Autor: Mart Valner

Ühing Korruptsioonivaba Eesti kuulutas välja esseekonkursi

Eilsel rahvusvahelisel korruptsioonivastasel päeval,  kuulutas ühing Korruptsioonivaba Eesti välja esseekonkursi koolinoortele, et kutsuda õpilasi  üles kaasa mõtlema  korruptsiooni ohtudest.

Esseekonkursiga  soovitakse muuta korruptsioonialane arutelu ka noorte seas aktiivsemaks .

„Peame  oluliseks, et eetilist käitumist hakataks teadvustama võimalikult varakult ning tauniv suhtumine korruptsiooni kujuneks enne, kui asutakse esimesele töökohale,“ lausus ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii.

2010. aastal Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud korruptsiooniuuringu tulemustest ilmneb, et noorte suhtumine korruptsiooni on mõnevõrra sallivam kui vanematel inimestel. Üheks põhjuseks võib pidada noorte tagasihoidlikke teadmisi  korruptsioonist ja selle ohtudest.

Esseekonkursi eesmärk on ärgitada keskkoolinoori mõtlema ja kirjutama aususe ja läbipaistvuse teemadel. „Konkurss annab  hea võimaluse, et näiteks ühiskonnaõpetuse tundides arutleda  poliitilise kultuuri ning eetilise ja õiglase ühiskonnakorralduse teemadel,“ lisas ühingu  projektijuht Käärt Kaljuvee.

Parimaid autoreid ootab ühingu poolt rahaline preemia ning esseede avaldamine ühingu kodulehel.

Lisainformatsiooni konkursist leiab ühingu kodulehelt www.transparency.ee

Rahvusvahelist korruptsioonivastast päeva tähistatakse alates 2003. aastast seoses ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni vastuvõtmisega ning üle maailma pööratakse sel päeval tähelepanu korruptsiooni ja läbipaistvusega seotud teemadele.

 

Täitus 20 aastat inimõiguste väärtustamist taasiseseisvunud Eestis

2011. aasta oli maailmas inimõiguste vallas tormiline – inimõigused said erakordse tähelepanu osaliseks.

Suur panus selles oli sotsiaalmeedial, mis aitas infot jagada ja ühiskondlikke muutusi nõuda. Tuhanded inimesed otsustasid avalikult oma õiguste kaitseks välja astuda – toimusid protestiaktsioonid Tuneesias, Kairos, Madriidis, Londonis, New Yorkis ja paljudes teistes linnades. Tänu sotsiaalmeediale, mida on raske tsenseerida, jõudsid mitmed inimõiguste rikkumised kiiresti avaliku tähelepanu keskpunkti.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhatuse liige Kari Käsper lisas: “Igaühel on võimalik inimõiguste rikkumise vastu välja astuda ja oma töökohas, koolis või kogukonnas inimõigusi au sees hoida. Erilise tänu võlgneme aga nendele, kes üle maailma inimõiguste eest välja astuvad, riskides sageli enda või oma lähedaste elu või vabadusega.”

Eestis on kahekümne aasta jooksul inimõiguste tagamisel saavutatud märkimisväärne edasiminek, ent siiski on mitmeid kitsaskohti. Eesti inimeste teadlikkus inimõigustest on vähene ning sageli ei teata ka võimalusi, mis oma inimõiguste kaitseks olemas on.

Inimõiguste keskuse juhatuse liige Marianne Meiorg sõnul said Eestis eelmisel aastal enim tähelepanu võrdse kohtlemise ning kohtumenetlusega seonduvad teemad, sealhulgas liiga suured riigilõivud, mis takistavad paljudel kohtus oma õiguste kaitsmist.

10. detsembril 1948. aastal võttis ÜRO peaassamblee vastu inimõiguste üldeklaratsiooni, millega kinnitati, et inimõigused on universaalsed ja kehtivad kõikidele inimestele ühte moodi. Sellest tulenevalt tähistatakse üle maailma iga aasta 10. detsembril rahvusvahelist inimõiguste päeva.

Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mis edendab inimõiguste kaitset nii Eestis kui ka mujal. Keskus pakub regulaarset õigusnõustamist võrdse kohtlemise valdkonnas ja õigusabi varjupaigataotlejatele ning pagulastele. Igal aastal jälgitakse inimõiguste olukorda Eestis ning antakse selle põhjal välja aastaaruanne.

Durbanis lepiti kokku Kyoto protokolli pikendamises

Durbanis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil jõuti pärast maratonläbirääkimisi kokkuleppeni pikendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist reguleerivat Kyoto protokolli ning jõuda kõiki riike hõlmava õiguslikult siduva leppeni aastaks 2015.

 

“Kokkulepe, et uus, üleilmne raamistik heitgaaside õhkupaiskamise vähendamiseks hakkab hõlmama ka kõiki suuri majandusi, on oluline samm edasi. Sisuliselt on 2015. aastaks valmima pidava leppe näol tegu esimese kõiki saastajaid puudutava kohustuste võtmisega heitgaaside õhkupaiskamise vähendamiseks,” selgitas Durbani kliimaläbirääkimistelt naasnud keskkonnaminister Keit Pentus. “Suurem hulk tööd seisab nüüd muidugi alles ees, sest uue, üleilmse kliimalepingu detaile hakatakse järgmise aasta algusest alates kokku leppima ja lihvima.” Loe edasi: Durbanis lepiti kokku Kyoto protokolli pikendamises

NUKU muuseum valiti Euroopa Muuseumide Aastaauhinna nominendiks

Käesoleva aasta septembris külastas NUKU muuseumit Euroopa Muuseumide Aastaauhinna ametlik komisjon, tutvudes süvitsi muuseumi ekspositsiooni, tegevuste ning eesmärkidega. Konkureerides ligi 70 viimasesse vooru jõudnud Euroopa muuseumiga, valiti komisjoni külastuse tulemusena NUKU muuseum 2012. aasta Euroopa Muuseumide Aastaauhinna nominendiks.

Euroopa Muuseumide Aastaauhind asutati 1977. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all, et tunnustada silmapaistvaid Euroopa muuseume ning toetada innovatiivseid suundumusi muuseumimaailmas. Auhinnakomisjon otsib ettevõtlikke ja innovaatilisi muuseume, mis kasvatavad muuseumide avalikku kvaliteeti ning suudavad mõjutada muuseumivaldkonda nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Auhinnal on olnud muuseumivaldkonnale väga positiivne mõju, tuues tähelepanu keskmesse ka väikeseid uuendusliku sisuga muuseume, millel muidu oleks olnud raske leida Euroopa tasandil tunnustust.

Lisaks Euroopa Aasta Muuseumi peaauhinnale kandideerivad nomineeritud muuseumid Euroopa Nõukogu muuseumiauhinnale, Kenneth Hudsoni nimelisele auhinnale, Stilletto auhinnale ning mitmetele eriauhindadele. Auhindade võitjad kuulutatakse välja Portugalis 19. mail 2012 toimuval auhinnagalal.

Eesti muuseumidest on varem Euroopa Muuseumi Aastaauhinna võitnud KUMU kunstimuuseum, mis nimetati Euroopa Aasta Muuseumiks 2008. aastal.

Võrumaa Omavalitsuste Liidu käsitöömeistrite näitus Riigikogus

Võrumaa Omavalitsuste Liit koostöös Rõuge Vallavalitsuse ja Võrumaa käsitöömeistritega korraldab juba XI Võrumaa valdade käsitöömeistrite tööde näituse Riigikogus, mis toimub 05.- 07.detsember 2011 Riigikogu hoone vestibüülis Toompeal.

Näituse väljapanekuks on Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite poolt valmistatud erinevad tooted – kudumid, puidutooted, kaltsuvaibad, lapitekid, padjad, linasest kangast valmistatud tooted, keraamika, laastukorvid, hoidised ja veel palju muud.

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näituse avab Riigikogu aseesimees Laine Randjärv 5. detsembril 2011 kell 14.00 Avaüritusel osalevad Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts ja aseesimees Juri Gotmans koos Võru Maavalitsuse ja Võrumaa omavalitsusjuhide esindusega. Käsitöömeistrite näituse avamisele järgneb Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

President Ilves tunnustas Eesti silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtlikkuse edendajaid

Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves avaldas täna Kadriorus tänu kümnele vabatahtlikule, kahele silmapaistvale vabatahtlike juhile ning töötajate vabatahtlikkust soodustanud organisatsioonile.

Aasta vabatahtliku tiitli said: Rauno Avel, Jarmo Idavain, Maite-Margit Kotta, Kuldar Käsper, Leili Nael, Erna-Elise Neimann, Ülle Olli, Margus Press, Aino Suviste ja Ina Tepp.

Lisaks tunnustati vabatahtlike juhendajaid Piret Ehavaldi ja Svetlana Varjunit. Loe edasi: President Ilves tunnustas Eesti silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtlikkuse edendajaid

Anti allkirjad noorsooalasele koostööleppele

Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.

Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013.  aastatel on koostöökohtumiste teemadeks:  noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.

Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.

Juku-Kalle Raidi vahetähelepanekuid Moskvast

“MOSKVA, ZELENOGRAD: Vahetähelepanekuid Vene valimistelt. On kõikvõimalikke jaoskondi, täiesti normaalseid sealjuures (kus näiteks esineb kandidaatide nimekiri). On aga ka raju kräppi. On jaoskondi, kus lihtsalt polegi mingit nimekirja ja teatatakse, et Jedinaja Rossija kandidaat (muuseas ainuke) on Medvedev. Võin rahuga öelda, et 4,5 valimistunni jooksul on korduvalt takistatud meile kui vaatlejatele ligipääsu jaoskonda üldse. Näiteks on väidetud, et valimiskomisjoni esimehe Tšurovi allkirjaga tõend pole mingi alus ringinuhkimiseks. Mis ei tähenda muidugi, et ma alla andsin. Ikka sai sisse tungitud. Kõige naljakam lugu juhtus ühes jaoskonnas, kus nõuti sissepääsuks ei midagi muud kui Jedinaja Rossija kirjalikku luba.
Muidu aga meenutab üldmiljöö Nõukogude aega. Reibas tantsumuusika ja puhvetid. Ühes puhvetis müüdi lisaks saiakestele ja mänguasjadele ka tantsivat näärimehe mütsi. Väino Linde sai endale näärivana-näolise stressipalli.”

 

Keskkonnaministeerium kuulutas välja selle aasta keskkonnateo

Konkursile laekus 9 keskkonnateo, 14 keskkonnategija ja 14 keskkonnateokese kandidaati. Keskkonnateo ja -teokese tiitlitele võis kandidaate esitada igaüks, lubatud oli ka enda kandidatuuri ülesseadmine. Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte esiletõstmiseks sai ettepaneku teha kas ettevõte ise või erialaliit.

“Aasta keskkonnategu on hea näide sellest, kuidas ühendada nutikas idee, innovatsioon ja vana ning väärtusliku eest hoolitsemine,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. Ta lisas, et Aasta keskkonnateo tiitli välja andmisel soovitakse esile tõsta neid, kes on rakendanud uudseid lahendusi ja kes on heaks eeskujuks, kuidas majanduse arendamisel arvesse võtta ka looduse hoidmise vajadust. Loe edasi: Keskkonnaministeerium kuulutas välja selle aasta keskkonnateo

Ligi sada ettevõtjat peavad oma pakendiaruandluse andmed üle kontrollima

Käesoleva aasta algusest alustasid Maksu- ja Tolliamet ning

Keskkonnainspektsioon koostööd eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse ja pakendiaktsiisi seaduse täitmine. Aprillis saadeti esimene ühine märgukiri 119 pakendiettevõtjale. Tagasiside tookordsele märgukirjale oli väga hea. 63 ettevõtte poolt järgnesid reaalsed sammud: firmad esitasid aruande ja deklaratsioone ning hakkasid taaskasutamisega tegelema kas iseseisvalt või siis taaskasutusorganisatsiooni abiga. Loe edasi: Ligi sada ettevõtjat peavad oma pakendiaruandluse andmed üle kontrollima

Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodanikupäevale pühendatud esseekonkursile „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“ laekus kokku 203 esseed ligi 60 koolist üle Eesti.

Kahes vanusegrupis toimunud konkursi eesmärgiks oli koguda õpilasi huvitavaid teemasid ja nende arvamusi kodanikuks olemisest, õpilaste tunnustamine ning sallivuse suurendamine noorte seas. Auhinnati 11 õpilast ning edukamaiks osutusid 9. klasside õpilased. Loe edasi: Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli

Esmakordselt Eestis: Rahvusvaheline rõhutute teatri koolitus

MTÜ Foorumteater korraldab koostöös Vat Teatri Foorumgrupiga 4.-12. detsembril Kloogaranna Noortelaagris rahvusvahelise koolituse “Free Our Mind”, osalejatega Eestist, Rumeeniast, Walesist, Portugalist ning Itaaliast. Koolitus keskendub rõhutute teatri meetodi Rainbow of Desires‘ile ning koolitust viib läbi rahvusvaheliselt tunnustatud rõhutute teatri ekspert ja koolitaja Iwan Brioc Walesist.

Rainbow of Desires ehk soovide vikerkaar on Augusto Boali poolt loodud rõhutute teatri meetod, millega võidelda sisemise rõhumise, oma „peas oleva politseiniku“ vastu. See aitab meil üritada leida põhjusi, miks me surume maha oma soove ning teeme tihti valikuid lähtudes ühiskonna ja ümbritseva keskkonna poolt peale surutud arusaamadest.

 

Et kunstnik olla, on vaja head ärivaistu

Marko Pikkat on enda sõnutsi tavaline 24aastane noor, kes õpib Tallinna ülikoolis kunstiõpetajaks, käib esmaspäevast reedeni tööl ning kasvatab kaheaastast poega. Tegelikult teeb ta aga ka iga päev tööd, et ühel päeval tegeleda vaid sellega, mida ta tõesti teha tahab. Joonistamisega.

Marko Pikkat. Paremal.

Kas sinust tulebki tulevane kunstiõpetaja?

Ei oska öelda, kas ma kunstiõpetajaks saada soovin. Praegu ma tean nii palju, et ma ei suudaks elada ilma joonistamise või maalimiseta. Õpetamine nõuab aga tohutult palju energiat. Praegu on põhirõhk siiski suunatud tekstide illustreerimisele. Lasteraamatud ja muud sellist.

Kas Eestis on lihtne olla kunstnik?

Kunstnik on lihtne olla, aga ära elada sellest on väga raske. Kunstnikuks võivad paljud ennast kutsuda. Üldiselt peab Eesti kunstnik olema ka õpetaja või leidma mõne teise kindla töö. Siis palk jookseb ja maksud on makstud – kindel värk. Aga see võtab tegelikult ju tohutult palju energiat. Vaid vabakutselise kunstnikuna ära elamiseks peab olema väga hea ärivaistuga. Olen tähele pannud, et Eestis on palju selliseid “õigeid” kunstnikke, kes arvavadki, et üks kunstnik peaks olema vaene kaltsakas ja natuke nupust nikastanud, palju kannatusi näinud. Mis tähendaks, et kui kunstnik suudab ainult oma tööde müügist ära elada ja veel hästi, siis on ta tingimata ainult raha peal väljas ja pole siiras. Ei ole ju nii. Loe edasi: Et kunstnik olla, on vaja head ärivaistu

MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit

Eesti oma loodus- ja teadusajakirjade kirjastaja, MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit. Kirjastus loodi kümne aasta eest ja annab täna
välja nelja ajakirja – Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets. Sel aastal astus lugejate ette ka uudne sari Looduse Raamatukogu, mille kahele ilmunud väljaandele hakkab tulevikus lisa tulema.

Täisverelist kultuuri on raske ette kujutada ilma päris oma loodus- ja teadusajakirjanduseta. Seda lähenemist, millele tugineb ka MTÜ
Loodusajakiri, on kogu kirjastuse tegevusaja toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Juubeliüritusena toimub esmaspäeval, 28. novembril algusega kell 18 Loodusajakirjade õhtu Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis. Loodusõhtul
„MTÜ Loodusajakiri 10” heidetakse pilk möödunule peatoimetajate silme läbi, loodusajakirjade töötajad Hendrik Relve ja Indrek Rohtmets esitavad pildijutustusi, mis kannavad pealkirja „Maailma metsad” ja „Erutav loodus”. Muusikalist meelelahutust pakub Bonzo. Kõik huvilised on oodatud.

Teaduskabaree sukeldub Universumisse

Tänase teaduskabaree teemaks on „Universum. Universaalne või unikaalne?”. Käsitlejad astronoom Laurits Leedjärv, Universumit armastav muusik Urmas Sisask, armastatud poeet Jürgen Rooste. Kaasa mõtlevad Tiit Kändler, Priit Ennet ja kogu publik.

Eelmisel teaduskabareel oli kõne, luule ja laulu all maavarandus. Priit Enneti juhtimisel kulges geoloog Alvar Soesoo ja Paevana Rein Einasto vestlus nõndaviisi, et esmalt esitati võluval moel, kuidas aastamiljonite vältel kujunes Eesti aluspõhi. Siis jõuti läbi rekordite – mille üheks kandjaks on meie sinisavi –, välja praeguste maavaradeni. Kivimid ja mineraalid meie jalge all muutuvad maavaradeks siis, kui neist hakatakse saama majanduslikku kasu ja seega siis kaevandama. Põhjalikumalt esitles Paevana paasi, aga jutt käis mitte ainult põlevkivist, vaid ka muudest võimalikest maavaradest. Soesoo rõhutas, et ajal, mil kogu maailm liigub põlevkivide kasutamise suunas, kulgeb Eesti vastassuunas, püüdes põlevkivi kasutamist vähendada. Loe edasi: Teaduskabaree sukeldub Universumisse

MISA toetas muukeelsete noorte kodanikuharidus- ja koostööprojekte

 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 18 organisatsiooni enam kui 138 000 euroga, et korraldada muukeelsetele noortele Eesti riigi ajaloo ning kultuuriloo tutvustamist ja sallivust arendavaid koostöötegevusi.

„Ühine Eesti rahva meie-tunnetus on seotud inimeste turvatundega, et ollakse osaline Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus ning rahva ja territooriumiga seotud positiivse emotsionaalse kuuluvustundega. Noorte parema lõimumise toetamiseks on oluline see, kuidas osatakse neid tulemuslikult seostada riigi ajalooga, ametiasutuste tegevusega ja Eesti riigi paikkondade tundmisega,“ kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Kaie Kullik tegevuste vajalikkust noortele. Loe edasi: MISA toetas muukeelsete noorte kodanikuharidus- ja koostööprojekte

Algas mastaapne kodanikupäeva viktoriin

Eile hommikul avanes Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodulehel www.meis.ee üheksandat aastat järjest populaarne kodanikupäeva viktoriin, mille motoks on tänavu „Kodanikuks kasvanud“.

Eelkõige eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilastele mõeldud viktoriini eesmärk on suurendada noorte teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste osas.

„Eelmistel aastatel on kodanikupäeva viktoriinidest kokku osa võtnud ligi 30 500 õpilast, kes on vastanud selle aja jooksul enam kui 400 küsimusele ning iga aastaga on osalejate arv kasvanud, jõudes mullu enam kui 5200 osalejani,“ selgitas MISA keelekümblusüksuse koordinaator Toivo Sikk viktoriini mastaapsust. Loe edasi: Algas mastaapne kodanikupäeva viktoriin

Suurenev laevaliiklus saastab Läänemerd lämmastikoksiididega

Läänemeremaade koostöökoda HELCOM ei suutnud sel nädalal kokku leppida ajakava kogu merd katva lämmastikoksiidide heite piiramise ala (NECA) loomiseks, kirjutab Eestimaa Looduse Fond.

Suurim pikaajaline oht Läänemere keskkonnale on eutrofeerumine, mille peamiseks
põhjustajaks liigne lämmastikku sissekanne. Üheks saastekanaliks on õhu kaudu
veekeskkonda sattuv lämmastik, mis pärineb laevaliikluse heitgaasidest. Laevaliiklus ise aga kasvab võrreldes aastaga 2000 aastaks 2020 tõenäoliselt umbes 50%.

Eelmisel aastal leppisid HELCOM-i maad kokku, et NECA loomine täpsustatakse aastal 2011.

Täna antakse Viljandis üle esimesed 20 noore looduskaitsja märki

Täna kell 15 annab keskkonnaminister Keit Pentus Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimuval loodusõhtul 20 tublimale noorele üle noore looduskaitsja märgid.
Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses. Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele.
Esimesed 20 noore looduskaitsja märgi laureaati on: Anni Männil, Anu Ainsaar, Elina Jantson, Iris Merilo, Jaak Joonas Keldoja, Julia Ertsin, Karoliine Kurvits, Kati Plaan, Laura Pärtel, Maili Lehtpuu, Marko Vainu, Martin Tuul, Maryliis Teinfeldt, Mati Lepikson, Merit Eensoo, Mihkel Keldoja, Oliver Kalda, Rauno Kalda, Robert Jakob Oetjen, Stella Kangur.
Noore looduskaitsja märk on valmistatud valgest vasest ning kujutab emaileeritud tammelehte. Märgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap.