Otepää gümnaasiumi 11. klassi tüdrukud Maiken Vähi, Mari-Ly Kapp ja Lisett Segar on võtnud nõuks korraldada 15. veebruaril koolis heategevuslik kontsert «Märkame ja aitame üksteist», lisaks viiakse läbi korjanduspäevad.
Kontserdil esinevad gümnaasiumi endised ja praegused õpilased ning üllatusesinejana lauluvõistlusel «Eesti otsib superstaari» osalenud laulja. «Üllatusesineja jäägu esialgu tõesti üllatuseks, nime veel ei avalda,» ütles Kapp.
Loodetav tulu läheb valla abivajajatele.
Lühiinfo Kuhjaverest! Ootame registreerumist IX külateatrite festivalile, mis toimub 17. ja 18. augustil 2013 Kuhjaveres Viljandimaal. Ainuke tingimus truppidele on loo pikkus – kuni 45 minutit. Ootame ka noorte/laste näitemänguseltskondi. Andke soovist teada (kes pole veel andnud –
kirjas on juba 12 truppi) Teatada osavõtust kirjaga 1. märtsiks 2013
Romeo Mukk
Tel 56208466
Laupäeval, 9. veebruaril toimub Jänedal tänavune esimene simman. Musta Täku Talli uksed avanevad kell 20.00, pidu kestab kella kaheni öösel.
Bänd esineb kolmes setis ehk tehes esinemise jooksul kaks vaheaega.
Kohapeal saab süüa ja juua, kaugemalt tulijad leiavad öömaja hostelis. Alaealised pääsevad peole ainult koos vanemaga.
Pilet: 7 EUR
Äsja 25aastaseks saanud Eesti muinsuskaitse selts on teinud tänavusel kultuuripärandi aastal ettepaneku algatada Eesti Vabariigi 95. aastapäeval uus traditsioon: pidada meeles Eesti suurkujusid ning süüdata aastapäevanädalal nende haudadel küünlad, teatab kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu.
Meenutuste kuu avab president Toomas Hendrik Ilves, kes koos Tarvastu gümnaasiumi õpilastega asetab 8. veebruaril küünla Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse (1911–1978) hauale Tarvastu surnuaias.
Kultuuripärandi aasta juhtrühma nimel kutsutakse kõiki koole vabariigi aastapäeva üritustel üles meenutama oma kodukandi suurmehi ja -naisi, et tutvustada noortele meie riigimehi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja teisi ning mõtestama üksikisiku ja tema vaimse pärandi rolli väikese rahva ajaloos. Loe edasi: Süütame küünlad suurmeeste kalmudel
E-äriregistri andmetel alustas eelmisel aastal Eestis tegevust 19 203 uut ettevõtet, mida on 8,5 protsenti rohkem kui üleeelmisel aastal. Järvamaal tegutseb neist veidi üle ühe protsendi ehk 198 ettevõtjat.
Järvamaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Saima Piisneri selgitusel on maakonnas nüüd vähem kuus alustanud ettevõtjat.
Vähenemise üle Piisneri meelest põhjust rõõmustada pole, kuid see-eest edestas Järvamaa eelmisel aastal tegutsevate ettevõtjate arvuga (2796) Läänemaad ja sihib 173 ettevõtja jagu eespool olevat Jõgevamaad. Loe edasi: Järvamaal alustas paarsada uut ettevõtjat
Tänase seisuga on 42. Tartu maratonil kahe distantsi peale kirjas 8300 spordihuvilist, mis tähendab, et 42. Tartu maraton on purustanud viimase 25 aasta registreerimisrekordi.
Viimase aja suurim registreerunute arv enne käesolevat aastat oli 2011. aastal, kui kahe distantsi peale pani end kirja kokku 8254 suusasõpra.
17. veebruaril toimuvale maratonile on 63 kilomeetri pikkusele distantsile end kirja pannud 6432 suusatajat, 31 kilomeetri distantsile plaanib minna 1868 inimest. Kokku on lühemale distantsile võimalik registreerida veel 132 suusatajal.
Suusatajaid on kokku 28. riigist, esindatud on teiste seas näiteks Luxemburg, Kasahstan ja USA. Esmakordseid osalejaid on kokku 1772, mis moodustab osalejate koguarvust muljetavaldava 21 protsenti. Välismaalaste hulgas on esmakordseid tulijaid kokku 715.
Tartu maraton on lisaks rahva talvisele laulupeole ka FIS Marathon Cup (FMC) osavõistlus. Oma kolmandat Tartu maratoni võitu tuleb rajale püüdma FMC 2013 liider Anders Aukland (NOR), samuti on stardis Stanislav Rezac (CZE), kellel ette näidata üks Tartu maratoni võit. Stardis näeb ka Jerry Ahrlini (SWE), kelle kontol on sarnaselt Auklandile kaks Tartu maratoni võitu.
Seni on vaid Raul Olle suutnud hõivata Tartu maratoni kõrgeimat poodiumiastet kolmel korral hoides enda käes Tartu maratonilt enim võite kogunud suusataja tiitlit.
Naiste poolt on taas stardis norralanna Sandra Hansson, kelle nimel on kokku kolm Tartu maratoni naistearvestuse võitu.
Tartu maraton kuulub ka rahvusvahelisse pikamaasuusatamise sarja Worldloppet ning Eesti pikamaasuusatamise sarja Estoloppet.
Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas eelmisel nädalal käskkirja, millega avatakse Venemaa Föderatsiooni viisakompensatsiooni 2013. aasta taotluste vastuvõtt.
Eraldatud 40 000 eurot on mõeldud inimestele, kellel elavad sugulased või on sugulaste hauad Venemaa piiriäärsetel aladel. „Ajaloolistel põhjustel on meil tuhandeid inimesi, kelle jaoks lähedaste või nende haudade külastamine tähendab igal aastal keerulist ja ka kulukat asjaajamist,“ rääkis regionaalminister Siim Kiisler ning lisas, et toetusskeemi eesmärk on vähendada majanduslikke takistusi abikaasade või sugulaste omavahelisel suhtlemisel ja sugulaste matmispaikade külastamisel.
Möödunud aastal kasutati seda võimalust 625 korral ning toetust maksti 36800 euro ulatuses. Enim oli toetusesaajate hulgas Tartu, Ida-Viru, Võru, Harju ja Põlva maakonna elanikke. Toetusskeem on kasutusel alates 2009. aastast. Igale taotlejale hüvitatakse viisalõivu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks. Iga viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kantud isik võib taotleda aasta jooksul kuni kahe viisalõivu kompenseerimist. Hüvitist saab viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt või täielikult 2013. aastasse. Hüvitise saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piiriäärsetel aladel elavat abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku külastada. Loe edasi: Regionaalminister eraldas 40 000 eurot Vene viisade kompenseerimiseks
ELFi soodeuurijad viisid läbi pilootprojekti, mille raames valiti välja kümme parima taastamispotentsiaaliga märgala Eesti kõige väärtuslikumate soode hulgast, millele koostati taastamiskavad. Märgalade ekspert Marko Kohv võttis tehtud töö kokku: „ELFi soode taastamise projekti käigus üritati koostöös keskkonnaameti ja RMK-ga leida üles parimad alad, kus suhteliselt kallist taastamistegevust oleks kõige tasuvam teha.“ Ta lisas: „Tänasel rahvuvahelisel märgalade päeval tasuks Eestis just tähelepanu tõmmata märgalade poolt ühiskonnale pakutavatele ökoloogilistele teenustele ning inimtegevuse tagajärjel rikutud märgalade taastamisele.“
Projekti käigus keskenduti Eesti 17-le Ramsari alale kui ülemaailmse tähtsusega märgaladele. Eelkõige otsiti kuivendusest mõjutatud siirdesoo- ja rabaalasid kui potentsiaalselt kergemini taastuvaid sootüüpe, mille seisundi parandamiseks on rohkem kogemusi nii meil kui ka meie lähinaabritel. Loe edasi: ELF: Eesti soode taastamine tasub ära
MTÜ thePOOSH kutsub Eesti ökoehitajaid liituma rahvusvahelises veebiportaalis, kus ökoehituse asjatundjaid ning huvilised koonduvad. Organisatsiooni vaheldusel on võimalik õppida ja praktiseerida ökoehitust üle maailma ja aidata neid, kellel ehitus juba käsil.
Portaal asub aadressil http://www.facebook.com/l/-AQGbo_YtAQEpS6xO9GdNWkQCER3-PwsvHb2RyL4bGQCGUg/www.thePOOSH.org
Eelmisel esmaspäeval käis Vikerraadios Keskkonnatelgi saates organisatsiooni thePOOSH.org lähemalt tutvustamas selle Eesti esindaja Maarja Õunaste. Kuula saadet siit:
http://www.facebook.com/l/2AQFUbk_aAQEtZ2gkU3i0CIDiY-jKXuopA14NT7vdNQ5YVw/vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1961521
Allikas: Mari Manzana
Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.
”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.
„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik. Loe edasi: Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele
Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et külades nähakse suurimat toetusvajadust kogukonnateenuste pakkumise väljaarendamiseks, küla välisilme parandamiseks ja väiksema tehnilise infrastruktuuri arendamiseks.
Uuringu käigus kaardistati andmebaaside põhjal 931 avalikuks kasutuseks mõeldud küla-, seltsi- ja kultuurimaja ning küsitleti ligi 400 avalike objektide, KOVide, LEADER tegevusgruppide esindajat. Küsitletute hinnangul on eriti suur roll küla-, seltsi ja kultuurimajade olukorra parandamisel olnud külameetmel.
Toetust saanud avalikke objekte kasutatakse peamiselt erinevate ürituste läbiviimiseks, huviringide tegevuseks ja/või renditakse ruume välja. Toetuse abil tehtud investeeringute suurim mõju on olnud vaba aja veetmise võimaluste kvaliteedi tõusule maapiirkonnas.
Uuringu käigus kaardistatud avalikest objektidest selgus, et keskmine avalike objektide arv 1000 elaniku kohta on Eestis 0,69. Enim objekte 1000 elaniku kohta on Hiiumaal (2,60), Põlvamaal (2,24), Saaremaal (2,20) ja Läänemaal (2,02), kõige vähem aga Harjumaal (0,22), Ida- Virumaal (0,39), Tartumaal (0,43) ja Pärnumaal (0,76). Vähem objekte 1000 elaniku kohta on suuremate linnaliste piirkondadega maakondades ning enam saarelistes ja suurte linnadeta piirkondades.
Kuna toetusvajadus erineb piirkonniti, siis tehti uuringus ettepanek toetusvajadust hinnata ja toetusi jagada piirkonnapõhiselt. Selleks sobib hästi Leader-lähenemine, mille rakendusskeem arvestab paremini kohalike eripäradega ja võimaldab toetusi jagada vastavalt piirkonna vajadustele. Põllumajandusministeeriumis koostamisel oleva Maaelu arengukava 2014-2020 raames on plaanis külaarengule suunatud tegevusi edaspidi rahastada just läbi Leader-põhimõtete.
Uuringu eesmärk oli analüüsida külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust saanud ja mittesaanud avalikuks kasutamiseks mõeldud seltsi-, kultuuri- ja külamajademajanduslikku olukorda, selgitada välja võimalused, kuidas tagada nende kestlik (jätkusuutlik) tegevus ning teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava sotsiaal-kultuurilise elukeskkonna parandamiseks ettenähtud meetmete kujundamiseks järgmisel programmiperioodil (2014–2020). Uuringu teostas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Ernst ja Young Baltic AS.
Läänemere piirkonna riikide ühine uus veebiportaal newsWave otsib Eestist vabatahtlikke blogikirjutajaid. Taotlust osaluseks saab esitada kuni 4.veebruarini.
Läänemere riikide projekti ONE BSR raames avatakse peagi veebiplatvorm newsWave, mis hakkab kajastama piirkonna uudiseid. Projekti eesmärk on leida üles Läänemere piirkonnale omaseid iseloomujooni ning neid maailmale tutvustada.
Eestvedajate sõnul soovitakse Läänemere piirkonna elukeskkonda, traditsioone ja võimalusi tutvustada rahvusvaheliselt just sel viisil, kuidas seda näevad siin piirkonnas elavad inimesed. Seetõttu kuulutati välja konkurss blogijate leidmiseks Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Venemaalt, Rootsist ja Taanist.
Kandideerima oodatakse inimesi, kes kirjutaksid oma igapäevaelu kogemusest, hobidest, huvialadest ja sündmustest newsWave veebiportaalis vähemalt korra kuus ühe aasta jooksul. Blogijad võivad olla erinevate elualade esindajad, näiteks kunstnikud, teadlased, üliõpilased jt, kel oleks soov jagada mõtteid kohalikust eluviisist, traditsioonidest ja sündmustest. Eelduseks on hea inglise keele oskus. Blogikannetesse võib lisada ka endatehtud fotosid ja videoid.
newsWave´i liikmetel avaneb võimalus jõuda suure hulga rahvusvahelise auditooriumini ning olla osa rahvusvahelisest blogijate võrgustikust.
Osalemiseks tuleb täita registreerimisankeet enne 4. veebruari. Parimatel blogijatel on võimalus kaasa lüüa ka Läänemere ringreisil 2013. aasta suvel. Täpsemad tingimused ja kandideerimise info siin.
17. veebruaril kell 17.00 saab Nõmme Kultuurikeskuses nautida Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli lavakava “Jodok saadab tervisi”.
Esinevad Anna-Liisa Talts, Johanna Aus, Kaisa Kattai, Karoliina Saatpalu, Magdaleena Maasik, Merilin Reede, Mona Mi Mikkin, Henri Otsing, Joonas Mattias Sarapuu, Kaspar Sellin, Leander Meresaar, Mattias Kuppart, Oskar Punga, Priit Põldma ja Sander Roosimägi.
Esitatakse A.H. Tammsaare, A. Tšehhovi, J. Viidingu, K. Merilaasi, H. Jürissoni, J. Aaviku, A. Valtoni, A. Sanga, B. Alveri, E. Enno, E. Niidu, K. Ristikivi, P. Ilmeti jt tekste.
Juhendaja Tõnis Rätsep.
Kava kahes osas, kestus 2 h. Üritus on tasuta!
2012. aasta parimakas keskkonnateoks valis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) Äksi külla rajatud Jääaja keskuse. Keskkonnakirve tiitli pälvis Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju. Elutöö eest tunnustab EKO postuumselt loodusteadlast Ivar Puurat.
Tartu vald pälvis tunnustuse initsiatiivi eest rajada nüüdisaegse loodusmuuseum ja selle eduka teostamise eest. Jääaja keskus
on praegu suurim ja moodsaim loodusmuuseum Eestis, selle rajamine oleks olnud jõukohane nii riigile kui ka mõnele suuremale linnale, kuid idee teostas maaomavalitsus. Alates avamisest juulis 2012 kuni tänaseni on keskust külastanud juba üle 75 000 inimese. See näitab, et loodusmuuseum on huvitav ja täidab olulist lünka Eesti looduse arengu tutvustamisel ja keskkonnahariduse edendamisel kooliõpilaste ja ka täiskasvanute hulgas.
EKO tunnustab elutöö eest postuumselt loodusteadlast, keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse eestkõnelejat Ivar Puurat, kelle teadus- ja keskkonnaalane tegevus, panus keskkonnahariduse edendamisse ja teaduse populariseerimisse on olnud väärtuslik ning teed näitav.
Samuti märgiti keskkonnateo valimisel ära Leili Mihkelsoni blogi „Leili metsalood“, mis avab lugejale looduslähedasema vaatenurga ja lähenemise metsandusele tervikuna.
Keskkonnakirve pälvis Sindi paisu hüroelektrijaama arendaja AS Raju. Eesti suurimal vooluveekogudel oleval loodusalal – Pärnu jõe loodusalal – on lõhe ja jõesilm Sindi paisu tõttu otseselt ohus ning jõe ökoloogiline seisund kesine. Arendaja plaanid näevad aga ette Sindi paisu säilitamise ning sellele hüdroelektrijaama rajamise, millel on Pärnu jõe veerežiimile, kalastikule ning looduskeskkonnale pöördumatult negatiivne tagajärg. Elektrijaama rajamise ja töötamisega kaasnev suur veetarbimine ning
veerežiimi kõigutamine toob kaasa Pärnu jõe vee-elustiku olukorra märkimisväärse halvenemise. Keskkonnakirve saajate kandidaatidena pakkusid Sindi paisu arendajale AS Rajule tugevat konkurentsi Jäätmekäitlejate Liit, kelle lobi survel on konkurentsiamet teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku jäätmeseaduse muutmise algatamiseks, kaotamaks piirangud
jäätmeveo ja -käitluse turgudel, millega kaasneks suur kahjulik mõju loodusele ja inimese elukvaliteedile, ning Riigikogu keskkonnakomisjon koos Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, kelle soovi suurendada oluliselt metsaveoautode kandekoormust pole põhjalikult uuritud keskkonnamõju seisukohast.
Lõuna-Eestis ja mujalgi liiguvad aastast aastasse ringi inimesed, kes raha teenimise eesmärgil otsivad heauskseid, kellelt erinevatel moodustel eurosid välja petta. Näiteks on viimase ajal petuskeemiks enda tutvustamine Kiievi Stockmanni esindajana ning tutvumiseks pakendis kauba kinkimine ning peale seda hoopis kütuse jaoks raha küsimine. Samuti liigutakse ukselt uksele, pakkudes väidetavat pankrotivara soodsa hinnaga. Niimoodi õnnestus petturitel saada Põlvamaal ühe eaka inimese käest 95 eurot, pakendis oli aga lubatud kvaliteetsete jopede asemele neli vana riideeset. Võrumaal tegutsesid petturid kahekesi ning riiete näitamise eesmärgil tuppa saades varastati samuti eakalt naiselt rahakotist 100 eurot. Erineva kauba pakkujaid on nähtud ka teistes maakondades ning kaupluste juures ja tänavatel, ringi liigutakse Läti numbrimärkidega autodega.
Kuigi teemast on palju räägitud ja hoiatatud, on taaskord aktuaalne rõhutada, et ukselt uksele kauba pakkujatesse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega. Seda tõde tuleks kindlasti üle rääkida ka oma eakatele sugulastele ja tuttavatele, sest just üksinda elavad eakad on petturitele ja varastele heaks sihtgrupiks. Vene keelt rääkivad erineva kauba pakkujad on piisavalt osavad psühholoogid, pannes inimese uskuma, et tal on hädasti vaja näiteks nelja jopet, mootorsaage, mobiiltelefoni või muud sellist „ülisoodsa“ hinnaga.
Loe edasi: Politsei hoiatab taaskord aktiivsete raha väljapetjate eest
Kutsehariduse suurüritus Noor Meister 2013 toimub 8.-9. märtsil kell 10-18 Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Ürituse sissepääs on külastajatele tasuta!
Kutsemeistrivõistlused 8. märtsil kell 10-18 ja 9. märtsil kell 10-14.
Võitjate autasustamine 9. märtsil kell 17.
Töötoad ja messihall 8.-9. märtsil kell 10-18.
Noor Meister koondab kaheks päevaks Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidusmaastiku. Suurüritusel toimuvad kutsemeistrivõistlused, õpetlikud töötoad ja kutseharidusmess.
Nii nagu spordiski võetakse mõõtu erinevatel aladel, siis panevad ennast proovile ka kutseõppurid erinevatel ametitel. Võistlustel selguvad parimatest parimad, kus arvesse lähevad kiirus, täpsus ning omandatud teoreetiliste ja praktiliste teadmiste kasutamine. Eestisiseste kutsevõistluste paremikul on sageli võimalus minna võistlema välismaale.
Noor Meister 2013 toimuvatele kutsevõistlustele on kaasatud 21 võistlusala – müüjad, majutusteenindajad, mehhatroonikud, floristid, juuksurid, pagarid, kondiitrid, ehituspuusepad, tislerid, ehitusviimistlejad, plaatijad, maastikuehitajad, infotehnoloogid, veebidisainerid, graafilised disainerid, müürsepad, logistikud, puhastusteenindajad, elektrikud, elektroonikud ja rätsepad.
Uue lahendusena toimuvad suurüritusel töötoad, kus lihtsates ja põnevates töötubades saab oma käega proovida erinevaid ameteid ning piiluda kutsehariduse telgitagustesse. Lisaks kutsemeistrivõistlustele ja töötubadele toimub kutseharidusmess, kus on võimalik tutvuda ametikoolide võimalustega. Sündmusest võtab osa ka Rajaleidja karjäärikohvik, kust saab abi oma tuleviku planeerimisel.
Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu žürii on välja valinud Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid. Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid selguval 31. jaanuari õhtul Lennusadamas toimuval pidulikul galal, auhindu antakse välja kümnes kategoorias. Kõik nominendid esitlevad oma projekte neljapäeval, 31. jaanuaril Eesti muuseumide aastakonverentsil Tallinna Tehnikaülikooli aulas.
Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul on žürii tõstnud seekord esile 29 nominenti 20 muuseumist. Kokku oli kandidaate 81, kõige tihedam konkurents oli näituste ja püsinäituste kategoorias. Loe edasi: Muuseumide aastaauhindade nominendid on välja valitud
Reedel kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis välja 2012. aasta kauneimad Eesti raamatud.
Traditsioonilistel raamatudisaini konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” sõeluvad asjatundlikud žüriid läbi suure osa aastasest raamatutoodangust, et välja selgitada kauneimatest kauneimad. Tänavu esitati 25 kauneima raamatu võistlusele 168 raamatut 77 kirjastajalt, 5 kauneima lasteraamatu tiitlit taotles 49 raamatut 22 kirjastajalt.
”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.
„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik.
Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on koos 2012. aasta Eesti kauneimate raamatutega avatud näitus Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatutest 2012. ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome kauneimatest raamatutest 2011. aastal. Väljapanekut saab näha 28. veebruarini.
Esimene kauneimate raamatute võistlus toimus Eesti Riikliku Kirjastuse 1956. ja 1957. aasta toodangust 25 kunstiliselt kujunduselt ja polügraafiliselt teostuselt parima raamatu selgitamiseks. Selle korraldas Eesti Vabariiklik Polügraafiatööstuse ja Kirjastuste Teaduslik-Tehniline Ühing.
Alates 1999. a. korraldavad kauneimate raamatute konkursse Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit ning eelmisel aastal korraldajana lisandunud Eesti Lastekirjanduse Keskus. Toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Antalis, Altia Eesti, Heidelberg Baltic Finland, trükikojad Pakett ja Printon, Soome Instituut, Rahva Raamat.
Homme, 30. jaanuaril tunnustab Kultuuriministeerium Tallinna Linnateatris ettevõtteid, kes on toetanud eesti kultuuri. Kultuuriminister Rein Lang tunnustab kultuuri toetajaid ning annab üle kolm kultuurisõbra tiitlit. Need antakse kahele erinevaid kultuurivaldkondi toetanud organisatsioonile ning ühele kultuurimetseenile.
Teist korda toimuvale tunnustusüritusele on kutsutud 51 ettevõtet, nende seas on nii suurettevõtteid kui ka väiksemaid organisatsioone. Kõik ettevõtted on esitatud kultuurivaldkonna organisatsioonide poolt.
Kultuurisõbralike ettevõtete nimekirja leiab SIIT.
Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi möödunud nädalavahetusel esialgsetel andmetel üle 50 000 linnu. Esmaspäeva lõunaks oli oma vaatlused edastanud enam kui 1800 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti üle 1350 paigas üle Eesti. Prognoositavalt mullusest ligi kolmandiku võrra suurem vaatlejate arv tõstab kogutud andmete väärtust ja edaspidi võib teha üha usaldusväärsemaid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.
Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Ökotsiid on ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal alal. Tuntuimad näited ökotsiidist on naftareostus Mehhiko lahes ning Kanada naftaliivade kaevandamine, aga ka Amazonase vihmametsade laialdane raie. Ökotsiidi võib lahti mõtestada kui genotsiidi elusloodusele või ökoloogilist suitsiidi, sest sõltume oma heaolus ju tegelikult looduslike protsesside olemasolust ning toimimisest ja nende hoidmine on meie eetiline kohus.
Euroopa kodanikualgatuse “Lõpetame ökotsiidi Euroopas” taga on 11 EL kodanikku, kes on pärit Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Kreekast, Hispaaniast, Portugalist ja Eestist. Neid on kokku toonud mitmed soovid: et laiaulatuslik keskkonnakahjustus lõppeks, et suurkorporatsioonid oleks sunnitud oma tegevust muutma, et ise tarbijana ei peaks ise alati juurdlema, kas meie ostud toetavad ökosüsteemide hävimist teiselpool maakera. Juriidilise lähenemine on valitud sellepärast, et tahes-tahtmata on õigusloome see raamistik, milles toimetavad nii valitsused, ettevõtted kui kodanikud ning seadustel on oma roll ka ühiskonna mõttemallide seadmisel.
Algatuse eesmärgiks on kutsuda ellu direktiiv, mis keelaks ökotsiidi kolmel juhul: kui see toimub Euroopa Liidus, kui seda viivad läbi (sh rahastavad) Euroopa Liidus registreeritud firmad või Euroopa Liidu kodanikud, kas siis Euroopas või mujal. Kuna tänapäeval toimub suur osa EL firmade tegevust väljaspool Euroopat, mõjutavad meie äripraktikad tegelikult olulisel määral ülejäänud maailma ning EL on üks suurimaid ökotsiidi rahastajaid maailmas. Nii Mehhiko lahe ning Kanada juhtumi puhul on tegu kas EL’s registreeritud firma või Euroopast tuleva rahastusega, mis direktiivi olemasolu puhul annaks oluliselt suurema juriidilise jõu nende tegevuste takistamiseks ja karistamiseks.
Loe edasi: Miljon allkirja ökotsiidi lõpetamiseks Euroopas
26. jaanuaril kogunenud Eesti Õpetajate Liidu (EÕL) Esindajatekoja koosolekul esitas EÕLi juhatus seisukoha võtmiseks rea põhimõttelisi muudatusi EÕLi edasise tegevuse korraldamiseks ning uuenenud juhatuse koosseisu, mille Esindajatekoda ka heaks kiitis. Järgmisel perioodil jätkavad EÕLi juhatuses senine esimees Margit Timakov, juhatuse liikmed Katrin Meinart ja Astrid Sildnik. Uute liikmetena kinnitas Esindajatekoda Mihkel Kõrbe ja Peeter-Eerik Otsa kandidatuuri.
Eelmisel aastal tähistas EÕL oma 95. sünnipäeva ning liidu juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul on liidu eesmärk kunagine üleriigiline tähtsus ja ulatus taastada. „Õpetajatel on oluliselt suurem roll koolis ja ühiskonnas tervikuna, kui see viimasel aastakümnel välja on kujunenud,“ selgitas Timakov. Tema sõnul on alanud aastal juhatuse suuremad väljakutsed seotud õpetajate kutsega seonduvate küsimustega, õpetajate rolli suurendamisega koolide juhtimises ning õpetajate erialase ettevalmistuse ja täiendõppega.
EÕL on Eesti õpetajate kutseorganisatsioon, mille eesmärgiks on õpetaja kutsealase võimekuse tõstmine, õpetajaameti väärtustamine, koolikultuuri arendamine ning õpetajate huvide esindamine ja kaitsmine.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi hinnangul on Eesti seadusandlus selgelt üürniku poolel ning olukorras, kus omanikul tuleb pärast üürilepingu lõppemist tegemist teha pahatahtliku üürnikuga, kes keeldub välja kolimast, jääb üle pöörduda vaid kohtusse – see aga läheb omanikule väga pikaks ja kulukaks.
“Üürnike-omanike vahelised vaidlused tuleb jagada selgelt kaheks – ühed on selgelt õigusvaidlused, kus pooltel on tekkinud vaidlusalused küsimused juba üürilepingu kehtivuse ajal ning sellised vaidlused lahendab kohus. Teine on vaidlusalune olukord, kus üürileping on juba lõppenud, kuid üürnik keeldub pahatahtlikult välja kolimast. Omanikul pole viimati kirjeldatud olukorras praegu muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole – alles kohtulahendi alusel saab algatada väljatõstmisprotsessi. Kohtuveskid aga teadagi jahvatavad aeglaselt, kolmeastmeline kohtuprotsess võib kesta aastaid ning muidugi pahatahtlik üürnik selle aja jooksul ka mingeid kulusid ei kanna. Selleks, et aga üldse kohtusse pöörduda, peab omanik tasuma kõigepealt riigilõivu – näiteks korteriomandi, mille väärtus on 100 000 eurot, üle käiva vaidluse puhul on maksimaalne riigilõiv 1200 eurot. Kui lisada kõik muud kulud, on selge, et aastatepikkune kohtuvaidlus läheb omanikule väga kalliks maksma. Leian, et siin võiks küll olla mingisugune võimalus omanikul väljatõstmismenetluse alustamiseks kohe kohtutäituri poole pöörduda,” rääkis Mardi.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Albert Uustulndi 90. sünniaastapäevaks valmib Kuressaare lossiparki tema mälestussammas. Raha kogumine edeneb hästi ning ka mitu skulptorit on huvi juba ilmutanud.
Mälestussammas peab püsti saama lossipargi ringallee Supluse tänava teljele 2015. aastal. Idee autor on Saaremaa merekultuuri selts, projekt ja teostus valmivad koostöös Kuressaare linnavalitsusega
Mälestusmärgi ideekavandi esitamise lõpptähtaeg on 22. märts.
“Arvestades, et konkursi lõpuni on veel aega, on tõenäoline, et kõik huvilised pole endast veel märku andnud. Hetkeseisuga on detailsed võistlustingimused väljastatud kuuele huvilisele,” kirjeldas linna pressiesindaja Kristiina Maripuu kunstnike aktiivsust.
Raha kogumine on täielikult Saaremaa merekultuuri seltsi hallata ja viidatud kontonumber –10220123874019 SEB pangas – on läbi käinud kõikvõimalikest uudisteportaalidest.
Toimetuse poole pöördus küll üks saarelt pärit vanadaam Pärnumaalt, kel ei õnnestunud ühekorraga 50-eurost annetust mälestussamba toetuseks üle kanda, kuid tütre abiga jõudis raha teisel katsel õnneks õigesse kohta.
“Annetusraha laekub iga päev ja korralikult, võib rahule jääda,“ rõõmustas merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp. “Sellest hoolimata on väga teretulnud, kui ideed ja rahakogumist inimestele vahel ikka meelde tuletatakse. Kogunenud summast on praeguses etapis veel natuke vara rääkida.”
Albert Uustulndi mälestusmärgi ligikaudne maksumus on 60 000 eurot, töö teostamise orienteeruv periood 2013–2014.
Võhmas elava Elke Wüthrichi eestvõttel avatakse Võhmas ühiskodu, mis on mõeldud eakatele naistele. «Mulle on vanaemad alati väga meeldinud,» põhjendas ta oma algatust.
Elke Wüthrich renoveeris paneelmaja teisel korrusel neljatoalise korteri, kus kolm kõbusamat eakat naist saavad koduselt koos elada, pakkudes üksteisele tuge ja kindlustunnet.
Elke Wüthrichi sõnutsi on see korter omalaadne alternatiiv vanadekodule. Ta avaldas lootust, et tänu sellele jääb mõnel inimesel vanadekodusse minemata. «Hooldekodus pole enamasti privaatsust, sest sinna elama asudes kaovad paljud suhted ja ka asjad, mis on inimestele olulised. Meie ühiskodu neljatoalises korteris pole keegi üksi, aga igaühel on ka oma tuba,» rääkis ta. Loe edasi: Võhmalanna rajas vanaemadele ühise kodu
