Domus Dorpatensis stipendiumikonkurss tudengitele

stipendium 2013 tagasi kodukohtaTudengeid kutsutakse osalema programmis “Tagasi kodukohta!”, mille eesmärgiks on käivitada uusi algatusi oma kodukoha probleemide lahendamiseks.

 1. etapp. Ideekonkurss, mille käigus valitakse välja 20 parimat, kes suunatakse teise etappi. Ideekonkurss lõpeb 21. oktoobril.

2. etapp. Koolitused 2. ja 3. novembril, mis sisaldavad tasuta osalust TEDxTartu konverentsil (2.11.) ja ühepäevast koolitust (3.11.)

3. etapp. Koolitustel osalenud tudengid algatavad kodukohas oma idee elluviimise. 29. novembril jagatakse parimate algatuste vahel 1 000 EUR suurune Domus Dorpatensise stipendium.

Osalemiseks eeldame:

1. Tudengistaatust. Eelkõige oodatakse osalema tudengeid, kes on pärit väljaspoolt Tartut või Tallinna;

2. Soovi midagi oma kodukoha heaks ära teha;

3. Teadmist, millised probleemid Sinu kodukohas lahendamist vajaksid.

Osalemaks koolitusprogrammis ning võistlemaks auhinnafondile, tuleb täita kandideerimisavaldus aadressil: http://tedxtartu.org/tagasi/

Kandideerimine on avatud 21. oktoobrini!

Oktoobrist alustab tegevust 37 pääste noorteringi üle Eesti

Päästeala noorteringid on tasuta tegutsevad huviringid, millest saavad osa võtta 7-19 aastased noored. Ringides saavad noored läbi praktiliste tegevuste omal nahal tunda, mida tähendab olla päästja.

Noorteringides õpitakse läbi aktiivse tegevuse. Tegevuste nimekiri on pikk – tutvutakse päästesüsteemiga ja päästjate varustusega, õpitakse käsitlema tulekustutit ja proovitakse läbi, mis reaktsiooni võivad vallandada erinevate ainetega tule kustutamine.

Lisaks tule- ja veeohutusele tutvustatakse lastele pommirühma tegemisi ja tehnikat ning külastatakse Häirekeskust, et näha oma silmaga, kuidas hädaabi kõnesid vastu võetakse ning päästetehnikat välja saadetakse.

Koolituse raames õpetatakse lastele esmaabivõtteid, mida võib elus juhtuvate õnnetuste puhul tarvis minna ning harjutatakse suitsusest ruumist evakueerumist. Lisaks teadmiste täiendamisele tehakse ka tuletõrjesporti, matkatakse, mängitakse läbi erinevaid ohusituatsioone ja orienteerutakse.

Pääste noorteringide üks suurem ja populaarsem üritus on päästeala noortelaager, mida korraldatakse alates 2002. aastast. Sellest saavad osa võtta aasta jooksul noorteringides aktiivselt osalenud lapsed. Päästeala noortelaager on jagatud teemapäevadeks, kus käsitletakse päevale omaseid teemasid ning noortele antakse teadmisi ja oskusi hakkama saamiseks erinevates olukodades.

Noorteringi noortel on võimalus osaleda erinevatel võistlustel ka Eestist väljaspool. Noored päästehuvilised on aastast 2011 osalenud Soomes Rescue Race võistlusel ning eelmisel aastal osaleti Moskvas „Ohutu kool“ võistlusel. Samuti on lastega tehtud demoesinemisi erinevatel ohutus- ja infopäevadel.

Päästeala noortering tegutseb oktoobrist kuni mai lõpuni igal nädalal poolteist tundi, kokku kuus tundi kuus. Noortering on kõigile tasuta.

Kui oled huvitatud pääste noorteringis osalemisest, võta ühendust e-posti aadressil noortekeskus@v-maarja.ee

KÜSK avab vabaühendustele arenguhüppe taotlusvooru

Kodanikuühiskonna Sihtkapital kuulutab välja esimese vooru 2014. aastaks: vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor, taotlemise tähtajaga 15. jaanuar 2014.

Vooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.

Toetust saab küsida kuni 10 000 eurot projekti kohta (kuni 90% eelarve abikõlblikest kuludest), projekti abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2014 – 31. märts 2015.

Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi. Toetust saab taotleda vähemalt üheaastane avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes ei ole avaliku sektori ega äriühingute valitseva mõju all.

Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info on leitav siit: www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah14

Allikas: KÜSK

Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Žiguli oli nõukogude ajal defitsiit. Foto: eastcars.ee
Žiguli oli nõukogude ajal defitsiit. Foto: eastcars.ee
Kevadel Eesti Maanteemuuseumis alanud isiklike sõiduautodega seotud mälestuste kogumine on selleks korraks lõppenud. Mäletuste kogumise eesmärk oli saada infot eelkõige kasutatud autode musta turu kohta Eesti NSVs: kuidas neid osteti, kuidas müüdi ja vahetati.

Mälestuse kogumine oli üks osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist „Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs“. Oma mälestusi oli võimalik jagada nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Kokku jagas isiklike sõiduautodega seotud meenutusi, fotosid ja muid asjasse puutuvaid materjale 50 inimest.

Lisaks mälestustele said täiendust ka muuseumi kogud. ”Muuseumisse saadeti huvitav, 1960. aastate lõpus reportermakiga salvestatud helifail, millel perekondlikke ja muid tähtsamaid sündmusi talletada armastanud härra tutvustab külla tulnud sõpradele oma äsja soetatud Zaporožetsit,” rääkis maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen.

Kasutatud auto kasuks otsustati enamasti seetõttu, et lootus uue auto ostuks vajalikku luba saada puudus. ”Nii näiteks räägib 1963. aastal sündinud mees, et kasutatud auto soetati 1988. aastal just seetõttu, et noorel inimesel puudus võimalus autoostuloa saamiseks. Auto osteti Eestist ning selle leidmine võttis aega kaks nädalat. Auto maksis umbes 3700 rubla ning vajalik summa saadi koos abikaasaga kogutud säästudest ning pulmadeks kingitud rahast,” vahendas Hämäläinen.
Loe edasi: Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Eesti mahepõllumajanduse turustusvõimalused avarduvad

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu
Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Ida-Virumaal Avinurmes tulundusühistu Wiru Vili maheviljaterminali avamisel, et Baltikumi suurim mahetootjate ühiselt rajatud viljaterminal tõstab Eesti mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

„Selline rahvusvahelisel tasemel ainulaadne viljaterminal annab Eesti mahetoodangule uue kvaliteedi – varem kuivatamise või ladustamisega kimpus olnud mahetootjad saavad nüüd oma vilja ka turustada mahedana ja seeläbi saada oma toodangu eest ka kõrgemat hinda,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Ka praegu koostatav mahepõllumajanduse arengukava keskendub suuresti sellele, kuidas Eesti mahetoodang jõuaks mahedana töötlemisse ja sealt ka mahemärgisega juba poelettidele. Täna avatud maheviljaterminal aitab meid sellele eesmärgile lähemale.“

Terminalis saab säilituspunkrites hoida 10 000 tonni ja puistepinnal 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Sellega loob terminal võimaluse Eestis toodetud mahevilja koondamiseks, et seda kindlas kvaliteedis ja piisavas koguses turustada.

Maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit eurot moodustas maaelu arengukava 2007-2013 toetus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Lasila mõisakool sai uue klaveri

Homme saab piduliku lõpetuse agentuuri Corelli Music suvine menusündmus, heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013″. 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates toimunud kontserdid pakkusid publikule ja metseenidele võimaluse toetada veebruaris 2013 asutatud Lasila mõisakooli klaverifondi. Reedel, 18. oktoobril kell 14 toimub Lasila Põhikooli saalis uue klaveri esitlus. Nii kiire eesmärgi täitumine on 15 aastat toimunud kontserdisarja “Eesti mõisad” ajaloos esmakordne.

Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.

Pärast sarja lõppkontserdil 28. juulil Lasila mõisakooli pilgeni kuulajaid täis saalis sarja jooksul kogutud summa üleandmist pani klaveri muretsemisele jõulise lõpp-punkti Rakvere Vallavalitsus, kes leidis puuduva summa katmiseks toetajad, lisas omapoolse panuse ning mõni päev tagasi jõudiski tuliuus klaver mõisakooli saali. Homsel esitlusel annavad väikese heliproovi Rakvere muusikakooli õpilased ja pianist Lembit Orgse, kes osales ka mõisakontsertidel klavessiinimängijana.
Loe edasi: Lasila mõisakool sai uue klaveri

Mahetootjad: Eesti mahetoidu sortiment peab laienema

Foto: toortoidufestival.info
Foto: toortoidufestival.info
Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et tarbijateni peab jõudma enam Eestis töödeldud mahetoitu. Kasvama peab ka Eestis töödeldud mahetoidu eksport.

„Laienema peab nii mahetoidu sortiment kui ka tarbijatele kättesaadavus,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Märkimisväärne osa Eesti mahetoodangust töödeldakse tavatoodanguna või eksporditakse toorainena. Peame suutma oma mahetoodangu kohapeal töödelda kvaliteetseteks ja põnevateks mahetoiduaineteks.“

Võimalustena mahetoidu kättesaadavuse parandamiseks nähti töögrupis eelkõige koostööd lasteasutustega, ühistulist tegevust ja alternatiivsete turustusvõimaluste arendamist. Ühiselt leiti, et toodete omahinna alandamiseks tuleb suurendada tootmismahtusid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmises töögrupis arutatakse mahepõllumajanduse uue arengukava rakendusplaani.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kõik inimesed on erinevad, aga võrdsed

Eesti Puuetega Inimeste Koda kuulutab välja põhikooli õpilastele suunatud foto- ja videokonkursi teemal „Kõik inimesed on erinevad, aga võrdsed“. Konkursi eesmärgiks on noori suunata märkama ja väärtustama erilisi inimesi enda ümber. Töid saab esitada kuni 18.11.2013.

Täpsemat infot leiab Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehelt

 

Keskkonnaamet otsib osalejaid konkursile „Leidlik taaskasutus“

Seoses novembrikuus toimuva üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädalaga kuulutab Keskkonnaamet välja leidlike taaskasutusideede konkursi „Leidlik taaskasutus“. Konkursile on oodatud fotod põnevalt teostatud taaskasutuslahendustest ning sellest, kuidas seisma jäänud asja uuesti kasutusele võtta.

Konkursil võivad osaleda kõik huvilised, parimaid premeeritakse ka noorte tunnustatud loodusfotograafide fotode ning seinakelladega. Foto tuleb saata hiljemalt 8.novembriks e-posti aadressile konkurss@keskkonnaamet.ee

Kõikide tähtajaks laekunud tööde hindamisel arvestab žürii nii põnevat ideed kui ka huvitavat teostust. Töödega on võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti kodulehel ning igaüks saab oma lemmikule poolt hääletada Keskkonnaameti Facebooki lehel.

Täpsemalt saab konkursi ja tingimustega tutvuda Keskkonnaameti kodulehel

Mahemahlad valmivad looduse rüpes

Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud.

Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hektariline õunaaed, kus sobivate viljelemisvõtete leidmine käib peamiselt proovimise ja katsetamise teel.

Allikas: www.bioneer.ee

Käimas on täiskasvanud õppija nädal

TÕN11. oktoobril avati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis XVI täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mis vältab 18. oktoobrini.

“Ühel hetkel mõistsin, et kaheksa klassi haridusega ei suuda ma mõista isegi neid raamatuid, mida lugeda tahaksin. Paljud ütlevad, et õppida pole aega. Kui see on prioriteet ja tõeline tahe, siis leitakse ka aeg. Kui ei õpi, pole järelikult tahtmist. Sain julguse unistada edasiõppimisest. Täna saan öelda, et minu unistused on realiseerunud ja õpingud jätkuvad  – olen sügisest Tallinna Tehnikaülikooli majandustudeng ja palju põnevat on ees ootamas,” põhjendas aasta õppija 2013 Lauri Veso oma edasiõppimist.

Tänavuse täiskasvanud õppija nädala teema „Õige aeg on õppida“ tuletab kõigile meelde, et õige aeg õppimiseks on just nüüd ja praegu, paremat aega õppimise jaoks ei pruugi edaspidi tulla. Enesetäiendamine annab inimesele kindlustunde oma eluga edasi minna ja juba homme midagi uut ette võtta või kogeda.

TÕN-i avaüritusel tunnustatakse haridus- ja teadusministri tänukirjaga aasta õppijaid, koolitajaid, koolitussõbralikke organisatsioone ning omavalitsusi. Laureaatide ja kandidaatidega saab tutvuda siin.

TÕN-i lõpetab 18. oktoobril XVII täiskasvanuhariduse foorum teemal „Kui targad me oleme?”

Infot TÕN-i raames maakondades toimuvate tegevuste kohta leiab siit.

 

Kuidas vähendada toiduraiskamist?

“Kui kasvatada ise toitu kasvõi natukene, vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad.” – Toomas Trapido. Foto: Karin Volmer

Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks. 

Malle Kobin, Aasta Ema 2013:

„Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, st. võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele. Meie kodus on au sees ka tervislik toitumine. Suure osa oma toidust –  piim, liha, munad, juurviljad, aedviljad, puuviljad – kõik kasvatame ise, ilma kunstväetise ja umbrohumürkideta. Teeme palju hoidiseid. Kuna meil on ka koduloomad, siis toitu niiöelda raisku ei lähegi – prügikasti toitu ei visata. Olen oma lastele õpetanud varasest lapsepõlvest peale viisakaid lauakombeid, mille juurde kuulub kindlasti toidust lugu pidamine. Mingit erilist nippi mul pole, vaid kasvatuslik järjekindlus kujundab lastes teadmise, et toit on lugupidamist vääriv elu osa.“

Edasi saab lugeda juba siit.

Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Reedel toimuvad Eesti Lennuakadeemias ja Tartu Ülikoolis soolisi stereotüüpe murdvad karjääripäevad, mille eesmärgiks on juhtida uudsel moel noorte tähelepanu võimaluste paljususele erialavalikutes.

Seekordsel karjääripäeval tutvustatakse poistele õpetaja eriala, mida tavapäraselt peetakse “naiste” erialaks, ja tüdrukud teevad tutvust “mehelike” lennunduserialadega.

Lennunduse õpitubades saavad tüdrukud käe valgeks lennuki juhtimisel ja maandamisel. Samuti tutvuvad tüdrukud angaaris õhusõiduki hooldusega. Õpetaja elukutse töötoas avaneb poistel võimalus viia läbi maailma huvitavaim koolitund.

Soolise võrdõiguslikkuse teavituskampaania raames toimuvatele karjääripäevadele on valitud noortele tutvustamiseks elukutsed, kus domineerib üks või teine sugu. Nii teevad poisid pilootprojekti käigus tutvust medõe, õpetaja, juuksuri ja rätsep-stilisti erialadega, kus hetkel töötavad 90% ulatuses naised. Tüdrukud saavad omakorda ülevaate autotehniku, keevitaja, programmeerija, energeetiku, automaatiku, kaevandustöötaja, lennukimehaaniku ja piloodi elukutsetest, mida valitsevad mehed.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri sõnul on naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele suuresti põhjustatud ühiskonnas kujunenud eelarvamustest ja arusaamadest naistele ja meestele sobilikest tegevustest.  Loe edasi: Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu

Aasta kõige koerasõbralikuma teo projektis kaasa löönud Julija Abram ja Tanel Mootse. Foto: Peeter Hütt
Aasta kõige koerasõbralikuma teo projektis kaasa löönud Julija Abram ja Tanel Mootse. Foto: Peeter Hütt

Eesti suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show’l selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu, milleks osutus Valga “vanglakoerte” sotsialiseerimisprojekt.

2012. aasta lõpus leiti Valga vangla territooriumilt 24 nälginud ja metsistunud koera, kes olid trööstitus olukorras ja sotsiaalsest elust võõrdunud. Kadri Kullmani ja Dr. Sterni Heategevusfondi eestvedamisel anti koertele meditsiinilist, käitumuslikku ja psühholoogilist abi, et aidata neljajalgseid uue elu alustamisel.

Aasta kõige koerasõbralikuma teo autiitlit tulid vastu võtma projektis kaasa löönud Julija Abram ja Tanel Mootse, kelle sõnul saab aidata neid, kellest hoolid ja kelle probleeme mõistad. “Koerad leiti nii kehvast seisundist, et neid aidata oli võimalik vaid pikaajalise tööga. Kahjuks kõiki me päästa ei saanudki. Meieni jõudis kümme koera, kellest kaks eutaneeriti. Koeri tuli põhjalikult ravida, dresseerida ja psühholoogiliselt aidata, et nad oleksid võimelised sotsiaalsest elust osa võtma. Tänu heatahtlikele inimestele ja oma ala professionaalidele kandis töö vilja ja tänaseks on kõik abi osaliseks saanud “vanglakoerad” omale armastava peremehe leidnud,” rääkis Julija Abram.  Loe edasi: Selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu

Eesti kodu on palkidest

13.1.2002, Roheline värav, intervjueeris Kristel Vilbaste

Milline on meie unistuste majake? Roheline Värav küsis Eesti ehitustraditsioone ja -kultuuri uurinud mehelt KALLE ELLERILT, milline võiks olla eestlase maja.

Mis on Sinu arvates ökoloogiline eluviis?

Olen filmides näinud kaugel Kariibi mere saartel asuvaid ökokülasid ja -linnu, kus kõik on väga rängalt ökoloogiline – päikesepatareid, puhastusseadmed ja muu. Neid vaadates jääb mulje, et see on üks rikkurite hobi. Tahaks teada, kui palju nendesamade päikesepatareide ja kõiksugu ülikallite ja defitsiitsete materjalide tootmiseks kusagil maailma on saastatud? Ja kas on mõeldav sarnaste üksikute ökokülade või -linnade ehitamine edaspidi kõikjale? Ma kardan, et ei ole.

Ökoehitus peab ikkagi rajanema iga kliimavöötme, iga kultuuri vastavale traditsioonile. Kuid ökoloogiline eluviis on eelkõige suhteliselt vaene. Tõeliselt ökoloogiline ellusuhtumine võrdub minu arvates ikkagi tahtliku vaesusega.

Milline on eestimaine ökoloogiline ehitis?

Eestimaa ökoloogiline ehitis on puitehitis. Teised kergemad variandid ei tule meil kõne alla, sest me elame külmas ja niiskes kliimas. Ja sellepärast on soojahoidev ja hingav puit ennast läbi aegade kõige rohkem õigustanud, selline elamu on kõige elatavam. Samal ajal on selle ehitamisel ka kulutused ja kõik see, mis lõppkokkuvõttes on kahjulik keskkonnale, kõige tagasihoidlikumad. Sest enamasti ei asu mets, millest maja ehitatakse, väga kaugel.

Kiviehituse ökoloogisusest meie maal on raske rääkida. Rõskeid ja külmi kiviehitisi on Eestisse rajatud teistel põhjustel. Esimesed kiviehitised meie kodumaa pinnal olid kaitseotstarbelised. Seal polnud tähtis, kas ta on kasulik muus mõttes – kas nad on elamiseks niisked või külmad või kas elanikke vaevas reuma. Tähtis oli, et müürid peaks vaenlasele vastu.

Saviehitised on kohased Sahara aladele, kus oaasides on neid ehitatud aastasadu. Seal nad õigustavad end vastavalt kohalikule kliimale ja inimesed elavad nendes vanades savihoonetes kõrge vanaduseni. Ja näiteks lehtedest, õlgedest ja muust taolisest rajatud majadest pole meil üldse mõtet rääkida, sest rõhutan veelkord – Eestimaal on külm ja niiske.

Kui üldse midagi veel kaaluda tasub, eelkõige arvestades muu maailma kogemusi ja selle võimalikku kohaldatavust ning odavust, siis võibolla tuleks uurida turba kasutamist ehitusmaterjalina. See ei ole meil küll traditsiooniline materjal, kuid näiteks Islandi ja Iirimaa varasemas ehituskultuuris laoti elamuid turbapätsidest nagu telliskividest. Ja kui me nüüd ette kujutame, et kuivatatud turbapätsid on laotud kahe laudvoodri vahele, siis võibolla saame mingi hoone, mis on odavam kui palkehitus. Kindlasti küll ka kehvem, aga see võib ikkagi mingi võimalus olla.

Aga linnamajad, palkmaja ju linna ei sobi?

Tegelikult saab ka linnadesse palkmaju ehitada. Üsna meie lähedalgi on olnud suuri palkidest linnu. Novgorod oli palkidest, Siberi poole jääval Venemaal on neid olnud külluses. Ja millest siis enamus meie linnamajad tehtud olid, kui mitte palkidest? Isegi, kui ta on voodriga kaetud või krohvitud, jääb ta ikkagi palkmajaks. Enamik Eesti hooneid on läbi aegade olnud oma põhiolemuselt palkehitused. See, mismoodi maja parasjagu välja näeb, on vaid moe ja ehituskultuuri küsimus ­– kas maja on tahutud- või ümarpalkidest ning mismoodi välisvooder välja näeb ja kuidas ta on kujundatud. See on kunstimaitse ja kultuuri küsimus.

Kas meie väiksemates linnades üldse oli varemalt kivielamuid?

Eesti väiksemad linnad olid kuni viimase ajani puulinnad. Neis oli vaid kaks-kolm kivihoonet. Nüüd lisandub neile KEKide-MEKide ajal ehitatud linnajagu. Need on raudbetoonist, silikaadist või tuhaplokkidest ehitised, mille haldamisega on kõvasti probleeme.

Räägime ka muust, mis ühes elamus vajalik on. Kas Eestimaa ökoloogilise maja juurde kuuluvad kuivkäimlad ja vesi tuuakse sisse ämbriga?

Miks mitte. Kui seda vett ei saa näiteks pumbata tuule jõul. Ma ei eita tehnoloogiat ja tehnoloogilisi saavutusi juhul, kui nad ei kuluta ja ei saasta või saastavad vähe. Miks mitte kasutada tuuleenergiat, seda on ammu tehtud ja see on hea. Aga tuleb kasutada niipalju, kui teda parasjagu on, mitte püüda üle kasutada. Samuti kuivkäimla, mis seal ikka, sealt saab ju samal ajal komposti ja väetist, ka see on ökoloogiline lähenemine.

Aga solgimajandus?

Solki tuleb lihtsalt võimalikult vähe tekitada. Meile ei ole seda lõbu antud, et muudkui toodame sadade liitrite kaupa solki. Kui kogu inimkond samamoodi käituks nagu eestlased, siis oleks maailm juba saasta sisse ära uppunud.

Kas meie maaelanikud on säästlikumad kui linnaelanikud?

Ei ole. Tänapäeva maaelanik saastab sageli rohkem, kui keskmine linnaelanik. Kui võtame mingi valgekrae Tallinna linnas, noorepoolse inimese, kes väga vähe viibib kodus, kes sööb suhteliselt vähe, siis ta toodab ka suhteliselt vähe prügi linna siiski suhteliselt hästi korraldatud prügimajandusse. Ja tema toodetud solk käib puhastist läbi. Aga tänapäeva maainimene, tema sokutab prügi, kuhu juhtub. Ja igasugused bensiinijäägid ja õlid satuvad sageli hoolimatusest põhjavette, sellega saastatakse tuhandeid liitreid puhast vett. Tänapäeva maainimene ei ole keskmiselt ökoloogilisem kui keskmine linnainimene. Maainimeste ökoloogilises mõtlemises toimus moraalne pööre XIX sajandi viimase kahekümne aastaga. Füüsiliselt sai see võimalikuks nõukogude ajal. Maainimene ei hoolinud enam mitte millestki, suhtumine loodusesse muutus.

Kui üks noor ökoloogilise mõtlemisega Eesti mees tahaks hakata endale kodu rajama – ütleme, et ta on pärinud oma esivanemate talukoha ja tema peres on kaks last – millist maja soovitad tal ehitada?

Ta peaks uurima, kuidas on Eesti talupoja hooned välja näinud aastasadade jooksul. Tegema selle endale selgeks, millised nad olid ja kuidas nad olid ehitatud. Teiseks arvestama enda võimalusi ja kolmandaks panema kirja soovid või õigem oleks öelda, need asjad, milleta ta ei lepi mitte kuidagi. Kõiki oma soove ei suuda inimene kunagi realiseerida. Ja ökoloogiline mõtlemine eeldab, et inimene suudab loobuda paljust, mida tal just hädasti tarvis ei ole. Ja siis selle kava põhjal ehitama.

Mina arvan, et see peaks olema mingit liiki palkehitis. Tasuks Vabaõhumuuseumist vaadata, milline oli üks poolteistsada aastat tagasi ehitatud maja või popsielamine. Ning selle järgi ehitama. Järgida ei tasu tolle aja talupere rehielamut, sest tuleb meelde tuletada, kui suured olid siis pered. Majja pidi mahtuma hulga enam elanikke: lapsi oli palju, vanemaid inimesi mitu põlvkonda, sel ajal elasid pojad-tütred väga kaua sünnikodus, lisaks veel palgalised. Rehielamust ei tasu praegusel Eesti perel mõõtu võtta, aga vast mingist sauniku elamust, sellisest, mis polnud saunaks ehitatud. Paras väike maja, kus on suur tuba, mis on ka ühtlasi köök. Lisaks veel üks kamber ja mingi rehealune või varjualune – külm ruum garaažiks või puude ja majapidamisriistade hoidmiseks.

Majale võiks teha laastukatuse, see peab vastu vähemalt 25 aastat. Lääne-Eestis tasub muidugi rookatusele mõelda. Vesi tuleb majja tuua vastavalt võimalustele, tuleb uurida, kuidas seda on säästvam teha. Muidugi ajab asja ära kuivkäimla. Elektrit tuleb siiski hankida ühisest elektrivõrgust, praegusel ajal pole sellele veel alternatiivi. Head ja ökoloogilist küttesüsteemi ei oska ma eriti soovitada. Pole saanud neid ise piisavalt katsetada ja kontrollida. Ilmselt on praegu kõige soodsamad need suhteliselt moodsate metallküttekollete ja nende taha ehitatud truupide ning ahjude süsteemid. Igal juhul tuleb sooja toota puidust ja taas tuleks õppida kütma hagudega.

Kas lapsed jääksid rahule, kui nad peaksid sellises majas elama?

Ei jääks. Lapsed ei ole kunagi rahul.

Põnevas ja leiduderikkas Risti kirikus toimub restaureerimise tänujumalateenistus

Risti kirik. Foto: erakogu
Risti kirik. Foto: erakogu

Pühapäeval, 13. oktoobril toimub Harjumaal Padise vallas asuvas Risti kirikus pühakoja restaureerimise tänujumalateenistus. Sellega pannakse mõneks ajaks punkt kirikus tehtud töödele.

Viimase nelja aastaga on Risti kirikust tulnud päevavalgele mitu hinnalist aaret – põranda-alusest pinnasest tulid päevavalgele enam kui 1100 vanaaegset münti, pikihoone võlvidel krohvikihtide alt paljastusid 17. sajandi algusest pärit laemaalingud, käärkambri seinast leiti kinnimüüritud kamin, käärkambri põrandast seni peidus olnud kelder. Pikihoone põranda rekonstrueerimise käigus jõuti unikaalse sillutisega keskaegse põrandani, samuti leiti Eesti kontekstis haruldased keskaegse peaaltari ja kõrvalaltarite jäänused.

Tööde käigus restaureeriti kooriruumi, käärkambri ja pikihoone idapoolse osa interjööri ning viimase etapina tehti ka torni sisetöid. Välja on vahetatud kiriku seenkahjustustega puitpõrand. Tööd viis läbi OÜ Rändmeister eesotsas Juhan Kilumetsaga.

Torni interjööri korrastamistööd võimaldavad külastajatel senisest hõlpsamini külastada kiriku iseäralikku poolsilinderjat torni ning võlvidepealset, samuti saab oma silmaga vaadata Eesti vanimat, 15. sajandist pärinevat tornikella.

Risti kirik on ehitatud tõenäoliselt 14. sajandi algupoolel tsistertslastest munkade pool. Täna tegutseb pühakojas elujõuline ja arenev kogudus. Et tegemist on kohaliku kultuurielu keskusega, siis on kiriku parendamistöödele jõuliselt õla alla pannud Pria maaelu edendamise meede (120 000 EUR). Samuti on mitmel korral saanud toetust koguduse poolt Lääne-Harju Koostöökogule esitatud Leader-meetme projektid (45 543 EUR). Koguduse-poolseid jõupingutusi on hinnanud ka riiklik Pühakodade Programm, mis on viimase nelja aasta jooksul toetanud kiriku interjööri restaureerimist 54 522 euroga. Loe edasi: Põnevas ja leiduderikkas Risti kirikus toimub restaureerimise tänujumalateenistus

Pühapäeval saab Kapa stuudiumis kuulata terviseloengut

Pühapäeval, 13. oktoobril kell 15 on Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis auditooriumi ees Peeter Liiv loenguga “Tervise viis tasandit”, milles terviseliikumise valdkonnas tuntud lektor käsitleb füüsilise, energeetilise, mentaalne, spirituaalne ja sotsiaalse tervise aspekte meie igapäevases olemises.

Peeter Liivi sõnul toob praegune, n-ö transformatsiooni ajastu kaasa paljude, kui mitte igaühe inimpotentsiaali avanemise. “Avastades oma andeid ja võimeid, saame luua täiesti uusi väärtusi, misläbi näiteks kogu senine jätkusuutmatu majandus ilmselt hääbub tasapisi. Näen tõusmas kahte põhitrendi, esiteks – kogu maailm liigub tervise suunas, teiseks – muutub viis, kuidas inimesed oma igapäevast leiba teenivad.”

Peeter Liiv on osalenud terviseliikumises (klubis “Tervis”), Eesti Rohelises Liikumises, New Age liikumises (sh 1990-1995 ilmunud ajalehe “Päekesetuul” ja 2001-2004 ilmunud religiooniajakirja “Päikesetuul” toimetaja). Kirjutanud teatri- ja kinokriitikat, filosoofilist ja sotsiaalset esseistikat ajalehtedes/ajakirjades. Õppinud teoloogiat, tegelenud jooga, transtsendentaalse meditatsiooni, Silva meelekontrolli meetodi, vaba hingamise jt Uue Ajastu praktikatega. Pidanud ühingu “Teadus” lektorina tervise- ja ökoloogialoenguid; õpetanud maailmavaateõpetust Tallinna Kultuuriülikoolis. Praegu kirjastuse “Silmapiir” direktor. (allikad: ERR ja Maaleht). Hetkel rajamas koos mõttekaaslastega sotsiaal-poliitilist kodanikuliikumist TEEME KOOS – et tagada Eestis ka tõelist sotsiaalset tervist! Peeter Liiv osaleb ka Sakala Kärajatest alguse saava üle-eestilise kodanikuaktivistide võrgustiku rajamisel. Loe edasi: Pühapäeval saab Kapa stuudiumis kuulata terviseloengut

Homme toimub Eesti suurim heategevuslik koertenäitus

Pühapäeval, 13. oktoobril algusega kell 12 toimub Tallinnas Kristiine spordihallis Eesti suurim heategevuslik koertenäitus BIGBANK Match Show, mis toob kokku koerad, koeraomanikud ja heategijad üle Eesti.

Heategevusliku koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht Eesti koduta loomade varjupaika. Tänavu lähevad kõik ürituse tulud Haapsalu varjupaiga heaks.

BIGBANK Match Show patroon Marju Länik usub, et koertenäitusest tuleb üks põnev ja südamlik koosviibimine. “Pühapäeval kogunevad koerasõbrad üle Eesti juba üheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd ning aidata kaasa koduta koerte olukorra parendamisele. Kohale saabub erineva kasvu, välimuse ja iseloomuga koeri, kes võtavad omavahel mõõtu või osalevad demonstratsioonesinemistel. See päev pakub kõigile näituse külastajatele põnevat vaatemängu ja samas võimalust teha head,” ütles Marju Länik.

BIGBANK Match Showst on oodatud osa võtma nii puhtatõulised kui segaverelised koerad, kes jagatakse nelja võistlusklassi vastavalt vanusele ja suurusele: kutsikad, üle- ja allapõlve koerad ning veteranid. Lisaks toimuvad võistlused koerte esindajatele ehk händleritele. Koertenäitusele saab registreerida üritusel kohapeal.  Loe edasi: Homme toimub Eesti suurim heategevuslik koertenäitus

Õppealajuhatajad üle Eesti arutasid Võrus aktuaalseid haridusküsimusi

Eile ja täna, 10.-11. oktoobril, kogunesid Võrumaal õppealajuhatajad üle Eesti, et koostööseminaril arutleda aktuaalsete õppe- ja kasvatustööd puudutavate teemade üle. Koostööseminari keskmes oli riiklike õppekavade rakendamine. Tutvustati äsjavalminud näidistöökavade kasutusvõimalusi põhikoolis ning valikkursuste materjale gümnaasiumile. Võru maavanem Andres Kõiv kirjeldas noorte ettevõtlikkuse võimalusi piirkonnas, selgitati kutsestandardi kasutuselevõtu põhimõtteid ning tutvustati õpetajate täienduskoolituse kontseptsiooni.

“Koostööpäevade eesmärgiks on kinnistada arusaama, et hariduskorralduse sisulises kaasajastamises on koolis õppealajuhatajal juhtiv roll. Kaasaegses koolis on õppealajuhataja palju enamat kui tunniplaani koostaja. Tema on see, kes lõimib praktilises koolitöös tervikuks õpetaja professionaalsuse ja õpilase individuaalsuse,” ütles Võru maavalitsuse peaspetsialist Aigi Tiks, “Õppealajuhataja enda isiksus määrab väga palju, kas Eesti kool on huvitav ja ühiskonnale avatud.”

Reedene päev oli pühendatud Kultuuripärandi aastale kohaselt kultuuri lõimimisele koolitööga. Luuletaja Contra mõtiskles, kas pärimuskultuur muutub masinate pärusmaaks. Tutvuti Leiutajate Külakooli tegevusega, Võru Instituudi ja Kuperjanovi Jalaväepataljoniga.

Õppealajuhatajate koostööseminar toimus viiendat korda. Varasemalt on korraldajateks olnud Pärnu, Paide, Rakvere ja Viljandi. Järgmisel aastal kogunevad õppealajuhatajad Raplamaal.

Koostööseminari toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove, Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu.

Vihjeliinile teatatakse kord kuus lapse seksuaalset ärakasutamist kujutavast veebilehest

Alates vihjeliini avamisest veebruaris 2011 kuni juunini 2013 on vihjeliini veebilehe www.vihjeliin.ee kaudu saabunud 1738 teadet, millest 204 sisaldas viidet veebilehele, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist esitavat Vihjeliinmaterjali.
Projekti „Targalt internetis“ raames MTÜ Lastekaitse Liit poolt pakutav veebipõhine tasuta infoteenus www.vihjeliin.ee võimaldab internetikasutajal anda teavet veebis olevast ebasobilikust materjalist. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.
Teabe saab edastada veebilehe www.vihjeliin.ee avalehel oleva lihtsa vormi kaudu Vihjeliin
kontrollib vaid avalikel veebilehtedel olevat materjali. Kui veebilehe sisu on ebaseaduslik, siis edastatakse vastav teave sellest Politsei- ja Piirivalveametile. Kui veebilehe haldaja asub väljaspool Eestit, siis edastatakse teave vastava riigi vihjeliinile ja/või õiguskaitseasutustele.
Projekti „Targalt internetis“ koordinaator Malle Hallimäe sõnul rikub laste seksuaalset ärakasutamist esitavate materjalide tootmine, levitamine ja tarbimine ohvriks langenud laste õigusi, au, väärikust ning kehalist puutumatust. Vihjeliini töö eesmärk on kaasa aidata taoliste materjalide eemaldamisele internetist. Loe edasi: Vihjeliinile teatatakse kord kuus lapse seksuaalset ärakasutamist kujutavast veebilehest

Reedel avatakse Võrumaa esimene waldorflasteaed

Waldorflasteaed Terve Pere Aed sündis lastevanemate eestvõttel. Foto: MTÜ Terve Pere Selts
Waldorflasteaed Terve Pere Aed sündis lastevanemate eestvõttel. Foto: MTÜ Terve Pere Selts
Reedel, 11. oktoobril avab pidulikult uksed kodanikualgatuse korras sündinud Võrumaa esimene waldorflasteaed Terve Pere Aed, mis võttis esimesed lapsed vastu juba septembris. MTÜ Terve Pere Seltsi poolt loodud ja Võru vallas Parksepas tegevust alustanud lasteaed on kaheteistkümnes waldorfpedagoogikale tuginev lasteaed-lastehoid Eestis.

Võrumaa esimese waldorflasteaia Terve Pere Aed loomine on hea näide, kuidas lastevanemate idee rikastada maakonna haridusmaastikku ja luua uus waldorfpedagoogikal põhinev lasteaed, on kandnud vilja. Lasteaia loomine sai teoks tänu koostööle vanemate, Võru vallavalitsuse, Võru linnavalitsuse, Võru maavalitsuse, haridusametnike ja teiste toetajate vahel. Terve suvi läbi tegid lapsevanemad tööd, et remontida Võru vallalt kasutuseks saadud lasteaiaruumid mängukõlbulikuks ja kõigile nõuetele vastavaks.

Tänase lasteaia vanemad on koos käinud juba mitu aastat. Paari aasta eest alustati Võrumaal kodanikualgatuse korras Terve Pere Kooli loengusarjaga, kus kogenud waldorfpedagoog Heli Kudu jagas emadele-isadele nõuandeid väikelapse arengu toetamiseks. Loengutel koonduski lastevanemate tuumik, kes otsustas täita seni Võrumaa haridusmaastikul laiutanud tühimiku ning asus tegutsema waldorflasteaia loomise nimel. Selle aasta kevadel leiti tänu Võru vallale sobivad ruumid Parksepas, sügiseks olid ruumid remonditud ja koolitusluba käes. Tänu vanemate ettevõtlikkusele on nüüdsest võimalus ka Võrumaa noortel peredel valida peavoolu pedagoogika kõrval oma lastele waldorfpedagoogikale tuginev lasteaed.
Loe edasi: Reedel avatakse Võrumaa esimene waldorflasteaed

Täna lõpeb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kutseline kalapüük

Alates 10. oktoobrist kuni aasta lõpuni on peatatud ahvenapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna kalasaak on ammendumas. Kutseline kalapüük on kogu ulatuses peatatud neil järvedel kõigi kutselise kalapüügi vahenditega.
Lubatud kalasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni kokkulepete alusel.

Tartus tähistatakse eakate päeva

Laupäeval, 12. oktoobril korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Tartus Eesti eakatele kodanikele pühendatud päeva.

Laupäeval, 12. oktoobril tähistatakse Tartus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) eestvedamisel eakate päeva. Üritus algab kell 12 Raekoja platsil virgutusvõimlemisega. Edasi suundutakse Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, kus neuroloog Riina Vibo peab loengu teemal “Insult – mis see on ja kuidas ennetada?”. Kohapeal pakutakse nii kehakinnitust ja võimalust mõõta veresuhkrut. 

Kuu keskpaigas toimuv üritus seob nii rahvusvahelise eakate päeva, mida tähistatakse ametlikult 1. oktoobril, ja rahvusvahelise insuldipäeva, mida peetakse 29. oktoobril.
Priit Tohver

Eesti tuletõrjesportlased võitsid MM-il hõbeda

Balti_Matš_mootorpump1Eesti tuletõrjesportlased võitsid Lõuna-Koreas toimunud tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustel hargnemises mootorpumbaga hõbemedali. Üldarvestuses saavutati tubli kuues koht.

Eesti koondis tuli hõbedale uue Eesti rekordiga 28.96 sekundit. Mootorpumba võistkonda kuulusid Margo Tammepõld, Andro Oviir, Marek Kaldmäe, Ragnar Lai, Timo Laks, Lembit Laks ja Gert Valdsalu. Tegu on Eesti koondise esimese hõbemedaliga tuletõrjespordi maailmameistrivõistluste ajaloos.

Koondisesse kuulusid ka Siim Kaaver ja Kaarel Siimut ning koondist treenisid Ülo Laks ja Aivar Lai. Lisaks hargnemisele mootorpumbaga võisteldi konksredeliga ronimises õppetorni neljandale korrusele, 100m takistusriba läbimises ja 4x100m tuletõrje teatejooksus.

Tuletõrjespordi maailmameistrivõistlused toimusid 1.-5. oktoobrini Lõuna-Koreas, võistlustel osalesid kümne riigi koondised.

Juuresolev foto on tehtud 2013. aasta Baltimaade tuletõrje meistrivõistlustel, mis toimusid Rakveres.

Räpina sadama paviljoni avamine

Laupäeval, 12. oktoobril 2013 algusega kell 14 leiab aset Räpina sadama paviljoni pidulik avamine. Vastvalminud paviljoni avamisüritusele oodatakse kõiki huvilisi. Programmis on kirev kultuuriprogramm ning meeleolukaid lõbusõite Lämmijärvel pakub hansalodi Jõmmu. Räpina sadama paviljon ja tehissaar-kai valmisid Eesti-Vene ühisprojekti “Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” raames.

Projekti raames viidi 2013. aastal ellu Räpina huvi- ja külalissadama arendustegevused. Käeoleva aasta kevadel süvendati sadama akvatoorium tasemeni, mis võimaldaks veesügavust vähemalt 1,3 m ka kõige madalama veeseisu korral. Vastvalminud tehissaar-kai ääres saavad silduda erineva suurusega külalisalused, sealhulgas Emajõel liiklev Pegasus (35 m). Tehissaar-kaile rajatud paviljon on ühekordne väliterrassidega ümbritsetud hoone. Hoones paiknevad sadamavahi ruum, ruum koosolekute ja seminaride läbiviimiseks, 3 tualetti, kööginurk ning tehniline ruum. Tehissaar-kailt pääseb sadamakaile selleks rajatud jalgteesillalt.

Projekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013. Räpina huvi- ja külalissadama väljaarendamise kogueelarve on 359 717 €. Projektitegevusi finantseeritakse Räpina valla omavahenditest summas 35 972,70 € ja programmipoolse rahastusega summas 323 745,30 €.

Räpina sadama akvatooriumi süvendamise peatöövõtjaks oli AAV Teenused OÜ, tehissaar-kai ja paviljoni projekteerimis-ehitustööde peatöövõtjaks Kurmik AS ja ehitustööde omanikujärelevalvet teostas Taalri Varahaldus OÜ.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Programmi koduleht!