Rubriik: Eesti

Täna astus ametisse Eesti Õpilasesinduste Liidu uus juhatus

Eesti Õpilasesinduste Liidu XXVI Üldkoosolekul 8.aprillil valiti uus juhatus, kelle ametlik ametiaeg algab täna ning kestab ühe aasta.

Vastavalt üldkoosoleku otsusele on Õpilasliidu uus esimees Liina Hirv, aseesimeestena vastutavad Lisette Vapper avaliku poliitika ning Henri Jeret liikmete, kultuuri ning kommunikatsiooni valdkondade eest.

“Lähtuvalt aasta prioriteetidest pööratakse olulist tähelepanu iga liikmesõpilasesinduste olukorrale ning panustatakse koolidemokraatia suurendamisse,” sõnas EÕELi värske juhatuse esimees ning lisas: “Samas jätkatakse jõulist kaasarääkimis hariduspoliitika teemadel, millest pearõhk on koolivõrgul, haridusseadustikul ning riigieksamitel.”

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoole.EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

Eesti esitleb Brüsselis handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes

Euroopa päeval 9. mail toimub Brüsselis Euroopa digitaalraamatukogu Europeanat tutvustav üritus, kus osalevad kultuuriminister Rein Lang ja Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti etnograafiline joonistus Eesti Rahva Muuseumi kogust, mis kujutab handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes.

9. mail Euroopa Komisjoni poolt korraldatava Europeana teavitusürituse põhieesmärgiks on tõsta teadlikkust Europeana võimaluste osas ja tutvustada internetipõhisele kultuuripärandile ligipääsu olulisust. Üritusel osalevaid liikmesriikide kultuuriministreid kutsuti üles esitlema üht valitud teost Europeana kogust. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti handi tüdruk traditsioonilistes rahvariietes.

Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Europeana projektis, mille eesmärk on avalikkuse teadlikkuse tõstmine Europeana ja selles leiduva kultuuripärandi kasutusvõimaluste suhtes. Projekt kestab 2014. aasta lõpuni. Europeana on Euroopa Komisjoni algatusel ja toetusel loodud veebiportaal, mis vahendab avalikkusele Euroopa raamatukogude, muuseumide ja arhiivide digitaalseid kogusid. Selles leidub üle 23 miljoni objekti 2200 kultuuriinstitutsioonist. Europeana kaudu muutuvad kättesaadavaks digiteeritud raamatud, maalid, filmid, tele- ja raadiosaated, museaalid ning arhiivide säilikud.

Eesti Rahva Muuseum on oma loomisest peale tegelenud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste kultuuri uurimisega ning kujunenud soome-ugri uuringute rahvusvaheliseks kompetentsikeskuseks. Koostöö Europeanaga võimaldab soome-ugri kultuuripärandi tutvustamist ning kättesaadavaks tegemist rahvusvahelisel tasandil ning aitab kaasa selle säilimisele. Soome-ugri uurimissuund on Eesti jaoks läbi aegade oluline olnud. Soomeugrilased paiknevad tohutul alal Obi jõest idas kuni Norra mägedeni läänes. Kuna vaid soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik, on imetlusväärne, et rahvad, kes elavad hajutatult suuremate rahvustega asustatud territooriumil on suutnud alal hoida (kes vähemal, kes suuremal määral) oma keelt, kultuuri ja rahvuslikku omapära.

Eestist osalevad või on osalenud Europeanas projektide kaudu Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Eesti Rahva Muuseum ning paljud teised muuseumid Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanas on kättesaadavad ca 70 000 objekti Eestist. Eesti Vabariik on Kultuuriministeeriumi kaudu alates 2008. aastast Europeanasse panustanud 28 500 eurot. 14 projekti kaudu, milles Eesti mäluasutused osalenud või osalevad, on Euroopa Liit finantseerinud tegevust 1 004 089 euro ulatuses.

Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde raamatu „Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali „Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud DIGARis ja palju muud.

Ajakiri “Märka Last” kuulutab välja fotokonkursi

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri “Märka Last” kuulutab välja fotokonkursi kõigile, kel vähemalt kaamera telefoni peal on. Kasuks tuleb ka natuke kunstilist mõtlemist.

Konkurss ise on lihtne: otsi poes ajakirja “Märka Last”. Sea see huvitavasse kompositsiooni ja tee kas või oma telefoniga kiire klõps. Pärast saada oma pilt meile ajakiri@lastekaitseliit.ee või läbi Facebooki.

Kõik tööd, mis saabuvad hiljemalt 15. maiks meile, lähevad Facebooki keskkonda üles ja kõik ajakirja sõbrad saavad ise välja valida võitja! Parimale pildistajale on auhinnaks kunstialbum “Laps loob maailma: Laps eesti lasteraamatut illustratsioonidel”.

Head klõpsutamist!

Eesti väitluse meistrivõistlustel näitasid parimat taset Tallinna Inglise Kolledži õpilased

Lõppeva õppeaasta edukaim kool Eesti väitluse meistrivõistluste sarjas oli Tallinna Inglise Kolledž, edestades Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli, kes saavutasid vastavalt teise ja kolmanda koha.

Akadeemiline väitlus on võistluslik intellektuaalne harrastus, kus õpilaste või tudengite võistkonnad esitavad kohtunikele argumenteeritud poolt või vastu seisukohti kindlaksmääratud teemadel. Kohtunikud hindavad analüütilise ja loogilise mõtlemise, mõtete sõnastamise ja avaliku esinemise oskusi.

Eesti väitluse meistrivõistlused koosnevad kolmest osavõistlusest. Igal etapil tuleb kolmeliikmelisel võistkonnal väidelda viies eelvoorus, parimad saavad edasi finaalvoorudesse. Osade voorude teemad on teada mitu nädalat enne etappi, teised tuleb ette valmistada tunni aja jooksul kohapeal. Käesoleva aasta teemad olid näiteks “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta”, “Massimeedia peaks rohkem toetama homoseksuaalsuse positiivset kuvandit” ja “Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on
põhjendatud”.

Kolme etapi kokkuvõttes näitasid kõige paremat mõtlemis- ja kõneoskust Tallinna Inglise Kolledži õpilased. Kokku osales väitluse meistrivõistlustel 174 õpilast 24 gümnaasiumist. Põhjalikud tulemused leiab Eesti Väitlusseltsi kodulehelt. Tartu Ülikooli Teaduskool on võrdsustanud Eesti väitluse meistrivõistlused riikliku aineolümpiaadiga, seega on parimate tulemustega õpilastele tagatud riigieelarvelised kohad ülikoolides ning nad sõidavad väitluse maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.

Silmapaistvaid tulemusi on Eesti väitlejad näidanud ka välismaal, püüdes aktiivse väitlusriigina maailmas kõvasti tähelepanu. “Eesti Väitlusselts on üks tugevamaid väitlusühinguid maailmas. Seda mitte üksnes nende tähelepanuväärse edu tõttu piirkondlikel turniiridel ja rahvusvahelistel üritustel, vaid tänu pikaajalisele tegevusele aktiivsete, informeeritud ühiskonnaliikmete kasvatamisel. Väitlusega tegelevatest õpilastest kasvavad kodanikud, kes keeruliste teemade arutamisel oskavad ja peavad oluliseks kaaluda erinevate osapoolte argumenteeritud seisukohti. Eesti Väitlusseltsi tegevuste ja saavutuste üle võivad kõik eestlased põhjusega uhkust tunda. Ootan pikisilmi oma külaskäiku Tallinna seoses käesoleva aasta septembris toimuva demokraatiapäevaga,” kommenteeris väitlusseltsi tegemisi filantroop George Sorose heategevusraha haldava Avatud Ühiskonna Fondi noorteprogrammide juht Noel Selegzi New Yorgist.

Eesti Väitlusselts on 1994. aastast tegutsev 680 liikmega noorteorganisatsioon, mille missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument, ja arendada selleks vajalikke oskusi. Alates käesolevast õppeaastast on väitlemine Eestis ka riiklikus õppekavas. Väitlusseltsi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kalev, Premia ja Aura.

Ööülikooli sarjas ilmub Kristiina Ehini audioraamat ”Vetelkõndimisest”

Kristiina Ehin. Foto: mahtramuuseum.ee

 Raadio Ööülikooli audioraamatute sarjas ilmub luuletaja Kristiina Ehini loeng ”Vetelkõndimisest”. Poeet kehastub selles naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest – vete peal kõndmisest.

 ”Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks. Ööülikooli tegijail jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid Bermuda kolmnurga kohal, ja Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa,” kirjeldas Ööülikooli toimetaja Jaan Tootsen.

 Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons: ”Kui esimest korda kuulasin Kristiina loengut, ei osanud ma üldse midagi lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et ma pean otsima oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge.”

Audioraamatu helirežissöörid on Külli Tüli ja Teet Kehlmann, kujundaja Mae Kivilo, toimetaja Jaan Tootsen. Plaadi väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Audioraamatu esitlus toimub täna, 8. mail kell 19 Uue Maailma kirjanike maja aias, Koidu tänav 84.

Sel nädalal on võimalus kuulata kahte mõnusat kõrede kontserti

Kõre, ehk juttselg-kärnkonn vajab kaitset. Foto: teadus.err.ee

Üle-eelmisel nädalal eduka alguse saanud kõre kuulamise retked saavad sel nädalal järje. Neljapäeva (10. mai) öösel kuulatakse kõre laulu mitte kaugel Tallinnast ja laupäeval (12.mai) stardib kõre kuulamise retk Haapsalust.
Mõlemal õhtul koguneme kell 21.30, et siis koos sõita kõrede pulmapaika.
Seal ootab kahepaiksete asjatundja. Retked lõppevad südaöö paiku.
Rohkem infot ja kirjapanek: http://talgud.ee/kore-aasta/retked.
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja

Saame kokku Sännas laada ajal!

Sänna laat 2009. aastal.

Laupäeval 19. mail algusega kell 8 toimub Rõuge vallas Sänna külas kevadine juubelilaat. Müügil käsitöö-, aia-, tarbe- ja muud kaubad.
Laadaprogrammis astuvad üles Vastseliina kandi rahvamuusikud. Rahvast rõõmustab Rodeo härg ja pilku hoiavad laadal peal Rõuge priitahtlikud pritsimehed.
Kell 18 toimub Sänna paisjärve kaldal telesaate “Lauluga maale” salvestus koos ansambliga Kukerpillid. Kell 21 algab simman Sänna saalis ansambliga Seelikukütid.
Info ja registreerimine: www.laadale.ee/sanna
Tule kaema või kauplema, laulma või laadaõlut laskma!
Vivian Helekivi

Narva rallisprint toimub laupäeval, 12. mail

Laupäeval, 12. mail toimub Narvas Eesti rallisprindi meistrivõistluste III etapp „Narva Kevad 2012”. Narva rallisprindi etappi korraldab traditsiooniliselt, üheteistkümnendat korda, Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) koos Narva linnavalitsuse ja toetajatega. Esmakordselt on Narva KÕK võistlustel väljas kahe ekipaažiga. Narva rallisprindi etappi valmistavad ette autovaldkonna õpilased Kalmer Koemetsa ja Gleb Bogdanovi juhendamisel. Narva KÕK-i autospordi ringist osalevad Gleb Bogdanov (Mitshubishi Colt), Narva KÕK-i autoremondi valdkonna spetsialist ja Jan Varkki (Honda Civic), Narva KÕK-i  autotehnika eriala 3. kursuse õpilane.

Traditsiooniline, 2,8 kilomeetri pikkune asfaltkattega rada läbib Narva tänavaid. Pealtvaatajaile sobivaimad vaatluskohad on Pimeaias, kust on nähtavad nii start, laskumine Sepa tänavalt Narva jõe äärde ja edasi trampliin piki jõge ning tõus piki Linnuse tänavat ja finiš „Rootsi lõvi” juures.

Pärast rallisprindi etappi, kell 14 toimub Joaorus Narva kardiklubi „Klestkart” näidisvõidusõit.

Pealtvaatajaile on võistluste jälgimine tasuta. Võistluste juht ja peakohtunik on Avo Kristov.

„Narva Kevad 2012” algab laupäeval, 12. mail kell 11. Võitjate autasustamine toimub finišis, „Rootsi lõvi” juures, pool tundi peale võistluse lõppu, orienteeruvalt kell 14.

Toomas Kään

Eva Jänese maalidel segunevad tänapäevane ja müütiline Kreeka

Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud Eva Jänese maalinäitus ”Ilus Hellas. Teema variatsioonidega.” Eksponeeritud on 45 Kreeka valgusest ja müütidest inspireeritud õlimaali.

Kultuurihällile Kreekale on osaks saanud Euroopa murelik ja negatiivne tähelepanu. Kreeka elu on põhjamaalastele raskesti mõistetav: sealne suhtumine igapäevaellu on nii teatraalne ja abstraktne kui ka müütidele toetuv ja religioosne. Kreekas on ilu ja valgust, looduse salapära ja ülevust. See on maailm, kus müüdid on segunenud reaalse eluga. Eva Jänese töödel on jooni ja ilmeid minoilistelt freskodelt ja Kreeka vaasimaalidelt ning need on sümbioosis tänapäeva elu ja inimestega.

Näitus jääb avatuks 2. juunini.

Rahvusraamatukogu näituste osakond

Kultuuripärandi aasta läbiviimiseks oodatakse ideid

Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Augusti lõpuni oodatakse ideid ja ettepanekuid kultuuripärandi aasta läbiviimiseks ning tänavuse aasta detsembris toimuva avaürituse korraldamiseks. 

Kultuuripärandi aasta  juhtmotiiv on  „Pärijata pole pärandit”, mille eesmärk on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas.  Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri ja ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks. Aasta raamidesse mahub pärandit tutvustavaid üritusi mälestiste kaitsest kindakirjadeni. Kultuuripärandi aastat koordineerib töögrupp, kuhu kuuluvad kultuuriministeeriumi ja kultuuripärandi valdkonna esindajad.

Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid  ootab koordinaator  Riin Alatalu 27. augustiks meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn.

Tegusal talgupäeval osales üle 30 000 inimese

Hetk Pajusi külamaja talgutelt. Foto: Jüri Vester

Enamik talguid üle Eestimaa on edukalt lõppenud. Teeme Ära talgupäev tõi kodudest välja rohkem inimesi kui mullu – vähemalt 30 382 eestimaalast. Talgupäeva meeskond tänab kõiki, kes tulid ühiselt välja ning panid õla alla, et kodukoha ja kogukonna heaks midagi olulist ära teha. Tänase päeva jooksul laekunud talgutagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1220 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 30 382 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 8032 inimest. Saaremaal osales 3138 inimest, Tartumaal 2546, Pärnumaal 2353, Ida-Virumaal 2219, Läänemaal 1877, Lääne-Virumaal 1511, Järvamaal 1469, Raplamaal 1412, Jõgevamaal 1221, Võrumaa 1135, Viljandimaal 1092, Valgamaal 1086, Põlvamaal 832, Hiiumaal 464. Vaata talgustatistikat siit.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänane päev näitas taas Eestimaa inimeste hoolivust ja koostöösoovi. „Maailmaparandamiseks ei pea me leiutama uut kõrgtehnoloogilist maailmaparandamiseagregaati. Talgupäeva kogemus näitab, et Eestimaa elukeskkonna parandamiseks ei ole tingimata vaja kümneid tuhandeid eurosid – piisab kümnetest tuhandetest eestimaalastest ja nende hoolivast mõtteviisist. Kui oleme jõudnud sellise mõtteviisini, juhtuvad ülejäänud head asjad juba iseenesest,“ lausus Tüür.

Talgupäeva meeskond helistas täna koos vabatahtlikega rohkem kui tuhandele talgujuhile. „Neid tuhandeid töid ja positiivseid emotsioone sellest vägevast talgupäevast ei saagi üheselt väljendada,“ lausus Tüür. „Teeme Ära talgupäeva meeskond teeb lihtsalt ühe sügava kummarduse kõigile talgujuhtidele ja talgulistele üle Eesti!“ Loe edasi: Tegusal talgupäeval osales üle 30 000 inimese

Põhiteadmised rahaasjadest

“Mulle mõjus hästi, et vanemad mulle taskuraha ei andnud ja meie pere laristada ei saanud – ma pole raha- asjades tuulepea. Kui on ikka oma vaevaga teenitu, siis seda uisapäisa ära ei kuluta,” kirjeldab laulja Koit Toome lapsepõlvekodust kaasa saadud suhtumist rahasse.
Noortele rahaasju selgitavale tarbijaveebile kool.minuraha.ee antud intervjuus kirjeldab Koit Toome, kuidas ta käis taskuraha teenimiseks varases teismeeas suviti
šašlõkirestoranis tööl ning sai isikliku kogemuse varal aimu, et raha saamiseks peab vaeva nägema. Sama mõtet jagab tarbijaveebis ka näitleja Märt Avandi, kes rügas
14aastaselt suvel ehitusel, et kitarri ostmiseks raha koguda.
Nende näidete põhjal võiks sõnastada ühe olulisima nipi, kuidas lastele rahaga ümberkäimist selgitada: omateenitud raha õpetab vastutustundlikkust ja planeerimist
palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad, et raha ei tohi niisama laristada.

Küllap on pea kõik lapsevanemad pidanud vaatama lapse paluvatesse silmadesse, kui too õhtul lasteaiast koju tulles nurub endale ilusat Barbiet või vinget Lego-komplekti,
mis oli sõbral lasteaias kaasas. Vanuse lisandudes tulevad nurumisnimekirja Wii, Playstation, nutitelefon, iPad…
Niisiis tuleb rahast, selle väärtusest, osturallidest ja perede erinevatest rahalistest võimalustest rääkida juba lasteaiaeas, sest lapsed puutuvad rahamaailmaga kokku
järjest nooremana. Arvelduskontogi võib avada juba imikule, kuid oma pangakaardi ja õiguse seda kasutada vanema seatud limiitide piires võib laps saada 6–7aasta-
selt. Järelikult peaksid rahaasjade korraldamise põhitõed juba siis enam-vähem selged olema.
Põhitõed on ju lihtsad – tuleb suuta vahet teha oma soovidel ja vajadustel, näiteks kas on vaja suurepäraste tehniliste võimalustega nutitelefoni või piisab ka tagasihoidlikumast mudelist, millega saab helistada, sõnumeid saata ja netis käia. Samuti võiks rääkida, et kui emal-isal raha rahakotist otsa lõpeb, ei saa seda “seina seest” ehk pangaautomaadist piiramatult juurde võtta – kulutada on võimalik vaid nii palju, kui teenid.

Edasi saab lugeda ajakirjast “Märka Last”

Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Tartu Eesti Seitung
Täna 130 aastat tagasi kirjutati Peterburis ilmunud ajakirjas ”Elektritšestvo”, et Wiegandi tehas Tallinnas kavatseb gaasivalgustuse asendada elektrivalgustusega. Tegu oli Eestis elektri kasutamise esmamainimisega kirjasõnas.

1882. aastal ilmunud ”Elektritšestvo” andmetel plaaniti elektrivalgustust lisaks tehasele rakendada ka raudteetehastes, mõnel raudteeülesõidukohal ja Kadrioru kuursaalis. Samal aastal märgiti Tartu Eesti Seitungis, et elektrivalgus plaanitakse kasutusele võtta ka Kreenholmi vabrikus. Seitungis kirjutati järgnevat: ”Meie Kreenholmi vabrikut saab seniaegse gaasi tulede asemel varsti elektri valgus valgustama, mis gaasi tulest neli korda odavam ja sada korda valgem.”

Eesti Energeetikaveteranide ühenduse juhatuse esimehe Roomet Hausmanni sõnul on tähtpäev Eesti jaoks mitmes mõttes tähelepanuväärne. “Elektroenergeetika areng juba 130a taguses Eestis oli muljetavaldavalt kiire – Edisoni esimene töökindel elektrihõõglamp valmis 1879 aastal ning juba kolm aastat hiljem räägiti selle rakendamise plaanist Eestis. Paljud hilisemad leiutised on meie maile jõudnud märksa suurema viitega,” kommenteeris sündmust Hausmann.

”Selliseid eesrindlikke tähiseid võib leida veelgi varasemast ajast näiteks 1858 aastal Kreenholmi Manufaktuuri ketrusmasinate käivitamiseks paigaldati kaks 360 HJ 10 m läbimõõduga 100 tonnist metallist vesiratast, mis jäidki tehnikaajaloo võimsamateks maailmas. 1868.a. asendatakse vesirattad 1300 HJ hüdroturbiiniga, mis jäi maailma võimsamaks järgnevaks 27 aastaks kuni anti käiku Niagara hüdroelektrijaam. Tänu kiirele arengule, eriti peale taasiseseisvumist olemegi täna jõudnud sinnamaale, et kasutame kõige kaasaegsemaid ja esmakasutusel olevaid seadmeid ning saame oskusteavet, eriti põlevkivi energeetikas, ka mujal maailmas uhkusega tutvustada,” lisas Hausmann. Loe edasi: Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Hetk tänastel Kadrina saunatalgutelt. Foto: Kadrina Saunaklubi
Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev läks kohe hommikust hooga käima ja inimesi on kodudest välja tulnud rohkem kui talguveebi kirja pandud. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel üle Eesti kindlasti rohkem kui 20 000 inimest. Värsket talgutagasisidet saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse, kus info uueneb pidevalt kogu päeva vältel.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul koguneb talgupäeva staapi kuhjaga uusi muljeid ja emotsioone käimasolevatelt talgutelt. „Tunda on, et taas toimub üle Eestimaa üks mõnus talgupäev – inimesed on kokku saanud, naudivad värsket õhku ja koostegemise rõõmu,“ lausus Tüür. „Talgupäeva meeskonnal on tõesti hea meel, et maikuu esimene laupäev on kujunemas iga-aastaseks hoolimise päevaks – päevaks, mil inimesed näitavad välja oma hoolivust kodukandi ja kogukonna suhtes!“

Hommikul alustatud talgutel peetakse paljudes kohtades lõunapausi. Tänavuses menüüs on lisaks talgusupile väga levinud talgupannkoogid ja kringel, mitmel pool lähevad koogid just ahju. Traditsioonilise talgusupi asemel pakutakse mitmel pool ka teisi maitseelamusi, Mustamäe talgutel on näiteks turgutuseks heeringavõileib.

Lõunasupi kõrvale puhutakse omakandi jutte või kuulatakse sajandivanust talgulugu vastilmunud talgulugude kogumikult. Sel aastal ongi kõlama jäänud, et talgulugude jutustamine ja talgupärimuse jagamine on saanud ühise päeva lahutamatuks osaks.

Enamik talgujuhte kiidab ilma ja kinnitab, et kohale on tulnud rohkem inimesi kui arvatud – eriti noori, kuid ka palju eakamaid, sest talgud vanust ei tunnista. Paljudest talgukohtadest on laekunud positiivne kommentaar prügi vähenemisega seoses. Ja esile on tõstetud sedagi, et talgud on kõigile tõepoolest väga ühendav kogemus. Loe edasi: Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Mulluse talgupäeva algus Keilas: tööhoos on Miikaeli koguduse esimees Margus Välja. Foto: Valdur Vacht
Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud 16 543 talgulist. Vaatamata väikesele hommikusele vihmasajule mõnes Eestimaa nurgas kutsub talgupäeva korraldusmeeskond kõiki inimesi kodust välja tulema, et pere ja sõpradega koos midagi kodukandi ja kogukonna heaks ära teha.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 252 talgule on end kirja pannud üle 4000 inimese. Eriti aktiivselt osaletakse talgupäeval Saaremaal, kus toimub 133 talgut, millele on end kirja pannud ligi 2000 talgulist. Samuti Tartumaal, kus 110 talgule on registreerunud üle 1200 talgulise. Rohkem kui 1200 inimest on talgutel kirjas ka Läänemaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Lääne-Virumaal ja Järvamaal on registreerunud talgutele üle 800 inimese, Valgamaal ja Raplamaal on end kirja pannud üle 600 inimese.

Neile, kes sõidavad talgutele ühistranspordiga, pakub Edelaraudtee 5. mail võimalust sõita talgutele rongiga 50% odavamalt. Soodustus kehtib kõigile, kellel on rongi tulles kaasas talgutöövahend (luud, labidas, reha vms aiatööriist) või töökindad. Kõik need, kel sõlmitud Edelaraudteega ID-kaardiga Püsireisijaleping, saavad talgutele sõita päris tasuta.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Talgupäeva käiku saab jälgida nii Vikerraadio talguprogrammi kui Kuku Raadio talgusaadet kuulates. Vikerraadio talguprogramm on eetris kl 10-11 ja kl 12-14, Kuku Raadio Ilmaparandaja saade on eetris kl 14-15. Loe edasi: Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss avavad 10. mail Iisraelis Tel Avivis Shenkari Tehnika- ja Disaini Kolledži kutsel ehtenäituse RITUAAL.

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss maabuvad oma teostega Iisraeli, et mõtestada läbi rituaali-temaatika Eesti ehtekunsti olemust ning tutvustada meie hingelist kultuuriruumi. Tegu on ühe mahukama eesti ehtekunsti näitusega väljaspool Eestit üldse – eksponeeritud on ligi 150 ehte- ja sepakunsti tudengite, õppejõudude ning vilistlaste viimasel kümnel aastal loodud teost. Näituse fookus on kontseptuaalsel ja uuenduslikul unikaal-loomingul.

ÕhuLossi liikmed (professor Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits, Villu Plink) on tihedalt seotud Eesti Kunstiakadeemiaga ning neli neist on ka ehte- ja sepakunsti osakonna õppejõud. Näituse raames toimub 8. mail Shenkari Kolledžis professor Kadri Mälgu ja Tanel Veenre loeng Eesti kaasaegsest ehtekunstist. Lisaks viivad Piret Hirv ja Tanel Veenre läbi ka viiepäevase töötoa.

Rituaali korrastav ja süvitsiminev toime, mis aitab mõtestada minapilti ning haakida end ühisteadvusega, on valitud selle näituse teemaks avamaks eestlase identiteeti ja lokaalset eripära. Loe edasi: Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Homme tuleb vägev talgupäev

Homme  tõotab tulla üle Eesti vägev talgupäev. Reede keskpäevase seisuga on kavas 1185 talgut, kuhu on end osalejana kirja pannud juba üle 15 000 talgulise ja neid lisandub pidevalt. Vajalikud ettevalmistused talgupäeva õnnestumiseks on tehtud. Kõik inimesed, kes otsustavad viimasel hetkel talgupäeval osalemise, saavad end veel kirja panna talguveebis aadressil www.teemeara.ee või ka homme lihtsalt kohale tulla. Talgupäevalistel palutakse ühtlasi teada anda ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

EMHI andmetel tuleb talgupäeval järjest paranev kevadilm: hommik on pilvine ja vihmane, pärastlõunal pilvisus hõreneb ja sajuhood jäävad harvemaks. Edelatuul tugevneb 5-10, pärastlõunal puhanguti 14-16 m/s. Õhutemperatuur on 11..16°C, tuulepealsel rannikul jahedam.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tuhanded inimesed tulevad homme kodudest välja, et midagi ühiselt ette võtta ja ära teha ning koosolemisest rõõmu tunda. „Homme on meil kõigil hea võimalus näidata, et hoolime oma ühisest elukeskkonnast ja oma Eestimaast. Kerge on näidata näpuga ja öelda ’Tehtagu ära’, aga see ei ole edasiviiv! Suur rõõm on näha, et tehtagu-mõtteviisi on samm-sammult asendamas ’teeme ära’ suhtumine,“ rääkis Tüür ja lisas, et hooliva suhtumise väljanäitamine on lihtne. „Piisab kui teete omale homme hommikul pudeli punasesõstramahla ja kotletileiva, võtate pere ja sõbrad ühes ning sammute oma kodukandis peetavatele talgutele!“
Loe edasi: Homme tuleb vägev talgupäev

KÜSK toetab vabatahtliku tegevuse arendamist

Tänasest ootab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK taotlusi) vabaühenduste tegevusse vabatahtlike kaasamise suutlikkuse tõstmise taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 22. august kell 15.

Sellega toetatakse vabaühenduste tegevuses  püsivalt osalevate vabatahtlike oskuslikule kaasamisele suunatud projekte, mille eesmärkideks on

– vabaühenduste tegevuses enamate, sh senisest erineva profiiliga vabatahtlike teadlik kaasamine ja kinnistamine
– vabatahtlike leidmise, juhendamise ja motiveerimise suutlikkuse kasv vabaühendustes;
– vabatahtliku tegevuse olulisuse teadvustamine ühiskonnas.

Toetatava projekti eelduseks on vabaühenduse poolt eelnevalt koostatud vabatahtlike värbamise kava olemasolu,  mis esitatakse koos taotlusvormiga ning mida
täiendatakse projekti elluviimise ajal. Toetatava projekti tulemusena peab vabaühenduses käivituma  regulaarne vabatahtlike kaasamine ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele kaasaaitavatesse tegevustesse ning  nende kinnistamine ühingu tegevusse.

Toetussumma piirmäär ühe taotluse kohta on maksimaalselt  6500 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti eelarve abikõlblikest kuludest.

Teave toetustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info aadressil: http://www.kysk.ee/?s=945

Aitame valida Eest ime!

Rein Siku juhitaval Eesti Päevalehe Eesti ime otsingul ajab üks ime praegu teist taga. Selleks, et välja valitud saaks ikka õige ime, kutsub Sikk kõiki üles soovitama imede kandidaate hääletama juba välja selekteeritud imede poolt.

Uus imekandidaate saab soovitada siin: http://www.epl.ee/eestiime/

Sel nädalal saab hääle anda järgmiste imede poolt:

 

Algas Natura 2000 erametsamaa toetuse taotluste vastuvõtmine

Kuni 21. maini 2012 võetakse erametsaomanikelt vastu taotlusi Natura 2000 metsa toetuse saamiseks. Toetusega kompenseeritakse erametsaomanikele Natura 2000 alal asuva metsa majandamisel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääv tulu.

Toetuse taotlusi võtab Erametsakeskus vastu 2. – 21. maini ja hilinenult kuni 15. juunini (siis vähendatakse toetust 1% iga hilinenud tööpäeva kohta). Taotluse saab esitada e-PRIA portaali kaudu, posti teel, e-posti teel ja tuua ise kohale. Taotlus tuleb esitada igal aastal uuesti.

Maakondades aitavad taotlusi täita piirkondlikud tugiisikud ja metsanduskonsulendid http://www.eramets.ee/taotluse-taeitmine-maakondades .

Toetuseõiguslike alade kaart asub Maa-ameti kaardirakenduses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=EMK&user_id=at (Kaardiserver>>Natura metsatoetused).

Aprillis toimunud koolituste ettekannetega saab tutvuda http://www.eramets.ee/ettekanded .

Toetuse määr piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on 60,08 eurot hektari kohta aastas. Toetuse summa ühe hektari sihtkaitsevööndis asuva metsa kohta on 109,93 eurot. Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetmega 2.7.

Taotluste esitamine:

e-PRIA portaalis: http://www.eramets.ee/e-teenused

Maavalla koda otsib häid hiiefotosid

Mullune võidufoto Ain Raalilt

Algab kuvavõistlus Maavalla hiied 10225, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu viiendat korda toimuval võistlusel on mitmeid uuendusi. Esmakordselt on oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud) pühapaiku võib kohata paljude põliste rahvaste juures ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse.

Esmakordselt on osalejatel võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla ning osaleda seega eestikeelse võrguentsüklopeedia Vikipeedia koostamises. Kaitse all olevate pühapaikade vabakasutusse antud ülesvõtted annetab Maavalla koda eestikeelsele Vikipeediale. Sellised ülesvõtted avaldatakse keskses failivaramus Wikimedia Commons ning neid kasutatakse Eesti pühapaikade teemaliste artiklite ilmestamiseks.

Võistlus kestab kuni 31.10.2012 ning Võitjad kuulutatakse välja 17.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Võro Instituut, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani tervisekool, looduslike pühapaikade riiklik arengukava, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidb kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%.

Õpilasmalevas saavad suvel tööd ligi 5000 noort

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2012. aastaks pea sada tuhat eurot malevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mille arvelt Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 46 malevakorraldajat.

Eesti suurim malevakorraldaja on sel suvel MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib 1249 noore töölesaamist. Palju malevakohti vahendatakse noortele ka Tallinna linna SA Õpilasmalev kaudu (575 kohta).

„Tänu riigi toetusele ning tublidele malevakorraldajatele on malevate liikumine aastast aastasse kasvanud — malevakogemust pakutakse keskmiselt 5000 noorele aastas,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse avalike suhete juht Jaanika Palm.

„Riigi kui õpilasmalevate rahastaja jaoks on oluline, et noored on turvalises keskkonnas koos asjatundlike noorsootöötajatega ning saavad teadmisi tööseadusandlusest ja omandavad tööharjumuse, mis kindlasti on tulevikus konkurentsieeliseks tööturule sisenemisel,“ selgitas Palm.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (78%), kuid võimalik on töötada ka ööbimisega malevates.

Taasiseseisvunud Eestis on õpilasmalevad praegusel kujul tegutsenud alates 1993. aastast.

Koondprojekti „Noortemalevad 2012“ koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Tähistame koos Euroopa päeva!

Euroopa päev Rakveres. Foto: rakverespordikeskus.ee

9. mail tähistatakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides Euroopa päeva.
Seoses sellega korraldab Europe Direct Võru teabekeskus 8. mail algusega 17 kultuurimaja Kannel kontserdisaalis kontsertürituse „Euroopa laulud Võrumaal”.
Ürituse jooksul esitavad kohalikud noortekoorid nii Võrumaa lugusid kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tuntumaid laule tunnustatud kooriseadjate Erja Aropi ja Silja Otsari juhendamisel. Lisaks kooridele astuvad üles EasyLegs Crew breiktantsijad ning tantsutrupp Katariina. Oma maa lugusid tutvustab kitarri saatel Võru Noortekeskuses tegutsev prantslane Louis. Kontserdi erikülaline on Vaiko Eplik. Avatud on Euroopa Liitu tutvustav infonurk. Kohal on programmi Euroopa
Noored esindajad.
Osale 8. mai kontserdil ja peame koos Euroopa Liidu sünnipäeva!
Üritus on kõigile osalejatele tasuta!
Ürituse toimumist finantseerivad Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.
Gady Künnapuu

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on Eestis alanud tuleohtlik aeg, seda kinnitab ka maastikupõlengute sagenemine.

Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.
Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.