Ilmus raamat Uue Maailma lood

Viimase aasta jooksul on tasapisi kogutud infot selle kohta, et mis see Uus Maailm on – intervjueeritud kohalikke, jalutatud asumis ahitektuuriekspertidega, tuhnitud fotoarhiivides ja uuesti üles pildistatud maju ja tänavameeleolu. Sellest kõigest on kokku saanud raamat pealkirjaga Uue Maailma lood, mis jutustab elust selles asumis oma tekkimise algusaegadest kuni päris viimase ajani välja.

Räägitakse majadest ja tänavatest, nende saamisest ja käekäigust. Kõnelevad need, kes asjast kõige rohkem teavad. Tänavatest jutustavad arhitektuuriajaloolane Oliver Orro, arhitektuuriteadlased Ingrid Ruudi ja Jarmo Kauge ning ajaloolane Robert Nerman. Elust, mis elu nendel tänavatel elati, linnaosa elanikud ise. Raamatus räägitakse kõige enam igapäevaelust — lapsepõlvemängudest ajal kui pärast raudteed algasid heinamaad, ühistest saunaskäimistest, sest vannitubasid ei olnud veel, põranda alt leitud luukeredest ning sellest kuidas 90. aastatel rahad kokku pandi ja koos sõpruskonnaga terve maja ära osteti. Seda raamatut lehitsedes saab selgeks, et kui lähedalt vaadata ja kuulata, on linnaosal tõepoolest oma nägu.

Raamatu koostajad on Uues Maailmas elades seda juba märganud. Et kõik see põnev ainult meie teada ei jääks, siis otsustasimegi selle kirja panna. Ning neid lugusid ja maju, mis selles raamatus kirjas, saab mööda asumit, raamat näpus, ise üles leida.

Kellel on huvi, saab lisainfot siit.

A-Galeriis avatakse Kaire Ranniku isikunäitus

Alates tänasest on A-galerii Seifis võimalus vaadata Kaire Ranniku isikunäitust PÜHENDUSEGA H-LE, mis on pühendatud kunstniku vanaisale, kes oli kullassepp ja kellassepp. Näitusel on eksponeeritud ehtelooming, mille inspiratsiooniks on vanaisa lõpetamata tööd.

Kaire Rannik näitusest: “Näitus on pühendatud minu vanaisale Hermanile, kes oli ennesõjaaegses Tallinnas kullassepp ja kellassepp. Vanaisa kunagise äri asemel kõrgub praegu Müürivahe tänaval Kinomaja, seda kohta ei ole võimalik täpsemalt määratleda.
Kahjuks ei ole mul olnud võimalust vanisaga kunagi isiklikult kohtuda, kuid mind on terve elu saatnud temast jäänud poolikud tööd ja katsetused. Tahtsin mõned nendest lõpetada ja vormida eheteks oma nägemuse kohaselt. Loodan, et vanaisal ei ole selle vastu midagi.”

Näitus jääb avatuks 30. jaanuarini 2012.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

A-galerii on ainus Tallinna vanalinnas ligi 70 professionaalse metallikunstniku loomingut esindav ehtegalerii, kelle tegevuste hulka kuulub ka galerii ruumides asuvas ajaloolises Seifis näituste korraldamine. Galeriis on esindatud oma töödega väga erinevate käekirjadega mitme põlvkonna loojad.

Kaisma rahvamaja sai soojaks

“Meil on nüüd väga soe,” õhkas Kaisma rahvamaja perenaine Imbi Tõnisson, kel enam pole vaja enne üritust saali mitu päeva varem kütma asuda Pärnu Postimehele.

Esmaspäevahommikuti, kui nädalavahetusel polnud majas mõnd sündmust olnud, olnud tööle väga külm tulla. “Siis ei saanudki arvuti taga tööd teha, vaatasid ja tegid muid asju, kus liikuda sai,” meenutas Tõnisson.

Varem oli hubases laudvoodriga majas vaid ahiküte, viimasel aastal ka õhksoojuspump. Nüüd on kogu hoones maaküte ja seintel radiaatorid, mis saadud taastuvenergia arendamiseks mõeldud CO2 kvoodi müügist riigile laekuva raha toel, mida Vändra vallal õnnestus taotleda.

Saaliosa, mis muidu ei saanudki soojaks, kuna ruum on suur, kuid ahi väike, on perenaise jutu järgi nüüd lausa palav.

“See tähendab, et saame nüüd korralikult õhutada. Tantsijatel on palav, aga lauljad saavad ka jope seljast ära võtta. Tundub, et rahvale meeldib ja on ikka väga tore, et me selle saime,” rääkis Tõnisson.

Rahvamaja perenaine mainis, et veel on asju, millest unistada. Näiteks on majas kuivkäimlad, kuid vähemasti ei näpista seal enam külm. Tõnissoni jutu järgi on majas pea iga päev mingi üritus ja pind välja renditud. Jõulukuu on olnud pidudest tulvil, nii eakaile kui lastele. Tänavu toimus esimest korda seltside jõulupidu ja seda vanade aegade moodi.

Jõululaupäeval tõid taidlejad pühademeeleolu kohalikku Kergu kirikusse, mis Tõnissoni sõnutsi on juba traditsioon.

Kaismal tegutsevad kaks naisansamblit, line-tantsijad, rahvatantsijad, Võsateater. Aktiivne koostöö on rahvamajal kujunenud jahimeestega, kelle abiga tuuakse põrandale põhk ja aetakse lumest puhtaks teed, kus lastakse vastlaliud.

“Küla on tegus ja kes tahab, sel on võimalus osa võtta,” kinnitas Tõnisson.

Veel on võimalik külastada näitust RELIKVIAAR

Tallinnas A-Galeriis on veel kuni 3.jaanuarini üleval Eimantas Ludavičiuse ja Kornelija Gerikaitė näitus RELIKVIAAR.

1970. aastal sündinud Eesti Kunstiakadeemias õppinud Eimantas Ludavičiuse loomingu kohta on Margarita Janušonienė öelnud, et kunstniku jaoks pole seosed erinevate traditsioonidega kunstis olulised mitte kui kommentaar ajaloole, vaid kui mõtlemisviis, mis laseb tal tegelda kaasaja kunstniku jaoks oluliste küsimustega. Tema töödes pole erinevad žanrid täpselt piiritletud, neis on kihiti mitmeid traditsioone. Tulemus pole aga eklektiline, sest kunstnik teab, et kõige tähtsam pole mitte kuidas, vaid mida öelda.

Eimantas Ludavičiuse töödes võib traditsiooniline kristlik ikonograafia põimuda reklaamitööstuses looduga selleks, et kujutada üksinduse, eraldatuse ja meie olemasolu haprusega seonduvaid probleeme. Traditsiooniline sümbol on välja pakutud ümberhindamiseks, võib arutleda eesmärgi mõju üle ja motiivi üle kunstis – sakraalsesse konteksti paigutatud objekt omandab lisatähendusi ka juhul, kui kunstnik seda ei kavatsenud.

1985.aastal sündinud Kornelija Gerikaitė jõudis enne esimest isikunäitust Smile mimesis sel aastal Vilniuses esineda juba mitmel grupinäitustel. Praegusel ajal töötab ta koostöös Eimantas Ludavičiusega ja on ühtlasi tema assitendiks. Käesoleval näitusel on esindatud mitu ühisloominguna valminud tööd.

Lapsi oodatakse vaheajal loodusesse

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub 1.-3. klassi õpilasi talvevaheaja lõpus loodusega tutvust tegema! Kolmel päeval saab tutvuda toataimede, lemmikloomade ja talilindudega, külastada botaanikaaeda ja zooloogiamuuseumi, käia linde vaatlemas, joonistada, meisterdada ning mängida.

Vaheajapäevad toimuvad 4.- 6. jaanuarini 2012 Tartu Keskkonnahariduse Keskuses, Kompanii 10. Üritused algavad kell 11 ja lõpevad kell 16, lõuna ajal süüakse väike eine. Korraldajad paluvad kindlasti eelnevalt registreerida telefonil 736 6120.

Toetab SA Keskonnainvesteeringute Keskus.

Keelepesätsirk linnas’ pessä

Keelepesatsirk

Võro instituudi tüütäjä ja keelepesäoppaja Vodi Egle ja Rõõmusoksa Triin valisi vällä käsitüütsirgu, kiä/miä nakkas «elämä» võrokiilsen latsiaiarühmän. Konkursist ossa võtma tuudi viis tsirku. Võidutsirgu meisterdäjä om Pakleri Sirje.

Pakleri Sirje tett tsirk  om piaaigu sääne, nigu konkursi välläkuulutaja olli inne mõtõlnu. Tsirku om hää keeleopmisõ man tarvita niimuudu, et latsõ andva tedä käest kätte ja kõnõlõsõ tsirgu iist.

Sirje om tsirgu ummõlnu linatsõst, tarvitanu tuu man ka rahvarõivaundrugu rõivast ja paklast hiusit. Hindajidõ meelest om hää mõtõ tuu, et tsirku saa kübäräga tetä mehes ja rätiga naasõs.

Tsirk om üteliisi nii keelepesärühmä maskott ku ka tuu, kink abiga saava latsõ võro kiilt oppi.

Ülejäänü neli tsirku olli ka kõik süämega tettü ja tävveste esi näkku. Egä käsitüütegijä oll’ valinu tsirgu tegemises eri tehniga ja eri matõrjaali.

Roosma Anu tõi konkursilõ savist valõdu vana ja targa näoga tsirgu. Seo tsirk om kõgõ inämb keelepesä logo pääl olõva tsirgu muudu. Hindajil tull’ mõtõ seod tsirku pruuki hää võro keele oppaja tunnustamisõs.

Väega varajanõ tsirk  tuudi hindamisõs õkva pääle konkursi välläkuulutamist. Taa omma tennü Parksepä 1. b klassi latsõ üten oppajaga. Kihä om täl tettü puupakukõsõst ja muiõ kihäossõ jaos om tarvitõt puulehti, sammõld, upõ ja kõrkjat. Seod ideed om hää ka tõisil latsil perrä tetä.

Kõgõ kavvõmast linnas’ mi konkursilõ tsirk Ameerigamaalt . Tuu om hambatikkõst ja värviliidsist aokirä jupikõisist kokko liimnü Worthi Katre. Instituudi rahva siän sai seo tsirk kittä uutmalda disaini iist ja tiinse hindäle hõikusnime «tikumaja».

Viimäne võistlõma tuud tsirk om paklanöörist. Seod Allasõ Diana meisterdedüt tsirku saa kohegi üles riputa ja timä külen olõva kotikõsõ sisse käkki kompvekke vai mõnõ vähäligu mängu. Lihtsä ja hää mõtõ!

Fastrõ Mariko, Kirchi Kerli

Uma Leht

Suitsupääsukese aasta sai läbi

Aasta hakkab lõppema ja nõnda valmistub ka tänavune Eesti Ornitoloogiaühingu aasta lind suitsupääsuke

oma tiitlit edasi andma tüllidele, kirjutab ajakiri „Tiiutaja“. Suitsupääsukese aasta ühe ettevõtmisena taaselustati 1993. aasta algatus „Kodukoha pääsuke“, kus igaühel on võimalik kaasa aidata suitsu- ja räästapääsukeste käekäigu jälgimisele. Oma kodukoha pääsukeste tegemisi vaatles sel aastal terasemalt rohkem kui 250 inimest 130 vaatluskohas üle Eesti, kõige enam Harju- ja Raplamaal.

Meile laekus teavet ligi 600 pääsupesa kohta, mõlema liigi kohta peaaegu võrdselt. Tulemustest selgus, et meie suitsupääsukesed pesitsevad praegu valdavalt lautades, tallides, küünides, kuurides,

saunades ja garaažides, aga ka pööningutel. Kõige sagedamini on majapidamises üks pesa, kuid ühes Viljandimaa talus oli lausa 27 asustatud pesa. Kokkuvõttes tuli ühe majapidamise kohta

keskmiselt kolm pesa. 40 paari pesitses suve jooksul kaks ning kolm paari kolmandagi korra. Esimesed pojad koorusid enamasti juuni keskpaigast juuli keskpaigani, teise kurna pojad alates

augusti algusest ning kõige hilisemad augusti lõpus. Esimene pesakond lennuvõimestus suitsupääsukestel enamasti juuli teise dekaadi jooksul, kõige hilisemad pojad lahkusid pesast aga alles 29. septembril. Sobivatele ilmadele vaatamata oli suitsupääsukestel pesas keskmiselt vaid 4,1 poega, mis tähendab neile kehva aastat. Näiteks aastatel 1993–1999 oli see 4,2–4,6.

Sel aastal katsetati Eestis teadaolevalt esimest korda ka spetsiaalseid pääsukeste tehispesi. Mõlema liigi jaoks seati üles kaksteist pesa, kuid neisse asus elama vaid üks suitsupääsukeste paar. Peale selle pesitses ühes suitsupääsukesele mõeldud pesas hallkärbsenäpp ning räästapääsukese pesas herilased. Pesade katsetamist jätkatakse

siiski ka järgmisel aastal. Pääsukeste uuringust Pärnumaal, „Kodukoha pääsukese“ tulemustest ja

muu maailma uudistest (suitsupääsuke oli selle aasta lind ka Hollandis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis) saab pikemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/suitsupaasuke. Põhjalikum analüüs ilmub aga järgmisel aastal ajakirjas Hirundo.

Suitsupääsukese aasatast võib kuulda ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 7.jaanuaril.

 

A-Galerii premeeris Ülle Kõutsi

Eesti ainus kunstnikele kuuluv ehtegalerii valis juba viiendat aastat parimat seifinäitust. A-galerii algatas parima seifinäituse preemia eesmärgiga tunnustada ehete loomisega aktiivselt tegelevaid kolleege. Varasemalt on A-galerii parima seifinäituse preemiat jagatud neljal korral. Laureaadid on olnud: Katrin Veegen (2007 ); Katrin Amos (2008 ); Maria Valdma (2009 ); Kaire Rannik (2010).  2011 aasta parima seifinäituse preemia omistati ehtekunstnik Ülle Kõutsile, isiknäituse “Vesi” eest.

Samas anti laureaadile üle rahaline preemia, mille suurus on 320 eurot. Preemiasumma kogutakse galerii müügituludest.

Kaante vahele on saanud raamat “Mulgimaa võlud ja valud”

Raamatu “Mulgimaa võlu ja valu” 562 lehekülge on kokku pannud Abja-Paluojas elav pensionär Salme Vainlo, kellele on
südamelähedane Alistegunde/Halliste kihelkonna mälestuse säilitamine.  Lugude korjamise ja redigeerimisega on ta tegelenud viimased kuus aastat.

Mahuka raamatu üheksas peatükis on läbilõige Halliste kihelkonna ajaloost muistsest ajast kuni tänapäevani. Lugejale pakutakse rännakut
pühadesse hiitesse ning Mulgimaa kaunisse loodusesse, kus tembutab.Vanapagan; ta tutvub siinkandi talumeeste, mõisnike ja üleilma kuulsate
mulkidega läbi ajaloo.Raamatu keskel on väike fotoseeria lugudes käsitletud isikutest ja kohtadest, kaanel on maaliline vaade Kariste
järvele.

Raamatu hind on 15 €, huvilistel on võimalik raamat soetada Abja-Paluoja raamatupoest või pöörduda sooviga MTÜ Kodukuru poole.

MTÜ Kodukuru
E-mail: tuulijes@hotmail.com
Tel: 52 65 464

Värska Vallavalitsus andis välja Anne Vabarna nimelised elutööpreemiad

19. detsembril anti Värska Kultuurikeskuses pidulikult üle Anne Vabarna nimelised omakultuuripreemiad.

Seto lauluema Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat annab Värska Vallavalitsus välja alates 1995. aastast. 2007. aastast muudeti statuuti ning lisaks jooksva aasta saavutuste ja panuse eest antakse iga nelja aasta tagant omakultuuripreemiad elutöö eest. Panust omakultuuri arengusse hinnatakse nii vallasiseselt kui –väliselt.

Komisjoni otsuse alusel anti sel aastal vallasisene elutööpreemia leelokoorile LEIKO pikaajalise ja viljaka tegevuse eest seto leelo edasikandmisel, õpetamisel ja talletamisel. Vallavälise elutöö preemia sai Vello Jüriöö järjepideva tegevuse eest seto keele tähtsustamisel sõnas ja kirjas.

Volikogu esimehe Vello Saare sõnavõtt kajastas komisjoni otsust ja tagamaid selleaastaste laureaatide kohta.

Traditsiooniliselt juhtis Anne Vabarna preemiate üleandmise tseremooniat eelmise aasta laureaat – Tea Korela. Kohalikud leelokoorid esitasid Anne Vabarna laule.

Täna avatakse Võru Linnagaleriis ühisnäitus “Toit”

2011. aasta lõpetab Võru Linnagalerii taas ühisnäitusega. Teisipäeval,
20. detsembril kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis Eesti kunstnike
ühisnäitus “TOIT”. Näituse teema autor on üks kuraatoritest Andrus Raag.
Idee koorus välja galeristi Jana Huul’e ja Andrus Raag’i omavahelise
dialoogi käigus, kus jõuti arusaamale, et tänapäeval on inimestele väga
oluline toidu teema – mida süüa, kui palju süüa, dieet, mahetooted,
figuur, kas vaimutoitu on piisavalt, mis meie hinge toidab, kas me
seedime kõike, mida pakutakse jne. Nii kuulutati välja ühisnäitus, kuhu kutsuti käsitlema teemat “Toit” vastavalt kunstnike nägemusele ja soovile.

Antud näitus on väga mitmekülgne. Saab näha maale, tekstiilikunsti, skulptuure, videokunsti ja installatsioone.
Näitusel osaleb ligikaudu 60 kunstnikku.

Avamisel maalib  näitusele “TOIT” oma teose Mehhiko kunstnik Leno Morfin.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis (kultuurimajas Kannel, Liiva 13) kõigile huvilistele avatuks kuni 20. jaanuarini 2012.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.

Näituste külastamine on tasuta.

Bioneeri vabatahtlike Terve Elu Kalender

Müügile on jõudnud järjekordne terviklikku ja keskkonnasäästlikku eluviisi tutvustav Terve Elu Kalender, mis algaval 2012. aastal toob lugejateni üheskoos tegutsemise võlu ja väärtused.

Ideid koostegemise võimalusteks leiab äsjavalminud kalendrist mitmeid. Näiteks saab lugeja teada, mis imeloom on couchsurfing või miks mängida geopeitust, aga ka sellest, et üks korralik põhumaja saab valmis vaid ühise jõupingutuse ehk talgutöö tulemusena ning et üheskoos jutuvestmisel on täita oluline roll kogukonna elus.

„Eestlaste hulgas valitseb arvamus, et oleme suured individualistid, kes naljalt kogukonnana või grupina midagi koos tegema ei kipu,“ kommenteerib seekordset teemavalikut kalendri toimetaja ja portaali Bioneer üks eestvedajatest Katrin Lipp. „Mõtlesime kalendritiimiga, et uurime siis järgi, kuidas meil lood ühistegevusega on ja kas see müüt peab paika. Lood kalendrisse valisimegi kui head näited koostegemise võimalustest, millest võiksid ehk innustust saada nii organisatsioonide eestvedajad kui ka lihtsalt pereinimesed ja koostegemisest huvitatud lugejad.“

Kokku on kalendris tutvustatud 57 koostegemise võimalust. Teemalugude kõrval on kalendris koht iga päeva planeerimiseks, samuti keskkonnasäästlikku elustiiliga seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktid.

Kui olete huvitatud kalendri ostmisest või lisainfost kirjutage kas rutiku@gmail.com, agnesmanniste@gmail.com või katrin@bioneer.ee. Kalendri hind on 10 eurot, millele lisandub vajadusel kulleriteenuse tasu. Tallinnas ja Tartus on võimalik kalendrit kätte saada ka ise sellele järgi tulles.

Otsitakse Oivalise ajakirjanduse preemia laureaate

Hea ajakirjandus kasvab ja areneb koos oma lugejatega, sellist tõdemust on Eestis jagatud juba papa Jannseni aegadest. Et lugejad saaks ergutada head ajakirjandust, asutas Hans H. Luik Oivalise ajakirjanduse preemia, mis antakse välja teistkordselt. Kandideerida saavad seekord 2011. aastal paberil või veebis ilmunud ajakirjandustekstid.

Palume lugejatel preemiale esitada tekste, mis avavad heade argumentidega süvitsi mingi teemat, algatavad ka arutelu või mõjutavad mõne probleemi lahendamist.

Teisisõnu, aastapreemiale kandideeriv kirjutis  peaks tegema elu paremaks. Nii Oivalise Ajakirjanduse preemia asutaja Hans H. Luik kui žürii koosseisus Mihkel Kaevats, Natalja Kiitan, Kristina Mänd, Mart Raudsaar ja Sulev Valner usuvad, et ajakirjanduse abil on endiselt võimalik midagi muuta.

Žürii kuulutab välja konkursi 2011. aastal ilmunud või veel ilmuvate lugude seast Oivalise ajakirjanduse aastapreemia laureaadi leidmiseks. Kuna oivaline ajakirjandus eeldab oivalist lugejat ja vastupidi, on lugejad oodatud kandidaate esitama Facebooki kodulehe (Oivalise ajakirjanduse aastapreemia) vahendusel. Ettepanekuid võib saata ka meilile ajakirjandus@gmail.com  ning seda võivad lisaks lugejatele teha ka toimetused ning kaastöölised ja ajakirjanikud ise. Loe edasi: Otsitakse Oivalise ajakirjanduse preemia laureaate

Riik tahab e-Eesti arendamise anda kodanikele

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi  käivitanud mitu avaliku sektori andmete kättesaadavust edendavat projekti: 2012. aasta kevadel avatakse Eesti avaandmete portaal, 2014. aastaks aga muuta enamus riigi andmetest reaalajas «pilves» kättesaadavaks ja taaskasutatavaks. Kodanikele tähendab see ennekõike, et erasektor ja entusiastid saavad riigi infobaaside külge luua uusi teenuseid.

Andrus Aaslaid, kes majandusministeeriumis kõnealuseid projekte veab, ütles, et avaandmete portaali ehitamine juba käib ning 2012. aasta esimestel kuudel peaks ühtne infovärav aadressil opendata.riik.ee töötama.

«Portaalist saab riigi avatud andmete keskpunkt, kuhu koguneb info selle kohta, milliseid andmeid meil üldse on, mida ja kuidas avame ning milliseid teenuseid nende abil on loodud,» selgitas Aaslaid.

Aaslaiu sõnutsi tahetakse viia andmete kättesaadavus täiesti uuele tasemele, kus riik ei paku allalaadimiseks mitte üksnes andmekogumeid, vaid pakub andmeid ka teenusena. Selleks tuleb kõik riigi avaandmed viia «pilve», kust huvilistel on võimalik neid nii endile alla laadida kui ka nende andmete külge sealsamas pilves lihtsate vahenditega oma teenuseid ehitada. «Selline lähenemine võimaldab arendajatel uusi teenuseid luua minimaalsete alginvesteeringutega,» lausus ta.

Aaslaiu sõnul on projektil veel üks ambitsioonikas eesmärk – riik soovib e-riigi ehitamisse kaasata senisest enam kodanikke ja kommuune/kogukondi. «Sisuliselt räägime me siin täiesti uue riigihalduse mudeli tekkest,» kinnitas ta. Riik ei jaksa ega peagi tema sõnul looma kõikvõimalikke mugavusteenuseid, vaid tegelema avaliku teenuse pakkumisega. «Avaandmete projektiga anname me tükikese riiki kodanikele tagasi, et nad saaksid muuta seda nii nagu see neile mugav ja otstarbekas tundub. Kuigi huvilistel on võimalik ka praegu saada riigi andmeid tasuta ja nende peale oma teenuseid ehitada, on see praktikas siiski keeruline. Loodame samm-sammult erinevate asutuste infot pilve tõstes jõuda 2014. aasta lõpuks olukorrani, kus valdav osa riigi andmemahust on igale IT-huvilisele kergesti kättesaadav, töödeldav ja taasesitatav,» märkis Aaslaid. Ta lisas, et suurim kasu kogu portaalist võiks väljenduda sadade uute ja kasulike teenuste loomises eraettevõtjate ja ka tavakodanike poolt.

Homme toimub Tartus selle aasta viimane tantsuklubi

Käesoleva aasta viimane Tartu tantsuklubi on lustaka lõõtspillimängijate
sõpruskonna päralt. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Asso Int, Henrik
Hinrikus, Kadri Giannakaina Laube, Kristi Kool, Raul Roosiväli, Toomas
Ojasaar ja Toomas Oks. Seekord lauldakse lorilaule juba enne südaööd.
Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude
tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume
enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja
rahvarõivastes külastajatele.


Tantsuklubi algab kell 20.00-24.00 (02.00)
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11,Tartu) Loe edasi: Homme toimub Tartus selle aasta viimane tantsuklubi

Rakvere aasta tegu on Ööjooks

Käesoleva aasta Rakvere teoks valiti möödunud hooajal Rakveres üle kahe tuhande osaleja rajale toonud Eesti Ööjooksööjooks, mis kokku ligemale 700 netiküsitlusele vastanust kogus 30 % hääli.

Aasta lõpu lähenedes ja uue kodulehe testimiseks võisid huvilised Rakvere linna kodulehel umbes kuu aja jooksul valida kümne teo vahel oma lemmiku. 30% vastanuist andsid oma hääle ööjooksule. “Oleme positiivselt üllatunud kogu Rakvere ja Lääne-Virumaa sedavõrd
suurest toest. See on tunnustus mitte ainult Ööjooksu korraldusmeeskonnale vaid kõikidele tervisest lugupidavatele inimestele, kes tegid Ööjooksust midagi oluliselt rohkemat kui lihtsalt jooksu,” sõnab Marko Torm. “Ka aastalõpu registreerujate hulk näitab, et Ööjooks on selgelt üle-eestiline suurüritus ja omab kindlat kohta meie suurimate rahvaspordiürituste seas”. 25% hääletanutele meeldis kõige enam ka punk laulupidu, järgnesid jalgrattateede valmimine Palermos ja Lilleorus ning Rakvere reaalgümnaasiumi valmimine.

Kultuuriaasta. Kunstibussi aasta

Lõppemas on aasta kunstibussiga. Üks selline ilus kunsti ja kultuuri täis. Kuidas kunstibussil läinud on, räägib selle eestvedaja Maria Viidalepp.

Kus kohast ja miks tuli idee teha just sellist kunstibussi?

Kunstibussi projekti elluviimisplaane hakksime Eesti Kunstiakadeemias pidama juba 2010.aasta sügisel, mil üleskutse kunstiprojektidele oli eesootava kultuuriaastaga seoses välja hõiganud ka SA Tallinn 2011. Meie plaaniks oli tuua kunst rahvale lähemale ning tutvustada Eesti Kunstiakadeemias õpetatavaid erialasid ning neid valdkondi, millega erinevate erialade professionaalid oma igapäevatöös kokku puutuvad. Kui saime toetajaks City Tour’i, kes oli nõus andma terveks aastaks kasutada ühe oma kahekordsetest bussidest, siis oli selge, mil viisil me kunsti rahvani toome ning vastupidi. Koostöös osakondade juhtide ja professoritega püüdsime Kunstibussi tuuride sisu hoida mitmekülgse ning alternatiivsena – meie ühiseks sooviks oli tuurikülalised kokku viia oma eriala parimatega ning näidata antud erialasid nende kõige ehedamast ning ausamast küljest.

Kuidas lõppenud aasta tagasi vaadates tundub?

Ma julgen loota, tuginedes tuuril kohalkäinute tagasisidele, et Kunstibuss on oma algset ideed, viia inimesed kokku kunsti- ja disaini erialadel töötavate inimestega, selgitamaks erinevaid tööprotsesse ning võtteid, järginud. Kui tihtipeale “kõrgeks ja kaugeks” mõeldud kunstimaailm sai nüüd linnarahvale tänu 26. kunsti- ja disaini eriala tutvustamise ehk lähemale toodud, siis usun, et Kunstibussi projekti võiks pidada õnnestunuks. Loe edasi: Kultuuriaasta. Kunstibussi aasta

Eesti Loomakaitse Seltsi pühadeaegne üleskutse

Soovime, et meie kodu oleks koht, kus tunneme end turvaliselt ja privaatselt. Päevatööst väsinuna naastes töölt koju, pakub kodu võimalust tunda end vabalt ja mugavalt, et järgmiseks päevaks olla igati vormis ja väljapuhanud. Taimed puhkavad looduses, et ilmade soojenedes taas elule ärgata. Tundub, et ka kõik metsaelanikud on talveunne suikunud, sest metsas on kõik nii vaikseks ja rahulikuks muutunud.

Väljas puhuvad külmad tuuled ja vahelgi tuisud, maapind hakkab külmuma. Sisemuses tiksub vaikne tõdemus, et tuleb sobivad riided selga panna. Ja seda teeb inimene, kellel on lähedase (pereliikmed) ja võimalused.

Mida aga teeb kass või koer või mõni muu lemmikuna peetav loom, kes on kunagi, kas hüljatud hoolimatu inimese poolt või kes on sündinud tänaval?

Kindlasti mitte ei ole neil sooja ja mugavat pesa või ulualust, kindlasti ei lähe nad puhkereziimile ega suiku talveunne. Vastupidiselt inimesele, hakkavad nad veelgi aktiivsemalt otsima toidupalukesi, mis annaks neile energiat elada üle külm ja tuuline talv. Vähestel koertel ja kassidel on helgem tulevik, kes leiavad läbi varjupaikade ja hoiukodude endale uue ja hoolitseva pere. Eesti Loomakaitse Selts kutsub Sind: „Kingime loomadele paremad jõulud“. Teeme KOOS jõulukingituse abivajavatele loomadele. ELS soovib, et inimesed märkaksid ka jõulude aegu enda ümber abivajavaid loomi ja linde. Toeta seltsi tegevust annetusega, mida kasutatakse abivajavate loomade ravimiseks, nende toitmiseks ja nende eest hoolitsemiseks.

2010 aasta jooksul abistas Eesti Loomakaitse Selts 1300 looma ligi 56 000 euro väärtuses. Nõustas vähemalt 6011 eraisikut ning tegi loomade abistamiseks kokku 390 pöördumist VTA-le, politseile, keskkonnainspektsioonile ja kohalikule omavalitsusele.

Toetuse avaldamiseks helista telefonidele 900 7225 annetades 2 eurot ja 900 7200 annetades 5 eurot.

ELS-i tegevust saad toetada, kandes sobiva rahasumma ELS-i kontole SEB pangas numbrile 10002019856000 või Swedbanki numbrile 221041248998 märksõnaga “Jõulukingitus loomadele“.

Leitud abivajavast lemmikloomast teavita kindlasti lähimat loomade varjupaika või kohalikku omavalitsust, et loom saaks võimalikult kiiresti abi. Leides vigastatud metslooma või linnu, teata sellest keskkonnaameti lühinumbril 1313 või päästeametile numbril 112.

Theatrum Hospitalis saatis Pete Townshendile kutse Eestisse

Detsembri lõpus toob noorteteater Theatrum Hospitalis lavale absurdikomöödia „Mõnus Välk“, kus läbi huumoriprisma puudutatakse mitmeid kitsaskohti nii Eestis kui terves maailmas. Etenduses teevad kaasa telesõu „Eesti talent“ võitja Erki-Andres Nuut ja Superstaari-saatest tuntud Taavi Peterson.

Taavi Petersoni on aga hiljuti suurepärase leiuna ära märkinud ka legendaarse rokkbändi The Who kitarrist Pete Townshend. Selle uute iidolite kohtumise vaimus on Theatrum Hospitalise lavastaja Mart Tartlan lubanud soovi korral kaks iidolit kokku viia ning kuulsale kitarristile isegi kaks tasuta pääset uuele etendusele kinkida. Lihtne on elu, kui olla kuulus. Loe edasi: Theatrum Hospitalis saatis Pete Townshendile kutse Eestisse

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses saavad tunnistuse vaimse kultuuripärandi kursuse lõpetajad

Septembrikuust alates on Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses koos käinud innukad kohaliku elu eestvedajad. Need on inimesed, kes hoiavad oma kogukonnale ja kodupaigale omaseid teadmisi ja oskusi ning soovivad neid tutvustada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus.
Vaimne kultuuripärand hõlmab selliseid põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on meile omased ja olulised ka praegusel ajal: suitsusaunast ja hiiu huumorist suguvõsauurimise ja rannakalapüügini. Just need teemad on teiste seas juba nimistusse kantud või ootavad oma järge.
Kursusel õpiti tundma mitme Eesti piirkonna vaimset pärandit ning kõneldi, mida on selle hoidmiseks ette võetud. Sellest sündis elav arutelu: mida saab igaüks meist oma kodukohas ära teha? Lõpuks alustas iga kursuslane mõne sellise oskuse, nähtuse või teadmise uurimist, millest kirjutada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus. Kursus oli osalejatele tasuta, seda toetas Euroopa Liit ja Eesti riik. „Kursus läks korda ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on taas oodata põnevaid sissekandeid,” rõõmustas Rahvakultuuri Arendus- ja
Koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialist Kristiina Porila. Evelin Povel-Puusepp Sauelt lisas: „Kodu-uurijate seltsingu eestvedajana olen saanud hulga ideid ja kinnitust, et kodukoha ajaloo talletamine, mälestuste kogumine ja oma pärandi hoidmine on väga vajalik.” Nimistu, mida haldab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, ootab
sissekandeid kõigilt Eestimaa kogukondadelt.

Lisainfo: www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu

Eesti Ööjooksu osavõtutasust läheb osa heategevuseks

Järgmise aasta kaheksandal juunil Rakveres toimuvat Eesti Ööjooksu korraldav MTÜ Rakvere Maraton annetab osa tuleva aasta Ööjooksu
viiekilomeetrise distantsi osavõtutasust piirkondlikuks heategevuseks.
Heategevuspartneriks ja tegevuste elluviijaks saab Rakvere Karmeli Kogudus.

MTÜ Rakvere Maraton juhatuse esimehe Marko Tormi sõnul sai partneri valikul määravaks Karmeli Koguduse pikaajaline taust sotsiaalvallas ning eestvedajate tugev motiveeritus ja avatud suhtlemine. „Tegevuskava, mida
meiega jagati oli piisavalt konkreetne, läbinähtav ja kogukonda liitev,”räägib Torm.

“Oleme kindlad, et oma plaanide elluviimisel teeb Rakvere Karmeli Kogudus koostööd mitmete sotsiaalvaldkonna organisatsioonidega Lääne-Virumaal ja mujal, “ lisab ta, tänades ühtlasi kõiki eraisikuid ja organisatsioonide esindajaid, kes tegid ettepanekuid heategevuspartner imääramiseks.

Sel aastal uudse ettevõtmisena lisaks inimeste liikuma julgustamisele reaalse rahalise toega piirkondlikku heategevusse panustav MTÜ Rakvere
Maraton viib kolmapäeval, 14. detsembril kell 12.00-13.00 Rakveres Aqva Spa kohvikus „Arabella“ läbi heategevuspartneri tutvustusürituse, kus Rakvere Karmeli Koguduse eestvedajad ja Ööjooksu korraldajad selgitavad eeloleva aasta plaane.

Pealinnad suunduvad talvelahingusse

Talv algab sellel aastal 22.detsembril kell 7.29. Varahommikul kell 7.00 algab aga paintballi lahing Otepää Linnamäel, kus Otepää võitleb Talvepealinna tiitli eest Sügispealinna Narva ja Tallinnaga, keda toetavad Kevadpealinn Türi ja Suvepealinn Pärnu.

“22. detsembri hommiku viimased sügisetunnid Eestimaal mööduvad Otepää Linnamäel lahingut pidades,” selgitas Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter. “Talve saabumisega kell 7.29 saab selgeks, kas Narva ja Tallinn annavad Otepääle võimu üle ja kas Otepää kuulutatakse 15.korda Talvepealinnaks.”

Lahingu lõppedes heisatakse Otepää keskväljakul Talvepealinna lipp ning toimub 15. Talvepealinna tiitli üleandmine. Keskväljakul algab traditsiooniline Otepää Naisseltsi poolt veetav Talvepealinna turg. Turu perenaiseks on Naisseltsi esinaine Riita Aader. Talveturul süüakse ühine supp, laadal kõikide teiste kaubitsejate hulgas löövad kaasa ka Otepää noored. Naiskodukaitse avab Talvekirbu, kus saab vahetada igasuguseid asju.
Turul saab hea ilma korral sõita Perdo talu perenaise Kaja hobusega. Kui ilmaolud lubavad, siis sõidutab huvilisi mootorsaaniga Otepää kontsaablijaoskonna piirkonnavanem Jaanus Kokkonen. Esinevad lasteaialapsed, Otepää Muusikakooli lapsed ja Otepää Noortekeskuse noored. Keskpäeval peavad kuuse ümber oma mängutundi. Päeva juhib Marko Pille.

“Täpselt kell 18.00 palume kõiki Keskväljakul lumevalsile, seejärel juhatab Otepää laulutüdruk Laura Danilas sisse pidumeeleolu tõstva lauluga tuleetenduse,” rääkis Sirje Ginter. “Talvepimeduse lööb särama meeleolukas ja maagiline elavtule etendus “Talve(v)algus” tulegrupp Flameous esituses. Etendus toob kõigile tule valguse ning soojuse, mida saab võtta kaasa ja kanda hinges pimedatel talvekuudel.”