Mart Valner

Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Kui lapsel on janu, tuleb talle anda juua ning janu kustutamiseks sobib, vaid puhas vesi. Kunagi ei tohi keelata lapsel puhast vett juua, ei ole vaja jälgida täpseid vee joomise aegu, õige on see, et laps joob siis, kui tal on janu.

Kuigi vesi ei anna energiat, vajab meie keha vett rakkude eluks ja toitainete jõudmiseks igasse kehaosassa. Vesi on organismile igas eas asendamatu, vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis ning kõik need on organismile vajalikud. Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri ja kaitseb elutähtsaid organeid nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest ning vesi aitab organismist välja viia ainevahetuse lõpp-produkte. Lastel on vaja suhteliselt rohkem vett kui täiskasvanutel, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kudede veerikkuse peegelduseks on ka väikelaste ilusad ümarad kehavormid, nn. nukukäed ja -jalad.

Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab alati kiiret piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol. Veevajadus sõltub mitmetest asjaoludest: ruumi temperatuur, toidu iseloom, higistamine, tervislik seisund, tarbitud soolade kogus, individuaalne erisus jm.

Veevajadus sõltub kehamassist (kehakaalust). Kuigi iga laps on individuaalne, on vanusega seotud kasvamine ja laste keskmist kehamassi saame arvestada igas vanuses. Seega füsioloogiline ehk säilitusvedeliku vajadust arvestataksegi kehamassi, mitte vanuse kohta. Loe edasi: Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Teisest eluaastast on väikelaps toidulauas koos kogu perega. Küll aga ei anna me väikelapsele kõiki toite nagu soolased ja vürtsitatud toidud, närimist vajavad grillitud toidud, peenestamata liha või luudega kala, ka ürtidega tuleb olla ettevaatlik – nende maitse on võõras ja lapse õrna magu ärritav. Samas on põhiline toiduvalik toidugruppide osas ühesugune ja peab olema mitmekülgne.

Kuna väikelapse magu on väike, siis tema toiduportsjonid (taldrikutäied) peavad olema väiksemad, kui täiskasvanul – kas veerand või kolmandik täiskasvanu omast. Kindlasti tuleb arvestada lapse isuga, mis ei ole iga päev ühesugune. Kui ta üks päev sööb vähem, siis teisel päeval teeb ta selle tasa ja sööb rohkem. Seepärast peaks taldrikule panema alati väiksema toiduportsjoni, kuhu saab vajadusel toitu juurde lisada. Kaheaastane laps ei oska ise veel hästi toitu valida ning ta ei taju oma portsjoni suurust. Kindlasti ei tohi last sööma sundida, sest laps tunneb oma isu kõige paremini. Kui tundub, et laps on väga isutu ja kehakaal ei lisandu eakohaselt, võib talle sagedamini pakkuda vahepalasid.

Meeles tuleks pidada, et kuigi aastasel lapsel on suus tavaliselt juba 8 lõikehammast, ilmuvad esimesed purihambad alles teise eluaasta teises pooles. See aga tähendab, et isegi kaheaastane laps ei suuda veel kõiki toiduaineid peeneks närida. Sellepärast tuleb väikelapsele teha teistsuguseid menüüsid. Lihakraamist sobib lapsele pakkuda hakkliha, hästi peeneks lõigatud ja hautatud liha või luudest hoolikalt puhastatud kala, ka toored aedviljad tuleks peenestada, mitte aga püreerida! Lapse seedeorganid vajavad tükikestega harjutamist ning hoiduda tuleb pidevalt püreeritud purgitoidu pakkumisest!

Enda tehtud valikuid ja toidu tõstmist taldrikule tuleb kindlasti hakata õpetama hetkest, kui lapsel hakkavad kujunema haaramisoskus ja koordinatsioon. Oskused tulevad tasahaaval. Loe edasi: Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival ootab [eest]seisma ja [eel]arvama!

22. juulil algusega kell 12 algab Eesti kõige ilusamal teel – Postiteel paiknevas Eesti Maanteemuuseumis esimene Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. Kõik Kagu-Eestis elavad või selle piirkonnaga seotud inimesed on oodatud kagunurgale ja tervele Eestile olulistel teemadel kaasa mõtlema, arvamust avaldama ning muutusi ellu kutsuma!

Püüdes vastata enamuse ootustele on Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali meeskond moodustanud kolm teemaala, mis puudutavad maaelu, maakultuuri ja turvalisuse küsimusi:
TURVALISUS JA JULGEOLEK – MIKS KEEGI MEID EI PÄÄSTA?

I paneel kell 12.00 – 13.30: Julgeolekus ei sõltu meist mitte midagi

II paneel kell 14.00 – 15.30: Kõik rikuvad liikluseeskirju, sest natuke ju võib

III paneel kell 16.00 – 17.30: Tervishoid saab olla kas kodulähedane või kvaliteetne

MAAELU – VIIMANE KUSTUTAB TULE

I paneel kell 12.30 – 14.00: Ökoriik – ürgaega tagasi!?

II paneel kell 14.30 – 16.00: Raha ei ole ja raha ei tule

III paneel kell 16.30 – 18.00: Kõik on läbi

MAAKULTUUR – ÕKS VIIL ELÄSSE MÕTSU VAIHÕL UMMAMUUDU INEMISE

I paneel kell 13.00 – 14.30: Kuis perimüskultuuriga rahha tiini?

II paneel kell 15.00 – 16.30: Võrokõnõ, mulk vai seto ja vahtsõnõ maalõtulõja – kas saias sõbras?

III paneel kell 17.00 – 18.30: Mõista-i ma taad kiilt ei lukõ ei kirota, õigõt kiilt mõista-i kiäki!

NB! Korraldajad juhivad tähelepanu, et Kagu-Eesti eripärast tulenevalt on osad vestlused seto või võro keelsed! Loe edasi: Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival ootab [eest]seisma ja [eel]arvama!

Elron paneb Kloogaranna Festivali külaliste teenindamiseks käiku erirongid

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab 23. juulil toimuva 5. Kloogaranna Festivali ajaks tihedamaks Tallinn-Kloogaranna liini sõidugraafiku, lisandub kaks hilisõhtust reisi.

„Et Kloogaranna Festivali arvukaid külastajaid mahutada ja ürituse nautijad õhtul turvaliselt koju tuua, toetab Elron seda sündmust ka tänavu erigraafikuga,“ ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Rong viib külastajad otse rannale, festivalipaika. Öised erirongid väljumisega Kloogarannast kell 22:30 ja 01:00 sõidavad marsruudil Kloogarand–Tallinn, rong peatub kõikides peatustes.“

Kloogaranna on ka Elroni “Järgmine peatus” kampaania sihtpunkt 17.–24. juulil. Elron kutsub inimesi rongiga avastama lisaks imelisele supelrannale ja mustikametsale ka kohalikke vaatamisväärsusi ja matkaradasid ning proovima lohesurfi. Rongisõitjad saavad pileti või Elroni Sõidukaardi ettenäitamisel osa eripakkumistest Kõltsu mõisas, Laulasmaa Spas, kohvikus Ott&Matilda jm. Vaata lähemalt: http://elron.ee/jargmine-peatus-kloogaranna/ Loe edasi: Elron paneb Kloogaranna Festivali külaliste teenindamiseks käiku erirongid

Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Toitumisnõustaja, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht.

Kaheseks saades on laps saanud proovida juba mitmeid erinevaid maitseid, tal on suus üsna mitu hammast ning suure tõenäosusega on välja kujunenud ka üks või mitu lemmiktoitu. Sünnipäevapidu tähendab alati ka natuke seda, et toidu valik ning mitmekesisus on külalsite rõõmuks valmistatud veidike rikkalikum kui igapäeva menüü. Tihtipeale lubatakse sünnipäevadel endale pisut rohkem kui argipäeval ja nii ka laste puhul – süüa lubatakse natuke rohkem kommi , kooki ning juua rohkem kui üks klaasike mahla või limonaadi. Küll aga teame, et magusaid jooke ja maisutusi ei ole väikelastele sugugi mitte soovitatav pakkuda, see aga ei tähenda, et sünnipäevalaud peaks olema igav.

Järgnevalt toon välja mõned ideed, mida olen ise sünnipäevadel kasutanud ja mis on nii mudilaste kui ka vanemate poolt heaks kiidetud. Loe edasi: Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust üle 2000 inimese

Tänavu teist korda toimunud Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust ja selle elurikkust enam kui 2000 inimest. Festivalil uuriti nii kesklinna parkides elavaid liike, Emajõega seotud loodust kui ka õpiti vikatiga heina niitma.

29. juunist kuni 2. juulini toimunud linnaloodusele pühendatud festivali kavas olid mitmesugused õpitoad, loodusretked ning muud tegevused. Tartu kesklinna pargis aset leidnud avapäeval osales hinnanguliselt 1500 inimest. Populaarsed olid ka veeretked Emajõel ning geoloogiaretk Toomemäel.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed korraldas festivali avapäeval, 29. juunil esimest korda Eestis ettevõtmise Mini-BioBlitz. Huvilised tegid viie tunni jooksul Emajõe-äärsetel rohealadel Võidu sillast kuni Supilinna tiigi ja Lodjakojani ning Toomemäel vastavate nutirakenduste või fotokaamera abil loodusvaatlusi ning spetsialistid aitasid määrata vaadeldud liike. Mini-BioBlitzil osales 24 inimest, kes tegid kokku 333 loodusvaatlust. Vaatlusalal märgati 239 liiki, enim jäid silma linavästrik, sinikael-part, kimalased ja raudrohi.
Loe edasi: Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust üle 2000 inimese

Võrust saab sel nädalal jälle tantsupealinn

DSCN0128 — Võru Folkloorifestivali avakontsert 2015

Täna algav Eesti suurim iga-aastane rahvusvaheline tantsijate kohtumispaik Võru folkloorifestival kannab nüüd oma pikaaegsele sisule veel paremini vastavat nime – XXII Võru pärimustantsu festival. Nagu varemgi, keerlevad ka tänavuse festivali viis päeva ümber maailma rahvaste tantsude ja muusika.

Võrus kohtuvad eesti pärimustraditsioon seekordsete külaliste Ukraina, Itaalia, Slovakkia, Austria, Türgi, Valgevene ja Rootsi folkloorigruppide kaasa toodavate tantsude ja muusikaga. Nii ütleb ka seekordse festivali nimi “Kohtumised ristteel”, et siin kohtuvad erinevate kultuuride rütmid, meeleolud ja värvid. Nagu folkloristid ammu teavad, kõike seda, mis ristteel toimuma hakkab, ei saagi alati ette teada ja pärast seletada. Peab lihtsalt ise kohal olema ja teada saama.

“Oleme aastaid kutsunud Võru linna tantsupealinnaks ja vaieldamatult ta seda meie festivali ajal ka on,” väidab juba aastaid igal suvel festivali legendaarset tänavatantsu eestvedaja ja üle-eestiliste tantsupidude liigijuht, tantsuõpetaja Maire Udras. Ta on ka tänavuse festivaliaegse Öötantsupeo lavastaja.

Kui harjumuspäraselt toimub igal aastal Võrumaa enda rühmade maakondlik tantsupidu, siis seekord midagi hoopis erilist, sest Võrumaa oma tantsurühmadele lisandub suur hulk külalisi nii Eestist kui teistest riikidest. ” Ilmselt on just paljudele festivalikülalistele teistest riikidest selline suur ühistantsimine päris uus kogemus, sest kaugeltki igal pool ei ole ju sellist suurte üldtantsupidude traditsiooni kui meil,” lisas festivali korraldusmeeskonna liige Tiia Must. Loe edasi: Võrust saab sel nädalal jälle tantsupealinn

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Tänasest võimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud

tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin. Loe edasi: Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Tervislikud vahepalad väikelapsele põhitoidukordade vahel

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Väikelaps on liikuv, uudishimulik ja rahutu, jookseb palju, küsib palju, õpib ronima ja hüppama – see kõik on väga vajalik ja loomulik lapse arenemine. Öeldakse, et laps ei jäta ennast nälga. Talle ei pea süüa valmistama kaloriraamat käes, küll aga on hädavajalik perel teada ja tunda mitmekülgse toiduvaliku põhimõtteid ja mitte olla toitumisimede ning delfist saadud otsingute ohver. Iga kord ei ole päris üheselt vastuvõetavad ka vanavanemate soovitused, sest aeg ja elu on muutunud teadlikumaks.

Isu tekib füsioloogiliselt iga 3,5 – 4 tunni järele. Sellest on ka tavalised kolm regulaarset toidukorda – hommikusöök, lõuna ja õhtusöök. Mida aktiivsem laps on, seda kiiremini läheb tal kõht tühjaks. Sellepärast peavad väikelapsel kindlasti olema vähemalt kaks vahepala. Mida aga anda ja kui palju korraga, see sõltub lapse aktiivsusest ja päevategevusega seotud asjaoludest. Lastesõimes käivatel lastel pole sellega probleeme ning millist toitu ja mitu korda seda kodus anda, sõltub lasteasutuses viibimise ajast. Sageli on aga alla 3-aastased lapsed kodus. Selle põhjusteks võib olla kas lihtsalt pere soov või on noortel vanematel kodus veel kas väiksemaid või suuremaid lapsi ning ei taheta väikelast viia lasteaeda. Siis tuleb enda elu nii korraldada, et söögiajad oleksid lastega koos. See võimaldab anda eeskuju ja ühine söögiaeg on hea ka lihtsate selgituste andmiseks, märkamatuks õpetamiseks. Kellaaegadest tuleb ka kodus kinni pidada ja siis selgub, millal anda vahepalasid ning kui rikkalikud vahepalad peaksid olema. Loe edasi: Tervislikud vahepalad väikelapsele põhitoidukordade vahel

Toidu põhjustatud allergiad väikelastel

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Allergia sageneb kogu maailmas ja ka Eestis. Allergia on oma olemuselt immuunsüsteemi tasakaalust väljasolek, mistõttu tekib äge vastureaktsioon konkreetsele allergeenile, milleks on mõni toit, looduslik aine või kemikaal. See vastureaktsioon on seotud suure hulga antikehade tootmise, histamiini ning teiste kehaomaste kemikaalide vabastamisega organismis. Vastureaktsioon tekib tavaliselt kas kohe või suhteliselt ruttu peale ärritava aine (allergeeni) saamist. Allergia avaldumises on ealiselt erinevused selles, et väikestel lastel on üha sagedamini allergiat toiduainete suhtes, koolilastel ja täiskasvanutel on aga astmat ja allergilist nohu.

Kolmandikul elanikkonnast on geneetiline eelsoodumus allergia kujunemiseks ja viimasel ajal on see hakanud aina enam avalduma. Selle põhjuseks võib olla imikute vähene rinnapiimaga toitmine. Kui lapsele hakatakse andma pudelitoitu, siis jäävad lapsel saamata emapiimas olevad kaitsekehad. Peale selle on igasugusel allergial palju põhjusi, milledeks võivad olla tihedast liiklusest tingitud õhusaastus, rohke töödeldud ja steriliseeritud toidu söömine, vähene kokkupuude heade keskkonna mikroobidega jm. Loe edasi: Toidu põhjustatud allergiad väikelastel

Tudengid hakkavad jõusaalis elektrit tootma

Homme, 8. juunil kell 15 avatakse Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis keskkonnasõbralik jõusaal tudengitele. Tegemist on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) tudengite energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt möödunud aasta kolmanda koha saavutanud projektiga, mis nüüd täies mahus ellu viiakse.

Spordiklubisse on paigaldatud kümme elektrit tootvat jalgratast, mis on tudengitele kasutamiseks tasuta. „Ühe rattaga toodetud energiaga saab põlema panna 20-LED lampi, sellest piisab omakorda mitme kahetoalise korteri valgustamiseks“, selgitab rataste funktsiooni projekti üks eestvedajatest ja TÜ tudeng Märt Roosaar. „Jõusaalis plaanime energia ära kasutada valgustuseks.“

KIKi juhatuse liikme Lauri Tammiste sõnul on hea meel näha, et Negavati ideed saavad järjekordselt teoks. „Loodame, et nähes ja kasutades uusi keskkonnasõbralikke jalgrattaid, hakkavad tudengitel peas idanema uued nutikad energia- või ressursisäästumõtted, millega ise tulevikus konkursile tulla.“ Loe edasi: Tudengid hakkavad jõusaalis elektrit tootma

Peamised toitumist puudutavad põhjused, miks väikelapsed hakkavad alates 1. eluaastast kaalus liigselt juurde võtma?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Looduses on asjad korraldatud nii, et mõnede imetajate lapsed on kohe peale sündimist krapsud ja toimekad. Kahjuks või õnneks on inimlaps võrreldes teiste imetajatega kõige kauem emast sõltuv. Emapiim katab lapse vee-, valkude, rasvade, süsivesikute, mineraalainete ja mikroelementide vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. Sellepärast ei ole vaja lisatoitu hakata andma enne 4-ndat elukuud harjutamise mõttes ja alates 6. elukuust on igapäeva menüüs lisatoit. Lisatoidu valik 1-3 aastaste menüüs määrab sageli toitumisharjumused isegi kogu eluks!

Lapse esimesel eluaastal vormitakse suur osa sellest, mida on oodata tulevikust. Siinjuures on toidul ja toitmisel täita ülisuur osa. See, kuidas last toidetakse esimesel eluaastal, avaldab väga suurt mõju kogu väikelapse perioodile.

Loe edasi: Peamised toitumist puudutavad põhjused, miks väikelapsed hakkavad alates 1. eluaastast kaalus liigselt juurde võtma?

Lastekaitse Liit on loonud lapsevanematele sisuka äpi

MTÜ Lastekaitse Liit uuringust „Lapse osalemine pereelus” selgub, et lapsed soovivad oma perega rohkem aega veeta. Et laste soovidele vastu tulla ja hõlbustada perega ühiselt veedetud aja planeerimist, on Lastekaitse Liit loonud uudse lähenemisega mitmekesise Sõber Karu mobiilirakenduse.

Äpi eesmärk on suunata vanemat oma lapsega teadlikult ja täisväärtuslikult aega veetma. Äpp sisaldab praktilisi nippe, kuidas koos lapsega sisukalt aega veeta. Lisaks on üleval artikleid ja videoloenguid.

Lapsele sotsiaalsete suhete õpetamise eest vastutavad eeskätt vanemad. Ühistegevused on parim viis kujundada lapsest hea kaaslane. Eeskuju kaudu annab vanem lapsele üle õiged väärtused ja käitumismustrid. Koos toimetades näitab vanem, kuidas üksteist märgata, erinevusi sallida või julgeda astuda vastu soovimatule käitumisele. Just ühistegevused annavad lapsele sõnumi, et temast hoolitakse ja teda kaasatakse. Ühiselt veedetud aeg vähendab lisaks laste õnnetustesse sattumise riski.

Lastekaitse Liidu president Loone Ots paneb tänase lastekaitsepäeva puhul kõigile südamele: “Laps on perekonna täisväärtuslik liige. Kõiki pere ettevõtmisi tuleb arutada kogu perega ja lapse arvamusi võimalikult palju arvestada. Äpp on vanema abiline, aga lapsega koos olemine ei nõua äppi, vaid vanemat ja last. Vanema mugavusele tuleb eelistada lapse rõõmu ja arenemist. Loe edasi: Lastekaitse Liit on loonud lapsevanematele sisuka äpi

Kohtla-Järvel toetati heategevusliku jooksuga haigete lastega peresid

Möödunud laupäeval toimus Kohtla-Järvel esimene Eastman Charity Run nime kandev heategevusjooks, mille iga osaleja eest annetati seitse eurot kohalikele pidevat ravi vajavate lastega peredele.

Kohaliku kultuurikeskuse eest stardi saanud üritusest võttis osa üle 500 inimese, keda toetas ligi 150 liikmeline pealtvaatajaskond.

„Rõõm on näha, et Ida-Virumaal on nõnda palju inimesi, kes soovivad abivajajaid aidata. Aitäh kõikidele, kes tulid kodudest välja ja panustasid liikumise kaudu ka enda tervisesse,“ sõnas Eastman Specialties OÜ Kohtla-Järve tehase direktor Hannes Reinula. „Kindlasti aitas üritusele kaasa ka päike, mis pisut enne starti pilve tagant välja tuli ja osalejatele ideaalsed jooksuvõimalused andis“.

Kiidusõnu osalejate aadressil jagus ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse kultuuri- ja spordi peaspetsialistil Kristiine Agul, kellele tegi eriti head meelt nõnda rohkearvuline osalejate arv. „Samuti olen õnnelik, et Kohtla-Järvel on tekkinud heategevusjooksu näol uus traditsioon, millega saame toetada peresid, kus kasvavad terviseprobleemidega lapsed,“ lisas ta.

Üritusel olid kavas nii 250 m, 1 km, 3,5 km, 7 km ja 10,5 km pikkused distantsid erinevatele vanusegruppidele. Lisaks asusid koos jooksjatega rajale ka kepi- ja tervisekõndijad ning osavõtt oli kõigile tasuta.

Laupäeval toimub Kohtla-Järvel heategevusjooks haigete lastega perede toetuseks

Laupäeval antakse Kohtla-Järve Kultuurikeskuse juurest start esimesele Eastman Charity Run nime kandvale

heategevusjooksule, mille eesmärgiks on aidata haigete lastega peresid.

„Meile on inimeste heaolu väga tähtis ja heategevusliku jooksuga soovimegi eelkõige toetada peresid, kus kasvab pidevat ravi vajav laps,“ sõnas Eastmani Kohtla-Järve tehase direktor Hannes Reinula. „Kuna iga jooksul osaleva inimese kohta annetame 5 eurot heategevuseks, kutsume kõiki kodudest välja, et üheskoos näidata toetust abivajajatele ja ühtlasi panustada liikumisega enda tervisesse“.

Kohtla-Järve Linnavalitsuse kultuuri- ja spordi peaspetsialist Kristiine Agu leiab, et jooks annab igale soovijale võimaluse ühendada tervisele kasulik oma panuse andmisega heategevusse. „Pole tähtis, kas jooksete heategevuse nimel, hea enesetunde saamiseks või isikliku rekordi püstitamiseks, olete sportlane või soovite oma võimeid proovile panna. Kutsume teid ühinema igal aastal toimuva hakkava heategevusjooksuga, mis hakkab ühendama inimesi, aitamaks neid, kes seda kõige rohkem vajavad.“

Jooksust võivad võtta osa kõik soovijad ja sellele registreerumine toimub laupäeval kohapeal kell 9.00 kuni 11.00, mille järel toimub ürituse ametlik avamine. Lastejooksud pikkusega 250 m ja 1 km saavad lähte kell 11.50 ning kell 12.30 toimub ühine start 3,5 km ja 10,5 km jooksudele, millest on osalema oodatud ka kepi- ja tervisekõndijad. Jooksud on kõikide osalejate jaoks tasuta ja ilma ajavõtuta.

Superbus viib soovijad pühapäeval tasuta Maanteemuuseumi avamisele

SuperBus.com võimaldab alustada oma tänavust kultuurisuve Tallinnast väljaspool viies 1. mail huvilised nii Tallinnast kui ka Tartust Varbusele, kus Eesti Maanteemuuseum avab oma uue püsinäituse „Head teed!“. Pühapäeval on bussisõit ja muuseumi külastus kõigile tasuta. Tule kogu perega!

SuperBus.com stardib Tallinnast D-Terminalist pühapäeval, 1. mail, kell 08:15, buss jõuab Tartusse AHHAA keskuse juurde kell 10:45 ning stardib seejärel Varbuse suunal kell 11:00. Muuseumisse jõuab buss kell 11:45. Tagasisõit muuseumist algab kell 15:15.

SuperBus.com piirkonnajuht Jaan Mürk ootab juba huviga, kuidas 74-kohaline VanHool Altano buss ajaloolisele looklevale Varbuse Postiteele sobib. „SuperBus.com võib küll olla kõige uuem bussifirma Eesti bussitransporditurul, aga me väga väärtustame Eesti teid ja meie transpordi arengulugu. Põnev on näha Maanteemuuseumis kogu seda pikka ajalugu, mis on eelnenud sellele, et tänasel päeval saame meie oma moodsate bussidega teenindada kliente Eesti suurimate linnade vahel. Muuseumi uue püsinäituse avapäeval teeb erisõidu buss, mis hakkab 23. maist sõitma Tallinn ja Riia vahel,“ sõnas Mürk.

Maanteemuuseumis avatakse 1. mail külastajatele uues kuues Varbuse postijaama peahoone. Maja esimesel korrusel on seadnud end sisse püsinäitus “Head teed!”, mis kõneleb Eesti teede ja kommunikatsiooni ajaloost, otsides vastust küsimustele, kas teede rajamise ja kiiruste kasvamisega on maailm muutunud väiksemaks või suuremaks?

Selleks, et reis kulgeks kõigi jaoks ladusalt ja rõõmsalt, palume huvilistel oma sõidusoovist teada anda SuperBus.com Facebookis https://www.facebook.com/SuperBuscom-383892365134839/ või helistades tööajal numbril +372 6311620.

Mis on Eesti kvaliteetseimad brändid?

Kui hind poleks määrav tegur ning valiku tegemisel tuleks lähtuda kvaliteedist ning ainult kvaliteedist, räägiks valdav osa eestlasi Samsungi

mobiiltelefoniga, ostaks pileti Adele’i kontserdile ning käiks suusatamisvõistlustel vaatamas Kelly Sildaru trikke, süües selle kõige kõrvale Kalevi šokolaadi.

Värskes uuringus „QUDAL – QUality meDAL” osalenud 1200 Eesti elaniku vastuste põhjal on selgunud parima kvaliteediga tooted, teenused ja kaubamärgid, mida pakutakse Eesti turul. Uuringu korraldas selle aasta veebruaris Eestis rahvusvaheline organisatsioon ICERTIAS – International Certification Association GmbH, mis asub Šveitsis Zürichis.

Kalev on Eesti kvaliteedi võrdkuju

Eesti elanike arvates on just Kalev Eestis parim näide kvaliteedist ning Eesti turul pakutavate toodete ja teenuste seas tippkvaliteedi võrdkuju.

Kalevi suurest edust annab tunnistust ka tõik, et see magusatootja hääletati kvaliteedi poolest esikohale veel kolmes kategoorias: „Parim

küpsisetootja”, „Parim šokolaaditootja” ja „Parim marmelaaditootja”.

Loe edasi: Mis on Eesti kvaliteetseimad brändid?

Paber tuleb tagasi

Mart Valner

Tabasin end ühel koosolekul mõttelt, et huvitav, kas teisel pool lauda istuv koostööpartner teeb oma sülearvutisse märkmeid või on oma mõtetega tegelikult Facebookis. See oli hetk kui ma mõistsin, kui palju annab juurde märkmikuga koosolekul käimine. Ehk siis paber tuleb tagasi ja mitte ainult imelike prillidega hipsterite juurde, kes kaugusesse vaadates joonistavad sketše oma uhiuude Moleskine märkmikusse, vaid see tagasitulemine hakkab peale kõrgemast ringkonnast. Juhatuse koosolekul kuulatakse rohkem seda, kes avalikult näitab, et tema mõtted on vaid hetketeemas.

Tegelikult on seda tendentsi ka paljud äriringkonnad tabanud. Alates loomulikult märkmike müügile keskendunud veebibutiikidest, aga veel huvitavam paberi tagasituleku koht on fotograafia. Vana Zenit on moeasi juba pikka aega. Sellele on nüüd lisandunud aina rohkem populaarsust koguv võimalus oma digifotosid välja printida raamatu või kalendri või… nimekiri on lõputu. Tegelikult ma aastaid tagasi vaatasin seda trendi ja mõtlesin, et tore nišitoode on. Seda lugu pani kirjutama aga teade, et uus turule tulev Zoombook pakub praegu kõigile uutele klientidele 1000 tasuta raamatut. Ei ole enam nišitoote mõõtu.

Ilmselgelt tuleb paber tagasi. Keskkonnateadliku inimese paneb see natuke mõtlema. Oleme ju harjunud juba e-kirjade lõpus oleva kirjutisega, et „ära mind välja trüki“. Teisest küljest jälle… paber kestab kauem ja kui ma järgmist tuhandet e-maili välja ei prindi, kas siis võib neid paberil emotsioone äkki lubada?

Lendorav näitab teed rohelisemasse tulevikku

Keskkonnakomisjoni-avalik-istung-foto-Erik-Peinar

12. aprillil kl 11 ajal sai esimese rahvaalgatusena portaalis Rahvaalgatus.ee täis 1000 nn petitsooniseadusega nõutud allkirja märgukiri, mis nõuab valitsuselt ja riigikogult otsustavaid samme lendorava populatsiooni kaitseks ning senise metsandus- ja looduskaitsepoliitika kriitilist ülevaatamist.

Petitsiooni algatas MTÜ Noored Rohelised koos lendorava teemaga tegelevate teadlaste ja keskkonnaktivistidega 4. märtsil. Tegu oli esimese märgukirjaga Rahvaalgatus.ee portaalis ja hoolimata portaali testperioodiga kaasnenud raskustest on see ka esimene algatus, mis sai kokku vajalikud allkirjad. Petitsiooni algatajad kutsuvad sotsiaalvõrgustikus allkirjade andmist jätkama ning plaanivad märgukirja anda valitsusele ja riigikogule üle kuu aja jooksul. Kavandamisel on ka kampaania laiendamine ning selle järgmised etapid, peagi tuleb esmaesitusele Henry Laksi ja Marten Kunginga ühisloominguna valminud “Lendorava laul”.

Loe edasi:

Sinu lapse tervis on Sinu kätes

Toitumisspetsialist, treener ja kolme lapse ema Pilleriin Täht

Toitumisest räägib täna pea iga ajakiri ja ajaleht, iga teine blogi ja netileht. Toitumine on kuum teema, kuid enamjaolt puudutab see kõik täiskasvanuid – ülekaalulisi, alakaalulisi, haigeid ja terveid, neid, kes soovivad kaalu alandada, lihasmassi kasvatada või organismi puhastada. Miskipärast aga pööratakse laste toitumisele kordades väiksemat tähelepanu, ometigi on just 1-3 aastaste laste läbimõeldud ja tasakaalustatud toitumine on oluline tegur lapse arengus ja tervises, millega laotakse alus terveks eluks.

Pole kellelegi saladus, et nii lapsevanemad, eriti emad, jälgivad erinevaid dieete, loevad kaloreid, püüavad olla sportlikud ning valmistavad endale tihtipeale perest eraldi sööke, seda kõike ikka selleks, et tunda end hästi ja armastada oma keha. Siit edasi jõuame olukorrani, kus pereema valmistab endale tervislike salateid, kvaliteetseid liha- ja kalaroogasid, kuid lastele neid kippuma ei paku, sest eelnevatest kordadest on emal tekkinud arusaam, et „laps seda nagunii ei söö“, „talle see ei maitse“ või „mis ma ikka peale käin“.

Suurt rolli mängivad siin veel erinevaid toitumis-viisid ja harjumused, mida täiskasvanud inimesed vastavalt oma elustiilile püüavad järgida ning kus tuleb tihtipeale ühest või teisest toituainest loobuda, olgu selleks siis liha, jahu- või hoopiski piimatooted. Loomulikult pole täiskasvanud inimesel keelatud süüa seda, mida soovib, kuid kindlasti ei tohiks oma elustiili tõttu unustada ära lapse vajadused, kelle organism alles areneb. Siin võib näiteks tuua erinevaid piimatooteid, mida vanemad eelistavad vähem süüa, kuid mis on lapse organismile vajalikud. Tõsi ta on, et piimatooted võivad väikelastel tekitada kõhuhädasid, näiteks gaase, sellise juhul olen oma väikelastele andnud piimasegusid, mis samuti sisaldavad lapsele olulisi vitamiine aga samas ei tekita kõhugaase. Loe edasi: Sinu lapse tervis on Sinu kätes

Lastekaitse Liit torgib Arvamusfestivalil tabuteemasid

Paide 2014 a arvamusfesitval Foto Urmas Saard — Paide 2014. a arvamusfesitval. Foto: Urmas Saard

Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult inimeste arvu kohta. MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht Kiira Gornischeff näeb, et see on tõsine probleemikoht. „On väga oluline arutada ning leida viise kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimiselt ning veel halvem on seis hättasattunud noore ravivõimalustega. Või äkki on olukord nii hull, et peaksime hakkama hoopis noortele rohkem õpetama, kuidas ohutult tarbida. Samas on riik käivitamas uusi ja noortepärasemaid ennetusmeetodeid, millest oodatase palju.“ sõnas Gornischeff.

Nende teemade üle arutlemiseks ongi Lastekaitse Liit toonud Arvamusfestivali lavale arutelu „Laps ja narko“ koos Politsei- ja Piirivalveameti, Tervise Arengu Instituudi, noorsoo- ning turvakeskusetöötajate ning MTÜ Ravikanepi eestvedajatega. Et koos ja mitme nurga alt saaks tegelikult tabuteema lahatud.

Arutelu on Arvamusfestivali „21. sajandi pere“ teemalaval reedel kell 18:00. Loe edasi: Lastekaitse Liit torgib Arvamusfestivalil tabuteemasid

Lasteabi infotelefon ootab abi vabatahtlike võrgustiku moodustamiseks

Üle – Euroopalise kadunud laste telefoni 116 000 raames on vaja Eestis moodustada vabatahtlike võrgustik eesotsas aktiivsete vabatahtlike võrgustiku juhtidega.

2006.aasta lõpus kiitis EL liikmesriikide esindajatest koosnev sidekomitee heaks eelnõu, mis käsitleb kombinatsiooniga 116 algavate telefoninumbrite reserveerimist sotsiaalset väärtust omavate ühtlustatud teenuste jaoks Euroopas. Sama otsusega anti 116 000 kadunud laste abitelefoni käsutusse. Numbri haldajaks on Sotsiaalministeerium ja teenusepakkujaks MTÜ Eesti Abikeskused. Piiriülesed kadunud laste juhtumid on juba praegu ning muutuvad pidevalt Euroopa Liidu raamistikus üha tõsisemaks. Piirikontrolli likvideerimise tõttu Shengeni raamistikus ning sellega kaasneva liikumisvabaduse tõttu on mitmete ära jooksnud või röövitud laste juhtumid puudutama hakanud rohkem kui ühte geograafilist territooriumi. Loe edasi: Lasteabi infotelefon ootab abi vabatahtlike võrgustiku moodustamiseks

Lastekaitse Liidu Fond ootab stipendante

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond allfondina tegutsev Lastekaitse Liidu Fond on asutatud 2002. aastal eesmärgiga toetada põhi- või keskharidust omandavaid andekaid õpilasi. Fondi asutamine sai teoks tänu Eesti ühingute Liidu ja Soome-Eesti Kaubanduskoja poolt Lastekaitse Liidule omistatud Sillaehitaja 2001 auhinnale. Kuna auhinnaga kaasnes ka rahaline preemia, otsustati seda kasutada loodava fondi algkapitalina.

Lastekaitse Liidu Fondi stipendiumi taotlejalt eeldatakse märkimisväärseid saavutusi õppetöös (aineolümpiaadid) või muul harrastataval alal (spordivõistlused, konkursid vms). Stipendiumi peamiseks eesmärgiks on toetada last ning laiendada tema võimalusi oma ande edasiarendamiseks. Loe edasi: Lastekaitse Liidu Fond ootab stipendante

Valmis kiusamisteemaline kodulehekülg

Lasteombudsmani eestvedamisel valmis kodulehekülg „Kool kiusamisest vabaks“, kust leiab praktilisi soovitusi kiusamise ennetamiseks ja kiusamisjuhtumite lahendamiseks.

Õiguskantsleri nõuniku Kristi Paroni sõnul nõuab kiusamise ennetamine meie kõigi panust. „Kiusamine on Eesti koolides tõsine probleem ja sellega tuleb süstemaatiliselt tegeleda ning sealjuures tasuks meeles pidada, et tulemuslik kiusamise ennetamine nõuab panust meilt kõigilt. Koostööd peavad tegema kool ja lapsevanem ning vähem tähtis ei ole ka ühiskonna roll hoiakute kujundajana,“ ütles Kristi Paron. Ta toonitas, et kiusamine saab toimuda ainult siis, kui pealtvaatajad – nii lapsed kui täiskasvanud – selle otseselt või kaudselt heaks kiidavad ja sellele ei reageeri.

Lasteombudsmani veebilehel „Kool kiusamisest vabaks“ selgitatakse, et mis on kiusamine ja mida selle vastu teha, ühtlasi jagatakse suuniseid turvalisema koolikeskkonna loomiseks. Eraldi näpunäited on veebilehel välja toodud nii õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele, lapsevanematele kui ka tugispetsialistidele. Sealjuures on näiteks juhised nii neile õpilastele, keda kiusatakse, kui ka neile, kes on ise kiusajateks. Õpetajad aga leiavad kodulehelt näpunäiteid selle kohta, mida teha kiusamise ennetamiseks, kuidas luua klassis positiivset õhkkonda ning kuidas kiusamisjuhtumeid lahendada. Praktilisi suuniseid on ka lapsevanematele, näiteks selgitatakse, et kuidas aru saada, et kas last kiusatakse või on ta ise teiste kiusajaks ning mida nendes olukordades ette võtta. Loe edasi: Valmis kiusamisteemaline kodulehekülg

Autor: Mart Valner

Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival ootab [eest]seisma ja [eel]arvama!

Elron paneb Kloogaranna Festivali külaliste teenindamiseks käiku erirongid

Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust üle 2000 inimese

Võrust saab sel nädalal jälle tantsupealinn

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Tervislikud vahepalad väikelapsele põhitoidukordade vahel

Toidu põhjustatud allergiad väikelastel

Tudengid hakkavad jõusaalis elektrit tootma

Peamised toitumist puudutavad põhjused, miks väikelapsed hakkavad alates 1. eluaastast kaalus liigselt juurde võtma?

Lastekaitse Liit on loonud lapsevanematele sisuka äpi

Kohtla-Järvel toetati heategevusliku jooksuga haigete lastega peresid

Laupäeval toimub Kohtla-Järvel heategevusjooks haigete lastega perede toetuseks

Superbus viib soovijad pühapäeval tasuta Maanteemuuseumi avamisele

Mis on Eesti kvaliteetseimad brändid?

Paber tuleb tagasi

Lendorav näitab teed rohelisemasse tulevikku

Sinu lapse tervis on Sinu kätes

Lastekaitse Liit torgib Arvamusfestivalil tabuteemasid

Lasteabi infotelefon ootab abi vabatahtlike võrgustiku moodustamiseks

Lastekaitse Liidu Fond ootab stipendante

Valmis kiusamisteemaline kodulehekülg

Head kooliaasta algust!