Veebimänguga uimastite vastu

Täna algab 7.–8. klasside õpilastele mõeldud veebipõhine uimastiennetuslik mängu I.S.E., mille korraldavad Eesti karskusliit AVE ning Tervise Arengu Instituut.
 
Mäng kestab kaheksa nädalat. Mänguline võistlus peaks panema uimastitemaatika üle arutlema ning tegutsema neljaliikmeliste võistkondade kõrval ka nende sõbrad, õpetajad ja vanemad.

Kõigi mängu lõpetanute seast loositakse välja kuus võistkonda, kes saavad koos kuue kõige enam punkte saanud võistkonnaga osaleda I.S.E talvelaagris. Võistlusel enim punkte kogunud meeskond saab lisaks laagris osalemisele auhinnaks omal valikul kas lumelaua- või mäesuusatamiskoolituse, veekeskuse külastuse või spordipoe kinkekaardid. Lisaks antakse igal nädalal välja eriauhind nädala originaalseimale ülesande lahendajale.

Mängu info ja reeglid

Laste- ja noortenäidendite võistluse tähtaeg läheneb

Viimaseid päevi, kuni 15. oktoobrini, saab esitada võistlustöid laste- ja noortenäidendite võistlusele, mille on välja kuulutanud Eesti Teatri Agentuur koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti teatritega.

Viieliikmeline žürii eesotsas Doris Karevaga ootab näitekirjanikelt, dramaturgidelt, kirjanikelt, teatripraktikutelt ja harrastajatelt algupäraseid ning kaasaegseid lastele ja noortele mõeldud tekste väikelavadele ja väiketruppidele kõikvõimalikes draamažanrites ja teatrilaadides, välja arvatud jõulunäidendid ja muinasjuttude dramatiseeringud.

Võistluse auhinnafond on 36 000 Eesti krooni, lisaks jõuab üks võidutöödest 2011. aastal Ugala lavale.

Lisainfo

RAM koolis jätkub Gaia Hariduse kursus

Eesti Ökokogukondade Ühenduse 17 liiget ja lähemat sõpra viisid kevadel üheskoos läbi Eesti esimese Gaia Hariduse kursuse Rocca al Mare koolis (RAM). Sel sügisel kursus jätkub ning kuuenädalase kursuse raames annavad tunde ka eelmisel kevadel osalenud Gaia Hariduse koolitajad, keda on kümne ringis.

Kursuse raames tutvuvad õpilased kõigi Gaia Hariduse aspektidega (ökoloogiline, maailmavaateline, sotsiaalne ja majanduslik), õpivad, kuidas kogukonnad toimivad ja kuidas neid luua (kasvõi enda vahetus sotsiaalses keskkonnas).

Tegevusse on planeeritud palju liikumist, mänge, filme ja osalevat õppimist. Külastati nii Uue Maailma Seltsi kui ka Lilleoru kogukonda, kuhu toimus ka kahepäevane väljasõit.

Hetk Gaia Hariduse suviselt infopäeval. Foto: Katrin Lipp, Bioneer.ee
Gaia Hariduse programm on alguse saanud maailmas populaarseks saanud ökokülade liikumisest. Eesti Ökokogukondade Ühenduse aktiivsed vabatahtlikud tundsid, et jätkusuutliku elu haridust oleks väga vaja ka Eesti koolides.

Seetõttu lõid umbes 17 vabatahtlikku 2009/2010. aasta talvel Gaia Hariduse Eestile kohandatud mudeli, mis on pidevas täienemises. Rahvusvaheliselt on tegemist kuu ajalise kursusega täiskasvanutele.

Eesti koolides rakendatav programm on Euroopa esimene. Euroopas on üle 300 ökoküla. Eesti ökokogukondade sellesuvisel kokkutulekul toimus ka Gaia Hariduse infopäev. Tulevikus on kindlasti plaanis pikemaid kursusi korraldada ka täiskasvanutele.

Sel suvel korraldas Gaia Haridus, mis on Eesti Ökokogukondade Ühenduse projekt, ka koostöös Vabaharidusliiduga kolm kahepäevast koolitust täiskasvanutele, kes nõudsid kursuse lõppedes lisa.

Allikas: Bioneer.ee

Soolise võrdõiguslikkuse projektid saavad tuge

Ettevõtjad üle Eesti saavad taotleda Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“ tuge oma vastavatele projektidele.

Toetuse andmise eesmärgiks on tööelu kvaliteedi parandamine läbi soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste. Toetatakse töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmist soolise võrdõiguslikkuse teemadel ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaste normide rakendamist.

Nii on meetme vahendusel võimalik taotleda rahastust organisatsiooni soolise võrdõiguslikkuse olukorra väljaselgitamiseks ning parendamiseks. Programmi raames saab teostada analüüsi, konsultatsiooni, koolitusi ja nõustamist ning viia ellu olukorra parendamiseks vajalikke tegevusi.

Ettevõtete projektidele on meetme raames eraldatud 2,8 miljonit Eesti krooni. Ühekordne toetus projektidele on vahemikus 50 000 kuni 1 000 000 Eesti krooni. Projektide kestus võib olla kuni 24 kuud ning nõutav omafinantseering on 5% projekti abikõlbulikest kuludest.

Ettevõtetel, kes toetust taotlevad, on analüüsi, konsultatsioonide, nõustamise ning koolituste läbiviimiseks soovitav kaasata soolise võrdõiguslikkuse ekspert. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui 30.06.2012.

Taotlusdokumentatsioon ning info taotlusvooru kohta on leitav siit.

Lisainformatsiooni Euroopa Sotsiaalfondi ja meetme kohta leiate veebist.

Saaremaal peeti sügisest rallipidu

Neljapäevast laupävani kestnud 43. Saaremaa Ralli purustas praamirekordid ja jäi meelde eriliselt ilusa ja sooja ilma poolest. Puudu ei olnud ka sportlikust põnevusest: tõsist konkurentsi klass kiirematele WRC autodele pakkus saaremaa oma rallimees Ott Tänak, jäädes lõpuks napilt kolmandaks.

Laupäeval lõppenud Saaremaa rallil teenis esikoha Subaru WRC masinaga kihutanud Mads Östberg. Teisele kohale tuli Ford Focus WRC autoga stardis olnud Georg Gross, kes kaotas võitjale 1.26,4. Grossist jäi omakorda ainult kümne sekundiga maha Ott Tänak Ford Fiesta S2000 masinaga.

Tänak tõusis viimase võistluspäeva alguses  teiseks, kuid pidi 11. kiiruskatse järel siiski Grossi endast mööda laskma. Eesti meistrivõistluste üldarvestuses tuli võitjaks Margus Remmak, N-rühmas krooniti parimaks Egon Kaur.

Kes endale paremat vaatekohta tahtis, pidi kõvasti vaeva nägema.

Tekst ja fotod: Mart Keerutaja

Esmaspäeval algavad iga-aastased hõimupäevad

Esmaspäeval algavad Eestimaa eri paigus soome-ugri ja samojeedi rahvaste kultuure tutvustavad iga-aastased hõimupäevad.

Marimaalt, Mordvast, Udmurtiast, Komimaalt, Handi-Mansimaalt, Karjalast, Ida-Soomest ja Ungarist kohale saabunud pärimusmuusikud esinevad kontsertidel, toimuvad kirjandusüritused ning avatud on mitmed näitused. Sugulasrahvastele pühendatud ettevõtmised toimuvad üle kogu Eestimaa koolides, rahvamajades ja raamatukogudes.

Hõimupäevad avatakse esmaspäeval, 11. oktoobril kell 17.30 Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Kunstiakadeemia viimaste aastate soome-ugri uurimisreiside materjalidel põhinevate näitustega “Komiromantika”  ja “Ungarit otsima”. Samal päeval kell 16.00 avatakse Eesti Kunstiakadeemia vahendusel Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu fuajees näitus Setumaa tsässonatest ja kirikutest 17.-21. sajandil.

Hõimupäevade peaüritusteks on järgmisel nädalalõpul ühiskontserdid 14. oktoobril kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja 15. oktoobril kell 19  Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Laupäeval, 16. oktoobril kell 15 algab Tallinnas Pirita Lillepaviljonis kõikide külaliste osavõtul suur hõimupäev, kus on võimalik lisaks muusika nautimisele õppida tantsusamme, tutvuda Eestis tegutsevate soome-ugri seltside tegevusega, osta soome-ugri teemalisi plaate ja trükiseid, suhelda sõpradega  ja maitsta soome-ugri rahvaste roogi.

Pärimusmuusika- ja teatrisõprade rõõmuks on kohal kolm lauljat Soome rahvamuusikaansamblist MeNaiset muusikalise etendusega Laulukaupmees, mis räägib Soome rahvaluuleuurija Armas Otto Väisäneni kogumisretkedest Soome, Mordvasse ja Setumaale.  Väisänen, kelle sünnist täitub tänavu 120 aastat, oli muuhulgas setu lauliku Hilana Taarka lauluvaramu avastajaks ja talletajaks. Mia Pätsi lavastust võib näha 14. oktoobril kell 18 Tallinnas Eesti Draamateatri maalisaalis ja 15. oktoobril kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas.

Millises seisus on emakeelne raamat ja lugemine soome-ugri kultuurides, seda arutatakse 11. ja 12. oktoobril Rahvusraamatukogu korraldatud rahvusvahelisel konverentsil.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid ja nende omavahelisi sidemeid tugevdavaid hõimupäevi tähistatakse Eestis juba alates 1929. aastast. Hõimupäevade traditsioon katkes küll nõukogude okupatsiooni ajal, kuid jätkus taasiseseisvumisel 1988. aastal.

Eestimaal on hõimupäevade peakorraldajaks Fenno-Ugria Asutus.

Erametsaliit ootab tulumaksuseaduse muudatusest metsaomanikele kasu

Metsandusinimesed on pikka aega kaevanud, et metsatulu on Eestis liiga karmilt maksustatud, kui arvestada metsa kasvatamise väga pikka protsessi.

Rahandusministeeriumi kooskõlastusringile saadetud tulumaksuseaduse muudatus pakub nüüd väikemetsaomanikele edaspidiseks soodsamaid metsatulu maksustamise võimalusi. “Eelnõu jõustumisel 1. jaanuarist saaksime metsaomanikele anda julgustava sõnumi juba sel talvel teha raieid, millest seni on hoidutud ülemäärast maksustamist kartes,” kommenteeris Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane.

Muudatuse tulemusel saab metsa majandamisega seotud kulusid metsatuludest maha arvata kuni kolme aasta jooksul. Seega saavad väikemetsaomanikud sarnaselt ettevõtjatest metsaomanikega oma kulusid optimeerida.

Eelnõuga saab lähemalt tutvuda siin.

Meeldejääv maagiline päev 10.10.10

Täna on hea päev teha midagi suurt ja meeldejäävat – pärast pole raske meenutada, millal see algus oligi! Pulmade korraldajad on alles ärgates ilmselt pisut hiljaks jäänud, aga näiteks suitsetamise mahajätmiseks või metsajooksuga alustamiseks sobib ju selline päev kenasti. Eriti kui teha seda 10.10.2010 kell 10.10.

Näiteks Haanja kogukond otsustas tänasest alustada ühist traditsiooni ja hakata korraldama perematkasid, mille käigus tekiks võimalus omavahel perekonniti vahetumalt suhelda ning ka oma kodukandiga lähemalt tuttavaks saada. Esimene jalgsimatk korraldatakse Vällämäele, mida rahvasuu kutsub ka pühaks mäeks. Retk algab mäe jalamilt kell 10.

10.10.10 tööpidu üle maailma

Täna toimuvad ka paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on registreeritud tuhandeid talguid.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Vaata täna Indigolaste Moosikontserti live’is internetis

Indigolapsed. Foto: www.arkademy.com

Etno-folki harrastav elurõõmus noorte muusikute ansambel Indigolapsed annab täna oma kolmanda sügisese Moosikontserdi, mis läheb kuulajate rõõmuks ka live’is internetti.

Moosikontserdi mõte on selles, et bändiliikmed täiendavad publiku abiga oma talvevarusid ja igaüks, kes tuleb kontserdile moosi või meepurgiga, saab bändi demoplaadi. Bändi demoplaadil on uued lood, mis lindistati septembri koolialguse konstesdil: indiaanilaul KUATE, …emamaa, soovilaul, tiibadega viiul, kõrilaulja Cosmo soolopala ja võib-olla veel mõned juba kuuldud laulud veidi uuemas esituses.

Indigolaste eestvedaja Tom Valsberg ütleb siiski, et kuna pannkooke läbi interneti süüa ei saa ja samuti ei saa internetile anda moosipurki ja …vastu saada demoplaati, soovitab ta igal perel vähemalt ühe liikme ka kontserdile kohale saata. Ülejäänud aga võivad koju jääda.

Tom on live’ esitusest ka ise hoos: “Tõstke kõik vanaemad ja vanaisad, koerad ja kassid, naabrimehed ja papsid 20.00-23.00 arvuti ette.” Ja vajutage siis sellele lingile siin.

Tänane kontsert algab Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kl 20.00.

Allikas: Indigolapsed.ee

Süttinud Leedu reisilaeval oli ka eestlasi, kellega on kõik korras

Välisministeeriumi kinnitusel oli täna Läänemerel süttinud Leedu reisilaeval M/S Lisco Gloria kuus eestlast, kellega on kõik korras.
“Meile on kinnitatud kuue inimese olemasolu Leedu reisilaeval,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha ERR-i uudisteportaalile. Luha lisas, et kõik kuus eestlast on Saksamaal. “Nad on Kielis hotellis ning täna õhtul sõidavad nad laevaga Leetu.”

Eesti-Serbia 3:1!

Eesti jalgpallimeeskonna eilset üllatusvõitu tänavu MM-finaalturniiril osalenud Serbia vastu kommenteerib siin Rahvusringhäälingule meeskonna kapten Raio Piiroja:
http://www.err.ee/ext/rpop.aspx?i=3142866&mode=7

Paku oma kandidaat konkursile “Aasta Naine 2010”

BPW Estonia (varem EENA) kuulutas välja konkursi “Aasta Naine 2010”. BPW Estonia kutsub üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama Aasta Naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal.

Kirjalikke ettepanekuid konkursi “Aasta Naine 2010” kandidaatide lähema tutvustusega ning lühikese selgitusega ootab BPW Estonia juhatus kuni 15. oktoobrini aadressil info@bpw-estonia.ee. Aasta Naine 2010 tehakse teatavaks 11. novembril Tallinna Raekojas.

BPW Estonia kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste organisatsiooni BPW International (Business and Professional Women International), millel tänavu täitus 80 tegutsemisaastat.

Senised Aasta Naised:
1993 Daisy Järva – turismifirma Tallintuur tegevdirektor, Eesti Turismifirmade Liidu president
1994 Heidi-Ingrid Maaroos – Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor
1995 Aino Valgma – koduloolane ja kodukoha elu edendaja
1996 Annely Ojastu – invasportlane
1997 Ivi Eenmaa – Tallinna linnapea
1998 Liis Klaar – Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja
1999 Tiia Loitme – tütarlastekoori Ellerhein dirigent
2000 Žanna Botvinkina – Kehra Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi Horizon juhatuse liige, Kehra linna volikogu esinaine
2001 Leida Kikka – AS Samelin tegevjuht
2002 Merike Martinson – Tallinna Lastehaigla SA juhatuse esinaine, praegune Tallinna abilinnapea
2003 Birute Klaas – Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan
2004 Marika Mikelsaar – Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor
2005 Signe Ratso – Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadi direktor
2006 Maie Orav – tunnustatud tantsupedagoog, esimese meeste tantsupeo korraldaja, Tarvanpää juht
2007 Anna Levandi – iluuisutamistreener
2008 Kauksi Ülle – kirjanik ja lavastaja
2009 Aet Maatee – 2009. a üldlaulu- ja tantsupeo korraldaja

Aastate Naised:
1993 Salme Reek – näitleja
1997 Marju Lauristin – Tartu Ülikooli professor
2007 Ita Ever – näitleja

Lisainfo: Yvelin Karu-Veskioja, Aasta Naise ürituse peakorraldaja, tel 5109896

Kolmapäev on täis loodusfilme

Tartu sügispäevade raames kutsub Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering kolmapäeval, 13. oktoobril Tartu botaanikaaeda vaatama loodusfilme. Filmiõhtul  “Need uued loodusfilmid” näidatakse kolme filmi. “Teekond Leena lättele” räägib Baikali järvest nirena alguse saanud ja peagi 30 kilomeetri laiuseks paisuva jõe elust. Kohal on ka filmi produtsent Riho Västrik.

Rein Marani “Üheksavägised” keskendub väega taimedele, mida inimesed on iidsetest aegadest oma ihu- ja hingehädade ravis kasutanud. Režissöör Joosep Matjuse paariminutiline film-haiku “Uuestisünd” viib vaataja vaid paariks minutiks ühe väikese varakevadise ojakese äärde – vee vulin ja linnulaul loovad tundeküllase ja autentse pildi loodusest, kus talvest on saamas kevad.

Lisaks on loodusfilmiõhtul võimalik näha loodusfotokonkursi “Sügise varju(n)d” parimaid töid.

Filmiõhtu algab botaanikaaias kell 17.00.

Saaremaale ihkajad püstitasid rekordi

Eile õhtul ihkas mandrilt Saaremaale sõita rekordarv autosid. Väinamere Liinide teatel oli juba kella 17 seisuga pileti mandrilt Kuivastusse ostnud 1715 sõidukit, mis ületab liini ajaloo senise suvevälise reisiperioodi päevarekordi juba enne õhtu saabumist.

Sõitjaid peibutas nädalavahetusel Saaremaal toimuv ralli. Väinamere Liinide juhataja Urmas Treieli sõnul töötasid suured parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa Kuivastu-Virtsu liinil täiel võimsusel ja mõlemast sadamast väljus laev iga 35 minuti järel.

„Sellist võimsust suudame pakkuda esmakordselt liini ajaloos. Saaremaa Ralli on saare kohalikus elus aasta üks tippsündmusi ning reisijaid on sel ajal tavaliselt olnud suviste tippaegadega võrreldavas suurusjärgus, nii et võtame seda nädalavahetust kui väljakutset ja proovikivi eelolevatele uutele hooaegadele vaadates,“ lisas ta.

Eelmine suvehooajaväline rekord pärineb 4. maist 2008, mil Virtsust Kuivastusse reisis 1696 sõidukit.

Märjamaale lisandus kaks naabrivalvepiirkonda

Märjamaa valla elanikud on pidanud oluliseks ise midagi teha, et elupaik oleks turvaline. Senistele Teenuse, Põlli, Laukna ja Ohukotsu küla naabrivalve piirkondadele lisandus sel nädalal veel kaks. Käed lõid valla äärealal Harjumaa piiril paiknev Soosalu küla ja Märjamaa külje all olevad Naistevalla, Sõmeru ja Aruküla. Kolme küla ühendavat naabrivalvesektorit hakkab vedama Priit Ainsaar Naistevallast.

Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe tõdes, et senine naabrivalve tegevus Eestimaa erinevates paikades on olnud tõhus. Ühingu tellitud küsitlusele vastates märkis 17% vastanutest, et on ära hoidnud kuriteo.

Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus kinnitas, et tõhusaks abivahendiks on elanike patrullid ja koostöö nii kaitseliidu, turvafirmade, külaliikumise juhtide ja vallavalitsustega. 

 „Headel aegadel on huvi naabrivalve vastu väiksem, kuid viimastel aastatel on see suurenenud ja Eestis on praegu ligi 500 naabrivalvepiirkonda. Oluline on, et ei sõlmitaks ainult lepingut, vaid toimuks aktiivne tegevus.” lisas Ristmäe. “Meie kogemust on tutvustatud ka Kõrgõstanis ja järgmisel nädalal tuleb nende esindus siia täpsemalt asja uurima. Soomegi tahab Eesti mudelit juurutada“ ütles Eesti Naabrivalve tegevjuht.

Reisijutukonkurss kestab 31. oktoobrini

Maailmakuulus filosoof Hermann von Keyserling on öelnud, et lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma. Tänavu tähistab Eduard Vilde Muuseum kirjaniku 145. sünniaastapäeva. Et klassikust värske ja uudse nurga alt rääkida, oleme juubeliaasta märksõnadeks valinud Vilde reisid ja reisikirjad. Vilde on 20. sajandi alguse enim rännanud kirjanik, tema sulest on ilmunud palju reisikirju.

145-aastase rännumehe auks korraldab muuseum reisijutukonkursi lastele ja noortele. Sel viisil soovime ergutada tänapäeval palju reisivaid lapsi ja noori märkama kultuuride, linnaruumide ja rahvuste erinevusi ning enda kodukandi omapära. Sama oluline on oma tähelepanekute kirjapanemise oskus. Reisijutus võib kirjeldada praktilist teekonda, mõnda huvitavat kultuurinähtust, seiklust jne. Võib-olla sirgub just konkursist osavõtjast mõni tulevane eesti reisikirjanik? Soovime anda selleks potentsiaalset tõuget.

Reisijuttude konkurss algas 1. juunil ja lõpeb 31. oktoobril. Võistluse tööd võib saata postiga Ed. Vilde muuseumisse või elektroonselt vilde@linnamuuseum.ee.

Väärikad auhinnad on välja pannud Meriton Hotels Group OÜ ja Viimsi Tervis/Grand Rose SPA, MATKaSPORT OÜ, Regio AS, Tallinna Linnamuuseum ja Looduse Omnibuss.

Ilmumas on metsarahva nädalakalender

Eesti Metsaselts on välja andmas traditsioonilist metsanduslikku nädalakalendrit „Metsarahva nädalakalender 2011“ oma igapäevaste märkuste, kohtumiste ja kontaktide märkimiseks.

Peale kõige muu, mis ühes heas kalendris sisaldub, on selles olemas ka suur hulk metsandusega seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktandmeid ning metsarahva ettevõtmised-üritused 2011. aastal.

Kalendri tellimiseks kirjuta kiri aadressil kristel.arukask@metsaselts.ee. Rohkem infot leiab siit.

Lisainfo: Mart Kelk, 53490286, mart.kelk@mail.ee

Järgmise aasta lind on suitsupääsuke

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.

Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata. Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades.

Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis. Suitsupääsukese aastat veavad Mati Kose ja Meelis Uustal.

Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.

Eesti Ornitoloogiaühing

ELF valiti roheliseks kangelaseks

Üks maailma suurimaid ja pika ajalooga looduskaitsevabatahtlike ühendusi BTCV valis Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) 2010. aasta Green Heroes Awardsi nominendiks. Lõplik võitja valiti suurel internetihääletusel, millel osales 2 784 inimest, nemad otsustasid auhinna anda ELFile.

BTCV on korraldanud talguid juba üle 50 aasta väga paljudes riikides üle maailma. BTCV oli 2000. aastate alguses tõhusaks toeks ELFi talguprojekti käivitamisel ning on heaks partneriks tänaseni. Meil on hea meel, et ELFi tegevused talgureiside ja Teeme Ära talgupäevade korraldamisel on väärika tunnustuse pälvinud.

ELF tänab kõiki, kes fondi poolt hääletasid abi ja usalduse eest.

Loe lähemalt siit:
BTCV Community Group of the Year 2010


Paku rahvusvahelisele metsa-aastale tunnuslause

2011. aasta on pühendatud rahvusvahelisele metsa-aastale, idee algatajaks on ÜRO. Ka Eesti metsasektor kavandab tegemisi rahvusvaheliseks metsa-aastaks.

Iga riik planeerib oma tegevusi iseseisvalt ning rahvusvahelisel tasandil info liikumist koordineerib ÜRO. Riigid, mille riigikeel ei ole inglise keel, saavad valida omale sobiva tunnuslause, mis iseloomustaks metsa-aasta tegevusi.

Eesti Metsaselts ootab 15. oktoobriks kella 12ks idee-ettepanekuid rahvusvahelise metsa- aasta tunnuslausele, mis asendaks inglisekeelset tunnuslauset “Celebrating Forests for People”. Tunnuslause peaks kandma rahvusvahelise metsa-aasta eesmärki – pöörata tähelepanu inimese positiivsele tegutsemisele metsas ja suurendada teadlikkust metsast saadavate hüvede osas.

Ettepanekud tunnuslause osas palutakse saata Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuhile Pille Rõivasele e-postiga aadressile pille.roivas@metsaselts.ee.

Käima läks popuaarteaduslike videoklippide võistlus

Tartu ülikool korraldab õpilastele ja tudengitele populaarteaduslike videoklippide võistluse.

Osaleda saab kahes kategoorias. Esimene teema “Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?” on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele, teine teema “Minu esimene teaduslik saavutus” aga üliõpilastele.

Mõlema kategooria peaauhind on 1000 eurot, teise koha auhind 500 ja kolmanda oma 250 eurot. Kahe kategooria peale valitav publiku lemmik saab auhinnaks 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui ka kollektiivina.

Klipp maksimaalse pikkusega kolm minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video. Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad.

Kõik laekunud klipid on võistluse ajal nähtavad TÜ teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video. Võistluse korraldamist toetavad haridus- ja teadusministeerium ning sihtasutus Archimedes. Täpsemalt vt. www.novaator.ee/video.

Taas algab noorte leiutajate konkurss

Sihtasutus Archimedes ootab tänavu õpilaste töid noorte leiutajate konkursile, mille teemaks on „Aitame abivajajaid”.

Osalema on oodatud kõik õpilased 1. – 12. klassini, võistlus toimub kolmes vanuserühmas.

Selleaastasele konkursile esitatavad leiutised peavad aitama lahendada mõne abivajaja probleeme. „Leiutis ei pea olema keeruline. Oodatud on kõikvõimalikud ideed, millest kellelgi abi võiks olla – olgu nendeks siis vanurid, puuetega inimesed, bussi- või trammijuhid, pereliikmed või kes iganes,“ ütles sihtasutuse Archimedes teaduse populariseerimise üksuse juhataja Terje Tuisk.

Konkursi auhinnafond on 400 000 krooni. Parimaid leiutajaid ja nende juhendajaid ootavad rahalised preemiad, lisaks on edukaimale koolile välja pandud esemeline auhind.

Esimest korda korraldati konkurss 2008. aastal, siis mõtlesid noored välja pisiasju, mis muudaksid elu paremaks. Möödunudaastasele konkursile teemal „Hoiame kokku!” laekus arvukalt leiutisi, mis aitaksid midagi kokku hoida tervel perel.

Tööde esitamise tähtaeg on 31. oktoober.

Lisainfo: http://archimedes.ee/teadpop

Laupäeval peetakse üliõpilaste mõttetalgud

Laupäeval, 9. oktoobril peetakse üliõpilaste mõttetalgud “Minu Otsus”, mis toimuvad 13 kõrgkoolis ja kolledžis üle Eesti.

Mõttetalgute eesmärk on koondada üliõpilased, õppejõud ja vilistlased eesmärgiga arutleda selle üle, kuidas saab igaüks meist anda oma panuse, et muuta õppimine kõrgkoolis paremaks ning seeläbi ka muuta kõrgharidus üldisemalt meie ümber tudengisõbralikumaks. Talguid juhivad talgujuhid, kellest enamik on tudengid.

“Ootame talgutele osalema eelkõige just neid kõrgkoolides õppivaid tudengeid, kellel puudub igapäevaselt võimalus osaleda ülikoolielu kujundamises ning kelle arvamus ning head ideed seetõttu arvamusspektrist väljapoole jäävad. Talgutel tekkinud tudengite ideid ja praktilisi ettepanekuid saab iga kõrgkool kasutada oma kooli tasandil; ideed, mis puudutavad Eesti kõrgharidussüsteemi üldisemalt, kasutab Eesti Üliõpilaskondade Liit üliõpilaste Riigikogu valimisplatvormi koostamisel,” ütles mõttetalgute projektijuht Maigi Ruttu.

Talgute toimumist toetavad Euroopa Noored Eesti Büroo projektist “Kas sinu kõrgkoolis on…?”, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja ISIC.

Lisainfo: www.minuotsus.ee

Oktoobri viimasel nädalal propageeritakse
õiglast kaubandust

Tänavune  õiglase kaubanduse (Fair Trade) nädal leiab aset 25. – 31. oktoobrini. Nädala eesmärgiks on tutvustada õiglase kaubanduse põhimõtteid laiemale avalikkusele ning juhtida tähelepanu Fairtrade märki kandvatele toodetele.

Õiglase kaubanduse Eesti esindus kutsub üles kõiki kaupmehi, kes müüvad õiglase kaubanduse sertifikaadiga asju, oktoobri viimase nädala jooksul juhtima suuremat tähelepanu just Fairtrade’i tootevalikule. Kasulikke viiteid leiab ka kodulehelt.

Vahetult enne õiglase kaubanduse nädala algust külastavad Eestit kaks suhkrutootjat Malawist. Malawi on üks 13 riigist maailmas, kus toodetakse õiglase kaubanduse märgiga suhkrut. Eestis on müügil näiteks Dansukkeri pruun Demerara suhkur, mis on samuti Malawist pärit. Suhkrutootjad viibivad Eestis 21.-24. oktoobrini ning täpsem info nende visiidi ajakava kohta ilmub peagi Eesti õiglase kaubanduse  kodulehel.