Soomlane Jouni Holopainen lasi kolmapäeva õhtul Pihtla vallas Sutu külas Saaremaa esimese šaakali.
Illustratiivne pilt jahipidamisest. Foto: Urmas Saard
Holopainen Pihtla jahiseltsis veel ametlikult jahimees ei ole, aga tal on olemas erinevad load väikeulukite jt laskmiseks.
Kolmapäeval avastas ta, et kodu kõrval on rebane põllul. Loom tundus suur ja mees mõtles, et trofeena võiks tegu olla kuldmedali-rebasega. Holopainen lasi endale teadaolevalt rebase maha, kuid sai üllatuse osaliseks, sest tegu ei olnudki rebase, vaid hoopis šaakaliga.
Et tegu ei olnud ka kährikuga, helistas Holopainen peale looma laskmist tuttavale jahimehele, kellelt sai kinnitust, et tegu on tõepoolest šaakaliga.
Holopaineni naine nägi seal samal põllul aasta eest samuti analoogset looma. Naine tõdes, et tegu ei olnu ei rebase ega ka koeraga, kuid loom oli pildistamiseks liiga kaugel. Rohkem antud piirkonnas šaakaleid märgatud ei ole, kuid kuuldud on hääli.
Juba kümnendat aastat järjest tunnustati Eesti suurima raamatukaupluste keti Apollo auhinnagaalal eesti kirjanikke, kelle raamatud valiti lugejate poolt möödunud aasta parimateks.
Apollo Pärnu Keskuses. Foto: Urmas Saard
“Igal aastal lisandub Apollo sortimenti ca 4000 uut eestikeelset raamatut, mille seas on väga palju häid teoseid, mis väärivad esiletõstmist. Apollo raamatueksperdid koostöös Eesti Kirjastuste Liiduga tegid aasta alguses ära põhjaliku eeltöö ning valisid välja kuues kategoorias kokku 60 teost, mille seast lugejad selgitasid välja parimad,” rääkis Apollo müügi- ja turundusjuht Eha Pank. Pank lisas, et hääletus parimate eesti autorite ja raamatute välja selgitamiseks toimus nagu varasematel aastatelgi apollo.ee kodulehel. Lisaks said kõik soovijad esmakordselt hääletada ka Apollo kauplustes kohapeal. Parimad autorid ja teosed selgusid enam kui 5000 lugeja hääle põhjal.
Pank rääkis, et hääletajatelt paluti ka tagasisidet, et teada saada, mida tarbijad möödunud aasta teostest arvavad. “Suur osa lugejatest hindas, et möödunud raamatuaasta oli huvitav, mitmekesine, täis üllatusi ning pakkus väga palju meeliülendavaid lugemiselamusi,” võttis ta lugejate arvamused kokku.
23. veebruar ja 24. veebruar on mõlemad Pärnu jaoks olulise tähtsusega kuupäevad, mille raames toimub mitmeid traditsioonilisi pidulikke üritusi.
Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Urmas Saard
23.veebruaril kell 10.30 toimub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestamine Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba juures.
Kell 13.00 asetatakse pärjad Vabadussõjas langenute ausamba jalamile Alevi kalmistul. Sealt algab rongkäik, mis liigub mööda Riia maanteed Rüütli platsile. Ootame kõiki rongkäigus osaleda soovijaid Alevi kalmistu juurde hiljemalt kell 12.45.
Orienteeruvalt kell 14.00 kõlab Rüütli platsil Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendilt Ühisgümnaasiumi õpilase Madis Arumäe esituses Iseseisvusmanifest ning päevakohase kõne peab sama kooli õpilane Siim Erik Akermann.
Seejärel liigutakse edasi Vabaduse parki, kus asetatakse pärg II maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusmärgi jalamile ja toimub Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pidulik rivistus. Malevapealik annab kaitseliitlastele kätte tänukirjad, medalid ja auastmed. Pidulikule osale järgneb kell 15.00 ühine sõdurisupi söömine.
Homme algab Pärnus kuni 25. veebruarini kestev Järvi Akadeemia talvine dirigentide meistrikursus.
Leonid Grin ja Paavo Järvi Pärnu Kontserdimajas. Foto: Urmas Saard
Rahvusvaheline Järvi Akadeemia talvine kursus dirigentidele toimub juba kuuendat korda. Meistrikursusel osaleb 13 dirigenti, kes tulevad kõik kokku mitmetest eri riikidest nagu näiteks Tšiili, Hispaania, Šveits, Jaapan, Taiwan, Suurbritannia, Norra jpt.
Meistrikursustel juhendab noori dirigente maestro Leonid Grin, keda assisteerib Lukas Groen. Leonid Grini juhendamisel on dirigeerimisega algust teinud mitmed tänased suurnimed nagu näiteks Paavo Järvi. Leonid Grin on Tšiili rahvussümfooniaorkestri peadirigent.
Lukas Groen, kes on ühtlasi ka kursuste peakorraldaja, on mitmed aastad ise Neeme Järvi juures õppinud. Lukas Groen on Hollandi päritolu ning dirigeerinud mitmeid mainekaid sümfooniaorkestreid terves maailmas. Ta on pälvinud tunnustust mitmetelt konkurssidelt üle maailma (nt Budabest, Besanscon) ning ka tiitli „Hollandi parim noordirigent“.
24. veebruari õhtul alates kella kaheksast kuni keskööni on kõigil huvilistel võimalus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvas Tartu tantsuklubis õppida peamiselt Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantse, laulumänge ja mänge.
Folklooriansambel Jumšan gur Lätis Turaidas 27. septembril 2015. aastal. Foto: Nikolai Kuznetsov
Tantsude õppimine läheb tantsuklubilistel ladusamalt, kui tantsijatel on tähelepanelikkust ja visadust, mis viib sageli sihile. Udmurtide mängud on väga kaasahaaravad ning need peaks tekitama hasartset mängulusti igas vanuses osalejates.
Tartus õppivad ja elavad udmurdid on loonud oma folklooriansambli Jumšan gur ehk Peoviis, mis tegutseb siinmail ansamblina 2006. aastast, kuid juba ’96-st käivad Tartus elavad udmurdid üheskoos laulmas ja tantsimas. Udmurdid tutvustavad meelsasti huvilistele oma kodukandi rahvakultuuri ehedal kujul. Ansambli koosseis muutub pidevalt, kuna koosneb peamiselt tudengitest. Samas kuulub ansamblisse ka staažikamaid osalejaid, kes on Tartus tegelenud udmurdi rahvakultuuriga ligi 20 aastat.
23. veebruaril on Pärnu Muuseum avatud tavapärasel ajal ning sissepääs muuseumi püsiekspositsiooni vaatamiseks riigi sünnpäeva eel kaks ühe hinnaga! Kinosaalis linastub terve päeva igal täistunnil ja pooltunnil Rao Heidmetsa dokumentaalfilmi “Elulood”.
Pooletunnine dokumentaalne animafilm, mille stsenaristideks on kirjanik Mats Traat ja filmimees Rao Heidmets, käsitleb perioodi alates Eesti Vabariigi sünnist kuni iseseisvuse taastamiseni. Rõhk asetub mõistagi neljakümnendatele, kui toimusid eestlaste seisukohast kõige traagilisemad sündmused: okupatsioon ja küüditamine. Kõik filmis kujutatud sündmused on tegelikult aset leidnud. Filmi fookus on reaalsetel lugudel, mida animatsioon üksnes toetab. Heidmets nimetab „Elulugusid“ seetõttu ka dokumentaal-, mitte animafilmiks, mille põhiideed kannab tõdemus: ükskõik mis ka ei juhtuks, alati tuleb edasi võidelda, mitte alla anda!
Filmi režissöör on Rao Heidmets, stsenaristid Rao Heidmets ja Mats Traat, kunstnik Ave Nahkur, helilooja Olav Ehala.
29.veebruaril kell 13.00 saab Otepää Gümnaasiumis vaadata dokumentaalfilmi “Kaugel kodust”. Külas on filmi autor – Ameerika filmitegija Galen Knowles, kes kohtub õpilastega ning selgitab filmi tegemise tagamaid. Lisaks sellele avatakse kohvik-restoranis l.u.m.i koostöös USA saatkonnaga fotonäitus Ameerika rahvusparkidest.
Foto: Urmas Saard
USA saatkonna meediaspetsialisti Mairis Tuisu sõnul näidatakse Eestis filmi “Kaugel kodust” American Showcase programmi raames. American Film Showcase program on koostööprojekt Lõuna California Ülikooli filmikooli ja USA välisministeeriumi vahel, mille raames filmitegijad ja filmi eksperdid reisivad neljakümnesse riiki, et näidata erinevaid filme. Projekt kestab mullu augustist kuni käesoleva aasta augustini, ning Valgamaal näidatakse selle raames filmi Lisaks Otepääle näidatakse Valgamaal filmi ka Tõrvas ja Valgas.
Otepää vallavanem Kalev Laul rääkis, et koostöös USA saatkonnaga Tallinnas on kavas avada samal päeval kohvik-restoranis l.u.m.i näitus Ameerika rahvusparkidest. “USA saatkonna toel valminud näitus “National Parks” kajastab Ameerika looduse mitmekesisust Ameerika rahvusparkide poolt säilitatuna alates aastast 1872. Näituse temaatika sobitub Otepääle ideaalselt, kuna toimumas on Otepää looduspargi kaitse-eeskirja uuendamine, mis peab tagama meie kauni looduse säilimise,” selgitas Laul.
Galen Knowles kasvas üles väikeses Uus-Inglismaa linnas. Oma esimesel kolledžiaastal Westminsteri kolledžis Salt Lake City’s tutvus ta Phili ja Broliniga ja nii saigi alguse dokumentaalfilmi projekt “Kaugel kodust”.
Pagedes vägivaldsest perekonnast Ugandas ning olles vastakuti üksinduse ja meeleheitega peale emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse, leidis Brolin oma koha üsna ebatavalisel moel lumelauasõidus. Koos kirgliku huviga hariduse vastu leidis Brolin eklektilise kogukonna, mis toetas tema arengut hetkedel, mil ta seda kõige enam vajas. Brolin püüdleb praegu esimeseks lumelauduriks, esindades Aafrika riiki olümpiamängudel, samal ajal meditsiinikarjääri suunas töötades. Karakterlugu “Kaugel kodust” räägib kogukonnatoetuse olulisusest. Film on võitnud auhindu Cold Smoke’i ja Jackson Hole Planet filmifestivalidel ja mitmetel teistel festivalidel, sealhulgas Santa Barbara Rahvusvaheline filmifestival. Stockholm Junior ja Sun Valley filmifestival valis filmi oma ametlikku esitlusloendisse.
Väliseestlase Olga Kistler-Ritso toetusel loodud Okupatsioonide muuseum laiendab ekspositsiooni ja keskendub okupatsioonide perioodi kõrval ka iseseisvuse taastamisele ja vabadusele. Lisaks uuele ekspositsioonile hakkab muuseum alates 2018. aastast kandma nime Vabamu ning inspireerib inimesi vabadust hoidma ja selle eest seisma.
Okupatsioonide muuseum saab uueks nimeks Vabamu. Foto: Urmas Saard
Ehitustööd muuseumis algavad 2017. aasta alguses ning uuenenud muuseum on plaanis avada 2018. aastal. Ümberehituse eesmärk on lisaks kaasaegse ekspositsiooni loomisele laiendada näituse pinda senise alaga võrreldes enam kui kaks korda. Kasutusele võetakse ka see osa majast, kus praegu asuvad muuseumi kogud ja meeskonna tööruumid.
“Vabamu kõneleb nii vabaduse kaotusest kui ka selle hoidmise olulisusest. Usun, et muuseumi roll on mineviku mõtestamise kaudu kutsuda inimesi üles aktiivselt osalema tuleviku loomises. Meie soov on panna inimesed kaasa mõtlema, kuidas erinevaid vabadusi hoida ning algatada ühiskonnas tulevikku vaatavaid temaatilisi vestlusi ja diskussioone,” selgitas muuseumi tegevdirektor Merilin Piipuu uut kontseptsiooni.
Kistler-Ritso perekond on muuseumi toetanud ja selle arengusse panustanud enam kui kolmteist aastat, investeerides muuseumisse ligikaudu 2,3 miljonit eurot ning perekonna eestvedamisel ehitatakse uut ekspositsiooni ka täna. Tegu on suurima eraannetusel tegutseva muuseumiga Eestis.
Reedel, 19. veebruaril kell 14 alustab Eesti Põllumajandusmuuseumis muuseumi kokakool, mis on seekord pühendatud riigi sünnipäevale. Seekordses kokakoolis õpitakse valmistama peolauale sobivaid toite, milles on kasutatud Eesti rahvusvilja – rukist.
Puhas rukkileib. Foto: Urmas Saard
“Eesti Põllumajandusmuuseum on juba pikki aastaid tegelenud traditsiooniliste Eesti toitude unustuse hõlmast päästmisega. Oleme küpsetanud ehedat rukkileiba nii siin, kui sealpool piiri. Sel aastal alustame uue sarjaga, mille eesmärgiks on just koolilastes kokandushuvi tekitamine. Ja seda loomulikult Eestimaisest toorainest ja lähtudes traditsioonidest,” rääkis muuseumi direktor Merli Sild.
Muuseumi kokakool hakkab toimuma enne erinevaid rahvakalendri ja teisi tähtpäevi. Kokakoolis õpetatakse valmistama neid toite, mis järgnevatel pühadel peolauale sobivad. Esimene kokakool on pühendatud Vabariigi aastapäevale ja seal õpetatakse, mida põnevat saab rukkist valmistada ja peolauale panna. Muuseumi kokakool on mõeldud eelkõige kooliõpilastele, et tekitada neis huvi Eesti toidukultuuri ja toidu valmistamise vastu. Loomulikult on oodatud ka kõik teised huvilised! Kõik kokakoolis osalejad saavad kaasa uued põnevad oskused ning retseptid.
Käesoleval nädalal näeb mitmel pool Eesti kinodes superkomöödia „Klassikokkutulek“ esilinastust. Filmiloojad on paljude kinode esika-seanssidel filmi sisse juhatamas.
“Klassikokkutulek”
Nii ei peaks selleks nädalaks olema enam eriti palju inimesi, kes tootja Taska Film “Klassikokkutulekust” veel teadlikud ei oleks. Välja arvatud alla 14 aastased lapsed, kellele vaatamine keelatud.
Filmirollides osalevad Mait Malmsten, Genka, Ago Andreson, Mart Müürisepp, Grete Klein, Maarja Jakobson, Ülle Lichtfeldt, Märt Pius, Kadri Adamson, Kristiina-Hortensia Port, kellelt võib oodata ohtralt naljakaid kahekõnesid, pisarateni naerma ajavaid olukordi. Parimat näitlejameisterlikkust pakkuv “Klassikokkutulek” on komöödia, mida Eesti kinokülastaja juba tükk aega oodanud. Kooli lõpetamisest on möödas 25 aastat ja kolm klassivenda asutavad end vastumeelselt kokkutulekule. Mart (Mait Malmsten), Toomas (Genka) ja Andres (Ago Anderson) on üsna tavalised tublid ja toredad mehepojad, kel elus kõik pealtnäha hästi, aga ometi eredaimad unistused jäänud kas saavutamata või vajunud kaugele unustuse hõlma.
Elron teatel kehtib alates 15. veebruarist uus sõidupiletite hinnakiri. Uued hinnad on olnud juba alates 15. jaanuarist avaldatud Elroni kodulehel.
Elroni reisirong Papiniidus. Foto: Urmas Saard
“Rongipiletite hindade tõus on keskmiselt 5 protsenti. Lühemate sõitude puhul lisandub piletihinnale keskmiselt vaid 10 senti, seejuures jääb mitmetel juhtudel sõidu hind endiseks” selgitas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.
Kongo sõnul vajavad rongipiletite hinnad korrigeerimist, kuna Elron suurendab uuel aastal reisijatele pakutava teenuse mahtu umbes 6% võrra, kiireid ühendusi on lisatud Narva ja Tartu liinile, rongiliiklus tiheneb ka mujal. “Suurenev diiselkütuse aktsiis ja kasvavad raudtee kasutustasud moodustavad olulise osa Elroni kuludest.”
Uuendusena pakutakse veebimüügis vabalt valitava päevade arvuga perioodipileteid, mis annab püsiklientidele võimaluse oma sõite ökonoomsemalt planeerida. Perioodipiletit saab osta 1-90 päevaks. “Suur osa meie igapäevastest reisijatest ei kasuta veel aktiivselt Elroni pakutavaid soodustusi – Elroni sõidukaarti, mis annab 10% soodustuse, ja võimalust osta pilet internetist, millega saab säästa veel täiendavalt 10%,” lisas Kongo. “Julgustan kõiki neid võimalusi aktiivselt kasutama.”
16.veebruaril kell 16.00 toimub Otepää Gümnaasiumi aulas traditsiooniline Anu Kase nimelise Ansamblimuusika päeva kontsert. Esinevad õpilasansamblid Tõrvast, Võrust, Valgast, Nõost, Otepäält ja erinevatest Tartu muusikakoolidest. Oodatakse pisut üle 100 osaleja.
Põlva Muusikakooli õpilased musitseerimas 2015. a Anu Kase ansamblimuusika päeval. Foto: Tuuli Vaher
Kontserdi korraldab Otepää Muusikakool. Muusikakooli direktor Tuuli Vaher ütles, et käesoleva aasta ansamblimuusika päeva juhtmõtteks on Ameerika pop-laulja Marilyn Mansoni moto “Muusika on tugevaim võlukunst”.
“Sellel aastal on nii uusi tulijaid, kui ka neid, kes juba aasast aastasse Otepääl esinemas käinud,” selgitas Vaher. “Ansamblimuusika päeval saab kuulata mitmekülgseid ansamblikoosseise – akordioniste, flöödi-, saksofoni-, vaskpillide- ja klarnetimängijad ning erineva koosseisuga keelpilliansambleid.”
Noorte muusikute esinemist hindab žürii, kes toob iga ansambli esinemises välja midagi positiivset. Kõikidele osalejatele on auhinnad.
Anu Kase nimelise ansamblimuusika päeva toetajad on Valgamaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp, Otepää Vallavalitsus.
Kahekümnendat korda kohtuvad Nooruse Majas Pärnu folklooriseltsid, lauluansamblid ja pillimehed. Traditsiooniline folklooripidu toimub Pärnu Rääma linnaosas igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva paiku, sedakorda 20. veebruaril algusega kell 14:00.
Räämapidu. Foto: pressisõnumiga
Tänavu on peo korraldusmeeskonnas Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja rahvalaulik Terje Ojaste ning pärimusmuusikud Esta Ruusmann ja Olavi Kõrre, kes ühtlasi kannavad peo peremehe ja perenaise rolli.
Rääma folklooripidu on alati olnud üheks osaks Rahvusvahelise Folkloorifestivali Baltica piirkondlikest ülevaatustest ja eelpidudest, kus folkloorieksperdid saavad kohalikele tegijatele tagasisidet anda, selgitab Baltica 2016 avalike suhete juht Kristin Viljamaa. Iga pidu kujuneb erinevate esinejate tõttu omanäoliseks, kuid jääb alati ühesuguse formaadi juurde. Esinemiskavad on rühmad ette valmistanud vastavalt maakonnas säilinud pärimusele ja esitanud teadaolevalt võimalikult autentselt. Iga folkloorirühma esinemise ajal jäävad teised osavõtjad pealtvaatajateks.
Sel aastal minnakse peoga pärimusele hoopis lähemale. Kõik erinevas vanuses tantsijad, lauljad ja pillimehed, umbes 200 inimest, osalevad kõiges. Teineteisele õpetatakse tantse ja laulumänge ning lauldakse regilaule.
Pikka aega remondis seisnud Otepää Kultuurikeskuse I korruse renoveerimistööd on täies hoos. Hetkel on üles võetud põrandad saalis, galeriis, fuajees ja laval. Sügishooajaks on plaanis maja töökorda saada.
Otepää kultuurikeskuse praegune hoone avati 6. novembril 1954. a. Maja ehitati vana seltsimaja kohale. Seltsimajas asus tollal ka tuletõrjehoone. Hoone projekteeris tuntud Viljandi arhitekt Johannes Fuks.
Kultuurimaja renoveerimist oodati pikka aega, suuremate tööde tegemiseks on aga kahjuks vahendeid nappinud. 2014. aastal vahetati saali-, galerii- ja lava osa katus ning avariilised katusekandekonstruktsioonide osad. Kuna ehitustööde käigus selgus saali- ja lavalae konstruktsioonide ohtlikus, siis lammutati täielikult olemasolevad laed ning vahetati välja lagede kandekonstruktsioonid. Edaspidi on plaanis taastada laed esialgsel kujul. Katusevahetust finantseeriti valla eelarvest, töid teostas Hansa Ehitus Eesti AS.
“Eelmisel aastal vahetati välja küttesüsteem ning sellel aastal on plaanis rekonstrueerida kultuurimaja I korrus. Pannakse uued põrandad nii saali kui ka galeriiosasse, taastatakse laed, ehitatakse uus lava, vahetatakse välja elektrisüsteemid, soetatakse uus mööbel ja lavatehnika,” selgitas Otepää vallavanem Kalev Laul. “Selleks on valla eelarvest planeeritud 500 000 eurot.”
SA TÜ Kliinikumi Lastefond asus toetama sügava puudega 18-aastast Tanelit, kes vajab regulaarset füsioteraapiat. Lastefond toetab poissi selles poole aasta jooksul igakuiselt 240 euroga.
Tanel. Foto erakogust
Tanel ei kõnni, räägi ega istu iseseisvalt ning vajab iga toimingu juures kõrvalabi. Kuigi poisile on tehtud kõikvõimalikud uuringud, ei ole talle tänaseni suudetud meditsiinilist diagnoosi panna. Geneetlised uuringud näitavad geenimutatsiooni, mida on varasemalt haigustpõhjustavana kirjeldatud maailmas vaid ühel korral ning sellega kaasnes raske arengus mahajäämus ja käitumishäired, millest järeldatakse, et tegu võib olla haigust põhjustava geenimuutusega.
Poisi isa sõnul on Taneli suureks mureks sundasendi tõttu kõverdunud selg ja jalad, mistõttu vajab ta füsioteraapiat palju tihedamalt, kui rehabilitatsiooniplaani järgi riiklikult hüvitatakse. “Rehabilitatsiooniplaan näeb ette füsioteraapiat kuus korda aastas, kuid see ei ole kindlasti piisav. Tema seisundit arvestades oleks kasulik teha seda kaks-kolm korda nädalas,” räägib ta. Seega vajaks poiss lisaks rehabilitatsiooniplaanis ettenähtule veel kahte füsioteraapiaseanssi nädalas.
Elektronsõnumitena postkastidesse potsatavad ahelkirjad jõuavad mõnikord tabavalt hea sisu tõttu ka suure levikuga ajakirjandusse. Nii kirjutas 2004. a sõbrapäeva kuul Eesti Metodisti Kiriku ajakiri Koduteel väga äkilise loomuga poisist, sama teksti võis järgmisel aastal lugeda Halinga valla lehest ja 2007. a Õhtulehest, rääkimata mitmetest veebilehtedest.
Foto: Urmas Saard
Kärt Jänes-Kapp tunnistas tookord Koduteel toimetaja veerul, et kuigi ta otseselt sõbrapäeva nii väga tähistanud pole, pani loetud kiri mitmel moel ja mitme asja üle järele mõtlema ja mõneti isegi oma hinnanguid muutma. Midagi sarnast olen ka ise tundnud ja seepärast olgu lugu tänase sõbrapäeva puhul veelkord kokkuvõtvalt ka Külauudiste lehel jagatud.
Jutustus algab muinasjutu vestjale omaste sõnadega „elas kord poiss“. Ühel päeval andis isa väga äkilise loomuga pojale kasti naelu ja käskis iga kord, kui vihastab ja kellegagi riidu läheb, lüüa ühe naela aia külge. Esimesel päeval tagus poiss 37 naela, järgmiste nädalate jooksul õppis end valitsema ja aeda löödud naelte arv vähenes päev-päevalt. Poiss mõistis, et enda vaos hoidmine on naelte tagumisest lihtsam ja lõpuks saabus päev, mil polnud vaja ühtki naela.
Täna hommikul mõõdeti Sindi Linnaraamatukogus pika mõõdulindiga Heljo Männi lasteraamatute hulka, loeti tema luuletusi Sindist ja imetleti 11. veebruaril üheksakümneseks saanud kirjaniku sõnakunsti, mis muutis Sänikaela küla Venimuse talus elanud ülilaisad kalamehed väga virkadeks töömeesteks.
Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist. Foto: Urmas Saard
Sindi lasteaia- ja algklassiealistel lastel on olnud alates tuhkapäevast võimalik osaleda Sindi Linnaraamatukogu kirjandustundides, kus lasteosakonna juhataja Rita Raudsepp ja raamatukogu direktor Ene Michelis tutvustavad lastekirjaniku Heljo Männi elu ja loomingut. Seda veel paljudel järgnevatelgi päevadel. Tänased lugemissaali varajased külalised olid õpetaja Made 4. klassi õpilased Sindi gümnaasiumist.
Suurte akende ette langetatud rulood vähendasid päevavalgust ja seda selgemalt helendasid ERR-i arhiivist tellitud põnevate filmikaadrite katkendid omaaegsetest populaarsetest laste telesaadetest. Rita rääkis, et kunagisest karubeebist on ammugi saanud koolidirektor ja hoolitsev pereisa oma lastele. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et kui Mõmmi-ema Heljo Mänd on ületanud kõrges eas 90. eluaasta lävepaku, siis samal ajal kirjaniku juubeliga on legendaarne Mõmmi tegelaskuju saamas juba neljakümneviieseks – mees parimates aastates.
Tänasel Sindi Linnavolikogu istungil otsustati omistada Sindi Aastainimene 2015 tiitel kümnendat aastat linna võimlejate ringi juhendanud iluvõimlemistreenerile Margit Schmidtile, kelle kandidatuuri seadis üles Sindi Avatud Noortekeskus.
Margit Schmidt. Foto: Urmas Saard
Helle Vent, Sindi noortekeskuse juhataja, räägib paljude tüdrukute ilusa rühi ja hea esinemisoskuse saamisest tänu Margitile. „Vanema rühma Stella võimlejad alustasid iluvõimlemisega 4-aastaselt lasteaias. Praeguseks on jõutud tasemeni, et peaaegu mitte ühtegi õpilastega seotud üritust Sindi linnas ei toimu ilma nendeta. Võimlemisring annab tulevikuks hea füüsilise ettevalmistuse, esinemisoskuse, töökuse, järjekindluse, kohusetunde ja teistega arvestamise.“
Vanem võimlemisrühm Stella on seni osalenud viiel korral riigi suurimal võimlemisfestivalil „Gymnafest”, samuti käidi Tallinnas Eesti Spordiselts „Kalev” juubelile pühendatud rahvusvahelisel võimlemispeol 2010. a. Nüüd valmistutakse 2016. a võimlemispeoks. Kahel korral esineti pealinnas asuvas Kalevi spordihallis üleriigilisel võimlemisfestivalil „Kauni rühiga ellu!” Mõlemal korral koguti sajast punktist 98 ja saadi autasuks kuldplaat. Tunamullu sai Stella ainsa eriauhinna omanikuks. Muidugi on esinetud arvukal hulgal kodumaakonnas. Näiteks 2013. a Pärnumaa võimlemispeol, nüüd valmistutakse käesoleva aasta võimlemispeoks, samuti on osaletud kahel Pärnumaa tantsupeol (2012 ja 2015) jne.
Täna saab 80-aastaseks MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht Elle Lees, kelle elus tehtud teadlikud valikud on koosmõjus juhuslike juhuste suunamisel kandnud teda viimased 30 aastat järjest suurema pühendumusega meie riigi esimese presidendi elutöö tundmaõppimisel.
Elle Lees koos oma tütretütre Ly-Andra Pärnastega aastal 2013. Foto: erakogust
Eesti suurmehe mälestiste kogumine ja hoidmine jätab mäluasutuse töötaja enda teenimatult silmapaistva isiku varju. Youtube võimaldab kuulda tegevjuhi ettekannet näiteks Paides, kus tähistati Pätsi 140. sünniaastapäeva, aga Elle Leesi enda isikust pole seni ajakirjanduses midagi näppu sattunud. Otsustasin seda lünka pisut täita ja siis tegin rõõmsa avastuse, et 2012. a jõudis minust ette Tõstamaa Keskkooli 11. klassi õpilane Ly-Andra Pärnaste, kes juba 4 aastat tagasi tegi mitmekümne leheküljelise uurimuse oma vanaema elust. Juhendajana abistas Aimar Silivälja. Ly-Andra ütleb, et tal polnud uurimust tehes kasutada teisi abimaterjale ja kogu töö põhineb vanaema jutustustel, millest tegi tarvilikke üleskirjutisi või videosalvestusi. Tema lahkel loal saan kasutada tööd, mis kohati nii põhjalik, et loobusin sedakorda algselt kavandatud usutlusest loo peategelase endaga.
Vanavanavanemad
Huvitav teada, et mõlemad Elle vanemad pärinevad Kaskede suguvõsast. Lilly Kask sündis Toris. Ta töötas panganduses, aga omandas ka muusikalisi oskuseid. Noodi tundmist, viiulimängu, laulmist on suguvõsas põlvest põlve edasi antud. Ka Ly-Andra ema Õnnela on sama hea laulja ja muusikariistadel mängija, nagu tema ema Elle. Lilly oli pealehakkaja naine ja soovis kõigele kätt külge panna. Muusikalise ande kõrval tundis suurt huvi lugemise vastu ja olevat lausa neelanud kirjandust.
Armand Kask sündis Järvamaal Ambla kihelkonnas taluniku pojana. Lisaks 6-klassilisele haridusele täiendas noormees ennast rahvaülikoolis, omandades teadmisi tantsimises ja muus eluks vajaminevas. Huvitus tehnikast ja füüsilisest tööst. Õppis traktoristiks.
Läinud pühapäeval algas Pärnumaa koolinoorte vahel võistlus, mille sihiks on mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele. Uue Kunsti Muuseumi ja Pärnu linnavalitsuse koostööprojekti järgi on võistlusalaks Vanapargi puiestee kuni endise Poeglaste Gümnaasiumi, tänase Kuninga tänava kooli esise linnaruumini.
Mark Soosaar. Foto: Urmas Saard
Võistlusülesanne ütleb, et figuratiivne monument püstitakse neljale esimese suurusjärgu poliitikule – Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Konstantin Konikule ja Jüri Vilmsile ning 23.veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutanud Hugo Kuusnerile, tollel hetkel Maakogu liikmele ja seejärel Pärnu linnapeale.
Neist neljast mehest kolm õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ning seepärast peaks monument paiknema koolimajaga koos vaadeldavas linnaruumis.
Esimesel töökoosolekul ajaloolises koolihoones kirjeldas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk 1918.aasta keerulisi sündmusi Eestis ning rõhutas, et Vabariigi väljakuulutamine oli hulljulge temp, mille eest kõik neli meest maksid hiljem oma eludega. Mark Soosaar esitles värvikate kommentaaridega oma slaidiprogrammi, mille ta pildistas tosinkonna aasta jooksul avalikest monumentidest ning maamärkidest üle kogu maailma.
Reedel, 12. veebruaril 2016 algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor Valdur Mikita kõneleb teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“.
Kell 14.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru. Ühtlasi pühitsetakse Kindral Johan Laidoneri Seltsi veterani, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhi Elle Leesi 80. sünnipäeva.
Tänavune mälestusloeng on arvult üheksas. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo ning massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag.
Kindral Johan Laidoneri Selts
Mälestusmärk “Taaskohtumine” Viimsis. Foto: Urmas Saard →
5. veebruaril otsustati Hans Sollile anda Pärnumaa Vapimärk ja keskkonnaministeeriumi tänukiri.
Hans Soll Kiisa talus Pärnu jõe ääres. Foto: Urmas Saard
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste otsustas Pärnumaa Vapimärgi Nõukogu ettepanekul anda 2016. aastal neli Pärnumaa Vapimärki, neist ühe pälvis kodanike algatusrühma „Sindi pais” loomise idee autor, asutaja ja juht, füüsikaõpetaja Hans Soll. Maakonna kõrgeima tunnustuse üleandmine toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Pärnu Kontserdimajas.
Kuid 5. veebruaril austas keskkonnaminister Marko Pomerants „Aasta keskkonnategu 2015“ üritusel Hans Solli tänukirjaga, millele on kirjutatud: Tunnustatud projekti „Kodanikualgatus Sindi paisu avamiseks rändekaladele“ ellu viimise eest. Keskkonnaministeeriumi pressiteates selgitatakse, et eesmärk Sindi paisu avamiseks rändekaladele täideti 2015. aasta aprillis, kui riik omandas Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ning loodusilmelise kärestiku rajamiseks.
Täna ütles Soll, et survegrupiks nimetatud algatusrühm „Sindi pais“ loeb oma sünni kuupäevaks 2008. a 26. novembrit, kui Pärnu raekoja saalis toimunud rahvakoosolekul andis 20 inimest allkirja pöördumisele tolleaegsele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile.
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas eile alla otsusele anda Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Teiste hulgas tunnustab Eesti riik Valgetähe teenetemärgiga nõtke mõttega ajakirjanikku, publitsisti, luuletajat, Pärnu Postimehe arvamustoimetuse juhatajat Kaupo Meielit, kelle töö ja loominguline kirg on rikastanud meie meediapilti.
Kaupo Meiel Port Artur 2 kohvikus kirjandustundi pidamas. Foto: Urmas Saard
Presidendi kantselei ametlik teadaanne kõlab ülimalt vägevalt. Kahtlematult oled selle au auga välja teeninud. Kuidas jaksasid eilse päeva õnnitluste tulva all üle elada?
Kaupo: Mis siin salata, õnnitlusi sain tõesti väga palju ja et olen loomuldasa pigem tagasihoidlik inimene ja tagaplaanil toimetaja, siis olin päeva lõppedes heas mõttes päris kurnatud.
Kas oled jälile saanud, mis sinu senises tegevuses on presidendile ja Eesti riigile kõige meelepärasem olnud?
Kaupo: Raske öelda, kuid esile toodi minu tegevust nii ajakirjanikuna ehk minu põhitööd Pärnu Postimehes, luuletajana ning publitsistina, mis hõlmab kirjanduskriitikat, mida kirjutan pea kõigile eesti kultuuriväljaannetele, samuti kommentaare Vikerraadios ja, miks mitte, minu säutse Twitteris ja laaste Facebookis. Lisaks töötan ETV saate Kirjandusministeerium juures, mis võibolla samuti väikse lisaväärtuse mu tagasihoidlikule isikule annab.
Alates käimas olevast kuust jõuavad suuremad lehed Sindi postkastidesse juba poole kaheksaks.
Sindis jõuavad lehed üheaegselt varajase kohviga lugejateni. Foto: Urmas Saard
Küünlapäeval potsatas Pärnu Postimees tavatult varakult postkasti. Kui vara, ei märganud. Eile hommikul unustasin varajase saabumise. Täna sain lehe kätte juba enne seitset, mis on võrdluses eelmiste kuudega juba kusagil 5 tundi varem. Seega võib hommikukohvi rüübates tutvuda pealkirjadega ja huvipakkuvamad lõigud enne päevatööde juurde asumist ka läbi lugeda.
„Tänapäeva ühiskonnas on info kättesaadavus üks olulisemaid tegureid, mis meie elu mõjutab. Ajaleheuudised ei ole infoajastul oma olemuselt küll kõige kiiremad, aga hea oleks neis ilmuvaid pikemaid arutelusid ja analüüse lugeda juba hommikukohvi kõrvale,“ kirjutas Express Post oma kodulehe uudises „Tere Sindi!“ ja teatas, et alates veebruari kuust on võetud perioodika varahommikune kojukanne oma hooleks ka Sindis. „Meie ja kirjastuste koostöö tulemusena peaksid värsked lehed jõudma Sindi tellijate postkasti kella 7:30-ks.“
Imbi Jalakas soovib lustakat ahviaastat ja põnevaid loenguid Sindi gümnaasiumi raamatukogus. Selleks puhuks on ta koostanud rikkaliku materjaliga õppestendi ja kutsunud vestlema Eedi Lelovi, kes asus käesoleval õppeaastal Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama.
Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest. Foto: Urmas Saard
Kui kümmekond aastat tagasi võis Sindi gümnaasiumi raamatukoguhoidja Imbi Jalakas rõõmustada kooliraamatukogude kontrolli käigus tema kogule omistatud kõrgeima järgu üle, siis usutavasti saavad tänased õpilased olla sama rõõmsad ja rahulolevad kunagise taseme püsimise pärast. Eeskujulik tase ei tähenda üksnes fondi valikut ja suurepäraseid ruume, vaid ka pidevat õpilastega tehtavat tööd.
Millal see oligi, kui miljonite inimeste parimate lapsepõlvemälestuste hulka kuuluv kaisukaru tähistas ühes pehmete järeltulijatega oma auväärset sünnipäeva? Oli nagu eile, sest Jalakas tutvustas mänguasja sedavõrd meeldiva esitlusega. Mullu sügisel valmistas tunnustatud bibliograaf ülevaatliku stendi brittide teejoomise tavadest. Tema jutustust tuli kuulama Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby, keda kuuldud jutt vaimustas sedavõrd, et kutsus raamatukoguhoidja Briti päevade raames korraldatud suursaadiku vastuvõtule. Koostatud stend aga rändas Tallinnas asuvasse suursaatkonda vaatamiseks.
