Eesti

Kärdla kohvikutepäev

Laupäeval,03. augustil kell 12-15 toovad Vikerraadio ja Klassikaraadio kuulajateni Hiiumaa ühe enimoodatud sündmuse – Kärdla kohvikutepäeva, teatati ERRi uudisteportaalis. Vikerraadio ja Klassikaraadio ühine otsestuudio asub sel laupäeval kell 12-15 Kärdla elektrijaama õuel (Vabrikuväljak 10).

Seitsmeaastase tegutsemiskogemusega kohvikutepäeval avatakse koduaiad, hoovid ja muud põnevad paigad kõigile kohvisõpradele, kes augusti esimesel nädalavahetusel Hiiumaale saabuvad. Kärdla linna elanikke on juba 19. sajandist kutsutud kohvilähkriteks. Nad on tõestanud, et väärivad seda nime, paistes silma oma suure kohviarmastusega.

Saatejuhid Marge-Ly Rookäär (Klassikaraadio) ja Märt Treier (Vikerraadio) uurivad kohapeal, mida külastajatele pakutakse, kes pakuvad ja kas pakutakse ka midagi hingele.

Kolmetunnisesse otsesaatesse mahuvad kohtumised kohvikukülaliste ja -pidajatega, kõneldakse kohvikukultuurist ning püütakse mõista ja kirjeldada hiidlase olemust.

http://uudised.err.ee/index.php?06284466

Noortepäev 2013 Viljandis

Liikumine Kodukant osaleb Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse poolt
korraldataval Noortepäeval 2013 Viljandis 12. augustil 2013.
Noortepäevale on oodatud noored ja noortega töötavad inimesed üle terve
Eesti. Liikumine Kodukant paneb noortele üles infotelgi, kus tutvustatakse
vabatahtliku tegevuse võimalusi ja Vabatahtlike väravat. Lisaks
korraldatakse kaks töötuba selgitamaks välja noorte ootusi vabatahtlikule
tegevusele. Infotelgis tutvustatakse ka maakondlikke vabatahtlike keskusi ja
võimalust osaleda Liikumise Kodukant maakonnaühenduste töös. Juhul kui
maakonnaühendustel, kohalikel seltsidel on soovi kaasa lüüa või oma infot
noortele edastada, andke sellest teada e-postil eha@kodukant.ee

Noorte Infotänava tarbeks suletakse SA Sakala Keskuse hooviga piirnev Turu
tänav liikluseks ja on huvilistele avatud kell 16.00-21.00. Noortepäev 2013
info on leitav aadressil https://www.facebook.com/noortepaev

X Maapäeva rahvusvaheline programm on kirju

Eesti külaelu tippsündmusest, X Maapäevast, on saabumas osa saama 26 inimest 13-st riigist. Need on inimesed, kes tunnevad samasugust muret piirkondliku jätkusuutlikkuse üle, nagu meie siin ja esindavad “elu võimalikkust” igas kohas, mitte vaid suurlinnades.

Maapäeva avapäeval, 9. augustil kell 12-17 toimub Saaremaa Thalasso SPA
hotellis rahvusvaheline konverents „The new CAP- what can we CAPture for
rural development“ (eesti k. Uus EL ühtne põllumajanduspoliitika- kuidas
see on kasulik maapiirkondade arendamisele). Konverentsi peaettekande teeb
Kertin Rosenow Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja regionaalarengu
direktoraadist.

10. augusti ennelõunal, kell 9-13, toimuvad aktiivmeetodeid tutvustavad
töötoad: „Methods of constructive communication, improved cooperation and
conflict management. How can local people make democracy work?“ (eesti k.
Konstruktiivse suhtluse meetodid – täiustatud koostöö ja konfliktijuhtimine.
Kuidas saavad kohalikud inimesed ellu viia demokraatiat?). Lähemalt sad
lugeda kodulehelt: http://www.kodukant.ee

Projekti Eesti Külade X Maapäeva “Aastaring külas” läbiviimist rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, MTÜ Saarte
Koostöökogu, toetab Jäneda Maamajanduse Infokeskus, PREPARE, Maapäeva
rahvusvahelise programmi eestvedaja Anneli Kana.

Eesti Külade X Maapäev „Aastaring külas“

Lähenemas on Eesti Külade X Maapäev. Registreerunud on viieteistkümne
maakonna delegatsioonid kokku 303 osalejaga. Esimest korda on ühise
delegatsioonina esindatud LEADER tegevusgrupid. X Maapäeva avamisel 9.
augustil tervitab osalejaid President Toomas Hendrik Ilves, 11. augustil
osalevad foorumi „Haldusuuendus läbi kogukondliku toe“ paneelis
regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja Saare maavanem Kaido Kaasik.
Tutvustusega Maaelu arengukava 2014-2020 esineb põllumajandus- ja
maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Maapäeva kohta saab lähemalt lugeda kodulehelt: http://www.kodukant.ee

MESi Viljandi hoone ehitusleping saab allkirjad

Täna allkirjastatakse Viljandis Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) jaoks rekonstrueeritava Oru 21 hoone ehitusleping. Praegu Tallinnas tegutsev MES kolib Viljandisse järgmise aasta suvel.

“Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis järgmise aasta suvel jõuame oma peakontori kolida pealinnast Viljandisse,” ütles Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Viljandis hakkab sihtasutus tegutsema aadressil Oru 21. Riigihanke hoone rekonstrueerimiseks võitis AS Pärlin, tööd lähevad maksma 890 000 eurot. Ehitise tellijale üleandmise tähtpäev on 31. juuli 2014.

MESi nõukogu otsustas kolida sihtasutuse peakontori Tallinnast Viljandisse möödunud aastal. Võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmise ning maaelu maine kujundamisega tegelevas sihtasutuses töötab 18 inimest.

Ehituslepingu allkirjastamine toimub 31. juulil kell 13 Viljandis Oru 21. Allkirjastamisel osaleb ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Külateatrite festival Kuhjaveres kestab tänavu kolm päeva

Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18 augustil esimest vaatust Eduard Vilde Pisuhännast. — Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18. augustil esimest vaatust Eduard Vilde “Pisuhännast”.

Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas saab tänavu näitemängudele kaasa elada kauem kui enamikel varasematel koradadel.

Traditsiooniline kultuurisündmus- IX külateatrite festival kestab 16.-18. augustini . Mõnedki trupid astuvad publiku ette esmakordselt.

MTÜ Kuhjavere Küla Seltsi juhatuse esimehe Urve Muki sõnul osaleb seekordsel Külateatrite festivalil kakskümmend kuus näitemänguseltskonda. “Ehki seadsime etenduse pikkuse piiriks 45 minutit, ei mahtunud etteasted mittekuidagi ära kahele päevale. Sellest tulenevalt astuvad teatritegijad publiku ette juba 16-ndal augustil ja näitemängupidustused jätkuvad 17. ja 18 . augustil. Reedel on üles astumas seitse, laupäeval ja pühapäeval kümme truppi. See tähendab kokku kümme tundi teatrielamusi”

“Kuhjaveres mängitakse nii eesti kui ka välisautoreid, algupärandeid, tuntud lugude ainetel lavastatud lugusid , ei puudu ka komöödiad, kriminullid, samuti ajaloohõnguline ja päevakajaline temaatika. “Näiteks ootame suure põnevusega Võrumaa Krabi külateatri ülesastumist. Krabilased ei avaldagi oma lugu ega sisu enne kui Kuhjavere laval. Sealne lavastaja Marje Mürk on näidendi ise kirjutanud ja lavastanud. Peaaaegu pooled näitemängupidustustele tulijatest mängivad Kujjavere külas esmakordselt. Esimest korda ollakse kohal ka pealinnast: Salme Rahvateatri algajate trupp mängib “Pöial-Liisit. Maakondi on kokku esindatud üheksa. Kodumaakonnast Viljandimaalt saabub näitemänguühendusi kaheksa, Ida-Virumaalt ja Järvamaalt kummastki neli, Pärnumaalt kolm , Harjumaalt ja Võrumaalt kaks ning Põlva ja Tartumaalt üks.”rääkis Urve Mukk. Loe edasi: Külateatrite festival Kuhjaveres kestab tänavu kolm päeva

Erametsaomanikud panevad üha suuremat rõhku metsa uuendamisele

file61149948_a517b845 — Foto: Viio Aitsam

Erametsakeskusest on võimalik igal erametsaomanikul taotleda toetust metsa inventeerimiseks, metsa uuendamiseks ja metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, samuti metsamaaparandustöödeks, metsamajandamiskava koostamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks.

Metsa uuendamise toetuse taotlusi võeti vastu 1. juulini. Taotluste hulk oli rekordiline, neid oli kogusummas 849 000 eurot.

“Ühelgi varasemal aastal ja taotlusvoorus ei ole sellist taotluste mahtu näha olnud. See on tervitatav, et erametsaomanikud on aina suuremat rõhku panemas metsa uuendamisele,” kommenteeris Erametsakeskuse toetuste üksuse juht Maris Tõnuri “Pool taotletud summast küsiti metsakultiveerimise ehk istutusmaterjali soetamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Üle 350 000 euro eest on tehtud maapinna ettevalmistus- ning istutustöid. 5% taotletud summa ulatuses on tehtud istutusjärgset hooldamist,” lisas ta.

Metsakultuuri uuendamise järel on aeg teha hooldusraiet. Siin tuleb appi toetus metsa majandusliku väärtuse parandamiseks. 2013. aasta taotlusvooru võtab Erametsakeskus taotlusi vastu 1.-14. oktoobrini. Tööde tegemiseks on erametsaomanikel aega kuni 2014. aasta lõpuni. Lisaks on võimalus sel aastal esitada taotlus metsa uuendamise toetuse teise taotlusvooru, mille tähtpäev on 1. detsember.

Maris Tõnuri soovitab, et kui endal jääb teadmisi või pealehakkamist metsa majandamisel väheks, siis tasub julgelt ühendust võtta mõne metsaühistuga endale sobivas piirkonnas. Ühistud koostöös metsakonsulentidega on valmis kõiki erametsaomanikke aitama nii metsanduslikes küsimustes kui ka toetustaotluste täitmisel ja esitamisel. Metsaühistute kontaktid on hõlpsasti leitavad erametsanduse portaalis www.eramets.ee esilehel “Ava metsaühistute kaart”.

Tasub teada, et kuna toetusmeetmete eelarved on paika pandud enne taotlusvoorusid, siis suure taotluste mahu korral tuleb rakendada toetuste vähendamist erinevate kriteeriumite põhjal. Metsa uuendamise toetuse puhul arvutatakse kõiki nõuetele vastavaid taotlusi ning taotlusvooru rahastamise eelarvet aluseks võttes rahastamise määr. Arvutuse jaoks on olemas eraldi valem. Sisuliselt selgitatakse välja toetuse summa, millest väiksema summaga taotlused rahastatakse 100% ulatuses ning seda summat ülevatavad suuremad taotlused saavad rahastuse arvutatud määra ulatuses. Sellega on tagatud ennekõike just väiksemate erametsaomanike toetusvajaduste katmine täies ulatuses.

Eesti maaelu arengukava hindamiskriteeriumite puhul hinnatakse toetatavaid tegevusi, eelistatud on metsaühistud ning eraisikust metsaomanikud.

Täpsem info toetuste kohta www.eramets.ee/toetused

Lisainfo: Piia Kiivramees, Erametsakeskuse projektispetsialist toetuste üksuse juhi ülesannetes, 6836 059, piia.kiivramees@eramets.ee

Sel nädalal jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab 30. ja 31. juulil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Raplamaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Valgamaa peredele.

Raplamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Aile ja Ülo Pajula perekond Märjamaa vallast Sulu külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 13.00 Sulu külamajas.

Järvamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Tiina ja Jaanus Lohuri perekond Türi vallast Kurla külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 16.00 Kurla külaplatsil.

Viljandimaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond Suure-Jaani vallast Olustvere külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 10.00 Olustvere külas.

Valgamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Pille ja Peeter Kanguri perekond Otepää vallast Tõutsi külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 13.00 Tõutsi külas.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. “Tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut,” märkis Toobal. Ta lisas, et Kodukandi strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklikust lähenemisest maaühiskonnale ning küladele.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on tegemist tänuväärse algatusega tõsta kõikjal Eestis esile perekondi, kes panustavad vabatahtlikult oma kogukonna hoidmisse ja elukeskkonna edendamisse. ” Hea meel on tõdeda, et kogukonna pärlite tunnustamisest on kujunemas traditsioon. Sellega soovime näidata, et kohaliku elu edendamisel sõltub väga palju hoiakutest ja väärtustest. Tunnustame perekondi, kes kannavad endas väärtusi, mis on tugeva kogukonna tekkimise aluseks: need on koostöö, algatusvõime ja töökus,” lausus Kiisler. “Mul on väga hea meel, et meil leidub tõesti palju toredaid, aktiivseid ja tunnustamist väärivaid peresid – tõelisi kogukonna pärleid. ”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Lisainfo: Kaie Toobal, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, tegevjuht, tel 5058 426, kaie@kodukant.ee, www.kodukant.ee, www.kylaelu.ee

Haanjas toimuvad suvebiatloni Euroopa meistrivõistlused

2.-4. augustini toimuvad Võrumaal Haanjas tänavused suvebiatloni Euroopa meistrivõistlused, kus osaleb ligi 120 sportlast 13 riigist.

Mullustest Euroopa meistritest tulevad Haanjasse tiitlit kaitsma meeste sprindi võitja Rinat Gilazov (Venemaa), naiste sprindi võitja Svitlana Krykonehuk (Ukraina) ja juunioride parim Ivan Kusakin (Venemaa). Kohal on ka Eesti paremik eesotsas Indrek Tobrelutsu, Rene Zahkna ja Grete Gaimiga.

Riikidest on EMil peale Eesti esindatud veel Venemaa, Valgevene, Ukraina, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Tšehhi, Läti, Leedu, Holland, Usbekistan ja Rootsi

Haanja on varem kahel korral, 2008. ja 2011. aastal, võõrustanud suvebiatloni IBU karikasarja etappe ning 2007. aastal ka sõjaväelaste talvist MMi.

EMi ajakava:

Reedel, 2. augustil

Kell 9.45 avatseremoonia
Kell 11 täiskasvanute segateade
Kell 14 juunioride segateade

Laupäeval, 3. augustil

Kell 11 meeste ja meesjuunioride sprint, 4 km
Kell 14 naiste ja naisjuuniotide sprint, 3 km

Pühapäeval, 4. augustil

Kell 11 meeste ja meesjuunioride viitstart, 6 km
Kell 14 naiste ja naisjuunioride viitstart, 5 km

Lahemaal toimub ehituspärandi koolitus

TUUL0650_520x347 — Tooma taluõu Uuskülas. Foto: Toomas Tuul

Koolitusel käsitletavateks teemadeks on paemüüride korrashoid, traditsioonilised värvid, lubikrohv ja -mört, laastu- ja pillirookatused ning akende restaureerimine.

8. augustil toimub Lahemaa kultuuripärandi seminar, mille ettekanded keskenduvad väärtuslike hoonete hoidmisele ja rekonstrueerimisele. Juttu tuleb ka vanade keldrite korrashoiust ning puidukahjustustest. Lisaks käiakse ringkäigul ümbruskonna majades, muinasmaastikel ja kabeliaias.

Koolitajateks on Tarmo-Andre Elvisto, Kalle Kase, Jüri Kuusmann, Ahto Raudoja, Heiki Pärdi, Valter Lang, Ilme Mäesalu, Jaan Vali, Marike Laht, Merle Kinks.

Koolituse kogumahus läbinud osalejad saavad Säästva Renoveerimise Infokeskuse tunnistused.

Koolitus on tasuta ja osavõtjate arv on piiratud. Vajalik on eelregistreerimine.
Koolituse lõunasöögid tasuta, telkimisvõimalus ja hommikusöögid väikese lisatasu eest.

Koolituse kava:
Esmaspäev, 5. august – pae ja mördi päev
10.00–11.00 Taluarhitektuuri kaasaegne korrastamine traditsiooniliste materjalidega. Tarmo-Andre Elvisto
11.00–18.00 Paemüüride korrashoid. Traditsioonilised krohvid. Lubi- ja savikrohv. Jüri Kuusmann

Teisipäev, 6. august – värvide päev
9.30–18.00 Traditsiooniliste värvide ja puiduhooldusvahendite valmistamine ja kasutamine. Linaõlivärv, kaseiinvärv, lubivärv, savivärv. Jüri Kuusmann

Kolmapäev, 7. august – katuste päev
9.30–18.00 Traditsioonilised katused: rookatus ja laastukatus. Laastukatuse tegemise praktiline koolitus. Ahto Raudoja, Tarmo Andre Elvisto.

Neljapäev, 8. august – kultuuripärandi seminar
10.00–10.45 Vana maja uus elu. Merle Kinks
10.45–11.30 Ajalooliste hoonete säästev renoveerimine ja energiatõhusus. Tarmo-Andre Elvisto
11.30–12.15 Vanade keldrite korrastamine. Jaan Vali
12.15–13.00 Puidukahjustused. Marike Laht
13.00–14.00 lõunapaus ja arutelu
14.00–18.00 ühine bussimatk Uuskülla-Võhmasse-Ilumäele:
Muistsed maastikud. Valter Lang
Palmse mõisa talud. Heiki Pärdi
Ilumäe kabel ja kabeliaed. Ilme Mäesalu
Ilumäe külamuusuem.Villu Jahilo
18.00–21.00 esinevad Lahemaa rahvamuusikud Ilumäel ja Uuskülas

Reede, 9. august – akende päev
9.30–16.00 Vanade akende ja uste restaureerimine. Kalle Kase
16.00–18.00 Tunnistuste jagamine ja koolituse lõpetamine

Koolitusel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. Registreerimine toimub järgmisel lehel oleva vormi kaudu või e-posti teel info@renoveeri.net.
Koolituspaik.
Telkimine ja hommikusöögid – lisainfo Tooma talust: marit.oinus@gmail.com
Lisainformatsiooni jagavad: Tarmo-Andre Elvisto (tel 510 0374) ja Ave Paulus (tel 5332 7893).
Koolitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti motoajaloo esimesel 24 tunni kestvussõidul osales 214 võistlejat

Capture — Punnvõrride kestvussõit
Foto: www.facebook.com/punnvorr

Reedest laupäevani toimus Ida-Virumaal, Maidlas, Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit, mida sõideti retrohõngulistel Riga sääreväristajatel. Üritus kandis nime Maidla Le Mans.

Tehnikute klassi võitjaks tuli Mati Mõttuse võistkond, kes läbis 24 tunni jooksul 965 ühe kilomeetri pikkust ringi. Võitja meeskond edestas teiseks tulnud Mauno Roosnurme meeskonda hinnanguliselt vaid ühe ringiga. Kolmandaks tuli tehnikute klassis Bogdan Bendaki meeskond.

Standard klassis võidutses Janek Molotovi võistkond, kes läbis 862 ringi ja edestas Viktor Geide ning Veiko Niidu võistkondi.

Võistlusest võttis osa 56 võistkonda ja 214 motosportlast (nendest 17 naist). Võistlejaid oli tulnud kohale ka Hollandist, Saksamaalt, Lätist ja Soomest. Võistlejad läbisid 24 tunni jooksul kokku täpselt 32 000 ühe kilomeetrist ringi.

Korraldajatele üllatuseks katkestas võistluse tehnilistel põhjustel ainult üks võistkond. Kõik teised suutsid visalt lõpuni vastu pidada. “Sellist vastupidavust ja sitkust oli vägev näha”, sõnas ürituse peakorraldaja Allan Lukken.

Suur lõpetajate arv ei tähendanud, et masinatega poleks probleeme olnud. Rajal oli keskmiselt kogu aeg 40 võistkonda, mis tähendas, et u 15 olid kogu aeg remonti teostamas. “Pikim remonditöö kestis u 7 tundi ning punnvõrr läks seejärel jälle rajale”, sõnas Maidla Le Mansi tehnilise komisjoni juht ja TopGeari võistkonna pealik Andres Põldver.

Seda, kas üritus toimub ka tuleval aastal, kestvussõidu idee autor Aimar Parm, öelda ei osanud. “Hetkel on oluline see, et tegime ajalugu – ikkagi Eesti esimene 24 tunni kestvussõit ja müüt sääreväristajate olematust vastupidavusest on murtud – vägev üritus oli”, lisas Aimar Parm.

Lisainfo ja pildimaterjal:

www.punnvorr.ee

www.facebook.com/punnvorr

1218-phpYNT0bB_120x120.jpg

1218-phpmoU2IJ_120x120.jpg

1220-phpuBQPbA_120x120.jpg

Haanjamaa kaunimad suitsusaunad on nähtavad Munamäe tornist

Suure Munamäe tornis avati fotonäitus Haanjamaa suitsusaunadest. See on ülevaade Haanja kandi üheteistkümne suitsusauna pärimusest, arhitektuurist, saamis- ja eluloost. Iga foto juures on ka selgitav jutt just sellest saunast ja saunaskäimise kommetest.

„Ei ole kahte sarnanevat sauna, ei oma ehituse ega sauna kasutamise kommete poolest. Need kõik on erinevad ja erilised,“ ütles fotonäituse koostaja Taisto Uuslail.

Fotonäitus, mis on avatud vähemalt suve lõpuni iga päev kell 10 – 20 on osa sel neljapäeval algavast III Haanjamaa suitsusaunanädalast, kus üle Eesti ja kaugemaltki kohale tulnud huvilised saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsioonilise suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga.

Nädal algab 1. augustil koos kahepäevase suitsusauna renoveerimise õpitoaga ning Metsamoor Irje Karjus viib huvilised naised sauna pärimusmeditsiiniga tuttavaks saama.

2. augustil saavad ringkäigul huvilised uudistada Haanjamaa erinevaid suitsusauna tüüpe ja nende ehitamise lugusid. Õhtul ootavad Plaani karjamõisas kõiki laulma, tantsima ja saunalugusid kuulama kohalikud muusikud Tarmo Noormaa, Kati Soon, Kadri Lepasson jt.

Saunapäev on laupäev, 3. august, kui külalised kaasatakse tavapärastesse sunatöödesse ning pestakse ka õhtul puhtaks. 4. augustil avab Suurel Munamäel uksed traditsiooniline Suvetare, kus saab meisterdada ja teha näputööd. Lisaks käsitööle on avatud pillitare ja kõlab traditsiooniline rahvamuusika.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.

Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Pamyua (USA/Alaska) Joji Hirota Trio (Jaapan)

Reet Kappo. Pildid: Aado Kuhlap

Kolme päeva eest Haapsalu joogafestivalilt naasnud, ei saanud hoogu maha ja tuli tahtmine ka Viljandi pärimusmuusika festivalil „Püha müristus“ ära käia. Kummastki sündmusest pole varem juhust olnud osa saada. Jooga muutus igatahes varasemast palju lähedasemaks. Nüüd siis pärimusmuusika… Püha müristuse teema pidi tähendama midagi sellist, et väga suur osa pärimusmuusikast meil ja mujal maailmas on tugevalt seotud pühade tähistamise rituaalidega.

Folgi avapidu oli paljutõotav – rahvas voogas nagu suur jõgi Kaevumäe suunas. Suuri vaevu õnnestus nihkuda lava eest läbi ja taganeda turvameeste kätevibutuste juhatusel vastu kivimüüri, sest kohe sõitis hobukaarikutega rahvast kahte lehte surudes kohale rändteater Vaba Vanker, kes tahtis hobuseid sealsamas ka ümber pöörata. Keegi rataste alla ei jäänud ja pidu algas õnnelikult. Rändteater pakkus nägemust vanadest eesti muinasjuttudest ja pärimusmuusikast. Tulijaid tervitas nii linnapea Loit Kivistik kui festivalipealik Ando Kiviberg ja presidente oli koguni kaks – Toomas Hendrik Ilves ja tema Läti kolleeg Andris Bērziņš. Lätlastelt saadi kingituseks 1888.a valminud ja üle poolesaja kilo kaaluv Liivimaa ajalugu koondav album „Terra Mariana 1186-1888“ („Maarjamaa“) täpne jäljend.

Meie president Ilves alustas oma kõnet kolmes kohalikus keeles ehk siis eesti, läti ja leedu keeles, tänades avaesinejat Julgi Staltet. Presidendid leidsid, et kahel riigil on palju ühist ja et järgmisest aastast on rahagi ühine. Loe edasi: Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Erki Pütsep võitis Otepää rattamaratoni

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja viienda etapi, Otepää rattamaratoni, võitis Erki Pütsep Fixus Sport võistkonnast.

Sarja üldarvestuses jätkab liidrina kuuendal kohal lõpetanud Alges Maasikmets, kellele konkurendid üldarvestuses täna lähemale tulid. Kokku osales Otepää Rattamaratonil 1623 ratturit.

Lõuna-Eesti kuppelmaastikul ja legendaarsel Kekkose rajal kulgenud maraton oli kiire. Võitjal kulus 63 kilomeetri läbimiseks 27 sekundit üle kahe tunni, mis teeb keskmiseks kiiruseks 31,4 km/h. Juhtkolmik Erki Pütsep, Dimitri Sorokin ja Peeter Pruus rebisid end liidergrupist lahti juba sõidu esimesel kolmandikul. Premium7 vahefinišisse Harimäele, raja 28-ndal kilomeetril, jõudsid liidrid pooleteise minutilise edumaaga.

“Täna oli minu rada,” ütles vahefiniši- ja etapivõidu võtnud Erki Pütsep. “Peeter Pruus tegi esimesel poolel vägevat sõitu, kui aga lõpuni jäi veel paar-kolmkümmend kilomeetrit tundsin, et kontrollin sõitu ja võit tuli suhteliselt kergelt,” ütles Pütsep. “Sorokin veel lõpus üllatas, kuid siiski ainult Peetrit ja mitte mind,” sõnas võitja, kes näitas täna võimsaimat minekut ka Hansgrohe kiirenduslõigul maratoniraja 24-ndal kilomeetril. Loe edasi:

Parim talumetsamajandaja on Elmut Köösel Pärnumaalt

Täna kuulutati Jänedal toimuvatel XXII Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja – austava tiitli sai sel aastal Elmut Köösel Pärnumaalt.

Saarde vallas asuva Viira talu peremees on talumetsaomanikele heaks eeskujuks just oma suhtumisega metsa: Elmut Kööseli eesmärk ei ole metsast kiirelt kasu saada, vaid selle hooldamine ning kasvatamine. Eelkõige mõtleb ta tulevastele põlvedele, et neil oleks ilus ning hea juurdekasvuga mets.

Viira talu üldpindala on 240 ha ning 193 ha sellest on metsamaad. Oma tagastatud kinnistutel asuvaid valdusi on Köösel laiendanud metsatükke juurde ostes. Seda on ta teinud olenemata kinnistute olukorrast – kõlblikuks on ta pidanud nii lageraie järgseid kui ka noore metsaga kinnistud. Küll aga on ta parema majandamise huvides jälginud seda, et need asuksid lähestikku.

Üle poole metsamaa pindalast moodustavad noorendikud, mida talunik suure hoole ja armastusega hooldab. Metsamajanduslikest töödest on talus tehtud palju istutust põllumaale, kus praeguseks kasvavad kenad kuusikud ning kaasikud. Uuendamise juures on märkimisväärne see, et enamus istutatud puid on ta ise liinide alt ning kraavide kallastelt välja kaevanud – taluperemees on veendunud looduslike taimede istutaja. Metsakinnistud on hästi hooldatud, enamus töid on tehtud valdavalt oma tööjõuga. Metsade veerežiimi parandamiseks on metsaomanik rekonstrueerinud vanu kraave. Loe edasi: Parim talumetsamajandaja on Elmut Köösel Pärnumaalt

National Geographic avab suhkrusõltuvuse varjukülgi

Ajakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.

Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.

Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Läheneb Eesti ökokogukondade huviliste suvekokkutulek

Eesti Ökokogukondade Ühenduse VII kokkutulek toimub sel aastal 23.-25. augustil Lilleoru kogukonnas Harjumaal. Lilleoru tähistab sel aastal ka oma 20-aastast juubelit. Täpsem info programmi kohta ja registreerimisinfo tehakse teatavaks lähiajal.

Aga kalendrisse võib märke juba ära teha ning arvestada tasub kolmepäevase sündmusega. Juba reede pärastlõunal algavad huvitavad ettekanded ning kuulda saab nii Eesti kui rahvusvahelistest arengusuundadest ökokogukondade valdkonnas. Kokkutulek lõpeb pühapäeva pärastlõunal.

Loe lähemalt rahvusvahelise ökokogukondade ühenduse GEN tänavuse kokkutuleku kohta Eesti ühenduse liikme Toivo Aalja kirjutist siit.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Tänasest saab heinaaeg läbi, algab lõikusaeg

Täna on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati kuu jagu madalamale langenud päike ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus.

Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öine kaste võib vilus seista keskpäevani.

Mõnel pool on otsesõnu hoiatatud jaakapäeva järel heina tegemast, sest see viib talvel loomadelt tervise. Teisal jälle on öeldud, et jaakapäeva järel pole tarvis kuhjale vööd ymber panna. Vöö panemise all mõeldakse maausu yht tavalisemat taiga – piiramist. Vöö saab nõnda, kui ymber kuhja käies vajutatakse kätega heinte vahele vöökoht sisse, veetakse köit või piiratakse seda kuidagi teisiti.

Vöötamine ehk piiramine hoiab kuhja kõige halva eest ja tagab, et sealt jagub heina kauemaks. Kuhja vöötamine kaitseb isegi pikse eest, kuid mitte jaakapäeval. Nagu esimesel ja teisel heinapyhal (02.07 ja 13.07), ei tohiks selgi päeval kuhja teha.

Kui heinatöö lõpeb jaakapäeval ilma suurema pidulikkuseta, siis uudserukki lõikamist, eriti aga uudseleiva või uudsepudru tegemist on peetud kangesti tähtsaks. Seda eriti maa lõunaosas, kus vili kypseb varem. Põhja pool on jaakapäevaks uudseleiba tehtud vähem, ja kui, siis tavaliselt põua või nälja sunnil.

Loe lähemalt: http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik&id=4949&op=lugu

Allikas: Maavald.ee

Kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel

Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti ning Tarbijakaitseameti koostöös viidi turgudel läbi värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll. Värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll näitas, et kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel. Lisaks toimusid ühiskontrollid veel Pärnu, Tartu, Rakvere, Võru ja Valga turul.

Kartuli osas tuvastati 3 suuremat rikkumist: Tallinna keskturul oli müügil Poola kartul, millel puudusid nõutud dokumendid, asjaolude täpsema väljaselgitamisega tegeleb edasi Poola Taimekaitseteenistus. Tartu turul esitas müüja väärinformatsiooni kartuli päritolu kohta ja algatatud on väärteomenetlus. Tallinnas Priisle turul ühe müüja poolt esitatud saatedokumentide osas on võltsimiskahtlus ning Põllumajandusamet edastab materjalid vastavat pädevust omavatele asutustele.

Lisaks eelnimetatutele tuvastati juhtumeid, kus kartuli turustajad ei täitnud ettenähtud registrikohustust, kauba saatedokumentidel puudus taimetervise registri number või puudusid saatedokumendid täielikult. Üldiselt saab väita, et Eesti tarbekartuli tootjad on turustamise nõuetega kursis ja kui turul müüb kasvataja ise, on ka päritolu jälgitav. Problemaatiline on olukord, kui toodangut turustavad nn vahendajad, kellel saatedokumendid puuduvad.

Värske puu- ja köögivilja müüjatest kontrolliti kokku 96. 59 neist olid talunikud ja väikeaiapidajad, kes turustasid omakasvatatud aiasaadusi, sh maasikaid, kurke, herneid jm. Valdavalt on Eesti tootja esitatavate nõuetega kursis, toodete kvaliteedi osas etteheiteid teha ei saa. Väiksemaid märgistamisnõuete rikkumisi siiski esines, mis kõrvaldati kontrolli käigus. Ülejäänud 37 isikut olid nn vahendajad, kes turustasid nii Eesti tootjatelt kokku ostetud kui erinevatest värske puu- ja köögivilja edasimüügiga tegelevatest hulgimüügi ettevõtetest hangitud kaupa. Kvaliteet vastas küll nõuetele, kuid nõuetekohaseid saatedokumente ei olnud esitada lubamatult paljudel müüjatel.

Arvestades olemasolevaid ressursse ja võimalusi, jätkuvad turgude ühiskontrollid ja andmevahetus teiste riigiasutustega ka edaspidi. Ühtlasi kutsub Põllumajandusamet üles tarbijat enne ostu sooritamist küsima müüjalt rohkem teavet turustatavate värske puu- ja köögiviljade päritolu kohta ning sellekohastest kahtlustest ka Põllumajandusametit informeerima.

Eesti motospordi esimene 24 tunni kestvussõit stardib reedel

Sel reedel algab Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit Maidla Le Mans – seda võistlust sõidetakse Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Ajalooline kestvussõit toimub Ida-Virumaal, Maidla mõisa ümbruses tehtud rajal. Start antakse reedel, 26. juulil kell 18 ja finišilipp langeb 24 tunni pärast, laupäeval kell 18.

Võistluse võidab võistkond, kes suudab 24 tunni jooksul läbida enim ringe. Võistkonda võib kuuluda 2-4 liiget, võistluse jooksul võib võrrile teostada remonti ja sõitjat vahetada. Võistlusraja pikkus on u 1 km ning koosneb 2/3 ulatuses asflatkattest nint 1/3 pehmemast kattest. Ürituse peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul võib eelnevale kogemusele tuginedes arvestada, et kõvemad meeskonnad läbivad selle aja jooksul u 800 ringi, mille peale peaks kuluma u 25 liitrit kütusesegu.

Punnvõrride kestvussõite peetakse Eestis juba 2010. aastast, mil toimus esimene 3 tunni kestvussõit Lääne-Virumaal Levalas. Siis osales 13 ekipaaži. Järgmisel kestvussõidul 2011. aastal osales juba 40 ekipaaži.

Maidla Le Mansi peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul oli mõni päev enne üritust registreerunuid 46 ekipaaži.

Üritus on erakordne, sellest tulevad osa võtma ka TopGeari Baltikumi ajakirjanikud ning TV3 meeskond.

Üritus on pealtvaatajaile tasuta. Laupäeval, 27. juulil toimub Maidlas ka Maidla valla päev, kus astuvad üles muusikud, ning leiab tegevust nii suurematele kui pisematele pereliikmetele. Kõik pealtvaatajad on oodatud.

Tootearendusprogrammi PESA rändnäitus jõuab Viljandisse

Kolmapäeval, 24. juulil kell 16 avatakse Viljandi Kultuuriakadeemias Loov Eesti virtuaalse tootearendusprogrammi PESA teise lennu toodete näitus. Väljapanek tutvustab 12 uut Eesti erinevates paikades arendatud tooteprojekti. Näitus jääb avatuks 7. augustini.
PESA virtuaalse tootearendusprogrammi lõpetas sel aastal edukalt 12 kodumaist toodet, omandades aasta jooksul uusi teadmisi tootearendusest ärimudeli koostamiseni. PESA vilistlase, Viljandimaale Soomaa rahvusparki rajatava Mardu talu avatud stuudio esindaja Anu Almiku sõnul andis PESAs osalemine peamiselt vajalikku oskusteavet toote arendamiseks. Toote müügist saadav tulu on planeeritud suunata jäljemustritel kujutatud ikoonliikide elupaikade kaitseks ja uute sarnast sõnumit kandvate tarbeesemete loomiseks.
PESA teise lennu toodete hulgas on disainmööblit, lauanõusid, lauamänge, kardinaid, voodipesu, jalanõusid jt. Üks projektidest on sotsiaalne ettevõte, kus paberkottide valmistamisel kasutatakse erivajadustega tööjõu abi.
PESA projektid 2013. aastal olid: k00d.ee, Linnupette Lusikad, Wilderness Dreams, Goldmerk, MAKU, Kiriline, KAAL Disain, Projekt 0.72, E. Strauss, Nutikas Eesti Asi, Kontuur, Suzani.
Edasi on võimalik näitust näha Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1) 24. juulist 7. augustini ja Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) 15. augustist 30. augustini.
Allikas: looveesti.ee

Kaheksas ökofestival kutsub loodusesõpru augustis taas Põlvamaale

16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest. Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.

Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu korraldab ökofestivali raames MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse metsakinos ja lõkkeloengul Neitsijärve loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee.
Enamike töötubade ja retkede korraldamisel lähtuvad korraldajad põhimõttest, et pakkuda osalejale võimalust näha, kuulda ja ise käed külge panna.
Täpsemat informatsiooni Ökofestivali kohta saab festivali kodulehelt www.ecofest.ee, samas saab ka ennast retkedele ja õpitubadesse registreerida.
Ulla-Maia Timmo,
Ökofestivali projektijuht

polvamaa.ee

Homme algavad Järvamaal rahvusvahelised motovarjude võistlused

24.-28. juulini toimuvad Järvamaal, Nurmsi lennuväljal ja mujalgi Paide valla aladel motovarjude rahvusvahelised võistlused Baltic Open Paramotoring Championship 2013 (BOPC). BOPC korraldatakse igal aastal ühiselt Balti riikide paraplaaniklubide poolt, selle toimumispaik roteerub riigist riiki. Seekordsele võistlusele tuleb 22 välispilooti, mis on suurim arv seni Eestisse sellistele võistlustele saabunutest. Lisaks veel Eesti piloodid, kuid maksimaalne osalejate arv ongi piiratud 30-ga, et tagada sellise spordiala võistluse ohutus.
Motovarjurid sooritavad erinevaid ülesandeid, mille seas on nii pikad navigatsioonilennud kui keerukad ja atraktiivsed manöövrid madalatel kõrgustel ja vahepeal jalgadega maapindagi puudutades. Võistlusülesandeid sooritatakse neljapäeva hommikust laupäeva õhtuni ning pealtvaatajad on samuti oodatud.
Kõige atraktiivsemad kohapealsed lennud püütakse korraldada reede õhtul kell 18. Eeldatavasti laupäeva õhtuks on plaanitud kõigi võistlejate ja kohtunike ühine mootoritega lend marsruudil Nurmsi-Mäo-Paide-Nurmsi, millest võtab osa kuni 40 pilooti, mis on seni suurim arv Eestis korraga õhus olnud motovarjureid üldse.
Kuivõrd motovarjusport on väga ilmastikutundlik ala, ja programmi võib tekkida palju muudatusi, siis pealtvaatajatel on soovitatav enne kohale tulekut helistada Eesti-poolse korraldaja, klubi Keelutsoon üldnumbrile 55 63 88 00.
Anu Puusepp
jarva.ee

Corelli Music – viisteist aastat mõisamuusikat

Corelli barokkorkester. Foto: Olev Mihkelmaa

Heategevusliku kontserdisarja „Eesti mõisad 2013” kontserdid toimuvad 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Selles omapärases kontserdisarjas ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine, mis kõik seondub ka käesoleva kultuuripärandi aastaga. Sari on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu.

Sarja „Eesti mõisad“ peaesineja on algusest peale olnud barokkansambel Corelli Consort. Juulis 2013 saab nautida kava, mis on tõeline „Crème de la crème“ muusikagurmaanidele. Mõisate ballisaalides pakuvad imekaunist barokkmuusikat Hongkongis sündinud ja läbi USA Eestisse jõudnud kontratenor Ka Bo Chan ning barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

„Eesti mõisad 2013″ publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka edaspidi võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.

Lasila mõisakooli klaverifondi saab toetada sihtannetusega Rakvere Vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017536000 märgusõnaga KLAVER, “Eesti mõisad 2013” kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid. Sarja lõppkontsert Lasila mõisas 28. juulil 2013 kell 18 on piletiteta, sissepääsuks on vaba suurusega annetus Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri ostmiseks vajaliku raha, u 10000.- € kokkusaamiseks kirjutasid Lasila Põhikooli, Rakvere Vallavalitsuse ja agentuuri Corelli Music esindajad 27. mail alla kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule.

KONTSERDISARI „EESTI MÕISAD 2013”

N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa)

R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa)

L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa)

P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila Põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)

ESINEJAD:

KA BO CHAN (kontratenor)

Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel

Haarav ajalooline taust JÜRI KUUSKEMAA

Reaalajas mõõdetakse elektritarbimist igas kümnendas kodus

Eesti Energia e-teeninduses täidetud 11 000 energiaprofiilist selgub, et reaalajas jälgitakse elektritarbimist mõne mõõteseadmega üksnes 11% ehk ligi igas kümnendas kodus. Tõsi, kahe viimase aasta jooksul on selliste kodude hulk paari protsendi võrra kasvanud, kuid sellegi poolest on eestimaalaste teadlikkus ja huvi nutikate mõõteseadmete vastu veel madal.

“Energiasäästu puhul kehtib lihtne põhimõte – pole võimalik juhtida kulu, mida ei mõõdeta. Näiteks pistikupesa arvestit kasutades võib majapidamise elektritarbimist vähendada kuni 20%, sest see seade aitab välja selgitada, kus ja millal elektrit peamiselt tarbitakse. Seda teades, saab perekond otsustada, milliseid käitumisharjumusi on nad valmis muutma, et rohkem elektrit kokku hoida,” sõnas Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht Teet Kerem.

Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht soovitab energiasäästu huvilistel esimesena tutvuda just pistikupesa arvestitega. Nende hinnad algavad 10 eurost. Pistikupesa arvesti abil saab välja selgitada, millised koduseadmed tarbivad enim elektrit. Pistikupesaarvesti ühendatakse pistikupesa ja koduseadme vahele. Arvesti LCD-tabloo kuvab juba tarbitud elektri kogust ja hetkevõimsust. Kallima hinnaklassi arvestid võimaldavad sisestada ka elektri hinna, et näha koduseadme jooksvat kulu ka rahas. Kerem soovitab tähelepanu pöörata just seadmetele, mis on ühendatud vooluvõrku, kuid mida igapäevaselt ei kasutata. Nii võib saab teada, kui palju elektrit tarbivad erinevad koduseadmed ooterežiimil töötades.

Lisaks tasuks majapidamisse soetada ka vähemalt üks lülitiga pikendusjuhe, et mugavamalt ooterežiimi elektrikulu vähendada. Lülitiga pikendusjuhet või kaugjuhitavat pistiklülitit saab kasutada energiasäästu seadmena, sest selle abil saab hõlpsalt välja lülitada seadmed, mis parajasti on töös või ooterežiimis. Keremi sõnul on lülitiga pikendusjuhe mugav lahendus seadmete juures, mida pole otseselt tarvis ööpäevaringselt vooluvõrgus hoida nagu näiteks telekad, muusikakeskused, digiboksid. Enne tuleks aga veenduda, et voolu väljalülitamine digiboksi ja teleka seadustust paigast ei nihutaks. Poodidest leiab ka ooterežiimi tuvastusseadmed, mis ühendatakse seinakontakti, tunnevad ise ooterežiimi ära ning lülitavad sel juhul seadme ise täielikult välja.

Veel nimetab Kerem kasuliku seadmena elektrikulu monitori, millega saab analüüsida osa või kogu majapidamise elektrienergia tarbimist. Kodust lahkudes või magama minnes, on sellelt mugav kontrollida, kas elektriseadmed on asjatult töösse või ooterežiimile jäänud. Elektrikulumonitor koosneb elektrikappi paigaldatud sensorist ja saatjast ning mõõtmistulemusi kuvavast monitorist, mis on sageli juhtmevaba hõlpsaks tuppa paigaldamiseks. Paljud seadmed ühilduvad arvutiga, kus saab eritarkvara kasutades täpsema ülevaate kodu energiatarbest.

Rohkem infot energiasäästu seadmetest ja ostukohtadest leiab veebilehelt!