Andy ja Karmeni esimene võit endurol

Sindis toimus juhtrajaautomudelismi pikamaasõit, mis äraseletatult tähendab kaheliikmeliste võistkondade pooletunniseid vaheldumisi sõitmisi. Võistles tosin võistkonda: seitse Eestist, neli Soomest ja Soome-Leedu segavõistkond.

Esireas paremalt esimene ja teine Andy Aron ja Karmen Mets, nende taga Kaiar Tammeleht ja Margus Jõgilaine Foto Marko Mets
Esireas paremalt esimene ja teine Andy Aron ja Karmen Mets, nende taga Kaiar Tammeleht ja Margus Jõgilaine. Foto: Marko Mets

Uksed avati 1. juulil varakult, peale poolt nelja hakkasid ka võistkonnad kohale jõudma. Trenni lubati teha kuni õhtu kaheksani. Siis rada suleti ja mudelid läksid tehnilisse komisjoni. Peale tehnilist komisjoni algasid kell 21.00 kvalifikatsioonisõidud. Kuna tegemist oli võistkondadega, siis sai kumbki võistleja 30 sek. sõiduaega, mille jooksul oli eesmärgiks läbida võimalikult pikem teekond. Mõlema sõitja tulemused summeeriti. Võistluste sekretär oli osanud võistkonnad kenasti järjekorda panna, sest tulemused paranesid tõusvas joones, mõni üksik erand välja arvatud.

Kvalifikatsiooni lõpp kujunes väga põnevaks. Viimaseks olid sõitma pandud meie paar Andy Aron ja Karmen Mets. Enne neid oli Soome paar Emilia Sinisaari — Heikki Sinisaari saanud tulemuseks 12,72 ringi, kusjuures sõitsid korra rajalt välja. Ka meie paar tegi ühe sõiduvea, kuid suutis siiski lõpuks läbida 12,73 ringi. Nii napikat küll varasemast ei mäleta! Tugevamasse gruppi sõitsid end veel Niko Sorsa — Tomi Sorsa Soomest kolmandana, Eesti paar Kaiar Tammeleht — Margus Jõgilaine neljandana Aleksei Tsebõkin — Bruno Põldäär Haapsalust viiendana ja Kaur-Erik Tamm — Rasmus Blitner Äksist kuuendana.

Loe edasi: Andy ja Karmeni esimene võit endurol

Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales Pärnu linna jagu rahvast

Eile Tallinnas aset leidnud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” rongkäigus sammus ligemale 40 000 last, noort ja täiskasvanut. Rongkäik algas kell 9.30 Vabaduse väljakult ja lõppes kella 14 paiku lauluväljakul, kus algas noorte laulupeo kontsert.

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas Foto Urmas Saard
Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas. Foto: Urmas Saard

Rongkäik koosnes kõigi maakondade, kolme linna ja rongkäigu pea allkolonnist. Maakondlikud kolonnid liikusid tähestikulises järjekorras alates Hiiumaast. Tavapäraselt asus rongkäigu lõpus Harjumaa ja Tallinn. Pidulised kõndisid viie kilomeetri pikkusel teekonnal Vabaduse väljakult mööda Pärnu ja Narva maanteed ja Pirita teed kuni siseneti lauluväljakule Mere värava kaudu.

Riikliku ilmateenistuse teatel peeti võimalikuks rongkäigu alguses sattuda hoovihma kätte, kuid seda ei juhtunud ja peoliste jalutuskäiku soosis ilmaolu kõige paremal viisil.

Kell 14 algas lauluväljakul XII noorte laulupeo kontsert “Mina jään”, kus valdavalt vabas Eestis sündinud põlvkond jätkas varasemate põlvede edasi antut tava ja oli loomas enda traditsioone. Kontserdi alguses süttis laulupeotuli, kui ühendkooride esituses kõlas Mihkel Lüdigi “Koit”. Tule süütasid tuletornis laulupeo peadirigent Heli Jürgenson ja laulupeo ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.

Loe edasi: Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales Pärnu linna jagu rahvast

Pärnus sõidavad uued bussid, kasutusel uus piletisüsteem

Alates täna hommikust hakkasid Pärnu linnaliinidel sõitma Türgis valminud 23 uut Mercedese bussi, neist kümme liigendbussid – kõik helesinised ja valgete pärnaõitega kaunistatud. Ühtlasi kehtivad nüüdsest Pärnu linna ja Sindi ning Sauga vahet sõitvatel bussidel ainult elektroonilised sõidukaardid.

Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja, on vaatamata nädalavahetusele kogu päeva jälgimas, et uuenenud linnatransport ja piletisüsteem toimiks viperestuta Foto Urmas Saard
Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja, on vaatamata nädalavahetusele kogu päeva jälgimas, et uuenenud linnatransport ja piletisüsteem toimiks viperestuta. Foto: Urmas Saard

Reisija arvamus

Bussijaama peatuses astus bussist maha eakam proua, kes jäi esimese sõiduga uuel bussil väga rahule. „Mugav on madalale bussile peale minna ja väljuda. Istmed on ilusa kangaga ja mugavad. Buss tundub palju avaramana. Pingid ei ole liigselt kitsalt kokku surutud. Valjuhäälditest kostuv mahe helin on kõrvadele mõnus. Peatuste teadustamine võiks vaiksem olla. Ekraanidele ilmub peatuse nimetus, samal ajal näeb ka kolme järgmist peatust.“

Andrus Kärpuk hoiab kõigel silma peal

[pullquote]Sarnaselt Elroni rongide ja Tallinna uute trammidega peab kolmandast uksest sisenemise soovil vajutama uste kõrval olevat nuppu[/pullquote]Pärast ühteist sõitis MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk taas uutel bussidel, et kuulda reisijate arvamusi ja vastata küsimustele, mis üldjuhul on ikka enamvähem ühed ja samad.

Loe edasi: Pärnus sõidavad uued bussid, kasutusel uus piletisüsteem

Sindi gümnaasiumi lapsed teel laulupeole

Täna hommikul sõitsid XII noorte laulu- ja tantsupeole Sindi gümnaasiumi 1. kuni 4. klassi õpilased, kelle lauluoskuseid lihvib õpetaja Marje Tilk.

Sindi gümnaasiumi laululapsed ja õpetajad bussi ootel Foto Urmas Saard

Sindist astusid bussile 15 laululast ja kaks õpetajat, 16. laps liitub seltskonnaga pealinnas. Aga Ares ühineb Sindi lauljatega veel üks tubli seltskond. Koos hümniga on selgeks õpitud 8 laulu. Nüüd seisavad ees enne laulukaare alla sammumist veel viimased ühislaulmise harjutused. Esmalt sõidetakse Mustamäel asuvasse ööbimispaika. Seal saadakse käepaelad ja kohe hakataksegi hääli puhtaks laulma.

 

 

Sindi gümnaasiumi laululapsed ja õpetajad bussi ootel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi lapsed teel laulupeole

Vihm tahab laulu- ja tantsupidu külastada

Riikliku ilmateenistuse viimase info kohaselt võib ilm täna peolisi kostitada vihmahoogude ja tugeva tuulega, mis võib puhuda kuni 18 m/s. Homme ning pühapäevasel rongkäigu ja laulupeo päeval peaks ilm aga paranema ja suure tõenäosusega saab rongkäigu läbida kuivas.

Pühapäeva hommikul, kui toimub rongkäik, on ilmateenistuse andmetel suur tõenäosus, et vihma ei saja ja lootust on, et ka päike võib korraks peolisi tervitada Foto Urmas Saard
Pühapäeva hommikul, kui toimub rongkäik, on ilmateenistuse andmetel suur tõenäosus, et vihma ei saja ja lootust on, et ka päike võib korraks peolisi tervitada. Foto: Urmas Saard

“Tänane ilm kahjuks peolisi väga ei hellita. Prognoosid näitavad, et ennelõunal tibutab ning pärastlõunast alates jõuavad Tallinna juba tugevamad sajuhood. See tähendab, et tantsupeo esimene etendus möödub paraku vihmasajus ja pealtvaatajad peaksid ennast soojalt riidesse panema ning varuma vihmakeepe,” selgitas riikliku ilmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar. Tema sõnul on ka tuul täna tugev ja kohati isegi tormine ning ilm on jahedavõitu.

Homme hakkab aga tuul järele andma ja ka vihm teeb pikemaid pause, mis tähendab, et tantsupeo teise ja kolmanda etenduse ning Rahvamuusikapeo ajal võib ilm ennast päris korralikult üleval pidada ja vaid korraks peolisi kasta.

Pühapäeva hommikul, kui toimub rongkäik, on ilmateenistuse andmetel suur tõenäosus, et vihma ei saja ja lootust on, et ka päike võib korraks peolisi tervitada. Peo algusajaks võivad aga sajuhood siiski kohale jõuda. “Uued vihmahood saabuvad umbes kella 14 ajal ning ajutisi sagaraid võib kohati tulla ka õhtupoolikul. Seevastu on õhk päris soe, isegi üle 20 kraadi,” ütles Ele Pedassaar.

XII noorte laulu- ja tantsupeo meeskond tuletab peo eel meelde, et pealtvaatajate heaolu silmas pidades ei pääse peo ajal nii tantsu- kui ka lauluväljakule vihmavarjudega. Koju tasuks jätta ka muud esemed, mis võivad häirida või ohustada teisi peolisi.

Peopaikades heisati Eesti lippe

MTÜ Eesti Lipu Selts on palutud appi XII koolinoorte laulu-ja tantsupidu korralduslikult läbi viima.

Jüri Trei ja Jüri Kraft heiskavad Kalevi staadionil lippu Foto Tõnu Aru

„Kaunistamaks meie peokohti, heiskasime koos korraldustoimkonnaga nii Kadrioru lauluväljakul kui Kalevi staadionil Eesti sinimustvalged lipud. Lipu seltsi moto “Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga…” kõlab neil päevil uhkelt meie noorte lauljate ja tantsijate huulil ja tegemistes,“ ütles lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei.

Laulu- ja tantsupeo korraldajad ning lipu selts kutsuvad heiskama sinimustvalgeid lippe 1. ja 2. juulil, et tervet riiki hõlmav rõõmupidu jõuaks kõikide kodudesse.

 

 

Jüri Trei ja Jüri Kraft heiskavad Kalevi staadionil lippu. Foto: Tõnu Aru →

Loe edasi: Peopaikades heisati Eesti lippe

Pärnu Hansapäevad algasid vihmas

Vaatamata vihmasajule koguneti keskpäeval Rüütli platsile, kust alustati jalutuskäiku mööda Rüütli ja Vana-Tallinna tänavat, läbiti Tallinna väravad ja suunduti Munamäe juurde.

Pärnu hansapäevade avarituaalis osalevad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja päevade peakorraldaja Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard

Keskaja lava ees toimus pidulik 17. hansapäevade avamine. Tseremoniaalset rituaali juhatas bürgermeistri rolli täitev Mart Tõnismäe. Hansapäevalisi tervitas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Esimese kontserdi andis Praha ansambel BraAgas.

 

 

 

 

 

Pärnu hansapäevade avarituaalis osalevad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja päevade peakorraldaja Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pärnu Hansapäevad algasid vihmas

Rääma rahva oma päev

Uudo Laane, Pärnu Nooruse Maja direktor, hüüab oma linnaosa inimestele: „Hei, räämakas!“

Pärnu Nooruse Maja suveaias Foto Uudo Laane
Pärnu Nooruse Maja suveaias. Foto: Uudo Laane

Laane räägib, et viimastel aastatel on tänavate ja väiksemate piirkondade kaupa ühinetud ja korraldatud erineva sisuga kogukonnapäevi. „Pärnu suurimas ja rahvarohkemas linnaosaski on üht-teist proovitud kuid tänaseks tundub, et kõik ettevõtmised on soikunud. Arusaadav, sest mitte kõik ei ole valmis oma koduõue väravaid avama, et võõraid sisse lasta,“ arutleb Laane ja esitleb uut algatust.

Rääma linnaosa keskusena tuntud Nooruse Maja juures tegutsevad inimesed võtsid väikesel mõttetalgul nõuks korraldada suve kõige magusamal laupäeval, 15. juulil, Rääma rahva oma päeva.

„Tegime ettepaneku koondada suurema osa ettevõtmistest Nooruse Maja suveaeda. Pakume omalt poolt päeva jooksul lahedat meelelahutuslikku kava, kauplejad kindlustame vajadusel laua ja pingiga. Osalustasu ei küsi.“

Loe edasi: Rääma rahva oma päev

Pärnu Hansapäevad alaku

Homsest pühapäevani ehk 30. juunist 2. juulini kestvate Pärnu Hansapäevade alguseni on jäänud loetud tunnid. Keskaja ja pärandkultuuri festival, mis viib nõiaväega juurte juurde, on kohe algamas ja alates tänase päeva teisest poolest käib vallikraavi kõrval asuval aasal ning Munamäe pargis vilgas askeldamine.

Valter Parve meenutab plaadi mängitamisega Vello Orumetsa ja teeb hansapäevaliste tuju heaks Foto Urmas Saard
Valter Parve meenutab plaadi mängitamisega Vello Orumetsa ja teeb hansapäevaliste tuju heaks. Foto: Urmas Saard

Kõrgel redelil turnis mees ja parandas katust. Alles siis, kui ta möödujale selja tagant hüüatas, tundsin nõndanimetatud isehakanud bürgermeistri hääle järgi ära. Polnud ju peas uhket faasanisulgedega ehitud sametmütsi ega redelipulkadel näha pikkade ja teravate ninadega madalaid kingasid. Aga juba homme keskpäeval jalutab Pärnu hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe pika rongkäigu ees Rüütli platsilt oma tagasihoidlikku residentsi, mis veel täna vajas pisut kõpitsemist. Kuidas peaks keskaegses eesti keeles infopunkti nimetama, seda Mart täna veel öelda ei osanud, aga loodetavasti on homne päev tänasest targem.

Avataval keskaja turul tõmmati telke üles, tänapäevase kraana abil tõsteti suuremaid ja väiksemaid saunasid autodelt maha. Kibekiire ettevalmistus käis käsitöömeistrite laada, loomaküla, rüütliküla, nõiaküla avamiseks. Hansapäevadel näeb vibu- ja kirveturniire, saab külastada lasteküla ja atraktsioone, näituseid, võib teha hobusõite, reisida viikingilaeval Turm või seilata merd misjonilaevaga Jenny Kruse.

Loe edasi: Pärnu Hansapäevad alaku

Vihmavarjudega laulu- ja tantsuväljakule ei pääse

XII noorte laulu- ja tantsupeo meeskond tuletab peo eel meelde, et pealtvaatajate heaolu silmas pidades ei pääse peo ajal nii tantsu- kui ka lauluväljakule vihmavarjudega. Koju tasuks jätta ka muud esemed, mis võivad häirida või ohustada teisi peolisi, näiteks klaastaara ja lemmikloomad.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Riiklik ilmateenistus lubab peo päevadeks vihmast ja jahedat ilma, mistõttu võiksid peole tulijad võtta kaasa kindlasti vihmakeepe ja sooje riideid. Laulu- ja tantsupeo turvajuht Peeter Sepp: “Kuna vihmavarjud varjavad kaaskülastajate vaadet, siis palume need koju jätta, sest väravast nendega edasi ei pääse. Soovitame ka oma kott enne peole tulekut läbi vaadata, et seal ei oleks midagi sellist, millest väravas samuti loobuda tuleks,” selgitas Sepp.

Laulu- ja tantsupidu on kõigi osalejate ühine pingutus, vastutus ning ühine rõõm. Laulu- ja tantsupeo meeskond palub, et võtaksid aega ja tutvuksid kindlasti enne kohale tulemist XII noorte laulu- ja tantsupeo sisekorraeeskirjaga. “Kui vaadata oma peo pääset, siis on ka seal ära toodud kõige esmased esemed, millega peole ei pääse”, lisas Peeter Sepp.

Meile meeldib “Tita tots”

Täna hõivasid XII noorte tantsu- ja laulupeoks valmistuvad 1. ja 2. klassi segarühmad A Le Coq Arena staadionikompleksi tagumises nurgas asuva täismõõtmetes Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli.

Malle Ormilaan Sindi gümnaasiumi 1 ja 2 klassi segarühma tantsijatega puhkehetkel Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli juures Foto Urmas Saard
Malle Ormilaan Sindi gümnaasiumi 1 ja 2 klassi segarühma tantsijatega puhkehetkel Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli juures. Foto: Urmas Saard

Ühes teiste eakaaslastega alustas ka Sindi gümnaasiumi 16 segarühma tantsijat oma teist harjutuste päeva kell 10. Veerand tundi enne kekspäeva said lapsed pikema puhkepausi ja jutukamad olid varmad esimesi muljeid jagama.Vestlusringis seisid Carolyn, Merili, Gerlin, Anni Mari, Alex ja nende tantsuõpetaja Malle Ormilaan. Gerlin ütles, et alguses harjutati terve klassiga erinevaid tantse ja seejärel tehti valik parimatest. Merili tunnistas, et tööd pidi tantsupeole saamiseks väga palju tegema. Harjutati igal nädalal 45 minutit. Gerlin oli uhke, et nende rühm pääses ülevaatusest läbi.

Alex läheb sügisel juba viiendasse klassi ja poleks pidanud 1.-2. klassi rühmas tantsima. „Mulle tuli kutse ootamatult. Eile õhtul helistati emale. Ta küsis, kas ma tahaksin minna 1. ja 2. klassiga esinema?Ütlesin jaa ja siis ma tulingi.“ Ormilaan selgitas põhjust: „Üks poistest haigestus nii, et kohe mitte kuidagi ei saanud enam tantsupeol osaleda.

Loe edasi: Meile meeldib “Tita tots”

Laulu- ja tantsupeo korraldajad kutsuvad heiskama Eesti lippe

Eeloleval nädalavahetusel toimuva XII noorte laulu- ja tantsupeo tähistamiseks kutsuvad peo kunstilised juhid ja korraldajad kõiki eestimaalasi heiskama meie rahvuslippe, et tervet Eestit hõlmav rõõmupidu jõuaks igasse koju.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Tuhandete lauljate, tantsijate ja pillimängijate varasem pingutus muutub sel laupäeval ja pühapäeval ülevaks õhinaks ja ühiseks rõõmuks publikuga, mis valgub üle laulukaare ja Kalevi staadioni kümnetesse tuhandetesse kodudesse.

“Eestis on vähe perekondi, keda need kaks päeva ei puudutaks. Laulu- ja tantsupidu on midagi üdini eestlaslikku ja oma, mille tähenduse näitamise üheks ilusaimaks viisiks võiks olla oma kodu kaunistamine meie rahvuslippudega,” ütles XII noorte laulupeo üks ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.

Idee kutsuda inimesi üles heiskama kahel peo päeval rahvuslippe tekkis laulu- ja tantsupeo meeskonnal. “Kuigi laulu- ja tantsupidu toimub Tallinnas, on see ikkagi osa igast külast, alevist ja linnast, kust tuhanded peolised saabuvad. Me ehime end peoks rahvarõivastega ja samamoodi võiksime kaunistada kodukohad sinimustvalgete lippudega, et suve suursündmus jõuaks tõepoolest üle kogu Eesti,” kutsus Puur üles.

Loe edasi: Laulu- ja tantsupeo korraldajad kutsuvad heiskama Eesti lippe

Sindi suplushooaeg avatud

Käesoleva suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist jäävad meenutama Erich Krieger, Toomas Toimeta, PartyЯ, Waxxers, Ujuvtransportöör PTS-M, Articard uppuja päästmisel ja muidugi Raido Nazarov, kes selle ja palju muudki põnevat ühtse tervikuna suurele rahvahulgale kättesaadavaks tegi.

Anu Luiga, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja, tänab ja kiidab Raido Nazarovit ja tema meeskonda Foto Urmas Saard
Anu Luiga, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja, tänab ja kiidab Raido Nazarovit ja tema meeskonda. Foto: Urmas Saard

On 25. juuni ja kell hakkab neli saama. Ujula korvpalliplatsil visatakse palli korvi. Noormeste käed teevad täpseid viskeid. Liival triblatakse rannajalkat. Välijõusaalis istutakse reas turnpuudel, tõmmatakse lõuga ja surutakse raskust rinna kõrgusele. Künka talu vesijalgrattad pritsivad vett. Jõgi lainetab tavatult rahutult. Vetelpääste lipumastis püsib kollane lipp tuulevallas triigitult sirgena ja ei ürita kordagi löntsi vajuda. Kella kolme ajal on õhusooja märgitud 18 ja veesooja 16 kraadi. Temperatuurinäidu järgi on vesi jahe, mõne hinnangul päris külm isegi. Ka kollane lipp teatab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Suplejate vanust hinnates selgub, et kõige kogenenumad on just nooremaealised lapsed. Siiski on ka erandeid. Linnavolikogu liige Mati Kuusk ütleb, et temagi kastis enda ujulas märjaks. Temasuguseid tõsiseid spordimehi näeb teisigi. Põlised sintlased Marko Šorin ja tema isa Mihhail Šorin tunnevad kodulinna ajalugu hästi. „Sindi ujula traditsioonid ulatuvad kaugele ennesõjaaegsesse väikelinna idülli. „Kolmekümnendate Pärnumaa ja ka Eesti ujumisrekordid sündisid ikka Sindi ujulas,“ teab Marko täpsustada. Mitmed uudistajad märkavad, et tänavu on lisaks noortele silmnähtavalt palju ka vanemaid inimesi.

Loe edasi: Sindi suplushooaeg avatud

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard
Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Loe edasi: Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumi kuuekümnenda gümnasiste lennu ja põhikooli lõpetajate pidulik aktus läks oma erakordsusega sedavõrd õpetaja Kristi Suppile hinge, et otsustas juba samal õhtul värskeid elamusi paljude teistega jagada.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard
Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Nii palju kui on erinevaid inimesi, samavõrd ka erinevaid arvamusi. Igal meist on omad mälestused erinevatest aktustest. Mõnel inimesel on rohkelt kogemusi, mõni on oma elus kogenud vaid üksikuid aktusi. Tänu oma elukutsele olen saanud osaleda igal aastal aktustel ja neid on kogunenud julgelt üle saja: õpilasena, noore üliõpilasena, magistrandina, õpetajana, klassijuhatajana, lapsevanemana, vahel ka korraldajana. Seega on tohutult võrdlusmomente – muidugi läbi minu silmade, teiste eest ei saa rääkida.

Sindi gümnaasiumi aktused on olnud alati klass omaette. Tänavunegi oli tõeliselt hästi ettevalmistatud, iga pisidetail paigas, südamlik ja meeldejääv. Direktor Ain Keerupi kõned on väga vahetud, pikitud huumoriga, mõnusalt ette kantud. Muusikaline tervitus klassijuhatajate poolt oli vahva üllatus – kohal ansambel, kus osalejaks klassijuhataja Maia Agar. Tervitusi ja kõnesid oli parasjagu, kõigil oma sõnum, mitte lihtsalt, et peab ja nii on kombeks. Ka mälestuseks tehtud pildistamine toimus käigupealt, mitte ei võetud eraldi aega, nagu sageli aktustel ette tuleb.

Loe edasi: Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Keset Sindit tõusis suur jaanileek kõrgustesse

Sindi Naisliit, rahvatantsijad Murueided, ansambel Õige Valik ja Sindi linnavalitsuse liige Raigo Paulberg panid keset linna jaanilaupäeva peo käima. Algselt eakatele väljakuulutatud õhtu haaras peokeerisesse igas vanuses jaanipäevalisi.

Heili Mängel autasustab jaanimängudes osalejaid maiustustega Foto Urmas Saard
Heili Mängel autasustab jaanimängudes osalejaid maiustustega. Foto: Urmas Saard

Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste ütles, et Karja tänava baari pidaja Raigo Paulberg on vastutulelik mees ja lubas ilma vähimatki tasu küsimata tulla tema koduõuele ning katta pidulaua rahva poolt kaasavõetud suupistetega. Ansambel Õige Valik tegi samuti linnarahvale kingituse ja esines nii enda kui kuulajate lõbuks kogu õhtu. Ansamblis musitseerivad laulja Arne Mängel ja klahvpillil Feliks Suurkaev. Lisaks oli meesterivis kitarrist Ain Kalmus. Sindi Murueided ei piirdunud üksnes põhikavaga. Nemad tulid murule tantsu lööma veel korduvalt pärast põhiosa. Tibutants võttis päris näitemängulise pöörde. Venelannad lisasid rahvuslikku hoogu. Arne Mängeli tütar Heily Mängel oli õhtujuht, tema koondas enda ümber nii lapsed, keskealised kui ka eakamad. Teistega ühines ka Jaanide laudkond, kes olid ennast ühte varjulisse serva eraldatumalt ära peitnud.

Loe edasi: Keset Sindit tõusis suur jaanileek kõrgustesse

Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid

Sindi gümnaasiumi direktor: „Kallid klassijuhatajad Maia ja Signe! Te olete oma klassidega teinud koolis ajalugu, sest üle mitmete aastate ei ole me pidanud kasutama terminit korduseksam.“

Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus Foto Peeter Roots
Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus. Foto: Peeter Roots

Võidupüha eelõhtul, 22. juunil, toimus Sindi gümnaasiumi aulas 9. ja 12. klasside lõpetamine. Pidulikul aktusel austas lõpetajaid oma kohalolekuga Sindi linnapea Rein Ariko, õpilaste lähedased ja sõbrad. Kõikide saalisviibijate silmadesse tõi eriline päev heldinud ärevuse ja õnne voolavuse.
Aktus algas Eesti hümni ja kooli laulu ühislaulmisega.

„Kuulates mõned nädalad tagasi teie äriplaane, ei tekkinud minus kordagi mõtet, et te ei saaks elus hakkama, et teil puuduks julgust midagi ette võtta. Kas need ettevõtmised on alati sada protsenti läbi mõeldud, seda ei julge ma kinnitada. Aga koolis omandatud oskused ja teadmised aitavad teil kindlasti elus õigeid valikuid teha,“ oli direktor Ain Keerup veendunud gümnaasiumi lõpetajate hakkamasaamises veendunud. Võis märgata, et just see mõttetera läks 12. klassi lõpetajatele väga südamesse ja tõi naeratuse näole. “Ma mäletan teid veel aastaid”, ütles Keerup sõnad, mis muutis saalirahva emotsionaalselt kaasaelavaks.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid

Laine Järvemäe lapsepõlve mälestused

Jaanilaupäeval täitub Pärnumaal, Paikuse vallas asuva Seljametsa muuseumi loojal ja praegu muuseumipedagoogina töötaval Laine Järvemäel 80 eluaastat.

Laine Järvemäe Foto Urmas Saard
Laine Järvemäe. Foto: Urmas Saard

Laine juubelinädala tööpäevad mööduvad sama sisukatena nagu kõik sellele eelnenud tuhanded päevad on lennanud. On esmaspäev ja Seljametsal muuseumipedagoogi tööpäev lõppenud, aga otseteed koju ta veel ei kiirusta. Laine valib Paikuse valla kohviku Florinda väliterrasil päikese eest hästi varjatud koha ja meie vestlus võib alata. Tal on jutustada palju. Kuulaja osaks jääb üksnes tähelepanelikult kõike üles tähendada ja mõnel juhul täpsustavaid küsimusi esitada. Jutustus väärib palju suuremas ulatuses, kui kirjatükki mahub, kohta tema enda asutatud muusemi parimate säilikute hulgas.

Lapsepõlv vanemate kodus

Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval. „Minu ema oli pärit Vana-Vändra vallast. Tema isa Martin Aasamägi tunti ümbruskonnas nõutud rõivameistrina, keda rätsepa ametis abistas naine Anna Aasamägi, kes oli olnud läheduses asuva talu peretütar.“ Laine isa sündis Alustes, aga sirgus Vändras, kus tema vanemad mõisas teenisid. Isa huvitasid juba noorena masinad. Ta töötas algul taludes, kuid kolmekümnendate lõpul kivipurustusmasinal teedeehitusel. Vahetult enne sõja puhkemist ehitas Pärnu-Sindi uut maanteed. Sõja ajal jäeti isa Tallinnasse Ministrite Nõukogu garaažidesse autosid remontima. Kui kolhoos sai esimese puuküttega veoauto, oli tema selle juht. Ta oli paar aastat Aluste külanõukogu esimees, viiekümnendatel õppis kombaineriks, viimati töötas mehaanikuna ja katlakütjana.

Loe edasi: Laine Järvemäe lapsepõlve mälestused

Mälestustuli ja muinastuli saavad võidutuleks

Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse kulgeval teekonnal on kõigil aastatel tervitatud sinimustvalgete kandelippudega jooksjaid ja võidupüha mälestustulega tõrvikukandjaid. Tänavu seisid juba kolmandat korda Eesti lippudega pikas spaleeris Sindi noortevolikogu algatusgrupi noored.

Võidupüha maratoonarid läbivad mälestustule tõrvikutega Sindi linna, kus noortevolikogu liikmed tervitavad jooksjaid lippudega Foto Urmas Saard
Võidupüha maratoonarid läbivad mälestustule tõrvikutega Sindi linna, kus noortevolikogu liikmed tervitavad jooksjaid lippudega. Foto: Urmas Saard

Mario Mustasaar läbis esimesena 13,5 kilomeetril lippuderivi kell 15.50. Mälestustuli jõudis samasse punkti 16.25, aga tõrviku saatjad ei jooksnud aja peale. Tõrvikutega teatejooksjad peavad läbima kogu 42 kilomeetri pikkuse raja, jõudma Pärnusse Rüütli platsile ja seal andma 19.15 tule üle Kindral Johan Laidoneri Seltsi hoolde, kes viivad selle paraadilinna Rakverre kohale.

Tänavu on Laidoneri noori abistamas ka Audru noorkotkad. Ühiselt läbitakse ajaloolisi kihelkonnakeskuseid, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures jm. Esimene peatus tehakse kell 19.30 Sindi raekoja ees, kus samal päeval tervitatakse mälestustuld veel teist kordagi. Traditsioonilisel tseremoonial võtab sõna tuld saatev Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja Sindi linnapea Rein Ariko. Tantsuetendusega esineb Sindi seltsimaja tantsurühm Omasoodu. Järgnevad mälestustule tervitamised leiavad aset Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas 24.00.

Loe edasi: Mälestustuli ja muinastuli saavad võidutuleks

Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega

Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu kutsub linnarahvast ja Pärnu koolide vilistlasi üle ilma Augustiarvamusele, mis toimub Augustiunetuse laupäevasel ennelõunal, 12. augustil, Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovis kasvava auväärse tamme ümber.

Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama Foto Urmas Saard
Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama. Foto: Urmas Saard

„Sel talvel taasloodud Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab Pärnus uute vilistlastraditsioonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja panustama väärtuste hoidmisel,“ selgitas mõtte algataja Margit Raid.

Pärnu ühisgümnaasiumi (toona Poeglaste gümnaasiumi) on lõpetanud mitmed Eesti rahvustunde äratajad nagu Mattias Johann Eisen ja Villem Reimann. Samuti on kooli vilistlased mitmed Eesti riigi loojad nagu Jüri Vilms, Konstantin Päts, Friedrich Akel ja Jaan Teemant.

Eesti Vabariigi sajandal ja Pärnu ühisgümnaasiumi 155-ndal sünnipäeval on paras aeg arutleda selle üle, missugune oli see kool, mis saatis laia ilma mehi, kes ei unistanud mitte millestki vähemast kui maailmakaardile uue riigi – Eesti rahvusriigi, joonistamisest. Või missugune oli see haridus, mis andis vaimujõu ja oskused oma unistus teoks teha? Missugune peaks olema Pärnu haridus täna ja homme, et sellel nädalal ning järgmistel aastatel Pärnu koolidest lõputunnistused saavad noored oleksid sama lennukad ja aatelised, julged ja tugevad?

Loe edasi: Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega

Jaanilaupäeva õhtul lippu ei langetata

Eelseisvad võidupüha ja jaanipäev on lipupäevad, kui taas heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Võidupüha paraad Võrus 2016 aastal
Võidupüha paraad Võrus 2016. aastal Foto: Urmas Saard

Lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Riigikantselei kodulehel selgitatakse, et 23. juunil tähistatav võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut asuda taas kaitsma Eesti iseseisvust.

Vabadussõjas võitlesid Eesti väed ka baltisaksa ning saksa palgasõduritest koosneva Balti Landeswehriga. Pinevas võitluses löödi vastase vägesid ning 23. juunil 1919 võideti tagasi Võnnu. Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu.

Võit nn Landeswehri sõjas oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks. Vabadussõja lõppedes hakati Võnnu lahingu aastapäeva tähistama võidupühana.

24. juunil tähistatav jaanipäev on ürgne eestlaste pidupäev. Jaanipäev on kultuuriline side põhjala ja muinas-eestlusega.

Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud suurima võidu külma ja pimeduse üle. Jaanipäeva ja jaaniööd tähistavad kõik põhjarahvad. Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga olid seotud oma maagilised tavad ja kombed. Üks levinumaid toiminguid on läbi aegade olnud jaaniööl tuletegemine ja tule ümber pidutsemine.

Torist starditakse võidupüha maratonile

Kuuendat korda toimuv homne Pärnumaa Võidupüha maraton kutsub suve algust tähistama sportliku väljakutsega.

Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016 Foto Urmas Saard
Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016. Foto: Urmas Saard

Võidupüha maraton on üks väheseid maratone Eestis, mis pakub võimalust läbida rada ühel ja kordumatul teekonnal. Lisaks tuntakse jooksu üha rohkem tema rahvusliku ja sinimustvalge allteksti tõttu ning seostatakse muuhulgas ka tseremoniaalse toiminguga.

Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku mälestusteenistusel süüdatakse 22. juunil tuleleek, mis usaldatakse koos maratoonaritega startivate teatejooksjate hoole alla, kes kannavad selle Pärnusse. Eesti Vabariigi sünnilinnas on tuletoojatel kaitseväe soomukiga vastas Kindral Johan Laidoneri Seltsi liikmed eesotsas Trivimi Vellistega, kes viivad koos Audru noorkotkastega tule järgmisesse sihtpunkti – võidupüha paraadi toimumise linna, tänavu Rakverre. Järgmise päeva hommikul sünnib Rakvere Vabadussõja mälestussamba juures mälestustule ja muinastule ühendamisel võidutuli, mida president Kaljulaid jagab paraadil kõigisse maakondadesse saatmiseks.

Loe edasi: Torist starditakse võidupüha maratonile