Urmas Saard

Kummardus Riinu hiiepuule

Laupäeval, 11. juunil, toimus Pärnu-Jaagupi alevi Uduvere õigeusu kirikus Flora kammerkoori ja torupilliansambli Linnutaja kontsert. Uduverelane Arvo Tomson märkis taoliste kultuuriürituste korraldajana, et tegu oli juba järjekorras 18. kontserdiga, millele tänavu lisandusid torupillimängijad.

Vabaõhuteenistus Riinu juures Foto erakogust — Vabaõhuteenistus Riinu juures. Foto: erakogust

Kontsert võeti publiku poolt soojalt vastu. Pärast seda toimus kontserdipaigast mitte kaugel hiiepuu Riinu juures vabaõhuteenistus. Kuigi ilmajaam oli kohale saatnud jaanikuu kõige külmema, kõige tuulisema ja kõige vihmasema päeva, kõlas ilmastikku trotsides särtsakalt Flora esituses Tuljak ja ajaloolane Aldo Kals esines sõnavõtuga.

Kallis Jaagupi rahvas, kallid uduverelased, kallid siinolijad!

Lubage kõigepealt teile edasi anda tervitus kolmelt tuntud uduverelaselt. Nendeks on Elmar Joosep ja Viljar Raidam Tallinnast ning Aleksander Šeffer Tartust. Lubage tänada uduverelast Arvot, kes koos oma sõpradega Flora kammerkoorist ja Linnutaja ansamblist külvavad kõrgetasemelist kultuuri Jaagupi ja Uduvere mail.

Loe edasi: Kummardus Riinu hiiepuule

Üllatab Sindi mänguväljakute rohkus

Esmaspäeval lõpeb Sindi linnavalitsuse poolt välja kuulutatud hange Tihase tänava mänguväljaku atraktsioonide muretsemiseks ja siis peaks selguma ka kogu kompleksi lõplik maksumus.

Mirko Reiman, Sindi linnaaednik Foto Urmas Saard — Mirko Reiman, Sindi linnaaednik. Foto: Urmas Saard

Linnapea Marko Šorin ütles, et leidub kahtlejaid kelle meelest puudub piisavalt põhjendatud mõttekus laste mänguväljakute rajamiseks ühepere elamute piirkondades. Mõne üksiku arvaja arvates leiduvat igal õuel niigi liivakast, kiik ja õunapuu ronimiseks. „Üht-teist võib muidugi inimestel koduaias olla, aga küsimus polegi ainult asjades. Ennekõike on ühised mänguväljakud sotsiaalsete oskuste arendamiseks nii lastele kui nende vanematele – kogukonna ühendamise kohad.,“ selgitas Šorin.

Linnaaednik Mirko Reiman hoidis käes projektdokumentatsiooni mappi ja tutvustas plaani. Tänavalt väljakule vaates jääb paremat kätt puhta sõreda liivaga piiratud ala. Piirde servad on ääristatud plastikmaterjaliga, et teravad servad ei tekitaks vigastusi. Vasakut kätt jääb tunduvalt suurem lookleva äärisega sõõris veidi jämedama sõelmega liivaga. Reiman ütles, et euronõuded on väga rangelt ette kirjutatud. Seepärast pidi paigaldatavate atraktsioonide ala suurendama, et vastaks kõigile ohutusnõuetele.

Loe edasi: Üllatab Sindi mänguväljakute rohkus

Võidutule teekond Valga maakonnas

Käesoleval aastal tähistatakse 23. juunil traditsioonilist maakaitsepäeva Otepääl ja võidutuli alustab teekonda samuti Otepäält. Maakaitsepäeva perepäeva külastavad USA liitlasväed.

Kaitseliidu perepäev Otepääl Foto Monika Otrokova — Kaitseliidu perepäev Otepääl. Foto: Monika Otrokova

Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik Tõnis Org sõnas, et maakaitsepäeva puhul toimub Otepää Keskväljakul perepäev, kus oma tegevust ja tehnikat tutvustavad politsei, päästeamet, kaitseliit, naiskodukaitse, Kaitseresursside Amet ja Punane rist. “Kavas on ka võidupüha paraadil Võrus osalenud kaitseliidu üksuste paraad. Külla tuleb Eesti kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi suurtükipataljon ning külalistel on au näha USA liitlasi lahingusoomukitel koos kaasaskantavate tankitõrjeraketiheitjatega,” selgitas major Tõnis Org.

Valga militaarteemapark korraldab relvanäituse ja laserlahinguid, proovida saab laskesimulaatorit, avatud on militaarkauplus “Välk ja pauk”. Meeleolu loob Pühajärve puhkpilliorkester, sõdurisuppi pakub naiskodukaitse. Presidendi läkitatud võidutule toovad Otepääle noorkotkas Paul Poderat ja kodutütar Marge Tamm. Edasi viivad Valgamaa omavalitsusjuhid tule oma valdadesse ja linnadesse.

Loe edasi: Võidutule teekond Valga maakonnas

Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus “Pärnu Memento” korraldas väljakujunenud tava kohaselt täna keskpäeval juuniküüditamise 75. aastapäevale pühendatud mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kustkaudu tollel õuduste ajal veeresid loomavagunid peamiselt naiste, laste ja vanuritega, aga ka elujõus meestega Venemaa viletsuse ja vägivalla meelevalda.

EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa Foto Urmas Saard — EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa. Foto: Urmas Saard

Alustati hümniga. Seejärel luges EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa pühakirja 137. psalmi: „Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi! Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks.“

Taremaa sõnul võiks loetud tekstist mõned nimetused asendada meie rahva lähiminevikuga seonduvalt ja mitme aastatuhande tagune ning geograafiliselt Eestist kaugel elavate inimeste kogemus ei erinegi oluliselt sellest, mida Maarjamaal on pidanud rahvas taluma.

„Nii palju kui olen osalenud ‘4l. või ’49. aasta küüditamise mälestustel, on kohalviibinud olnud valdavalt eakamad inimesed, kes ise kõike läbi elanud ja noori kohtab üsna harva. Mõnes mõttes on see ka võibolla loomulik. Uuringud näitavad, et mida enam kaugeneb aeg neist sündmustest, seda vähem sellest huvitutakse. Rohkem peavad selle meenutamist tähtsaks need, keda see on isiklikult või lähedaste kaudu puudutanud.“

Loe edasi: Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Homsel üleriigilisel leinapäeval heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe oodatakse heiskama kõiki teisigi.

Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis Foto Urmas Saard — Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse 22.00. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed juhib tähelepanu asutustele, kelle lipumastides on heisatud välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lipud. Neil palutakse lipud asendada leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Riigiasutuste, maakondade ja omavalitsuste, samuti organisatsioonide ja ettevõtete lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna.

Leinalipp heisatakse lipumasti nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti neist umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.

Loe edasi: Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt

Lisaks varem avaldatud sinimustvalge lipu sünnipäeva tähistamistele Sindis ja Pärnus on allpool tehtud tagasivaade 4. juuni sündmustele veel Haapsalus, Tallinnas ja Põltsamaal.

Lipu päev Haapsalus Foto Karin Luiga — Lipu päev Haapsalus. Foto: Karin Luiga

Täiendav ülevaade on koostatud Eesti lipu seltsi juhatuse esimehe Jüri Trei palvel, et toodud näidete abil anda rohkem mõtlemisainet sellest, milliseid erinevaid võimalusi jätkub sinimustvalge lipu tähtsustamiseks. Trei sõnul korraldasid Eesti lipu seltsi liikmed lipu päeva üritusi Tallinnas, Sindis, Pärnus, Haapsalus, Otepääl, Põlvas, Jõgeval, Põltsamaal, Toris jm.

Kaitseliidu Lääne maleva kodulehelt teade Haapsalu kohta

Eesti lipu päeval heisati Haapsalu linnavalitsuse ees pidulikult riigilipp, mille heiskasid kaitseliitlased Siim Jeeberg ja Jaan Stoletov. Haapsalu linna lipu heiskasid Naiskodukaitse liikmed Kai Silmer ja Malle Sepp. Euroopa Liidu lipu heiskasid kodutütar Marie Keldrima ja noorkotkas Roger Rohilaid.

Liputoimkonna esimees oli Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonna pealik leitnant Sulev Luiga. Lipurivis oli 15 lippurit oma organisatsioonide, ühenduste ja koolide lippudega.

Loe edasi: Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt

President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Täna peale viit istutas Pärnut külastanud president Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu Pärnu rotarid soovivad kujundada presidentide parki.

President Toomas Hendrik Ilves istutab Pärnus punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale Foto Urmas Saard — President Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale. Foto: Urmas Saard

Veerand tundi enne presidendi kohalejõudmist tuli esimesena valmis seatud puu juurde Pärnu Rotary klubi liige ja pargi mõtte eestvedaja Väino Hallikmägi, kelle käed hoidsid nelja labidat ja kastekannu. „Tahame istutada ringikujuliselt 8 meetriste vahedega,“ rääkis Hallikmägi. Alles möödunud laupäeval istutasid tamme Arnold ja Ingrid Rüütel. Juba varem, 13 aastat tagasi istutas president Rüütel samasse parki pihlapuu. Veel on oma puu sinna mulda pistnud Sloveenia president Milan Kućani ja Poola president Aleksander Kwasniewski. Iga puu juures on väike selgitav vaskplaadike. Hallikmägi ütles, et edaspidi tahetakse teavitus teha kättesaadavaks QR-koodi abil mitmesse keelde ümber pandult.

Linnavalitsusele esitatud kavandis on määratud kohad 19 nimelisele pingile välja ehitatavate teede äärde, mida hakkavad valgustama nägusad valgustid. Teede ristumiskohta, kus presidendi auto täna peatus, plaanivad rotarid pronksist maamärgi paigaldamist.

Loe edasi: President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Taas kuuleb Kõivualutse päeva Päikesegongi kõmisemas

Kõivualutse laadapäev toimub 11. juunil algusega kell 9.00 ajaloolise ja käänulise Postitee äärsel neljarealisel kasealleel. Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal. Juba kolmandat korda toimuva Kõivualutse päeva traditsiooniline avalöök kostub ligi meetrise läbimõõduga suurelt Päikesegongilt, mille kõla hajutavat taevast vihmapilved.

Postiteel, Ihamaru külas Foto pressisõnumiga — Postiteel, Ihamaru külas. Foto: pressisõnumiga

Kaskede all etendub stiilipuhas külajant “Hullud naised” Tartu huumoriklubilt “Kihva”. Keskpäeval moodustub kõigist kohalviibijaist ühendkoor ja lauldakse kolm isamaalist laulu. Kes laulab peast, kes vaatab sõnu laululehelt, aga Ihamaru kilomeetripikkune kaskedeallee lööb kajama sellistest lauludest, mida oleme kuulnud maast madalast. Lisaks esinevad tantsutrupid mitmest Lõuna-Eesti nurgast.

Toimub ka suur laadaloos müüjate ning sponsorite panusest, kus ükski pilet ei jää võiduta. Oma kaupa ja põnevaid oskusi pakkuma on registreerunud rohkem kui sada müüjat ja esindatud on kõik laatadele omased kaubagrupid, aga leidub ka üht-teist sellist, mida selliselt laadapäevalt ei oskaks oodata. Jaanieelsele kauplemisele kohaselt on võimalik saada taimi ilu- ja tarbeaeda. Naaberkülast tuleb Lõuna-Eesti auhinnatud suitsusaunasingi meister. Paljud vanakraamikaupmehed on leidnud, et on väga kohane linnulaulu ja kasekohina saatel oma kaupa vahetada. Päeva märksõnadeks ongi kased ja rohelus. Kohapeal saab külastaja enesele oma kätega laupäevaseks saunaõhtuks sobiva kaseviha kaasa meisterdada Rahvalik laadapäev Võrumaa põhjaveerel kutsub kokku rahvast Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaalt ja siia mahub meid tuhandeid. Info: www.ihamaru.eu

Käesoleval nädalal võeti käsile Sindit läbiva Pärnu maantee 520 meetri pikkuse lõigu uuendamine

Esimese tööna alustati kruusaste teepeenarde peale kogunenud mulla ja rohumätaste koorimisega.

Tööde hulka on arvatud tasandusfreesimine ja täielikult asfaldiga ülekatmine. Linnavalitsuse peatuses valmivad uued bussiooteplatvormid. Korrastatakse kiriku kurvi viraaž, samuti Kalamaja tee ja Jaama tänava ristmikud. Kavatsetakse välja ehitada uus bussipeatus, mis saab olema mõlemas suunas Jaama tänava lähedal. Sindi linna eelarvest rahastatava projekti maksumus ületab 74 tuhandet eurot.

Teepeenra puhastamine. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Käesoleval nädalal võeti käsile Sindit läbiva Pärnu maantee 520 meetri pikkuse lõigu uuendamine

Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Eesti lipu päeval Pärnu Vallikäärus toimunud laulupäeva repertuaar, lavastus ja kujundus sobitati kokku Eesti lippude ja lipuvärvidega.

Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn VõrkMartin Lipp Foto Urmas Saard — Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn Võrk/Martin Lipp. Foto: Urmas Saard

Esines 84 neidude- ja naiskoori umbes 1700 lauljaga. Kõige arvukamalt oli esindatud Tallinn ja Harjumaa, 31 kooriga. Poole vähem oli Tartust ja Tartumaalt, aga võrreldes ülejäänud maakondadega ikkagi muljetavaldavalt palju. Pärnumaad esindas 9 koori, mujalt oluliselt vähem.

Laulupäeva kandev teema oli naine kui elu andja, kodu looja, hoidja. Maarjamaa on kui kodu, kui aken maailma, aken mehe südamesse, aken, mis ootab, et lapsed alati koju tagasi tuleksid. Naine on tugev igas olukorras, ka siis, kui mehi enam kõrval pole, naine on tubli igas olukorras, saab kõigega hakkama. Neidudekoori laulud kandsid endas naiseks kasvamise, armumise, armastuse, uue põlvkonna ja kodu loomise sõnumit.

Peo kunstiline juht oli Toomas Vool, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Piret Bergmann, tekstid Helle Kirsilt, kontserti juhtis Märt Avandi.

Loe edasi: Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Mais tõusis Elroniga tehtud sõitude arv uue rekordini

Reisirongiliiklust korraldava Elroni rongidega tehti maikuus 620 000 sõitu – enim viimase 15 aasta jooksul.

“Eelkõige on kasvanud igapäevaselt rongiga reisijate hulk, seda kinnitab perioodipiletite müügi märkimisväärne suurenemine. Võrreldes aastatagusega kasutati tänavu mais 18% rohkem perioodipileteid,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Üha rohkem inimesi teeb oma igapäevaste liikumiste osas keskkonnateadlikke valikuid ning rongiliiklus on selles osas kindlasti parim alternatiiv. ” Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on rongiga tehtud sõitude arv kasvanud 6%.

“Püüame jätkuvalt sõiduplaani reisijatele sobivamaks muuta ja võimaluste piires oleme suurendanud ka väljumiste arvu. Võrreldes eelmise aasta maiga on Elronil juurde tulnud igapäevased väljumised Tallinn-Narva ja Tallinn-Keila liinile ning nädalavahetuse reisid Tartu-Piusa ja Tallinn-Paldiski liinile,” lisas Ronnie Kongo.

Pärnus Papiniidu sillal. Foto: Urmas Saard →

Sindis toimus nelja noore leeriõnnistamine

Pärast seda, kui EELK Sindi kogudus võis 1998. aastal linnalt ostetud hoone oma isiklikuks palvemajaks pühitseda, peeti täna esmakordselt nelja noore leeriõnnistmine, mille viisid läbi Lõuna-Eesti piiskop Joel Luhamets ja Sindi koguduse õpetaja Tõnu Taremaa.

Täna EELK Sindi koguduses leeriõnnistuse saanud noored Foto Urmas Saard — Täna EELK Sindi koguduses leeriõnnistuse saanud noored. Foto: Urmas Saard

Missa alguses pühitses piiskop Joel Luhamets altari tagaseinale paigaldatud uue risti. Õpetaja Taremaa ütles, et rist osteti koguduse oma raha eest Poolast. Rist ei ole eritellimusega valminud, vaid muretseti masstoodangu valikute hulgast. Missa lühijutluse pidas Taremaa.

Armulauaga jumalateenistuse kõige oodatum osa oli leeriõnnistamine. Liis, Georgina, Maarjalis ja Maarika on läbinud pühapäevakooli. Liis ja Maarika on ka ise õpetanud pühapäevakooli õpilasi. Täna otsustasid nad läbimõeldud sisevaatluse põhjal ja õpetuse omandamise abil võtta vastu ususõnum. Kaaskristlaste ees seistes vastasid nad kõhklematult esitatud küsimustele jah-sõnadega. Nüüdsest on noored täieõiguslikud koguduse liikmed, mille kinnituseks saadi ka vastav leeritunnistus.

Kirikupalvele järgnes leeritatutele esimene armulaua sakrament, mis meenutab Kristuse surma eelset lauas istumist oma jüngritega, kellele ta jagas leiba ja veini. Luterliku tava järgi asub sümboolse kujundina leivas ja veinis Jeesuse ihu ning veri, mis lunastas inimese tema möödalaskmistest ehk pattudest.

Loe edasi: Sindis toimus nelja noore leeriõnnistamine

Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Peaminister Taavi Rõivas võõrustas 3. juunil Stenbocki majas aasta parimaid õpilasfirmasid. Ühtlasi andis peaminister üle aukirjad aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile ja Junior Achievement Eesti aasta mentorile Janeli Virnasele.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard — Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Oma kandidaadi aasta ettevõtlusõpetaja tiitlile võisid esitada ühtviisi õpilased, õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja teised ettevõtlusõppe huvilised. Aasta Ettevõtlusõpetajat valivad kandidaatide hulgast JA Eesti nõukogu ja töötajad.

Aasta ettevõtlusõpetajaks võib saada õpetaja, kes õpetab jooksval õppeaastal ettevõtlust põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; juhendab vähemalt üht tegutsevat õpilasfirmat (minifirmat); innustab õpilasi osalema õpilasüritustel ja programmides (töövarjupäev, õpilasfirmade laadad, õpilasvõistlused, majandusolümpiaad, Eesti õpilasfirmade või minifirmade võistlus jm); julgustab õpilasi ettevõtlikkusele ja aktiivsusele; organiseerib õppetööväliseid üritusi, kaasates teisigi koole; omab veel teisigi nimetamata jäänud suurepäraseid omadusi, oskusi või põnevaid tegemisi.

Külauudiste portaal on Kristi Suppi juhtimisel läbi viidud ettevõtmisi korduvalt kajastanud ja võib selle põhjal kinnitada, et tema teened kattuvad päris mitmete eelpool loetletud tingimustega.

Loe edasi: Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Eilsel Eesti lipu päeval kogunes enneolematu hulk rahvast Pärnusse Rüütli platsile, kus Eesti lipu selts tähistas ühiselt Eesti naiste laulupeoliste, linnakodanike ja teiste külalistega sinimustvalge lipu sünnipäeva.

Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa Foto Urmas Saard — Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp. Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa. Foto: Urmas Saard

Rüütli platsil lehvisid kümned sinimustvalged lipud. Mängis kaks koosseisu puhkpilliorkestreid: Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja Pärnu noorte puhkpillorkester Rein Vendla dirigeerimisel.

Detsembris 2014 kuulutas ajakiri Täheke koostöös riigikantseleiga välja täiskasvanute luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp“. Jõõpre Kooli eesti keele ja inimeseõpetuse õpetaja Helle Kirsi sai auhinna luuletuse „Tähtis töö“ eest. Eile luges sama, üht parimat, lipuluuletust Emilie Kirsi:

Vaata, kuidas meie lipp
tuules uhkelt siputab!
Küll on kurb, kui mõni maja
pühadel on liputa.

Püüa aru saada sellest-
lipu töö ei edene,
kui ta kurvalt konutades
kapi põhjas vedeleb.

Lase kaunil Eesti lipul
ikka mastis lehvida,
sest et meie lipu töö on
Eesti kodu ehtida.

Loe edasi: Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Lipu päeva tähistamine Sindis

Täna keskpäeval kogunesid Sindi inimesed kodulinna raekoja juurde pidulikule lipurivistusele, et tähistada sinimustvalge lipu 132. sünnipäeva. Juba veerand tundi enne pidulikku algust mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel meelolukaid lugusid.

Lipu päeva pidu Sindi gümnaasiumi õuel Foto Urmas Saard — Lipu päeva pidu Sindi gümnaasiumi õuel. Foto: Urmas Saard

Lipu sünnipäeval tervitasid kodanikke Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

„Mul on hea meel, et sintlased peavad Eesti Vabariigi sündmuste tähtpäevade tähistamist oluliseks,“ ütles pidupäevalisi tervitanud Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes osales Sindis mõned kuud tagasi ka riigi 98 sünnipäeva tähistamisel. Eriti rõõmustab maavanemat teadmine, et nendest üritustest võtavad osa väga paljud kohaliku lasteaia mudilased ja gümnaasiumi algklasside õpilased. „Sellel isamaalisel kasvatusel, mida tehakse Sindis, on meie riigi jätkusuutlikkusele väga oluline panus! Me võime olla kindlad, et need noored kaitsevad meie riigiaateid ka tulevikus!“ Maavanem kinnitas, et sinimustvalge lipp on andnud Eesti rahvale meelekindlust ja julgust. „Vaadates täna siin Sindis sinimustvalgete lippude merd, on mul siiras rõõm, et me peame oma riiki ja lippu kalliks. Ühendagu sinimustvalge lipp meid kõiki ja alati – meid kellele Eesti Vabariik on südames ja kallis!“

Loe edasi: Lipu päeva tähistamine Sindis

Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Eesti naislaulu selts koostöös Eesti lipu seltsiga ühildavad 4. juunil tähistatava lipu päeva Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäevaga „Üle Maarjamaa“, mille kontsertlavastuse ettevalmistamiseks tehti täna Vallikäärus suuri ettevalmistusi. Täna keskpäeval rääkis eelseisvast suurpeost pealavastaja Kaili Viidas.

Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja Foto Urmas Saard — Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja. Foto: Urmas Saard

„Üle riigi tulevad kokku 1700 Eesti naist, 80 koori, kes kõik hakkavad homme õhtul Vallikäärus laulma,“ teatas Viidas. Päevakava saab alguse kell 17.00 Rüütli platsil toimuva Eesti lipu päeva tähistava kogunemisega. Kogu laulupäev on samuti pühendatud Eesti lipule, millega tähistatakse 132 aasta möödumist sinimustvalge lipu sünnist. Järgneb rongkäik mööda Rüütli tänavat Vallikääru, kus kell 18.00 alustatakse kontsertetendusega. „Mis on ilusam kui Eesti lipp ja naised. See temaatika seati ilusasti kokku kõlama. Üle Maarjamaa on tulnud kokku naised, et anda võimalus tõsta ka Eesti naine kõrgele pjedestaalile. Esile tõstmise eesmärgiks on mitte vahet tegemine vanuseliselt. Esile tõstmist väärivad ühtviisi nii pisike tüdruk kui kõrges eas vanaema.“

Viidase sõnul toimub terve pidu koduses pidulikus võtmes. Lavaline kontseptsioon on selline, et kõik Eesti naised tulevad külla kogu Eesti suurperele, õue peale pidu pidama. Kujunduski saab olema Eesti taluhoovi meenutav, kus peetakse maha suur laulupidu. „Toomas Voll, kunstilise juhina, on öelnud, et naiste koorilaulu mapp ei ole repertuaari osas väga paks, aga palju on uusloomingut. Kuid on ka n.ö. vanu häid laule. Maitset peaks jätkuma nii vanematele kui noorematele. Näiteks, ühe pala on loonud Rolf Roosalu. Mari Holm tuleb oma lauluga „Mari oli Maias“. On ka klassikalisi lugusid, nagu Anna Haava „Ei saa mitte vaiki olla“ jt.“

Loe edasi: Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Johann Voldemar Jannseni toimetatud Perno Postimehe ilmuma hakkamist 1857 a. jaanikuul peab Pärnu Postimees igal aastal hoolsalt meeles ja lisaks muudele olulistele ettevõtmistele on kahtlematult üks tähtsamaid tegemisi siis papa Jannseni monumendi puhtaks küürimine.

Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise Foto Urmas Saard — Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise. Foto: Urmas Saard

Veidi pärast keskpäeva väljusid toimetuse ruumidest kõik Pärnu Postimehe töötajad paljude roheliste õhupallidega, millel valges kirjas esimese eestikeelse perioodilise väljaande nimetus. Palle jagati seisma jäävatele uudistajatele ja pakuti kiiruga möödujatelegi. Kuna üks meeldiv ajakirjanik mõistis poolelt sõnalt minu kimbatust kolmanda käe puudumise tõttu, sidus ta palli nööri kenasti seljakoti rihma külge. Sealt maalt kõndisin Lastepargis pea kuklas ja hindasin madalamate puuokste kõrgust, et mitte palli lõhkuda.

Kogu pidu koonduski Lasteparki, kus muide asub ka Pärnu vanalinna keset märgistav tähis. Enne suure hulga lugejatega kohtumist ja ühist kringlite söömist koondus toimetuse rahvas Perno Postimeest lugeva papa Jannseni ümber. Muidugi sooviga, saada vanahärraga ühise pildi peale. Fotograaf Madis Sinivee tuli kolmanda korruse avatud aknale ja asus hüüete ning käeviibetega korraldusi jagama. Kui sõnu poleks mõistnud, võinuks teda oskusliku šestikuleerimise poolest ka osavaks kõnemeheks pidada, keda õhupallidega rahvas üles vaatavalt hoolega kuulas ja vastavalt soovitustele ka ennast sinna või teisale nihutasid.

Loe edasi: Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

KEAT tuli, nägi ja võitis laagriliste südamed kümnendat korda

Pärnumaal, Jõulumäe Tervisespordikeskuses toimus juubelihõnguline “Kaitse end ja aita teist” – KEAT laager.

Kaitse end ja aita teist laagri ühispilt Foto pressisõnumiga — “Kaitse end ja aita teist” laagri ühispilt. Foto: pressisõnumiga

Laager on iga aastaselt oodatud sündmus, kus aasta jooksul õpitud ohutusalaseid teadmisi saab praktiliselt rakendada. Laagri esimesel päeval tuli erinevate asutuste poolt antud teoreetilistele ja praktilistele ohutusalastele ülesannetele leida õiged lahendused. Saadud tulemuste põhjal selgitati välja parimad ohutusteemade tundjad.

Peale võistlusmänge said kõik meeskonnad kätt proovile panna isetegevuses. Seekord oli koolidele antud koduseks ülesandeks tuua esmaettekandele noorte iseloodud ühe minuti laul. Esitlusele tulid meeleolukad ja omaloomingulised lood ja nii mõnigi võiks saada KEAT laagri ametlikuks hümniks.

Õhtu üllatusesinejateks olid maadluspoisid Leo maadlusklubist, kes näitasid publikule akrobaatikat ning pead pööritavaid maadlusvõtteid. Kuna tegemist oli siiski juubelilaagriga, pakuti kõigile sünnipäevatorti ning esimese õhtu lõpetas disko.

Loe edasi: KEAT tuli, nägi ja võitis laagriliste südamed kümnendat korda

Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Lääne prefektuur palub inimestelt abi Pärnu Kesklinna sillalt alla hüpanud arvatavalt noore naise isiku kindlaks tegemisel.

Lääne prefektuur teatab oma facebooki lehel, et täna, 2. juunil kell 7.29 anti hädaabinumbrile teada, Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud inimesest. Teadaolevalt võis olla tegemist noorema naisega. Vette hüpanud inimese isikut pole õnnestunud veel kindlaks teha. Politsei kontrollib lähikonna turvakaamerate salvestisi, et juhtunusse selgust tuua.

On alust arvata, et pildil kujutatud jalanõu, mis leiti sillalt, kuulub vette hüpanud inimesele. Juhul, kui keegi tunneb ära selle jalanõu või teab, kes võis Pärnus sillal või läheduses selliste jalanõude ja tumeda tuunika või kampsuniga kella 7 paiku liikuda, palume kohe pöörduda politsei poole numbril 504 6106.

Pärnu Kesklinna sillalt leitud pildil olev jalanõu võib anda olulist abistavat teavet, mis aitaks politseid vette hüpanud naise isiku tuvastamisel →

Loe edasi: Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rohkem kui viie tunni järel hakkas Rait Pärg keskpäeval alustatud vaalaskala voolimisega ühele poole saama. Enne kella kuut tegi veel vaid viimistlevaid kraapimisi või silumisi ja jagas rannas jalutavatele uudistajatele selgitusi tänase päeva tegemiste kohta.

Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit Foto Urmas Saard — Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit. Foto: Urmas Saard

Oma viiekümneseks saamist otsustas skulptor tähistada lapsepõlve meenutuste ajas, kui ta poisikese põlves sageli Pärnu rannaliival askeldas. Umbes nõnda nagu tänagi tema valmiva vaalaskala lähedal üks poiss hoolsalt märjast liivast losse tilgutas.

„Vaala tegemisel pidasin silmas just sinivaala. Vikipeedia andmeil on sinivaal mõnede väitel suurim maakeral elanud loom. Kaalult kuni 150 tonni ja kuni 33 meetrit pikkust, isane tavaliselt emasest väiksem,“ teadis Rait. Aga tema liivast loodud vaal sai oluliselt väiksem. Meetriste sammudega mõõdetud 7 meetrit mõõtis Rait alles pärast vaala valmimist üle, kuigi ei kahelnud hetkekski oma sammumõõdu täpsuses, ja kõik osutuski õigeks. „Töö väsitas tõsiselt, ainuüksi liiva kuhja kühveldamine kulutas tublisti üle tunni. Päeva peale tuli oma kunstiõpilasi appi. Rääkis Rait.

Loe edasi: Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

„Hei! Tuletan meelde, et täna alates 12.00 Pärnu rannas seene lähistel olete oodatud liivast mereelukaid meisterdama, ühtlasi tähistame minu 50 eluaasta täitumist,“ kirjutas Eesti tunnustatud skulptor täna hommikul näoraamatu seinale.

Rait Pärg 50 juubelil Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Rait Pärg 50. juubelil Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Seadsingi sammud aegsasti Pärnu randa ja juhtus nii, et enamvähem üheaegselt umbes pool tundi enne keskpäeva jõudsin mina mööda rannaäärset vett hulpides ja Rait seene poolt tulles samasse punkti. Tööpäeva ennelõunal oli ruumi piisavalt, et tegevuseks sobivam koht leida. Pealegi oli keskmiselt paarkümmend cm allapoole nulli langenud meretase jätnud Rannahoone ja veepiiri vahele tavapärasest märksa laiema liivaala. Märjem liiv aga oligi just see, mida täna Rait rohkem vajas.

Kuna ühtegi liivaskulptuuri meisterdajat polnud veel saabunud, oli Raidil rohkem aega juttu puhuda. Näitas kümneid kaasa võetud tööriistu, alates suurtest labidatest kuni päris peene viimistluse jaoks vajalikke vahendeid. Kõike ta siiski kaasa ei võtnud ja kummardus soojema veega lombi kohale, milles leidus rohkesti adrut. Tõstis mõned puhmakad veest välja ja ütles, et neist saab loomadele mäiteks karvkatet. Isegi veest leitud käbile lootis ta leida pasliku kasutuse.

Loe edasi: Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

Antslas toimub piirkonna meistreid tutvustav päev

Pühapäeval, 05. juunil kell 13-17 toimub Antsla kesklinna pargis kogupereüritus „Meistrite päev“. Oma tegevusi ja kaupa tulevad tutvustama üle 30 kohaliku meistri alates käsitöömeistritest kuni massaaži-ja tantsumeistriteni. Toimub 7 erinevat töötuba, meistrite vaheline viievõistlus Jaanus Kala eestvedamisel ning suur tehnikaparaad „Kõik, mis liigub“, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni.

Suur tehnikaparaad (foto illustratiivne Pärnust) Antslas Kõik, mis liigub, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni Foto Urmas Saard — Suur tehnikaparaad (foto illustratiivne Pärnust) Antslas “Kõik, mis liigub”, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni. Foto: Urmas Saard

Päeva lõpetab kell 16 algav kontsert „Meistritelt meistritele“ kus astuvad üles Karula kandi muusikud Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo ja Celia Roose.

Päeva jooksul on võimalik registreeruda ekskursioonidele, mis toimuvad 7. juunil Tsooru ja 8. juunil Karula kandi meistrite töökodadesse. Mõlemad ekskursioonid lõpetab just selleks päevaks üles seatud kodukohviku külastus.

Kadri Kõiv, Meistrite päeva idee autor ja üks peakorraldajatest : „Sageli otsitakse elamuste loojaid või tooteid, mida oma külalistele või tähtpäevadeks kinkida. See, kui palju meistreid, kes seda kõike pakkuda suudavad, tegutseb meie kandis, võib tulla paljudele üllatusena. Meistrite päeval saabki tegijatega kontakti ja loodame, et siit saavad alguse paljud vastastikku kasulikud ja rikastavad koostöösuhted.“

Päeva eesmärgiks on, et inimesed väärtustavad oma elukohta ja piirkonnas elavaid inimesi saades teadlikuks siin tegutsevatest oma ala asjatundjatest, nende poolt pakutavatest teenustest ja toodetest. Suureneb kogukondlik identiteet ning tuntakse rõõmu koos tegutsemisest.

Loe edasi: Antslas toimub piirkonna meistreid tutvustav päev

Kõik on oodatud ja kutsutud Eesti lipu sünnipäeval Kuberneri aeda

Sinimustvalge lipu pühitsemise 132. aastapäeva hommikul, 4. juunil kell 7.00, toimub Toompeal head tava järgides riigilipu pidulik heiskamine Pika Hermanni torni.

Tavapäraselt kutsuvad riigikogu juhatus ja Eesti lipu selts koos Eesti naislaulu seltsiga rahvast üles kogunema meie riigilipu pidulikule heiskamisele Pika Hermanni jalamile. Kuberneri aias toimuval kogunemisel osalevad koorid, Kaitseväe orkester, Kaitseliit liputoimkondadega, akadeemilised organisatsioonid, skaudid, gaidid, seltsid ja ühingud oma lippudega.

Hümni järel kõneleb riigikogu esimees Eiki Nestor. Õnnistussõnad ütleb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Järgneb Eesti lipu seltsi esimehe Jüri Trei sõnavõtt ja autasustamine. Lauldakse „Hoia, Jumal, Eestit“, J. Aavik, A. Raudkepp ja „Eesti lippu“, E. Võrk, M. Lipp.

Tallinna koolinoored lipu seltsi lippudega 4 juuni hommikul Kuberneri aias. Foto: Urmas Saard →

Pühajärve rannahooaeg avatud

Otepääl, Pühajärve rannas algab 1. juunil rannahooaeg. Randa valvava G4S rannavalve kestab kuni 31.augustini.

Rannahoone 2016 aastal, enne hooaega Foto Monika Otrokova — Rannahoone 2016. aastal, enne hooaega. Foto: Monika Otrokova

Rannavalve valvab seitse päeva nädalas. Korraga on tööl kaks vetelpäästjat. Rannavalve ülesanneteks on Pühajärve ääres vetelpääste ja meditsiinilise esmaabi osutamine ja muude vajalike tegevuste (suplusakvatooriumi puhastamine, hooldus, tähistamine) teostamine.

Rannavalve töögraafik

1.juuni – 30. juuni: kell 10.00 kuni 20.00
1.juuli – 31. juuli: kell 10.00 kuni 20.30
1.august – 17. august: kell 10.00 kuni 20.00
18. august – 31. august: kell 10.00 kuni 19.00

Pühajärve rand Otepääl on läbi aegade olnud üks armastatuim vaba aja veetmise koht. Külastajaid ootab rannahoone, lastele on ehitatud mänguväljak ja pallimängijatele kaks võrkpalliplatsi. Pühajärve rannas tegutsevad kaks toitlustusettevõtet ja paadilaenutus. Olemas on dušši kasutamise võimalus ja WC-d. Ratastoolis liikuvatele külastajatele on ehitatud spetsiaalne sild. Rannavalve teenuse osutaja leiti riigihanke teel. Pühajärve rannailma saab vaadata www.ilm.ee

Loe edasi: Pühajärve rannahooaeg avatud

Sindi haljasalade hooldus on erakordselt töömahukas

Sindi on väga roheline linn: 25 parki ja roheala, mis moodustab ca 1/7 linna territooriumist. Linna pindala on 5,01 km2. Arvestuslikult tähendab see haljastuse hooldust alal, mis on ligilähedaselt 0,7 km2 ja peale. Väikesele linnale mitte kergete killast ülesanne.

Sindis, Lohu pargis Foto Urmas Saard — Sindis, Lohu pargis. Foto: Urmas Saard

Sindi kommunaal on 100% linnavalitsuse hallatav asutus, kes peab oma nappide võimaluste juures seatud kohustustega toime tulema. Talvel lumi, mida sel aastal õnneks väga palju polnud, sügisel puulehed, lisaks puude hooldus, hooldusraie jne, rääkimata igapäevasest linna puhtuse tagamisest.

Väga töömahukas ja linnale kulukas töö on suvekuudel haljasalade niitmine. Heli Ruus, Sindi kommunaali juhataja kohusetäitja, ütles, et linnale jõutakse niitmisega ring peale teha umbes nädalaga. Rohtu ei või liiga pikaks kasvada lasta, sest siis ei niida masin enam korralikult ära. Ühel muruniidukil on võimalus vahetada tavaline lõikur ka pikema heina niitmiseks mõeldud seadme vastu. Muruniidukeid on kommunaali kasutuses kaks. Lisaks 3 trimmerit kraavide ja selliste kohtade niitmiseks, kuhu niidumasinaga ligi ei pääse. Veel on suurte pindade niitmiseks üks päris suur traktor.

Loe edasi: Sindi haljasalade hooldus on erakordselt töömahukas