Tuuli Hiiesalu

Koomiksiselts tähistas Eesti filmi juubelit

Eesti Koomiksiselts tähistab Eesti filmi 100. juubeliaastat filmikoomiksite näitusega Tartu Kunstikoolis.

41 autori osalusel valminud näitusel esitletakse üheleheküljelisi kohaldusi ja tõlgendusi kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.

Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid “Sügisball”, “Viimne reliikvia” , “Püha Tõnu kiusamine” ja “Nukitsamees”. Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit. Osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.

Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel. Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).

Maablogi: Kuhu kaob Eestis püütud kohalik kala?

Statistikaameti andmetel on Eestis kala tarbimine 10,5 kg ühe elaniku kohta. Samas väljapüük Eesti vetest ulatub ligikaudu 80 000 tonnini.

Seega ületab Eestis püütud kala kogus siinset kalatarbimist peaaegu kuuekordselt. “Lisaks imporditakse eestisse ligikaudu 40 000 tonni kala ja kalatooteid aastas, mis kala tarbimist ühe elaniku kohta arvestades katab juba iseenesest Eesti tarbijale vajaliku kala koguse,” kirjutab täna Maablogis kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

“Kuna kala on kiiresti riknev kaup, siis eelistavad suuremad tootjad näiteks kilu ja räime puhul saagi pärast väljapüüki kohe külmutada ning seejärel turustatakse see peamiselt idaturul, kus on seda võimalik müüa suurtes kogustes. Traalpüügist saadavaid suuri kilu- ja räimekoguseid kohalikul turul värskelt turustada on saagi kiire riknemise tõttu üpris keeruline ning eeldab seda, et turule toodavat kogust peab olema võimalik veel samal päeval maha müüa,” selgitab Soome.

Kuhu kala kaob ja mis parandaks kohaliku kala kättesaadavust loe lähemalt Maablogist.

Viljandi maavanem pälvis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia sõbra tiitli

Sõbratiitli üleandmineAkad2012 — Viljandi maavanem Lembit Kruuse (kingitusega) ning TÜ Viljandi
Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja

Eile õhtul tähistas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Rahvusülikooli 93 aastapäeva piduliku kontsertaktusega, mille käigus anti Viljandi maavanem Lembit Kruusele üle Akadeemia sõbra 2012 tiitel.

“Tänud selle eest, et olete häälestunud strateegilistele püüdlustele,” laususdirektor Anzori Barkalaja ning rõhutas tiitli üleandmisel, et Eestis on väga vaja inimesi, kes suudavad vaadata laiemalt kui vaid seda vagu, mida nad ise ajavad.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on Akadeemia-sugust sõpra väga hea omada. “Kool on Viljandimaale palju andnud, teinud sellest omakultuuri pealinna. Olen rõõmus, kui saan omalt poolt midagi lisada,” rääkis Kruuse. “Ainult selline lõke saab jõulise ning heleda leegiga põleda, kuhu vahepeal halge juurde pannakse — eks see lisamine on meie ühine rõõm ja hool,” lausus Kruuse.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia valis 2012 aastal kaks sõpra. Lisaks maavanem Lembit Kruusele sai teise sõbra tiitli TÜ jurist Tuuli Ilula, kelle hoolast tähelepanu ja abi halduskorralduse valdkonnas jagus tänavu heldelt.

Tartu tähetornis räägitakse jäisest ja tulisest

Täna kell 18.15 toimub Tartu tähetornis astronoomialoeng, kus Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik räägib teemal “Anders Celsius – kas sada kraadi on külm või tuline?”.

“”Täna tuleb kolm kraadi sooja” ütleb sünoptik ega lisa oma jutule “Celsiuse skaala järgi”, sest kõik teavad isegi, et meil mõõdetakse temperatuure Celsiuse skaalas, kus null tähendab vee jäätumist ja 100 kraadi vee keemist. Rootsimaa meest Celsius tunneme veel paljude teistegi saavutuste järgi. Näiteks võttis ta osa Maa kuju määramise ekspeditsioonist, oli astronoomia professor Uppsala ülikoolis ja rajas sinna observatooriumi, uuris virmalisi koos oma õemehe Hjorteriga jne. Just sellest mitmekülgsest mehest me sel korral põhjalikumalt räägimegi” tutvustas Tõnu Viik.

Lisaks põnevale loengule on kõik oodatud tähetorni 4. detsembril kell 19-21 ja 5. detsembril kell 17-20, et vaatlusõhtu raames Jupiteri ja tema kaaslasi vaadelda. “Selle aasta detsembriöödel on Jupiteri vaatlustingimused väga soodsad: planeet on Maale enam-vähem lähimas asendis ja paistab kogu öö. Jupiter paistab väga heleda tähena, ületades kõigi kinnistähtede heledust. Teleskoobist läbi vaadates võib proovida hinnata, mitu tumedat vööti Jupiteri kettal on eristatavad” rääkis tähetorni astronoom Alar Puss.

Teleskoobis saab näha ka Jupiteri kaaslasi. 4. detsembri vaatluse ajal jäävad Jupiterist vasakule Europa ja Callistol ning paremale Ganymedes. Kell 20.27 ilmub nähtavale ka Jupiteri ketta eest ära liikuv Io. Ka 5. detsembri vaatluse alguses on taas kõik suuremad Jupiteri kaaslased peale Io nähtavad. Io on Jupiteri ketta taga peidus ja ilmub nähtavale kell 17.51.

Astronoomialoeng ja selge ilma korral toimuvad vaatlusõhtud on osalejatele tasuta.

Võro instituut kuts tsõõriklauda

Tsõõriklavva iistkõnõlõja Triinu ja Külli kutsva Võro köögi 3. tsõõriklauda 13. detsembril kl 16 Võro instituuti.

Plaanin om:
1. Urvaste naasõ kõnõlasõ, kuis nimä Urvaste kama tegevä, mismuudu müüvä ja kuis kama vasta om võet.
2. Suurõn tsõõrin arotami: mis om traditsiooniline Võromaa süük mi jaos? Kuis mi tuud iseloomustami? Tuu olnu hää paika panda Võro köögi tiijuhi jaos.
3. Võromaa kokaraamadu tegemise projekt om Partnerluskogo puult hääs kitet!
4. Mekmises om kamast küdsetü kraam.

Eelmisen tsõõriklavvan kõnõldi tuust, kas ja kuimuudu kirja panda Võromaa süüke kaarte (opmismaterjal) ja kuimuudu saanu avita üten, et poodõn võromaine kraam parõmbahe silmä paistnu.

Eestimaa spordiliit Jõud valis aasta tegijad

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias.

Aasta tegija 2012 tiitli pälvis Jõgevamaa spordiliit “Kalju” esimees Uno Valdmets. Talle järgnesid Henn Põlluste ja Mart Siimann.

Aasta noortetreeneriks tunnistati KK Hito treener Priit Sternhof. Talle järgnesid Nikolai Järveoja ja Helen Nelis-Naukas.

Lisaks tunnustatakse Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohalik spordielu edendaja ja piirkondlik spordisündmus.

Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijad valiti maakondade spordiliitude poolt esitatud kandidaatide hulgast vastavalt 2012. aasta konkursi juhendile.

Tänavuse aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 8. detsembril Moostes toimuval EMSLi Jõud pidulikul aastalõpuüritusel. Aasta tegijatega saab lähemalt tutvuda siin.

Kohila Männi lasteaed kasvab

Homme kell 11.00 avatakse Kohilas Lasteaed Männi juurdeehitus, kuhu on planeeritud kahe rühma jagu uusi ruume 42-le lapsele.

Praegusele 120-le lasteaialapsele lisandub siiski 36 kolme- kuni kuueaastast põnni, kuna liitrühmades on seaduse järgi laste piirarvuks 18. Alates uuest nädalast käib Männi lasteaia kaheksas rühmas kokku 156 last. Kohila valla neljas lasteaias ja ühes lastehoius on aga iga päev hoitud 425 last.

Lasteaia juurdeehituse kasulikku pinda on 349,7 ruutmeetrit ja alates 10. detsembrist ootavad lapsi mängu- ja magamistoad, garderoobid, sansõlmed, nõudepesuruumid ning abiruumid 2-le rühmale, aga ka uus mänguväljak ja varikatus-panipaik õuel.

Lasteaia juurdeehituse projekteerimis- ja ehitusperiood kestis kaheksa kuud, ehitus koos sisustusega läks vallale maksma ligikaudu 546 000 eurot. Kogu ehituseks vajamineva summa investeeris vald oma eelarvevahenditest. Ehituse peatöövõtja oli Vesiroos OÜ; arhitektuurse osa projekteeris Väärtnõu ja Ringo Arhitektuuribüroo.

Valla haridusnõuniku Reet Reispassi sõnul on lasteaiakohtade järjekorras veel sada kakskümmend 1,5 kuni 3aastast last, kuid tuleval sügisel saavad koha juba 91 neist, seega jätkub Kohilas hiljemalt 2 aasta pärast lasteaiakohti kõikidele soovijatele.

Vallavanem Heiki Hepner meenutas, et alates 2006. aastast on Kohila vallavalitsus rekonstrueerinud ja uuesti lasteaia rühmana töösse viinud neli uut rühma ning ehitanud juurde ruume kuuele rühmale. Lisaks on üks endine kontorihoone ümber ehitatud 25 kohaliseks laste päevahoiuks 1,5 kuni 3 aastastele lastele. Kirjeldatud lasteaiakohtade programm on vallale maksma läinud ca 2,5 miljonit eurot, millest riigilt ja projektidest on saadud 27% ehk 481 715 eurot. Selle aja jooksul on juurde saadud rühmaruumid 120nele lapsele, on valminud juurdeehitusi, uuendatud mänguväljakuid ja õuealasid.

Tegusad noored mehed tulid maavanemale töövarjudeks

Maavanematöövarjud2012 — Viljandi maavanem Lembit Kruuse näitab töövarjudele maakonna kergliiklusteede planeeringut. Paremal töövari Karl Kangur ja keskel Ergo Hanni.

Eile jälgisid Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Viljandimaa Suure-Jaani Gümnaasiumist Karl Kangur ja Tarvastu Gümnaasiumist Ergo Hanni.

“Kohtusin toredate noorte meestega, kes julgevad mõelda suuremalt ning teevad vastavalt ka plaane tulevikuks. Maavalitsusse tulemine oli suurema terviku vaatamiseks ja selle üle aru pidamiseks just õige koht,” rääkis maavanem

Kruuse hinnangul on eriti meeldiv töövarjuks tulnud noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuli noorte endi poolt. “Algatusvõimel on seos ettevõtlikkusega, mis näitab, et noori on ees ootamas tegus tulevik. Need, kes otsivad ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omavad initsiatiivi ning võtavad elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil Eestis väga vaja. Täna oli rõõm seda ka näha”, tõdes Kruuse.

“Loomulikult omandatakse koolis palju erinevaid teadmisi, kuid tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka nö päris elu”, on Kruuse kindel. Loe edasi: Tegusad noored mehed tulid maavanemale töövarjudeks

Mooste KülalisStuudios saab näha Meiu Mündi loomingut

7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013 saavad kõik huvilised näha Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis Tartu kunstniku Meiu Mündi maale ja joonistusi.

Seni põhiliselt maalikunstnikuna tuntud Meiu Münt näitab MoKSi galeriis sarja maalilistest joonistustest, mis sai alguse 2009. aastal ja on tasapisi aina täiendust leidnud. Näitusel on eksponeeritud ka mõned maalid aastatest 2007–2012.

Lisaks tööde sarnasele sisulisele fluidumile astuvad maalid joonistustega ka meediumipõhisesse dialoogi. Vaatajad saavad kõrvutada maali ja joonistust, avastada nende meediumite tehniliste ja väljendusvõimaluste sarnasusi. Näitust „Oli kord” ühendavad autori sõnul järgmised märksõnad: teatav mõtte- ja käitumismustrite kordus ning nende pidev teadlik või ka ebateadlik, kordamine elus – ehk „alaarenenud” alateadvuse diktaat – déjà vu – nõiaring – objektiivne reaalsus versus meelepete.

Näitust saadavad ka autori tekstid. Need avavad töid ehk veidi sõnaliselt – või siis vastupidi, tekitavad küsimusi veelgi juurde… Autor ise nimetab neid sõnaderidu just lihtsalt tekstideks, mitte luuletusteks. Ainest kirjutamiseks, joonistamiseks ja maalimiseks on kunstnik enda sõnul leidnud elust ja inimestest enese ümber ja kõrval. Meiu Mündi loomingut tervikuna iseloomustab salapärasus, kihilisus ja millegi aimatavus. Tema maalid ja joonistused on valdavalt monokroomsed, nendes on palju õhku ja tõlgendusvõimalusi.

Meiu Münt on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli ning töötanud viimases ka maaliõppejõuna.

Näitus MoKSi galeriis on avatud 7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013, näituse külastamine on tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Loona mõis läbis põhjaliku värskenduskuuri

Novembris lõppesid Saaremaal Vilsandi rahvuspargis asuva ajaloolise Loona mõisahoone fassaaditööd, renoveerimise käigus kaasajastati ka mõisa küttesüsteeme. Tööd tellis RMK ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

2012. aastal alanud ja sel kuul lõpule jõudnud renoveerimistööde maksumus oli üle 165 000 euro, millest valdav osa tuli KIK-i programmist “Looduskaitse infrastruktuuri arendamine”. RMK kinnisvaraosakonna Saaremaa piirkonna halduri Aarne Puparti sõnul renoveeriti selle eest vastavalt muinsuskaitse eritingimustele kogu mõisahoone fassaad, ehitati välja drenaaž, sadevee kanalisatsiooni välisvõrgud ning rajati maakütte baasil uus keskkonnasõbralik küttesüsteem. Ehitustööde läbiviimisele eelnes 2011. aasta septembris ka kohustuslik maaala arheoloogiliste uuringute etapp.

Esmakordselt 16. sajandil mainitud Loona mõis on tänapäeval oluline kultuuri- ja külastuskeskus, kus asuvad peale RMK teabepunkti ka majutusasutus, kohvik ja püsiekspositsioon Vilsandi rahvuspargi ajaloost. “Loona mõisa renoveerimine loob lisaväärtust kogu piirkonnale,” märkis Aarne Pupart ja lisas, et tänu värske välisilme saanud hoonele, mille ümber laiub Baltikumi vanim kaitseala, on see ahvatlev sihtpunkt nii kohalikele kui välismaistele külalistele.

Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mõisahoone on ehitatud 16.-18. sajandil. Tänapäevase klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. Viimati 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi rahvuspargi keskus.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Viljandimaal jagatav toiduabi vajab kontrollimist

Viljandi linnas laialijagamiseks varutud Euroopa Liidu toiduabi pakkidest leiti putukaid. Sellega seoses peatas PRIA ELi toiduabi jagamise kogu maakonnas kuni jagamata koguse kontrollimiseni.

Info väikestest mustadest putukatest neljaviljahelveste pakkides jõudis PRIAsse Viljandimaa Punase Risti esindajalt reede pärastlõunal, kontrollid maakonna jagamiskohtades algasid järgneval tööpäeval. Putukate päritolu, toiduabisse sattumise põhjused ja riknemise ulatus ei ole veel teada. Esimeses kontrollitud piirkonnas Viljandis leiti putukaid nii laona kasutatavatest ruumidest kui ka reaalsest jagamiskohast, mis asuvad eraldi hoonetes.

Nelja liiki kuivainete pakkide näidised saadeti analüüsiks Põllumajandusuuringute keskuse laboratooriumi. Eilseks tuvastati, et neljaviljahelvestes oli rohkelt eluvõimelisi laokahjureid (aidalamesklane), üksikuid valmikuid oli ka makaronides.

Parasiitide-probleemist on teadlik ka tänavuse toiduabi tarnija AS Tartu Mill. Tarnija välistab võimaluse, et parasiidid olid kuivainetes juba suvel tarnimise ajal, kuna kõikide toodete kvaliteet oli kontrollitud (selle kohta on ka sertifikaadid). Kontrollid Viljandimaal jätkuvad. PRIA on teavitanud ka Veterinaar- ja Toiduametit, kelle pädevuses on korraldada järelevalvet toidu ohutuse üle kõigis käitlemisetappides.

EL-i toiduabi näol on tegemist euroliidu toiduprogrammiga ühenduses enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks. Toiduabi saavad heategevusorganisatsioonid tellida PRIA vahendusel, kes on programmi koordinaator. PRIA kooskõlastab soovitud kogused Euroopa Komisjoniga, saab teada eraldatava summa suuruse ning korraldab riigihanke toiduabi-toodete tarnija leidmiseks.

Toiduabi vastuvõtmise, ladustamise ja jagamisega kohtadel tegelevad heategevusorganisatsioonid, tehes seda sageli koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Tänavu on Eestis toiduabi sortimendis kuut liiki teraviljatooteid ja suhkrut kokku 2571 tonni ning 590,8 tuhat liitrit toiduõli.

Maanteeamet otsib liikluskasvatuse auhinna nominente

Hilissügis on tasahilju kätte jõudnud ning sellega on lähenemas ka aeg, mil Maateeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakond tunnustab inimesi, kes on aidanud tegeleda liiklusohutuse ja –kasvatusalaste oskuste-teadmiste levitamisega. Oma tänu väljendamiseks korraldab Maanteeamet neile jõulude eel tänuürituse.

Liikluskasvatuse auhinda antakse välja parimatele õpetajatele, liikluskasvatuse sündmustele, tublimatele kohalikele omavalitsustele ja aktiivseimatele koostööpartneritele. Kokku tunnustatakse 18 isikut või organisatsiooni.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on pühapäeval, 25. novembril. Kandidaate võivad esitada kõik regiooni asutused, ettevõtted ja üksikisikud. Ettepanekule tuleb lisada motivatsioonikiri, kus on kirjas esitaja nimi ja tema kontaktandmed; kandidaadi nimi ja tema kontaktandmed ning vabas vormis põhjendus, miks peaks antud inimest või organisatsiooni tunnustama. Põhjendus peab olema kooskõlas statuudis kandidaatidele esitatud nõuetega.

Ettepanekuid koos motivatsioonikirjaga ootab Maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakond aadressile Sepa 23, Tartu 51013 või e-posti aadressile kai.kuuspalu@mnt.ee märgusõna all „Liikluskasvatuse auhind“. Hiljem saabunud ettepanekuid ei arvestata.

„Valed valikud“ võiks olla kooliprogrammis

Kolm aastat järjest on Haapsalu Gümnaasiumi 12. klasside õpilased osalenud projektis „Valed valikud“. Oleme külastanud vangist vabanenud inimeste turvakodu, koduta inimeste varjupaika, politseid ja neuroloogiahaiglat, kirjutab Haapsalu Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Anne Mahoni.

Selline projekt on väga vajalik. Sageli näevad ja tunnetavad noored esmakordselt, kui lihtsalt ja kergelt võib inimene kaotada oma senise elukvaliteedi. See on peaaegu kõigile noortele šokk.

Kodutute varjupaigas näevad nad esmakordselt, kuidas elavad koduta inimesed ja kuulevad, kui lihtsalt võib elus alla käia. Nad näevad inimesi, kes ei taha, ei suuda enam töötada ja elada nii nagu inimesed tavaliselt elavad. Nad näevad inimesi, kelle ainuke vara on enda riided seljas.

Neuroloogia haiglas kogevad nad, et hüpates tundmatus koha vette, minnes alkoholijoobes ujuma, võid kogu eluks jääda ratastooli. Haiglas saab näha ka, kuidas on võimalik aidata, taastuda või lausa uuesti õppida liikuma ja iseendaga hakkama saama. Vanglast vabanenute juures kohtusime inimesega, kes enamuse oma teadlikust elust oli veetnud trellide taga. Selline elav õppevahend pani õpilasi elu väärtuste üle mõtlema.

Õpilased on olnud šokeeritud, kuid õppekäiguga rahul. Kindlasti peaks kõikidel lausa kooliprogrammis olema sellised külastused. Veelgi parem oleks, kui need oleksid noorematele, põhikooliõpilastele. Kõik need kohad näitavad, kui abitud ja haavatavad inimesed tegelikult olla võivad. Mida suuremad on sinu enda teadmised, sinu haridustase, seda paremini elus hakkama saad.

Seda ja teisi lugusid Läänemaalt saab lugeda Julged Hoolida? Facebooki lehelt

Tudengid kutsuvad keeli õppima

Reedel, 23. novembril kell 17 oodatakse huvilisi Keelekeskusessse, Jakobi 2, Euroopa keelte päevale, kus toimub keeltepäeva laat, minikeeletunnid ja viktoriin. Üritus on tasuta.

Keeltepäev algab laadaga, kus Tartus õppivad välistudengid ja Keelekeskuse õppejõud tutvustavad erinevaid keeli. Infot jagatakse nii keele ajaloo kui ka riigi kultuuri kohta ning pakutakse ka rahvuslikke suupisteid. Keeltepäeval on esindatud läti, itaalia, türgi, poola, taani, rootsi, prantsuse ja mitme teise keele kõnelejad.

Kell 18.30-20.00 toimub kuus pooletunnist minikeeletundi, mille viivad läbi välistudengid ja õppejõud. Kell 20.00 algab viktoriin.

Keeltepäev lõpetatakse Vilde tervisekohvikus (Vallikraavi 4) kell 22 algava lõpupeoga, kuhu sissepääs maksab 1 euro.

Lisainfo leiab siit. Üritust korraldavad: AEGEE-Tartu ja ESN-Tartu. Üritust toetavad: Tartu linn ja Tartu Ülikooli Keelekeskus.

Noored võtavad Riigikogu üle

Täna toimub Riigikogus iga-aastane “101 last Toompeale” noortefoorum.

21. korda toimuv üritus toob kokku noored üle Eesti, kes sel korral võtavad luubi alla riigieksamid, ülikooli sisseastumise korra ning tasemetööd. MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel toimuval üritusel valitakse ka sel aastal lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Tänane kiiresti muutuv maailm nõuab koolilõpetajalt loovust ja innovaatilisust, kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet, suutlikkust orienteeruda kiirelt arenevates oludes. See tähendab, et ka haridussüsteem peab toetama taoliste pädevuste kujunemist kogu haridustee vältel. Ometi ei kontrolli nende pädevuste omandamist kehtiv riigieksamite kord.

Üle Eesti läbi viidud ettevalmistavate noorte eelfoorumite põhjal on kokku pandud lõppdokument, mis täna arutluse alla läheb. Teiste hulgas tulevad üritust tervitama Riigikogu esimees proua Ene Ergma, eelmisel aastal lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli pälvinud Toidupank eesotsas Nele Hendriksoniga ning lasteombudsmani nõunik Kristi Paron.

“101 last Toompeale” alustab 16.novembril kell 10.00 ning kestab kuni kella 16.00ni.

Perretohtri – maa suul

Väega lahkõ ja as ‘atundja tohtri, timä käest võit nõvvu küssü eski kümne aigu õdagu, kitvä patsiendi Tervisetrendi kodolehe pääl Antsla perretohtrit Reva Kristat (53). Tuu kodolehe pääl saa egä Eesti perretohtri tüüd hinnada ja vana Võromaa perretohtriist om Krista saanu parhilla kõgõ inämb punktõ.

«No säänest üüse helistä mist iks väega pall’u ei olõ,» muhelõs Reva Krista uman päävä poolidsõ aknõga tüütarõn Antsla tervüsekesku sõn. «Ma klaari iks inämbüse as’ust päävä aigu är. Võimalusõ piät inemisele andma, a hindäle sälgä ei saa kah laskõ istu.»

Mille Krista õdagu ja nädäli vaihtusõl hindäle helistädä lupa – tä om kimmäs, et uma arst tiid iks parõmbidõ nõvvo anda ku infotelefoni-tohtri. «Nuu ei tiiä jo, mis inemine om ja mis täl hädä om.»

Krista tiid ummi ravi alotsit häste: tä om Antslan tohtritüüd tennü 1986. aastast. Juurõ omma täl kah küländ lähkül: Harglõ ja Karula kihlkunna piiri pääl Koemõtsan, kon eläs imä.

Tohtri kotsilõ või üldä, et tä om maa suul – Reva Kristalõ om külh pakutu latsitohtri tüüd Tarton, a tä lää-i suurtõ liina. Vällämaalõ ammuki mitte. «Liinaelu ei olõ mullõ, ma olõ maalats,» ütles tohtri lühküs seletüses. Loe edasi: Perretohtri – maa suul

Varjupaiga loomadele annetati kaks tonni lemmikloomatoitu

Lemmikloomatoitude Whiskas ja Pedigree tootja MARS ning kauplustekett Rimi andsid Loomade Hoiupaigale üle oktoobrikuus toimunud heategevuskampaania raames kogutud 1,9 tonni lemmikloomatoitu.

Oktoobrikuus koguti Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakvere Rimi kauplustes annetusi klientidelt, kes ostetud kassi- ja koeratoidu soovisid kinkida MTÜ-le Loomade Hoiupaik. Sel moel koguti 640 kilogrammi konserve ja graanuleid, millele heategevuskampaania eestvedaja MARS Eesti lisas täiendavalt 20 000 einet (1280kg) koera- ja kassitoitu.

MTÜ Loomade Hoiupaik juhi Larissa Kozõreva sõnul on see tänuväärne ja suurepärane näide koostööst heade inimeste, hoolivate partnerite ning varjupaiga vahel. Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja sõnul on Rimi valmis alati osalema sotsiaalsetes projektides, mis suurendavad hoolimist ja märkamist.

Ülemaailmse Loomade Päeva tähistamine on Rimi ja MARSi koostöös saanud iga-aastaseks traditsiooniks. “Soovime seda ilusat tava jätkata ka edaspidi,” sõnas MARS Eesti esindaja Matthias Jaaksoo.

Loov Eesti õpetab noortele läbi teatrietenduse ettevõtlust

Järgmisel nädalal toimub Tartus, Pärnus ja Tallinnas Heiti Pakki juhtimisel ja Endla teatri suurepäraste näitlejate kaasabil teater-koolitus “Palju õnne igaks elujuhtumiks!”

Tasuta teater – koolitus on mõeldud kõigile üliõpilastele ning loomeinimestele, kes tahavad oma vaimu värskena hoida ja tulevikus oma loovust ettevõtlikult rakendada.

Kommentaaride ja analüüsiga läbi pikitud teatraliseeritud koolitus puudutab kaht olulist teemade ringi loomeettevõtluses, millega hakkama saamine on igale loomingulisele inimesele paras pähkel. Esimene on seotud loomingu turu ja turustamisega, teine loomeettevõtte kasvamise ja juhtimisega.

“Tavalist koolituse formaati on noortel tihtipeale raske jälgida kuid konkreetsete näidete varal on infot palju kergem omandada. „Palju õnne igaks elujuhtumiks“ on spetsiaalselt Loov Eesti tellimusel kirjutatud etendus, mis on suunatud looverialade üliõpilastele ning loomeettevõtlusest huvitatutele. Etenduses mängivad tuntud Endla teatri näitlejad Piret Laurimaa, Sepo Seeman ja Tiit Palu. Koolitust viib läbi Heiti Pakk,” rääkis Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Etendused toimuvad:
19.11 kell 18 Tartu, Uus Teater, Lai 37
20.11 kell 18 Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi ärklisaalis, Uus tn 5
21.11 kell 18 Tallinn, Rävala pst 8 konverentsisaal

Etendus on tasuta, vajalik on eelregistreerimine aadressil www.looveesti.ee

Koolituse toimumist rahastab EAS Sotsiaalfondi vahenditest.

Põlva Metsaomanike Selts ostis büroohoone

MTÜ Põlva Metsaomanike Selts ja Riigi Kinnisvara AS sõlmisid eile Põlva linnas Kase tn 2 asuva hoonestatud kinnistu ostu-müügi lepingu.

Varem ARK Põlvale kuulunud kinnistul asuvad 196 m2 netopinnaga büroohoone, kõrvalhoone koos varjualusega ja 600 m2 suurune parklana kasutatav asfaltplats. Kinnistu omandati RKAS korraldatud avalikul enampakkumisel, tehingut finantseeriti seltsi omavahenditest.

Uute bürooruumide soetamise eesmärk oli metsaomanikele mugavama ja kvaliteetsema teenuse pakkumise võimaldamine ja seltsi edasiseks arenguks ning töökohtade loomiseks vajaliku pinna olemasolu tagamine.

„Uue büroohoone ostmise vajaduse tingis viimasel kolmel aastal kolmekordistunud liikmete hulk, mistõttu muutus olemasolev pind metsaomanikele kvaliteetse teenuse pakkumiseks liiga kitsaks. Praegu on alanud esimesed kolimiseelsed toimingud ja soetatud büroopinna ümberkujundamine seltsi vajadustele vastavaks. Uksed avatakse uues kohas tuleva aasta alguses,“ lausus Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse Liige Tarmo Lees.

Põlva Metsaomanike Selts on vabariigi suurima liikmeskonnaga metsaühistu, kelle 450 liikmele kuulub 20703 ha metsamaad. Seltsi põhitegevuseks on oma liikmetele ning maakonna metsaomanikele metsmajandusliku individuaalnõuande, koolituste ja infopäevade korraldamine, toetuste taotlemine, metsamajanduslike tööde (s.h. metsa uuendamine, raiete) korraldamine, kasvava metsa raieõiguste võõrandamiste ning metsakinnistute müügi enampakkumiste korraldamine ja läbiviimine.

Põlva Metsaomanike Selts ootab kõiki metsaomanikke ühistegevusest kasu saama ja seltsiga liituma.

“Meresõitja” ootab pokkeriõhtule

“Meresõitja” näitetrupp ja Rakvere kohalik pokkeriklubi kutsuvad kõiki täna kell 21:00 Rakvere Teatrikohvikusse, et pidada maha üks korralik pokkerilahing.

Sest nagu ütleb peagi esietenduseni jõudva Conor McPhersoni näidendi tegelane Sharky oma sõpradele: “Kaardilauas vennaarmu ei tunta!” Pokkeriõhtule on oodatud kõik – algajatest edasijõudnuteni. Kristo Proode tutvustab selle armutu meelelahutuse ajalugu, reegleid ja mängupsühholoogiat ning annab kasulikke nõuandeid ja nippe. Igas mängulauas saab olema professionaalne diiler, kes kaardid jagab ja parimatele osalejatele on ette nähtud ka auhinnad.

Sissepääs on vaba kuid lisaks näitetrupile ja pokkeriklubi liikmetele on mängulaudade taga vabu kohti ainult 30-le kiiremale registreerujale. Pane end kirja meiliaadressil kassa@rakvereteater.ee või helista telefonil 32 95 444

Rühmatööna valmiv ja 30. novembril esietenduv „Meresõitja“ viib vaatajad Iirimaale, Dublinisse. Sharky on jõuluõhtuks koju tulnud, et oma vanema ja pimeda venna Richardi eest hoolitseda ning koos vanade sõpradega paar tihi kaarte mängida. Kärakas ja jutud voolavad. Ühtäkki ilmub aga välja tuttav minevikust ning Sharky avastab, et on segatud millessegi hoopis suuremasse kui sõbralik pokkerimäng.

Võrumaa arenguagentuur kutsub konverentsile

Oodatakse Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2012 kandidaate

Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ootab kuni 3. detsembrini ettepanekuid tunnustamaks Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejaid.

Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla selgitas, et rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.

Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt,” ütles Kundla.

Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud. Ettepanekuid saab esitada internetis portaali www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt. Paberkandjal blankette saab Viljandi maavalitsusest kabinetist 206. Neid võib täita ja esitada kohapeal või saata hiljem postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2012”.

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 3. detsember 2012. Postiga saadetaval ümbrikul peab olema hiljemalt 3. detsembri postitempel. Hilinenud ettepanekuid ei arvestata. Loe edasi: Oodatakse Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2012 kandidaate

Kurla küla ajaloost valmis raamat

MTÜ KUME külaselts kutsub huvilisi raamatu „Kurla küla vana pildialbum” esitlusele Kabala Rahvamajas 10. novembril kell 13. Esitlusele on odatud kõik endised ja praegused külaelanikud, KUME külaseltsi liikmed ning teised huvilised, kellele vastav teema põnevust pakub.

KUME külaseltsi liige Aina Lee alustas Kurla küla ajaloo kogumist 2009. aastal. Külaelanike küsitlemise ja fotode kogumise kõrval on ta külastanud Eesti Riigi- ja Ajalooarhiivi ning Viljandi ja Järvamaa muuseume. 2011. aasta suvel valmis Kurla küla taludest ja seal elanud inimestest lamineeritud lehtedena 82-leheline pildialbum. Tol ajal olid puudu veel 13 talu pildid ja lood. Käesoleva projektiga sai Kurla küla vana pildialbum lõplikult valmis ning anti ühtlasi välja ka raamatuna.

KUME külaseltsi juhatuse esimehe Tiina Lohuri sõnul on raamatu kaudu võimalik teada saada Kurla küla täpne ajalugu talude kaupa. „Raamatu väljaandmisega saab uuendada sidet küla ja sealt pärit inimeste järeltulijatega, saab tekitada huvi oma perekonna ajaloo ja päritolu vastu. Lisaks on inimestel hea võimalus tutvustada oma koduküla ja tekitada ka teiste külade elanikes huvi sarnast albumit koostada.“ Seltsi esindaja annab teada, et lamineeritud albumit eksponeeritakse ka edaspidi külaüritustel, raamatu saavad aga endale endised ja praegused külaelanikud.

Raamatu Kurla küla ajaloost on koostanud Aina Lee, raamatu väljaandmist rahastas Leader projektitoetuse kaudu MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Varasemalt on Kurla küla ajaloopärandi kogumist tunnustanud ja toetanud Järvamaa Pärandi Sihtkapital, Türi vald ning Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Digitaliseeritud fotod ja albumilehed on laetud üles ka külade tegevust kajastavale veebilehele.

Rakvere õpilased mõtlesid ja rääkis täna tervisest

Täna toimus Rakvere koolide ühine terviseinfopäev „Terviseks“, kus enam kui 900 Rakvere koolide õpilast kuulasid terviseteemalisi loenguid tervislikest valikutest, harjumustest ja käitumisest, said küsida tervise asjatundjatelt tervisealast nõu ning võisid ise oma tervist mõõta ja kontrollida.

Rakvere koolide terviseinfopäeval “Terviseks!” keskendus kolmele terve olemise sambale: hea olemisele, liikumisele ja tervislikule toitumisele.

Loengud ja töötoad toimusid tuntud asjatundjate eestvedamisel, kus tutvustati E-aineid, räägiti toitumishäiretest, liikumisest, minapildist, vaimsest tervisest ja suitsiidist, seksuaalkasvatusest, sõltuvustest lähisuhte vägivallast, seksist ja suhetest, pornograafiast, väärtustest elus ja valikutest. Õpilased jagati vanuseklassidesse, saamaks eakohast tervisealast teavet.

Rakvere Reaalgümnaasiumi huvijuhi Maria Kingsepa sõnul oli huvi tervisemessi vastu linna koolide seas suur, mistõttu sai iga kool ühes vanuserühmas töörühma saata 20 õpilast, kes saadud teavet oma koolis teistega edaspidi jagab.

Kooli aatriumis toimunud messil olid oma materjalidega kohal Tartu Tervishoiu Kõrgkool, politsei, Maanteeamet, Rakvere ametikool jt. Maria Kingsepa sõnul olid messil osalejad kaasa toonud mitmesuguseid tervislikke harjumusi illustreerivaid näitlikke vahendeid. „Näiteks Tervishoiu Kõrgkoolil oli kaasas kaal, millega sai mõõta ka keha rasvaprotsenti. Lastele pakkusid huvi prillid, mis näitasid, kuidas näeb joobes inimene jne. Rakvere ametikool oli valmistanud tervislikke suupisteid jne. Juttude sekka tehti kehalisi harjutusi, aeroobikat,“ märkis Kingisepp

Tervisepäev toimus Rakvere Reaalgümnaasiumi eestvedamisel tänavuse linna koolide ühise teema-aasta sarjas „Terves kehas terve vaim“.

Vormsi lasteaed sai rannarootsist inspireeritud mänguväljaku

Vormsi lasteaia kümme kasvandikku saavad sügisest alates mängida uuel mänguväljakul, mis on disainitud ja ehitatud just Vormsi saare eripära silmas pidades.

Vormsi vallavanema Urmas Pau sõnul on eheda mereteemaline mänguväljak lastele suureks rõõmuks. „Vormsi 10 lasteaialast on juba nädal aega saanud mäFVngida põnevas kalalaevas ning õhtupoolikul on uus mänguväljak olnud atraktiivne ka Vormsi kooli kasvandikele,“ lisas Pau.

Mänguväljaku ideekonkursi võitis Andres Lindemanni ja Ulla Männi võistlustöö Karl. Mänguväljak koosneb kalalaevast, millel on suur dekk, puidust laevarooliga kapteniruum, kuhu on võimalik pääseda erinevate avauste kaudu. Laste turvalisuse tagamiseks on laeva vööris ka reeling. Ainulaadsele kalalaevale saab ronida mööda maaga ühendatud kalavõrku.

Pau sõnul valiti kalalaev-mänguväljak välja kolme võistlustöö hulgast just seetõttu, et see sobis kõige paremini kokku Vormsile omase rannarootsi pärandiga.

Mänguväljaku valmimist toetas logistika- ja kullerfirma DHL ülemaailmse vabatahtlike päeva (Global Volunteer Day) raames. DHL Expressi Baltikumi müügi- ja turundusjuhi Kristina Laaneotsa sõnul abistas DHL Expressi meeskond rõõmuga Vormsi lasteaeda, kuna niivõrd erilise kujundusega mänguväljak on sinna justkui loodud.

Global Volunteer Day ettevõtmisel osales sel aastal üle 120 riigi ning 1000 projekti, mille 62 000 vabatahtlikku aitasid kohalikke projekte värvimis-, ehitus- ja aiatöödes mitmesugustes haridusasutustes. Lisaks toetati penisonäride ja vaimse või füüsilise puudega inimeste suvefestivale ning linnukaitse projekte Saksamaal või mujal maailmas.