Eesti

Kiidame emasid!

SOS Lasteküla on algatanud kampaania “Kiidame emasid”.

Eestis on vähemalt 2000 last, kellel pole olnud õnne tunda ema armastust ja hoolivust. Enamik meist on palju õnnelikumad, sest meil on, kellele öelda aitäh. SOS Lasteküla sooviks on, et vähemalt kord aastas leiaks igaüks meist aega öelda oma emale, kui tähtis ta talle on ning miks on ta parim ema. On hea, kui emad seda kuulevad ja oma teadmisele kinnitust saavad.

SOS Lasteküla Facebooki kontol on avatud keskkond „Kiidame emasid“, kus iga soovija saab tunnustada oma ema, kirjutades väikese loo tema kohta. Tänaseks on juba üle poolesaja hooliva inimese kirjutanud väga armsaid lugusid oma emast, teiste seas ka Mari-Liis Lill, Tanel Padar ja Karl-Erik Taukar.

Tule loe vahvaid lugusid ja kindlasti kirjuta ka oma emast – kiidame emasid hoole ja armastuse eest. Et emadepäeval tehakse ikka kingitusi, on ka sellel ettevõtmisel hulk auhindu emadele kinkimiseks. Peaauhinnaks on GOSPA emadepäeva pakett kahele, lisaks on auhinnad välja pannud Oriflame, Piletilevi, Vapiano ja ajakiri Eesti Naine.

Selle algatusega soovitakse panna inimesi rohkem mõtlema ema rolli üle. Samuti soovitakse tunnustada kõiki SOS lastekülade emasid, kelle südames on ruumi lisaks oma lastele ka oma ema hooleta jäänud laste jaoks. See on suur töö, mis väärib meie kõigi sügavat kummardust. Nende emade tööd on võimalik toetada ja seda saame me kõik teha.

„Kiidame emasid“ kampaania valmis koostöös internetiturundusfirma Dreamgrow’ga.

Setomaa saab tänavu 256 tuhat eurot regionaaltoetust

Regionaalminister kinnitas esmaspäeval Setomaa arengu programmi tingimused. Käesoleva aasta riigieelarvest on programmile ette nähtud 256 tuhat eurot ning kuni 7. maini saab Setomaa Valdade Liidule esitada eeltaotlusi programmist tegevuste rahastamiseks.

“Piirkonna areng sõltub väga palju sealsete inimeste aktiivsusest ja kogukonna tugevusest. Setomaa on väga hea näide sellest, kuidas kohalikud ise suure innuga kogu piirkonna arengus kaasa rääkida tahavad ja sellesse panustavad. Riigi ülesanne on selle väga omanäolise ja kauge piirkonna arengule igati kaasa aidata,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Programmi eesmärgiks on aidata kaasa Setomaa elujõulisuse säilimisele, arendades kohalikku ettevõtluskeskkonda ja inimesi ning toetades piirkonna turundustegevusi. Seega on toetuskõlblikud kõik need Setomaal või väljaspool Setomaad ellu viidavad tegevused, mis aitavad kaasa Setomaa ettevõtluskeskkonna ja seal tegutsevate ettevõtete arengule. Tänavu on programmi lisandunud uus abikõlblik tegevus, toetust saab ka maale elama asumise kampaaniate läbiviimiseks või maale elama asumise kampaaniate tegevustes osalemiseks. Heaks näiteks on Misso ettevõtlust edendav ja piirkonda turustav algatus “Tule maale”. Loe edasi: Setomaa saab tänavu 256 tuhat eurot regionaaltoetust

Vabatahtlikud alustavad konnade abistamist maanteedel

Täna algas kahepaiksete massiline ränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse.

Teist aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlike abiga konnade üle maanteede aitamise talguid “Konnad teel(t)”. Kollaste vestidega vabatahtlikud aitavad alates tänasest intensiivse konnarändega paikades kahepaikseid turvaliselt üle maanteede.

“Kahepaiksed rändavad enamasti õhtuhämaruses, mistõttu kutsume üles ka autojuhte olema eriti tähelepanelikud tihedama konnarändega maanteelõikudel – tasub jälgida hoiatusmärke ning vabatahtlikke märgates sõita ettevaatlikult ning pidada kinni kiirusepiirangutest. Kui keegi soovib aga ise konnadele appi tulla, siis on ta igati teretulnud,” ütles konnatalgute organiseerija Paul Hunt.

Tänasest alates püstitavad vabatahtlikud talgukohtades ajutisi konnatõkkeid, mille taha kogunenud kahepaiksed korjatakse kokku ning toimetatakse turvaliselt üle tiheda liiklusega maantee. Sellel aastal toimuvad konnatalgud viies kohas: Leie-Oiu teelõigul Viljandi-Tartu maanteel, Piibe maanteel Tammikul, Soodlas ja Nelijärvel ning Kiisa alevikus Saku vallas. Kevadine soojalaine on esimsed konnad liikvele ajanud Tammiku talgukohas, kuhu oodatakse täna õhtuks vabatahtlikke abilisi. Lähipäevadel algab massiline konnade ränne ka teistes talgukohtades. Loe edasi: Vabatahtlikud alustavad konnade abistamist maanteedel

Kohaliku toidu võrgustikud – hea hügieenitava juhendmaterjalid

Toimumisaeg: 25.04.2013

Toimumiskoht: Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Viljandimaa

Vabu kohti: 42

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo korraldab koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Veterinaar- ja Toiduametiga järjekordse kohaliku toidu võrgustike teemapäeva 25. aprillil 2013. Teemapäev toimub Olustevere Teenindus- ja Maamajanduskoolis Viljandimaal. Seminari peamiseks teemaks on hea hügieenitava juhendmaterjalid toidu väikekäitlejatele.

Teemapäevale eelregistreerimine kuni 22. aprillini!

www.maainfo.ee/.

Maaelu vajab vahetust

Võrumaa Teataja arvamuslugu

Lisaks riigivõimuorganite üldisele suhtumisele ellu ja inimestesse vajab ning ootab vahetust maaelu, kus külajoodikud asenduvad kõrgharidusega noortega ja külakeskustest saavad teaduskeskused.

Laupäeval Tallinnas toimunud esimese „Maale elama” messi kogemuse põhjal võib öelda, et kõrgharidusega noorte huvi maale elama asumise vastu on väga suur ja võib eeldada, et see ajas üha suureneb. Maale elama tulemist võib võrrelda varasemate Eestist väljarännetega Venemaale või Ameerikasse, kus tulijaid ootas hektarite viisi vaba maad ja loodust. Just seesugust pilti pakuvad praegu maapiirkonnad, mis on nõukogude ajal ja Eesti taasiseseisvumise järgse aja jooksul tühjaks jäänud. Eestis on vabadust ja maad küllaga, tuleb ainult minna ning elama asuda.
Võrumaal on maaelu muutumise hea näide Rõuge vald, kuhu on viimaste aastatega tulnud elama hulgaliselt noori ja haritud inimesi, ning nagu elu näitab, kus on, sinna tuleb juurde. Omamoodi imega on hakkama saanud Karula vald ja Lüllemäe kool, kus õpilaste arv on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud. Messi ajal tundsid külastajad lausa huvi Lüllemäele teaduskeskuse loomise vastu. Kõik eeldused selleks on nii Lüllemäel kui mujal Kagu-Eestis olemas: piisavalt vabadust lastele kasvamiseks ja piisavalt õhku vanematele kas loomingu või teadusega tegelemiseks. On selge, et kitsas linnakorteris nelja seina vahel, kus lapsed sinust üle karjuvad, on võimatu loome- või teadustööga tegeleda.

Noorte ja haritud perekonnainimeste suur huvi maale elama kolimise vastu nõuab maaelu kontseptsiooni tõsist ümbervaatamist. Kui seni on maapiirkondi peetud madala haridusega joodikute või pättide taimelavaks, kust ahnemad töösturid käivad aeg-ajalt omale odavat tööjõudu hankimas, siis tulevikus on näha, et maapiirkondades elavad inimesed, kes elu Eestis juhivad ja edasi viivad. Linnakorteritesse asuvad aga ümber vähese haridusega tehasetöölised ja ametnikud, kel jääb maal elamiseks puudu julgusest, tahtmisest või teadmistest.

Kodanikuõigused saavad selgemaks

Europe Directi teabekeskus Võrus koos EURESe ja Eesti Töötukassa Valgamaa osakonnaga korraldavad tööealisele elanikkonnale mõeldud infopäeva «Kodanikuõigused Euroopa Liidus», andis teada Võru maavalitsuse kantselei peaspetsialist Karin Lätting.

Euroopa kodanike aasta käigus korraldatud üritus keskendub kodanikuõiguste selgitamisele, mis on seotud teistes ELi liikmesriikides elamise ja töötamisega, toodete ja teenuste tarbimisega, juurdepääsuga piiriülestele raviteenustele ning sotsiaalkaitsele.

Infopäev toimub 18. aprillil Valgas Müllersoni Ärimajas ning 19. aprillil Võru maavalitsuse teise korruse saalis. Osalemine on tasuta.

Infopäevade korraldamist toetavad Euroopa Liit, riigikantselei, Võru maavalitsus, EURES ja Eesti Töötukassa.

Selle kevade esimene kulupõleng

Eile pärastlõunal kustutasid päästjad Reiu jõe ääres Pärnumaa selle kevade esimese kulupõlengu. Reiu jõe ääres põles kulu ligikaudu 500 ruutmeetri ulatuses.

Pärnumaal on tegemist selle aasta esimese kulupõlenguga. Kulu põletamine on seadusega keelatud ja küttekoldevälise tule tegemise tuleohutusnõuete rikkumise eest võidakse süüdlast karistada kuni 800 eurose rahatrahviga..

„Varasemad aastad on näidanud, et kulust alguse saanud tulekahjude tagajärjel hävivad elumajad ja hukkuvad inimesed, seega ei kuulu kulu põletamine mingil moel ohutute kevadtööde hulka,“ sõnas Trink.

Päästekeskuse teatel peab samuti jälgima ohutusnõudeid lõkketegemisel ja enne lõkke süütamist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte, tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või on määratletud, mida seal põletada tohib.

Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib julgelt pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.

Reedel tuleb ERMis rahvakultuuri ja kunsti oksjon

19. aprillil algusega kell 17 toimub Tartus ERM-i näitusemajas rahvakultuuri ja kunsti oksjon Eesti Rahva Muuseumi giidikooli heaks.

25 aastat tagasi toimus ERMi näitusemajas Eesti muinsuskaitseklubide viienda kokkutuleku ehk Tartu muinsuskaitsepäevade raames rahva- ja esemeterohke käsitööoksjon muuseumi toetuseks.

Oksjonit meenutame sarnase ettevõtmisega 19. aprillil kell 17 ERMi näitusemajas, kus oksjonihaamrit hoiab ka toonaste muinsuskaitsepäevade üks eestvedajaid muuseumi direktor Tõnis Lukas. Heategevuslikul oksjonil lähevad haamri alla vaibakunstnik Anu Raua nöörvaip „Päri piimakari“, skulptor Endel Taniloo terrakotaskulptuur „Emalikkus“, klaasikunstnik Maie-Ann Rauna klaaslind ja vaas ning mitmeid teisi kunstiteoseid.

Oksjonipakkumiste seas on kaunis komplekt Kadrina kihelkonna neiu rahvarõivaid, rahvarõivavöid, puidust ja savist esemeid ning ajaloolise väärtusega 25 aasta taguseid muinsuskaitsepäevi meenutavaid rariteete.

Oksjonile pandavate esemetega saab tutvuda ERMi koduleheküljel.

Oksjoni tulu läheb õpilastele mõeldud pärimuskultuuri giidikoolile, mille eesmärk on süvendada läbi õppepäevade ja iseseisva töö osalejate teadmisi kodukoha ajaloo ja pärimuse vallas.

Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Läänemaal on 2488 rahvakultuuriharrastajat. Kõige populaarsem on koorilaul, millele järgneb rahvatants väikese vahega, selgub statistikaameti andmeist.

„Läänemaa on tantsiv maakond,” ütles maakonna rahvakultuurijuht Marju Viitmaa. Kuigi koorilauluga tegeleb maakonnas 909 inimest ja rahvatantsuga kümmekond inimest vähem, on meil tantsurühmi rohkem kui koore. Tantsurühmi on maakonnas 61, koore kolmandiku jagu vähem. Loe edasi: Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Vinni vald hakkas kasutama häirenuputeenust

Vinni vald hakkas esimese vallana Lääne-Virumaal kasutama innovatiivset häirenuputeenust, mis võimaldab nii üksi elavatele inimestele kui ka nende lähedastele turvalisemat ja rahulikumat elu.

Häirenuputeenus käivitus Vinni vallas tänavu aprillis. Esimesed neli häirenuppu on juba paigaldatud, firma Meditech Estonia OÜ on nende kasutajatele ka vastava koolituse läbi viinud.

Häirenupuga saab inimene oma kodus terviserikke, õnnetuse või hädaohu korral spetsiaalse hoolekandetelefoni vahendusel alati ühendust Häirekeskusega. “Häirekeskuse operaator reageerib tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema jaoks usaldatava tugiisiku, kas siis sugulase, hoolekandetöötaja või kellegi kolmanda,” rääkis valla sotsiaaltööspetsialist Tiiu Ivanova pressiteate vahendusel.

Vinni valla eakate häirenuputeenuse projekti kogumaksumus on 2500 eurot. Hasartmängumaksu Nõukogu toetas ettevõtmist 1100 euroga ja ülejäänu lisas Vinni vald.

Seikluslik südamenädal

Järgmisel nädalal saab Kärdlas teoks seikluslik südamenädal – kolmel päeval oodatakse kõiki sportlikult liikuma ja meelt lahutama.
Geopeitus
Esmaspäeva keskpäeval ehk kl 12 algab geopeitus ehk aaretejaht. Kärdla linna on peidetud 20 aaret ja kõigil huvilistel on võimalus terve Südamenädala aja, st 22.–25. aprillini neid otsida.
Aare koosneb logiraamatust ja nn nännist. Aardeleidja peaks aardele midagi lisama ja soovi korral sealt midagi kasulikku endale võtma. Logiraamatusse tuleks lisada leidmise aeg, leidjate nimed ja võetud/pandud esemed. Seejärel tuleb aare uuesti ära peita.
Aarete asukohad on määratud koordinaatidega ja nende leidmisel on abiks GPS, maaameti kaardirakendus või nutitelefon. Südamenädala lõpus teevad korraldajad kokkuvõtte kui palju inimesi aardeid otsimas käis ja millist leiti kõige rohkem.
Fotoseiklus
Teisipäeval kell 18 algab kolmetunnine fotoseiklus – iga 15 minuti tagant avatakse seiklusministeeriumi kodulehel üks pilt Kärdlast. Võistkondade eesmärk on leida see koht, teha seal pilt etteantud teemal ja saata see seiklusministeeriumi meilile.
Punkte saavad kümme kiiremat võistkonda ja võidab see, kes kogub kõige rohkem punkte.
Kohtade vahel liiklemiseks on sobivaim vahend jalgratas, aga võistelda saab edukalt ka jalgsi.
Orienteerumine
Neljapäeval kella 16st saavad soovijad panna oma oskused proovile orineteerumisneljapäevaku rajal Palukülas. Start võistlusele antakse Kärdla lennujaama teeristist ja üle pika aja saab võistelda ka rattaorienteerumises. Samuti on avatud jooksurajad lühikesel, keskmisel, pikal ja valikdistantsil.
Võistluse start on avatud kuni 19ni, finiš suletakse kell 20. Kaart ja SI pulk on korraldajalt.
Võistlus on kõigile jõukohane ja liikumine teeb südamele head.
Südamenädalat korraldab MTÜ Seiklusministeerium eesotsas Joonas Väärtnõuga. Lisainfo joonas@seiklusministeerium.ee või tel 522 6895, aga ka www.seiklusministeerium.ee ja Facebooki lehel.

Tartus toimub rahvusvaheline põllumajanduse tippkohtumine

18. ja 19. aprillil toimub Tartus rahvusvaheline konverents “Agroforum Balticum”, mis toob Euroopa regiooni põllumajanduspotentsiaali üle arutlema OECD, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO), Euroopa Komisjoni ning kümne riigi delegatsioonid.

Konverentsil arutatakse toiduga kindlustatuse ning keskkonna ja territoriaalse tasakaalu säilitamise tähtsuse üle põllumajanduses. “Euroopa jaguneb põllumajandustootmise mõttes praegu kaheks – intensiivse tootmisega Lääne-Euroopa, kus maaressurss on kasutuses ja surve keskkonnale seetõttu väga suur ja vähekasutatud potentsiaaliga Ida-Euroopa. Peame leidma viise koormuse ühtlustamiseks, sest see aitaks suurendada Euroopa regiooni kui terviku põllumajanduspotentsiaali ja hajutada koormust keskkonnale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Agrofoorumil esinevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni asepeadirektor Ren Wang, OECD kaubandus- ja põllumajandusdirektoraadi nõunik Carmel Cahill ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi asepeadirektor Loretta Dormal Marino. Sõnavõttudega esinevad ka erinevate riikide ministrid, ülikoolide rektorid, teadlased ja ettevõtjad. Konverentsi korraldavad Põllumajandusministeerium, Eesti Maaülikool ja Peterburi Agraarülikool.

Konverentsi programm: agroforum.emu.ee/schedule

Priiuse põlistumise päeva e-mälumängus osales 335 kooli

Priiuse põlistumise päeva e-mälumängu võitsid üldarvestuses Marek Laagus ja Andra Mirski ning noortearvestuses Hain Luud ja K.G. Kadatski. Parimate koolide arvestuses tuli võitjaks Ilmatsalu Põhikool. Mängus osales õpilasi kokku 335 koolist üle Eesti. “Kõige rohkem rõõmu valmistabki osalenud koolide suur arv – Eesti koolide koguarvust osales mängus ligikaudu 60%. Eks mängu ettevalmistades me peamiselt kooliõpilaste peale mõtlesimegi,” jäi mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna tulemusega väga rahule. Kokku mängiti mälumängu üle 22 tuhande korra.

Üldarvestuse ja noortearvestuse võitjad saavad auhinnaks Viljandi Folgi festivalipassid, parima kooli õpilased on autasuna teretulnud osa saama Eesti Meremuuseumi Lennusadama vabalt valitud haridusprogrammist 25-le õpilasele koos lõunasöögiga. Teisele kohale tuli koolide arvestuses Ülenurme Gümnaasium, keda ootab Põlva Talurahvamuuseumi haridusprogramm ja ringkäik muuseumis koos giidiga. Kolmandale auhinnalisele kohale tulnud Häädemeeste Keskkool saab auhinnaks RMK pärandkultuuri raamatute komplekti.

Võistkondade kategoorias tuli esimesele kohale võistkond “Parimad pojad ja tütred”, nende auhinnaks on Eesti Meremuuseumi grupiprogramm “Salajane koostöö Soomega” kahekümnele inimesele. Võistkond “Vikihoolikud” saab auhinnaks RMK pärandkultuuri raamatute komplekti ja võistkonna “MTÜ Kehra Raudteejaam” Mahtra muuseumi külastuse 5-le inimesele.

Mälumängu võitjate ja auhindade terviklik nimekiri on välja toodud aadressil http://www.parandiaasta.ee/voitjad. Kõigi võitjatega võtab kultuuripärandi aasta toimkond ühendust käeosleva nädala jooksul. Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga korraldas 27. märtsil hariva e-mälumängu, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940. Mälumängu kommenteeritud vastustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.parandiaasta.ee/vastused.

Tänasest saab end kirja panna Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Lõpuks ometi on kogu Eestimaa hakanud lume alt välja sulama ja tõelised kevadilmad annavad uut hoogu ka üle-eestilise talgupäeva ettevalmistustele. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub üles kõiki eestimaalasi valima talguveebist aadressil www.teemeara.ee endale sobivad talgud ja end 4. mai talgupäevale osalejana kirja panema. Esmaspäeva hommikuse seisuga sai Teeme Ära kodulehel valida 627 talgu seast, ent uusi talguid lisatakse iga päev.

Kõik, kes soovivad kaasa lüüa Teeme Ära talgupäeval, saavad end osalejana kirja panna talguveebis, klikates avalehel suurt rohelist nuppu “Liitu talgutega”. Endiselt võib registreerida ka uusi talguid, selleks on sinine nupp “Korralda talgud”. Teeme Ära meeskond soovitab märkida talguveebi ka need talgud, mis toimuvad vahetult enne või pärast 4. mai talgupäeva.

Loe edasi: Tänasest saab end kirja panna Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Korteriühistud üle Eesti plaanivad hoogsalt talgupäeva

Eesti Korteriühistute Liit ja Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsuvad taas kõiki korteriühistuid vaatama üle oma koduümbrust ja leidma seda, mis vajab korrastamist, parandamist või ehitamist ning panema oma talgud kirja 4. mail toimuvale Teeme Ära talgupäevale.

Eelmisel aastal oli korteriühistute tegutsemisind talgute korraldamisel kõrgem kui kunagi varem.

Eesti Korteriühistute Liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet märkis, et korteriühistutes üle Eesti on aina populaarsem kevaditi
kokku tulla ja koos oma majaümbrus korda teha. “Korteriühistute liikmed on aru saanud, et tuleb ise ka oma elamu hea käekäigu eest
hoolt kanda – ilusas majas, millel korrastatud hoov, on ju kõigil mõnusam elada,” sõnas ta. “Oma maja ümbruse kõrval tehakse aga
teinekord korda ka lähedalasuv park või metsatukk.”

Talgute korras on mitmes majas sündinud lausa nii kaunilt kujundatud hoov koos lillepeenarde ja kõige sinna juurde kuuluvaga, et seda on auhinnatud ka konkursil “Kaunis kodu”. Sarneti sõnul on see ühistuliikmetele ka hea võimalus üksteist tundma õppida, et hiljem
korteriühistu tööd paremini ja tõhusamalt korraldada. Loe edasi: Korteriühistud üle Eesti plaanivad hoogsalt talgupäeva

Osale projekti “Riverways” avaseminaril Siguldas!

17. aprillil toimub Siguldas Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi projekti “Riverways” avaseminar, kuhu on oodatud kõik asjasthuvitatud.

Projekt “Riverways” (täisnimega “Development of water tourism as nature and active tourism component in Latvia and Estonia”) on suunatud loodusturismi ja aktiivse puhkuse ning eelkõige veeturismi arendamisele Eestis ja Lätis. Projekti eesmärk on parandada jätkusuutliku veeturismi arendamise tingimusi ning suurendada veeturismi konkurentsivõimet programmi piirkonnas – Lõuna- ja Lääne-Eestis ning Põhja-Lätis. Eestis on projekti kaasatud Võrumaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Valgamaa, Läänemaa, Emajõe piirkond ning Põltsamaa linn. Jõgedest on haaratud Suur ja Väike Emajõgi, Amme jõgi, Võhandu, Ahja, Põltsamaa jõgi, Õhne, Halliste, Kõpu, Koiva, Mustjõgi ja Kasari jõgi. Järvedest Peipsi, Võrtsjärv ning Vagula.

Projekt keskendub veeturismitaristu rajamisele, puhastatakse ka jõgesid ja püstitatakse infotahvleid hõlbustamaks looduses liikujate teekonda. Kõige suurem projekti raames rajatav objekt on aurulaev, mis hakkab tulevikus huvilisi sõidutama Haapsalu lahel.

Projekti avaseminari eesmärgiks on tutvustada projekti ning luua koostöövõrgustikke veeturismi huvigruppide – ettevõtjate,
omavalitsuste, riiklike- ja regionaalsete turismiorganisatsioonide ning teiste osapoolte vahel. Seminari töökeeleks on inglise keel. Avaseminarile on võimalik registreeruda 15. aprillini.

Kutse ja päevakavaga saab tutvuda: http://southestonia.ee/est/uudised.n/osale-projekti-riverways-avaseminaril-siguldas

Lisainfo: Elo Mets, Eesti-poolne projekti koordinaator, Valgamaa Arenguagentuur, tel +372 5113 932, e-post elo.mets@gmail.com

Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikud tulemused

30.-31. märtsil toimunud traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja üle 23 000 linnu 95 liigist.

Kõige enam vaadeldi sinikael-parte (2738), üle tuhande linnu ka hakke, hallvareseid, rasvatihaseid, rohevinte ja põldvarblaseid. Kõige sagedamini vaatlusnimekirjades esinenud liikideks olid seekord võrdselt hallvares ja rasvatihane, keda nägid peaaegu kõik
osalejad (92 nimekirjas). Neile järgnesid harakas (80), suur-kirjurähn (77), siisike (77) ja rohevint (70). Põnevaimateks vaatlusteks olid meil talvel harva kohatavad liigid soopart, piilpart, metskurvits ja kaelus-turteltuvi ning Eestis vähearvukad liigid roherähn, vöötkakk ja karvasjalg-kakk.

Kestva talve kinnituseks nähti lihavõtte linnuvaatlusel vaid ühte valge-toonekurge ning väga vähe ka põldlõokesi, kuldnokki ja

teisi sel ajal tavapäraseid kevadekuulutajaid. Talvele viitab ka rekordiliselt väike kohatud lindude koguarv ning vaatluspäevadel ei
täheldatud mingit suuremat lindude rännet.

Eesti Ornitoloogiaühingule saadeti täpselt 100 vaatlusankeeti, mille koostamisel osales üle 300 linnusõbra. Pikima vaatlusnimekirja edastas Peep Veedla oma perega, kes kohtas Põhja-Eestis tehtud retkel 50 linnuliiki. 46 liiki said kirja perekond Lehtmets, perekond Aus ja perekond Arak. Lihavõtte linnuvaatlus toimub igal aastal lihavõttepühade nädalavahetusel ning seda korraldab Eesti Ornitoloogiaühing juba alates 1998. aastast. Vaatluspäevadega pööratakse tähelepanu Eesti linnurikkusele ja rändlindude saabumisele.

Lihavõtte linnuvaatluse lõplikud tulemused on EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Projekt “Maale elama” on pealinlaste seas menukas

Huvi linlasi maale kutsuva algatuse “Maale elama” vastu on osutunud suureks. Kodulehte maale-elama.ee on kolme nädala jooksul külastanud 11 000 inimest, kellest pooled on tallinlased ning viiendik tartlased. Neljandik kodulehe külastajatest on teinud seda korduvalt, mis lubab korraldajatel oodata homme, 13. aprillil Tallinna Tehnikülikoolis toimuvale “Maale elama” messile publikumenu.

Algatust on asunud toetama ka 14 Lõuna-Eesti ning pealinna ettevõtet, kes on pannud õla alla messi korraldamisele, turundamisele ning kodulehe arendamisele pärast projekti.

Messil “Maale elama” jagavad 26 Lõuna-Eesti kogukonda ausat teavet oma kandi võimalustest: haridusasutustest, teenustest, seltsitegevusest, ettevõtlusvõimalustest ning vabadest elu- ja töökohtadest.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo: http://www.maale-elama.ee/mess-maale-elama

Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Riigikogu võttis eile vastu kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse, mis korrastab mitteametlike kohanimede registrisse kandmist, samuti täpsustab kohanimede määramist ja kasutamist.

„Kui tahame, et kiirabi ja postiljon jõuaksid õigesse kohta, tuleb erinevatel kaartidel tagada üheselt arusaadavad kohanimed. Seetõttu tuleb registrisse kanda ka mitteametlikud kohanimed, mida praegu kasutatakse näiteks aadressiandmetes või maakaartidel, “ selgitas vastava seaduseelnõu algatanud regionaalminister Siim Kiisler.

Seadusmuudatused võimaldavad koguda kõik need kohanimed kohanimeregistrisse ning tagada toimiv aadressiandmete süsteem, et kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed. Samuti tagatakse, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andmekogudes ühesugune. Vastu võetud seadusemuudatuse tulemusel võib registreeritud kohanimede arv regionaalministri sõnul kasvada isegi 4-5 kordseks. „Täna on registris ligikaudu 42 000 kohanime. Kui lisada kõik need kohanimed, mida laialdaselt kasutatakse, aga ametlikult justkui ei eksisteeri, kasvab see arv hinnanguliselt 200 000-ni,“ ütles Kiisler.

Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil. Loe edasi: Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

3. mail 2013 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses viies TEDxTallinna konverents alateemaga “Piiri peal“.

Esinejad jagavad oma visiooni piiri peal meditsiinist, kirjandusest, keskkonnast, valitsemisest, muusikast, kunstist, tulevikutrendidest, teatrist, haridusest ja muust huvitavast. Üles astuvad teiste hulgas futurist ja ettevõtja Michael Vassar, eestivene kirjanduse edendaja Igor Kotjuh, ökotsiidi vastase võitluse eestvedaja Polly Higgins, avatud andmete ja avatud valitsemise propageerija Ton Zijlstra, helilooja ja pianist Kristjan Randalu, kunstnik Okeiko, haridusuuendaja Frida Monsén, ennustusturgude ekspert Robin Hanson, teatrijuht Peeter Jalakas ja filmimees Rein Maran.

Selleks, et saada osa inspireerivatest ja piiri peal ideedest, korralda oma kogukonnas, töökollektiivis või lihtsalt sõpradega ühisvaatamine.

Mis on TEDxTallinn 2013 ühisvaatamine? Ühisvaatamine on võimalus koos sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsioonikaaslastega ja ka inimestega erinevatest valdkondadest jälgida reaalajas TEDxTallinn 2013 otseülekannet. Selleks, et ka Sinu sõbrad, tuttavad, kaaslased ja sama kandi inimesed osa saaksid, tule meie korraldustiimi üheks ühisvaatamise eestvedajaks. Loe edasi: Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

Viienda aastaaja veebikaamera ootab suurvett

Viienda aastaaja veebikaamera asub Karuskosel Raudna jõe kaldal.

Veebikaamerast saab jälgida viienda aastaaja veetõusu ja -langust. Pilt vaheldub 5-10 sekundiliste intervallide tagant, ühendus tuleb ekraanile läbi KÕU.

Muud ilmainfot Soomaal saab näha ilm.ee veebis, samuti kuvab veebikaamerat Looduskalender, kelle foorumis toimub ka tore arutelu.

Kaamera on töös aastaringselt alates 2010 aasta märtsist ja saanud tuhandete suurveehuviliste lemmikuks varakevadel, kui tulvaveed ujutavad Karuskose luhad üle ja Soomaast saab järv. See on viies aastaaeg.

Veebikaamera piltidest kokku seatud video vahendusel saab viiendast aastaajast Karuskosel aimu siit.

Maaleht ja Nordea Pank kutsuvad: Teeme Eesti korda!

Maaleht ja Nordea Pank kutsuvad kampaania “Teeme Eesti korda” raames mõtlema, mida saame oma kodukohas või kogukonnas paremaks muuta.

Ülekutse on suunatud nii eraisikutele kui ka kogukondadele, küla- ja noorteseltsidele ning sõpruskondadele, kelle ühiseks sooviks on midagi koos ära teha, korda saata. Kuna 2013 on pärandi aasta, on ka Maalehe ja Nordea Panga sooviks toetada kodukoha arengut läbi paikkonnaga seotud (kultuuri)projektide. Soovime anda tuge hea idee teokssaamisele, toetada kogukonnatunnet ning koostegemise rõõmu ja kasulikkust.

Parimad ideed ja projektid leiavad ka rahalist toetust. Kokku panevad Maaleht ja Nordea Pank selleks välja 5000 eurot.

Kampaanias osalemiseks oodatakse hiljemalt 5. maiks täidetud ankeeti, mis asub aadressil www.maaleht.ee/eestikorda.

Otepää linn sai kuus lindude pesakasti

Eelmise nädala reedel pandi Otepää linnas üles kuus lindude pesakasti.

Otepää Vallavalitsuse haljastusspetsialisti Ülle Kübarsepa teatel on kaks kasti üleval Otepää turismiinfopunkti vastas, kaks Maxima poe ja Otepää Keskväljaku vahelisel tänavalõigul ehk promenaadil ning kaks on Konsumi poe mänguväljakute juures.

“Neis paikades on olnud varem pesakastid, selleks, et elavdada promenaadi, otsustasime pesakastid taas üles panna,” selgitas Ülle Kübarsepp. “Pesakastid meisterdas Heino Kübarsepp, idee andis ja näitas vanad pesitsuskohad kätte tänavahooldaja Maela Peetsmann.”

Ilmajaam.ee andmeil tõuseb saabuval nädalalõpul õhutemperatuur ja jääb püsima plusspoolele. Õhutemperatuur võib päeval tõusta juba 3-4 kraadist rannikul 8-10 kraadini sisemaal.

“Kui juba lähiajal on oodata veidi kevadisemat ilma, siis võib loota, et peagi saabuvad Otepää pesakastidesse esimesed kevadekuulutajad,” ütles Ülle Kübarsepp.

Laupäeval saavad kokku maa ja linn

13. aprillil toimub Tallinna Tehnikaülikooli peamajas “Maale elama” mess. Tegemist on Eestis ainulaadse sündmusega, mis annab hea ülevaate maal elamise erinevatest tahkudest.

26 Lõuna-Eesti kogukonda jagavad ausat teavet oma kandi võimalustest – haridusasutustest, teenustest, seltsitegevusest, ettevõtlusvõimalustest ning vabadest elu- ja töökohtadest.

Messi saadab mõnus meelelahutus. Vabalaval astuvad teiste seas üles Contra oma poja Herbertiga ning Madonnaga koostööd teinud Värska slackline´i meister Jaan Roose. Avatud on töötoad lastele ja suurtele.

Seminaril “Miks just maale?” saab kuulata, mida arvavad maaelust Hardo, Aasmäe, Kaur Kender ja Jüri Mõis. Oma loo räägivad mitmed maale kolinud noored pered.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Projekti viivad MTÜ Partnerluse eestvedamisel ellu Setomaa Valdade Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Kating Noored ja MTÜ Minu Otepää. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Lisainfo leiab siit.

Soola pane kahvliga!

Tervise Arengu Instituut alustas taas soolateemalist teavitust, mis suunab inimesi lugema ning võrdlema toiduainete ja valmistoodete pakenditel olevat soolasisaldust, et seeläbi vähendada rahvastiku soolatarbimist.

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi sõnul tarbivad inimesed soola palju enam kui nad ise arvavad end tarbivat. Soola märkamatu ületarbimine aga kurnab keha ja võib endaga kaasa tuua kõrgvererõhutõve väljakujunemise või süvenemise ning kasvatades veelgi kurvemate tüsistuste võimalusi.

„Me saame umbes 80% soolast poest ostetud valmistoodetest, ülejäänu lisatakse toidu valmistamisel või roale söögilauas ise juurde. Just seetõttu on eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust ning otsustada väiksema soolasisaldusega valikute kasuks,” lausus Pitsi. „Kui inimesed toodetel olevaid märgistusi ei loe või ei saa neist aru, siis on lihtne jätta toiduga tarbitava soola kogus tähele panemata. Nii võib üllatuslikult avastada, et palju soola võib olla ka neis toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks hommikusöögihelvestes.”

Pakenditel olev soolasisaldus võib olla märgitud kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina 100 grammi toote kohta või GDA märgistuses protsendina päevasest soovitatavast kogusest. Soolasisaldus ei ole praegu veel märgitud kõikide toitude pakenditele. See on hetkel kohustuslik vaid suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide, nt „vähesoolane” või „lahja” jms. Teistel juhtudel võib naatriumikogust esitada vabatahtlikult. Loe edasi: Soola pane kahvliga!