Aadu Luukase missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat – ideed inimestest ja organisatsioonidest, kes missioonipreemiat väärivad, on väga oodatud. Preemiarahast saavad tänavu osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud 32 000 eurot jaguneb võrdselt viie nominendi vahel.
„Missioonipreemiale on juba mõningaid väärikaid ideid laekunud, kuid kutsume inimesi üles järgmise kahe nädala jooksul veel aktiivselt tunnustust väärivatest tegijatest teada andma,” rääkis Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Missioonipreemia kuueaastase ajaloo vältel on laureaaditiitli pälvinud väga eriilmelised isikud ja organisatsioonid, mistõttu tahan kõiki julgustada – nominentide hulka võib vabalt jõuda ka mõni nii-öelda lihvimata teemant, kes ei ole avalikkuses nii tuntud, kuid kelle tegevus väärib sellegi poolest esile tõstmist.”
Kandidaate saab välja pakkuda kuni 31. oktoobrini, saates e-maili (aadressil info@luukasfond.ee), milles palutakse põhjendada, miks antud isik või organisatsioon tunnustust väärib ning võimalusel lisada kirjale ka illustreerivaid materjale – viiteid, artikleid, pilte jm. Loe edasi: Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat
Rubriik: Eesti
Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid
MTÜ Eesti Naabrivalve alustab uudse, vabatahtlike kaasabil toimiva häirenupu teenuse pakkumist, mis aitab suurendada üksi elavate eakate turvalisust ja tõsta õnnetuste avastamise kiirust. Koostööle oodatakse kõiki Eesti omavalitsusi.
MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupp on lahendus üksi elavatele või suure osa päevast omaette kodus veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.
Eesti inimene on loomult tagasihoidlik, eriti on seda eakad inimesed, kes sageli ei taha oma probleemidega teisi tülitada. Samal ajal on üsna tõsiseks kujunenud olukord, kus üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, eriti suur risk on see hajaasustusega aladel. Õnnetus ei hüüa tulles – ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul tähendada seda, et abi saamata võib ka esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja ka sellele reageerimine toimub kiiresti.
Teenuse saaja koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks õnnetusteadetele annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama. Abivajaja koju paigaldatakse ka tulekustuti ning koostöös päästeameti spetsialistiga kontrollitakse kodu tuleohutust. Loe edasi: Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid
Tee oma hääl kuuldavaks – osale Lastekaitse Liidu konkursil „Kuula last!”
Eesti ratifitseeris 1991.aastal ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, mille artikkel 12 on üks võtmetähtsusega artiklitest. See tunnustab lapse õigust 
avaldada oma arvamust, olla ära kuulatud, ning teistel isikutel on kohustus lapse seisukohti arvesse võtta.
Juhul, kui lapsi kaasatakse, siis on nad aktiivsemad ja teadlikumad ühiskonna liikmed, lapsed on teadlikumad oma õigusest osaleda, lastel on suurenenud võimalused oma õiguste ja ideede realiseerimiseks.
Seoses eelnevaga korraldab MTÜ Lastekaitse Liit taas oma igaaastase essee-, joonistus- ja fotokonkursi. Sel aastal on teemaks ”Kuula last!“. Samuti viib Lastekaitse Liit läbi küsitluse laste, noorte ja kohalike omavalitsuste seas, teemaks laste kaasamine.
Konkursi üldeesmärk on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu. Osaleda saavad nii lasteaialapsed- kui kooliõpilased, noored ja täiskasvanud. Loe edasi: Tee oma hääl kuuldavaks – osale Lastekaitse Liidu konkursil „Kuula last!”
Toidupank pöörab tähelepanu toiduga ümberkäimisele
Toidupank käivitab homsel rahvusvahelisel toidupäeval, 16. oktoobril kolme nädala pikkuse teavituskampaania, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu puudustkannatavatele lastele ning eestlaste vähesele vastutustundlikkusele toiduga ümberkäimisel. Kampaaniaga kutsub Toidupank üles kõiki inimesi tarbima toitu mõistlikult ning paneb toidutööstustele südamele, et tootmisülejääkidega tuleks toimida eetiliselt.
„Meile valmistab kõige suuremat muret see, et iga viies Eestis kasvav laps teab liigagi hästi, mis tunne on õhtul tühja kõhuga magama minna,“ nendib Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn. „Samas läheb iga päev raisku sadu tonne söömiskõlbulikku toitu. Ma olen näinud nii palju peresid, kes ei oska enam kuskilt abi küsida – toimetulekutoetus on 76,70 eurot kuus, aga sellega ei tule ju keegi toime.
Ja kui peres on lapsed, siis 19-eurone lastetoetus arvatakse sellest veel maha. See pole õiglane ning neid numbreid ei usu Lääne Euroopas eriti keegi,“ ütleb Boerefjin, kes juhib tänaseni juba 20 aastat tegutsenud Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill. Fond on jaganud selle aja jooksul toetusi kokku enam kui 950 sotsiaalprojektile kõikides maakondades.
Loe edasi: Toidupank pöörab tähelepanu toiduga ümberkäimisele
Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma
Möödunud nädalavahetusel teatati paljudest kohtadest üle Eesti akendesse lennanud ja hukkunud siidisabadest. Põhjus seisneb selles, et siidisabad ja mitmed teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena. Linnud petab ära klaasilt peegelduv taevas ja puud ning ka läbi ruumi paistvad aknad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles nende hoonete juures, kus sellised õnnetused praegu või iga-aastaselt juhtuvad, muutma klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.
Suureks abiks on see, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud, aknale kleebitud vahtralehed vm, piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata ühele poole kardina ettetõmbamine. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada ka juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Näiteks on leiutatud spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav.
Loe edasi: Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma
Ettevõtlikud maanaised kohtuvad Riigikogu liikmetega
Maal tegutsevaid naisettevõtjaid ühendav MTÜ ETNA Eestimaal kohtub esmaspäeval 15. oktoobril Riigikogu naisteühendusega, et arutleda mitmete põletavate probleemide üle.
MTÜ ETNA Eestimaal juhatuse esinaine Sirje Vällmann ütles, et 15. oktoober pole valitud Riigikogu külastamiseks sugugi juhuslikult, kuna just sellel päeval tähistatakse rahvusvahelist maanaistepäeva.
“Tahamegi Riigikogu naisteühendusega arutleda selle üle, mida teha, et pered jääksid maale, kuidas arendada maal täiskasvanuharidust ning kuidas parandada maal naiste tööhõivet ning toetada ettevõtlikkust” rääkis Vällmann.
Vällmanni sõnul on naiste tööhõive maaelu arengu seisukohalt võtmetähtsusega küsimus, sest kui naised lahkuvad tööotsingutel linnadesse, siis lahkuvad nendega koos ka pered.
MTÜ ETNA Eestimaal on viinud naisettevõtluse toetamiseks läbi ka mitmeid projekte. Aastatel 2004-2007 kureeris MTÜ ETNA Eestimaal rahvusvahelist naisettevõtlust arendavat FEM projekti.
2012. aastast viib MTÜ ETNA Eestimaal koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga läbi AEF-i rahastatud projekti ETNA Mikrokrediit, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele oma ettevõtte loomiseks.
Lasnamäe noortekeskus kutsub noori osalema linnalaagris
Tuleval koolivaheajal 22.–26. oktoobrini korraldab Lasnamäe noortekeskus linnalaagrit „Sügisene retropositiiv“. Laagrisse on oodatud 7–13aastased
noored.
Linnalaagri raames saavad noored osa paljudest lõbusatest ja harivatest tegevustest nii noortekeskuses kui ka keskusest väljas. Toimuvad mitmed töötoad ning võistlused, külastatakse Sky Parki, Vene teatrit ning Kopli noortekeskust.
Osavõtutasu Tallinna noortekeskuse kaardiga on 39 eurot, kaardita 45 eurot. Hind sisaldab korralikku lõunat ja kõiki tegevusi. Laagris osalemiseks on noorel vajalik ühistranspordi kuukaardi või talongide olemasolu.
Lisainfot laagrikavast ja registreerimisest leiab Lasnamäe noortekeskuse kodulehelt www.taninfo.ee/lasnamae.
Jäänud on veel üks nädal 2014. aasta laulu- ja tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg” registreerumiseks
Eestis tegutsevad kollektiivid saavad registreeruda 2014. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole järgmise laupäeva, 20. oktoobrini. Registreerumiseks on vajalik kollektiivi ühel esindajal täita internetis aadressil register.laulupidu.ee oma kollektiivi nimel taotlus. Hilisem andmete täiendamine on võimalik, kuid seda vaid registreerunud osalejatele. XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.
Järgmise nädalaga lõpeb Eestis tegutsevate kollektiivide registreerumine 2014. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole. Väliskollektiivide ja Välis-Eesti kollektiivide registreerumine algab novembris.
“Registreerumine on siiani kulgenud ladusalt, kuna enamasti on elektrooniline register kollektiividele juba tuttav,” ütles laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee. “Samas palun kõigil oma kollektiivi juhtidele meelde tuletada, et registreerumist ei jäetaks viimasele minutile – see võib tekitada tehnilisi probleeme ning samuti läheb siis kindlasti rohkem aega, kui peaksite vajama abi või soovite midagi küsida”, lisas Maatee.
XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Laulupeo esimese kontserdi kava “Aja puudutus” toob meieni väärtusliku varamu alates esimesest laulupeost. Teise päeva kavas on palju puudutusi tänaste autorite sulest.
XIX tantsupeo ideekavand “Puudutus” on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda, mis on päris, ning ei raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutustest, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu.
Laulupeo kunstiline juht on Hirvo Surva.
Tantsupeo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht on Toomas Lunge ning tantsupeo ideekavandi ja loo autor on Sten Weidebaum.
Uute tantsude konkurss “Pitsiline Haapsalu”
Ajalooliselt tuntud pitsilinnas on pitsilised sallid ja rätid olnud Haapsalu lahutamatuteks osadeks juba üle aastasaja. Lisaks kootud pitside kuulsusele ilmestavad Haapsalu kuulsust vanalinna uhked puitpitsid, mille lipulaev on Haapsalu kuursaal.
Järgmine aasta on kultuuriministeeriumi ettepanekul kultuuripärandi aasta ning Haapsalu linn soovib pärandiaastat tähistada Haapsalu kultuurikeskuses 9.märtsil 2013.a tantsupäevaga „ Pitsiline Haapsalu“. See on hea võimalus läbi tantsude tutvustada eelkõige noortele Haapsalu pitsilist pärandit. Osalema oodatakse kõiki Eestis tegutsevaid tantsuloojaid.
Üle-eestiline seiklusmäng “Vana Toomase mõistatus” põhikooli õpilastele
Tallinn kutsub kooliõpilasi osalema üle-eestilises Tallinna tutvustavas mängus “Vana Toomase mõistatus”.
Tegu on oktoobri keskel algava 7.-9. klassi lastele mõeldud nutikusele ja loovusele tugineva mänguga, mis ei eelda sügavaid eelteadmisi, küll aga oskust teha koostööd ja otsida ning mõtestada infot.
Kolmeosalise mängu kaks esimest etappi toimuvad kodukohas. Igas maakonnas enim punkte kogunud võistkond koos juhendajaga kutsutakse novembri lõpul päevaks Tallinnas toimuvale finaaletapile. Esimese koha auhinnaks on põnev päev pealinnas võitnud meeskonna klassile ja tunnustus kogu koolile.
NB! Mängule registreerimine avatud kuni 15. oktoobrini kl 10:00
Mängu detailse kirjeldusega on võimalik tutvuda aadressil www.tourism.tallinn.ee/vanatoomas. Koolidel on võimalik allalaadida plakat siit. Täpsustavad küsimused on oodatud e-postiaadressile vanatoomas@tallinnlv.ee.
Tallinna Botaanikaaias on kaktusenäitus
Kaktusenäitustel 13. – 21. oktoobrini saab teada, millised näevad välja erinevatesse perekondadesse kuuluvad kaktused ja kuidas neid meie kodustes tingimustes kasvatada. Näitus valmib koostöös Eesti Kaktusekasvatajate Klubiga. Eksponaadid pärinevad kogenud kaktusekasvataja Harri Poomi erakollektsioonist.
13. ja 14. oktoobril ning 20. ja 21. oktoobril on Harri Poom valmis huvilistele jagama oma kogemusi ja asjatundlikku nõu kaktuste kasvatamise osas. Pühapäeval, 14.oktoobril, kell 13.00 räägib Harri Poom kaktuste pookimisest ja pookimisalustest.
Nädalavahetustel toimub taimede ja pookealuste müük ning osta saab ka kodumaised õunu. Näha saab mõningaid hiliseid Eestimaal kasvatatud viinamarja- ja arbuusisorte.
Kaktuste kodumaa on Ameerikas. Neid kasvab Kanadast Patagooniani väga erinevates looduslikes tingimustes nii savannides, kõrbetes, mägedes kui ka vihmametsades. Kaktuseid kasvatatakse mitmel pool maailmas dekoratiivsete taimedena aedades ja parkides. Kaktused on populaarsed ka siseruumide kujunduses. Paljude kaktuste mahlaseid varsi ja maitsvaid marju on tarvitatud söögiks. Kaktuseid on kasutatud ehitusmaterjalina, muusikariistade, värvainete ja ravimite toorainena.
Õige aeg on õppida!
Õige aeg on just nüüd ja praegu, paremat või eraldi aega õppimise jaoks ei pruugi tullagi!
Õppimine toimub väga mitmesugustes elusituatsioonides. Iga eluetapi jooksul kasutame erinevaid võimalusi ja lähenemisviise:
* õpime kogudes koolitarkust
* õpime kogedes ja kogemata
* õpime suheldes teiste inimestega
* õpime tööd tehes
Tööl peame pidevalt oma teadmisi ja oskusi täiendama ning vajadusel ümber õppima. Ja kui töötus hakkab kimbutama, siis on ainus väljapääs õppida. Õppida end tööle!
Elukestev õppimine on omane igale inimesele. Enesetäiendamine annab kindlustunde oma eluga edasi minna ja uusi väljakutseid vastu võtta.
Täiskasvanud õppija nädal on aeg, mil võiksime üle vaadata oma senise teekonna – küsida endalt, kas ma õpin, mida ja kuidas ma õpin ning mismoodi saan oma tarkust igapäevaelus kasutada.
Rohkem infot täiskasvanud õppija nädala kohta leiab siit.
Seiklusmängu jäänud kolme paari ülesvõtted ootavad hääli
Kuni neljapäeva südaööni ootavad hääli Puhka Eestis Facebooki lehel videoblogi „Eile nägin ma Eestimaad” osalejate videod, mis kajastavad blogijate eelmise nädalavahetuse puhkust Eestimaa mõisates ja lossides.
Puhkamas käisid Mariliis ja Sigrid Põlvamaalt, Kairi ja Rauno Tallinnast ning Maren ja Mihkel Viimsist. Videoid saab näha ja hääli anda siin.
Veidi enam kui kahe nädala eest alanud seiklusmängu videoid on youtube.com „Eile nägin ma Eestimaad“ kanalis tänaseks vaadatud ligi 11 000 korda.
„Senised iganädalased võitjad on alati kogunud umbes nelisada häält ja loodame, et finaali lähenedes kasvab hääletajate hulk veelgi,” kommenteeris mängu korraldaja Regina Soop Alfa-Omega Communicationsist. „Tegemist on vahvate seiklejatega, kellel on lisaks reisitahtele üllatavalt head videomonteerimisoskused, mistõttu on loodud ülesvõtted väga kaasahaaravad. Loodetavasti innustavad blogid nii mõndagi inimest oma sügisest puhkust just Eestis veetma,” lisas Soop.
Möödunud nädalavahetuse teemaks olid mõisa- ja lossipuhkus. Lahemaa rahvuspargi mõisaid – Palmset, Sagadit ja Vihulat – avastamas käinud Kairile ja Raunole jäi lisaks uhketele hoonetele sellest nädalavahetusest eriliselt meelde ka Käsmu rand. Kairi sõnul võiks ta hea meelega sinna ka mõne aja pärast elama kolida. „Hea ja rahulik koht, kus mõnusalt sõprade ja pere seltsis aega veeta,” lisas ta. Loe edasi: Seiklusmängu jäänud kolme paari ülesvõtted ootavad hääli
Viru malev ja Põhjakeskus jahivad fotosid
Kaitseliidu Viru malev ja Rakvere Põhjakeskus jahivad tänasest kuni oktoobri lõpuni fotosid teemal “Paps ja laps”, et väärtustada isadepäeva eel isa rolli ning koguda ja säilitada väärtuslikku pildimaterjali.
“Fotojaht tulenes meie soovist isadepäeva eel väärtustada isasid, kes on lapse elus väga erilised ja kelle kanda on peres tähtis roll. Kiires elurütmis on oluline väärtustada aega, mida pühendatakse oma lapsele ja perekonnale,” sõnas Kaitseliidu Viru maleva teavituspealik Kristel Kitsing. “Kindlasti on inimestel kodus fotosid, mis jutustavad meile loo. Kutsun üles inimesi saatma pilte, mis esindavad puhast ja siirast emotsiooni, mida isad oma laste vastu tunnevad.”
Fotojahil võivad osaleda kõik, kes tunnevad, et isa ja laps väärivad jäädvustamist. Iga autor tohib konkursile esitada kokku kuni kolm fotot. Pilte võib fotojahile esitada ainult autor ise. Konkursile ei või esitada töid, mis on osalenud teistel fotokonkurssidel.
Võistlusfoto peab olema hea kvaliteediga, et seda oleks võimalik vähemalt A4 formaadis välja trükkida (resolutsioon soovitavalt min 180 dpi, suurus 2048×1536 pikslit). Pilt ei tohi olla digitaalselt töödeldud, va minimaalne kontrastsuse, heleduse ja värvikorrektsioon ning teravustamine. Lubatud on pildi vähene lõikamine. Piltidel ei ole lubatud elementide kustutamine või asendamine. Pilt ei tohi olla mitmest pildist kokku pandud. Ei tohi esitada ka digitaalselt kokku kleebitud panoraame. Filmile pildistatud või lõigatud panoraamid on lubatud.
Pilte saab konkursile esitada alates 10. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 2012, saates need meiliaadressile press(ät)virumalev.ee. Fotod tuleb varustada autori nime ja kontaktandmetega ning pealkirjaga. Loe edasi: Viru malev ja Põhjakeskus jahivad fotosid
Tartu koduta loomade heaks koguti rekordiline toetussumma
Pühapäeval toimunud Baltikumi suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show koguti koduta koerte toetuseks 2682 eurot, mis on näituse kaheksa-aastase ajaloo jooksul suurim kogutud summa.
Eesti Koeraomanike Seltsi ja BIGBANKi korraldatud koertenäituse tulud lähevad tänavu Tartu Koduta loomade varjupaiga heaks. “Rekordilise annetussumma kogusime heatahtlike loomasõprade abiga, kes tulid koertenäitusele oma lemmikutele kaasa elama, oma koeraga võistlema või tegid heateo Facebooki kaudu. Eriti sügavale südamesse puges aga annetus ühelt väikeselt poisilt, kes tõi kõik suure hoolega kogutud sendid koerte abistamiseks. Just nii kasvavadki tulevased vastutustundlikud koeraomanikud, kes aitavad hädasolijaid ja ei jäta oma lemmikut kunagi hätta,” rääkis BIG Match Show üks korraldajatest, Eesti Koeraomanike Seltsi juhataja Aire-Piret Pärn.
Kui rekordilisest toetussummast 2247 eurot koguti BIG Match Show koertenäitusel kohapeal, siis ülejäänud 435 eurot kogunes Facebookis toimunud kampaania abil. “Korraldasime sel aastal koduta loomade toetuseks esmakordselt ka heategevusliku kampaania Facebookis, kus iga BIG Match Show toetajaskonnaga liitunu pealt annetas BIGBANK 1 euro Tartu koduta loomade varjupaiga heaks,” selgitas Pärn. Loe edasi: Tartu koduta loomade heaks koguti rekordiline toetussumma
Köögiviljakrõpsude valmistajad kujundavad tulevikutrendi
Säga-Aaviku talu koduköök sai aasta algul mahetunnistuse. Nüüd võib perenaine Sirje Allik seal porgandikrõpse valmistada nii palju, kui hing ihkab. Porgandikrõps on muide isevärki asi, mida poes müüdavate kartulikrõpsudega ühte punti panna ei anna.
«Kõigepealt pesen porgandid, siis koorin ja viilutan need. Viilusid kuumutan suhkruvees ning seejärel kuivatan,» rääkis Säga-Aaviku perenaine Sirje Allik. Suureks tootjaks ta end ei pea, krõpsude tegemine käib väikeste koguste kaupa, aga mahepoodidesse neid jagub. Loe edasi: Köögiviljakrõpsude valmistajad kujundavad tulevikutrendi
Endisest meiereist saab majutuspaik
Tääksi keskasula v
õimas maakividest meiereihoone ärkab uuele elule. Argipäeviti müttavad seal töömehed, nädalavahetustel abistavad kohaliku jalgpalliklubi poisid ja mehed.
Hoones lendavad keevitussädemed ning esimeselt korruselt on välja taritud kümneid tonne metalli ja kive. Hiiglaslik haamer käes, mürtsutas eile vana betooni lõhkuda ettevõtmise hing, Tääksi spordiklubi eestvedaja Toomas Aavasalu. Loe edasi: Endisest meiereist saab majutuspaik
Anglas valmivad värsked leivad
Täna kella ühest küpsetatakse Angla pärimuskultuurikeskuses heategevuse nimel üheskoos n-ö kakukesi, sealjuures toimub ka väike Karja Pagari leivapresentatsioon.
“Paneme leivad n-ö ühte ahju, mitte ühte kappi,” täpsustas Angla pärandkultuurikeskuses toimetav Alver Sagur. Koostööpartnereid on pärandkultuurikeskusel ju mitmeid, sealhulgas ka vald ja maakond Karja Pagari kõrval.
Pärast küpsetamist toimub degusteerimine ning vestlusring vabas vormis.
Tänane üritus paigutub 1. kuni 14. oktoobrini kestva Angla leivanädala raamidesse. Nimelt alates 1. oktoobrist algusega kell 10 ja 15 on käinud pärandkultuurikeskuses uudistamas mitmeid gruppe, iga päev. Loe edasi: Anglas valmivad värsked leivad
Keskkonnaministeerium lubab lambakarjadele suuremat kaitset
Keskkonnaminister kehtestas suurkiskjate (hunt, ilves, pruunkaru) kaitse- ja ohjeldamise tegevuskava aastateks 2012–2021, mis muuhulgas sisaldab ettepanekut ohjeldada huntide arvukust eelkõige kahjustuspiirkondades ning motiveerida karjakasvatajaid senisest enam ise oma vara kaitsma.
Koduloomade murdmisega tekitatud kahjude vähendamiseks soovitab tegevuskava teha seaduses muudatusi, mis motiveeriksid loomapidajaid enam tegelema kahjustuste ennetamisega. Loomapidaja, kes kahjustuste ennetamisega ei tegele, peaks saama kahjustuste eest vähem toetust.
Kui seni on suurkiskjate küttimislube väljastatud maakondade piiridest lähtudes, siis nüüd plaanitakse Eesti tsoneerida erineva küttimisintensiivsusega aladeks. Eesmärgiks on hundi madalam asustustihedus ja kahjustuste vähendamine põllumajanduspiirkondades, kui riigis tervikuna jääks hundi arvukus soovitud piiridesse.
Vanadus taaskasutusse
Kui juhtud olema üle viiekümnene, siis pole sul mõtet oma CVsid laiali saatagi, eriti kui juhtud olema naisterahvas, kritiseerib Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas Eesti ühiskonna noorusekultust.
Selline paradigma peab muutuma. Vabandage, aga pool sajandit elanud inimesel on ees veel mitukümmend aastat aktiivset tööelu. Ning oleks tõeliselt rumal seda ressurssi mitte kasutada. Usun, et peagi võime harjuda sellega, et selveri kassas istub seitsmekümneaastane vanadaam ja autoremonditöökojas kohtame vanapapit, kes muhedalt mutreid keerab.
Me kõik saame ühel või teisel moel vanaks. Aga see ei ole patt või ebamugavus, pigem vastupidi, me peame aru saama, et vanadusega käib kaasas tähtis ressurss – kogemus. Me ei pruugi veel mõista, kui oluline ja vajalik see elu- ja juhtimiskogemus on. Selleks, et ühiskond areneks tasakaalukalt, on tähtis, et kogemus leiaks taaskasutust.
Aapo llvese päevasõnum
ku sa õdagu ilda
pargit kere täüs
tsialihha
ja siini
ja upõ
tulõ üüse
puulainaja
nakas egä üü käümä
mugu hink ja hänk
hummoguni
saadananahk
inne är lää-õi
ku pino puhas
Vabaühenduste Fond kuulutab välja väikeprojektide taotlusvooru
Avatud Eesti Fond kuulutab tänasest välja EMP toetuste Vabaühenduste Fondi (VÜF) konkursi väikeprojektidele, mille eesmärgiks on parandada vabaühenduste tegutsemisvõimekust ja keskkonda.
Konkursile on oodatud projektid, mille keskmes on:
– uute teadmiste, oskuste ja inimeste toomine kolmanda sektori tegemistesse (vabatahtlike kaasamine, sektoritevahelised partnerlused);
– algatused liikmesorganisatsiooni juhtimise parandamiseks;
– tegevused ühenduse finantssuutlikkuse tõstmiseks – sh sotsiaalne ettevõtlus, annetuste kogumine jms;
– üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine (sh mentorlusprogrammid, varasemate projektide tulemuste levitamine ja jagamine);
– koolitustegevused organisatsiooni professionaalsuse tõstmiseks, mh teenuste osutamisel.
Toetuse suurus ühe projekti kohta on 5000-5700 eurot; kokku on selle konkursi raames võimalik jagada toetustena 137 500 eurot.
Loe edasi: Vabaühenduste Fond kuulutab välja väikeprojektide taotlusvooru
Vabakondlasi oodatakse kärajatele
Kõik vabakondlased on oodatud kaasa rääkima vabaühenduste rahastamise tingimuste kujundamises. Seda saab teha igaüks oma kodus materjale lugedes ja internetis arvamust avaldades, veel paremini aga 19. oktoobril Tallinnas toimuvatel vabaühenduste kärajatel, kus needsamad materjalid koos läbi arutatakse.
Tegu on juhendmaterjalidega, mis saavad pärast valitsuses kinnitamist aluseks vabaühenduste avaliku võimu poolseks rahastamiseks, on siis tegu kohalike omavalitsuste või ministeeriumite, nende haldusalas tegutsevate fondide või teiste riigiasutustega. Juhendmaterjalid puudutavad nii projekti- kui ka tegevustoetusi, nii taotlemise kui ka aruandluse tingimusi. Ühesõnaga – kõike.
Alates eelmisest sügisest Siseministeeriumi juures koos käinud töörühm on välja töötanud juhendmaterjalide mustandid ja püstitanud ka rea küsimusi, millele vastuseid oodatakse. Kõik need on kättesaadavad internetis aadressil www.ngo.ee/kärajad. Samas saab ka end kärajatele osalemiseks kirja panna ja vaadata täpsemat ajakava. Loe edasi: Vabakondlasi oodatakse kärajatele
Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid
Põhja-Ameerika ja Kanada teadusuuringute põhjal koostatud ligi 160 allikal põhinevas ülevaates “Organic Farming for Health and Prosperity” võetakse kokku mahepõllumajanduse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sageli jäetakse tähelepanuta, et mahepõllumajandus ei seisne ainult kemikaalide vältimises, siin on terve rida praktikaid, mida tavapõllumajanduses tihti või mitte kunagi ei rakendata ning mis annavad keskkonnale ja ühiskonnale positiivseid tulemusi.
Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale:
• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).
• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.
• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.
• Sünteetiliste väetiste kasutamise vältimine: vähendatakse toitainete leostumist vette, parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, paljudel juhtudel vähendatakse sooldumist, vähendatakse taastumatute loodusvarade ja energia kasutamist.
• Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine: suurendatakse elurikkust, parandatakse vee ja mulla kvaliteeti, välditakse tolmeldajate kahjustamist, vähendatakse kulusid keemilistele sisenditele.
• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni.
Loe edasi: Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid
Sportlik aastaring tõi kokku 12 179 last
Eile toimunud Tartu Sügisjooksu lastejooksud lõpetasid Klubi Tartu Maraton laste sportliku aastaringi, kokku võttis kuuest spordiüritusest osa 12 179 last.
“Eelmisel aastal osales meie lasteüritustel 9302, sellel aastal juba 12 179 last. Mul on väga hea meel, et laste osalejate arvud stabiilselt kasvavad. See näitab, et me oleme õigel teel! Loodame, et laste tänased osalemised lasteüritustel juurutavad spordiarmastust ja tulevikus hakkavad need tublid lapsed osalema ka pikematel distantsidel,” sõnas Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk.
Täna aga kutsusid Lõunakeskus ja Klubi Tartu Maraton keskuse liuväljale kõik 632 last, kes sellel hooajal läbisid kõik Tartu Mini Neliküritus 2012 etapid.
Tartu Mini Neliküritus 2012 lõpupeol oli kohal üle 400 lapse koos pere ja sõpradega ning iga laps, kes on osalenud kõikidel Tartu Mini
Neliküritus 2012 etappidel sai kingituseks nelikürituse lõpetaja T-särgi.
“Mu 3-aastasele tütrele väga meeldib tulla, sest kõik ju tulevad ja sõidavad. Ta on vaid 3-aastane ja suusamaratonil tahtis kõike ise teha, ei lasknud ennast aidata. Kui natukenegi käe õlale panid, siis ütles, et “Ei, ma ise tahan!” ja lasimegi tal ise sõita. Läks küll aeglaselt, aga rõõmsalt ja juba ootab järgmisi kordi!” ütleb kahe lapse ema Elve Nagutkin.
Tartu Mini Nelikürituse hulka kuuluvad Tartu Maratoni suusasõidud, SEB Tartu Rattaralli, SEB Tartu Jooksumaraton ja SEB Tartu Rattamaratoni lastesõidud. Lisaks neile toimusid augustis SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud ja veel eile toimus selle aasta viimane Klubi Tartu Maratoni lasteüritus, kui Tartu kesklinna vallutas 1578 Tartu Sügisjooksu lastejooksudel osalevat noort spordisõpra.
Järgmised lastele suunatud üritused toimuvad legendaarse Tartu Maratoni raames. 20. jaanuaril toimub World Snow Day raames Otepää lasteõit ja juba 16. veebruaril 42. Tartu Maratoni lastesõidud.
Fotod Tartu Mini Neliküritusest 2012 t: www.argoa.com/press