Tuuli Hiiesalu

Euroopa jälgib sel nädalavahetusel linde

Igal sügisel, oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel, vaadeldakse enam kui veerandsajas Euroopa riigis linde. Niiviisi püütakse kümnete tuhandete inimeste abiga juhtida avalikkuse tähelepanu meie tiivuliste naabrite olemasolule ja alanud lindude läbirändele. Sel sügisel juba 20. korda peetav linnuvaatlusaktsioon Birdwatch toimub sedapuhku 6. ja 7. oktoobril.

Nagu ürituse inglisekeelne nimigi viitab, on tegu kõige lihtsama linnuvaatlusega. Selles osalemine on jõukohane igaühele. Tähtis on vaid kahe päeva jooksul leida kasvõi veidikenegi aega, et linde vaadelda, nähtud linnud ligikaudu kokku lugeda ja seejärel juba vaatlusankeet Eesti Ornitoloogiaühingule saata. Arvesse lähevad absoluutselt kõik loodusliku päritoluga linnud, kelle äratundmises päris kindlad oldi. Kui linnu äratundmises tekib kõhklusi, tuleks see jätta ankeeti kirja panemata. Palutakse kindlasti kasutada andmete edastamiseks ankeeti, mille leiab siit. See kiirendab oluliselt kokkuvõtete tegemist.

Vaatluse esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeva, 7. oktoobri õhtupoolikul. Seetõttu palutakse võimalusel oma vaatlusandmed edastada juba 7. oktoobri pärastlõunaks, hiljemalt kell 15.00. Siis jõutakse õigeaegselt Eesti vaatlustulemused ka Euroopa koordinaatoritele ja meie ajakirjanikele edastada. Kiirtulemuste edastamiseks palutakse kasutada e-posti: tarvo.valker@eoy.ee

Neile, kes kiirtulemuste kogumises osaleda ei soovi, palutakse oma vaatlusankeedid teele läkitada hiljemalt 12. oktoobriks. Selleks on kolm võimalust – e-post: tarvo.valker@eoy.ee, tavapost: EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu või faksiga – 742 2180.

Mammaste maastik kutsub mobiilorienteeruma

Orienteerumisklubi Põlva Kobrase poolt on Mammaste-Taevaskoja maastikule paigaldatud 15 kontrollpunkti mobiilorienteerumise tarbeks. Samu kontrollpunkte võib kasutada ka püsirajana. Maastikul asuval KP tähisel on lisaks tunnusnumbrile ka igas ühes erinev täht. Kaarte saab Mammaste Tervisespordikeskusest.

Konkursil “Eesti parim m-teenus 2012″ Tervise ja keskkonna kategoorias tuli võitjaks tervisesporditeemaline rakendus mobiiliorienteerumine MOBO ehk mobiilne orienteerumine, mille tootja on OÜ Tak R&D, seob tänapäevase tehnoloogia (nutitelefoni) ja traditsioonilise orienteerumise püsiradade ideed ehk pakub võimaluse tegeleda tervisespordiga (orienteerumisega) endale sobival ajal, kasutades selleks modernseid tehnoloogiad koos traditsioonilise orienteerumisoskustega. “Kolm ühes” – mobiiltelefon asendab rakenduse abil kaarti, kompassi ja märkeseadet.

Kontrollpunktid maastikul on tähistatud infotahvliga, kus on lühijuhend ja vastav unikaalne QR ruutkood. Märke tegemiseks tuleb pildistada telefoniga QR koodi ja kinnitus, et oled punktis käinud saadetakse serverisse. Mängu koduleheküljel mobo.osport.ee peetakse statistikat enim kontrollpunkte läbinud mobiil-orienteerujate vahel.

MOBO on sobiv kõigile, kes hindavad sportliku eluviisi ja on huvitatud tehnoloogiast. MOBO ei ole lihtsalt järjekordne mäng telefonis, vaid see mäng pakub ka füüsilist koormust ja arendab orienteerumisoskusi.

MOBO rada võib läbida üksi või sõpradega endale sobival ajal ja viisil. MOBO raja läbimiseks on vaja laadida telefoni või tahvelarvutisse vastav rakendus. Momendil on Eestis valmis neliteist kaarti.

Täpsem info MOBO kodulehel http://mobo.osport.ee. Kevadel valmistab klubi kaardi rajaga ka Intsikurmu-Rosma maastikule.

Allikas: polvamaa.ee

Suurlaat UMA MEKK tuleb taas

3. oktoobril toimub Võru Spordikeskuse UMA MEKK III Suurlaat. Laat avab uksed kell 10.00 ja lõpeb kell 16.00.

Laadale on oodatud kauplejad, kellel kaubaks Võrumaal ja selle lähiümbruses kasvatatud aedviljad, puuviljad, köögiviljad ja teisi Võrumaale omased toidukaubad, sealhulgas küpsetised, piimatooted, lihatooted. Sel aastal on kaubavalik laiendatud köögis toimetamiseks vajalike kaupade osas. Kauplema oodatakse ka neid, kel müügiks toiduvalmistamiseks vajalik kohalik käsitöö sh.nõud, tekstiil jms.

UMA MEKK laada korraldamist toetab Maaelu Arengukava 2007-2013 Leader meede. Uma Mekk on märk, mis tähistab Võrumaa mullast võrsunud ja kohaliku inimese poolt hoolsa käega kasvatatud ning sooja südamega valmistatud toidupala.

Laat on kõigile tasuta ja oodatud on kõik huvilised lähedalt ja kaugelt.

Noored panevad oma loovuse ja matkatarkused proovile

Olulisel kohal on noorte loovuse, matkatarkuste ja kodutütarde teadmiste arendamine ning testimine.

Laupäeval, 6. oktoobril toimub Rakveres vabariiklik kodutütarde matkamäng. Mööda kindlat marsruuti liikuvate neljaliikmeliste võistkondade vahel selgitatakse väge täis linnas matkamängu võitja.

Kell 9.10 toimub Viru maleva staabis matkamängu avamine ja kell 9.30 stardib esimene võistkond rajale. Matkamängu võitjate autasustamine toimub sama päeva õhtul kell 16.00.

Peale selle, et matkamängu käigus selgitatakse välja parim võistkond, on olulisel kohal noorte loovuse, matkatarkuste ja kodutütarde teadmiste arendamine ning testimine,“ sõnas Kodutütarde Viru ringkonna noorteinstruktor Aive Ott. „Ühtlasi on eesmärgiks arendada läbi matkamängu kodutütarde ja naiskodukaitsjate omavahelist koostööd,“ lisas Ott.

Neljaliikmelised võistkonnad peavad umbes kolme ja poole tunni jooksul läbima linnulennult väge täis linnas viiekilomeetrise raja. Kontrollpunktides tuleb kodutütardel lahendada Naiskodukaitse erialasid puudutavaid mängulisi ülesandeid. Näiteks pannakse noori proovile välitoitlustuse, kultuuri, avalike suhete, esmaabi, spordi, side ja staabi, formeerimise ning noortejuhtimise erialal.

Võistluse korraldaja on Kodutütarde peavanem ja läbiviija on Kodutütarde Viru ringkond koostöös Noorte Kotkaste Viru maleva, Kaitseliidu Viru maleva ning Naiskodukaitse Viru ringkonnaga. Kodutütarde Viru ringkonna eestvedada on matkamäng sel aastal esimest korda.

Tartus saab kuulata lehesaju muusikat

6. ja 7. oktoobril toimub Tartus Athena keskuse kinosaalis kolmas rahvusvaheline autorilaulu festival “Lehesaju muusika 2012”, kus esinevad osalejad ja külalised Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Iisraelist ja USA-st.

„Lehesaju muusika“ festival toimus esmakordselt Tartus 2010. aasta oktoobris. Tänaseks, pärast 2011. aasta festivali ja selle raames toimunud eelüritusi, peetakse „Lehesaju muusikat“ bardide ringkonnas parimaks antud žanri festivaliks Põhja-Euroopa regioonis. Niisiis tõstab 5.-7. oktoobril Tartus Athena keskuses aset leidev kolmas „Lehesaju muusika“ siinse festivali mainet ka mujal Euroopas ja Ameerikas ning tugevdab Tartus alguse saanud suurepärast traditsiooni.

“Pärast eelmisel aastal edukat kulgenud festivali ei tekkinud enam kahtlustki selles, kas ikka muuta festival traditsiooniliseks ja iga-aastaseks,” tõdes projekti autor ja juht Ljudmila Mesropjan – “ning seda kõike tänu linnarahvale. Just tartlased võtsid festivali omaks ja toetasid seda, ainult tänu neile ongi festival elujõuline. “Lehesaju muusika” on meie ühine festival.”

Tänavuse festivali programm on kujunenud üllatavalt rikkalikuks. Külalistena saabuvad festivalile niisugused autorilaulu žanri suurkujud nagu Elmira Galejeva ja Oleg Kovjaljov Kaasanist, Boris ja Galina Vaihanski Minskist (Valgevene), Dmitri Biktšentajev samuti Kaasanist (Venemaa), Pavel Paškevitš Sankt Peterburgist jpt. Loe edasi: Tartus saab kuulata lehesaju muusikat

Türil grillitakse laupäeval õunu

Halika Õunatalu võistlusvooru ametlik õun Lobo.

Eesti Meistrivõistlused õunagrillimises toimuvad laupäeval, 6. oktoobril, algusega kell 10 Türi Kesklinna pargis, Türi Õunafestivalil. Võistkonnana osalemine ja sissepääs publikule on tasuta.

III Türi Õunafestivali raames peetavatel Eesti Meistrivõistlustel Õunagrillimises võisteldakse esmakordselt kahes võistlusvoorus. Esimeses, Halika Õunatalu voorus, grillitakse korraldaja poolt antavat õuna sordinimega “Lobo”. Teises ehk fantaasiavoorus grillib iga võistkond rooga, mille kohustuslikuks komponendiks on õun võistkonna vabal valikul.

Halika Õunatalu perenaine Ille Kasvand selgitab: “Pakkusime selle aasta võistluste ametlikuks õunaks “Lobo” seepärast, et see on väga hea Eestis kasvatatav söögi-, mahla- ja kompotiõun, mis vajaks veidi rohkem tuntust. Lobo on ilusa valge viljalihaga, pealt üleni punane, mahlane ja tasakaalukalt hapu ja magusa maitsega õun. Lobo on küll pärit Kanadast, aga Eestis kasvatatakse seda juba vähemalt 50 aastat. Lobo on sobilik grillimiseks ka seepärast, et ta on suur, läbimõõduga kuni 10 cm ja praegusel aastaajal veel tihe ja kõvema konsistentsiga õun”.

Võistlustel on lubatud õuna parema maitsestamise eesmärgil ka koorida ja süstida. Esimese võistlusvooru õun antakse kohtunikele pimehindamiseks tervikuna, tükeldamata. Fantaasiavooru töid esitletakse avalikult, publik saab töid ka maitsta.

Selle aasta grillihooaja viimase suurvõistluse korraldavad: Reola Gaas, Meira, Camipngaz, Aura, Premia, Selver, Fest, Greencoal, Pakendikeskus, Seesam, Respo, Nikon, Star FM, EVG Print ja MTÜ Terveks eluks vajalik koostöös Eesti Grilliliiduga. Võistlust toetab Leader programm.

Võistluse lisainfo: http://õun.grillfest.ee. Türi Õunafestivali lisainfo: www.õunafestival.ee.

Enn Tobreluts, võistluse korraldaja

Võru linn tunnustas õpetajaid

Eile, 4. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2012 tunnustused.

Aastate Õpetaja 2012 tunnustuse pälvis Võru I Põhikooli saksa keele õpetaja Ene Kuus, Aasta Õpetajad 2012 on Võru Spordikooli treener-metoodik Raivo Jeenas, Võru Lasteaia Päkapikk liikumisõpetaja Liivi Savi ning Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Marika Karden-Raud.

Tunnustuse saanutele andsid linnavolikogu esimees Erki Saarman, linnapea Jüri Kaver ja abilinnapea Tarmo Piirmann üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti poolt valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Tartu Uue Teatri etendus „Vene rännumehe ülestähendused“ ning pidulik vastuvõtt.

Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus viiendat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut. Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.

Täna on õpetajate pidupäev

Täna peetakse üle Eesti õpetajate päeva, mille puhul tunnustavad maakonnad ka oma tublimaid pedagooge.

“Vanaks ei tohi saada ja väsida ei tohi,” sõnas Saaremaa Aasta õpetaja Indrek Peil Saarte Häälele.

Ida-Virumaa Aasta õpetaja muusikaõpetaja Stella Müsler peab oma tähtsaimaks ülesandeks laulurõõmu alles hoidmist ning praktilist musitseerimist, muusikalise intelligentsuse ja silmaringi arendamist.

Hiiuma Aasta õpetaja Timo Lige ütles Kärdla kooliaasta avaaktusel, et ilma tublide õpilasteta ei saavuta õpetaja mitte midagi. Hiiu Lehele ütles ta, et kooli direktor on andnud talle vabad käed ja tänu sellele saab ta oma ainele läheneda loominguliselt.

Lääne Elu kirjutas, et Läänemaa Aasta õpetaja Tiiu Randmann Mihkla on tema õpilaste sõnul õpetaja, kes mõtleb suurelt ja teistmoodi – huvitavalt ja kunstiliselt.

Pärnumaa Aasta õpetaja Sirje Kõresaar kinnitas Pärnu Postimehele, et on loodud õpetajaks. “Kui lähed tööle, ega sa siis palgale mõtle, tuleb seda palka, kui palju tuleb,” väitis ta. „Kui öeldakse, et pannakse juurde, siis hurraa! Ei ole võimalik panna, siis ei ole võimalik. Töö teed ju ikka ära. Tean, et ma mujale ei sobigi,” on Kõresaar kindel.

«Laupäeva-pühapäeva hommikutel ärkan ma seitsme-kaheksa paiku, teen tassi kohvi ja parandan kolm tundi töid,» naeris Tartu Aasta õpetaja Age Salo Tartu Postimehele intervjuud andes. «Teised inimesed loevad sel ajal ajalehte. Aga mina tõesti naudin seda tööd.»

Külauudised soovivad kõikidele õpetajatele kannatlikku meelt ja säravat silma.

Rakveres algab tuleval nädalal filmilektoorium

4. oktoobril kell 18.00 algab Rakvere Athena koolis filmilektoorium, kus esimesel filmiõhtul tutvustab Kaarel Kuurmaa filmi “Kassimi unistus” (USA, Saksamaa 2008).

Tänavuse sügishooaja läbivaks teemaks on inimene võõras kultuuriruumis. Välismaal töötava pereisa, võõrsil pere loonud lapse, kaugele maale vabatahtlikuks läinud sugulase leiab juba igast eesti perest. Kuidas neil seal läheb? Milliseid väljakutseid esitab elu teistsuguste tavadega rahva seas? Athena selts koos filme tutvustava Kaarel Kuurmaaga kutsub kõiki huvilisi vaatama ja kaasa mõtlema.

4. oktoobril kell 18 vaadatakse Kief Davidsoni filmi „Kassimi unistus“. Aus ja ehe film on pärjatud mitmete festivaliauhindadega nii žüriilt kui publikult.

Kaarel Kuurmaa (programmikoostaja, filmikriitik) on õppinud teoloogiat, ajalugu, religiooniantropoloogiat Tartu Ülikoolis. Korraldab erinevaidnkultuuri- ja filmiüritusi, koostab vabaõhufilmifestivali “tARTuFF” programmi, teeb koostööd PÖFFiga ning koordineerib dokumentaalfilmide programmi Kumu kunstimuuseumis. Aastast 2009 on võimaldanud eesti publikul Docpointi raames osa saada Helsingi dokumentaalfilmide festivalist.

Filmiõhtud toimuvad Athena koolis (Pikk 30) neljapäeviti 4., 18. okt., 1., 15. nov., 6. dets 2012 kell 18.00. Toetavad Rakvere linn ja Eesti Kultuurkapital. Tasuta filmiõhtutele on oodatud kõik huvilised.

SEB Tartu Neliküritus 2012 parim firma on Swedbank

Aivo Kaljum2e_SEB 15. Tartu Rattamaraton_Kaimo Puniste — Foto: Swedbank SEB 15. Tartu Rattamaratonil, Aivo Kaljumäe (Kaimo Puniste)

SEB 15. Tartu Rattamaraton oli SEB Tartu Neliküritus 2012 viimane etapp, mille järel sai nelikürituse firmade arvestuse esikoha Swedbank. Teisele kohale platseerus Saint-Gobain Glass Estonia SE ning kolmanda koha sai SG WEBER.

Swedbank meeskonna koosseisu kuulus teiste seas ka Rait Pallo, kes pärastviimast etappi tunnistati ka SEB Tartu Neliküritus 2012 individuaalarvestuse võitjaks. Pallo sõnul on neliküritus ideaalne võimalus leida enda treeningutele vaheldusrikkust: „Tartu Neliküritus on ideaalne võimalus leida endale treenimiseks motivatsiooni aastaringselt ja soovitan ka kõikidel teistel rahvasportlastel sellest osa võtta.“

Klubide arvestuses võttis esikoha Areal Team, teise koha Haanja Rattaklubi ning kolmanda Suusahullud.

Areal Team eestvedaja Jüri Pärniku sõnul on neliküritus hea võimalus ühtse tiimina terve aasta vältel koos sportida: „Läbida üheskoos üritusi on vahva – üritusteeelsed mõttetalgud ja üritusejärgsed muljete vahetamised koos saunaga on meie jaoks rahvaspordi ürituste kindlaks osaks. Mõnus peab olema, võit ei ole esmatähtis,“ sõnas Pärnik.

SEB Tartu Neliküritus on läbi aasta kestev nelja Klubi Tartu Maraton üritust koondav rahvaspordiürituse sari, mille eesmärk on motiveerida inimesi elama aktiivselt kogu aasta vältel. Nelikürituse arvestusse kuuluvad Tartu Maraton, SEB Tartu Jooksumaraton, SEB Tartu Rattaralli ja SEB Tartu Rattamaraton.

Klubide- ja firmadevahelise arvestuse eesmärk on tõmmata suuremat tähelepanu kollektiivsele sportimisele. Klubide all arvestatakse registreeritud spordiklubisid või vabalt moodustatud kollektiive, firmade alla kuuluvad ühe töökollektiivi töötajatest moodustatud võistkonnad.

Nelikürituse väliselt on kõikide klubidel ja firmadel võimalus taas poodiumile tõusta juba 6. oktoobril, kui toimub Tartu Sügisjooks ühes Tartu Linnamaratoni ja Tartu Tudengimaratoniga.

Põllumajandusminister avas Eesti Künnimeistrivõistlused

Täna ja homme toimuvad Olustveres kaheksandad Eesti Künnimeistrivõistlused, kus võtavad mõõtu 31 võistlejat Eestist ja välismaalt.

„Künd on üks Eesti kultuuriloo vanimaid osasid, seda traditsiooni peab hoidma ja arendama,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Künnivõistlused on kombinatsioon tõelisest kutsemeisterlikkusest, kultuurist ja spordist ning mul on iseäranis hea meel, et 19. sajandist pärit võistluste traditsiooni on hoidmas nii palju noori kündjaid.“

Minister Seederi sõnul toetab riik ka edaspidi Eesti kündmise traditsioonide hoidmist ja arendamist ning künnivõistluste korraldamist. Samuti jätkatakse tööd künni maailmameistrivõistluste Eestisse toomise nimel.

28. ja 29. septembril toimuvate Eesti künnimeistrivõitluste raames on kavas välja selgitada Eesti künnimeister 2012 võistluskünnis tavaatrade ja pöördatrade arvestuses, parim noorkündja ja parim kündja pöördatrade vabaklassis.

Sel aastal võtavad mõõtu 15 künnimeistrit, 11 noorkündjat (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Põltsamaa Ametikool, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Järvamaa Kutsehariduskeskus) ja 6 väliskülalist (Läti, Luksemburgi), kokku 32 võistlejat.

Künnimeistrivõistlused toimuvad Eestis alates 1965. aastast, sealjuures viimasel viiel aastal on osavõtjaid ka välisriikidest. Künnivõistluste traditsiooni algatas 1984. aastal Carl Robert Jakobson.

Eesti Künnimeistrivõistlusi korraldab Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool koostöös Eesti Künniseltsi ja Põllumajandusministeeriumiga.

Lisainfot leiab Eesti Künniseltsi koduleheküljel.

Viru koda ajab Viru asja

Laupäeval, 22. sügiskuul toimus Virumaal Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koja korraline suurkogu.

Virumaa maausulised ehk kohaliku pärimusliku loodususu järgijad kuulasid ära juhatuse tegevusaruande ning kinnitasid järgmise aasta tegevuskava.

Koda kavatseb jätkata viru keele ja elma väärtustamisele ja õpetamisele pühendatud ettevõtmistega. Juba sellel sügisel peaks algama
viru keele ja regilaulude kihelkondlike õhtute sari. Järgmiseks aastaks kavandatakse Virumaa ajaloole ja elmale (kultuurile) pühendatud loengusarja. Koda jätkab hiiepaikade uurimist ning hoiab silma peal nende käekäigul. Lisaks liikmetele mõeldud sündmustele korraldatakse hiiepaikades ka avalikke sündmusi näiteks Samma Tammealuse hiies ja Kuremäe hiiemäel. Järgmisena
on kavas korraldada porikuu viimasel pühapäeval (28.10.) Ebavere hiiemäel hingedeaja palvus.

Kojad on maausuliste vormilised ühendused ning nende peamine eesmärk on aidata ühistegevusega kaasa loodusliku, õigusliku, vaimse ja ainelise keskkonna loomisele, mis on vajalik maausu järgimiseks. Esivanemate maailmavaate ja tavade sisuline viljelemine on põliselt üksikisiku, perekonna ja külakogukonna pärusmaa. Nii soosib koda pärimuslike varrude, pulmade, matuste, kalendritähtpäevade jms järgimist oma liikmeskonna perekondades. Loe edasi: Viru koda ajab Viru asja

Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Täna toimub Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal “Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades”.

Arutelust võtavad osa põllumajanduse ja maaelu spetsialistid Eestist ning delegatsioonid Bulgaariast, Maltalt, Portugalist ja Euroopa Komisjonist Brüsselist.

Ümarlaud on kutsutud Eestisse kokku osana ürituste sarjast, mis tähistab 50 aasta möödumist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) algusest. 1960-ndate alguses turukorralduse alusel loodud ÜPP ei tähendanud tollal ainult esimesi määrusi, mis kindlustasid Euroopa kodanike toiduga varustamist, vaid sellega kaasnes Euroopa Komisjonile suur vastutus uue poliitika juurutamise eest.

Hiljutisest Euroopa Parlamendi uuringust „Kuidas parandada Euroopa Liidu põllumajandussektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja innovatsiooni“ selgub aga, et hetkel kehtivad ÜPP eeskirjad ei ole enam piisavalt tulemuslikud vaid vajavad reformimist. Võtmeteguritena on toodud välja kohalikele oludele kohandatud strateegiliste meetmepakettide suurem kasutamine, parem nõustamine ja stiimulid innovatsiooniks. Täna aset leidev ümarlaud julgustab asjaosalisi arutama reformidega kaasnevaid arenguid. Loe edasi: Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat

6.oktoobril tähistab Otepää Gümnaasium oma tegutsemise 105. aastapäeva juubeliüritustega. Tegemist ei ole ainult kooli juubeliga, 3.oktoobril möödub ka 105 aastat esimese eestikeelse maakeskkooli asutamisest.

Esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma Gümnaasium, asutati 1906. aastal Tartus. Esimese eestikeelse maagümnaasiumina alustas 03.oktoobril 1907 tegevust Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool, kus tollal õppis 42 õpilast.

Hariduselu minevik Otepääl ulatub aga hoopis kaugemale – seda B.G.Forseliuse seminarini välja, mil üks seminari kasvandik tuli Otepääle vaimuvalgust jagama. Teada on, et 1688. aastal lõpetas kooli 31 last. 1905. aasta pöördelised sündmused tegid võimalikuks Vene impeeriumi territooriumil asutada erakoole, kus õpetada võis ka emakeeles. Seda võimalust kasutati kohe ära Tartus ja Pärnus.

Ka Otepää tuntud luuletaja ja aktiivne ühiskondliku elu tegelane Gustav Wulff-Õis algatas mõtte, et Nuustakule on vaja eestikeelset progümnaasiumi. Alustati üüritud ruumides, kuid 1909.aastal suudeti ehitada oma koolimaja. Kooli algus oli vaevaline – Nuustakut peeti liiga väikeseks, et tagada kvalifitseeritud õpetajate kaader, kuid ometi saadi pärast läbirääkimisi luba gümnaasiumiklasside järk-järguliseks avamiseks. Loe edasi: Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat

Otepää lähistel toimus pärandtehnoloogia sügiskool.

25-26 septembril toimus Otepää lähistel asuvas Andu puhkekeskuses pärandtehnoloogia sügiskool, mille algatajaks ning korraldajaks oli TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistriõppe teine kursus.

Kuigi nime poolest on neist saamas esimesed pärandtehnoloogia spetsialistid, ei ole nad loomulikult esimesed ega ainukesed, kes pärandoskuste uurimisega tegelevad ja selle vastu huvi tunnevad. Diskussioon erinevate erialade – etnoloogide, arheoloogide,
kultuuriuurijate, kunstiteadlaste jne esindajatega, aga paralleelselt ka alal praktiliselt tegutsevate käsitöölistega soodustab pärandtehnoloogia kui uue uurimisvaldkonna arengut. Esimese sügiskooli eesmärgiks oligi kokku viia erinevaid pärandtehnoloogiaga haakuvaid inimesi, et luua võimalusi interdistsiplinaarseteks aruteludeks ja koostööks.

Ettekannetega esinesid Ave Matsin Viljandi Kultuuriakadeemiast, Ellen Värv ja Vaike Reemann Eesti Rahva Muuseumist, Kalle Eller Maavalla Kojast, Meelis Säre Vanakaru Valukojast, Viire Pajuste TÜ arheoloogiakabinetist ja Minna Leesment Eesti Kunstiakadeemiast. Sügiskooli ette valmistanud magistrandid tutvustasid oma uurimissuundi ning viisid läbi ka rea õpitubasid, kus tegeldi eelkõige erinevate loodusmaterjalide alase käsitööga – lõhuti maakive, töödeldi luud, punuti kasetohtu ning saadi aimu traditsiooniliste meestevööde ja naiste peakatete valmistamisest, aga ka paarist vanamoelisest vaipade ja sokikandade kudumistehnikast. Loe edasi: Otepää lähistel toimus pärandtehnoloogia sügiskool.

Tänane öö on teadlaste päralt

Täna toimub taas üle-euroopaline Teadlaste Öö ning Tartu Ülikooli muuseumid pakuvad palju põnevaid tegevusi nii suurtele kui väikestele.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis toimub „Müüdimurdmise öö“, mille käigus on võimalik koos TÜ arheoloogidega murda müüte mineviku kohta. Kas põlluharija elu oli lill? Kas viikingite kiivritel olid sarved? Kas kiviaja inimesed küttisid dinosauruseid? Kas Lembitul oli kaaries? Kas maarahvas kandis kartulikotist rõivaid? Kõigile nendele küsimustele on võimalik TÜ kunstimuuseumis vastuseid leida kell 18-22.00 (sissepääs kuni 21.30). Lisaks on võimalik küsida küsimusi arheoloogidelt ja Muinsuskaitseameti esindajatelt ning osta arheoloogiateemalisi raamatuid. „Müüdimurdmise ööd“ toetab Est-Lat-Rus projekt „Arheoloogia, võim ja ühiskond“.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed on sel aastal Teadlaste Ööks valmistunud koos. Kell 18-23 on botaanikaaia õppeklassis avatud näitus „Maailmalõpu taimed“, kus selgitusi jagavad botaanik Ülle Reier ja geoloog Mare Isakar. Botaanikaaia spetsialistide juhendamisel toimuvad temaatilised retked kasvuhoones algusega kell 18 ja kell 20 ning ais algusega kell 19 ja 21. Lisaks on võimalik osaleda ka töötoas „Okaspuud“, mis toimub Külli Kalamees-Pani juhendamisel botaanikaaia auditooriumis. Huvilistel on võimalik osa võtta ka viktoriinist.

Toomemäel on võimalik kell 18-23 imetleda hämarduvat Tartut toomkiriku tornidest. Kuigi TÜ ajaloo muuseumi ekspositsioonisaalid on sel päeval suletud, saavad muuseumi peaukse eest alguse mitmed ekskursioonid põnevatesse paikadesse. Kell 18, 21 ja 22 algavad eksklusiivsed ekskursioonid TÜ ajaloo muuseumi fondihoidlatesse, kuhu korraga pääseb vaid kümme esimest õnnelikku. Kell 19 räägib arheoloog Andres Tvauri muinasaegsest Tartust. Kell 20 algab ringkäik toomkiriku varemetes kunstiajaloolase Kaur Alttoaga. Sellele eelneb TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti õppetooli üliõpilaste maailmalõputeemaline performance.

Tartu tähetorn on avatud 18-24. Kell 18-21 ja 21.30-24 on võimalik osa saada astronoomiateemaliste dokumentaalfilmide programmist. Kell 19-19.30 lennutatakse tahkekütusega rakette ning kell 21-21.30 räägib Tiit Sepp teemal „Kosmilised katastroofid – kuidas me neid ära hoida saame?“ Väiksematel külastajatel on võimalik kell 19-22 marsikulgureid meisterdada ja Marsi joonistustoas osaleda. Selge ilma korral vaadeldakse tähetornis kell 21-24 ka Kuud ja Jupiteri ning halva ilma korral toimuvad selle asemel planetaariumietendused igal täistunnil.

Rohkem infot Teadlaste Öö ürituste kohta leiab Facebook´i lehelt.

Viljandis meenutatakse eelmise sajandi planeeringuid ja arhitektuuri

Täna Viljandis peetav konverents “Planeeringud ja arhitektuur XX sajandil” annab ülevaate planeeringute koostamise kogemustest ning arhitektuurisuundadest 20. sajandi Eestis.

Konverentsi raames on ühtlasi kavas ka Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastatud projekti “Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” tutvustus.

“2007. aastal algatasid kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, mille eesmärgiks on välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol,” selgitas Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas. Konverentsil tutvustatakse Viljandi maakonna 20. sajandi väärtuslikumaid ehitisi.

Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Seejärel räägib arhitekt Jüri Lass teemal “Planeerimine, mis see on” ning Eesti Kunstiakadeemia lektor ja arhitektuuriajaloolane Oliver Orro annab ülevaate 20. sajandi arhitektuurist.

Pärast lõunat peab arhitekt Raivo Mändmaa ettekande arhitekti loomevabadusest ning arhitekt Ülo Stöör Viljandi linna planeeringutest läbi sajandite. Kunstiakadeemia teadur Epp Lankots käsitleb 20. sajandi ehituspärandit Viljandimaal. Konverentsi viimase ettekande peab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes räägib maaelu märkidest Eesti maastikus.

Värskelt restaureeritud Viljandis kultuurimajas peetava konverentsi korraldavad Viljandi maavalitsus ja Muinsuskaitseamet. Konverentsi moderaator on Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja-arendusdirektor Tarvi Sits.

Põlvas on tulemas eakate konverents “Väärikana vananeda”

Tulenevalt aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastast 2012, korraldavad Europe Direct Põlvamaa teabekeskus ja Põlva Maavalitsus 4. oktoobril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses eakate konverentsi.

Eakate konverentsiga tähistatakse 1. oktoobril peetavat rahvusvahelist eakate päeva. Konverentsi eesmärkideks on väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata aktiivse ja tervisliku eluviisi võimalusi ning pakkuda kohtumis- ja suhtlemisvõimalust. Fookusesse on tõstetud panus, mida vanemad inimesed on võimelised andma – olgu see siis tööl, kodus või ühiskondlikus tegevuses.Vananev inimene on suurenev ressurss Eestis ja ka laiemalt Euroopa ühiskonnas ning seda tuleb pidada pigem väärtuseks kui nähtuseks, mida peaks varjama või tõrjuma.

Konverents on tasuta ja konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin.

Kohal on Europe Direct Põlvamaa teabekeskuse- ja Tervisetoa infolauad, kus pakutakse nii tervise-kui EL alaseid infomaterjale. Ristsõna lahendajatele meened.

Toitlustuse efektiivsemaks korraldamiseks palutake konverentsist osalemisest ette teatada hiljemalt 1. oktoobriks 2012 (kontakt: Lea Leivo, lea.leivo@polvamaa.ee, tel 799 8911).

Üritust toetavad: Euroopa Komisjon, Riigikantselei, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Tervisenõukogu, Põlva Päevakeskus, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Haigekassa, Päästeamet, AS Värska Vesi, Tere AS.

Türi vald tähistab hariduse andmise sünnipäeva

Käesoleval aastal täitub 325 aastat hariduse andmise algusest Türi kihelkonnas. Türi vald tähistab seda tähtpäeva septembrikuu viimasel nädalal erinevate üritustega.

Täna kell 16.00 avatakse Türi Muuseumis koolilooline näitus „OH, kooliaeg!“, mis jääb avatuks novembrikuu lõpuni. Lisaks näitusele pakub muuseum sel perioodil ka juhendatud muuseumitunde, tundide aeg tuleb huvilistel kokku leppida.

27. septembril on Türi Kultuurimajas hariduskonverents, mis kannab pealkirja „Eilsest homsesse“ ning on pühendatud hariduse eesmärkide ja õpetaja rolli muutumisele ajas. Üritus toimub kell 13.00-18.00, ajakava on kättesaadav Türi valla veebilehel Internetis www.tyri.ee. Konverentsi ajal on kultuurimaja fuajees oma toodangut müümas ja tutvustamas kirjastus Atlex.

Samal päeval on võimalik lahendada Türi valla hariduselu puudutavat veebipõhist viktoriini ning väiksematel huvilistel (algklassilastel) on võimalus lahendada kooliloolist ristsõna. Parimatele loositakse auhindu.

Haridusnädala üritused lõpetab Türi Vallavalitsuse vastuvõtt valla õpetajatele läheneva õpetajate päeva puhul.

Külle Viks, Türi Vallavalitsuse haridusspetsialist.

Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti

Valitsuse liikluskomisjon arutas liiklusohutusalast olukorda, kus enim teevad muret jalakäijad ja jalgratturid ning kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti.

Arvestades eelolevat sügis-talvist perioodi, mil suur osa ajast tuleb liigelda hämaras või pimedal ajal, on jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks oluline nende märgatavus – jalakäijal helkuri kasutamine, jalgrattal helkurite olemasolu ja tulede kasutamine.

Liikluskomisjon tegi ettepaneku kaaluda ja avalikult arutada, kas jalgrattur peaks helkurvesti kasutama soovituslikus või kohustuslikus korras. Eriti oluline on helkurvesti kasutamine neil, kes käivad jalgrattaga tööl ja liiguvad asulavälisel sõiduteel. Samuti võiks liikluskomisjoni hinnangul kaaluda helkuri või kohustuslikku helkurpaela lisamist poodides müüdavatele sügis-talvistele üleriietele.

Liikluskomisjon kuulas ka ettepanekuid liiklusseaduse muutmiseks, mis puudutab ühistranspordiradade ja parkimiskellade kasutamist, patrullsõidukite eraldusribal parkimist töö tegemiseks, mopeedautode juhtimisõiguse alammäära muutmist, kohustuslike dokumentide kaasaskandmist ning liiklusmeditsiini komisjoni koosseisus olevate eriarstide loetelu laiendamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustab liiklusseaduse parandusettepanekute läbivaatamiseks ametkondade vahelise töögrupi. Loe edasi: Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti

Võru Linnateatri uueks juhiks sai Leino Rei

Alates septembrist 2012 juhib Võru Linnateatri tööd näitleja ja lavastaja Leino Rei.

Rei lõpetas 1998. aastal Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppetooli 1. lennu näitlejameisterlikkuse erialal ning kuulub samast aastast ka Eesti Näitlejate Liitu. Aastatel 1994 – 2002 oli ta stuudio Theatrum näitleja ning 2002 – 2006 Eesti Riikliku Nukuteatri näitleja, alates 2006. aastast tegutseb ta vabakutselise näitleja ja lavastajana.

Rei on lavastanud Theatrumis, Eesti Riiklikus Nukuteatris, Emajõe Suveteatris, Vanemuises, Ugalas ning Teatri Kodus. Ka Võruga on tal varasem kokkupuude olemas — 2007. aastal osales ta näitlejana Võru Teatriateljee lavastuses “Gastrozza” ning 2008. aastal tõi samas lavale Mart Aasa loo “Räägime asjast”.

Oma plaanidest Võru Linnateatris räägib Leino Rei järgmist: “Praeguse perioodi peamine eesmärk on jääda püsima ja säilitada teatritegemise järjepidevus Võrus. Repertuaari valides otsime impulsse ikka kohalikust keelest, kultuurist ja sotsiaalsest taustast. Nendest impulssidest sündinud lavastused peaksid aga lisaks kohalikele inimestele kõnetama vaatajaid ka väljaspool Võru linna.”

Esimese lavastusena toob Rei Võru Linnateatris välja endakirjutatud näidendi “Üürnikud”, kus mängivad Peeter Volkonski, Tarmo Tagamets ja Kärt Johanson. “Üürnikud” esietendub 10. novembril 2012 Võru Kandles.

Konkurss uue teatrijuhi leidmiseks toimus 2012. aasta maikuus. Võru Linnateatri senine kunstiline juht Tarmo Tagamets jätkab juhi assistendi ja näitlejana.

Aadu Luukase Missioonipreemiast saavad tänavu osa kõik nominendid

Alates tänasest ootab Aadu Luukase SA ettepanekuid Missioonipreemia kandidaatide esitamiseks.

Preemia välja andmisel on sisse viidud oluline muudatus – laureaati tunnustatakse sel aastal 32 000 euroga, ülejäänud 32 000 eurot jagatakse võrdselt viie nominendi vahel. Kandidaate Missioonipreemiale saab esitada 31. oktoobrini – kõik head mõtted neist inimestest ja organisatsioonidest, kes väärivad Missioonipreemiat, on oodatud.

„Missioonipreemia antakse tänavu välja kuuendat aastat – see on saanud meeldivaks traditsiooniks meie ühiskonnas, seda enam, et teist sarnast elutööd hindavat preemiat Eestis ei ole, rääkimata eraalgatuslikkusest,“ rääkis Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Preemia otsustasime nominentide vahel jagada ühest küljest seetõttu, et motiveerida inimesi enam konkursist osa võtma. Teisalt on viimaste aastate kogemus ja korduv laureaaditiitli jagamine näidanud, et rahalist tunnustamist väärivaid kandidaate on ikkagi igal aastal rohkem kui üks.“

Aadu Luukase SA nõukogu liikme Märt Vooglaiu sõnul on Missioonipreemia laiemaks eesmärgiks kutsuda inimesi üles ühiskonnas olulistel teemadel kaasa rääkima ja tegutsema – ning tunnustada neid tehtud oluliste sammude eest. „Kutsume Missioonipreemial osalema inimesi, kes on ühiskonnas sotsiaalselt aktiivsed ning kes on andnud panuse Eesti kultuuri, haridusse, sporti või paistnud silma heade ideedega ükskõik millisel muul moel. Tegu on ka piisavalt väärikate summadega,“ lisas Märt Vooglaid. Loe edasi: Aadu Luukase Missioonipreemiast saavad tänavu osa kõik nominendid

Simunas skoorisid Jõgeva naised

Sakala soolane tort teemal väliköök — Sakala soolane tort teemal “Väliköök”.

Jõgeva naiskonna esindaja Riina Kink ütles, et talle võistlus väga meeldis, ei olnud midagi kontimurdvat. „Võit tuli toredalt,“ sõnas Riina Kink. „Ootasime ja tegelikult kartsime akadeemilist asja, aga need olid sellised loomingulised ülesanded,“ meenutas Kink ja kiitis korraldusmeeskonda võistluse ideede ja mitmekülgsuse poolest. Kink arvas, et võidu tõid teadmised ja meeskonnatöö. „Kambas koos tegemine. Kogemus kah loomulikult, sest mina ja Dea oleme palju käinud toitlustamas,“ sõnas teist aastat välitoitlustuse erialavõistlusel kaasalööv Riina.

Naiskodukaitse välitoitlustuse erialavõistlusel võtsid mõõtu kaheteistkümne ringkonna heade toitlustusalaste teadmiste ja oskustega naiskodukaitsjad. Parimate erialaste oskustega ringkonnaks kuulutati katsumuste tulemusel Jõgeva, kelle kolmeliikmelises koosseisus võistlesid Riina Kink, Dea Laugmaa ja Kirly Kadastik.

Kahel päeval said osalejad oma välitoitlustusalaseid teadmisi ja oskusi proovile panna 13 punktis. Lahendada tuli osata näiteks köögis ettetulevaid probleeme, keeta katelokis vutimune, tunda ära toidu- ja maitseaineid ning toidutegemisega seotud abivahendid. Lisaks tuli määrata mahtusid ja kokku panna Rootsi katel, tunda ühtlasi ka kõiki selle osi. Loe edasi: Simunas skoorisid Jõgeva naised

Haanja100 jõuab taas otseülekandena Internetti.

Plaani Karjamõis koostöös Rõuge TV ja TTÜ Filmiklubiga toodab ka tänavu rattamaratoni Haanja100 liikuva pildi otseülekandena Internetti.

Otseülekanne algab laupäeval, 29.septembril kell 11.40 ja võimalik seda vaadata on veebilehel tipikas.tv/sport. Plaani karjamõisas asuv toitlustuspunkt on 100 km pikkusel maratonirajal 64,4 kilomeetril. 100 miili rajal 77,8 ja 124 kilomeetril.

Otsepildis ei jää nägemata liidrite heitlused, harrastajate ponnistused, meeleolud toitlustuslaua tagant, intervjuud ratturite ja fännidega. Lisaks püüame anda operatiivset infot ka mujal rajal toimuvast. Otseülekande tegijad lubavad anda endast parima, et ka need huvilised, kes mingil põhjusel Haanjamaale tulla pole saanud, saaksid interneti vahendusel osa Eesti raskeimast rattamaratonist ning omadele kaasa elada. Ülekanne kestab orienteeruvalt kella 14.30ni, kui karjamõisa hoovis jääb juba vaiksemaks ja otse-eetris tehakse teatavaks 2012. aasta maratoni võitja.

Otseülekande meeskonda kuuluvad reporter Mihkel Tammsalu, teostajad Karel Saarna, Taavi Lüütsepp, Maanus Hurt, Jaanus Mark.

Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

2008. aasta sügisel kutsus toonane Põlva maavanem Priit Sibul kokku töörühma maakonna haridusstrateegia väljatöötamiseks. Rühma juurde moodustati ka pärimuskultuuri töörühm, arutamaks pärimuskultuuri kaasamise
võimalusi ja vajadust õppeprotsessis. Üks ilus idee, mis töörühma mõttetalgutest välja kasvas, oli pärimuskultuuri atlase ehk seinakaardi koostamine koolidele ja teistele õppeasutustele.

Neli aastat on küll möödas, kuid Põlvamaa haridusstrateegia pärimuse töörühm ei ole lasknud ideel õhku haihtuda – läinud pühapäeval said Põlva Talurahvamuuseumis teoks esimesed “võtted” vana Võrumaa pärimuskultuuri
seinakaardi tarbeks.

Projektijuht Kati Taal: “Toimus pildistamine Põlva kihelkonna kaardi jaoks. Põhimõte on selles, et igat kihelkonda esitletakse rahvariiete ja ühe kindla, sellele paigale omase teema kaudu. Põlva teemat polnud just raske leida – lõõtspill.”

Et lõõtspilli saaks eksponeerida selle kõige loomulikumas keskkonnas, tuli pildistamise jaoks aga lausa väike külapidu lavastada. Pidulised, rahvariietesse riietatud modellid, olid “värvatud” nii Põlva Memmede kui Põlva Päntajalgade ridadest, lõõtsa tõmbas Heino Tartes ning taati kehastas Lootvina külateatri näitleja Tõnu Lumi. “On oluline, et esindatud oleksid kõik vanused ning nii mehed kui naised, sest nende kõigi rahvarõivad on väga erinevad. Modellid valisime aga meelega siitsamast Põlvamaalt, et kaarti vaadates oleks ka äratundmisrõõmu,” selgitas Taal kaardi tegemise tagamaid. Loe edasi: Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart