjastuses Fookus Anneli Ammase kirjutatud raamat “Mait Agu. AQ”, kus sellest legendaarsest tantsupidude uuedajast ja vastuolulisest inimesest räägivad  

 

Ansambli Oort akustilise salvestuse kontserdid

Oort üllitab esimest korda oma tegutsemisaja jooksul live-plaadi, mille materjal salvestatakse kontsertidel Mooste Folgikojas, Mõisaküla kirikus ja Tori rahvamajas oktoobris-novembris 2011.

Akustilisi kontserte on Oort andnud varemgi, nüüd aga tehakse teoks ammune mõte ning läbi aegade parimad palad saavad värskema ilme. Sügistöödele kohaselt konserveeritakse need hubases keskkonnas mõnusa publiku kaasabil.

Akustilise kavaga salvestuskontserdid toimuvad:
20.10 Mooste Folgikojas
03.11 Tori rahvamajas
04.11 Mõisaküla kirikus

Kontsertite algus kell 19.00. Piletid kohapeal 4 eur/3 eur.

Linnuloendusel loeti kõige enam valgepõsk-laglesid

Sel nädalavahetusel toimus igasügisene üle-euroopaline linnuvaatlus, mille raames vaatles 37 Euroopa ning Kesk-Aasia riigis linde enam kui 43 000 huvilist, Eestis loendati aga üle 160 000 linnu.

Pühapäeva pärastlõunaks oli Eesti ornitoloogiaühingule oma vaatlustulemused edastanud ligi 130 linnuvaatlejat. Kiirteavituses osalenud huvilised loendasid kokku üle 160 000 isendi 122 liigist.

Kõige enam kohati möödunud nädalavahetusel valgepõsk-laglesid (110 500 isendit), kes olid ülekaalukalt kõige arvukamaks liigiks ka meie naaberriikides Soomes ning Rootsis. Eestis loendatud arvukamate liikide hulka mahtusid veel kuldnokk (7250 isendit) ja hõbekajakas (5450).

Nimekirjades esinesid linnuliikidest kõige sagedamini rasvatihane, hallvares, musträstas ja pasknäär. Nädalavahetuse põnevamateks vaatlusteks oli vööt-lehelinnu kohtamine Saaremaal ning punakael-lagle esinemine Raplamaal.

Üle-euroopalise linnuvaatluse lõplikud tulemused võetakse kokku oktoobri keskpaigas, kui Eesti ornitoloogiaühingule on laekunud kõik vaatlusandmed.

Birdwatch on linnuvaatlusüritus, mille eesmärgiks on kutsuda ühel nädalavahetusel loodusesse linde jälgima võimalikult suur hulk inimesi ja panna neid märkama looduses toimuvat vaatemängulist lindude rännet. Üritust korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus Birdlife International juba 1993. aastast.

Öösel vastu pühapäeva oli öökülm

Öösel vastu pühapäeva mõõdeti öökülma viies EMHi automaatilmajaamas, neist kõige madalam õhutemperatuur oli varahommikul Konuveres, kus temperatuur langes -1,2 kraadini.

Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi andmetel langes õhusoojus täna öösel alla nulli viies automaatilmajaamas: Kuusiku, Lääne-Nigula, Kasari, Konuvere ja Audru mõõdupunktis.

Ilmajaama ennustuste järgi pidi maapinnal õhutemperatuur langema kuni -2 kraadini ja kuigi see võis mõnel pool juhtuda, siis mõõdetud tulemuste järgi oli täna öösel kõige külmem Konuveres.

Sisevete temperatuur on langenud 12 kraadini, merevesi püsib 14 kraadi juures.

Vardad kätte!

Eelmise aasta Naiskodukaitse projekt „Kindad“, mis sai alguse KV Logistikakeskuse Tervisekeskussotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna töötajate ettepanekust teha jõulukingitus Afganistani missioonil viibivatele sõduritele, saab sel aastal ilusa järje.
Projektis osalevad kudujad said end registreerida 1. oktoobrini, nüüd on alganud kudumisperiood. Kindad peaksid valmis saama 5. detsembriks.
Projekti tulemusena kingitakse umbes 170le Afganistanis viibivale sõdurile jõuludeks uhiuued, isetehtud, villased, rahvusmustrites häid soove sisaldavad sõrmkindad või sokid.

Internetist saab jälgida sookurgede rännet

Taas saab lisaks kotkastele ja must-toonekurgedele internetis jälgida ka kahe noore sookure rännet (vt lindude rändekaart: http://birdmap.5dvision.ee/en). Lootvina kurepoeg sai selga GPS/ARGOS patareitoitega satelliitsaatja 11. juulil 2011.a. Lootvina lähedal Põlvamaa kagupiiril. Samas kohas 2009.a. märgistatud kahest kurepojast jõudis üks (Lena) Valgevenesse ja teine (Tom) Sudaani, kus nad kahjuks hukkusid. Tom tegi kiirrännaku novembri alguses läbi Ukraina, üle Musta mere, Vahemere idaosa, Siinai poolsaare ja Egiptuse idaosa Põhja-Sudaani, kus ta jõud Nuubia kõrbes kahjuks rauges. Talvitusalani Etioopias jäi veel umbes 500 kilomeetrit. Ahja 2 kurepoeg sai satelliitsaatja selga 21. juulil 2011.a. Ahja küla juures Põlvamaal. Samas kandis 2010.a. suvel märgistatud kurepoeg (Ahja) jõudis Vahemereni ning tema eluküünal kustus Tüürreeni meres teel Tuneesiasse. Teekond kulges läbi Ungari, Serbia ja Horvaatia ning üle Itaalia. Soovime meie uutele satkurgedele edukat sügisrännet ja talvitumist ning koju naasmist järgmisel kevadel.

Otsitakse keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub ettevõtjaid, eraisikuid ja organisatsioone osa võtma konkursist Aasta Keskkonnategu 2011, mille eesmärk on välja selgitada eelneva aasta keskkonnasõbralikumad teod, teokesed ja tegijad. Konkurss toimub kolmes põhikategoorias: Aasta Keskkonnategu, Aasta Keskkonnateoke ja Aasta Keskkonnategija. Konkursil osalemiseks palume saata täidetud ankeedid hiljemalt 28. oktoobriks 2011 Keskkonnaministeeriumisse elektrooniliselt keskkonnategu@envir.ee või paberkandjal Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märgusõnaga “Keskkonnategu”. Osalemistingimused ja ankeedid on leitavad Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt: www.envir.ee/keskkonnategu.