Laupäeval, 8. detsembril toimub Võru Kesklinna pargis jõululaat, mis üllatab laadalisi taas suure valiku erilise laadakaubaga ning mitmekülgse programmiga. Laadale on registreerinud ligi 90 kauplejat ning müüakse nii käsitööd, kudumeid, piparkooke, hapukapsast, verivorsti kui teisi koduseid ja isetehtud tooteid. Samuti on esindatud mitmed ühingud, kelle eesmärk on koguda tulu heategevuseks. Traditsiooniliselt toimuvad ka erinevad võistlused pisematele ning linnapea Jüri Kaver kuulutab välja jõulurahu. Jõulumelu loob mitmekesine kultuuriprogramm, mille panevad kokku Võru linna erinevad tantsu- ja laulurühmad.
Kell 12 toimub heategevuslik jõuluoksjon, mille tulu läheb sel aastal Võru linna vähekindlustatud perede laste toetamiseks. Selleks on mitmed ettevõtted sponsorluse korras välja pannud oma tooted, mis väärivad kindlasti oksjonil osalemist.
Laat on avatud kella 9–16.
Marianne Mett
Rubriik: Eesti
Liikluskasvatuse aasta tegija auhinna pälvis Meremäe kooli kehalise kasvatuse õpetaja Madis Kivila
Liikluskasvatuse Aasta Tegija auhinna vääriliseks otsustas komisjon kinnitada 19 kandidaati, teiste hulgas ka Meremäe kooli kehalise kasvatuse õpetaja Madis Kivila. Kokku oli konkursile esitatud 43 kandidaati.
Madis Kivilat tunnustati aastatel 2008-2012 Meremäe Koolis õpilastele läbi viidud liikluskasvatuse eest. Igal kevadel on viidud läbi Vigurivända koolivoor ja osaletud õpilastega
väga edukalt ka maakondlikel võistlustel. Meremäe kool sai Madis Kivila eestvedamisel ja maanteeameti toetusel nõuetele vastava õpperaja Vigurivända võistluse läbiviimiseks. Seoses raja valmimisega toimus kevadel 2011 Meremäe kooli staadionil Võrumaa maakondlik Vigurivända võistlus.
Silvi Palm
Küberpätt jäljendab maksuametit
Maksu- ja tolliamet (MTA) annab teada, et täna on mitmed isikud saanud ameti nimel e-kirju võlateavitusega, mille puhul on tegemist libateadetega. Kirjale lisatud failid võivad sisaldada viirust.
Kuigi kirja tekst on sarnane MTA teavitusega, saab libateate ära tunda selle järgi, et puudub nimeline pöördumine, pangakonto numbrid on valed ning ka kirjas toodud summad on seni kõigil juhtudel olnud ühesugused. Samuti ei ole MTA võlateavitusel kunagi juures zip-faili.
Amet palub täna taolise e-kirja saanud inimestel seda ignoreerida ja lisatud faili kindlasti mitte avada. Tegemist ei ole MTA poolt saadetud kirjaga. Küsimuste korral saab helistada võlainfo telefonil 676 1000 või 676 1500. Kahtluse korral saab oma võlgnevust kontrollida MTA veebis avalikust võlapäringust: https://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql
Rägo medaliga tunnustatakse Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid
Laupäeval, 8. detsembril tunnustatakse Tartu ülikoolis professor Gerhard Rägo medalitega Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 120 aastat.
Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.
Tänavu pälvivad medali Andi Kivinukk (Tallinna ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi professor), Väino Külvi (endine Vändra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Lemmi Nael ja Arvo Press (Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatikaõpetajad), Sirje Sild (Nõo reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Maaja Valter (Lääne-Viru maavalitsus, haridus- ja sotsiaalosakonna inspektor, Rakvere eragümnaasiumi matemaatikaõpetaja) ning Tallinna reaalkool tervikuna.
Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 150 isikule või kollektiivile.
Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikooli välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.
Mälestusmedalite üleandmine toimub 8. detsembril algusega kell 12.30 Tartu ülikooli senati saalis.
Virge Tamme
Toidupank kogub jõulukuiste toiduabipakkide jaoks kaupa
Ka tänavu ühendavad Eesti 10 piirkondlikku toidupanka oma jõu ning teevad jõulupühade eel lisakoguse toiduabipakke, mis jagatakse laiali üle Eesti. Tarvilik kaup loodetakse paljuski saada just toidukogumispäevadelt, mis toimuvad sel ja järgmisel nädalavahetusel.
8.–9. detsembril ja 15.–16. detsembril on neljateistkümnes Rimi kaupluses ning kolmes muude jaekettide kaupluses Toidupanga vabatahtlikud toidukogumiskärudega. Toitu on võimalik annetada Tallinna, Tartu, Rakvere, Jõhvi, Narva, Võru, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu Rimides (täpsemalt vt siit<http://www.toidupank.ee/vota-aega-ja-tule-appi-toitu-koguma/>) ning lisaks neile Haapsalu Rannarootsi Selveris, Türi Konsumis ja Paide Maksimarketis.
Abi saajad selgitatakse välja koostöös iga piirkonna kohaliku sotsiaalametiga. „Eelmisel aastal plaanisime teha puudustkannatavatele lastega peredele umbes 1000 pakki, kuid lõpuks saime endalegi üllatusenamkokku 1600 suurt ja korralikku toidukasti,“ meenutab aastatagust jõulukampaaniat Toidupanga tegevjuht Piet Boerefin. „Sel aastal oleme seetõttu oma prognoosides julgemad, aga täpset pakkide arvu ette öelda ikkagi praegu ei saa, sest kõik sõltub sellest, kui hästi toidukogumispäevad lähevad.”
Loe edasi: Toidupank kogub jõulukuiste toiduabipakkide jaoks kaupa
ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri plakatikonkursile ”Hans ja Grete” laekus 989 kunstitööd. Oma plakatikavandi saatsid ligi saja kooli lapsed kõikjalt üle Eesti. Žüriisse kuulusid ERSO muusikud, ooperikontserdi ”Hans ja Grete” dirigent Anu Tali, solistid Annely Peebo ja Kädy Plaas ning Eesti Kontserdi kujundaja Everi Vähi. Pärast mitut konkursivooru valiti võidutööks Emmaste Põhikooli V klassi õpilase Kadleen Leenurme plakatikavand, mille põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi ”Hans ja Grete” plakat, bänner ja kavakaaned. Kadleen Leenurme juhendaja on õpetaja Eila Tõnisson. Žürii arvates on tegemist väga emotsionaalse ja atraktiivse kunstitööga. Vastukaaluks klassikalisele lähenemisele ”Hansu ja Grete” muinasjutule on tegemist modernse ja just tänapäevast kontserdipublikut kõnetava plakatikavandiga. Auhinnaks on 30 kontserdipiletit Estonia kontserdisaalis 18. jaanuaril 2013 toimuvale ooperikontserdile. Oodatud on Kadleen Leenurm, tema juhendaja ja klassikaaslased ning teised muusika- ja kunstisõbrad Emmaste Põhikoolist. Loe edasi: ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt
Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Mihkel Ilus
Tänavuse Eduard Wiiralti stipendiumi saab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide maalimagistrand Mihkel Ilus. Stipendiumi saamiseks esitati 22 taotlust. Mihkel Ilusa puhul tõstis komisjon esile jõulise ja isikupärase autoripositsiooni olemasolu, võimet töötada väga erinevates meediumi- ja ruumikontekstides ning julgust luua suuremastaabilisi ambitsioonikaid tervikuid.
Eesti Kunstiakadeemia magistrant Mihkel Ilus lõpetas 2010. aastal Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Tänavu on Ilusal toimunud kaks isikunäitust: „Rokokoo“ (festivali „Alternatiivne Ameerika kino“ raames) ning „24 prelüüdi vaikusele“ (koostöös Märt-Matis Lillega). Samuti on Ilus osalenud 2010. aastal ühisnäitusel „Muutuv maalikunst“ Kumu kunstimuuseumis. Ta on osalenud ka etenduskunstiprojektides, sh olnud etenduse ja näituse „Kapriisid“ üks autoreid (koos Henri Hütiga). Mihkel Ilusa viimase aja loomingu fookuses on töö ruumiga.
3000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste iseseisvat õppe- ja loomingulist tööd ning võimaldada enesetäiendamist. Lisaks stipendiumile saab võitja Eesti Kunstimuuseumilt (EKM) kingiks muuseumi kuldkaardi, mis annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides. Loe edasi: Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Mihkel Ilus
Maakonna “Hea Tegu 2012” on projektinädal “Kuidas küla noorele, nõnda noor külale”
Maakonna alaealiste komisjon ja maavanem Viktor Svjatõšev tunnistasid reedel tänavuseks heateoks projektinädala “Kuidas küla noorele, nõnda noor külale”, mille korraldasid Evi Rohtla, Vaike Niklus, Eda Miljand ja Riina Paluoja.
Edasi loe ajalehest Vooremaa
Vanusevahe ühist loomingut ei pidurda
Viiskümmend aastat vanusevahet ei tähenda alati erimeelsusi. Kunstnikud Tõnis Laanemaa ja Küllike Pihlap, keda eraldab pool sajandit, avasid Valga kultuurikeskuses näituse «Estonie – France / Eesti ja Prantsuse lossid».
Kümnel lõuendil on fotograafilised kompositsioonid, mille loomiseks on nad saanud inspiratsiooni arhitektuurist.
Ka varem ühisnäitusi teinud Laanemaa ja Pihlap nägid praeguse näituse tööde tegemisega vaeva umbes aasta. Loe edasi: Vanusevahe ühist loomingut ei pidurda
Uiest jõulupuust ja mieste laulust
Ennevanasti arvati, et nigul laseb külma sisse. Tia juu taa siis nüid ikka külmaks jäebkid. Sest meite külm tulli küll juba andressepäävaga.
Liivavahel nüid jõulupuu särab oma tuledega. Seevoasta oo tükkis teene jõulupuu, teese kohja pial. Meite pialinnas, Liiva linnas põle sõukest muret ilmaskid oln, et piaks akkama metsast kuuske välja vädama ja üles panema.
Neh kui sa natusse rinki voatad, siis oo neid kuuskesid sial kasumas ikka ühna üksjägu. See, mise pial ulka voastaid oo tulesid põletatud, jähi mineva voasta irmsaste uie poe seena naale ja nüid sai järgmine võetud. Ja esmasbe omingu koolilapsed tullid kut üks karikond päkapikkusid ja seltsis nee kuusetuled põlema pandi.
Neh, nüid see jõulurall ikka rohkem lahti lähäb. Ma nüid kole nobeste ütle, et neh, tuleva nädali ma riagi pitkemalt, et neljateistmendal oo koolimajas laste jõululaat. Ja viieteistmendal oo spordiallis Muhu jõululaat. Selle viimase kohta soab täpsemini uurida Anneli kääst, televonni pial 50 37 407. Loe edasi: Uiest jõulupuust ja mieste laulust
Eesti Energia bürood on nädalavahetusel kauem avatud
Eesti Energia klienditelefonil ja büroodes saab elektrilepinguid sõlmida ka eesoleval nädalavahetusel, kuid ettevõte muudab tavapärast töögraafikut.
Ühtlasi kutsub Eesti Energia kliente üles võimalusel eelistama elektrilepingu sõlmimisel e-teenindust, mis on turvaline ja mugav kanal ning kus puuduvad ooteajad.
Eesti Energia klienditelefoni tööajad
- 8. ja 9. detsembril on meie klienditelefon 1545 avatud kell 10-18,
- 10. detsembril teenindame kliente tavapärasel tööajal kell 8-19.
Eesti Energia teenindusbüroode tööajad
- 8. detsembril on kõik Eesti Energia klienditeenindusbürood üle Eesti avatud kell 10 – 16, Lõunakeskuse klienditeenindusbüroo avatud kell 10 – 18,
- 9. detsembril on kõik klienditeenindusbürood üle Eesti avatud kell 11 – 15,
- 10. detsembril töötavad meie bürood tavapärastel tööaegadel, mille kohta leiab infot siit: https://www.energia.ee/et/kontaktid.
Eesti Energia praegused kliendid saavad meiega sõlmida elektrilepinguid aasta lõpuni ja kõik need lepingud hakkavad kehtima 1. jaanuarist. Kliendid, kes ei osta täna elektrit Eesti Energialt, kuid soovivad seda juba 1. jaanuarist teha, peavad lepingu sõlmima 10. detsembriks.
Raikküla vallal on oma tervisekaart
Selle aasta lõpuni kestab Raikküla vallavalitsuse projekt „Tervis kaardile!“, millega saab Raikküla valla tööealine elanikkond tasuta kasutada Kabala spordimaja teenuseid, peale selle ka Märjamaa ujulat ja Sadolini spordihoone jõusaali.
Kabala spordimaja juhataja Tarmo Rahuoja otsis juba mõnda aega lahendusi, kuidas pakkuda Raikküla valla elanikele nende tervisele suunatud võimalusi süsteemselt, mitte vaid üksikute ürituste kaupa. Ta mõtles välja valla tervisekaardi, mida on juba aktiivselt kasutama hakatud.
„Esimesed sada plastkaarti said ruttu otsa. Praegu on välja antud 102 kaarti. Info sellise võimaluse kohta on levinud suust suhu, mis on kõige parem reklaam,“ rääkis Rahuoja hetkeseisust.
Abruka laevale otsitakse nime rahvahääletusega
Kaarma vald korraldab tuleval kevadel valmiva Abruka uue laeva nime leidmiseks internetipõhise konkursi.
Ettepanekuid saab esitada elektrooniliselt e-posti aadressile abrukalaev@kaarma.ee kuni 16. detsembrini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitusel toimuval konkursil osaleva isiku e-posti aadress on nähtav ainult konkursi korraldajale administreerimissüsteemis.
17. detsembrist 28. detsembrini toimub esitatud nimede vahel internetihääletus aadressil abruka@lists.oesel.ee, kusjuures IP aadressilt saab hääletada ühe korra, kuid hääle võib anda kahele uue laeva võimalikule nimele.
Kolm enam hääli saanud nime edastab vallavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
„Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse
Täna õhtul alustab ETV2-s kell 20.00 mahetalusid tutvustav saatesari „Mahemaa“. Neljal neljapäeval tutvustatakse Eesti mahetalusid, kust jõuab meie toidulauale puhas ja tervislik toit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talu toodangut. Saatejuhid on Karol Kuntsel ja Maria Soomets, saated valmisid koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe.
Saatesarja „Mahemaa“ autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul sobib see sari mitmel põhjusel väga hästi jõuluaega. „Esiteks mõtlevad siis ka kõige paadunumad linlased maalemineku peale ja küllap vaadatakse ka telerist toredaid taluperesid suurema huviga. Teiseks peaks pühade ajal olema natuke rohkem aega süvenemiseks ja nii jõuab vahvate ja rõõmsate taluperede tegemisi jälgides järele mõelda, mida see mahetoit ning mahetoidu tootmine õigupoolest tähendab ja kui palju tervisliku toidu nimel tööd tehakse. Kolmandaks on jõulud seotud ikka pidulikuma või ka rikkalikuma toidulauaga ja igas Mahemaa saates valmibki paar toredat rooga, mis mõistagi passivad hästi ka pühadelauale.“
Saatesarja konsultant oli Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann. „Saatesarja ideeks oli tutvustada mahetootmist läbi erinevate tootmissuundade ja söögitegemise. Kõige parem viis seda teha on tutvustada olemasolevaid mahetalusid ja nende tegemisi. Saate lõpus oma talu toorainest valmiv toit annab kindlasti uusi ja huvitavaid ideid söögitegemiseks. Mul on saatesarjas valminud roogadest juba oma lemmikud köögis järgi proovitud,“ rääkis Elen Peetsmann.
Loe edasi: „Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse
Uus rallisprindihooaeg saab alguse
Laupäeval, 8. detsembril peetakse uue rallihooaja avavõistlus Kiltsi lennuväljal. Võidusõit kuulub nii Lääne regiooni meistrisarja kui ka Premia Hepa karikavõistluste arvestusse.
Traditsiooniliselt saab mõlema võistlussarja hooaeg alguse aasta lõpul – nii ka tänavu, mil avaetapp sõidetakse Kiltsi lennuvälja territooriumil 4,3 km pikkusel võistlustrassil. Sõitu korraldava MTÜ Igaühe Terviseklubi esindaja Kalle Kruusma sõnul raja ettevalmistus käib: “Lund on tulnud 20–30 cm. Lennuvälja laial osal on see juba kinni sõidetud. Saab öelda, et tuleb korralik lumerada.” Praegu on ka juba metsavahelised lõigud meeldivalt libedad ja saab kätt harjutada väikeste vallide vahel.
Osavõtjate registreerimine veebilehel rally.ee vältab kuni 6. detsembri õhtuni. Võistlejate nimekiri avaldatakse päev hiljem, 7. detsembril kell 14. Laupäeval tehakse osavõtjate täiendava registreerimisega algust kell 8 hommikul. Võistlussõitudega alustatakse kell 11.30.
Tegu on algava hooaja ühe kaalukama võistlusega, kuna Lääne regiooni meistrisarjas antakse 8. detsembril toimuvalt etapilt topeltpunktid.
Pealtvaatajatele on võistlus tasuta.
Sihikul kõrge koht
Järvamaa juurtega Pavo Raudsepa pere sihib ETV laulusaates «Perepidu» kõrgeimat kohta.Koerus kasvanud ja koolis käinud ning suusamehena tuntud Pavo Raudsepp sattus ETV ekraanil käivasse ja Maire Aunaste juhitavasse laulusaatesse «Perepidu» tütarde Marii (20), Marleen (16) ja Martta (5) tungival soovil ning naise Õnnela õhutusel. «Kõik nad mul laulavad nii mis mühiseb, lapsed lasteaiast saadik ja naine nii kaua, kui mäletan, kus me siis saime minemata jätta!» tunnistas isa Pavo uhkusenoodiga hääles.
Looduskaitse talgud innustavad ja harivad vabatahtlikke
Äsja valminud uuring “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju” kinnitab, et looduskaitse vabatahtlikud on õpihimulised ja motiveeritud inimesed, kes armastavad looduses liikuda ning hindavad looduskaitselisi talguid väga kõrgelt.
Looduskaitse vabatahtlikel, nt looduskaitse talgutel käijad, mängivad loodushoius olulist rolli, kuid senini pole Eestis uuritud talgute loodushariduslikku mõju. „Soovisime vabatahtlike kohta rohkem infot – mis neid motiveerib, millist mõju vabatahtlik tegevus omab ning kas vabatahtlikuna looduse abistamisel talgute korras esineb ka takistusi nagu aja- või rahapuudus,“ toob uuringu vajalikkuse välja ELFi talgute korraldaja Siim Kuresoo.
„Uuringust tuli selgelt välja, et lisaks toredale talguseltkonnale, kus leitakse uusi sõpru ja tuttavaid, motiveerib looduse heaks tegutsemine, uute teadmiste ja oskuste saamine ning looduses viibimine talgulisi niivõrd, et enamasti tullakse looduskaitse talgutele uuesti,“ rõõmustab Siim Kuresoo . „Saime ka teada, et soov talgute käigus rohkem looduse ja Eestimaa paikade kohta teada saada on väga suur,“ lisab ta.
Uuring tõi välja ka talgute haridusliku poole. Olgugi, et looduskaitse vabatahtlikuid ei osale peamiselt teadmiste juurde saamise eesmärgil, selgus, et lisaks üldiselt silmaringi laiendamisele omandatakse talgute käigus palju uusi teadmisi taime- ja loomaliikide ning looduslike koosluste kohta. 85% talgulistest tõdes, et õppis talgutel midagi uut.
Uuringus osalesid 300 Eestimaa Looduse Fondi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu viimase kolme aasta looduskaitse talgulised. Uuringu viis läbi Cumulus Consulting ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Pühapäev on kauni rahvarõiva päev
Pühapäeval, 9. detsembril kell 11.30 esitletakse Eesti erinevate paikade vastvalminud rahvarõivakostüüme Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajas, mil järjekordne lend lõpetab Rahvakultuuri Keskuse Rahvarõivaste valmistajate kooli.
Rahvarõivaste valmistajate kooli vormis toimuva täienduskoolituse eesmärk on välja õpetada oma paikkonna rahvarõivaid, ajalugu ja kultuuri tundvaid inimesi. Oluline on kursuslaste töö Eesti Rahva Muuseumis originaalesemete ja arhiividega. Lisaks sellele, et tuginedes autentsetele muuseumiesemetele
õpitakse valmistama endale rahvarõiva komplekti koos lisanditega, nõustavad lõpetanud ka kodukoha tantsu- ja koorikollektiive rahvarõivaste valikul ja kandmisel.
Rahvarõivad ja rahvarõivaelemendid on tunnustatud – üha enam on eestlastes huvi nende valmistamise oskuste ja kandmise vastu. Etnograaf Igor Tõnurist on öelnud: “Meie rahvarõivas on elus olnud sihipärase pikaajalise propaganda tulemusena. Meie jaoks on see identiteedi märk”.
Rahvarõivaste valmistajate kool on tegutsenud Rahvakultuuri Keskuse juures 25 aastat ja õpetust on saanud üle 200 inimese kõikjalt Eestist –põhiliselt käsitööõpetajad ja käsitööringide juhid, aga ka tantsurühmade juhid ning teised huvilised. Kooli lõpetanutel on edaspidi võimalus taotleda
rahvarõivameistri kutsetunnistust.
Rahvarõivaid õpetavad valmistama asjatundjad – Reet Piiri, Igor Tõnurist, Silja Nõu, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand, Maire Kuningas ja Virve Pikk.
Tunnustatakse vabatahtlikke toetavaid ettevõtteid
Siseministeerium ootab kuni 31. detsembrini ettepanekuid ettevõtete tunnustamiseks, kes on tänavuse aasta jooksul toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on muul moel andnud panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse.
Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Samuti pöördub ministeerium üleskutsega mittetulundusühingute liitude, ettevõtjate liitude, päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti poole.
Laekunud kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse vabatahtlike päästjate toetaja 2012 ning abipolitseinike toetaja 2012 aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega näiteks ettevõtte koduleheküljel. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.
Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetustega tahab siseminister tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees, olles valmis märkama ning sekkuma valdkondades, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline. Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks 5. veebruaril toimuval pidulikul aktusel.
Esmakordselt tunnustati ettevõtteid käesoleva aasta mais, kus siseminister tänas firmasid eelnevate aastate jooksul antud panuse eest. Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetus anti kokku seitsmele ettevõttele. OÜ Paatsalu Puhkekeskus ja Aktsiaselts MSCA (Revali Merekool) leidsid märkimist vabatahtlike mere- ja järvepäästjate toetamise eest. AS Ingle, Kuie Põllumajandusühistu, Kolga Teenindusühistu, AS Sanwood ning Tamrex Ohutuse OÜ on oma märkimisväärse tegevusega toetanud priitahtlikke päästjaid. Aunimetusega Abipolitseinike toetaja tunnustati AS Saksa Autot ning Räpina Korrakaitset. Lisaks tänas siseminister tänukirjaga 11 ettevõtet, kes on andnud panuse oma kogukonna vabatahtlike tegevusse.
Marge Viirg tõlgendab pimedust kuubis
Marge Viirg näitab Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud näitusel „Pimedus kuubis” oma sel aastal valminud akrüülmaale.
Maalide inspiratsiooniks on olnud Al Held ja tema abstraktsed geomeetrilised vormid, rootsi kunstniku Oscar Reutersvärdi loodud objektid ning Toomas Raudami hiljuti ilmunud „Pime raamat“.
Marge Viirg on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja esinenud näitustega alates 1986. aastast, sageli koos rühmitustega Studio22 ja Vedelik. Kunstnik ütleb enda kohta järgmist: ”Ühiskonnas võib kunstnik olla igaüks. Minu eesmärk on kujutada oma maailma, nagu mina seda tajun. Akrüülmaalid on hetkeseisundite kujutised. Kasutades minimaalselt värve, olen otsinud ruume, objekte erinevates protsessides. Märk või ornament fikseerub lõuendil vabalt valitud kihtidel ning seostub erinevate süsteemidega. Ühtlasi on selle näituse kompositsioonid sujuv jätk tušijoonistustele varasemast ajast.”
Näitus on avatud 4.-19. detsembrini.
Paha last ei ole olemas
Sagedasti kuulen vanemaid kirjeldamas:
“Ütlen lapsele esimesel paaril korral rahulikult, et korista oma mänguasjad kokku, viiendal korral juba tõstan häält ning kui laps ennast ka siis 
liigutama ei hakka, tutistan või annan laksu”, muretseb pereterapeut Meelike Saarna ajakirjas “Märka Last”
See on kahetsusväärne olukord. Lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus, aga karistada saab laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega. Laps, kellele ei võimaldata kogeda ennast kui väärtuslikku isiksust, lõpetab iseenda armastamise, ja see, kes ei oska armastada iseend, ei ole suuteline armastama ka teisi.Kahjuks on paljude praeguste täiskasvanute kunagine kasvukeskkond olnud seesugune, et neil on raske mõista võimu hävitavat mõju suhetele. Ka on võimu kasutamise tähendus tihti puudulik: laksu, nurkapanekut, tutistamist-sakutamist, lapse peale karjumist, tema ignoreerimist jms. peetakse tavalisteks kasvatusviisideks, sest vanem on ju ka inimene. Ent piiride panek jõumeetodil ei ole mitte ühelgi juhul sobiv viis last (või ükskõik keda) mõjutada. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Loe edasi: Paha last ei ole olemas
Koomiksiselts tähistas Eesti filmi juubelit
Eesti Koomiksiselts tähistab Eesti filmi 100. juubeliaastat filmikoomiksite näitusega Tartu Kunstikoolis.
41 autori osalusel valminud näitusel esitletakse üheleheküljelisi kohaldusi ja tõlgendusi kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.
Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid “Sügisball”, “Viimne reliikvia” , “Püha Tõnu kiusamine” ja “Nukitsamees”. Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit. Osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.
Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel. Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).
Maablogi: Kuhu kaob Eestis püütud kohalik kala?
Statistikaameti andmetel on Eestis kala tarbimine 10,5 kg ühe elaniku kohta. Samas väljapüük Eesti vetest ulatub ligikaudu 80 000 tonnini.
Seega ületab Eestis püütud kala kogus siinset kalatarbimist peaaegu kuuekordselt. “Lisaks imporditakse eestisse ligikaudu 40 000 tonni kala ja kalatooteid aastas, mis kala tarbimist ühe elaniku kohta arvestades katab juba iseenesest Eesti tarbijale vajaliku kala koguse,” kirjutab täna Maablogis kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.
“Kuna kala on kiiresti riknev kaup, siis eelistavad suuremad tootjad näiteks kilu ja räime puhul saagi pärast väljapüüki kohe külmutada ning seejärel turustatakse see peamiselt idaturul, kus on seda võimalik müüa suurtes kogustes. Traalpüügist saadavaid suuri kilu- ja räimekoguseid kohalikul turul värskelt turustada on saagi kiire riknemise tõttu üpris keeruline ning eeldab seda, et turule toodavat kogust peab olema võimalik veel samal päeval maha müüa,” selgitab Soome.
Kuhu kala kaob ja mis parandaks kohaliku kala kättesaadavust loe lähemalt Maablogist.
Eestimaa spordiliit Jõud valis aasta tegijad
Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias.
Aasta tegija 2012 tiitli pälvis Jõgevamaa spordiliit “Kalju” esimees Uno Valdmets. Talle järgnesid Henn Põlluste ja Mart Siimann.
Aasta noortetreeneriks tunnistati KK Hito treener Priit Sternhof. Talle järgnesid Nikolai Järveoja ja Helen Nelis-Naukas.
Lisaks tunnustatakse Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohalik spordielu edendaja ja piirkondlik spordisündmus.
Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijad valiti maakondade spordiliitude poolt esitatud kandidaatide hulgast vastavalt 2012. aasta konkursi juhendile.
Tänavuse aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 8. detsembril Moostes toimuval EMSLi Jõud pidulikul aastalõpuüritusel. Aasta tegijatega saab lähemalt tutvuda siin.
RMK mobiilirakendus juhatab jõulukuuseni
Tänavu saab lisaks Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehele riigimetsast sobiva jõulukuuse leidmiseks infot ka mobiilirakendusest, kus on kaardistatud 145 sobivat kuusekohta üle Eesti. „Riigimets on avatud ööpäev läbi, igaühel on võimalus tuua jõulukuusk juba oma traditsioonilisest kohast või avastada uusi kuusekohti riigimetsas,“ soovitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.
Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardi abil planeerida teekonda ja endale sobivaim kuusekoht leida. Lisaks on seal juhised ja tingimused, kuidas kuuse eest hoolt kanda ja millistest kohtadest jõulukuuski otsida. RMK poolt kaardistatud 145 kuusekohta leiab ka RMK mobiilirakendusest. Toomas Väädi sõnul satub igal aastal metsa ka palju neid perekondi, kes oma jõulupuu esimest korda ise metsast koju toovad. “Sellisel juhul on RMK mobiilirakendus käepärane abimees ja juhatab kuuseotsijad õigesse kohta,” lausus Väät ja lisas, et rakendus sisaldab ka maksmisinfot ja kuuse eest hoolitsemise näpunäiteid.
RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta. Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.