Maire Kriis

Loodusfotovõistlusel “Wiki Loves Earth” pälvis Eesti fotograafi Janno Loide pilt kolmanda koha

Ukrainast alguse saanud rahvusvahelisel loodusfotovõistlusel Wiki Loves Earth (Eestis “Loodusmälestised Vikipeediasse”) pälvis kolmanda koha Eesti fotograafi Janno Loide pilt hilissügisesest hommikust Mukri rabas.

Wikimedia Ukraina algatatud loodusfotovõistlus Wiki Loves Earth toimus sel aastal teist korda ning nüüd juba rahvusvahelisena. Võistluse eesmärkideks on anda vabasse kasutusse võimalikult palju pildimaterjali loodusmälestistest ja kaitsealadest ning panustada keskkonna kaitsmisse avalikkuse parema teavitamise teel.

Eestis toimus võistlus nime all “Loodusmälestised Vikipeediasse” ning selle raames koguti 501 pilti meie looduskaitsealadest ja kaitsealustest üksikobjektidest. Siinse osavõistluse žürii – tunnustatud loodusfotograafid Arne Ader, Urmas Tartes ja Remo Savisaar ning Aare Undo vikipedistide kogukonna poolt – valisid 10 parima hulka tööd mitmelt juba varemgi Wikimedia liikumise raames toimunud võistlusel silma paistnud fotograafilt: Ilme Parikult, Janno Loidelt ja Vaido Otsarilt.

Rahvusvahelise võistluse žürii valikus jõudis eepiliste mägismaastike vaadete kõrval kõrgele kolmandale kohale peaaegu monokroomne ülesvõte uduloorides, kergelt härmatanud Mukri rabast hilissügisesel hommikul, autoriks Janno Loide.

Ülemaailmsel võistlusel osales üle 3000 pildistaja 15 riigist, loodusmälestiste ülesvõtteid koguti 71 225. Suurim fotosaak – üle 12 000 pildi – tuli Ukrainast; viis Ukrainas tehtud pilti jõudsid 15 parima hulka. Peamiselt loodusfotograafidest koosnev seitsmeliikmeline rahvusvaheline žürii valis võidutööd välja rahvuslikel osavõistlustel parimateks tunnistatud 156 foto hulgast.

Mari Vallik

Novembris registreeriti 943 sündi

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti novembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 943 sündi, neist 477 poisslast ja 466 tütarlast. Kaksikuid registreeriti 15 paari, neist 4 paari poisse, 4 paari tüdrukuid ja 7 segapaari.

Tallinnas registreeriti 371 sündi, Harjumaal 100, Hiiumaal 1, Ida-Virumaal 84, Jõgevamaal 15, Järvamaal 16, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 37, Põlvamaal 14, Pärnumaal 50, Raplamaal 14, Saaremaal 13, Tartumaal 127, Valgamaal 31, Viljandimaal 28 ja Võrumaal 23 lapse sünd.

Novembris olid populaarsemad eesnimed poisslastele Robert (8), Hugo, Rasmus (7), Kirill, Kristjan, Kristofer, Martin, Miron, Nikita ja Oskar (6). Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia (11), Eliise, Lisandra (7), Mia ja Milana (6).

Eelmisel kuul sõlmiti 323 abielu, neist 13 notarite ja 13 vaimulike poolt. Lahutati 205 abielu, neist 19 notarite poolt. Novembris registreeriti 1155 surma.

Siseministri käskkirjaga anti uus nimi 39 ja maavalitsuse otsusega 99 inimesele, neist eesnimi 17, perekonnanimi 103 ning ees- ja perekonnanimi 18 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 100 naist ja 38 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 974 sündi, 1152 surma, 315 abielu, 216 abielulahutust ja 119 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet.

Merje Klopets

Riigigümnaasiumid Raplamaal ja Viimsi vallas alustavad 2018. aastal

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnutsi võttis riik endale kohustuse avada aastaks 2020 riigigümnaasiumid kõikides maakonnakeskustes. Raplasse ja Viimsisse rajatavate koolidega suureneb maakondlike riigigümnaasiumide arv kolmeteistkümneni. Viimsis ehitatakse riigigümnaasiumi tarbeks Haabneeme alevikku Tammepõllu tee äärde uus hoone. Raplas hakkab riigigümnaasium tegutsema Kooli tänav 8 hetkel tühjalt seisvas koolimajas, millele lisandub juurdeehitus. Mõlema hoone ehitust korraldab Riigi Kinnisvara AS, rahastavad Eesti riik ning Euroopa Regionaalarengu Fond.

Raplas asutakse ajaloolises koolimajas. Rapla Ühisgümnaasiumi, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi baasil luuakse riigigümnaasium, mille juures saab haridust omandada ka mittestatsionaarses vormis. Käesoleval õppeaastal on Raplas 305 gümnasisti- ehk 10.–12. klassi õpilast, kellele lisanduvad 147 õpilast mittestatsionaarses õppes. Tulevasse riigigümnaasiumisse on planeeritud 360 õppekohta. Õpilaste arv Raplas väheneb, 2018. aastaks 10. klassi jõudvaid ehk täna veel 6. klassis õppivaid noori on Raplas praegu 109.

Haabneemes töötav Viimsi Gümnaasium jätkab pärast riigigümnaasiumi starti põhikoolina. Rajatavas riigigümnaasiumis on planeeritud õppekohad 540 õpilasele. Käesoleval õppeaastal on Viimsis 196 10-12. klassi õpilast, kuid õpilaste arv Viimsi vallas on viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud, näiteks on 2018. aastaks kümnendasse klassi jõudvaid lapsi ehk praeguseid 6. klassi õpilasi täna Viimsis 192 ehk pea sama palju kui praegu kõiki gümnasiste kokku.

Loodavate riigigümnaasiumide eesmärk on pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust mitte ainult Viimsi ja Rapla, vaid ka kogu Harju- ja Raplamaa noortele.

Kümme Eesti filmi saavad kirjeldustõlke

Kultuuriministeerium eraldas Eesti Filmi Sihtasutusele 21 600 eurot kirjeldustõlgete tellimiseks uuematele täispikkadele Eesti mängufilmidele.

Vaegnägijatele ja -kuuljatele mõeldud kirjeldustõlkega varustatakse 2011-2014 aastal valminud filmid „Kirsitubakas“, „Nullpunkt“, „Väikelinna detektiivid“, „Mandariinid“, „Kertu“, „Free Range“, „Elavad pildid“, „Deemonid“, „Eestlanna Pariisis“ ja „Surnuaiavahi tütar“. Alates 2014. aastast ja edaspidi toodetud mängufilmide puhul saavad tootjad kirjeldustõlke lisamiseks vajaliku toetuse Eesti Filmi Instituudist üheaegselt levitoetusega.

Vaegnägijate ja -kuuljate kirjeldustõlge tähendab, et lisaks dialoogile antakse tekstina edasi ja kirjeldatakse ka olulisi tegevusi, mis toimuvad filmi helitaustal.

Kirjeldustõlkega filmid tehakse erivajadustega inimestele kättesaadavaks Eesti Pimedate Raamatukogu videoteegi kaudu. Samuti saab neid filme näidata televisioonis ning panna üles Elioni filmiriiulisse.

Katrin Arvisto

Tänavu toetab “Jõulutunnel” abi vajavate laste huviharidust

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge. Foto: Ülo Josing/ERR

ETVs esimesel jõulupühal otse-eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” on tänavu pühendatud abi vajavate laste huvihariduse toetamisele. Lastekaitse Liidu vahendusel jõuab televaatajate toetus lasteni, keda kasvatavad vanavanemad, kes on pärit paljulapselistest peredest, ja andekate lasteni, kes mingil muul põhjusel vajavad abi.

Annetused aitavad tasuda huviringis käimise eest või hankida vahendeid, mida läheb seal osalemiseks tarvis. Lastekaitse Liit aitab toetusest osa saada Eestimaa kõigi piirkondade lastel.

“Jõulutunneli” otsesaade on läbi päeva eetris kuus korda ja kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat”. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge kutsuvad otsesaatesse külalisi teemaintervjuudeks, et rääkida andekusest, selle märkamisest ja arendamisest. Samuti neist, kes tänu abile ja toetusele on elus edasi jõudnud, aga ka heategevusest laiemalt. Uuritakse, kuidas möödunud aasta annetuste saaja Toidupank on kogutud raha kasutanud. Muusikat teevad Uku Suviste, Getter Jaani, Janika Sillamaa, Terminaator, Smilers, Triinu Taul, C-Jam, Tallinna poistekoor ja palju teised.

Juba alates 18. detsembrist on avatud telefoninumbrid, millele helistades saab toetada Lastekaitse Liidu tegevust abi vajavate laste huvihariduse edendamisel.

Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Möödunud aastal kogus “Jõulutunnel” televaatajate abiga Toidupanga tegevuse toetamiseks 208 154 eurot. “Jõulutunnel” on tänavu ETV eetris juba 15. korda.

Anneli Tõevere-Kaur

Lastefondi vabatahtlik Evelin Tamm valiti aasta vabatahtlikuks

Pühapäeval, 7. detsembril annavad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Liikumine Kodukant üle tänavused aasta vabatahtliku aumärgid. Teiste seas pälvib tunnustuse ka SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pikaaegne vabatahtlik Evelin Tamm.

Evelin on olnud Lastefondi vabatahtlik alates 2010. aastast, mil ta oli tudeng Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Ligi viie aasta jooksul on ta saanud Lastefondis täita väga erinevaid ülesandeid olles nii projektijuht, ürituste korraldaja kui vabatahtlike koordinaator. Viimasel ajal on ta fondi vabatahtlikuna olnud seotud peamiselt meditsiinivaldkonnaga ning puuetega laste hoiukodude avamise koordineerimisega. Evelin on erialalt sotsiaaltöötaja ja töötab igapäevaselt Tartu Laste Tugikeskuses.

Enda sõnul tegutseb Evelin vabatahtlikuna lihtsalt heast tahtest ning soovist tegeleda just sellega, mis talle väga meeldib. “Lastefondi vabatahtlikkus pakub mulle erinevaid võimalusi midagi uut kogeda ja kedagi aidata,” ütleb ta. Aasta vabatahtlikuks nimetamist peab ta suureks tunnustuseks, kuigi esiti oli tal raske mõista, millega just tema selle ära on teeninud. “Enda meelest ei tee ma mitte midagi sellist, mida keegi teine ei saaks teha. Aga ju ma olen seda hästi teinud!” leiab ta ning loodab, et tema tegutsemine ja selle märkamine nakatab ka teisi.

Lastefondi tegevjuhil Sandra Liivil jagub Evelini kohta vaid kiidusõnu: “Ta on kõik need aastad Lastefondi juures hingega vabatahtlikku tööd teinud ning toonud meie seltskonda lisaväärtust ka oma sotsiaalvaldkonna teadmistega.” Ta lisab, et Lastefond saab nii palju teha ja jõuab sedavõrd paljude inimesteni just tänu vabatahtlike abile ning toob Evelini esile kui ühe neist, kelle peale saab alati loota ning kes on valmis kandma ka väga vastutusrikkaid ülesandeid. “Ta on väga-väga suure südamega inimene ja tema säravatest silmadest tundub, et ta on õnnelik selles, mida teeb. Lastefondi jaoks on Evelin tõesti hindamatu ning armas vabatahtlik,” kiidab Liiv.

Vabatahtlikke tunnustatakse Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel ning selle eesmärgiks on tuua esile ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Aumärgid antakse kokku 10-le vabatahtlikule üle pühapäeval, 7. detsembril Türil.
Merili Kärner

Põlvamaal plaanitakse esmatasandi tervisekeskused rajada Põlvasse ja Räpinasse

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Piret Simmo tutvustas toetusmeetme tingimusi.

Neljapäeval, 4. detsembril toimus maavalitsuses sotsiaalministeeriumi tervisekeskuste rajamise teemaline nõupidamine. Põlvamaa haiglate, perearstide, kohalike omavalitsuste juhtide, maavalitsuse, terviseameti ja sotsiaalministeeriumi esindajate osalusel arutati esmatasandi tervisekeskuste rajamise toetusmeetme eesmärke ja tegevusplaane. Põlvamaa esmatasandi tervisekeskused peaksid asuma Põlva ja Räpina piirkonnas. Tervisekeskustes osutaksid teenuseid perearstid ja -õed, füsioterapeut, ämmaemand, vaimse tervise õde ning kodudes õendus-teenuse pakkujad. Uute esmatasandi tervisekeskuste ehitamist ja rekonstrueerimist on kavas toetada Euroopa Liidu struktuurfondide perioodil 2013-2020.

Maret Reinumägi

Peipsimaa elujõulisuse tagaja on kohalik toodang

MTÜ Peipsimaa Turism korraldas Alatskivi lossis Peipsimaa III Arengufoorumi “Kohalik toodang, piirkonna elujõulisuse tagaja”. Seminaril osalenud olid ühel meelel, et kohalik toodang on piirkonna elujõulisuse ja positiivse maine tagaja. Kvaliteetne kohalik toit on piirkonnale visiitkaardiks. Üks konverentsi esinejatest Tauno Laasik, Peipsimaa Kogukonnaköögist, ütles, et juba praegu on Peipsimaa kvaliteedi näitaja kohalikust toorainest tehtud toit ja seda suunda võiks veel arendada. Samuti rõhutas ta, et toit ei ole pelgalt toidukord, vaid nauding. Väärtustama peaks seda, mida Peipsiäärsetel on: sibul, kala, seened ja rabad, mis on marju täis. Seda kõike peaksime väärtustama ja see peaks muutuma Peipsi piirkonna kaubamärgiks – põhjuseks, mille pärast tullakse Peipsi äärde, kasvõi selleks, et siin saab hästi süüa. Liivimaa Lihaveise juhatuse liige Katrin Noorkõiv leidis, et ununemas on igapäevane tooraine, millest toitu tehakse: kala ja ulukiliha näeb üha vähem meie toidulaudadel. Ometi saab sellest toorainest väga kiiresti ja maitsvaid toite valmistada.

MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom andis seminaril osalejatele ülevaate Peipsimaa turundus- ja arendustegevustest.

Üks esimesi Leader meetme raames algatatud kohaliku toiduvõrgustiku projekti UMA MEKK projektijuht Kadri Karu näeb, et ühtne kaubamärk aitab piirkonnal paremini silma paista ja piirkonda tõhusamalt tutvustada. Võrgustikku kuuluvate tootjatega on hea koos käia messidel ja laatadel, tutvustada tooteid ja samas ka piirkonda. Ühiselt on just väikestel ettevõtjatel lihtsam teha ühisturundust.

Konverentsil pakuti ka mõningaid näiteid kohalikest toodetest, mis osutusid osalejate seas väga menukateks. Kohalike toodete lauale olid oma tooted välja pannud Avinurme Puiduait, Loov Energia, Kostja Sibulatalu, Peipsimaa Kogukonnaköök, Alatskivi lossi restoran.

Kadi Ploom

Fotod: Aive Tamm

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus oli taaskord Riigikogus

Võrumaa omavalitsuste delegatsioon Riigikogus.

1 – 3. detsembril toimus XIV Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogus. Näitusel eksponeeriti erinevaid kudumeid, puidust-ja metallist käsitöötooteid, kaltsuvaipu, jõululinasid, keraamikat ja palju muud. Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näituse avas Riigikogu esimees Eiki Nestor. Tervitussõnad lausus ka Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Mailis Koger. Avaüritusel osalesid Riigikogu liikmed ning Võrumaa omavalitsusjuhtide ja ametnike delegatsioon. Näituse avamisele järgnes Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Mailis Koger

Konju läbi kolme sajandi

„Tänase pilguga Konju ajaloole tagasi vaadates tajume, kui suured muutused on siin kolme sajandiga toimunud ja milliseid läbielamisi on pidanud inimesed kogema. Vanematele inimestele oli see veel eilne päev, noorematele vahest killuke Eesti ajaloost“ (Jüri Eljas).

Mul on hea meel teatada, et on ilmunud raamat „Konju läbi kolme sajandi“, mille autor on Konju elanik Jüri Eljas.

Raamatu autor heidab pilgu külale läbi kolme sajandi, heidab pilgu inimestele, taludele, sündmustele, tegevustele ja paljule muule.

Usun, et raamat pakub huvi ka nüüdisaegsetele elanikele ja lastele, kes siin külas üles kasvavad ning oma küla ajalugu tundma õpivad.

Raamatu väljaandmist toetasid Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kohaliku omaalgatuse programm ja Toila Vallalvalitsus, raamatu andis välja MTÜ Konju Maanaiste Selts ning raamatule korrektuuri tegid Merle Äri ja Lea Rand.

Autor tänab oma raamatus ka kaasabilisi, kes aitasid raamatu valmimisele kaasa.

Kui raamat pakub huvi, siis võta ühendust tel 5650 3680.

Helju Männi

Veski Mati ja Toidupank sõlmisid hea tahte koostöölepingu

Septembrist oktoobrini väldanud ühiskampaania lõppakordina sõlmisid Veski Mati (Balti Veski AS) ja Toidupank koostöölepingu, mis markeerib ettevõtte ja heategevusorganisatsiooni püsiva koostöö algust.

Kampaania tulemusena annetas Veski Mati toidupankadele enam kui 2000 kg riisi, mis jagatakse laiali regulaarsete toiduabipakkide koostises. “Vaatamata sellele, et meie põhitöö on toidu päästmine ja ümberjagamine, on taolised koostöövõimalused ja lisakogused toidukaupa alati väga teretulnud,” ütleb Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson. Euroalustele mahutatud kampaaniatulemust Tallinna Toidupanka üle andma tulnud Balti Veski juhataja Ergo Neeme ja turundusdirektor Heikki Põhi (pildil) sõitsid kohale Veski Mati kaubikuga, kuhu oli mahutatud lisaks riisipakkidele veel muudki kaupa, mis kõlab Toidupanga igapäevase tööga veelgi paremini kokku. Toodi kuivaineid, mis oleks muidu ülejääkide hulka arvatud, sest kauba “parim enne” tähtaeg oli varsti saabumas. Nüüd jõutakse see regulaarse toiduabi koostises ära jagada. “Suuri koguseid toidukaupa käitleva ettevõttena juhtub mõnikord, et head kaupa jääb üle – alati ei lähe jaekettide ja meie soovid, prognoosid ning tegelikkus kokku,” sõnas Veski Mati juht Ergo Neeme.

Toidupanga missioon on kokku koguda, st ära viskamisest päästa võimalikult palju head kaupa, mis muidu läheks paremal juhul loomasöödaks või siis suisa hävitamisele. “Inimeste toidulaud peaks alati olema prioriteet,” on Toidupanga juht Piet Boerefijn veendunud.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis selleks, et aidata leevendada vaesusprobleemi ja võidelda toidu raiskamise vastu.

Viljandimaa Noortekogu kutsub taas foorumkohvikusse ja noorsootöö tunnustussündmusele

Viljandimaa Noortekogu korraldab järjekordse osaluskohviku ehk noortefoorumi 27. novembril Viljandi Gümnaasiumis 27. novembril kella 12-17 Kohvikusse oodatakse kõiki noori ja otsustajaid-arvamusliidreid kaasa rääkima Eestis ja maakonnas aktuaalsetel teemadel. Noortefoorumi eesmärgiks on tuua üle Viljandimaa üheks päevaks kokku nii noored kui otsustajad (omavalitsuste- ja koolide juhid, noorsootöötajad), et arutada osaluskohviku meetodil ühiselt ümarlauas noori puudutavate teemade üle.

Päeva esimeses pooles kuuleme hea praktika näiteid noorsootöö korraldamisest kohalikus omavalitsuses või kogukonnas ning tunnustame Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt 2014. aastal noorsootöö valdkonnas tähelepanu ning tunnustust väärivaid inimesi ja tegusid. Noorsootöö hea praktika näiteid tulevad jagama Henri Reeder, noorteliikumine MEN (Raasiku vald, Harjumaa), Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja seltsing “Pilistvere noored”.

Teemad, mis sellel aastal osaluskohviku laudkondades arutlusele tulevad:

Kooseluseadus – mis see meie jaoks tähendab?
Appi ma lõpetasin kooli! Mis nüüd?
Kas tiigrid magavad talveund ehk mis sai E-riigist?
Kas kool saab olla huvitav?
Seksuaalsus – kas minu isiklik asi või ühiskonna otsustada?
Noortel on vähe võimalusi – kas see on ikka nii?
Tänapäeva noored ja tervislikud eluviisid – probleemkoht või mitte?

Korraldajad soovitavad Noortefoorumist osa võtta kõikidel noortel, kes tunnevad end ühiskondlikult aktiivsetena ning peavad oluliseks, et nende hääl ja mõtted jõuaks otsustajateni. Viljandimaa Noortekogu juhatuse esimees Magnus Liir ärgitab kindlasti noortefoorumilt osa võtma ka otsustajaid, sest selle kaudu on täiskasvanutel suurepärane võimalus anda enda poolt panus maakonna noorte arvamuse kujundamisele erinevatel neid puudutavatel teemadel.

Osalemiseks tuleb end eelnevalt kindlasti ka registreerida http://goo.gl/vixaTz
Magnus Liir

Fotomeenutus 2013. aasta novembris Viljandi Gümnaasiumis peetud foorumkohvikust.

Viljandis valitakse esmakordselt aasta fotot

Viljandi Linnagaleriis tehakse teatavaks Viljandi aasta foto konkursi võitja.Laupäeval, 6. detsembril kell 14 avatakse Viljandi Linnagaleriis näitus „Viljandi aasta foto“ ja tehakse teatavaks esimest korda toimuva fotokonkursi võitjaAasta foto konkursi eestvedajaks on Viljandi Fotoklubi ja klubi juht Peeter Sink. Konkursiga loodab fotoklubi leida lisaks aktiivsetele fotograafidele ka nii-öelda andekaid „sahtlisse pildistajaid“, keda rohkem loometegevusele ergutada.

Aasta foto konkursil võivad osaleda kõik, kes pildistamisega tegelevad.
Osalejate põhiliseks kriteeriumiks on, et foto autori elukohaks on Viljandimaa. Töödele eraldi kategooriaid ei ole.
Võidutöö valib žürii, kuhu tänavu kuulusid: linnakunstnik Malle London, kunstnik Teet Lindma, fotograaf Valdo Ots ning korraldajate poolelt Viljandi Fotoklubi juht Peeter Sink. Žürii soovis leida fotot, mis ei jäta kedagi külmaks. Parima pildi autorile antakse sptsiaalne kristallist rändkarikas, millele on graveeritud võitja nimi. Karikas jääb võitjale üheks aastaks.
Rändauhinna külgedel on tulevaste konkursside tarbeks ruumi uute võitjate nimede graveerimiseks.
Korraldaja loodab, et sellest konkursist saab tore traditsioon.
Näitus jääb linnagaleriis avatuks 9. jaanuarini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel (Tallinna tn 11/1).
Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal E-R 10-20, L 9-16, P suletud.

Monika Eensalu-Pihel

Hea Põlvamaa ja Võrumaa rahvas!

Eesti Folkloorinõukogu kutsub inimesi üle Eesti üles jagama oma fotosid ja muljeid möödunud kadripäevast!

Kui teil käisid külas kadrisandid või kui käisite ise katri jooksmas, siis olete väga teretulnud jagama sellest sündmusest fotosid ka teistega.

Pildid ja lühikesed muljed võib saata e-posti aadressile folkloorinoukogu@folkloorinoukogu.ee.

Kindlasti lisage juurde foto autor, ja pildi kirjeldus (koht, kus kadrisanditamine toimus, pildil toimuva seletus ja kui teate, siis ka kes sanditajad olid (ntks mõni tantsurühm, lasteaiarühm vmt).

Näitame üheskoos, et Eesti on kadri- ja mardisantide, mitte “hälloviinide” maa.

Kati Taal,
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees

Auhindadega pärjatud muusikal etendub Viimsis veel vaid korra

25. ja 29. novembril toimuvad Viimsi Harrastusteatri esituses Viimsi huvikeskuses Eestimaise muusikali “Aken vastu päikest” viimased etendused. Lavastus võitis oktoobris Harjumaa Harrastusteatrite festivalil grand prix’-i ja parima näitleja tiitli. Muusikal on pühendatud kõigile kultuuritöötajatele Eestimaal!

Seekordne maakondlik tunnustus teeb 15-ndat tegevusaastat tähistavale täiskasvanute muuskalitrupile suurt rõõmu. “Festivalil osalemine oli meil ammu plaanis, aga väga suuri ootusi küll ei olnud,” sõnas lavastuse peategelase, Tuule Ranna osatäitja Kristel Pedak. Festivalil osales kaheksa truppi, kelle hulgast valis žürii parimaks Viimsi Harrastusteatri muusikaliga “Aken vastu päikest” ning andis peaosatäitjale parima näitleja preemia.

Muusikali mängiti septembrikuus kuuel korral Viimsi Huvikeskuses, oktoobris toimusid külalisetendused Türil, Haapsalus ja Märjamaal.

Viimased etendused toimuvad teisipäeval, 25. novembril 19 ja laupäeval, 29. novembril Viimsi Huvikeskuses.

Muusikal “Aken vastu päikest” põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil ja selle on lavastanud Krista Arbet. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm.

“Aken vastu päikest” jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu muusikalides ikka, ei puudu ka sellest loost armastus. Saatuse tahtel jääb aga kultuuridirektori ja külapoisi armuõnn üürikeseks.

Kalle Erm

Matsalu rahvuspark sai interaktiivse teejuhi

Keskkonnaameti eestvedamisel on huvilistele kättesaadav omanäoline e-teejuht, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.

E-teejuht võimaldab pildirohke materjali abil tutvuda Matsalu rahvuspargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Lehel asuva meeleoluprogrammi abil saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade.

„Matsalu on loodushuviliste tähelepanu köitnud juba üle 140 aasta. Idee interaktiivse teejuhi loomiseks oli meil juba mõnda aega ning rõõm on tõdeda, et nüüdsest võimaldab elektrooniline teejuht infot saada nii kodus olles kui ka kaitsealal kohapeal ringi liikudes. E-teejuhti täiendatakse pidevalt uue infoga ning lisatakse ajakohaseid andmeid,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja üks idee algatajatest Kaja Lotman.

E-teejuhi eesmärgiks on huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu kaitsealal ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab e-teejuhi kaudu lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Huvilised saavad oma teadmised proovile panna viktoriini küsimustele vastates.

Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend GPS-i abil tuvastada oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda leitud objektide kohta ka lisainformatsiooni.

Interaktiivne teejuht on valminud koostöös OÜ-ga Naturewalk ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

7. novembril toimub Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel e-teejuhi esitlemine ning selle sündmusega tähistatakse ka Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Teejuhi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Viljandis tähistatakse pühapäeval isadepäeva

Viljandi linn ja Sakala Keskus kutsuvad kõiki pühapäeval, 9. Novembril kell 13 Sakala Keskusesse isadepäeva tähistama.
Päeva alustavad Piip ja Tuut etendusega „Piip ja Tuut kontserdil“, mis on lõbus vaatamine nii lastele kui ka täiskasvanutele. Etendus on valminud aastate jooksul publiku ees ja publikuga koos improviseerides. Iga kord on see etendus justkui uus, sest vaatajad on uued ja ilm teine.
Etenduses kehastavad Piip ja Tuut kahte koristajat, kel on palutud pärast kontserti kõik ära koristada. Sedakorda tulevad nad juba varakult kohale, et ka ise kultuurielamusest osa saada.
See on etendus nagu tsirkus või tsirkus nagu teater ehk Piip ja Tuut oma kirevaimas väljapanekus.
Pärast etendust on võimalik koos oma kalli isaga meisterdada üks toreisadepäeva kingitus: eripärane õnnitluskaart, pidupäeva lips või mehine messingtraadist käevõru.
Lisaks meisterdamisele saab meeli teritada malemänguga.
Erilise päeva võib kohapeal perepildile jäädvustada Maksifoto abiga.
Oma menüü on päevale sobivaks kohandanud Sakala Keskuse esimesel korrusel avatud kohvik Harmoonia.
Pildistada ja kingitusi meisterdada saab kuni kella kolmeni pealelõunal.

Maris Aarna

Jaanus Kala on Võrumaa silmapaistev terviseedendaja

Tänumeene aktiivse terviseedenduse eest pälvis Jaanus Kala Antsla vallast. — Tänumeene terviseedenduse eest pälvis Jaanus Kala Antsla vallast.

Võru Kultuurimajas Kannel toimus eile Võrumaa tervisedenduse konverents “Liikumine on elu”, mille raames tunnustati ka käesoleva aasta maakonna silmapaistvamaid tervisedendajaid. Päeva moderaator oli Veikko Täär.

Konverentsi käigus tutvustas Merike Õun nutika sportimise võimalusi Võrumaal, Veikko Täär jagas oma isiklikke kogemusi liikumisest, Laura Randoja ettekanne põhines Viljandimaa hea praktika näitel meeste liikumisharrastuste propageerimisel, Maria Tamm keskendus liikumise ning vaimse tervise omavahelistele seostele ning Veevi Hõrak lõpetas konverentsipäeva ülekaalu ja toitumise teemaga.

Võru maavanem Andres Kõiv julgustas konverentsil osalejaid aktiivsemale liikumisele ning kutsus üles aktiivsust üles näitama ning oma tervise eest hoolitsema puhta ja kauni loodusega Võrumaa rohkeid võimalusi ära kasutades.

Võrumaa tervisenõukogu valikul osutusid Võrumaa parimateks tervisedendajateks ja tervisedendusega aktiivselt tegelejateks 2014. aastal: Kätlin Pilt Rõuge vallast, Kadri Nassar Lasva vallast, Anu Maask Võru linnast ning Jaanus Kala (pildil oma tänukirja ja meenet vastuvõtmas) Antsla vallast. Tervisetera kategoorias märgiti ära Lasva Kepikõnni Seltsing ning Võrumaa parima tervisedendusliku töökoha kategoorias pälvis tunnustuse Võru Tarbijate Ühistu.

Samuti tänati kõiki terviseteemadel aktiivselt Maavalitsusega koostööd tegevaid kohalike omavalitsuse esindajaid ning lasteaedu.

Kadri Gerberg

Sakala Keskuses tähistatakse Viljandi kultuurimaja sünnipäeva

Viljandi kultuurimaja 1960ndatel aastatel.

Laupäeval, 15. novembril tähistatakse Sakala Keskuses endise Viljandi Kultuurimaja sünnipäeva stiilipeoga „Pitsipidu“.
61 aastat tagasi, 1953. aastal, avati Viljandis uhke stalinistlikus stiilis kultuuritempel, mis püstitati endise Seasaare kõrtsi asukohale. Hoone, kus Eesti Vabariigi ajal tegutsesid teater Ugala ja erinevad ärid, sai sõja ajal, 1941.aastal tugevalt kannatada. Varemetele ehitati aastatel 1952-53 arhitekt J. Fuksi poolt projekteeritud kultuurimaja hoone.
Viljandi rajooni kultuurimaja põhiliseks ülesandeks oli isetegevusringide töölerakendamine.
Lisaks direktorile ja kunstilisele juhile kuulusid organisatsiooni koosseisu instruktor, ringijuhid, kunstnik-dekoraator ja maja funktsioneerimist toetav administratiiv- ja abipersonal. Kultuurimajas toimus aktiivne ringitegevus, tegutsesid koorid, orkestrid, ansamblid ning isetegevuslik nukuteater.
1992. aastal läks maja üle Viljandi linnale ja rajooni kultuurimajast sai Viljandi kultuurimaja.

Sakala kultuurikeskus või roosamaja praegu.

Kultuurimajaks ehitatud hoone on olnud kasutuses praktiliselt muutumatul kujul oma algses funktsioonis tänaseni. 1990-ndate aastate alguses eemaldati vaid suure saali lava kohal olevast dekoorielemendist sirbi ja vasara kujutis.
Pärast mitu kümnendit linna kultuurielu korraldamist suleti kultuurimaja 2010. aastal remondiks ning 2012. aastal avati maja uue nimega Sakala Keskus.
15. novembril on kõik oodatud osa saama kultuurihoone sünnipäevapeost. Peoõhtul muutub Sakala Keskus hubase valguse ja muusikaga peomeeleolus kohvikuks ning suures saalis on tavapärasest enam tantsuruumi.
Külalistel on soovitatav kanda sünnipäevale kohaselt pidulikult pitsilist riietust, sest kõige pitsilisemat pidulist ootab üllatus. Oodatud on siiski ka need, kes pitse ja satse pelgavad. Tantsumuusika kõlab ansamblilt President. Tartus tegutsev tantsuklubi toob Viljandisse oma oskusi demonstreerima särasilmsed ja rõõmsameelsed swingtantsijad. Sünnipäevaõhtut juhib muusika saatel uue päeva algusesse Raul Kivi.
Kultuurimaja sünnipäeva tähistav stiilipidu algab kell 19.
Maris Aarna

November – lapse õiguste kuu

Käesoleval aasta 20. novembril saab ÜRO Lapse õiguste konventsioon 25-aastaseks ja sellega seoses tähistab MTÜ Lastekaitse Liit novembrit kui lapse õiguste kuud.

Tänavu on tähelepanu all lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 (lapse õigus avaldada oma arvamust, kõigis teda puudutavates asjades). Oluline on, et laste arvamused neid puudutavate küsimuste käsitlemisel oleks välja selgitatud ning otsuste tegemisel arvesse võetud vastavalt nende eale, võimetele ja küpsusele. Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel järgmised üritused:

*Kuni 7. novembrini ootame laste ja noorte töid video-, foto– ja joonistusvõistlusele teemal „Õigus olla laps“. Konkurss on sellel aastal suunatud kõikidele lasteaialastele ning kooliõpilastele. Parimad lähevad külastama Euroopa Parlamenti Brüsselis. Täpsemad konkursi tingimused: http://www.lastekaitseliit.ee/mis-teoksil/konkurss/

*Noortekonverents “Õigus olla laps!” toimub 20. novembril, algusega kell 11.30, Tallinki laeval. Konverents toimub nii eesti kui ka vene keeles projekti “Lapse hääl!” raames. Täpsemat infot leiad: konventsioon25.lastekaitseliit.ee

*PÖFF´i JustFilmi raames saab 14. novembril avalöögi laste õiguste eriprogramm. MTÜ Lastekaitse Liit koostöös justiitsministeeriumi, lasteombudsmani ning PÖFFi meeskonnaga valis välja 9 filmi, mis pakuvad mõtlemist- ja kõneainet lisaks noortele ka õpetajatele ja lapsevanematele. Täpsema kava: http://www.justfilm.ee/category/programm/lasteoigused/

*Lastekaitse Liidu raamatu „Laps Eesti filmis“ esitlus toimub 17. novembril PÖFF Just Filmi lapse õiguste eriprogrammi avamise raames.

*Noorteparlament käivitub 5.detsembril Riigikogus.

*Targalt internetis projekti raames jätkuvad novembris HITSA poolt korraldatavad e-ohutuse kursused õpetajatele. Loe lähemalt: http://www.targaltinternetis.ee/

*Projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” (Projektiga on tänaseks on liitunud 397 lasteaeda ja 25 kooli.) raames toimuvad maakondlikud jätkukoolitused lasteaedadele. Rohkem infot: http://www.kiusamisestvabaks.ee

* Ajakiri “Märka Last” lastekaitsekuu erinumber ilmub 20. novembril.

Martin Medar

Urvaste Kool saab oma käsutusse uuendatud koolimaja

Täna avab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm Urvaste Kooli põhjalikult uuendatud koolimaja. Ehituse ja sisustamise eest maksid Eesti riik ja Euroopa Regionaalarengu Fond 2,1 miljonit eurot, ehitas SemuEhitus AS, korraldas Riigi Kinnisvara AS.

Urvaste Kooli keskkond on nüüdsest igati kaasaegne, õpilaste ja õpetajate käsutuses on valgusteraapia ja muusikateraapia kabinetid, majas on ka kauaoodatud tõstuk. Urvaste Kooli värsket õpikeskkonda elavdab kunstnike Tiiu Pirsko ja Mati Veermetsa pannoo „Vikerkaar“, mis kaunistab koolimaja fuajeed.

Riigi hallatavas Urvaste Koolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle areng nõuab erilist tähelepanu või toetust ning kooli ülesanne on laste arendamine ja ettevalmistus võimalikult iseseisvaks eluks. Koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega saavad Urvaste Kooli õpilased toimetuleku õppekava järgi kutseõpet kodumajanduse ning puhastusteenindaja abilise erialal. Kokku on Urvaste Koolis 77 õpilast, neist 25 kutseõppes.

Hariduslike erivajadustega laste koolidest on tänaseks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara AS-i koostöös korda saanud Kammeri, Kallemäe ja Porkuni koolid, töös on Ahtme, Konstantin Pätsi, Kaagvere ja Tapa koolide uuendamine.
Asso Ladva

Heimar Ilvese 100. sünniaastapäeva puhul kõlab tema muusika

Homme, 6. novembril kell 19 toimub Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontsert “Heimar Ilves 100”, millega tähistatakse helilooja 100. sünniaastapäeva.

Publiku ette astub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester. Solist on Gatis Gorkuša (trompet, Läti), dirigent Toomas Vavilov. Kontserdil kõlab André Jolivet, Heimar Ilvese ja Ludvig van Beethoveni looming.

Heimar Ilves sündis 15. septembril 1914 aastal Venemaal Orjoli kubermangus. 1916. aastal asus pere elama Eestisse. Aastatel 1932-1937 õppis Heimar Ilves klaverit Tallinna Konservatooriumis Theodor Lemba klassis ning aastast 1937 kompositsiooni Artur Kapi juures, lõpetas kooli aga Heino Elleri juhendusel 1949. aastal.

Heimar Ilves järgnes 1945. aastal oma saksa rahvuse tõttu represseeritud emale Uuralitesse, töötades 1948. aastani Permi oblastis metsatöölisena. Nõukogude kultuuris vaikiti Ilvese looming maha.

Teise sümfoonia (1964) valmimise järel kirjutas muusikateadlane Avo Hirvesoo sellest ajalehes positiivse artikli pealkirja all „Igaveste mõte sümfoonia”. Roman Matsov juhatas seda teost edukalt ka mitmel pool Nõukogude Liidus ja Saksa Demokraatlikus Vabariigis ning pidas Ilvest üheks eesti suurimaks sümfonistiks. Teise sümfoonia teine osa Largo on Ilvese seni enim kõlanud teos. Ilves luges Tallinna Konservatooriumis muusikaajaloo loenguid ning oli tudengite seas väga populaarne. Kui Ilves 1965. aastal, vaatamata üliõpilaste protestidele, konservatooriumist vallandati, hakkasid paljud ärksamad tudengid käima Ilvese juures kodus Niguliste tänaval ja neist tihti öötundideni kestvatest koosviibimistest sai paljudeks aastateks traditsioon. Ilvese juures ei käinud ainult tudengid, vaid ka paljud professionaalsed muusikud ja erinevate eluvaldkondadega seotud inimesed, nagu näiteks orientalist ja tõlkija Haljand Udam, astroloog Igor Mang, geoloog Rein Einasto. Koosviibimistel osalesid tihti ka Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Andres Mustonen ning ka kunstnike ja kirjanike ringkondadega oli Ilvesel tihe kontakt. Pikemaajaliseim sõprus oli tal dirigent Roman Matsoviga (1917-2001), kes oli ka peamine Ilvese sümfoonilise muusika propageerija. Matsovi juures tutvus Ilvese sümfooniatega ka Dmitri Šostakovitš, kes olevat tunnistanud, et nende näol on tegemist väljapaistva nähtusega 20. sajandi sümfonismis. Muusikas hindas Ilves üle kõige toona põlu all olnud vanamuusikat ning gregooriuse koraali ning tema kodus toimunud „ööülikoolides” oli neist asjust palju juttu.

Heimar Ilves suri 2. veebruaril 2002 Tallinnas.

Kristel Üksvärav

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle talveajale

Pühapäeval, 26. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

Üliharuldane vöötkakk kolis fotograafi õuele

Fotograaf Karl Anders Vaikla Vormsi maakodu õuel asuvasse puuõõnsusesse kolis väga haruldane vöötkakupaar, kes suve jooksul kasvatas üles neli järglast.

Fotograaf Karl Anders Vaikla pildistas vöötkakku Vormsil, oma maakodu hoovis, kuhu lind oli elama asunud.

“Kahjuks oli üks poegadest pesast välja ronimisel hukka saanud, kuid alles jäänud neli poega kasvasid järjest suuremaks ja lendasid iga päevaga üha kaugemale küla peale,” lausus Vaikla, kelle sõnul lubas lind foto tegemiseks väga lähedale.

“Vöötkakk on Eestis haruldane pesitseja. Tänavu pesitses Eestis kolm paari, mullu üks paar ja enne seda oli viimane teadaolev pesitsus 1974. aastal,” ütles Eesti ornitoloogiaühingu röövlinnu töörühma liige Renno Nellis. 20. sajandil leiti kokku ainult viis pesitsusjuhtu ja esimene pesa Eestis avastati 1893. aastal.

Lauri Levo

Vormsi Kultuuriühing

Corelli Music – juubelihooaeg ja hingedeaeg isadega kaunimates mõisates

Kontserdiagentuur Corelli Music alustas äsja 10. juubeliaastat menukate kontsertidega Tartus ja Tallinnas muusikaliste tervitustega Viinist. Hooaeg jätkub arhitektuuripärlites, kontserdid „Hingedeaeg isadega” on 1. novembril Alatskivi lossis ja 2. novembril Kõltsu mõisas. Esineb tuntud vanamuusikaansambel Rondellus, mille ridades seekord astuvad koos lavale vanem ja noorem põlvkond muusikuid ehk siis peaaegu pereansambel.

Sarja „Mõisaromantika“ südamlik ja meeleolukas kava kaunimates mõisates ühendab hingedeaja ja peatselt saabuva isadepäeva. On ju suur osa hingedest, keda novembri alguse pimedal ajal austame ja meenutame, ju meie esiisad ning põlvkondade side ühendab mõlemad tähtpäevad. Kontserdid algavad hingestatud keskaja muusikaga, mis on pühendatud erinevatele pühakutele: Neitsi Maarjale, pühale Nikolausele, pühale Barbarale jt. Pühakute mõtteid ja tegemisi saadab mingi teine valgus, pühaduse helk. Erilise suuruse ja erakordsuse eest on nad arvatud taevaste hulka, kus nad saavad hoida kaitsvat kätt ja väge oma hoolealuste üle. Renessanssmuusikast tulevad ettekandele armastuslaulud, joogilaulud ja tantsud – tolleaegsed tõelised hitid ehk tänapäevases mõttes popmuusika tervituseks kõikidele praegustele isadele.

Corelli Music

Laupäev, 1. november kell 18 Alatskivi loss, Kodavere kihelkond, Tartumaa

Pühapäev, 2. november kell 18 Kõltsu mõis, Keila kihelkond, Harjumaa

Vanamuusikaansambel Rondellus: Maria Staak – laul, rataslüüra, Johanna-Maria Jaama – fiidel, Anna-Liisa Eller – psalteerium, plokkflöödid, torupill, löökpillid, Johannes Christopher Staak – laul, rataslüüra, Robert Staak – lauto, löökpillid