Urmas Saard

NÄITLEJA ARGO AADLI PALAMUSEL ABIPOLITSEINIKUKS

Tänasest asub Jõgevamaal Palamuse piirkonnas abipolitseinikuna patrullima Linnateatri näitleja ja Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat Argo Aadli.

Meenutus Suurest Paunvere Väljanäitusest ja Laadast, mille abipolitseinik Aadli tänast seisu arvestades silmapilkselt laiali kihutaks. Foto: Johannes Haav

Mitmeid koomilisi rolle teatris ja filmides mänginud Argo Aadli valiti tänavuseks Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks. Koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu lükkub preemia üleandmine mõistagi edasi. Põhjusel, et ka näitlejatel praegu tööd napib – teatrid ju suletud – otsustas Aadli tulla Palamusele hoopis appi politseinikuna.

Näitleja arvab, et korrakaitsetööks on ta saanud piisavalt kogemusi teleseriaalides „Eesti NSV” ja „EnsV” – vastavalt siis miilitsat ja politseiniku Jüri Kessnerit mängides.

Loe edasi: NÄITLEJA ARGO AADLI PALAMUSEL ABIPOLITSEINIKUKS

PRANGLI SAAREL ALUSTAB TÖÖD ESMAABIOSUTAJATE BRIGAAD

1. aprillil alustab Prangli saarel tööd esmase abi brigaad, mille koosseisu kuuluvad spetsiaalse väljaõppe läbinud kohalikud elanikud, kes saarelt Regionaalhaiglale partneriks on. Tegemist oli algselt Terviseameti ja Regionaalhaigla koostöös sündinud väikesaarte erakorralise meditsiinilise teenindamise parandamise projektiga, millega alustati juba pea kümme aastat tagasi Kihnus.

Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja Fotokollaaž Urmas Saard — Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja. Fotokollaaž: Urmas Saard

Püsielanikkonnaga Eesti väikesaared on lahutamatu osa Eesti territooriumist ning sealsel elanikkonnal on samuti õigus kvaliteetsele abile. Väikesaartel erakorralise meditsiiniteenuse kättesaadavuse parendamiseks mehitati esimene esmase abi brigaad 2011. aastal Kihnus, aasta hiljem liitusid projektiga Ruhnu ja Vormsi saar. „Tänaseks rahastab brigaade Eesti Haigekassa ning nad on üks osa Eesti kiirabisüsteemist. Aprillist oleme valmis alustama tööd Prangli saarel,“ ütles Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja dr Andrus Remmelgas.

Kohapealsete abistajate peamisteks ülesanneteks on abivajaja seisundi kirjeldamine ja tema telemeditsiiniliste vahendite abil uuritavaks, s.o arvutiekraanil nähtavaks muutmine haigla telemeditsiini arstile. Arst saab jälgida patsiendi elulisi näitajaid ja videosilla vahendusel ka sündmuskohta. Tema juhendamisel antakse patsiendile esmaabi ning otsustatakse edasise meditsiiniabi või haiglasse transpordi vajadus. Paralleelselt saab kogu vajaliku teabe Regionaalhaigla reanimobiilibrigaad, kes valmistub vajadusel väljalennuks. „Loomulikult ei ole väljaõpetatud inimesed valmis täies mahus raskes seisus patsiente ravima, kuid selline häirekeskusega kooskõlastatud käitumismuster peaks lõppkokkuvõttes tagama haiglaravi vajava patsiendi kiirema äratoimetamise saarelt,“ lisas dr Remmelgas.

Regionaalhaigla tänab Viimsi valda hea koostöö eest brigaadi töö ettevalmistamisel ja tugipunktile vajalike ruumide leidmisel!

KU päevatoimetaja

TEADUSNÕUKODA: COVID-19 NAKATUMISI TULEB HOIDA VÕIMALIKULT MADALAL

COVID-19 tõrje teadusnõukoja hinnangul on Eesti meetmed viiruse leviku tõkestamiseks olnud tõhusad ning uute juhtude arv on püsinud stabiilne sarnaselt Põhjamaadele. Uute nakatumiste hoidmine võimalikult madalal on kriitilise tähtsusega, et haiglasüsteem epideemiaga toime tuleks.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil Foto: Urmas Saard

[pullquote]Me peame ilmselt õppima Aasia kogemusest kandma rahvarohketes kohtades viiruste leviku tõkestamiseks maske[/pullquote]Teadusnõukoja seisukohti esitas tänasel COVID-19 tõrje valitsuskomisjoni nõupidamisel Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

„Hetkel puudub haigestumiste eksponentsiaalne kasv ja nakkuse levik on sarnane Põhjamaadele,“ ütles professor Lutsar. „Kõige kriitilisem on hoida inimeste kontaktide arv minimaalne – me näeme selgelt, et see töötab.“

„Juhul kui inimesed võtavad piiranguid tõsiselt, näitavad prognoosid, et haigus suudetakse hoida kontrolli all ja haiglasüsteem tuleb sellega toime,“ rääkis ta.

Loe edasi: TEADUSNÕUKODA: COVID-19 NAKATUMISI TULEB HOIDA VÕIMALIKULT MADALAL

SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

Seoses kriitilise olukorraga Saaremaal saadetakse appi kaitseväe välihaigla, et toetada raskete COVID-19 viirusesse haigestunud patsientide ravi.

Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären

[pullquote]Konteinerhaigla avab uksed alates neljapäevast ja me vaatame jooksvalt, millist funktsiooni see täitma hakkab[/pullquote]Eile esitas Terviseamet Kaitseväele ametiabi taotluse konteiner-välihaigla rakendamiseks koos kuni paarikümne Kaitseväe teenistujaga Kuressaare Haigla toetamiseks.

Kaitseväe juhataja allkirjastas 30. märtsil käsu vastava abi andmiseks Kuressaare Haiglale. “Tegu on unikaalse haiglaga, mis on algselt mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Konteiner-välihaigla koos kaitseväe ja tsiviilpersonali ning kuni 20 intensiivravi ja kuni 40 täiendava voodikohaga annab olulise toe Saaremaa haiglale vajaliku intensiivravi võimekuse tõstmiseks,“ rääkis kaitseminister Jüri Luik.

Loe edasi: SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

Enam kui 700 tööturult ja õppest kõrvale jäänud noort on saanud riigilt ja omavalitsustelt tuge.

Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard

Kohalikud omavalitsused on alates 2018. aasta kevadest kasutanud noortegarantii tugisüsteemi, et toetada noori, kes ei õpi ega tööta. Kahe aasta jooksul on kohalikelt omavalitsustelt tuge ja nõu küsinud 785 noort.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on praeguses eriolukorras oluline pöörata tähelepanu noortele, kes on haridusteelt või tööturult kõrvale jäänud ja pakkuda neile õigeaegset tuge. „Noored on tööturul väga haavatavaks sihtgrupiks, mistõttu edaspidi suureneb kindlasti noortegarantii tugisüsteemi kasutamise vajadus. Pean oluliseks, et kasutaksime kõiki olemasolevaid meetmeid, et kriisi mõjusid leevendada ning loomulikult esmajoones aidata haavatavamaid sihtgruppe. Praegusel ajal, kui noored peavad samuti kodus püsima, on hea aeg teha tulevikuplaane ja selleks saavad oma abi pakkuda omavalitsuste juhtumikorraldajad,“ sõnas minister.

Kohalikud omavalitsused on asunud kasutama viiendat korda toimunud seire käigus koostatud nimekirju 16-26-aastastest mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest. Sel korral osaleb seires juba 48 omavalitsust.

Loe edasi: OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

OTEPÄÄ VALLA KODANIK ANNETAS KAKS ARVUTIT ABIVAJAJATELE

Seoses eriolukorraga on koolid kaugõppel ning mõnes peres võib juhtuda, et õppetööks vajalikke arvuteid ei ole piisaval hulgal. Otepää valla kodanik Ivari Viigimets otsustas abivajajatele annetada kaks sülearvutit.

„Magnus Kirt annetas Tõrva lastele kolm arvutit, aga mina kaks, mina niikaugele oda ei viska,“ märkis Ivari Viigimets. „Kutsun üles kõiki, kellel mõni arvuti üle on, neid abivajajatele andma!“ Arvutispetsialistina paneb Ivari Viigimets südamele, et abivajajale antav arvuti peab olema töökorras, puhastatud ja uuendatud.

Sülearvutid on üle antud Otepää valla sotsiaalteenistusele, need toimetatakse abivajajateni.

Ivari Viigimets on olnud varasemalt Otepää vallavolikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees.

KU päevatoimetaja

PÄRNUS SPORDI- JA MÄNGUVÄLJAKUTEL EIRATAKSE KEELDE

Pärnu linnavalitsuse korrakaitseteenistuse ametnike reedel ja laupäeval tehtud kontrollkäigud näitasid, et hoolimata avalike välijõusaalide, mängu- ja spordiväljakute sulgemisest ja inimeste vahelise distantsi hoidmise nõudest, kiputakse keeldu ja nõudeid eirama.

Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada. Foto: Urmas Saard

Kuigi pea 80 linnale kuuluval spordi- ja mänguväljakul on üleval eesti- ja venekeelsed sildid, mis ütlevad, et rajatis on koroonaviiruse leviku tõttu 1. maini suletud, minnakse sellele vaatamata staadionile palli mängima või mänguväljakule kiikuma.

Sulgemissilt tähistab avaliku välijõusaali, spordi- ja mänguväljaku täielikku kasutuskeeldu ja siin ei ole vahet, kas mängima või turnima minnakse üksi või koos pereliikmega.

Eriti palju eiratakse seda keeldu just koolide staadionidel, näiteks Tammsaare kooli aiaga piiratud palliplatsil, Koidula gümnaasiumi ja Ülejõe kooli staadionil ning Lastestaadionil, kus korrakaitseteenistuse ametnikel tuli möödunud nädalavahetusel palli mängivatele lastele korduvalt selgitustööd teha ja paluda neil lahkuda.

Ka Munamäe skatepargis sõitis rulatajaid ja rattureid vaatamata sellele, et pargis on üleval sulgemissilt ning pargiala on lindiga ümber piiratud.

Loe edasi: PÄRNUS SPORDI- JA MÄNGUVÄLJAKUTEL EIRATAKSE KEELDE

PÄRNU UUE AUTOSILLA ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕITJAD SELGUVAD KOLMAPÄEVAL

Kolmapäeval kell 12 on kõigil võimalus Pärnu linna veebilehe www.parnu.ee ja linnavalitsuse Facebooki lehe „Pärnu linn“ kaudu toimuva otseülekande vahendusel vaadata, kes võitis Raba-Lai tänava silla arhitektuurivõistluse ja millise silla arhitektid Pärnule välja pakkusid.

Visualiseering Pärnu kolmandast sillast, autor Britt Vaher

Tavaliselt avatakse auhinnatud tööde ümbrikud arhitektuurivõitlusest osavõtnute silme all. Eriolukorra tõttu rakendatavate ohutusmeetmete tõttu tehakse seda seekord videoülekande vahendusel.

Arhitektuurivõitlusest võttis osa üheksa arhitekti või arhitektide gruppi. Kaks pakkumust jättis linnavalitsus kvalifitseerimata, sest need ei vastanud riigihanke tingimustele.

Linnavalitsus premeerib võidutööd 12 000, teise koha tööd 8000 ja kolmanda koha tööd 6000 euroga. Kahe ergutusauhinna suuruseks on 3000 eurot. Arhitektuurivõistlus korraldati koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Sillad maailmas ja Pärnus

PÄRNUS SOOVITAKSE ILMUTADA RAEKÜLA NOORTE SÕNUMID

Raeküla Vanakooli keskuse avatud noortekeskuse noorteaktiivi kuuluvad Desiree Reek, Mirtel Kadarik, Janek Vendelin ja Markus Laev võtsid nõuks teha Raeküla linnaosas oma noorte ajalehte. Toimetajate sõnul on selleks vaja õppida artiklite kirjutamist, pildistamist, lehe kujundamist, vastavat arvutiprogrammi.

Raeküla Noorte Sõnumid. Kuvatõmmis Facebook lehelt

[pullquote]Juba vähem kui ööpäevaga märgiti üle saja meeldimise ja praeguseks on tehtud ka kümneid jagamisi.[/pullquote]Lisaks tahetakse näha ühe tõsiseltvõetava ajalehe toimetuse toimetamisi ja külastada trükikoda, kus noorte leht ära trükitakse. Soovitakse kohtuda ajakirjanikuga, et esitada tema kutsesse puutuvaid küsimusi. Pikemas tulevikus tahetakse teha ka oma raadiosaateid.

Noorte oma ajalehe tegemise idee sündis Raeküla Sõnumite lehitsemisega eelmise aasta alguses, vist märtsis, meenutasid nelikusse kuuluvad innukad eestvedajad. „Keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis Raeküla hariduselust ja ajalehe tegemisest ja nii mõtlesimegi, et kas ka meie saaksime ajalehe tegemisega hakkama? See projekt annab meile organiseerimise kogemuse, lisab juurde julgust ja teadmisi. Ajalehe kaudu saame avaldada oma arvamust erinevate asjade suhtes.”

Loe edasi: PÄRNUS SOOVITAKSE ILMUTADA RAEKÜLA NOORTE SÕNUMID

OTEPÄÄ VALLA JUHTIDE KRIISIPLAAN

Seoses COVID-19 viiruse levikuga välja kuulutatud eriolukord on pannud ka kohalike omavalitsuste toimimise uude olukorda.

[pullquote]Põhitähelepanu on pööratud kohaliku ettevõtja ja abivajaja abistamiseks.[/pullquote]Otepää valla juhid – lahkuv vallavanem Kaido Tamberg ja praegune Otepää vallavolikogu esimees, tulevane vallavanem Jaanus Barkala, on kokku pannud kümnest punktist koosneva kriisiplaani, mis esitatakse ülevaatamiseks Otepää Vallavalitsusele ja kriisikomisjonile.

„Olude sunnil on juhtunud, et lahkun kriisiolukorras,“ märkis Kaido Tamberg. „See ei tähenda aga sugugi seda, et jätan Otepää valla raskel ajal üksi toimetama. Olen Jaanus Barkalaga praegust olukorda põhjalikult arutanud ja koostöös teemegi need ettepanekud.“

Loe edasi: OTEPÄÄ VALLA JUHTIDE KRIISIPLAAN

PIMEDATE AJAKIRJA POOLSAJAND

Nägemispuudega inimestest kirjutav-rääkiv ajakiri Epüfon hakkas ilmuma pool sajandit tagasi. Äsja lugejate-kuulajateni jõudnud ajakirja järjenumber on 300.

Üleval vasakult lintmagnetofon, kassetipaljundaja ja CD-de paljundusrobot, all kassettmagnetofon ja DAISY-pleier. Silva Paluvitsa fotokollaaž

[pullquote]EPÜ oli Eesti Pimedate Ühingu lühend. “Fon” tuleneb aga kreekakeelsest sõnast “phono” – heli.[/pullquote]Sel ajal vaid helivariandis ajakirja hakati välja andma tollase Eesti NSV Pimedate Ühingu helistuudios. Väljaandmist jätkas helistuudiost moodustatud sihtasutus. Alates 2004. aastast, kui Eesti Hoiuraamatukogu koosseisus loodi Eesti Pimedate Raamatukogu, on ajakirja väljaandmine üks selle töölõike.

Esimene heliajakiri oli selle aja kombe kohaselt pühendatud Lenini 100. sünniaastapäevale. Lisaks tähtpäevajuttudele kõneldi Pimedate Ühingu tollase Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi tööst ja Tartu kombinaadi ajaloo uurimisest. Kuulamiseks pakuti Tallinna kombinaadi segakoori laule. Heliajakirjas oli intervjuu Tartu pimeda viiuldajaga, mille lõpetas tema mängitud pala. Tutvustati ka kombinaatide kehakultuurikollektiivide ülesandeid.

Loe edasi: PIMEDATE AJAKIRJA POOLSAJAND

KAITSELIIT LÄHEB POLITSEILE APPI KONTROLLIMA ERIOLUKORRA KORRALDUSTE TÄITMIST SAAREMAAL JA MUHUS

Saaremaa ja Muhu valla elanike tervise ja elu kaitseks rangemaks muudetud eriolukorra piiranguid tuleb politseile appi kontrollima kuni 40 kaitseliitlast, otsustas valitsus presidendi, kaitseministeeriumi ja kaitseliidu nõusolekul.

[pullquote]Kaitseliidu kaasamisega moodustatakse Saaremaal politseinikust ja kaitseliitlasest patrullekipaažid.[/pullquote]„Täna saime teada, et COVID-19 tõttu on Eestis surnud veel kaks inimest, kellest üks Saaremaal. Minu sügav kaastunne kõigile leinajatele. Meist igaühe käitumisest sõltub, kas suudame tõkestada COVID-19 ränka levikut. Saaremaale ja Muhumaale tuleb appi kaitseliit, et hoida meie inimeste elu ja tervist,“ ütles eriolukorra juht Jüri Ratas.

Viiruse kiire leviku tõttu Saaremaal muutis eriolukorra juht eile rangemaks kohapealsed liikumiskeelud ja –piirangud, mis tähendab ka järelevalve suurenemist. Kuna eriolukord on politsei- ja piirivalveametile juba toonud kaasa rohkem tööd, tuleb täiendavate ülesannete täitmiseks kaasata enam inimesi.

Loe edasi: KAITSELIIT LÄHEB POLITSEILE APPI KONTROLLIMA ERIOLUKORRA KORRALDUSTE TÄITMIST SAAREMAAL JA MUHUS

ERITEADE: SAAREMAA JA MUHUMAA ERIOLUKORRA TÄIENDUSED

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas eile Saaremaa ja Muhu valla eriolukorda täiendava korralduse, mille järgi peab pühapäevast oma uksed sulgema suurem osa kauplustest ja lähikontaktiga teenindusasutustest. Alates esmaspäevast hakkavad kehtima oluliselt rangemad liikumispiirangud. Eriolukorra juht kutsub tööandjaid üles võimaldama töötajatele maksimaalselt kaugtööd.

Kuressaare linn 2015. aasta suvel, kui ei teatud tänasest eriolukorrast halba undki näha. Foto: Urmas Saard

Eriolukorra rangemaks muutmise eesmärk on senisest tugevamalt piirata viiruse kohapealset levikut ja vähendada koormust tervishoiusüsteemile. See aitab kaitsta Saaremaa ja Muhu valla inimeste elu ja tervist. Terviseameti andmetel tuli eilse seisuga ööpäeva jooksul enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (34). 28. märtsi hommiku seisuga oli nakatunuid kokku 217, mida on suurusjärguna samapalju kui tervel Harjumaal.

Loe edasi: ERITEADE: SAAREMAA JA MUHUMAA ERIOLUKORRA TÄIENDUSED

HANS SOLL: MINUNIMELISEL PINGIL JA SKULPTUURIL ON PALJUTÄHENDUSLIK SISU

14. märtsil, minu juubelipäeval tegid mu sõprusring ja kohalikud ettevõtjad mulle suure üllatuskingituse – nimelise pingi ja suursuguse skulptuuri, mis kätkeb endas sisu, mille lahtimõtestamisega tänan kogu südamest kõiki, kes nii minu hinge kandlekeeli puudutasid.

Hans Soll Sindis Pärnu jõe kaldal omanimelisel pingil istumas. Foto Urmas Saard — Hans Soll Sindis Pärnu jõe kaldal omanimelisel pingil istumas. Foto: Urmas Saard

Aitäh, Jarko Jaadla, Kalev Kiisk, Arved Soovik, Tauno Jürgenstein, Raul Sarandi, Ralf Henry Kaas, Eduard Teras, Martin Kesler, Kaire Märtin, Herki Tuus, Rein Järvekülg, Jakob Kose, Kunnar Klaas, Martti Kalamees, Martin Meier, Tori vallajuhid.

Loe edasi: HANS SOLL: MINUNIMELISEL PINGIL JA SKULPTUURIL ON PALJUTÄHENDUSLIK SISU

G4S TURVATÖÖTAJA PÄÄSTIS VÕRUS PÕLENGUST NAISE

Nublu suitsu- ja vinguanduri häiresignaal ning G4S turvatöötaja kiire reageerimine päästis Võrus keskealise naise vingusurmast.

Reedel kell 10.51 sai turvaettevõtte G4S juhtimiskeskus tulekahju häireteate Võrus asuvasse eramusse paigaldatud Nublu suitsu- ja vinguandurilt. Kuna G4Si kõnedele ei vastatud, saadeti olukorda kontrollima turvaettevõtte patrull. Kell 11 sündmuskohale jõudnud turvatöötaja märkas, et teise korruse aken on tuulutusasendis ja sealt tuleb suitsu.

Loe edasi: G4S TURVATÖÖTAJA PÄÄSTIS VÕRUS PÕLENGUST NAISE

G4S TURVATÖÖTAJA ELUSTAS PÄRNU KAUBANDUSKESKUSES EAKAT MEEST

Reedel märkas G4S turvatöötaja Pärnu Kaubamajakas maas lebavad eakat meest, keda tuli elustama hakata.

Reedel kella 11 ajal märkas G4Si turvatöötaja Pärnus Kaubamajakas vanemat meest meelemärkuseta pikali maas lebamas.

Turvatöötaja läks mehe juurde ja hakkas kiirabi kutsuma, kui appi tuli üks naisterahvas, kes võttis 112-le helistamise enda peale. Kuna kannatanu ei hinganud, asus turvatöötaja meest elustama. Mõne minutiga saabus kiirabi ja meedikud võtsid mehe elustamise üle.

Kümnekonna minuti pärast hakkas meesterahvas andma elumärke ja viidi kiirabiga haiglasse.

Turvatöötaja tunnistas, et olukord tekitas ärevust, kuna seni oli vaid esmaabikoolitustel käinud, aga reaalselt ühtki juhtumit pole varem ette tulnud. Kõik õpitu oli siiski kenasti meeles ja ta tegutses tekkinud olukorras väga operatiivselt.

KU päevatoimetaja

KOHALIKES KAUBANDUSKESKUSTES JÄÄVAD AVATUKS 16 POSTKONTORIT ÜLE EESTI

Eriolukorra juht Jüri Ratas täiendas kaubanduskeskuste liikumispiirangute korraldust kahe muudatusega. Esiteks tohivad kaubanduskeskustes avatuks jääda postkontorid, kui sama linna piires ei saa saadetist ümber suunata. Teiseks saavad kaubanduskeskuse külastajate jaoks suletud kaupluses jätkuvalt käia poe omanik ja töötaja.

Ühena Eesti kohalike kaubanduskeskuste hulgas jääb avatuks ka Sindi postkontor. Foto: Urmas Saard

Esimene korralduse muudatus puudutab kokku 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väiksemates kaubanduskeskustes üle Eesti.

Avatuks jäävad: Kambja postkontor; Elva postkontor; Lihula postkontor; Mustla postkontor; Sindi postkontor; Võhma postkontor; Kehra postkontor; Keila postkontor; Maardu postkontor; Paldiski postkontor; Jõhvi postkontor; Kohtla-Järve postkontor; Iidla postkontor; Tapa postkontor; Kunda postkontor ja Kohila postkontor.

Loe edasi: KOHALIKES KAUBANDUSKESKUSTES JÄÄVAD AVATUKS 16 POSTKONTORIT ÜLE EESTI

TÄNASEST ALGAB TULEOHTLIK AEG

Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeamet kehtestab tuleohtliku aja kogu Eesti territooriumil alates 27. märtsist.

Põletamine eeldab ohutusnõuetest kinni pidamist. Foto Urmas Saard — Põletamine eeldab ohutusnõuetest kinni pidamist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Viimase kahe nädala jooksul on Eestis toimunud 65 metsa- ja maastikutulekahju[/pullquote]Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul tuleb looduses lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed.

„Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsasti alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui ka inimestele ja nende kodudele. Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mille kontrolli alla saamine on väga raske,“ selgitas Tähe.

Loe edasi: TÄNASEST ALGAB TULEOHTLIK AEG

JÕGEVA VALLA KEVADEKESKUS ON TORMA

2017. aastal pärast tänase Jõgeva valla moodustamist tekkis praegusel Jõgeva vallavanemal Aare Olgol ja tema mõttekaaslastel idee kujundada välja valla kultuuripiirkonnad – „külmapealinn” Jõgeva talvekeskuseks, Torma kevadekeskuseks, Kuremaa suvekeskuseks ja Palamuse sügisekeskuseks.

Torma haiglahoone, kus 2017. aastani oli Torma vallamaja. Praegu Torma teenuskeskus. Foto Jaan Lukas — Torma haiglahoone, kus 2017. aastani oli Torma vallamaja. Praegu Torma teenuskeskus. Foto: Jaan Lukas

Tänavusel Torma kevadekeskuse avapidustustel oli plaanis korraldada murutraktorite paraad. Koroonapandeemia ja eriolukord sundisid paraku sündmuse ära jätmata. Kevadekeskuse avapidu toimus Torma Facebooki lehe vahendusel, kus esinenud ansambel Mister Ai saatel sai ka kodus jalga keerutada.

Loe edasi: JÕGEVA VALLA KEVADEKESKUS ON TORMA

ERITEADE: KOROONAVIIRUSEST TINGITUD KODUS PÜSIMISE KORD MUUTUB RANGEMAKS

Eriolukorra juht Jüri Ratas andis välja korralduse, millega kehtestatakse liikumisvabaduse piirang COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga inimestele ja nende inimestega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele. Kord muutub rangemaks alates laupäevast, 28. märtsist.

Jüri Ratas, eriolukorra juht. Foto Urmas Saard — Jüri Ratas, eriolukorra juht. Foto: Urmas Saard

Koroonaviirusesse haigestunud inimene

Koroonaviirusesse nakatunud inimene peab püsima kodus kuni tervenemiseni. Haigestunul on keelatud lahkuda kodust või püsivast viibimiskohast alates koroonaviiruse diagnoosimisest. Liikumisvabaduse piirang on hädavajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut.

Haigestunud inimene võib kodust või viibimiskohast lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politsei korraldusel või inimese elu või tervist ohustaval hädajuhtumil.

Loe edasi: ERITEADE: KOROONAVIIRUSEST TINGITUD KODUS PÜSIMISE KORD MUUTUB RANGEMAKS

JÕGEVA VALLAVOLIKOGU ESIMEHEKS VALITI MARGUS KASK

Täna valiti salajase hääletamise tulemusena Jõgeva vallavolikogu uueks esimeheks 15 poolthäälega Margus Kask. Esimehe valimisel osales 16 volinikku.

Margus Kask. Foto Marge Tasur — Margus Kask. Foto: Marge Tasur

Kuna veebruari lõpus esitas toonane volikogu esimees Raivo Meitus kohast loobumise avalduse, tekkis uue esimehe valimise vajadus. Vastavalt koalitsioonilepingule esitas kandidaadi Reformierakond.

Värskelt valitud volikogu esimees sõnas, et volikogu töös on võtmesõna konstruktiivne koostöö. „Praeguses eriolukorras peab volikogu töö toimima ning selleks vajame mõistlikku ja tihedat koostööd,“ lausus ta. Margus Kask on osalenud omavalitsuspoliitikas mitmeid aastaid.

Jõgeva vallavolikogu istung toimus täna erandkorras Jõgeva kultuurikeskuses, et volinikud saaksid töötada võimalikult hajutatult. Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga ja avalike ürituste keeluga kuulutas volikogu istungi viiruse leviku tõkestamiseks kinniseks. Seoses viirusega on istungid kinnised kuni eriolukorra lõppemiseni. Istungi läbiviimiseks ei kasutatud tarkvaralahendust VOLIS, sest ilma volikogu liikmete füüsilise kogunemiseta ei ole võimalik nõuetekohaselt salajast isikuvalimist läbi viia.

KU päevatoimetaja

TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST

Tallinna linnavolikogu esimees pöördus täna Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole palvega algatada seadusemuudatus, et kohalike volikogude istungite elektroonilistes kanalites korraldamine oleks üheselt mõistetav.

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto Jukko Nooni — Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni

Terik on seisukohal, et ilma vastava muudatuseta on elektroonilisel teel läbiviidud volikogu otsused õigustühised, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud seaduses volikogu istungi läbiviimisele kehtestatud õigusnorme.

Tallinna linnavolikogu on viiruse leviku vältimiseks korraldanud hetkel oma töö nii, et istungitel osaleb igast fraktsioonist vaid üks esindaja. Selline lahendus aga ei saa kaua kesta, kus poliitiline debatt on pärsitud.

Tallinna linnavolikogu esimehe sõnul oli pöördumise ajendiks rahandusministeeriumi ringkiri kohalikele omavalitsustele, milles soovitatakse praeguses eriolukorras elektroonilise volikogu istungi läbiviimist. „Samas kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda istungil virtuaalset või elektroonilist osalemist. Füüsilise kohaloleku nõudest möödaminekut ei saa õigustada põhjendusega, et seaduse vastuvõtmise ajal 1993. aastal ei tuntud tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimalusi,“ kirjutas Terik põhiseaduskomisjoni esimehele Paul Puustusmaale.

Loe edasi: TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST

ENTSÜKLOPEDISTID KUTSUVAD KRIISI AJAL PANUSTAMA DIGIKULTUURILE JA TEADMISTELE

Tartu Ülikool ja Wikimedia Eesti kutsuvad üles digikultuuri aastal ühiselt Vikipeediat täiendades panustama meie digitaalsesse kultuurikihti. Algatusega “Saame suureks digitaalselt!” saab liituda kodulehel. Osalema on oodatud kõik soovijad aasta lõpuni.

↑ Algatust on valitud sümboliseerima Lutsu “Kevadest” tuntud Palamuse kihelkonnakooli tühi klassiruum, kust õpilased on lahkunud karantiini või läinud üle e-õppele. Algse pildi autor on Rauno Kalda, see oli Wikimedia pildipanga esiletõstetud pilt veebruaris 2014 ning illustreerib praegu eesti Vikipeedias artikleid Kool, Klassiruum, Kihelkonnakool ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum. ↑

Algatuse eesmärk on suurendada vabalt kättesaadava digitaalse teabevara hulka, toetada digihariduse ning e-õppe võimalusi ning kindlustada järeltulevatele põlvedele avatud ja teadmistel põhinevat digitaalset tulevikku.

Loe edasi: ENTSÜKLOPEDISTID KUTSUVAD KRIISI AJAL PANUSTAMA DIGIKULTUURILE JA TEADMISTELE

JÄLLE VÕIB ESITADA KANDIDAATE JANNSENI PREEMIALE

Pärnu linnavalitsus ootab kuni 25. aprillini (kaasa arvatud) ettepanekuid Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu määramiseks.

2013. aastal sai Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu Feliks Kark, kaaluka panuse eest linna kultuuriellu. Foto Urmas Saard — 2013. aastal sai Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu Feliks Kark, kaaluka panuse eest linna kultuuriellu. Foto: Urmas Saard

Jannseni auhind ja rahaline preemia antakse Pärnu linna kultuuri- ja haridusellu märkimisväärse panuse andnud isikule tema töö väärtustamiseks. Tunnustust saab määrata ühele isikule ainult ühel korral.

Vabas vormis ettepanek, kus on lühidalt kirjas, kellele ja mille eest auhinda taotletakse, tuleb esitada hiljemalt 25. aprilliks linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistusele.

Ettepanekuid saab saata tavaposti teel aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn või siis e-kirjaga aadressil linnavalitsus@parnu.ee. Kandidaate võivad esitada kõik – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

Jannseni auhind asutati 1994. aastal Johann Voldemar Jannseni mälestuse jäädvustamiseks. Nagu on traditsiooniks kujunenud, antakse auhind laureaadile üle Jannseni sünnipäeval 16. mail.
Mullu pälvis Jannseni nimelise auhinna kergejõustikutreener ja õpetaja Ando Palginõmm.

KU päevatoimetaja

MÄLESTAME KÜÜDITATUID PERERINGIS

Täna, 25. märtsil, möödub 71 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Eriolukorra tõttu ei toimu Pärnus küüditamise aastapäevale pühendatud traditsioonilist mälestustseremooniat Leinapargis ega süüdata küüditatute mälestamiseks Iseseisvuse väljakul küünlaid.

Küünal aknal märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Foto Urmas Saard — Küünal aknal märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame[/pullquote]Avalikke mälestusüritusi ei toimu ka mujal Eestis.

Pärnumaa omavalitsuste liit kutsub inimesi mälestama märtsiküüditamise ohvreid pereringis, süütama koduaknal küünla ja mõtlema nende tuhandete peale, keda võõras võim siit 71 aasta eest Siberisse viis.

Samasuguse üleskutse on avalikkusele läkitanud ka mitmed mälestuspäevaga seotud vabaühendused, kes kutsuvad läitma küüditatute mälestuseks koduaknal küünla. Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada, asendades nõnda eriolukorra tõttu tühistatud mälestusüritusi.

Loe edasi: MÄLESTAME KÜÜDITATUID PERERINGIS