Urmas Saard

Sünnipäevaks üllatused, droon ja menukas pidu

Sindi gümnaasiumi 180. sünnipäeva tähistamine pakkus kogu eilse päeva meeleolukaid kohtumisi, sportlikke elamusi, päevakohaseid väljapanekuid muuseumis, maalinäitust linnaraamatukogus, pingelist mälumängu, nauditavat kontsertkava seltsimajas, banketti võimla väikeses saalis, pidu aulas kahe ansambli esinemisega ja palju muud meeli köitvat.

Sindi Gümnaasium 180 Foto Urmas Saard — Sindi Gümnaasium 180. Foto: Urmas Saard

Spordisaali

[pullquote]Igal inimesel käia oma rada – kui oled sündinud, siis tuleb olla teel[/pullquote]Kella kümne paiku hakati külalisi vastu võtma. Koolimaja õuepoolsel küljel lehvisid viiel aknal ühtekokku 15 sinimustvalget majalippu. Sindi gümnaasiumis väärtustatakse erilise rõhuasetusega lipukultuuri kasvatamist juba palju aastaid. Juhtumisi astus esimesena uksel vastu raamatukoguhoidja Imbi Jalakas, kes kutsus endale järgnema. Kindlasti tasub külastada kooli raamatukogu eesruumi. Jalakas tegi ära tänuväärse töö ja kujundas suure stendi, millel näeb paljude lendude õpilasi ja teisi huviäratavaid fotosid. Registreerimislaudade taga töötasid õpilased. Mälestuseks kooli järjekordne almanahh, punane pastakas ja vahtralehe kujuline märk rinda. Märk kinnitus riietele magnetiga, mis oli paljudele uudiseks. Märki, millel kiri ‘SG 180’ peaks direktori Aind Keerupi arvates kandma terve aasta.

Loe edasi: Sünnipäevaks üllatused, droon ja menukas pidu

„Vahtrake“ koondab endas Sindi gümnaasiumi vaimuvara

„Vahtrake“ on Sindi gümnaasiumi almanahh, mis viie aasta möödumise järel taas ennast ilmutab. Põhjust selleks annab Sindi kooli 180. sünnipäev.

Vahtrake 2017 Foto Urmas Saard — Vahtrake 2017. Foto: Urmas Saard

Seitsmekümne ja enama leheküljeline A3 formaadis raamat jätkab eelkäijaga enamvähem samas mahus, aga mustvalged illustratsioonid on asendunud värvilistega. Kui 2012. aastal koondati kaante vahele üksnes õpilaste looming, siis nüüd saavad sõna ka mitmed õpetajad.

„Esimene asi, mida märkad, on ajale jalgu jäänud punased tellised, millest peahoone ehitatud on. Need kivid on küll räsitud, kuid õhkavad turvalisust,“ kirjutab 8. klassi õpilane Ege-Rea Jantson, kelle tähelepanek on asetatud lugudest kohe päris raamatu algusesse.

Aga Sindi kooli ajalugu ei alga 117 aastat tagasi valminud punastest tellistest hoonega. Marko Šorin, Sindi gümnaasiumi vilistlane ja endine Sindi linnapea, kirjutab kokkuvõtvalt kolmel leheküljel ja kümne fotoga kaunistatult oma kooli ajaloost, mis algas 1837. a 1. jaanuaril. Sindi vabriku omanik Johann Christoph Wöhrmann avas välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli, millele sai 20. aprillil haridusministeeriumi kinnituse.

Loe edasi: „Vahtrake“ koondab endas Sindi gümnaasiumi vaimuvara

Sindi uus skatepark on asfalteeritud

Eile valmis Sindi seltsimaja juurde rajatud uus skatepargi väljak, mis loob elamussportlastele palju paremad eeldused erinevate trikisõitude sooritamiseks.

Mirko Reiman, Rasmus Paimre ja Helle Vent 20 septembril Sindi praeguses skatepargi asukohas, kus peeti nõu tuleviku võimaluste üle Foto Urmas Saard — Mirko Reiman, Rasmus Paimre ja Helle Vent 20 septembril Sindi praeguses skatepargi asukohas, kus peeti nõu tuleviku võimaluste üle. Foto: Urmas Saard

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent meenutas eile õhtul, et tänavu 20. septembril arutas ta Sindi abilinnapea Mirko Reimani, insener Vallo Vaargase ja tuntud skateparkide ehitaja Rasmus Paimre osalusel skatepargi arendamise võimalusi. Endises paigas, tenniseväljaku vastas üle Pärnu maantee, oli asukohal paar olulist puudust. Väljakute liigne lähedus elamutele häiris elanike rahu. Teiseks ei võimaldanud väljaku kuju elemente sobivamalt paigutada.

Valminud väljaku suuruseks on kooskõlastatult trikisõitjatega arvestatud 30 X 17 meetrit. Piklik väljak võimaldab seadeldiste teistsugust asetust ja jätab ruumi Paimre soovitusel ka täiendavalt uusi elemente paigaldada. Vent lisas juurde, et tuleb veel täpsustavalt kõik läbi mõelda ja pargi ületoomisega ei kiirustata. Skatepark avatakse uues asukohas arvatavalt kevadel.

Tööde lepinguline maksumus oli 19 824,00 eurot, millest 15 000 eurot tasuti nn katuserahast. Eraldise tegi Kadri Simson ajal, kui ta oli veel riigikogu liige.

Uue skatepargi rajamisega sai paralleelselt siledamaks ka kõrval asuv Kahurimägi.

Loe edasi: Sindi uus skatepark on asfalteeritud

Sindi gümnaasiumi juubeli ettevalmistustega lõpusirgel

Kooli töömees Jüri Saks seisis autotõstuki korvis ja võõpas punase telliskivi toonis fassaadivärviga 117 aasta vanuse hoone krohvitud pinda, mis seni möödujate pilku riivas ja ikka aegajalt kõneainet tekitanud. See on hea ajutine lahendus kuni jõutakse omaaegne paraadukse kohal olnud rõdu taastada.

Jüri Saks värvib 117 aasta vanuse Sindi koolihoone krohvitud halli laigu punase telliskivi toonis fassaadivärviga nägusamaks Foto Urmas Saard — Jüri Saks värvib 117 aasta vanuse Sindi koolihoone krohvitud halli laigu punase telliskivi toonis fassaadivärviga nägusamaks. Foto: Urmas Saard

Vilgas tegevus käis ka lehtede koristamisel. Sindi kommunaali juhtaja Heli Ruus ajas puhuriga lehti kokku. Ta tegi rasket füüsilist tööd võrdväärselt kõigi teiste oma alluvatega. Võõral oleks ilmselt raskusi teda teistest töötajatest eristada. Talle meeldib iga hetke väliseks tööks ära kasutada ja ei arva, et peaks tingimata pidevalt ülemusena kontori laua taga istuma või oma töötajaid varrukast tirides tööotsi kätte juhatama. Kõik teavad pikemalt ütlematagi oma ülesandeid. Puhuriga käib töö võrreldes reha ja luuaga küll palju jõudsamalt, aga samas on ka füüsilise koormuse poolest üks raskemaid töid. Õhtuks jäävad gaasihooba hoidvad näpud kangeks, jalad väsivad pööraselt ja seljalihasedki saavad omakorda vatti. „Aga lehtede langemise aeg ei kesta lõputult ja mõne päeva pärast hakkavad lihased tasapisi ka selle tööga harjuma,“ naerab Heli, kes sedagi tööd juba palju aastaid teinud.

Sindi gümnaasiumi kantselei juhataja Maris Volten ütles, et homseks pidupäevaks on registreerunud üle 170 inimese. Neile lisanduvad veel kutsetega külalised ja kooli töötajad. Rahvas hakkab koolimajja saabuma kümne paiku. Samal ajal peetakse vilistlasturniir korv- ja võrkpallis.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi juubeli ettevalmistustega lõpusirgel

Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Paarkümmend Sindi gümnaasiumi õpilast ja neid saatvad õpetajad nautisid vihmakeepides kõndides Peipsimaa imekaunist Kauksi randa ja uudistasid adrenaliini hulka tõstvaid Ida-Virumaa kaevanduskäike.

Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal Foto Martti Šorin — Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal. Foto: Martti Šorin

Sellel laupäeval tähistab oma kooli asutamise 180. sünnipäeva Sindi gümnaasium, kelle edukat tegevust on üleriigiliselt märgatud läbi aastakümnete väga mitmesuguste ettevõtmiste ja saavutustega. Viimase paari aasta kestel on Sindi gümnaasiumist ja tema vilistlastest kujunenud Külauudistele üks peamisi koostööpartnereid. Täna ilmutab 8. a klassi õpilane Martti Šorin ülevaatliku loo õppekäigust Peipsimaale ja Ida-Virumaale, mis oli ühtlasi preemiareis üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjatele. Martti Šorin ei kirjuta Külauudistele esimest korda.

Lummav ja ehmatav

Sindi Gümnaasiumi 8.A ja 9.A klassid käisid 10.-11.oktoobril õppekäigul Peipsimaal ja Ida-Virumaal. Märkimisväärsemad kohad ja tegevused olid Peipsi äärsed väikelinnad Mustvee ja Kallaste ning Kohtla Kaevandusmuuseumi külastus ja matk Aidu karjääris ja sõit lahtise autoga.

Loe edasi: Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Eneli Arusaar peab tähtsaks koostegemist ja koosolemist

Eeloleval laupäeval on head endised Sindi gümnaasiumi õpilased ja töötajad oodatud kooli 180. sünnipäeva tähistamisele. Täna käis proovide tegemine täies hoos.

Sindi gümnaasium valmistub kooli 180 sünnpäevaks Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasium valmistub kooli 180 sünnpäevaks. Foto: Urmas Saard

Ühiselt tulevad lavale vilistlased ja praegused õpilased. „Kodu ja kool. Kodumaa ja koju tagasitulek. Armastus annab sooja. Üksteist peab hoidma. Õpilane peab õpetajat hoidma ja vastupidi. Õpilane õpilast hoidma.“ Need on märksõnad, mida Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar täna Sindi seltsimajas toimunud suure etenduse proovis rääkis. Etenduses teeb kaasa kaugelt üle saja osaleja. „Etendus toob mälestused hinge tagasi ja annab mõista, et kuigi aastad mööduvad, tuleme ikka koju ja oma kooli tagasi,“ rõhutas Arusaar, kes on etenduva vaatemängu stsenaariumi autor ja peanäitejuht. Ta ütles, et stsenaariumi lõpp olnud juba augustis valmis, aga loo algus tuli hoopis hiljem. See on loometöö köögipool.

Täna lauldi, tantsiti, tehti püramiide ja muud. Homme kogunetakse taas. Siis juba kostüümides. Arusaar tundis väga head meelt sellest, et õnnestus tuua vilistlasi lavale koos praeguste õpilastega. See oli olnud tema unistus.

Loe edasi: Eneli Arusaar peab tähtsaks koostegemist ja koosolemist

Sindi skatepark muudab asukohta

Täna alustati Sindi seltsimaja parkla ja Pärnu maantee vahelisel tühermaal pinnase koorimist.

Sindi skatepargi ja liuvälja uues asukohas käib ehitustöö Foto Marko Šorin — Sindi skatepargi ja liuvälja uues asukohas käib ehitustöö. Foto: Marko Šorin

Kohapeale ehituse käiku vaatama tulnud Sindi linnapea Rein Ariko ütles, et 510 ruutmeetri suuruselt alalt eemaldatav muld veetakse kõrval asuvale Kahurimäele, nagu seda mõned aastad tagasi linna sünnipäeval nimetama hakati. Mäge kõrgemaks ei tõsteta, aga nõlvad muutuvad veidi laugjamaks.

Süvendisse veetakse killustik ja sellele laotatakse üks kiht asfaltbetooni. Ariko teab, et väike külm või vihmasadu ei peaks tööde lõpetamist tänavu takistama, sest ühe kihi asfaltbetooni puhul läheb vesi läbi killustiku sügavamale ega sega seetõttu kvaliteetset asfalteerimist.

Sile plats leiab kasutust skatepargi uue asukohana. Talvel saab sama platsi soodsate ilmaolude korral kasutada liuväljana. Seltsimaja kõrvale enam liuvälja ei valata.

Ehituse maksumus on koos käibemaksuga ümmarguselt 19 000 eurot, millest 15 000 kaetakse nn katuserahast.

Loe edasi: Sindi skatepark muudab asukohta

Mõisaküla — väärtuslik Eesti väikelinn

Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Mõisaküla linnavalitsusega korraldab neljapäeval, 19. oktoobril järjekordse väärtuslikke Eesti väikelinnu tutvustava seminari.

Hoone, kus asub Mõisaküla muuseum Foto Urmas Saard — Hoone, kus asub Mõisaküla muuseum. Foto: Urmas Saard

Mõisaküla muuseumis (J. Sihveri 4) toimuva seminari juhatab sisse ja kõneleb varem toimunud väärtuslike Eesti väikelinnade seminaridest EMS esimees Peep Pillak. Varem on sarnased seminarid aset leidnud Mustlas, Tõrvas, Sindis, Paldiskis, Kundas, Türil ja Keilas. Mõisakülast kõnelevad linnapea Ervin Tamberg, muuseumijuhataja Anu Laarmann, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi. Osalejatele esinevad Mõisaküla lasteaia laululapsed. Peale ettekandeid tehakse linnas ringkäik.

Mõisaküla kodulehe vahendusel saab teada, et linn asub Viljandi maakonna Läti piiri äärses edelanurgas. Pindala on 2,21 ruutkilomeetrit ja elanike arv (seisuga: 01.01.2017) 784 inimest. Mõisaküla on hoonestatud peamiselt ühe- ja kahekorruseliste väikeelamutega. Linnas on 401 elamut, keskosa valdavalt hoonestamata, kaetud haljasaladega. Linnas on 32 tänavat kogupikkusega 15 km, neist asfaltbetoon- või mustkattega 4,9 km. Kaugus maakonnakeskusest Viljandist 49 km, Pärnust 63 km, Tallinnast 189 km.

Seminar on tasuta, huvilised oodatud!

Urmas Saard

Laatsareti tänaval kuuldi Taara tammikute kanget häält

Major Hengo Tulnola oli asko, sõjamehena Vabadusristi kavaler ja arhivaar, kelle mälestuseks avati auväärse isiksuse 120. sünniaastapäeval Pärnus Laatsareti tänaval mälestustahvel.

Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga Hengo Tulnola mälestustahvli avamisel Pärnus Laatsareti tänaval Foto Urmas Saard — Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga Hengo Tulnola mälestustahvli avamisel Pärnus Laatsareti tänaval. Foto: Urmas Saard

Aadressil Laatsareti 4 asuva Hengo Tulnola (16.10.1897–17.01.1986) omaaegse kodumaja seinal avatud mälestustahvli valmistamist, paigaldamist ja katte eemaldamist korraldasid kaitseväe major Mehis Born ja Tiina Tojak Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsist ning Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidust. Kiviraidur Ülo Kirt valmistas tumedast marmorist kuldkirjadega mälestustahvli, millel sõnad: „Taaralaste Tarkade Koja asko major Hengo Tulnola VR 1/3 elas siin majas 1922–1928.“ Kogu ettevõtmist rahastas Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum.

[pullquote]Avitagu seo kirätahvli taa maja saina pääl inemiisil iks meelen pitä sinno ni tõisi Võromaa kõvvu poigi kiä omma Esti ello kõvva avitanu![/pullquote]Eilsel, 16. porikuu päeval ja muistse maarahva ajaarvamise järgi 10230-ndal, eemaldasid sinimustvalge lindiga kinniseotud valge lina mälestusplaadilt auväärse mehe lapselapsed, Lihulas elav Merike Järvekald ja pärnakas Timo Tulnola. Torupilli puhus Kulno Malva, Kaitseliidu Sakala maleva torupilliorkestri mängija. Asko seisusele kohaselt toimetasid kombetalituslikku riitust Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga.

Loe edasi: Laatsareti tänaval kuuldi Taara tammikute kanget häält

Endine naislinnapea loovutas valimispäeva lilled mehele

Pärast lõunat küsis Sindi Konsumisse sisenenud Jaan Pilliroog, kas valimas käidud? „Jah, käidud,“ sai vanahärra vastuseks ja muheles rõõmsalt, et talle kingiti Sindi valimisjaoskonnas kimbu valgeid krüsanteeme.

Marko Šorin tuleb valima kogu perega Foto Urmas Saard — Marko Šorin tuleb valima kogu perega. Foto: Urmas Saard

Pilliroog jutustas, kuidas ta koos Liina Maastega olnud esimesena valimisjaoskonna uste avamise ajal kohal. Maaste töötas Sindi TSN Täitevkomitee esimehena juba seitsmekümnendail ja hiljem Sindi linnapeana 1990-st 1997. aastani. Esimest valijat ootas kimp sügislilli. Härrasmehelikult pakkunud Pilliroog lillede saamise au Maastele, aga tema tõrjunud pakkumise tagasi ja eelistanud meest, kellega käivat õnn kaasas.

Keskpäeva paiku rääkis Sindi valimiskomisjoni liige Mihhail Šorin, et võrreldes eelmiste kordadega on valimisinnukus märgatavalt suurem. Põhjuseks pidas ta eelkõige väga ilusat ilma, mis meelitab inimesi välja jalutama.

Umbes samal ajal saabus valima ka Marko Šorin. Tema tuli koos abikaasa ja kahe pojaga. Külli tuli kollase vahtralehega, mida hoidis näpus ka valimisjaoskonnas oma kodaniku kohust täites.

Loe edasi: Endine naislinnapea loovutas valimispäeva lilled mehele

Tulevase Tori valla (omavalitsuslik) ajalugu

Nüüd kui haldus(piiride)reform on juba täna realiseerumas võib korraks ka minevikku vaadata. Piiride muutmine ei ole mitte midagi nii uut, kui vahel võib tunduda ning nagu ajalugu näitab ei jää ükski muudatus väga pikalt kestma.

Sindi raekoda Foto Marko Šorin — Sindi raekoda. Foto: Marko Šorin

20. sajandiks oli kihelkondade, kui haldusüksuste, tähtsus oluliselt vähenenud. Eestlaste asuala jagunes mitme kubermangu vahel (peamiselt Eestimaa ja Liivimaa kubermang, kuid Narva linn kuulus Peterburi ja Petserimaa kuulus Pihkva kubermangu). Maakondade ja kihelkondade piirid olid püsinud aga juba pikemat aega, uusi linnu polnud aga saja aasta vältel samuti tekkinud, vallapiiride osas oli tegemist väikevaldade liitmise lõppjärguga. Näiteks kadus 19. sajandi lõpus kaardilt Sindi vald (praegu oleks see suuresti tänane Paikuse vald, Sindi linn ning osa Tori ja Sauga vallast). Oluline sündmus toimus 1917. aastal, kui eestlaste asualal moodustati üks kubermang – Eestimaa kubermang. Vahepeal oli rahulikum aeg, kuni 1938. a vallapiiride reformini, millega valdade arvu vähendati kolmandiku võrra.

Loe edasi: Tulevase Tori valla (omavalitsuslik) ajalugu

Lauatennise võistlus Sindi Gümnaasiumis

Eile, 13.oktoobril toimus Sindi gümnaasiumi aulas lauatennise võistlus, mis leidis aset 7.a klassi õpilaste majanduse tunni raames.

Marko Šimanis, Remii Metsmaa, Carl Mängel Foto Kaur Kasemaa — Marko Šimanis, Remii Metsmaa, Carl Mängel. Foto: Kaur Kasemaa

Projekti teemaks valiti tervislik ja kasulik eluviis. Alates esmaspäevast oli kõigil võimalik vahetundide ajal lauatennist mängida. Pakutud meeldiv võimalus tekitas kõigi õpilaste jaoks suurt mängus osalemise soovi. Eelnevalt ei teatud arvatagi, et lauatennis nii kütkestavat sportlikku elamust võiks tekitada. Seepärast kavatseme jätta lauatennise laua kuni koolivaheajani vana maja teisele korrusele. Kuna kohtade arv oli piiratud, ei saanud kõik soovijad võistlustel osaleda. Võistlused viidi läbi õppenädala lõpus alates reede keskpäevast.

Võistles üheksa mängijat ja iga võistleja sai mängida kaheksa mängu. Ühtekokku peeti 74 mängu.

Lõpp läks tihedaks rebimiseks. Lisamängudega selgitati välja lõplik esikolmiku järjestus. Esimese koha võitis Remii Metsmaa, teiseks jäi Marko Šimanis ja kolmandaks Carl Mängel. Auhinnaks jagati vastavalt kohale värvieristusega reketikujulised medalid, lisaks kingiti Sindi gümnaasiumi kirjadega pastaka ja diplomi.

Loe edasi: Lauatennise võistlus Sindi Gümnaasiumis

Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Eesti Keele Instituudi poolt välja kuulutatud tänavuse selge sõnumi võistluse Tarbepildi kategoorias märgiti ära diplomaat Jüri Trei EV 100 juubeliks koostatud kaart „Eesti autonoomia sündis Peterburis/Petrogradis“.

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart Eesti autonoomia sündis PeterburisPetrogradis — Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart “Eesti autonoomia sündis Peterburis / Petrogradis”

Loe edasi: Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Sügiskuu teisel reedel tähistatakse ülemaailmset munapäeva

Päeva kutsus ellu Rahvusvaheline Munakomisjon (IEC) 1996. aastal. Eestis tähistas Tallegg munapäeva emakordselt 10 aastat tagasi. Komisjon seadis algatuse eesmärgiks munade söömise suurendamise kogu maailmas.

DAVA Foods Estonia andmeil munevad Harjumaal asuvas riigi suurimas kanalas kanad iga päev umbes veerand miljonit valget muna, mis liiguvad edasi majapidamistesse üle Eesti. Keskmine ameeriklane tarvitab aastas umbes 250 muna. Maailmas ühed suurimad munasööjad on hiinlased. Hiinale kuulub pea 40% munaturust.

[pullquote]Toores muna teeb umbes üks-kaks pööret ja jääb seisma, keedetult pöörleb palju kauem.[/pullquote]Mitmesuguste teatmike põhjal võib munast veel paljugi head kõnelda. Munad kuuluvad inimese toidusedelisse juba tuhandeid aastaid. Seda tarbitakse erinevates kultuurides kõikides maailmajagudes. Miks muna on kasulik? Muna peetakse kõige toitainerikkamaks toiduks, mis on terves maailmas odavamaid toiduaineid. Munas leiduvatest mineraalainetest on enamik inimese jaoks hõlpsasti omastatavad, kuna asuvad orgaanilistes ühendites. Kanamunas on rohkelt fosforit, kaltsiumit, magneesiumi. Muna sisaldab enam kui 30 makro- ja mikroelementi: fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani.

Loe edasi: Sügiskuu teisel reedel tähistatakse ülemaailmset munapäeva

Ohutusalane teeõhtu Sindi muuseumis

Täna õhtul külastasid Sindi ajalooklubi seltskonda Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna liikmed Jana Ots, Maret Kommer, Mai Saar, Maie Pitsal, Tiina Aasma ja Karmen Vesselov, kellelt kuuldi metsas käimise ohutusalaseid nõuandeid.

Naiskodukaitse ohutusalane teeõhtu Sindi ajalooklubis Foto Urmas Saard — Naiskodukaitse ohutusalane teeõhtu Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine Karmen Vesselov meenutas, et mai algul avasid nad Sindi muuseumis rändnäituse, mis oli pühendatud Naiskodukaitse 90 tegevusaastale Pärnumaal. Siis kutsus muuseum neid peatselt tagasi. Nüüd tuldi juba märksa suurema hulgaga ja Karmen tõi kaasa enda retsepti järgi valmistatud rullbiskviiti, mis maitses tee kõrvale sedavõrd hästi, et kodukondiiter teenis kõigi lauas istujate poolse heakskiidu valju plaksutamisega. Ei mäleta, et klubis oleks kedagi varem mõne hõrgutise eest sellise auavaldusega tänatud.

Kuidas minna metsa, mida sinna kaasa võtta ja kuidas lõpuks metsast rõõmsasti välja saada? Neile küsimustele oskas lihtsas arusaadavas keeles vastata Jana Ots, kelle ettekanne toimus vestluslaadses ringis, milles kõigil oli võimalus ka oma teadmisi ja kogemusi teistega jagada. Jana tõi kaasa seljakoti, mille sisu võis käega kaaludes hinnata umbes kolmele kilogrammile. Kaitseliidu õppustel on naiste kandam keskeltläbi paarkümmend kilogrammi. Lisaks koti sisule oli Janal kaasas mõni tarvilik raamat, mida soovitas lugeda.

Loe edasi: Ohutusalane teeõhtu Sindi muuseumis

Sügiskuld tähistas oma viieteistkümnendat koos sintlastega

Täiendatud videoklipiga

Täna, täpselt nädal tagasi küalastas Sindi Naisliit Põlvamaal tegutsevat Valgjärve valla eakate seltsingut Sügiskuld, kes tähistas Maaritsa kultuurimajas oma 15. aastapäeva.

Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu Valgjärve – võrratute vaadete vald Foto Urmas Saard — Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu “Valgjärve – võrratute vaadete vald”. Foto: Urmas Saard

Seltsingu juhataja Linda Varul ütles, et Valgjärve valla elanikkonnast moodustavad üle kolmandiku pensionärid. 2002. aasta septembris loodi aktiivsete eakate organiseerimisel seltsing Sügiskuld, kuhu praegu kuulub tegevliikmeid poolesaja ümber. Seltsingus on esindatud kõik valla külad, osaletakse nii tantsuringis kui lauluansamblis, aga peale selle tegutsetakse veel palju muu mitmekesise tegevusega.

Lahkunute mälestuseks süüdati küünal ja seisti vaikuse minuti. Õnnitleti sünnipäevalisi ja tänati tegusaid inimesi. Varul võttis vastu Sügiskullale toodud lillesülemeid ja kingitusi.

[pullquote]Nemad alustasid natuke enne minu tulekut[/pullquote]Seltsingu tähtpäeval õnnitles vilkalt askeldavaid eakaid Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes on ühte järge selles ametis olnud pea sama kaua, kui tublilt toimekas Sügiskuld. „Nemad alustasid natuke enne minu tulekut.“ Kogu peoõhtu elavalt eakate seltsis viibinud vallavanem ütles, et koos pensionäridega tähistatakse ühtlasi ka rahvusvahelist eakate päeva.

Loe edasi: Sügiskuld tähistas oma viieteistkümnendat koos sintlastega

“Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile

Täna hommikul sõitsid Sindi gümnaasiumi 8.a ja 9.a klassidest paarkümmend õpilast Peipsimaale kahepäevasele auhinnareisile, millega premeeritakse üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjat.

Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile Foto Urmas Saard — Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile. Foto: Urmas Saard

Tänavu 22. juunil selgusid kevadel alanud ja Same World maailmaharidusliku projekti toel korraldatud keskkonnaalase jätkusuutlikkuse õpetamise heade tavade üleeuroopalise võistluse Eesti parimad tööd.

Töid hindasid lisaks Peipsi Koostöö Keskuse esindajale Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eksperdid. Esimese koha vääriliseks tunnistati Sindi gümnaasiumi õppetegevus „Keskkonnaränne ja pagulased“. Õppetegevust juhendas õpetaja Signe Lensment.

Lensment ütles enne bussile astumist, et teda on alati paelunud keskkonnaprobleemide ja maailmahariduse teemade käsitlemine õppetöös. „Olen teinud varemgi keskkonnaalaseid koolisiseseid projekte. Igal õppeaastal oleme rääkinud aprillis Maa päeva õppetundides vastava aasta põhiteemast. 2017 aastal oli selleks keskkonnateema. Mina sõnastasin koolisiseseks arutlusteemaks “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus”. Projekt “Keskkonnaränne ja kliimapagulased” oli järg koolisisestele projektidele,“ rääkis Lensment.

Loe edasi: “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile

Vabariigi lipu õnnistamine Jakob Westholmi gümnaasiumis

Täna keskpäeval toimus Jakob Westholmi gümnaasiumi ajaloolises aulas pidulik Eesti Vabariigi lipu õnnistamine.

Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse Foto Jakob Westholmi gümnaasium — Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse. Foto: Jakob Westholmi gümnaasium

MTÜ Eesti Lipu Selts ja Eesti Vabariigi Parlament kinkisid tänavu 4. juunil Jakob Westholmi gümnaasiumile piduliku Eesti Vabariigi lipu, mida täna õnnistas kaplan Kaido Petermann. Üritusel osalesid ja esinesid päevakohase kõnega lipu seltsi esimees Jüri Trei ja Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik. Riigikogu tervitussõnad ja õnnitlused kooli 120. aastapäeva puhul lausus Riigikogu esimees Eiki Nestor. “Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sini-must-valget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,“ rääkis Nestor.

“Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sinimustvalget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,” rääkis Nestor.

Loe edasi: Vabariigi lipu õnnistamine Jakob Westholmi gümnaasiumis

Joonas Mengel: vaid üks kaotus hooaja peale on väga hea tulemus

Külauudiste palvel räägivad Pärnu JK Poseidoni tegevjuht Joonas Mengel, noortetöö juht ja esindusmeeskonna mängija Joonas Einfeldt ning esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi klubi hooaja lõppedes kolmel teemal: Sindi staadioni esimese ehitusjärgu valmimine ja avamäng; praegune hooaeg ja liigavõit; järgmise hooaja ootused ja tõusmine II liigasse.

Poseidon ja Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal Foto Marko Šorin — Poseidon ja Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal. Foto: Marko Šorin

Joonas Mengel püüdis valitud küsimustele vastata suhtelise põhjalikkusega. Martin Kuldmägi ja Joonas Einfeldt kommenteerisid oma perspektiivist vaadatuna ning vastavalt isiklikule rollile klubis.

1) Sindi staadioni avamäng

Joonas Mengel: Ilm oli nagu ta oli, oleks võinud parem olla, kuid oleks saanud kindlasti ka halvem olla, vähemalt ei müristanud ja ei sadanud mängu ajal rahet nagu hiljem samal päeval. Kuna nädala keskel sadas mitu päeva päris rasket vihma, siis neljapäeval oli ka õhus, et avamäng tuleb edasi lükata, kuna sel hetkel oli väljakul rohkem vett kui murul näha. Õnneks reedene päev lubas väljakul piisavalt kuivada, et laupäeval oli võimalik murule jooned peale teha.

Loe edasi: Joonas Mengel: vaid üks kaotus hooaja peale on väga hea tulemus

Riigipea mälestamine Metsakalmistul

Tallinna Metsakalmistul Pätsi perekonna rahulas mälestatakse 21. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Vabariigi esimest valitsusjuhti ja esimest Vabariigi Presidenti.

Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard — Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Sel päeval möödub 27 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda. Mälestuskõne peab Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Mälestuskogunemise korraldaja on Eesti Muinsuskaitse Selts ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Maanteemuuseumis tuleb taas laste liikluskonverents

Kolmapäeval, 11. oktoobril toimub Eesti Maanteemuuseumis II laste liikluskonverents. Sündmusel osalevad 3. klasside õpilased ja nende õpetajad viiest maakonnast.

Kanepis asuv Eesti Maanteemuuseum Foto Urmas Saard — Kanepis asuv Eesti Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Konverentsi põhieesmärk on arutada koos õpilastega, kuidas tänaval ohutult liigelda. Tähelepanu alla võetakse igapäevased (ohu)olukorrad liikluses.

“Lapsed on täiskasvanutega samaväärsed liiklejad,” sõnas konverentsi korraldaja, muuseumi külastusjuht Triinu Õispuu. “Üsna tihti on just nemad need, kes oma vanematele kõige tavalisemaid reegleid liikluses meelde tuletavad,” lisas ta.

Samuti soovivad korraldajad tutvustada mõistet “konverents”, et lapsed paremini mõistaksid, kuhu nende vanemad aeg-ajalt lähevad. Mida seal ikkagi tehakse või näha saab?

Konverentsil tuleb juttu bussiga reisimisest ja turvavöö kinnitamisest, liiklusviisakusest, noore liikleja rollist jalakäijana, ratturina, raudteed ületades . Esinejaid on oodata Maanteeameti ennetustööosakonnast ja Lõuna Politseiprefektuurist.

Et õpilased omandaksid ka ise esinemisoskust, saavad nad õpipesades arutleda liiklemise ABC teemadel ja esitleda arutelu tulemusi teistele konverentsis osalejatele.

Konverentsile on registreerunud koolid Põlva-, Võru-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgeva maakonnast. Konverents algab kell 10.

Triinu Õispuu
Eesti Maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht

Esimese mängu Kodu Kuubis areenal võitis Poseidon

Kodu Kuubis areenal ehk Pärnu JK Poseidoni kodustaadioni esimese etapi valmimist tähistaval avapäeval kohtusid vesisel vutimurul Tori Põrgulised ja Poseidoni jalgpallurid, kes võitsid naabervalla esindust tulemusega 6:3.

Poseidon versus Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal Foto Urmas Saard — Poseidon versus Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal. Foto: Urmas Saard

Eile hakkas Kodu Kuubis areenal vilgas sagimine peale viis tundi enne sõpruskohtumise avavilet. Seni on OÜ Kodu Kuubis tuntust kogunud põhuplaatidega nii Eestis kui kogu Skandinaavias, nüüd ka kodukandi jalgpalli toetajana, kelle olulise abiga Sindis Kesktänava äärne pika ajalooga staadion uuesti ellu ärkab. See seletabki põhjust, miks juba varahommikul tribüüni katuse servale suured kirjatähed arusaadavas järjestuses ritta paigaldati.

Valdo Viikmaa joonis jalgpalli murul jooni maha. Märjale ei jäänud küll tugevalt nähtavat jälge, aga päris märkamatuks ka ei jäänud.

Kell kümme sumpasid läbi veelompide kolm meest, kes kandsid õlgadel 10 meetri pikkust valget masti. Kõige ees sammus Poseidoni mängija isa Anton Anufriev, tema järel Kodu Kuubis juhatuse liige Germo Karro ja ankrumehena Poseidoni noortetöö juht Joonas Einfeldt. Seejärel asus toimetama Sindi kõrval asuvas Pulli külas lipumastide paigaldamisega tegeleva firma Hõbesõlg OÜ juhataja Marek Eistre, kellel juba kolme aastane kogemus neis asjus. Kõrgeid lipumaste on Hõbesõlg Sindis püsti ajanud kümmekond, Pärnumaal üldse saja ringis.

Loe edasi: Esimese mängu Kodu Kuubis areenal võitis Poseidon

Ka teine hoovimüügi päev sai Sindis teoks

Tänavu teist korda Sindi linnas toimunud hoovimüügi päeva kodukohvikute reas oli sedakorda ka peagi avatav uus Sindi kohvik Julius.

Hoovimüük Sindis Kesktänav maja 22 ees Foto Urmas Saard — Hoovimüük Sindis Kesktänav maja 22 ees. Foto: Urmas Saard

Sarnaselt juulikuise hoovimüügiga ei erinenud tänane kauplemine oluliselt esimesest katsest. Kuna Külauudiste tähelepanu keskendus täna suuresti Kodu Kuubis areenal toimuvale, siis jäi vähem võimalust enamike hoovimüügi kohtadega tutvumiseks. Kesktänava äärsele jalgpallistaadionile asus kõige lähemal sama tänava maja numbriga 19, mille tagaaias oli üheks päevaks avatud kena kohvik. Lehtla katuse all teenindasid külalislahkelt ja oskuslikult päris noored Emma Brit, Mirten Mai ja Uku Troi. Maitsvate vaarikatega kaunistatud kook maitses suurepäraselt. Lapsed tutvustasid maja perenaise Leena valmistatud keraamikat, mis on tõelise meistri käega tehtud.

Kekstänav 24 maja esisel olid naised väga veenvalt oma kaupa pakkumas. Helerin Kase, Liisi Mäeväli ja Lydia Kase olid rõõmsalt üllatunud, kui said teada, et nende kauba vastu tunneb huvi uudisteportaal Külauudised, millest polnudki varem midagi kuulnud. Kohe võeti nutitelefonid pihku ja uuriti, mida sealt Sindi kohta teada saab. Noorhärra Dominik Lee toimetas abivalmilt kauba reklaamimist ja tõstis suure karbi ühest nurgast kõrgele üles.

Loe edasi: Ka teine hoovimüügi päev sai Sindis teoks

Sindi austas õpetajate päeva puhul oma linna õpetajaid

Sindi linna õpetajate töönädal lõppes reede õhtul seltsimajas, kus lõigati torti, kuulati Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala suurepärast kontserti ning toimus aasta õpetajate tunnustamine tänukirjadega.

Nele-Liis Vaiksoo juhatab Sindi linna õpetajate laulmist Foto Urmas Saard — Nele-Liis Vaiksoo juhatab Sindi linna õpetajate laulmist. Foto: Urmas Saard

Kui seltsimaja suures saalis olid kõik kutsutud sobiva koha istumiseks üles leidnud ja kellaosutid andsid alustamiseks märku, astus Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe tasasel sammul üle pika põranda, kummardades ja tervitades erilise aupaklikkusega nii vasakut kui paremat kätt istuvaid õpetajaid. „Tere, õpetajad!“ Ja astus mõne pingirea edasi, ja kordas öeldut uuesti, nõnda jätkates kuni esimeste ridadeni välja. Siis astus ta trepile ja jalutas lava kaunistuste vahel. Tiina Tõnismäe kujundatud dekoratsioonid sümboliseerisid õpetajaid valgete lilledena, kellest möödudes pidi isegi Mardi kasvu mees ennast tundma poisikesena, et pead kuklasse painutades õienuppudele aukartlikult otsa vaadata. Mardile järgnes Pärnu Kunstide Maja akordionist Andrus, samuti õpetaja.

Mardi tervituse järel paluti lavale Sindi linnapea Rein Ariko, kes enda sõnul ei tundnud esimest korda elus ebamugavust paberi pealt kõnet maha lugedes. „Minul on tunne, et hoian käes aabitsat, aga aabitsast ju loetaksegi.“

Loe edasi: Sindi austas õpetajate päeva puhul oma linna õpetajaid

Sindi kutsub hoovimüügi päevale

Homme, 7. oktoobril, peetakse Sindi linnas teist korda hoovimüügi päeva.

Sindi linna kodulehel oleval kaardil on näidatud kauplemise kohtadena 11 tänavat, kus liikudes peaks leidma mõne müügipunkti või kohviku: Raba, Vee, Jõe, Pärnu mnt, Veski, Väike-Põllu, Leevikese, Raudtee, Kesktänav, Pikk, Tõela. Ainult laupäeval avatud kohvikuid leiab viiest kohast: Vee 14, Leevikese 19, Raudtee 20, Kesktänav 19, Pikk 22. Lisaks Jõe 16, kus pakutakse kirjade järgi lisaks suurele hulgale kaubale ainult vahvleid. Jõe tänavalt antakse teada, et kõigi ostjate vahel loositakse välja terve ports vahvleid. Mitmekesist kaupa pakutakse lisaks nimetatud kohvikute aadressidele veel vähemalt kümnes asukohas, mille kohta leiab samuti täpsemaid teateid linnakaardilt.

Sügisesed ilmad on kiiresti muutuvad ja võib juhtuda, et kõik oma müügiletti võimalikus lausvihmas ei ava või sulgevad selle enne lubatud aega. Palju kindlam on seepärast leida kauplemiseks mingi varjualune kuuri nurgas või telgi katuse varjus, soovitab Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe.

Uus hoovimüügipäev 7. oktoobril. Foto: Sindi linna kodulehelt →

Urmas Saard

Loe edasi: Sindi kutsub hoovimüügi päevale