Autor: Maris Lestberg

Pärnus alustab taas Väärikate ülikool

Väärikate ülikool Pärnus alustab kolmandat hooaega. Kolmapäeval, 14. septembril kell 16 alustab Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis oma kolmandat hooaega Väärikate ülikool. Osalema on oodatud pärnumaalased, kellel on vanust 50+.

Eesmärk on anda teavet  ümbritsevas ühiskonnas toimuvate protsesside ja muutuste mõistmiseks, eluteel võrdväärseks liikumiseks. Eakate inimeste isiksuse, loovuse, annete, initsiatiivi, sotsiaalse vastutustunde arendamine. Ümbritseva elukeskonnaga suhtlusvõimaluste avardamine läbi ühiskonnas toimuvate muutuste teadvustamise ning nendest tulenevate väljakutsetega toimetulekuks, uute oskuste ja teadmiste omandamine, toetades nii eakate kohanemist pidevalt muutuvas maailmas.

Loengud hakkavad toimuma TÜ Pärnu Kolledži korraldamisel üle nädala kolmapäeviti
Sanatooriumi “Tervis” konverentsisaalis, Seedri 6.

Auditoorne õppetegevus toimub kaks korda kuus. Õpikodades osalemine on vabal valikul. Kavas on vestlused, loengud, seminarid, õpikojad, õppekäigud, väljasõidud. Aktiivne osaleja saab palju uusi teadmisi  ning TÜ Avatud Ülikooli tunnistuse.

Loengute temaatika: Pärnumaa areng ja  tuleviku võimalused; õigusalased probleemid igapäevaelus; ühiskonna projektiseerumine ja selle tagajärjed; hariduse osa ja roll elutee kujunduses; kodanikuühiskond, vabatahtliku töö; välispoliitika ja naabrussuhted; aktiivse osaluse võimalused igapäevaelus; teadusuudised, majanduselu; sotsiaalne keskkond ja meie turvalisus; väärtustel põhinev Euroopa.

Õppekäigud ja praktilised  õpikojad: arvutiga sõbraks (okt, nov, dets); minu aed – õppekäik Räpinasse 03.09.11; hõbejuusne ettevõtja (okt, nov, dets); Riigi valitsemine ja juhtimine – Riigikogu külastused (okt, nov, jaan, veeb); uued võimalused tegutsemiseks kodanikuühendustes vabatahtlikuna; õigusabi: käsitletakse teemasid, mis aitavad mõista elus ettetulevaid õigusalaseid probleeme ja leida neile võimalikke lahendusi. Teemad kajastavad inimese elu sünnist surmani, toetades võimalust elada õiguskuuleka kodanikuna.

Lisainfo telefonidel: +372 445 0531; +372 501 6715

Raplamaal algab kõhutantsutreeningute uus hooaeg

Raplas õpetatakse kõhutantsu alates 2005. aastast. Ka sel aastal on võimalik seda kaunist ja kasulikku liikumist proovida kõigil soovijatel. Algajate treeningud hakkavad toimuma erinevates kohtades – Raplas, Kohilas ja Valtu klubis.

Rapla Ühisgümnaasiumi aeroobikasaalis toimuvad treeningud kolmapäeviti alates 14. septembrist kell 17.30 ja 19.30.

ESIMENE TREENING ON TUTVUMISEKS TASUTA!

Naistele lisab kõhutantsuga tegelemine nõtkust ja naiselikkust. Ka vanemaealistel daamidel aitab kõhutants end paremini tunda. Mida rohkem keha liigub ja mida plastilisem see on, seda kaugemale lükkuvad luustikus tekkivad muutused: kangeks jääv selg, soolade ladestumine organismi jms. Naised on leevendust saanud seljaradikuliidile, kaelaradikuliidile, õlavalule (“Naistemaailm”, sept 2008).

Raplas toimuvad treeningud ka vanematele daamidele – teisipäeviti kell 17.30 alates 20. septembrist. Eelmise aasta treening näitas, et rahulik liikumine sobis ka üle 60-aastastele. Tantsul on teraapiline mõju kehale ja vaimule. Tants vabastab kehasse kogunenud pinged.

Lisainfo www.tantsud.ee

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu matkapäev 17. septembril

Laupäeval, 17. septembril 2011 toimub VVV MATKAPÄEV

Programm

Kell 11 – maastikumäng + fotojaht Luke mõisas. Orienteerumise käigus toimub pildistamine ja ülesannete lahendamine. Kogunemine Luke mõisa parklas. Matka kestvus 2-4 tundi. Grupi suurus 20 inimest. Retkejuhid Kairit ja Karin Raud. Registeerimine telefonil +372 517 8912 (Karin).

Kell 15 – seiklusmäng Karijärvel. Seekord on seiklusmängus rohkem orienteerumist, punktide otsimist ja matkamist. Matka kestvus u 4 tundi. Rada võib olla kohati raskesti läbitav ja väikelastele sobimatu. Jalanõudeks on soovitavalt kummikud. Matka lõpus väike kehakinnitus. Kogunemine Vapramäe parklas. Gruppi mahub 20 inimest. Retkejuhid Katrin Raadom ja Lauri Toim. Palutakse kindlasti registreeruda e-kirja teel lauri@luua.edu.ee, lisainfo telefonil (+372 5698 9658, Katrin).

Lisainfo: www.vvvs.ee

Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Otepääl tähistatakse täna vanavanemate päeva

Pühapäeval, 11. septembril kell 14.30 tähistatakse Otepää kultuurikeskuses rahvusvahelist vanavanemate päeva.

Programm:
* Esivanemate tegemistest Otepää mail
* 170 aastat Pühajärve sõja möödumisest – Madis Linnamägi (Pühajärve sõdalaste järeltulija)
* Otepää Gümnaasiumi õpilaste esinemised koduloomuuseumi materjalide põhjal
* Kontsert kogu perele – BONZO

Korraldab: Otepää Naisselts ja Otepää Kultuurikeskus

Homme on viimane võimalus esitada ülesvõtteid “Minu Käina” fotovõistlusele

Käina vald ootab kõiki huvilisi osalema fotovõistlusel “Minu Käina”, mille eesmärgiks on saada huvitavaid ja elulisi fotosid Käinast ja Käina vallast. Fotovõistlusele saabunud töödest valib žürii välja parimad ja võidutööd saavad premeeritud rahaliselt (auhinnafond 500 €). Parimad tööd leiavad koha 2012. aastal ilmuvas Käina valda tutvustavas raamatus.

“Minu Käina” võistlusele esitatavate fotode juures hinnatakse ideed, loomingulisust ning seda, kuidas autor Käinat näeb. Tähtis on äratuntavus. Esitada võib ka eelnevalt pildistatud, kuid varem avaldamata fotosid. Fotosid saab esitada 12. septembrini 2011. Võistlusele saab esitada töid ja neid hinnatakse kolmes kategoorias:

  • Käina – koht kui selline, loodus, iseloomulikud ehitised jms.
  • Käina inimesed – ilma käinakateta ei oleks Käinal oma nägu ega olemust. Ootame portreefotosid, reportaažfotosid üritustest-sündmustest, fotosid inimestest nende igapäevastes toimetustes.
  • Käina ajalugu ja kultuuripärand – siin on koht vanaema kangastelgedel, rahvariietel ja hiiepuudel, muuseumitele ja kirikutele, kodutaludel ja …

Tallinnas tuleb juba VII Kammermuusika Festival

2005. aastal suure tähelepanu all sündinud Tallinna Kammermuusika Festival toimub seitsmendat korda 11.-25. septembrini Tallinna Raekojas, Hopneri majas, Jaani, Kaarli ja Rootsi-Mihkli kirikus. Festival on Tallinn 2011 Euroopa Kultuuripealinna ametliku programmi osa. Festivali raames antakse taaskord välja Marje ja Kuldar Sink’i nimeline PLMF preemia „Noor Laulja 2011″.

Laiahaardeline ja sisukas programm 13 kontserdiga pakub esmakordselt kammerooperit, muljetavaldavat plejaadi Eesti tippmuusikutest ning väljapaistvaid külalisesinejaid – dirigent Jonathan Brett (UK), viiuldajad Hugo Ticciati (Rootsi) ja Michael Süssmann (Norra), oboe mängija Malcolm Messiter (UK), pianistid Simone Di Crescenzo (Itaalia) ja Aksel Kolstad (Norra) jpt.

Festivali kunstiline juht on ooperilaulja Pille Lill.

Festivali leht Facebookis!

Toetajad:  Tallinn2011, Sokos Hotel Viru, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, WSI, AdNet, QP jt.

 

Oktoobris saab Võrus õppida India pea- ja näomassaaži

Pühapäeval, 2. oktoobril 2011 kell 10-18 toimub Võrus aadressil Kreutzwaldi 34 (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) India pea- ja näomassaaži meistri Vicky (Inderjit Parwana) baaskursus.

India peamassaaž hõlmab käsivarsi, selja ülaosa e õlavöödet, kaela, pea, kõrvu ja osa näost. Tehakse istudes ja õliga. Mõjutab kogu organismi, parandades verevarustust. Avab energiakanalid, paneb silmad, näonaha särama, vähendab kortse, vähendab juuste hallinemist, väljalangemist, paneb need vohama, leevendab stressi ja peavalusid. Soovituslik teraapiate arv 7 korda, 1- 2 korda nädalas.

Baaskursus sobib kõigile huvilistele, näiteks:

  • Emad-isad saavad õppida, kuidas oma lapsi ja teisi pereliikmeid turgutada, aidata neid näiteks stressirohketel õppeperioodidel, tõstes nende sooritusvõimet ja tasakaalustades organismi tegevust;
  • Massööridel on võimalus saada lisateadmisi- ja oskusi edasi arenduseks (kõrgeim tase on ICM Guru International – koolitab ICM metoodikat rahvusvahelisel tasandil);
  • Juuksurid ja kosmeetikud saavad igapäevatööks vajalikud massaaživõtted, millega oma klientidele kasulikud olla.

Hind osalejale Võrus on 60 eurot. Kui ühest organisatsioonist osaleb 3 või enam koolitatavat, siis on soodustus 20%. Vickyle on kõrvalkoolitajaks tema abikaasa Katrin Aedma, kes aitab keeleliselt koolituse arusaadavaks teha.

Koolitus koosneb 2 osast:
Teoreetilises osas räägib Katrin  india pea- ja näomassaaži ICM seosest metameditsiiniga, näo ja kaelalihastest.
Praktilises osas tehakse koos Vickyga  läbi kõik ICM sammud ja saab selgitusi, kuidas ja miks midagi teha just nii, nagu tehakse.
Vitamiinipauside ajal saab kosutada nii meelt kui keha.

Koolitusele tulles on vajalik:

  • pudel vett;
  • kirjutusvahend;
  • õhuke saunalina (rannalina), et mahub endale ümber keerata;
  • peakate (pärast õlisele peale);
  • selga mugavad riided, vahetusjalatsid;
  • puhtad juuksed;
  • hea tuju ja avatud meel.

Kõik koolituse läbinud saavad ka sellekohase tunnistuse.

Infot:
India pea- ja näomassaaž IMC
Idamaa.com
Katrin Aedma koolitused

Võru koolituse info ja registreerimine kuni  29. septembrini:
Helle Kivi, e-post hellekivi@hotmail.com või tel +372 5452 1962

 

Euroopa Liidu kosmoselaev saab Eesti lapse nime

1. septembril sai avalöögi Euroopa Komisjoni kosmoseteemaline lastejoonistuste võistlus, mille võitja nimi antakse ühele Euroopa Liidu Galileo võrgustiku satelliidile. Võistlus kestab 15. novembrini.

Joonistusvõistlus on mõeldud 9-11-aastastele lastele ja toimub Euroopa Komisjoni Galileo programmi raames. Galileo on Euroopa iseseisev satelliitnavigatsiooni süsteem, mille käigus lennutatakse kosmosesse vähemalt 27 satelliiti. Joonistusvõistlus toimub kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis 2011. aasta jooksul ning iga riigi võitja saab kosmosesse omanimelise satelliidi.

Joonistusvõistluse žürii liikme ja Tartu Ülikooli füüsika instituudi kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juhi Mart Noorma sõnul on tegemist väga haruldase võimalusega. „Ühe eesti lapse järgi nimetatakse ligikaudu 200 miljonit eurot maksev kosmoselaev, mis toob inimkonnale tulevikus palju kasu,“ ütles Noorma. „Galileo satelliitide võrgustik on Euroopa Liidu suur samm kosmosetehnoloogilise ülemvõimu suunas ja selle arendamises löövad kaasa ka Eesti spetsialistid.“

Võistlusel osalemiseks peab iga laps valmistama pildi teemal “Kosmos ja kosmoselend”. Pildil võivad olla näiteks tähed, raketid, planeedid või satelliidid. Kasutada võib mis tahes joonistamis-, maalimis- ja värvimismaterjale ning –tehnikaid ja loomulikult fantaasiat. Pildid tuleb seejärel sisse skaneerida või teha neist foto ja laadida üles Galileo joonistusvõistluse kodulehele.

Peale Mart Noorma kuuluvad võistluse Eesti žüriisse veel laulja Laura Põldvere ja riigikogu liige, endine kultuuriminister Laine Randjärv. Võitja kuulutatakse välja 2012. aasta jaanuaris toimuval auhinnatseremoonial, kus võitjale antakse üle diplom ja auhind, mis kujutab nende järgi nime saanud päris-satelliiti.

2011 ja 2012 aastal tähistatakse Eestis teadusaastat. Loe lähemalt!

Lisainformatsioon:
Kristine Mumma, Powerhouse OÜ
E-post: kristine.mumma@powerhouse.ee, tel: +372 699 8032

Pärnus toimub pühapäeval autovaba päev

Pärnu Linnavalitsus, MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi ning GoBus Pärnu korraldavad 4. septembril autovaba päeva. Päeva eesmärk on propageerida tervislikke eluviise ja alternatiivsete transpordivahendite kasutamist. Pärnu on jalgrattaga sõitmiseks ning jalgsi käimiseks sobilik linn.

3.-4. septembril on ratturite rõõmuks üles seatud tasuta valvega jalgrattaparkla. 3. septembril asub valvega rattaparkla Pärnumaa Rahvaspordituru ning Jüri Jaansoni Kahe Silla lastejooksu keskuses – Port Arturite vahelisel väljakul.

4. septembril asub valvega parkla Pärnu Sadama parklas vana silla kõrval. Parklad on avatud 3. septembril kell 10-16 ning 4. septembril kell 9.30-15. Rattaparklasse saab jätta rattaid, mis on lukustatud!

Autovabal päeval kutsutakse inimesi üles kasutama ka ühistransporti.

29. augusti linnavalituse istungil otsustati, et autovabal päeval on kõigil linlastel ja meie külalistel võimalik kasutada tasuta ühistransporti, sest mida rohkem me eelistame ühistransporti autodele, seda enam vähendame müra- ja heitgaasireostust linnas.

Pärnu linn on aastast 2002 WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku liige ja 2010. aastal koostati Pärnu linna terviseprofiil, millest tulenevalt kavandatakse elanikkonna tervist väärtustavale hoiakule ja käitumisele ning eluviisi kujundamisele suunatud tegevusi. Järgides WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku põhimõtteid ning arengustrateegiaid kogu Euroopas, on asutud tervist toetava linnakeskkonna sihipärasele arendamisele, väärtustatakse ümbritsevat linnakeskkonda ja elutingimusi.

Lisainformatsioon:
Tarmo Meresmaa, Kahe Silla jooksu peakorraldaja, info@2silda.ee

PRIA kutsub maaelu mitmekesistamiseks investeeringutoetust taotlema

12. septembrini saavad mikro- ja väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist. Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.

“Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,” märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu. Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba. “Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,” loetles Sigmar Suu.

Elluviidud projektid aitavad tõsta maaelu kvaliteeti ning toovad kohale tuntust ja uusi külastajaid. See omakorda suurendab kohalike inimeste võimalusi tööd leida, teenuseid ja kaupu müüa. Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil. Toetuse saamise tingimustega saab põhjalikumalt tutvuda PRIA kodulehe vahendusel.

Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini, seejärel algab dokumentide menetlemine ning toetuste määramise tähtaeg on 16. jaanuar 2012. Selle meetme käimasolev taotlusvoor on programmperioodil 2007-2013 viies. Aastatel 2008-2010 oli kaks taotlusvooru nn väikeprojektide rahastamiseks (toetuse piirmäär kuni 100 000 eurot) ning kaks taotlusvooru suurprojektidele (toetuse piirmäär 300 000 eurot). Kokku on neljas taotlusvoorus PRIAsse laekunud 972 taotlust 102,7 mln euro saamiseks. Toetusesoove on alati olnud rohkem kui vooru eelarves raha. Kokku on PRIA määranud 612 ettevõtjale 55 mln euro ulatuses toetusi.

Pärast toetuse määramist on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projekt ellu viia ja PRIAle kuludokumendid esitada, pärast mida toetus välja makstakse. “PRIA soovitab siiski alustada projektide elluviimist võimalikult varakult, et kiiresti muutuvad turusituatsioonid- näiteks ehituses – ei saaks hiljem takistuseks. Tööde ja kaupade kallinemise puhul pole võimalik PRIAlt lisaraha saada,” märkis Sigmar Suu.
Maaelu mitmekesistamise meetme toetusi on PRIA seni välja maksnud kokku 23,2 mln eurot.

Üle 300 õpilase veedab muuseumiõppepäeva ERMis

Reedel, 2. septembril toimub ERMis suur koolipäev. Üle 300 õpilase Tartu Forseliuse Gümnaasiumist osaleb muuseumiõppe programmis. 2.–5. klass omandab mänguliste tegevuste käigus teadmisi Raadi ajaloost, samuti tutvustatakse neile põnevaid esemeid ERMi kogudest. 6.–12. klass tutvub ERMi näitustega giidide saatel, saades teada, kes on eestlane, millised toitumistavad on üheksas Euroopa riigis, lisaks ka lühiülevaade postiajaloost.

„See on põnev väljakutse nii muuseumile kui ka koolile,“ ütles ERMi giid-metoodik Virve Tuubel, kes loodab, et toimuv inspireerib ka teisi koole viima oma õppepäevi muuseumisse. Lisaks erinevatele teadmistele, mida on võimalik omandada näitusekülastuste kaudu, pakutakse õpilastele võimalust ka ise käed külge lüüa ja meisterdada endale meene. Vanemale koolieale näidatakse ka filme rahvakultuurist. Nooremad koolilapsed saavad teadmisi mänguliste tegevuste kaudu.

Lisainfo: Virve Tuubel, giid-metoodik, telefonil +372 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel@erm.ee

SEB Tartu Rattamaraton kogub populaarsust

Foto: Kaimo Puniste

Rahva – ja tervisespordi jätkuvast populaarsusest annavad märku ka Tartu Rattamaratoni registreerimisnumbrid. Esimese vooru lõpuks oli end spordipeole kirja pannud 4463 inimest 11 riigist, mis tähendab pea 10-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga. Viimane päev end maratonirajale üles anda on 17. september.

Eelmisel aastal panid end esimeses voorus kirja 4103 ratturit. Kõikide aastate lõikes oli aga enim registreerunuid 2009. aastal, mil esialgne registreerimisvoor tõi maratonile üle 4200 osaleja. „Tänavune aktiivne registreerimine esimeses voorus purustas kõikide seniste  maratoniaastate rekordid,“ ütleb Indrek Kelk, SEB 14. Tartu Rattamaratoni võistluste direktor. „Ootame maratonirajale nii profirattureid kui ka harrastajaid. Juba praegu on maratonirada korrastatud ja tähistatud. Kõik kes soovivad, saavad sinna veel enne suurpäeva treenima minna,“ lisab ta.

Foto: Kaimo Puniste

Tartu Rattamaraton ületas 5000 osaleja piiri 2008. aastal, mil ürituse kõikidel distantsidel lõpetas kokku 5213 spordisõpra. Senine maratoni osalejaterekord pärineb aga eelmisest aastast kui finišijoone ületasid 6439 suurt ja väikest ratturit. „Kas möödunudaastane osalejatenumber saab sel korral ületatud, selgub juba vähem kui kolme nädala pärast,“ ütleb Kelk ning kinnitab, et korraldusliku poole pealt on maraton selleks valmis.

Maratoni põhisõidud distantsidega 89 km ja 40 km peetakse pühapäeval, 18. septembril stardipaigaga Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil ning finišiga Elva lähedal all asuvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Päev enne, 17. septembril ootavad lapsi Tartus Tähtvere Spordipargis toimuvad TILLUsõit ja MINImaraton. Samal päeval toimub spordipargi BMX-rajal ka 10. Tartu Maastikurattasprint.

Nädal enne põhisõite, 11. septembril, korraldab Klubi Tartu Maraton sarnaselt eelnevate aastatega soovijatele rajaga tutvumiseks ühistreeningu. Maratonile saab registreerida Klubi Tartu Maratoni koduleheküljel, Klubi Tartu Maraton büroos (Laulupeo 25, Tartu) ning Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti.

Lisainfo maratoni ja ühistreeningu kohta!

Plektrum Festival 2011 uurib seekord ELU

Aastal 2011 toimub järjekorras üheksas Plektrum festival, seda 8.-18. septembril Tallinna erinevates paikades. Sel aastal on festivali kandvaks teemaks “Elu?”. Eluteemaline on ka 2011 aasta festivali programm, mida jagub kümneks päevaks.

Plektrum toob Tallinna maailma suurmetropolide vaimu ja ebatavalisi elamusi, esitledes ja uurides kaasaegse kultuuri, kunsti, muusika ja hariduse kokkupuutepunkte. Rahvusvaheline festival pakub juba 9ndat korda peateemast elust inspireeritud nüüdisklassika ja elektroonilise muusika kontserte ja pidusid, kohtumisvõimalust maailma tipptegijatest kunstnike ja mõtlejate, VJ-de ja DJ-dega, linnaruumi installatsioone, kunstiprojekte ja performance’eid, õpitube, tehnoloogiat ning keskkonnasäästlikku ja kogukonnapõhise koostöö mõtteviisi arendavaid sotsiaalprojekte.

Programm:

Vaata – Lúmine Ibrentum, Ludo ergo sum, Plektrum kino, Interaktiivne performance MÄLUPILT

Kuula – Meistriklass: Kuniyuki (JPN), Reinhard Flender (GER); Kontsert: Bareljeef – Helid ja kujundid, Prosthetic brain, Elu elektroonika – New Japanese Electronic Artists In Estonia, Egress – Glitterbug + Ronni Schendar live (GER/ISR), Plektrumi Klubiöö, Laste disco

Mõtle: Workshop: Uue eluorganismi sünteesimine Joe Davis (MIT, USA), Open P2P Design; Mõttemasin: Joe Davis, Alan N. Shapiro (USA), Ars Electronica FutureLab, Mõttemasin ja ÖÖÜLIKOOL

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.
Lisainfo Plektrumi kodulehelt!

Parlamendi lugemissaalil täitub 20. tegevusaasta

20 aasta jooksul on parlamendi lugemissaal teenindanud ENSV Ülemnõukogu viimast koosseisu ja Eesti Riigikogu alates 1992. aastast.

Parlamendi raamatukoguna on Rahvusraamatukogu ülesanne õigus-, ajaloo- ja politoloogiaalase kirjanduse komplekteerimine ja andmebaaside loomine. Parlamendi liikmeid ja Riigikogu ametnikke teenindatakse Toompea lossis asuvas parlamendi lugemissaalis. Toompeal asuvat parlamendi lugemissaali külastab kuni 40 inimest päevas, aastas esitatakse ligi 2000 eri raskusastmega päringut.

Lugemissaalis on avariiulitel ligikaudu 6 000 trükist, peamiselt teatmeteosed ja nn parlamendivaldkondadesse kuuluvad teavikud, kõik Eesti maakonna-, päeva- ja nädalalehed ning välisperioodika. Kogu uuendatakse pidevalt infovajaduse muutumisest lähtudes. Tavapärastele raamatukoguteenustele lisaks pakutakse spetsiaalselt parlamendile suunatud infoteenuseid, koostöös Riigikogu Kantseleiga koostatakse Riigikogu tegevust kajastavaid väljaandeid ja näitusi, korraldatakse infootsingukoolitusi ja üritusi.

Eesti Rahvusraamatukogu avas Riigikogu teenindamiseks lugemissaali Toompea lossis 1. septembril 1991. Parlamendiraamatukogu ülesandeid täidab Rahvusraamatukogu alates selle asutamisest 1918. aastal Riigiraamatukoguna.

Lisainfo: Marju Rist, parlamendiinfo keskuse juhataja, tel +372 630 7308, Marju.Rist@nlib.ee

Nordecon alustab täna töödega Aruvalla-Kose teelõigu rajamiseks

Nordecon AS alustab homme välitöödega Tartu maanteel kilomeetritel 27-40 Aruvalla-Kose teelõigu rajamiseks, kus esmajärjekorras tegeletakse raadamisega, millele järgnevad septembri jooksul ka ehitustööd Pirita jõe piirkonnas.

„1. septembril tõmmatakse saed käima ning objektil alustatakse raadamistöödega. Samuti alustatakse septembris ettevalmistustöid Pirita jõe piirkonnas kogujatee silla ning kogujatee ehitamiseks,“ lausus Nordecon ASi teedeehituse direktor Jaanus Taro. „Sel aastal teostame töid vaid olemasoleva maantee kõrvale jäävatel aladel – nii häirib see liiklejaid kõige vähem.“

Jaanus Taro sõnul sõlmiti Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitusleping tänavu 15. aprillil ning koheselt alustati ka täiendavate uurimustöödega ning projekteerimisega. Esimeses järgus valmisid projektid Pirita jõele rajatava kogujatee sillale ning samasse piirkonda rajatavale kogujateele, kuhu on ehitaja nende valmimisel planeerinud suunata olemasoleva Tartu maantee liikluse, et võimaldada põhimaantee vana Pirita jõe silla asemele rajada uued sillad. Projekteerimistööd kestavad paralleelselt ehitustöödega kuni järgmise aasta suveni.

„Kui eelnevatel kuudel toimus tegevus paljuski töölaua ja arvuti taga, siis nüüdsest hakkavad liiklejad ja kohalikud elanikud üha rohkem osa saama reaalsest ehitustegevusest objektil. Tulenevalt väga lühikesest ehitusperioodist tuleb ehituse käigus ette kindlasti liikluse ümbersuunamisi – samas on tööd planeeritud nii, et lõik on alati läbitav tavaliiklusele,“ selgitas Jaanus Taro.

Suuremaid liikluse ümberkorraldamisi on oodata järgmise aasta sügisest kuni objekti valmimiseni 2013. aasta augustis.

Jaanus Taro sõnul on Aruvalla-Kose teelõigu rekonstrueerimise põhieesmärgiks liiklusohutuse tõstmine, kus tähtis osa on kanda samatasandiliste ristmike kadumisel ning kohaliku liikluse ning kergliikluse eraldamisel põhitee liiklusest. Samuti paraneb tee kvaliteet. „Selle ehituse käigus rajatakse muu hulgas Eestisse esimene rohesild ehk ökodukt, mille kaudu saavad suuremad metsloomad ohutult maanteed ületada. Väikeloomade liikumiseks ja rändeks rajatakse tee alla spetsiaalsed truubid.“

Aruvalla-Kose lepingu käigus projekteeritakse ja ehitatakse olemasolev Tallinn-Tartu maantee 13,05 km pikkusel lõigul ümber 2+2 sõidurajaga ja eraldusribaga I klassi maanteeks. Vastavalt eelprojektile ehitatakse 2 eritasandilist liiklussõlme ja 2 ristet, kokku kolme viadukti (üks Kurena ristel ja kaks Kuivajõe liiklussõlmes) ja kahe tunneliga (Kolu liiklussõlm ja Liiva riste) põhimaantee sillad üle Pirita jõe ja Kuivajõe, rohesild, kogujateed ja kergliiklusteed koos neil olevate rajatistega, samuti ehitatakse müratõkked, paigaldatakse põrkepiirded ja maanteevalgustus, rajatakse haljastust ning paigaldatakse liikluskorraldusvahendeid.

Nordecon AS on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata käive oli 2010. majandusaastal ligi 100 miljonit eurot

Lisainformatsioon:
Jaanus Taro, Nordecon ASi teedeehituse direktor
Tel: + 372 616 1200, e-post: jaanus.taro@nordecon.com

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Uue Maailma tänavafestival toob aia tänavale

Tuleval nädalavahetusel, 3.-4. septembril 2011 toimub Tallinnas Uue Maailma asumis viiendat korda tänavafestival, mille teema on sel aastal “Aed tuleb tänavale”. Uue Maailma tänavafestival toimub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames.

Uue Maailma tänavafestivali eesmärk on tuua elu tänavatele ja laiendada inimeste arusaama tänavaruumi kasutusvõimalustest. Selle raames avavad kohalikud aedades kohvikuid, toimuvad tänavaturud, kontserdid, töötoad lastele ja täiskasvanutele ning palju muud.

Aiateemaga seoses ilmestavad festivali ajal Uue Maailma tänavaid taaskasutatavatest materjalidest valmistatud ajutised taimekonteinerid. Nii luuakse asumisse tavalise asfaldikõrbe asemele mitmekesine ja inimsõbralik tänavaruum. Uue Maailma aias on festivali ajal avatud kohvikud, plaate keerutavad DJ-d ning pühapäeval on seal tihe loengute ja töötubade programm.

Vaata täienevat kava siit!

Festivali esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, korraldab Uue Maailma Selts.
Sündmust toetavad Tallinna linn, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Bauhof, A le Coq, EcoOil.

Allikas: Bioneer.ee

Rahvakunstiansambel Leigarid avab uue segarühma

Leigarid ootavad endaga liituma kõiki tantsuhuvilisi, kes tahavad alustada rahvatantsu õppimist. Uus segarühm alustab 5. septembril.

Uue segarühmaga ootame liituma kõiki mehi ja naisi, kes tunnevad soovi rahvatantsuga tegeleda – põhisammude oskamist või varasemalt kogemust ei eeldata.

Treeningud hakkavad toimuma Tallinna Saksa Gümnaasiumis (Sütiste tee 20), esmaspäeviti kella 19-20.25 ning kolmapäeviti kella 20.35-22. Esimene kohtumine on sealsamas 5. septembril kell 19.

Treeningusse tulekuks palume registreeruda siin!

Uue segarühmaga alustab tööd noor tantsujuht Rauno Zubko, keda toetavad Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela ja kunstilise juhi assistent Sille Kapper.

Rühmajuhid on seadnud sügishooaja treeningutele juba toredad eesmärgid – näiteks ülesastumise novembrisse planeeritud Leigarite kontserdil.

Leigarid on loodud 1969. aastal ning saanud tuntuks Eesti rahvapärimuse esitajana. Leigarid õpivad ja esitavad folkloorseid tantse, seda nii Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka festivalidel. Katsetame tantsuseadmist ka ise ja võtame osa paljudest vahvatest ettevõtmistest – näiteks tantsupidudest.

Lisainfo aadressilt leigarid@leigarid.ee ja telefonilt +372 5645 9354 (Sille Kapper).

Tallinna Ülikoolis peetaval konverentsil vaagitakse rahvuskeelte vajalikkust teaduses ja kõrghariduses

Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus koos Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudiga korraldavad 29.-30. augustil rahvusvahelise teaduskeelte konverentsi “Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses”. Konverentsile järgneb eestikeelse terminoloogia ümarlaud „Raalinduse ja sidetehnika eesti oskussõnad“ 31. augustil.

Konverentsil arutletakse praeguste suundumuste ja mitmesuguste lahenduste üle, kuidas saavutada tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte vahel ja vahetatakse kogemusi eri rahvuskeelte seisundist teaduskeelena üleilmastuvas maailmas. Käsitletavaid keeli on poolteistkümmend, sh hiina, jaapani, katalaani, soome ja leedu.

Kahel päeval on kavas paarkümmend ettekannet ja vaatmikku. Esinejaid on lisaks Eestile ja lähiriikidele ka Belgiast, Iraanist, Rumeeniast, Suurbritanniast, USAst. Peaesinejateks on prof Kirsti Siitonen Turu Ülikoolist ja Jolanta Zabarskaitė Leedu Keele Instituudist.

Täpne kava!

Konverents toimub Tallinna Ülikooli Mare hoone Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218). Töökeeled on eesti ja inglise keel, töötavad tõlgid. Konverentsi toetab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.

29. augustil kell 18 avatakse konverentsi osana Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10) näitus „Eesti keel teaduses ja kõrghariduses“ ning esitletakse kogumikku „Eesti teaduskeel ja terminikorrastus“.

Kolmapäeval, 31. augustil kell 10 toimub konverentsi jätkuna eestikeelse terminoloogia ümarlaud „Raalinduse ja sidetehnika eesti oskussõnad“. Nii tehnika kui tarkvara areng on väga kiire ja puudutab erialast olenemata kõiki. Ümarlaudkonnas arutavad eriala asjatundjad ülikoolidest ja mujalt senise terminiloome õnnestumisi-ebaõnnestumisi, standardite olukorda ja kasutatavust ning tulevikupürgimusi. Võrdluseks pakub ülevaate hollandikeelsete terminite olukorrast Jan Roukens. Ümarlaud toimub Mare hoone Riho Pätsi nimelises auditooriumis (Uus-Sadama 5, M-213).

Lisainformatsioon:
Peep Nemvalts
Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja
Telefon: 640 9337
E-post: peep.nemvalts@tlu.ee

Sindi reoveed juhiti uude kanalisatsioonisüsteemi

Väljaehitatud Sindi linna reoveekanalisatsioonisüsteem hakkas tööle – öösel suunati Sindi reovesi uude survekanalisatsiooni kollektorisse. Osaühingu Sindi Vesi juhatuse liige Ants Tormilind andis teada, et nüüd võivad Sindi linna elanikud muretumad olla, sest senine vana kollektor, mis oli oma aja ära elanud ja üsna tihti purunes, enam ei tööta. Ööl vastu tänast ühendati väljaehitatud uus kanalisatsioonitorustik ning linna reoveed suunati Sindi-Pärnu survekollektorisse. Sindi ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisega viidi see vastavusse tänapäeva nõuetele ning reovee ümber suunamine uude kollektorisse võimaldab keskkonnariske minimiseerida. Uut süsteemi jääb opereerima ja hooldama OÜ Sindi Vesi.

Viktor Kaarneem
Sindi LV teabespetsialist

Olge sularahas arveldamisel ettevaatlikud

Lõuna Ringkonnaprokuratuur manitseb sularahaga arveldamisel olema ettevaatlik.

27. augustil toimub Jõgeva kesklinnas IV Küüslaugu Festival, kus külastajatele pakutakse kodumaist kaupa. Maksmine toimub peamiselt sularahas. Kuna kaks nädalat tagasi Võrumaal toimunud laadal avastati viis võltsimistunnustega rahatähte, palutakse müügimehi ja ostjaid sularahas arveldamisel ettevaatlik olla.

15. augustil pöördus Lõuna Prefektuuri kaks laadal kaubelnud meest, kes avaldasid, et kauba müügist saadud raha hulgas leiti viis võltsimistunnustega 50-eurost rahatähte. „Rahatähtedel oli ühine seerianumber X46522223219 ja puudusid turvaelemendid,“ kommenteeris Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg ning lisas, et asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. Kuigi laadal on reeglina palju külastajaid, tuleks müüjal leida aeg, et vastuvõtmisel kupüürid üle vaadata ja veenduda, et tegemist pole võltsinguga. Ning eriti sellistel juhtudel, kus suurema nimiväärtusega kupüüri eest tehakse väga väikene ost.

Prokurör soovitab ka euromündid üle kontrollida. Viimase nädala jooksul avastati Tartumaal võltsimistunnustega kaks 1-eurost ning üks 2-eurone münt. Igale müüjale on abiks euro pangatähtede ja -müntide turvaelemente tutvustav materjal, millega saab tutvuda SIIN. Samal lehel on materjali, kus saab ka tutvuda Eestis levitatud eurovõltsingutega.

Kui avastate võltsimistunnustega kupüüri, helistage koheselt politseisse tasuta lühinumbril 110 ning edastage valeraha andnud inimese välimuse detailne kirjeldus.

Misso vald tähistab 19. aastapäeva

10. septembril 2011. aastal tähistab Misso vald 19. aastapäeva. Selleks, et välja selgitada möödunud aasta silmapaistvamaid tegijaid ning tegusid, palub Misso Vallavalitsus kõikidel vallakodanikel hääletada tiitlite nime vääriva nominendi poolt. Misso valla 19. aastapäeva vallavanema vastuvõtt toimub 9. septembril algusega kell 17, kus antakse üle Aasta Tegu ja Aasta Tegija tiitlid Misso Rahvamajas. Oodatud on kõik Misso valla kodanikud!

Aasta Tegija 2010/2011 nominendid:
1. Lui Niilo (kogumike Tsiistre nuka värvid ja Misso kandi ajalugu koostaja)
2. Aarne Leima (Luhamaa külaseltsi eestvedaja)
3. Maiden Paljak (Tsiistre nuka kunsti– ja muusikafestivali korraldaja)

Aasta Tegu 2010/2011 nominendid:
1. “Kodutunne” saade Missos
2. Luhamaa külade viidastamine
3. Misso valla projekt “vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine”
4. Misso valla projekt “Kultuurimaraton”
5. Misso laululava rekonstrueerimise II etapp

Misso valla lehes ilmunud hääletussedelid palutakse tuua Misso vallamaja II korrusel asuvasse hääletuskasti hiljemalt 5. septembriks. Hääletada saab ka saates oma valiku e-postiaadressil: kultuur@misso.ee
Anonüümseid hääletussedeleid/e-maile ei arvestata!

Allikas: Misso valla leht nr 7

Tsiistres võetakse ette võru keele õppimine

Kuigi paljude Võrumaale Tsiistre kanti elama asunud inimeste juured on suuremal või vähemal määral Lõuna-Eestiga seotud, ei tunne me end ühes asjas ometi kuigi kindlalt. See on võru keel. Ja tõele au andes ei võta ka paljud siin sündinud ning kasvanud inimesed enam kodukoha murrakut suhu, kuigi aru saavad kõigest. Omast käest tean, et see on ebakindlus, kindlasti ka vahepealsete aastate kihutustöö, mis meie emad, kui meie peamised vestluskaaslased, murrakust võõrutas. Kindlasti mitte noorte soovimatus või häbitunne võru keelt kõneleda (nagu kuulsin hiljuti bussis üht härrat juhile kurtmas). Ka kaugemalt Eestist siia kodu rajanud inimesed soovivad võru keelt igapäevaelus kasutavast naabrimehest esialgu vähemalt aru saada, mitte sundida teda kirjakeeles suhtlema, sest võru keel kõlab kõrvale kaunis.

Tsiistre selts teeb tihedat koostööd Tsiistre nukas Remmeskil tegutseva Prastuli seltsiga. Sügisest on viimase eestvedamisel Tsiistre Külakojas võimalik osaleda võru keelt- ja kultuuri tutvustavatel kursustel ning kangakudumise kursustel. Kursustega alustatakse oktoobris nädalavahetuseti. Samuti on kõigil huvilistel võimalik tegeleda keraamikaga. Veel selle aasta sees loodame võõrustada Külakojas Taarka Pärimusteatrit. Kindlasti lisandub veel põnevaid ajaveetmise võimalusi ja kosutust nii kehale kui vaimule. Täpsem info tegevuste toimumise kohta Tsiistre Külakojas ilmub kindlasti nii Misso valla kodulehel kui ka vallamaja ja rahvamaja infotahvlitel.

Maiden Paljak
Misso valla leht nr 7